Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kaubamärgiseadus

Vastu võetud 27.08.1992
RT 1992, 35, 459
jõustumine 01.10.1992

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

I. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse eesmärk

  Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad kauba- ja teenindusmärkide õiguskaitse korraldamisel ning kaitstud kauba- ja teenindusmärkide kasutamisel Eesti Vabariigis.

§ 2.  Kaubamärkide õiguskaitset reguleeriv seadustik

  Kaubamärkide õiguskaitset reguleeriv seadustik koosneb käesolevast seadusest, muudest seda valdkonda puudutavatest seadustest ning seaduste alusel antud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustest.

§ 3.  Rahvusvahelised kokkulepped

  Kui kahe- või mitmepoolses rahvusvahelises kokkuleppes, milles Eesti Vabariik osaleb, on mõni kaubamärgiküsimus teisiti reguleeritud kui Eesti Vabariigi seadustes, kuulub prioriteet rahvusvahelise kokkuleppe normidele.

II. osa KAUBAMÄRGI ÕIGUSKAITSE 

§ 4.  Kauba- ja teenindusmärgi mõiste

  (1) Kauba- ja teenindusmärk (edaspidi kaubamärk) on tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest.

  (2) Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi.

§ 5.  Kaubamärgi õiguslik režiim

  (1) Füüsilised ja juriidilised isikud võivad Eesti Vabariigis saada oma kaubamärgile õiguskaitse käesolevas seaduses ettenähtud alusel ja korras.

  (2) Riik kaitseb õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaubamärgile.

  (3) Füüsiline ja juriidiline isik ei tohi kaubamärgiomaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. Kaubamärgi kasutamiseks loetakse:
  1) kauba või pakendi tähistamist kaubamärgiga;
  2) kaubamärgiga tähistatud kaupade pakkumist müügiks, nende turustamist ja ladustamist müügi eesmärgil;
  3) kaubamärgiga viidatud teenuste pakkumist ja osutamist;
  4) kaubamärgiga tähistatud kaupade välja- ja sissevedu;
  5) kaubamärgi kandmist majandus- ja äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutusõpetusele.

  (4) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kaubamärgi kasutamine samade või sarnaste kaupade ja teenuste ning teistegi kaupade ja teenuste puhul, kui kaubamärk on Eesti Vabariigis üldtuntud ja sellise kasutamisega kaasneb kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või eristatavuse või maine kahjustamine.

  (5) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada majandus- ja äritegevuses:
  1) kolmandate isikute nimesid ja aadresse;
  2) kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, kogust, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kauba valmistamise või teenuse täitmise aega, samuti muid kauba omadusi või teenust iseloomustavaid tähistusi;
  3) kaubamärki, kui see on vajalik kindla otstarbega kaubale (nagu abimaterjalid või varuosad) või teenusele osutamiseks;
  4) kaubamärgi mittekaitstavaid osi.

  (6) Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks trükise hoiatustähis vastavalt käesoleva seaduse §-le 20.

  (7) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eesti Vabariigis või välismaal käibesse lastud kauba edasist levitamist, müüki või müügiks pakkumist, samuti kaubamärgiga tähistatud kauba nimetatud eesmärkidel ladustamist, sisse- ja väljavedu, välja arvatud juhud, kui kauba kvaliteet on pärast käibesse laskmist muutunud.

  (8) Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks kaubamärgi reproduktsioon.

  (9) Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse kaupade ja teenuste loeteluga. Registreeringus märgitud kaupade ja teenuste loetelu võib piirata. Kaupade ja teenuste loetelu laiendamine on keelatud.

§ 6.  Registreeritav kaubamärk

  (1) Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist, sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähistekombinatsiooni, mis eristab ühe füüsilise või juriidilise isiku kaupu või teenuseid teiste omadest.

  (2) Kaubamärgi võib registreerida must-valgena või värvilisena. Must-valgena registreeritud kaubamärk on õiguslikult kaitstud mis tahes värvikombinatsioonis, värvilisena registreeritud kaubamärk aga ainult taotletud värvikombinatsioonis.

  (3) Heli- ja lõhnakaubamärgid ei ole registreeritavad.

  (4) Registreeritav kaubamärk võib sisaldada mittekaitstavat osa, kui see ei vähenda kaubamärgi eristatavust ega riku teiste isikute õigusi.

  (5) Kui registreeritud kaubamärgi mittekaitstav osa on kaubamärgi hilisema kasutamise käigus muutunud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6 bis tähenduses Eesti Vabariigis üldtuntuks ja omandanud sellega eristusvõime, võib taotleda registreeritud kaubamärgi uuesti registreerimist, et õiguskaitse hõlmaks kogu märki.

