Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tarbijakaitseseadus

Vastu võetud 15.12.1993
RT I 1994, 2, 13
jõustumine 01.01.1994, v.a § 6 2. ja 3. lõike sätted, mis jõustusid 01.07.1994.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis.

  (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte.

§ 2.  Seaduse objekt

  (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse.

  (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul-müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega.

§ 3.  Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) tarbija – füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks;
  2) müüja – füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb või pakub kaupa või teenust tarbijale;
  3) garantii – müüja kohustus kauba või teenuse puudus tasuta kõrvaldada, puudusega kaup vahetada või hüvitada kauba või teenuse maksumus ning tekkinud lisakulud;
  4) kohustuslik nõue – kauba või teenuse ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, pakendi, sertifitseerimise, eestikeelse teabe vms kohta õigusaktiga kehtestatud nõue, mille täitmine on kohustuslik;
  5) kauplemine – kauba või teenuse pakkumine või müük;
  6) müügidokument – riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt väljastatav tegevusluba (tegevuslitsents), kauplemisluba või muu dokument, samuti müügikoha valdaja poolt väljastatav müügipilet, mille olemasolu on õigusaktist tulenevalt kauplemise eeltingimus.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 4.  Tarbija põhiõigused

  Tarbija põhiõigused on:
  1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
  2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
  3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks;
  4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
  5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral;
  6) nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.

§ 5.  Lepingud

  (1) Tarbija ja müüja vaheline leping, mida ei täideta vahetult tarbija juuresolekul, sealhulgas leping kauba posti teel või järelmaksuga müügi, pikaajalise või perioodiliste maksetega teenuse vms kohta, sõlmitakse kirjalikus vormis.

  (2) Tarbija ja müüja vahelise lepingu tingimus, mis vähendab poolte vastutust, sätestab eelise müüjale või piirangu tarbijale, võrreldes seaduses sätestatuga, on kehtetu.

  (3) Tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks.

  (4) Tarbija või müüja võib loobuda lepingust seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.

II. peatükk TARBIJA ÕIGUSTE TAGAMINE 

§ 6.  Nõuded kaubale ja teenusele

  (1) Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega, kusjuures peavad olema täidetud kõik teised antud kaubale või teenusele kehtivad kohustuslikud nõuded.

  (2) Tarbijale müüdav kaup või teenus peab olema varustatud eestikeelse teabega, sealhulgas markeeringu või kasutamisjuhendiga vastavalt kohustuslikele nõuetele.

  (3) Tehniliselt keerukas, erilist kasutusoskust nõudev või potentsiaalset ohtu kätkev kaup või teenus peab lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule olema varustatud ka vastavate eestikeelsete hoiatuste ning põhiliste andmetega tarbimisomaduste ja koostise kohta, samuti rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkidega.

  (3¹) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusele esitatavad erinõuded sätestatakse alkoholiseaduses (RT I 2002, 3, 7).
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. samaaegselt alkoholiseadusega. ]

  (4) Kasutatud kaupa ja puudustega kaupa või teenust on lubatud müüa kehtestatud korras ja tingimusel, et kauba või teenuse vastavatest omadustest on tarbijat eelnevalt teavitatud ning kaup või teenus on ohutu tarbija elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Erandina on lubatud müüa ohtlikku kaupa töötlemiseks või hävitamiseks vastavat tegevusluba omavale ettevõtjale.

  (5) Kauplemine võltsitud kaubaga, ei ole lubatud ka siis, kui vahendajat, müüjat või tarbijat kauba vastavast eripärast eelnevalt teavitatakse.

