Maamaksuseadus
Vastu võetud 06.05.1993
RT I 1993, 24, 428
jõustumine 01.07.1993
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 09.02.1994 | RT I 1994, 13, 231 | 05.03.1994 |
| 24.03.1994 | RT I 1994, 28, 428 | 01.07.1994 |
| 14.12.1994 | RT I 1994, 94, 1609 | 29.12.1994 |
| 01.06.1995 | RT I 1995, 54, 884 | 01.01.1996 |
| 30.04.1996 | RT I 1996, 36, 738 | 07.06.1996 , osaliselt 1.01.1998 |
| terviktekst RT paberkandjal | RT I 1996, 41, 797 | |
| 09.12.1996 | RT I 1996, 89, 1589 | 01.01.1997 |
| 06.11.1997 | RT I 1997, 82, 1398 | 01.01.1998 |
| 17.02.1999 | RT I 1999, 27, 381 | 01.01.2000 |
| 08.12.1999 | RT I 1999, 95, 840 | 01.01.2000 |
| 23.11.2000 | RT I 2000, 95, 612 | 01.01.2001 |
| 12.12.2001 | RT I 2001, 102, 666 | 01.01.2002 |
| 15.05.2002 | RT I 2002, 44, 284 | 01.07.2002 |
§ 1. Maamaks
(1) Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks.
(2) Maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest (RT I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4; 1996, 36, 738).
(3) Maamaks arvutatakse kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal.
§ 2. Maksu objekt
Maamaksuga maksustatakse kogu maa, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud maa.
§ 3. Maksu subjekt
Maamaksu maksab maa omanik või käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja.
§ 4. Maksuvaba maa
(1) Maamaksu ei maksta:
1) maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus keelatud. Majandustegevuseks ei loeta kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku, kaitse-eeskirjaga sätestatud kohustuslikku tegevust;
2) välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete või nende osade juurde kuuluvalt maalt;
3) välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olevalt maalt Vabariigi Valitsuse ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu alusel;
4) kalmistute maalt;
5) kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt;
6) vastava omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt munitsipaalmaalt, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul;
7) avalikus kasutuses olevalt maalt.
(2) Maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus kitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50 või 75 protsenti maksumäärast.
§ 5. Maksumäär
(1) Maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvi 11 1. lõikes sätestatud juhul. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest.
(2) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu võib maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes käesoleva paragrahvi 1. lõikes või käesoleva seaduse paragrahvi 11 1. lõikes nimetatud vahemikus.
[Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2002]
(3) Maksumäärade muutmise korral esitab kohalik omavalitsus volikogu muudetud maamaksumäärad Maksuameti kohalikule asutusele hiljemalt maksustamisaasta 1. veebruariks. Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid Maksuameti kohalikule asutusele esitatud, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi.
[Lõike 3 sõnastus alates 01.07.2002]
(3) Maksumäärade muutmise korral esitab kohalik omavalitsus volikogu muudetud maamaksumäärad Maksuameti kohalikule asutusele hiljemalt maksustamisaasta 1. veebruariks. Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid Maksuameti kohalikule asutusele esitatud, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi. Maamaksu määrad avaldatakse Maksuameti veebilehel.
(4) Maa omaniku või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul maa kasutaja andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud muudetud andmed esitab kohalik omavalitsus Maksuameti kohalikule asutusele 1. veebruariks ja 1. augustiks.
(5) Esitatavate andmete loetelu ning nende esitamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]
§ 6. Maksu laekumine
Maamaks laekub omavalitsus üksuse eelarvesse.
§ 7. Maksu tasumine
(1) Maamaks tasutakse vähemalt 1/3 suuruste osadena 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks.
[Lõike 2 sõnastus kuni 30.06.2002]
(2) Maksuamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumisetähtpäeva.
[Lõike 2 sõnastus alates 01.07.2002]
(2) Maksuamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksuteadet ei pea allkirjastama.
(3) Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 20 krooni.
(4) Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 15. aprilliks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset Maksuameti kohalikku asutust.
(5) Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla-või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe.
(6) Kui tähtpäevaks tasumata maamaksusummalt arvutatud intress on väiksem kui 20 krooni, jäetakse intress arvestamata ja intressi nõue esitamata.
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]
§ 8. Maksukohustuse tekkimine
Maa omandamisel või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul kasutusõiguse tekkimisel enne jooksva aasta 1. juulit tekib omaniku või kasutaja maamaksukohustus sama aasta 1. juulist. Maa omandamisel või kasutusõiguse tekkimisel alates 1. juulist tekib omaniku või kasutaja maamaksukohustus maa omandamise või kasutusõiguse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Uue omaniku või kasutaja maamaksukohustuse tekkimisel lõpeb eelmise omaniku või kasutaja maamaksukohustus.
§ 9. Maksu maksmise kontroll
Maamaksu maksmist kontrollib Maksuamet.
§ 10. Maakasutaja maksukohustus
(1) Kuni 2003. aasta 31. detsembrini maksab maamaksu maa kasutaja, kelle maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega (RT 1991, 34, 426; RT I 1995, 10, 113; RT I 1996, 41, 796) ette nähtud korras.
(2) Maa koormamisel hoonestusõiguse või kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja.
§ 11. Maksusoodustused
(1) Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
(2) Kohalik omavalitsus võib vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226) alusel pensioni saaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,1 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi-või üüritulu.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud maksuvabastuse taotluse vaatab isiku kirjaliku avalduse alusel läbi ja otsustab kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Maksuvabastused vormistab maksuhaldur omavalitsusüksuse täitevorgani ettepanekul rahandusministri poolt kehtestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel antavatest maamaksuvabastustest tulenevat kohalike omavalitsusüksuste eelarvetulude vähenemist ei hüvitata riigieelarvest.
§ 12. Maksumaksja vastutus
(1) Käesoleva seaduse rikkumise eest vastutab maksumaksja vastavalt seadustele.
(1) Käesolev seadus jõustub 1993.aasta 1.juulist.
(2) Käesoleva seaduse rakendamise korra kehtestab rahandusminister.
(3) 1993. aasta II poolaasta maamaks tasutakse hiljemalt 1993. aasta 15. novembriks.
Facebook
Twitter