§ 7.  Absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused

  (1) Kaubamärgina ei registreerita:
  1) tähiseid, mis ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatule;
  2) kaubamärke, millel puudub eristusvõime;
  3) kaubamärke, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida pole oluliselt muudetud;
  4) kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, või majandus- ja äritegevuses;
  5) tähiseid, mis koosnevad üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse;
  6) kaubamärke, mis oma olemuselt võivad tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes;
  6¹) kaubamärki, mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduse §-s 11 või 18 sätestatu järgi;
  7) kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
  8) kaubamärke, mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 ter alusel, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva organi või ametiisiku kirjalik luba;
  9) [kehtetu]
  10) kaubamärke, mis sisaldavad lippe, vappe või teisi sümboleid, millele tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 ter ei laiene, kuid mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga;
  11) tähiseid, mille kasutamine või registreerimine kaubamärgina on keelatud teiste seaduste kohaselt.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2, 3 ja 4 ei kohaldata, kui tõendatakse, et kaubamärk on kaubamärgi registreerimise taotluse (edaspidi ka registreerimistaotlus) saabumise kuupäevaks kasutamise tulemusena muutunud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses Eesti Vabariigis üldtuntuks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, 3, 4 või 5 nimetatud tähise kasutamisel kaubamärgi koosseisus loetakse see tähis kaubamärgi mittekaitstavaks osaks.

§ 8.  Suhtelised kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused

  (1) Kaubamärgina ei registreerita:
  1) kaubamärke, mis on identsed teise isiku nimele identsete kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga;
  2) kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba;
  3) kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui see võib tarbija eksitamise tagajärjel kaasa tuua teise isiku kaubamärgi maine ärakasutamise või eristatavuse kahjustamise ja registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba;
  4) teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedikuupäeval Eesti Vabariigis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba;
  5) kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased teisele isikule kuuluva ärinimega, kui ärinimi on kantud äriregistrisse enne kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, ja teise isiku tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, ja registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba;
  6) kaubamärke, mis sisaldavad isikuportreed, tuntud isiku nime, kinnistu nimetust, arhitektuuriobjekti nimetust või kujutist, kui see kahjustab portreel kujutatud isiku, tuntud isiku või kinnistu või arhitektuuriobjekti omanikuks oleva isiku õigusi ja registreerimiseks puudub õigustatud isiku kirjalik luba;
  7) kaubamärke, mis sisaldavad õiguskaitse saanud tööstusdisainilahendusi;
  8) kaubamärke, mis sisaldavad autoriõigusega kaitstud teoseid või nende nimetusi, kui registreerimiseks puudub õigustatud isiku kirjalik luba;
  9) kaubamärke, mis sisaldavad ravimi toimeaine nimetust või teisele isikule kuuluvat Eesti Vabariigis enne kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeva või prioriteedikuupäeva registreeritud ravimi nimetust;
  10) kaubamärke, mis on identsed teises riigis registreeritud ja seal kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt.

  (2) Varasem kaubamärk käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on:
  1) riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud kaubamärk, mille registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui käsitletava kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev;
  2) Eesti Vabariigis registreerimiseks esitatud kaubamärk, mille registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui käsitletava kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev, kui see kaubamärk kantakse riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse;
  3) Eesti Vabariigis kehtiv märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolli alusel registreeritud kaubamärk, mille registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui käsitletava kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev.

III. osa KAUBAMÄRGI REGISTREERIMINE 

§ 9.  Kaubamärgi registreerimise taotlus

  (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse esitab taotleja - füüsiline või juriidiline isik - Patendiametile, tasudes riigilõivu.

  (2) Taotleja võib kaubamärgi registreerimise taotluse esitada ja ajada kaubamärgi registreerimisega ning registreeringu jõushoidmisega seotud asju ise või patendivoliniku kaudu. Välisriikide füüsilised ja juriidilised isikud ajavad kaubamärgi Eesti Vabariigis registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud asju ainult patendivoliniku kaudu.

  (3) Kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta.

  (4) Kaubamärgi registreerimise taotlus peab sisaldama:
  1) tähise kaubamärgina registreerimise avaldust, kus on ära näidatud taotleja (taotlejate) ning tema (nende) asukoht või elukoht;
  2) kaubamärgi reproduktsiooni;
  3) rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu, millele taotletakse kaubamärgi registreerimist, samuti klassifikatsiooni klasside numbreid;
  4) lõivu maksmise dokumendi või selle ärakirja;
  5) patendivoliniku volitusi tõendavat dokumenti või selle ärakirja, kui registreerimistaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
  6) kollektiivkaubamärgi põhikirja, kui registreerimistaotlus esitatakse kollektiivkaubamärgi kohta.

  (4¹) Patendivoliniku volitusi tõendava dokumendi või selle ärakirja võib esitada kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast.