§ 7.  Müüja kohustused

  Kauba ja teenuse pakkumisel ja müümisel tarbijale peab müüja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on selleks kohustatud:
  1) tagama kauba ja teenuse vastavuse käesoleva seaduse § 6 nõuetele;
  2) andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta;
  3) täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid;
  4) kinni pidama seadusega ettenähtud korras kehtestatud või kooskõlastatud hindadest ning mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu;
  5) tagama müüdava kauba või teenuse vastavuse tarbija poolt valitud näidisele või tarbijaga kauba või teenuse kohta sõlmitud lepingule;
  6) kinni pidama lepingu tähtaegadest ja muudest lepingutingimustest;
  7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
  8) kinni pidama tootja poolt antud garantiidest, kui need ei ole tsiviilseadustega kehtestatutest väiksemad, muudel juhtudel tagama garantiid tsiviilseadustes ettenähtud korras;
  9) andma tarbijale garantiiga kauba või teenuse eest tasumisel müümise kuupäevaga dokumendi, muu kauba või teenuse puhul väljastama sellise dokumendi tarbija soovil;
  10) vedama suuremõõtmelise või raske tagastamisele, ümbervahetamisele või remontimisele kuuluva garantiiga kauba sihtkohta ja tarbijale tagasi oma kulul või hüvitama tarbijale vastavad kulutused;
  11) tarbija soovil esitama talle teenuse eelarve;
  12) tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna;
  12¹) kontrollima kauba vastuvõtmisel kauba kogust, kvaliteeti, müügitähtaegu, märgistuse vastavust saatedokumentidele ja saatedokumentide vastavust kehtestatud nõuetele;
  13) hoidma kauba või teenuse saate- ja müügidokumente (samuti kvaliteeti tõendavaid dokumente) müügikohas ning esitama need kontrolli teostava pädeva isiku nõudmisel;
  14) teatama vastava teabe saamisel kohe pädevale järelevalveasutusele, selle võimatuse korral massiteabevahendile kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale;
  15) hüvitama tarbijale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju.

§ 8.  Keelud ja piirangud

  (1) Müüjal on keelatud:
  1) ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi;
  2) ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega;
  3) müüa markeerimata pakendatud kaupa;
  4) müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa;
  5) võtta müügile kaupa, mille hulgimüük on litsentsitud tegevusala, vastavat tegevusluba mitteomavalt vahendajalt.

  (2) Keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega või seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Valitsuse määrusega.

  (3) [Kehtetu - RT I 1999, 10, 156 - jõust. 15.02.1999]

III. peatükk TARBIJAKAITSE KORRALDUS 

§ 9.  Tarbijaühingud ja -liidud

  (1) Tarbijatel on õigus oma huvide kaitseks koonduda tarbijaühingutesse, mille asutamise ja tegevuse kord on sätestatud füüsiliste isikute mittetulundusühinguid reguleeriva seadusega. Tarbijaühingud võivad asutada tarbijaliite ja -keskliite.

  (2) Tarbijaühingu ja -liidu volitatud esindaja(te)l on õigus:
  1) kontrollida müüja kohustuste täitmist, sealhulgas hinnakujundust, koos pädeva ametiisikuga või iseseisvalt;
  2) koostada avastatud õiguserikkumise kohta protokoll ja edastada see tarbijakaitse ametiisikule või pädevale asutusele;
  3) esindada tarbijaid suhetes müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes.

§ 10.  Valla- ja linnavolikogu tarbijakaitsealane tegevus

  (1) Valla- ja linnavolikogu võivad moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi.

  (2) Valla- või linnavolikogu volitab tarbijakaitsega tegelema ametiisiku(d), kellel on õigus:
  1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist;
  2) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi;
  3) kohaldada haldusvastutust kooskõlas haldusõiguserikkumiste seadustikuga või teha ettepanekuid õiguserikkuja vastutuselevõtmiseks.

§ 11.  Riiklik tarbijakaitse

  (1) Riiklikku tarbijakaitset korraldab Vabariigi Valitsus ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kaudu.

  (2) Tarbijakaitsealased riikliku järelevalve volitused on:
  1) Tarbijakaitseametil;
  1¹) [kehtetu - RT I 2001, 56, 332 - jõust. 01.10.2001]
  2) [kehtetu - RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]
  3) Ravimiametil – ravimite valmistamise, levitamise, hulgimüügi ning apteegist väljastamise ja reklaamimise järelevalve alal;
  4) Tervisekaitseinspektsioonil – tehniliste eeskirjadega sätestatud või õigusaktidega kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega võrdsustatud dokumentide tervisekaitsealaste nõuete täitmise järelevalve alal;
  5) Veterinaar- ja Toiduametil – toidu kvaliteedi ja ohutuse kohustuslike nõuete täitmise järelevalve alal;
  5¹) Taimetoodangu Inspektsioonil - söödaseaduses kehtestatud nõuete täitmise järelevalve alal;
[RT I 2002, 18, 97 - jõust. 01.07.2002]
  6) Politseiametil – võltsitud kauba käibe tõkestamise, samuti kauplemise nõuete, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade ning taksoteeninduse eeskirjade täitmise järelevalve alal;
  7) maakonnaarstil – ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende reklaamimise ning riikliku litsentsi kohase ravitegevuse järelevalve alal;
  8) teistel järelevalveorganitel vastavalt seadusele.