  (4²) Kollektiivkaubamärgi põhikirja võib esitada kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast.

  (5) Registreerimistaotluse dokumendid esitatakse eesti keeles.

  (6) Registreerimistaotluse esitamise korra ja dokumentide vorminõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

§ 9¹.  [Kehtetu]

§ 10.  Kaubamärgi prioriteet

  (1) Kaubamärgi prioriteet määratakse kindlaks kaubamärgi registreerimise taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast.

  (2) Kaubamärgi prioriteet määratakse kindlaks kaubamärgi esmase registreerimise taotluse esitamise kuupäevast tööstusomandikaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigis (konventsiooniprioriteet) siis, kui see registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul sellest kuupäevast arvates.

  (3) Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigi territooriumil toimuva rahvusvahelise või ametlikult rahvusvaheliseks tunnistatud näituse eksponaatidele pandud kaubamärgi prioriteediks (näituseprioriteet) loetakse eksponaadi sellel näitusel avaliku väljapaneku päev, kui kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul sellest kuupäevast arvates 1928. aasta 22. novembri rahvusvaheliste näituste konventsiooniga ja selle hilisemate täiendustega on sätestatud rahvusvahelistele näitustele esitatavad nõuded.

  (4) Konventsiooni- või näituseprioriteedi eelise taotleja peab selle nõude esitama kaubamärgi registreerimise taotluses ja nõuet tõendavad dokumendid kas taotluses või kolme kuu jooksul, arvates taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast.

§ 11.  Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine

  (1) Kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse Patendiametile, kes taotluse vastuvõtmisel kontrollib esitatud dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 9 nõuetele.

  (2) Kui registreerimistaotlus vastab esitatud nõuetele, antakse taotlus ekspertiisi ja patendiamet teatab taotlejale registreerimistaotluse saabumise kuupäeva.

  (3) Kui Patendiamet keeldub kaubamärgi registreerimise taotluse vastuvõtmisest, võib taotleja pärast riigilõivu tasumist vaidlustada keeldumise tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) kahe kuu jooksul, arvates taotluse vastuvõtmisest keeldumisest. Riigilõiv makstakse tagasi, kui apellatsioonikomisjon tunnistab registreerimistaotluse vastuvõtmisest keeldumise põhjendamatuks.

§ 11¹.  Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu, selle avalikkus ja teabe väljastamine

  (1) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum menetlusse võetud registreerimistaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekogus hoitakse registreerimistaotluse ja selle menetluse andmeid kuni menetluse lõppemiseni.

  (2) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja andmekogust andmete väljastamine on üldjuhul keelatud. Andmekogust on lubatud väljastada ainult kaubamärgi reproduktsiooni, registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse saabumise kuupäeva, prioriteediandmeid, taotleja nime, taotleja esindaja nime ning kaupade ja teenuste loetelu ning rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside numbreid.

  (3) Registreerimistaotluse menetluse toimikuga võib tutvuda taotleja või isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba või keda taotleja on kirjalikult teavitanud registreerimistaotluse esitamisest, samuti järelevalveõigusliku riigiasutuse õiguspädev ametiisik ja kohus.

  (4) Teabe väljastamine registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv.

  (5) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

§ 12.  Kaubamärgi ekspertiis

  (1) Kui registreerimistaotluse ekspertiis sõltub teise, varasema prioriteediga registreerimistaotluse ekspertiisist, siis ekspertiis peatatakse kuni lõpliku otsuse tegemiseni varasema prioriteediga registreerimistaotluse kohta.

  (2) Ekspertiisi võib peatada ka taotleja põhjendatud ettepanekul tähtajaks, mille määrab Patendiamet.

  (3) Ekspertiisi käigus võib Patendiamet nõuda taotlejalt registreerimistaotluse täpsustamist ja parandamist kindlaks tähtajaks. Taotlejal on õigus pikendusele, kui ta tasub täiendava riigilõivu.

  (4) Kui taotleja on eiranud Patendiameti poolt määratud tähtaega, jätnud tasumata riigilõivu või vastamata ekspertiisi otsusele, lükkab Patendiamet registreerimistaotluse tagasi.

  (5) Taotleja võib ekspertiisi käigus ise registreerimistaotluse tagasi võtta ja ekspertiis lõpetatakse.

  (5¹) Ekspertiisi käigus võib taotleja piirata registreerimistaotluses märgitud kaupade ja teenuste loetelu. Kaupade ja teenuste loetelu laiendamine on keelatud.

  (6) Kaubamärk registreeritakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi käesoleva seaduse §-s 7 või 8 nimetatud registreerimisest keeldumise aluseks olevat asjaolu.

  (6¹) Kaubamärgi registreerimisest keeldutakse, kui ekspertiisi käigus ilmneb vähemalt üks käesoleva seaduse §-s 7 või 8 nimetatud registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.

  (6²) Kaubamärk registreeritakse osa registreerimistaotluses märgitud kaupade või teenuste suhtes, kui ülejäänud selles registreerimistaotluses märgitud kaupade või teenuste suhtes ei saa seda kaubamärki registreerida käesoleva seaduse § 7 või 8 alusel. Ülejäänud kaupade või teenuste suhtes keeldutakse kaubamärki registreerimast.

  (6³) Kaubamärk registreeritakse piiranguga juhul, kui Patendiamet määrab kaubamärgi mõne osa kaubamärgi mittekaitstavaks osaks käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel.

  (7) Kaubamärgi registreerimise otsuse võib Patendiamet taas läbi vaadata kui Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepingute alusel on laekunud varasemat prioriteedikuupäeva kandev registreerimistaotlus.

  (8) Kaubamärgi registreerimise otsuses märgib Patendiamet ära kaubamärgi mittekaitstava osa. Kaubamärgi registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

  (9) Registreerimistaotluse menetlus lõpeb kaubamärgi registreerimisega riiklikus kauba- ja teenindusmärkide registris või kaubamärgi registreerimisest keeldumisega või registreerimistaotluse tagasilükkamisega.

§ 13.  Kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse vaidlustamine

  (1) Kui taotleja ei ole nõus Patendiameti otsusega kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta, võib ta pärast riigilõivu tasumist selle otsuse vaidlustada apellatsioonikomisjonis kahe kuu jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

  Riigilõiv makstakse tagasi, kui apellatsioonikomisjon tunnistab registreerimisest keeldumise põhjendamatuks.

  (2) Patendiameti otsust kaubamärgi registreerimise kohta võivad teise kaubamärgi omanik või muud asjast huvitatud isikud pärast riigilõivu tasumist vaidlustada apellatsioonikomisjonis kahe kuu jooksul arvates kaubamärgi avaldamisest Patendiameti ametlikus väljaandes.

§ 14.  Riiklik kauba- ja teenindusmärkide register

  (1) Kaubamärgid kantakse riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse (edaspidi registrisse) pärast vastava riigilõivu tasumist. Riigilõiv tuleb tasuda kolme kuu jooksul pärast kaubamärgi registreerimise otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist või vaidlustamise korral pärast vaidlustamismenetluse lõppemist. Kui riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei ole tähtaja lõpuks Patendiametile esitatud, lükatakse registreerimistaotlus tagasi.

  (2) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet.

  (3) Registri pidamist Patendiametis korraldab ja registrikande otsused teeb registrisekretär.

  (4) Registrit peetakse kanderaamatuna paberkandjal. Registrit võib pidada arvutis, säilitades kanded väljatrükkidena.

  (5) Registrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse volitatud töötlejale koos eestikeelse tõlkega.

  (6) Registri pidamise kulud kaetakse riigieelarvest Patendiameti eelarve kaudu.

  (7) Registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 15.  Kaubamärgitunnistus

  (1) Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet omanikule kaubamärgitunnistuse.

  (2) Tunnistuse vorminõuded ja selle plangi vormistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

§ 16.  Registreeritud kaubamärgi avaldamine

  (1) Patendiamet avaldab registrisse kantud kaubamärgi oma ametlikus väljaandes.

  (2) Patendiameti ametlike väljaannete põhimäärused kinnitab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

§ 17.  Kaubamärgi kehtivus

  (1) Õigus kaubamärgile kehtib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast.

  (2) Kaubamärgi kehtivust võib pikendada valdaja avalduse põhjal iga kord 10 aastaks, kui ta esitab avalduse ühe aasta jooksul enne kaubamärgi kehtivuse lõppu, tasudes riigilõivu.

  (3) Patendiamet võib kaubamärgivaldajale anda käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud avalduse esitamiseks kuuekuulise tähtaja pärast kaubamärgi kehtivuse lõppu. Kaubamärgiomanik tasub riigilõivu.

  (4) Patendiamet teeb registrisse kande kaubamärgi kehtivuse pikendamise kohta, avaldades selle Patendiameti ametlikus väljaandes ja annab välja kehtivuse pikendamist tõendava tunnistuse lisa.

IV. osa KAUBAMÄRGI KASUTAMINE 

§ 18.  Kaubamärgi kasutamise kohustus

  (1) Kaubamärgiomanik on kohustatud kaubamärki kasutama, kusjuures kaubamärgi kasutamiseks loetakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 toodud toiminguid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud kord loetakse täidetuks, kui kaubamärgiomanik annab asjast huvitatud isikule kaubamärgilitsentsi.

  (3) Kaubamärk loetakse kasutatuks, kui omanik kasutab registreeritud kaubamärgist ebaoluliste osade poolest erinevat kaubamärki, muutmata registreeritud kaubamärgi eristavat iseloomu.