  (3) Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirjad, teeninduseeskirjad, toodete märgistamise eeskirjad, samuti seaduses nimetatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks. Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister võib kehtestada teatud toote märgistamisel nõutava toote koostise või omaduse määramise meetodid. Toodete või teenuste üksikutele liikidele esitatavad tarbijate õiguste tagamiseks muud kohustuslikud nõuded kehtestavad vastavad ministeeriumid Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üldeeskirjade alusel on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada turgudel ja tänavatel kauplemise rakenduslik kord vastavalt kohalikele tingimustele.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 12.  Tarbijakaitseameti õigused ja kohustused

  (1) Tarbijakaitseametil on õigus:
  1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks;
  2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, seejuures vajadusel sooritades kontrolloste ja teostades juhuvaliku meetodil tasuta proovivõtte;
  3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta tarbija õigusi ja huve kohtus;
  4) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi;
  5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest;
  6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist;
  7) taotleda tegevusloa (tegevuslitsentsi), kauplemisloa või kauplemisloale märgitud teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse äravõtmist ja saada asjaomaselt ametiisikult motiveeritud vastus taotluse läbivaatamise tulemuse kohta;
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]
  8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest;
  9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet;
  10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest;
  11) anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi.

  (2) Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 2, 3, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt Tarbijakaitseameti kohustused.

  Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik ametist oleneva nende kaupade või teenuste müügi takistamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning § 15 1. lõike punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametiisikutele.

  (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 ja 6-11 ning 2. lõikes loetletud õigused laienevad käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisikule.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 13.  Ärisaladuse hoidmine

  Tarbijakaitse pädevad ametiisikud ning tarbijaühingute ja -liitude esindajad on kohustatud hoidma seoses tarbijakaitsealaste ülesannete täitmisega neile teatavaks saanud ärisaladusi.

§ 14.  Tarbija õigus nõuda kaitset

  (1) Tarbija võib oma õiguste kaitsmise eesmärgil pöörduda linna- või vallavalitsusse, Tarbijakaitseametisse või kohtusse kas otse või tarbijaühingu vahendusel ning osaleda oma avalduse või kaebuse arutamises.

  (2) Kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse tarbija esitatud avaldus või kaebus hiljemalt ühe kuu jooksul.

III¹. peatükk KAUPLEMINE KAUPLEMISLOA ALUSEL 
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14¹.  Üldalused

  (1) Seaduses või käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kauplemist reguleerivas õigusaktis ettenähtud juhul peab kauplemiseks teatud tegutsemiskohas omama kauplemisluba.

  (2) Kauplemisluba peab omama ka juhul, kui korraldatakse turul või tänaval müügipileti alusel teostatavat kauplemist.

  (3) Kauplemisluba ei pea omama kauplemisel rahvusvahelisel reisijateveol kasutatavas mootor-, vee- või õhusõidukis.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14².  Tegutsemiskoht

  (1) Tegutsemiskoht on müügikoht, mille juurde võivad kuuluda:
  1) tootmis-, hoiu- või muud ruumid;
  2) ettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole siseruume selle vahetus läheduses eraldatud alal asuvad müügikohad.

  (2) Sõltumata müügikohtade arvust, loetakse üheks tegutsemiskohaks:
  1) sama kaupleja müügikohad konkreetsel avalikul üritusel;
  2) rändkauplus (ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil kulgev kaupade jaemüügiks kohandatud mootorsõiduk);
  3) kogu mõtteliselt piiritletud ala, kus sama kaupleja tegeleb kandekaubandusega;
  4) kogu mõtteliselt piiritletud ala, kus isik korraldab müügipileti alusel teostatavat kauplemist.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14³.  Kauplemisloa väljastaja

  (1) Kauplemisloa väljastab, muudab või tunnistab kehtetuks seaduses sätestatud alustel ja korras kaupleja tegutsemiskohajärgne valla- või linnavalitsus või linnavalitsuse volitusel linna ametiasutus või linnavalitsuse muu struktuuriüksus oma haldusaktiga.