§ 19.  Kaubamärgi kasutamata jätmine

  (1) Kui kaubamärgiomanik ei ole 5 aasta jooksul kaubamärgi registrisse kandmise päevast arvates või hiljem katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul ilma mõjuva põhjuseta täitnud käesoleva seaduse § 18 nõudeid, on igal asjast huvitatud isikul õigus vaidlustada kaubamärgi registreerimise kehtivust. Vaidlustusavalduse esitamisel tasutakse riigilõiv.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud asjaoludel põhinev vaidlustusavaldus esitatakse apellatsioonikomisjonile, kes teatab sellest kaubamärgiomanikule ja teeb talle ettepaneku esitada apellatsioonikomisjonile kaubamärgi kasutamist tõendavad dokumendid. Apellatsioonikomisjon vaatab vaidlustusavalduse läbi ja teeb otsuse, kas lükata protest tagasi või tunnistada registreerimine osaliselt või täielikult kehtetuks.

§ 20.  Hoiatustähis

  Kaubamärgi omanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist, et kaubamärk on Eesti Vabariigis registreeritud.

V. osa KAUBAMÄRGI ÜLEANDMINE 

§ 21.  Kaubamärgilitsents

  Kaubamärgivaldaja (litsentsiaar) võib litsentsilepingu alusel anda kaubamärgi kasutamise õiguse teisele isikule/teistele isikutele (litsentsiaadile/litsentsiaatidele). Litsentsilepingu kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist.

§ 22.  Kaubamärgi loovutamine

  (1) Kaubamärgiomanik võib registreeritud kaubamärgi loovutada füüsilisele või juriidilisele isikule kas kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes.

  (2) Kaubamärgi loovutamise kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist.

§ 23.  Kaubamärgi õiguste üleminek

  Juriidiliste isikute lõpetamisel, ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel või kaubamärgi pantimisel muutub kaubamärgi juriidiline staatus, mille kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist.

§ 24.  Kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamine ja registrist kustutamine

  (1) Asjast huvitatud isiku taotlusel võib apellatsioonikomisjon tunnistada kaubamärgi registreerimise kehtetuks, kui registreerimisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 7 ja 8 nõudeid.

  (2) Kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotluse võib pärast riigilõivu tasumist esitada apellatsioonikomisjonile viie aasta jooksul, arvates kaubamärgi registrisse kandmise päevast.

  (3) Kaubamärk kustutatakse registrist Patendiameti otsusega:
  1) kaubamärgiomaniku vastava taotluse esitamisel;
  2) kaubamärgi registreerimise kehtivuse lõpetamisel, kui kaubamärgiomanik on rikkunud käesoleva seaduse § 18 sätteid;
  3) kaubamärgiomaniku(juriidilise isiku) lõpetamisel või kaubamärgiomaniku (füüsilise isiku) surma korral või muul motiveeritud põhjusel, kui kaubamärgist tulenevad õigused ei ole üle läinud uuele omanikule;
  4) kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel;
  5) käesoleva seaduse § 17 sätete alusel.

§ 24¹.  Geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamine ja registrist kustutamine

  (1) Asjast huvitatud isik võib nõuda pahauskselt registreerimiseks esitatud või pahauskselt registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, kui:
  1) kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist;
  2) kaubamärgi ja geograafilise tähisega tähistatavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised;
  3) kaubamärk on registreerimiseks esitatud või registreeritud pärast seda, kui geograafiline tähis on saanud õiguskaitse oma päritoluriigis.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubamärk sisaldab Eesti geograafilise ala nime, siis selle kaubamärgi kehtetuks tunnistamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tingimust.

  (3) Kaubamärgi registreerimiseks esitamine või registreerimine on pahauskne, kui seda teinud isik teadis või pidi teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus on pärit kindlalt geograafiliselt alalt ja kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise päritoluga.

  (4) Asjast huvitatud isik võib nõuda enne geograafilise tähise kaitse seaduse jõustumise kuupäeva alkohoolse joogi tähistamiseks registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane ja sellega tähistatav alkohoolne jook ei pärine selle geograafilise tähisega viidatud geograafiliselt alalt.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse apellatsioonikomisjonile.

  (6) Kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise korral kustutab Patendiamet kaubamärgi registrist.

  (7) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka nende geograafilist tähist sisaldavate kaubamärkide kehtetuks tunnistamisel, mis olid registreerimiseks esitatud või registreeritud enne geograafilise tähise kaitse seaduse jõustumise kuupäeva.