  (2) Kauplemisloa kauplemiseks sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootor-, vee- või õhusõidukis või reisirongi restoranvagunis või rändkaupluses väljastab, muudab või tunnistab kehtetuks seaduses sätestatud alustel ja korras kaupleja asukohajärgne valla- või linnavalitsus või linnavalitsuse volitusel linna ametiasutus või linnavalitsuse muu struktuuriüksus oma haldusaktiga.

  (3) Haldusakt käesoleva seaduse tähenduses on valla- või linnavalitsuse korraldus. Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud volituse andmisel linna ametiasutusele või linnavalitsuse muule struktuuriüksusele on korralduse andmise õigus linna ametiasutusel või linnavalitsuse muul struktuuriüksusel.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14⁴.  Kauplemisloa väljastamiseks esitatavad dokumendid ning menetluse kestus

  (1) Kauplemisloa väljastamiseks tuleb esitada vastav taotlus, samuti muu dokument seaduses ettenähtud juhul. Enne taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

  (2) Kauplemisloa väljastamiseks esitatavas taotluses peavad olema vähemalt:
  1) taotleja nimi;
  2) taotleja registrikood ja vastava registri nimi;
  3) taotleja aadress ja kontaktandmed;
  4) taotluse selgelt väljendatud sisu;
  5) ettevõtte määratlus, nimi (selle olemasolu korral) ja tegutsemiskoha aadress või käesoleva seaduse § 14⁵ 3. lõikes nimetatud teave;
  6) soovitud kauplemisaeg (nädalapäevad ja kellaaeg või sõna «ööpäevaringselt»);
  7) kaubad või teenused, millega soovitakse kaubelda või millega kauplemist soovitakse korraldada;
  8) ettevõtte või selle osa toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81) tähenduses tunnustamise otsuse number, otsuse tegemise kuupäev ja otsuse teinud asutuse nimi - kui ettevõte peab olema tunnustatud;
  9) viide tegutsemiskoha kuuluvusele (kas ollakse omanik või rentnik, kusjuures rentnik peab ühtlasi märkima rendileandja nime ja rendilepingu kehtivusaja);
  10) ehitise, kus tegutsemiskoht paikneb, kasutusloa number, kasutusloa väljastamise kuupäev ja kasutusloas märgitud kasutusotstarve, mis peab olema kooskõlas vastavas tegutsemiskohas kavandatava tegevusega - kui tegutsemiskoht paikneb ehitises;
  11) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
  12) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

  (3) Kauplemisloa väljastamiseks esitatavate andmete õigsuse eest vastutab taotleja.

  (4) Kauplemisluba väljastatakse või kauplemisloa väljastamisest keeldumise otsus tehakse kauplemisloa väljastamiseks esitatud taotluse laekumise päevast arvates 10 tööpäeva jooksul.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14⁵.  Kauplemisloa väljastamine

  (1) Kauplemisloa väljastamise otsustamiseks võib kauplemisloa väljastamise taotlemisel esitatud kirjalike või suuliste andmete kohta küsida taotlejalt, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt täpsustavaid andmeid ja kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas tegutsemiskohas.

  (2) Kauplemisloale kantakse:
  1) sõna «kauplemisluba»;
  2) kauplemisloa väljastaja nimi;
  3) kauplemisloa väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg või sõna «tähtajatult»;
  4) kauplemisloa number;
  5) kauplemisloa omaja nimi;
  6) kauplemisloa omaja registrikood ja vastava registri nimi;
  7) kauplemisloa omaja aadress;
  8) ettevõtte määratlus, nimi (selle olemasolu korral) ja tegutsemiskoha aadress või käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud teave;
  9) lubatud kauplemisaeg;
  10) kaubad või teenused, millega on lubatud kaubelda või millega kauplemist on lubatud korraldada;
  11) kauplemisloa väljastaja pädeva ametiisiku nimi, ametinimetus, allkiri ja väljastaja pitsati jäljend;
  12) muud andmed õigusaktis ettenähtud juhul.

  (3) Kui soovitakse kaubelda avalikul üritusel, märgitakse kauplemisloale tegutsemiskoha aadressi asemel selle avaliku ürituse nimetus, toimumispaik ja kaupleja müügikohtade arv. Kui soovitakse kaubelda rändkaupluses, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongi restoranvagunis, märgitakse kauplemisloale tegutsemiskoha aadressi asemel seda sõidukit identifitseeriv tunnus, rändkaupluse puhul ka müügikohtade asupaigad. Kui soovitakse tegelda kandekaubandusega, märgitakse kauplemisloale tegutsemiskoha aadressi asemel ala, kus kauplejal on lubatud tegutseda.

  (4) Kauplemisluba kauplemiseks avalikul üritusel väljastatakse selle avaliku ürituse korraldaja kirjalikul nõusolekul. Kauplemisloa väljastamisel kauplemiseks rändkaupluses, kui müügikohad paiknevad muu kohaliku omavalitsuse territooriumil, kantakse need müügikohad kauplemisloale juhul, kui müügikohtadejärgne valla- või linnavalitsus on selleks andnud oma kirjaliku nõusoleku.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14⁶.  Kauplemisloa väljastamisest keeldumine

  (1) Kauplemisloa väljastamisest keeldutakse:
  1) nõuetekohase taotluse esitamata jätmise või riigilõivu tasumata jätmise korral;
  2) käesoleva seaduse § 14⁵ 4. lõikes sätestatud kirjaliku nõusoleku esitamata jätmise korral, kui selle esitamine on ette nähtud;
  3) valeandmete esitamise korral;
  4) kui kaup või teenus, tegutsemiskoht või sealsed tingimused, müügivorm või muu kavandatava tegevusega seonduv on ilmses vastuolus õigusaktis sätestatuga;
  5) kui tegutsemine taotluses märgitud tegutsemiskohas või kauplemisajal, samuti kauplemine taotluses märgitud kauba või teenusega võib põhjendatult kahjustada tegutsemiskoha vahetus läheduses elavate inimeste huve;
  6) kui taotleja varasem kauplemisluba, mis oli väljastatud kauplemiseks samas tegutsemiskohas, on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 14⁹ 2. lõikes sätestatud alustel ja sellekohase otsuse jõustumisest on möödunud vähem kui kuus kuud;
  7) muul õigusaktis ettenähtud juhul.

  (2) Kauplemisloa väljastamisest keeldumise kohta antud haldusakti ärakiri edastatakse asjakohase taotluse esitanud isikule hiljemalt vastava otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

  (3) Kauplemisloa väljastamisest keeldumine ei võta taotluse esitanud isikult õigust taotleda kauplemisluba uuesti.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14⁷.  Kauplemisloa kehtivus

  (1) Kauplemisluba väljastatakse tähtajatult.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei kehti, kui:
  1) kauplemisluba väljastatakse kauplemiseks avalikul üritusel, mille puhul ei või kauplemisloa kehtivusaeg ületada avaliku ürituse toimumise aega;
  2) kauplemisluba väljastatakse hooajaliseks kauplemiseks, mille puhul ei või kauplemisloa kehtivusaeg ületada ühte hooaega;
  3) kauplemisluba väljastatakse kauplemiseks tähtajaliselt renditud pinnal, mille puhul on kauplemisloa kehtivusaeg samane rendilepingu kehtivusajaga.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14⁸.  Kauplemisloa muutmine

  (1) Kauplemisloa väljastaja muudab kauplemisluba selle omaja taotlusel seoses kauplemisloale kantud andmete muutumisega. Eelöeldu ei laiene juhtumile, kui muutub tegutsemiskoha asupaik, mistõttu tuleb taotleda uue kauplemisloa väljastamist. Kauplemisloa muutmise taotluse täielikust või osalisest rahuldamisest võib kauplemisloa väljastaja õigusaktis sätestatud alustel keelduda. Kauplemisluba muudetakse või kauplemisloa muutmisest keeldumise otsus tehakse kauplemisloa muutmiseks esitatud taotluse laekumise päevast arvates 10 tööpäeva jooksul. Kauplemisloa muutmisest keeldumise kohta antud haldusakti ärakiri edastatakse kauplemisloa omajale hiljemalt vastava otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval. Kauplemisloa muutmisest keeldumine ei võta kauplemisloa omajalt õigust taotleda kauplemisloa muutmist uuesti.