VI. osa KOLLEKTIIVKAUBAMÄRK 

§ 25.  Kollektiivkaubamärgi mõiste

  Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mille puhul juriidiliste isikute ühendus omandab ainuõiguse kasutada seda ühenduse ja ühenduse liikmete kaupade ja teenuste tähistamiseks ühenduse või kaubamärgi põhikirjas kindlaksmääratud tingimustel.

§ 26.  Kollektiivkaubamärgi registreerimine

  Kollektiivkaubamärki võib taotleda ühenduse nimele ja registreerimine toimub käesoleva seaduse III peatüki sätete kohaselt.

§ 27.  Kollektiivkaubamärgi kasutamine

  Kollektiivkaubamärki kasutatakse vastavalt käesoleva seaduse IV peatükile ja kaubamärgi või ühenduse põhikirja sätetele.

§ 28.  Kollektiivkaubamärgi kehtetuks tunnistamine

  Kollektiivkaubamärk tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 24 sätete kohaselt.

VII. osa RIIGILÕIV 

§ 29.  Riigilõiv

  Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel võetakse toimingute sooritamise ja dokumentide väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467 ) sätestatud määrade järgi.

§ 30.  Riigilõivu tasumise kord

  (1) Riigilõivu tasub taotleja, kaubamärgiomanik või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest või dokumentide väljastamisest. Kui kaubamärgi registreerimisega või registreeringu kehtivuse pikendamisega seotud riigilõivu tasub kolmas isik, on vajalik taotleja või kaubamärgiomaniku kirjalik nõusolek.

  (2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse, kaebuse puhul aga apellatsioonikomisjoni.

  (3) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 sätestatud juhul.

§ 31.  [Kehtetu]

VIII. osa KAUBAMÄRGIOMANIKU ÕIGUSTE KAITSE, VAIDLUSED JA VASTUTUS 

§ 32.  Kaubamärgiomaniku õiguste kaitse

  Kaubamärgiomaniku õigust kaitstakse halduskorras ja kohtus.

§ 33.  Kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse

  (1) Riiklikud järelevalveasutused kaitsevad kaubamärgiomaniku ainuõigust alates kaubamärgi kandmisest registrisse.

  (2) Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaitsevad riiklikud järelevalveasutused alates kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisest kohtu või Patendiameti poolt. Patendiamet tunnistab kaubamärgi üldtuntust ainult seoses kaubamärgi registreerimise menetlusega.

  (3) Kaubamärgiomaniku ainuõigust on rikutud, kui:
  1) füüsiline või juriidiline isik kasutab kauba või teenuse tähistamiseks identset või äravahetamiseni sarnast samade või sarnaste kaupade või teenuste märgistamise tähist omaniku loata või paneb toime muid omaniku ainuõigust kahjustavaid tegusid;
  2) litsentsiaat rikub litsentsilepingu tingimusi.

  (4) Kaupa, mis on tähistatud kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade puhul õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega, loetakse võltsitud kaubaks.

§ 34.  Vastutus kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise eest

  (1) Kaubamärgiomaniku ainuõigust kahjustavate tegude sooritamine toob endaga kaasa tsiviil-, kriminaal- või haldusvastutuse, kusjuures vastutuse liike võib kohaldada koos või eraldi. Kui füüsiline isik on sooritanud kaubamärgiomaniku ainuõigust kahjustava teo juriidilise isiku huvides, võib kohaldada üheaegselt füüsilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust.

  (2) Kaubamärgiomanikule või litsentsiaadile tekitatud kahju suuruse arvutamise aluseks võetakse tulu, mida ta oleks saanud kaubamärgi normaalsel kasutamisel.

§ 35.  Kaubamärgivaidluste lahendamine apellatsioonikomisjonis

  (1) Tööstusomandialased vaidlused lahendatakse Majandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Apellatsioonikomisjoni põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

  (2) Apellatsioonikomisjon vaatab läbi käesoleva seaduse § 11 lõike 3 ning §-de 13, 24 ja 24¹ alusel esitatud kaebusi Patendiameti otsuste kohta ning iga asjast huvitatud isiku vaidlustusavaldusi § 19 järgi.

  (3) Apellatsioonikomisjon teatab kaebuse esitajale, vajaduse korral ka teise kaubamärgi omanikule kaebuse läbivaatamise aja ja koha. Nende ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist.

  (3¹) Apellatsioonikomisjon oma otsusega jätab kaebuse rahuldamata või rahuldab selle. Viimasel juhul tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ning teeb Patendiametile ettepaneku registreerimistaotlus uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus.

  (4) Apellatsioonikomisjon teeb kaebuse põhjal otsuse kolme kuu jooksul, arvates kaebuse saabumisest. Otsus tehakse teatavaks kaebuse esitajale ja kaubamärgiomanikule. Apellatsioonikomisjon võib kaebuse arutamise edasi lükata, kui selleks esitatakse põhjendatud taotlus või kui apellatsioonikomisjon peab vajalikuks nõuda lisadokumente.

  (5) Apellatsioonikomisjoni otsuse võivad asjast huvitatud isikud edasikaevata kohtusse kolme kuu jooksul, arvates otsuse tegemisest.

§ 36.  Tsiviilvastutus

  (1) Kaubamärgivaldaja, kelle õigusi on rikutud, võib esitada tsiviilhagi, mis sisaldab ühte või mitut alljärgnevat nõuet:
  1) lõpetada kaubamärgiomaniku või litsentsiaadi õigusi rikkuv tegevus ja taastada õiguserikkumisele eelnenud olukord;
  2) hüvitada kaubamärgiomanikule või litsentsiaadile tekitatud varaline ja moraalne kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu;
  3) võtta meetmeid, mis välistavad kaubamärgiomaniku või litsentsiaadi õiguste edasise rikkumise, kõrvaldades käibest kõik, millest tuleneb õiguse rikkumine.

  (2) Kaubamärgiomaniku keeldumisel hagi esitamisest läheb selle esitamise õigus üle litsentsiaadile, kui litsentsileping ei sätesta teisiti.

§ 36¹.  Juriidilise isiku haldusvastutus

  (1) Juriidilise isiku poolt kaubamärgiomaniku loata kauba või pakendi sama või sarnase kauba puhul õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega tähistamise eest ¿ määratakse rahatrahv 250 000 kuni 500 000 krooni.

  (2) Juriidilise isiku poolt kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade või teenuste puhul õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähise majandus- või äridokumentidele, reklaammaterjalidele või kauba kasutusõpetusele kandmise eest ¿ määratakse rahatrahv 25 000 kuni 50 000 krooni.

§ 36².  Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas

  (1) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik.

  (2) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616) sätestatud korras.

§ 36³.  Erikonfiskeerimine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 36¹ nimetatud haldusõiguserikkumise asjade arutamisel kuuluvad erikonfiskeerimisele:
  1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend;
  2) haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara;
  3) kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade või teenuste puhul õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega lubamatult tähistatud kaup, pakend, majandus- või äridokumendid, reklaammaterjalid või kauba kasutusõpetus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud lubamatult tähistatud esemed kuuluvad erikonfiskeerimise otsuse jõustumise korral hävitamisele haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 340 sätestatud korras.

  (3) Erikonfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid, millelt on lubamatud tähised eemaldatud, võib õiguste valdaja kirjalikul nõusolekul üle anda riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutustele. Erikonfiskeeritud võltsitud rõivaste ja jalatsite riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele üleandmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.
[RT I 2001, 56, 335- jõust. 109. 2001]

§ 36⁴.  Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise protokolli koostamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 36¹ nimetatud haldusõiguserikkumise asjades on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus vastavalt oma pädevusele järgmiste asutuste ametiisikutel:
  1) [kehtetu]
  2) politseiasutused;
  3) Tarbijakaitseamet;
  4) Tolliamet.

  (2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse:
  1) protokolli koostamise aeg ja koht;
  2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
  3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  4) haldusõiguserikkuja nimi ja aadress;
  5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
  6) haldusõiguserikkumise aeg, koht ja kirjeldus;
  7) viide seadusesättele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;
  8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;
  9) märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;
  10) muud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed.

  (3) Haldusõiguserikkumise protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja.

  (4) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli vastava kande. Haldusõiguserikkumise protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid.
[RT I 2001, 56, 335 - jõust. 01.09.2001]

§ 36⁵.  Erisused juriidilise isiku haldusvastutuse kohaldamisel

  (1) Juriidilise isiku haldusvastutus kaubamärgi kasutamise eest sama või sarnase kauba või teenuse puhul käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel, kui seejuures rikutakse kaubamärgiomaniku ainuõigust, sätestatakse tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450).

  (2) Juriidilise isiku haldusvastutus kaubamärgi kasutamise eest sama või sarnase kauba puhul käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktis 4 nimetatud juhul, kui seejuures rikutakse kaubamärgiomaniku ainuõigust, sätestatakse tolliseaduses (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782).

IX. osa ERISÄTTED 

§ 37.  Kaubamärgi registreerimine välisriikides

  (1) Eesti Vabariigi füüsiline või juriidiline isik registreerib oma kaubamärgi välisriikides iseseisvalt.

  (2) Eesti Vabariigi füüsiline või juriidiline isik võib registreerida oma kaubamärgi välisriikides, sõltumata selle registreerimisest Eesti Vabariigis.

  (3) Isik, kelle nimele on Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk või kes on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse, võib esitada Patendiametile taotluse selle kaubamärgi rahvusvaheliseks registreerimiseks samadele kaupadele või teenustele. Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse võib esitada isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik või kellel on Eesti Vabariigis alaline elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 26-28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811) § 21 mõiste «elukoht» tähenduses või kellel on Eestis tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 52-54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313) § 5 mõiste «ettevõte» tähenduses.