  (2) Kauplemisloa väljastaja muudab kauplemisluba, kui tulenevalt õigusaktist või jõustunud kohtuotsusest või -määrusest esineb alus kitsendada kauplemisloa ulatust. Muudetud kauplemisluba kehtib alates kauplemisloa muutmise kohta antud haldusaktis märgitud tähtpäevast. Kauplemisloa muutmise kohta antud haldusakti ärakiri ja muudetud kauplemisluba edastatakse kauplemisloa omajale hiljemalt vastava otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

  (3) Kauplemisloa muutmise eest riigilõivu ei võeta.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14⁹.  Kauplemisloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Kauplemisloa tunnistab selle väljastaja kehtetuks, kui:
  1) seda taotleb kauplemisloa omaja;
  2) kauplemisloa kehtetuks tunnistamise alus tuleneb jõustunud kohtuotsusest või -määrusest.

  (2) Kauplemisloa võib selle väljastaja tunnistada kehtetuks:
  1) kui kauplemisloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) kui maksuseadust on oluliselt või korduvalt rikutud seonduvalt kauplemisega või kauplemise korraldamisega antud tegutsemiskohas;
  3) kui kauplemise nõudeid või kauplemise korraldamise nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud;
  4) kui on kaubeldud kauba või teenusega, millega võib kaubelda vaid kauplemisloal sellekohase märke olemasolu korral, kui vastavat õigust ei ole antud või see on tunnistatud kehtetuks;
  5) kui kauplemisloa omaja ei ole kauplemisloale märgitud tegutsemiskohas tegutsenud järjepanu 45 või enam päeva, välja arvatud juhul, kui kauplemisloa väljastajat on kauplemise ajutisest katkestamisest enamaks kui 45 päevaks kirjalikult teavitatud;
  6) muul õigusaktis ettenähtud juhul.

  (3) Kauplemisloa kehtetuks tunnistamist käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1-3 sätestatud alustel ei kohaldata, kui tulenevalt käesoleva seaduse § 14¹⁰ 1. lõikes sätestatust on võimalik piirduda teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse kehtetuks tunnistamisega.

  (4) Kauplemisloa kehtetuks tunnistamine jõustub selle kohta antud haldusaktis märgitud tähtpäeval.

  (5) Ärakiri haldusaktist, millega kauplemisluba tunnistati kehtetuks, edastatakse viivitamatult isikule, kelle õiguse suhtes otsus tehti.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 14¹⁰.  Teatud kauba või teenusega kauplemise õigust andev või teatud kauba või teenusega kauplemist keelav märge kauplemisloal

  (1) Seadusega võib kehtestada, et teatud kauba või teenusega kauplemine on lubatud vaid juhul, kui kauplemisloal on sellekohane märge, ja ühtlasi sätestada vastava õiguse peatamise või kehtetuks tunnistamise alused.

  (2) Seadusega võib kehtestada, et teatud kauba või teenusega kauplemise keelamise kohta tehakse kauplemisloale sellekohane märge.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

IV. peatükk VASTUTUS TARBIJAKAITSESEADUSE RIKKUMISE EEST 

§ 15.  Ettekirjutused tarbijakaitseseaduse rikkumise korral

  (1) Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus teha müüjale, tootjale või vahendajale järgmisi kirjalikke kohustuslikke ettekirjutusi:
  1) lõpetada õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord;
  2) peatada kohustuslikele nõuetele mittevastava või saate- või müügidokumentideta kauba või teenuse müük;
  3) vabandada avalikult tarbija ees.

  (2) [Kehtetu - RT I 1996, 49, 953 - jõust. 26.07.1996]

§ 16.  Füüsilise isiku vastutus

  Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras.

§ 17.  Juriidilise isiku vastutus

  (1) Juriidilise isiku poolt:
  1) käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal järelevalvet teostava asutuse ametiisiku ettekirjutuse mittetäitmise või
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]
  2) kauplemisel käesoleva paragrahvi 2.–4. lõikes sätestamata käesoleva seaduse rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

  (2) Juriidilise isiku poolt, kauplemisel müügidokumendi või kauba nõuetekohase saate- või päritolu tõendava dokumendi kontrollimomendil mitteesitamise, samuti kauba või teenuse kvaliteeti tõendava dokumendi või hinnakalkulatsiooni puudumise või kontrollimomendil mitteesitamise eest – määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

  (3) Juriidilise isiku poolt kauplemise eest:
  1) kaubaga, mille kohta puudub nõuetekohane saate- või päritolu tõendav dokument, või
  2) ilma müügidokumendita või
  3) selles müügikohas mittelubatud kauba või teenusega – määratakse rahatrahv 20 000 kuni 50 000 krooni.

  (4) Juriidilise isiku poolt kauplemise eest:
  1) tarbija elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenusega või
  2) võltsitud kaubaga, samuti võltsitud kauba ladustamise eest müügi eesmärgil, samuti võltsitud kauba ladustamise eest müügi eesmärgil – määratakse rahatrahv 50 000 kuni 100 000 krooni.

  (5) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes toodud õiguserikkumiste puhul kohaldatakse õiguserikkumise vahetuks objektiks olnud kauba erikonfiskeerimist.

§ 17¹.  Juriidilise isiku vastutus alkoholi, tubaka või tubakatoodete tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade rikkumise eest
[Kehtetu - RT I 2000, 59, 379 - jõust. 01.01.2001]

§ 18.  Menetlus juriidilise isiku õiguserikkumise asjas

  (1) Käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud õiguserikkumiste asjades on protokolli koostamise õigus tarbijakaitse järelevalvepädevusega asutuse ametiisikul vastavalt käesoleva seaduse § 11 2. lõikes sätestatule, samuti käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisikul.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

  (1¹) Käesoleva seaduse § 17 1. ja 2. lõikes nimetatud õiguserikkumiste asjades on õiguserikkumise asja arutamise õigus:
  1) Tarbijakaitseameti peadirektoril ja tema poolt volitatud tarbijakaitseametnikul;
  2) kõrgemal politseiametnikul;
  3) tarbijakaitse järelevalvepädevusega muu valitsusasutuse juhil ja tema poolt volitatud sama ametkonna ametiisikul;
  4) käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisikul.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

  (2) Käesoleva seaduse § 17 3. ja 4. lõikes nimetatud õiguserikkumiste asju arutab halduskohtunik.

  (3) [Kehtetu - RT I 2000, 59, 379 - jõust. 01.01.2001]

  (4) Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht; asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi; haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress; tema esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide paragrahvile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse protokolli koostaja poolt vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

  (5) Füüsilisele isikule käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatav kriminaal- või haldusvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule.

  (6) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

  (7) Käesoleva seaduse § 17 4. lõike punktis 2 nimetatud õiguserikkumise tõkestamisel ja menetlemisel toimub õiguserikkumise vahetule objektile hinnangu andmine kaubamärgiomaniku, tema õiguste valdaja või nende esindaja poolt antavate ütluste, esitatavate dokumentide, originaaltoote või muude eelnimetatud isikutelt lähtuvate faktiliste andmete alusel.

§ 18¹.  Õiguserikkumise vahetuks objektiks oleva alkoholi, tubaka ja tubakatoodete äravõtmine ja hoidmine ning nende hoidmisega seotud kahjude hüvitamine
[Kehtetu - RT I 2000, 59, 379 - jõust. 01.01.2001]

§ 19.  Trahvide laekumine

  (1) Käesoleva seaduse alusel määratud rahatrahv laekub riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul.

  (2) Kui käesoleva seaduse alusel on rahatrahvi määranud kas käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisik või lähtuvalt selle ametiisiku koostatud protokollist maa- või linnakohtu kohtunik, laekub rahatrahv õiguserikkumise koha järgse omavalitsuse eelarvesse.
[RT I 2002, 35, 214 - jõust. 01.06.2002]

§ 20.  Kahjude hüvitamine

  (1) Müüja hüvitab tarbijale käesolevas seaduses sätestatud müüja kohustuste rikkumisest tekkinud kahju.

  (2) Tootja või vahendaja hüvitab tema süül müüjale tekkinud kahju, mida viimane kandis, täites oma kohustusi tarbija ees.

  (3) Tarbijakaitseameti ebaõigeks tunnistatud otsuse alusel tekkinud kahju hüvitab riik.

§ 20¹.  Teatud kaubaga kauplemise keeld

  (1) Kui haldusõiguserikkumise protokoll on koostatud käesoleva seaduse § 17 4. lõike punktis 2 nimetatud haldusõiguserikkumise kohta ja asja menetlemisel on kindlaks tehtud, et kauplemise objektiks oli võltsitud kaup, võib juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetleva ametiisiku asutus esitada kauplemisloa väljastajale põhjendatud taotluse keelata kauplemisluba omaval juriidilisel isikul kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni kauplemine Eesti Kaupade Nomenklatuuri (edaspidi EKN) selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud võltsitud kaup. Taotlusele lisatakse haldusõiguserikkumise protokolli ärakiri.

  (2) Kauplemisloa väljastaja võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse alusel tunnistada juriidilise isiku kauplemisloa kehtetuks, väljastades samas uue kauplemisloa, millele on märgitud keeld kaubelda EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud võltsitud kaup.

  (3) Kui menetlus juriidilise isiku suhtes käesoleva seaduse § 17 4. lõike punktis 2 nimetatud haldusõiguserikkumise kohta lõpetatakse, saadab kohus viivitamata kauplemisloa väljastajale määruse või otsuse asjas menetluse lõpetamise kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhul tunnistatakse keelumärget kandev kauplemisluba kehtetuks ja juriidilisele isikule väljastatakse ilma keelumärketa kauplemisluba.

  (5) Juriidilisel isikul, kelle karistamise kohta käesoleva seaduse § 17 4. lõike punkti 2 järgi on jõustunud kohtuotsus, on keelatud kauplemine EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud võltsitud kaup. Keeld kehtib, sõltumata haldusõiguserikkumise toimepanemise kohast, kolme aasta vältel kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

  (6) Kohus saadab käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kohtuotsuse ärakirja viivitamata kauplemisloa väljastajale.

  (7) Kauplemisloa väljastaja tunnistab käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud alusel juriidilise isiku kauplemisloa kehtetuks, väljastades samas uue kauplemisloa kehtivusega kuni kolm aastat, millele on märgitud keeld kaubelda EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud võltsitud kaup.

  (8) Kui juriidilist isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 17 4. lõike punkti 2 järgi ja selle kohta on jõustunud kohtuotsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta § 17 4. lõike punkti 2 järgi ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) kohaselt kustutatud, võib kauplemisloa väljastaja tunnistada kauplemisloa kehtetuks ja keelduda talle uue kauplemisloa väljastamisest kuni kolme aasta jooksul kauplemisloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

  (9) Kauplemise keelamisega tekitatud kahju hüvitatakse seadusega sätestatud alustel ja korras.

V. peatükk RAKENDUSLIKUD SÄTTED 

§ 21.  Käesoleva seaduse rikkumise asju arutama volitatud ametiisikud

  Kuni riikliku tarbijakaitse ameti moodustamiseni ning Vabariigi Valitsuse poolt ametiga õiguste ja kohustuste poolest võrdsustatud järelevalveasutuste määramiseni võivad käesoleva seaduse rikkumise eest haldusvastutust kohaldada haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66–68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409, 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276; 23, 350; 29, 398 ja 404; 30, 415; 31, 425) §-des 189, 203, 205–207 ja 209 loetletud ametiisikud.

§ 22.  Tarbijaühingute asutamine

  Kuni füüsiliste isikute mittetulundusühinguid reguleeriva seaduse kehtestamiseni toimub tarbijaühingute asutamine ja tegevus Eesti NSV seaduse «Kodanike ühenduste kohta» alusel.

§ 23.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud § 6 2. ja 3. lõike sätted, mis jõustuvad 1994. aasta 1. juulil.