§ 37¹.  Kaubamärgi rahvusvaheline registreerimine

  (1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kaubamärgi registreerimist Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo (edaspidi Rahvusvaheline Büroo) rahvusvahelises registris märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli (edaspidi Madridi protokoll) järgi, mis võeti vastu 1989. aasta 27. juunil Madridis.

  (2) Patendiamet täidab riigis Madridi protokollist tulenevaid ülesandeid ja on selle protokolli tähenduses päritoluametiks ja märgitud lepinguosalise ametiks.

  (3) Isik, kes taotleb kaubamärgi rahvusvahelist registreerimist ja kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu jõushoidmist, peab tasuma Madridi protokolli artikli 8 kohased rahvusvahelised lõivud otse Rahvusvahelisele Büroole.

§ 37².  Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotlus ja selle siseriiklik menetlus

  (1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotlus (edaspidi rahvusvaheline taotlus), mis esitatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 3 alusel, peab vastama Madridi protokollis ja selle juhendis sätestatud sisu- ja vorminõuetele.

  (2) Rahvusvaheline taotlus esitatakse Patendiametile. Rahvusvahelise taotluse dokumendid esitatakse inglise keeles.

  (3) Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv.

  (4) Patendiamet kontrollib rahvusvahelises taotluses märgitud andmete vastavust rahvusvahelise taotluse aluseks oleva registreerimistaotluse andmetele või riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud kaubamärgi kehtiva registreeringu andmetele.

  (5) Patendiamet tõendab rahvusvahelises taotluses märgitud andmete õigsust ja edastab selle taotluse Rahvusvahelisele Büroole.

  (6) Rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise kuupäev ja rahvusvahelise registreeringu number kantakse riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud selles registris registreeritud kaubamärgi alusel või tehakse märge menetluses olevas registreerimistaotluses, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud selle alusel.

  (7) Patendiamet peab andmekogu siseriiklikku menetlusse võetud rahvusvaheliste taotluste dokumentide ja nende menetluse kohta.

  (8) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluste Patendiametile esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

  (9) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluste ja nende siseriikliku menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

  (10) Teabe väljastamine kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluste ja nende siseriikliku menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv.

§ 38.  Välismaiste kaubamärkide registreerimine rahvusvahelise taotluse alusel

  (1) Eesti Vabariigis rahvusvahelise registreerimise teel õiguskaitse omandanud kaubamärgil on sama õigusrežiim ja samad soodustused, mis Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärgil.

  (2) Kui kaubamärgi valdaja registreerib Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärgi samade kaupade ja teenuste tähistamiseks ka rahvusvaheliselt, asendatakse varasem registreerimine rahvusvahelise registreerimisega. Seda sätet ei kohaldata § 37 lõikes 3 nimetatud isikutele.

  (3) Kui rahvusvaheline registreering kaotab kehtivuse, kaotab samast kuupäevast kehtivuse ka rahvusvaheline registreering Eesti Vabariigis.

  (4) Rahvusvahelise registreerimise kehtivuse kaotanud kaubamärgi võib samade kaupade ja teenuste tähistamiseks registreerida Eesti Vabariigis käesoleva seaduse III peatükis sätestatud korras, alates rahvusvahelise registreerimise kuupäevast, kui kaubamärgivaldaja esitab Patendiametile kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreerimise lõppemise kuupäevast alates registreerimistaotluse.

  (5) Patendiamet teeb ekspertiisi käesolevas seaduses sätestatu järgi nendele rahvusvahelistele registreeringutele, milles märgitud lepinguosaliseks on Eesti Vabariik.

  (6) Patendiamet peab teatama Rahvusvahelisele Büroole 18 kuu jooksul kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast, kui rahvusvaheline registreering ei vasta käesolevas seaduses sätestatud kaubamärgi registreerimise tingimustele.

  (7) Patendiamet võib teatada Madridi protokolli artikli 5 lõike 2 punktis c sätestatu kohaselt rahvusvahelisele registreeringule õiguskaitse andmisest keeldumisest pärast 18 kuu möödumist kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast.

  (8) Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et rahvusvaheline registreering vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, siis avaldatakse kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teade Patendiameti ametlikus väljaandes.

  (9) Iga isik võib esitada protesti kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise vastu apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul, arvates kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäevast. Patendiamet teatab protestist Rahvusvahelisele Büroole.

  (10) Patendiamet peab andmekogu kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, ja nende siseriikliku menetluse kohta.

  (11) Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute ja nende siseriikliku menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

  (12) Teabe väljastamine kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute ja nende siseriikliku menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv.