Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatused
Vastu võetud 25.06.2010
Vabariigi Valitsuse 08.08.2013 korraldus nr 369 koodeksi muudatuste heakskiitmise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon
Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi 2014. aasta muudatused [MSC.374(93)]
Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksi A osa 2015. aasta muudatused [MSC.397(95)]
1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni lisa muudatused [MSC.416(97)]
Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksi A osa muudatused [MSC.417(97)]
1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni muudatused [MSC.486(103)]
1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi A osa muudatused [MSC.487(103)]
RAHVUSVAHELINE MEREORGANISATSIOON (IMO)
MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE ALUSTE RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI, 1978, OSALISRIIKIDE KONVERENTS
LÕPPAKTI JA KONVERENTSI TÖÖ TULEMUSENA KOOSTATUD DOKUMENTIDE, RESOLUTSIOONIDE JA SOOVITUSTE VASTUVÕTMINE
Konverentsi lõppakti lisa 1
Resolutsioon nr 1
Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW), 1978, lisa käsitlevad Manila konverentsi muudatused
Konverentsil vastu võetud tekst
2010. aasta MANILA KONVERENTS,
MEENUTADES meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978 (edaspidi konventsioon), XII artikli lõike 1 punkti b, mis käsitleb osalisriikide konverentsi poolt tehtavate muudatuste korda,
OLLES VÕTNUD ARVESSE kõikidele organisatsiooni liikmetele ja konventsiooni osalisriikidele esitatud konventsiooni lisa käsitlevaid Manila konverentsi muudatusettepanekuid,
1. VÕTAB VASTU, vastavalt konventsiooni XII artikli lõike 1 punkti b alapunktile ii, konventsiooni lisa muudatused, mille tekst on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas;
2. MÄÄRAB, vastavalt konventsiooni XII artikli lõike 1 punkti a alapunktile vii, et lisatud muudatused loetakse vastuvõetuks 1. juulil 2011, juhul kui üks kolmandik konventsiooni osalisriikidest või osalisriigid, kelle kaubalaevastik moodustab kokku vähemalt 50% maailma kaubalaevanduse 100 või enama registertonniste laevade kogumahutavusest, ei ole enne seda kuupäeva informeerinud peasekretäri oma vastuseisust muudatustele;
3. KUTSUB osalisriike teatavaks võtma, et vastavalt konventsiooni XII artikli lõike 1 punkti a alapunktile ix jõustuvad lisatud muudatused 1. jaanuaril 2012, eeldusel et need on loetud vastuvõetuks vastavalt lõikele 2;
4. PALUB organisatsiooni peasekretäril edastada kõikidele konventsiooni osalisriikidele käesoleva resolutsiooni ja selle lisas esitatud muudatuste teksti tõestatud koopiad;
5. ÜHTLASI PALUB peasekretäril edastada käesoleva resolutsiooni ja selle lisa koopiad kõikidele organisatsiooni liikmetele, kes ei ole konventsiooni osalisriigid.
LISA
Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978, lisa käsitlevad Manila konverentsi muudatused
Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978, lisa asendatakse alljärgnevaga:
„LISA
I PEATÜKK
Üldsätted
Reegel I/1
Mõisted ja selgitused
1 Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, kasutatakse konventsioonis järgmisi mõisteid:
.1 „reeglid” – konventsiooni lisas esitatud reeglid;
.2 „heakskiidetud” – käesolevate reeglite kohaselt osalisriigi poolt heaks kiidetud;
.3 „kapten” – laeva juhtimise eest vastutav isik;
.4 „laevaohvitser” – meeskonna liige, v.a kapten, kes on selleks määratud siseriiklike õigusaktidega või nende puudumisel kollektiivlepingu või tavaga;
.5 „tüürimees” – konventsiooni II peatüki sätetele vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser;
.6 „vanemtüürimees” – kaptenist auastmelt järgmine laevaohvitser, kes võtab üle laeva juhtimise, kui kapten on võimetu seda tegema;
.7 „laevamehaanik” – konventsiooni reegli III/1, III/2 või III/3 sätetele vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser;
.8 „vanemmehaanik” – auastmelt kõrgeim laevamehaanik, kes vastutab laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hooldamise eest;
.9 „teine mehaanik” – vanemmehaanikust auastmelt järgmine laevamehaanik, kes võtab üle vastutuse laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hooldamise eest, kui vanemmehaanik on võimetu seda tegema;
.10 „praktikant-laevamehaanik” – laevamehaaniku väljaõppel olev isik, kes on selleks määratud siseriiklike õigusaktidega;
.11 „raadioside operaator” – isik, kellel on administratsiooni poolt raadioeeskirja sätete kohaselt välja antud või tunnustatud asjakohane tunnistus;
.12 „GMDSS raadioside operaator” – konventsiooni IV peatüki sätetele vastava kvalifikatsiooniga isik;
.13 „reakoosseisu liige” – laevapere liige, v.a kapten ja laevaohvitser;
.14 „kohalik rannasõit” – reisid, mis toimuvad osalisriigi läheduses vastavalt selle osalisriigi määratlusele;
.15 „peamasinate efektiivne koguvõimsus” – laeva kõigi peamasinate summaarne nimiväljundvõimsus kilovattides, mis on kajastatud laeva registreerimistunnistusel või muus ametlikus dokumendis;
.16 „raadioteenistus” – hõlmab vajaduse korral vahiteenistust ning tehnohooldust ja remonti vastavalt raadioeeskirjale, inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelisele konventsioonile (SOLAS 1974) (ja nende hilisematele muudatustele) ja, administratsiooni äranägemisel, organisatsiooni asjakohastele soovitustele;
.17 „naftatanker” – laev, mis on ehitatud nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina;
.18 „kemikaalitanker” – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi 17. peatükis loetletud vedelate toodete veoks mahtlastina;
.19 „veeldatud gaasi tanker” – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise gaaside mahtlastina vedamise koodeksi 19. peatükis loetletud veeldatud gaaside või muude toodete veoks mahtlastina;
.20 „reisilaev” – laev, mis vastab inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS 1974 ja selle hilisemate muudatuste) määratlusele;
.21 „ro-ro reisiparvlaev” – lasti- või eriruumidega reisiparvlaev, mis vastab inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS 1974 ja selle hilisemate muudatuste) määratlusele;
.22 „kuu” –kalendrikuu või 30 päeva, mis koosneb vähem kui ühe kalendrikuu pikkuste ajavahemike summast;
.23 „STCW koodeks” – 1995. aasta konverentsi resolutsiooniga nr 2 vastu võetud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeks ning sellesse organisatsiooni poolt tehtud muudatused;
.24 „teenistusülesanne” – laeva käitamiseks, inimelude ohutuse tagamiseks merel ja merekeskkonna kaitseks vajalike ülesannete, kohustuste ja vastutuste kogum, mis on kindlaks määratud STCW koodeksis;
.25 „reeder” – laevaomanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes seesuguse vastutuse võtmisega on soostunud üle võtma kõik käesolevate reeglitega reederile kehtestatud kohustused ja vastutuse;
.26 „meresõidupraktika” – tunnistuse või muu erialast ettevalmistust tõendava dokumendi saamise või pikendamisega seotud teenistus laeva pardal;
.27 „ISPS koodeks ” – laevade ja sadamarajatiste turvalisuse rahvusvaheline (ISPS) koodeks, mis võeti vastu 12. detsembril 2002. aastal inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS 1974) osalisriikide konverentsil otsusega nr 2, selle muudetud kujul;
.28 „laeva turvaülem” – kapteni ees vastutav isik laeva pardal, kelle reeder on määranud vastutama laeva turvalisuse eest, samuti laeva turvaplaani rakendamise ja jätkamise ning sidepidamise eest reederi turvaülema ja sadamarajatise turvaülematega;
.29 „turvaalased kohustused” – kõik turvalisusega seotud ülesanded ja kohustused laevadel, nagu on määratletud inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS 1974 ja selle hilisemate muudatuste) XI peatüki punktis 2 ning laevade ja sadamarajatiste turvalisuse rahvusvahelises (ISPS) koodeksis;
.30 „meresõidudiplom” – kaptenile, laevaohvitserile või GMDSS side eest vastutavale raadioside operaatorile käesoleva lisa II, III, IV või VII peatüki sätete kohaselt välja antud ja kinnitatud tunnistus, mis lubab selle seaduslikul omanikul töötada ametikohal ning täita selles määratletud vastutustasandiga seotud teenistusülesandeid;
.31 „kutsetunnistus” – meremehele välja antud muu tunnistus kui meresõidudiplom, milles on märgitud, et ta täidab konventsioonis sätestatud asjakohaseid väljaõppe, pädevuse ja meresõidupraktika nõudeid;
.32 „tõendatud dokument” – muud dokumendid kui meresõidudiplom või kutsetunnistus, mille abil tõendatakse, et konventsiooni asjaomased nõuded on täidetud;
.33 „elektrimehaanik” – konventsiooni reegli III/6 sätetele vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser;
.34 „vanemmadrus” – konventsiooni reegli II/5 sätetele vastava kvalifikatsiooniga reakoosseisu liige;
.35 „motorist” – konventsiooni reegli III/5 sätetele vastava kvalifikatsiooniga reakoosseisu liige;
.36 „elektrik” – konventsiooni reegli III/7 sätetele vastava kvalifikatsiooniga reakoosseisu liige.
2 Käesolevaid reegleid täiendatakse STCW koodeksi A osas sisalduvate kohustuslike sätetega ja:
.1 kõiki viiteid reeglis sisalduvale nõudele käsitatakse viitena STCW koodeksi A osa vastavale jaotisele;
.2 konventsiooni sätete üleilmselt ühtlasema rakendamise tagamiseks tuleks käesolevate reeglite kohaldamisel nii palju kui võimalik arvestada STCW koodeksi B osa asjaomaseid juhiseid ja selgitusi;
.3 STCW koodeksi A osa muudatused võetakse vastu, jõustuvad ning hakkavad kehtima vastavalt konventsiooni XII artiklis lisa muutmisele kehtestatud korrale, ja
.4 STCW koodeksi B osa muudab meresõiduohutuse komitee vastavalt oma kodukorrale.
3 Konventsiooni VI artikli viiteid sõnadele „administratsioon” või „väljastav administratsioon” ei või tõlgendada selliselt, et need takistaksid osalisriiki väljastamast ja kinnitamast tunnistusi vastavalt käesolevate reeglite sätetele.
Reegel I/2
Tunnistused ja kinnituslehed
1 Meresõidudiplomeid annab välja üksnes administratsioon pärast vajalike tõendite autentsuse ja kehtivuse kontrolli.
2 Kaptenitele ja laevaohvitseridele reeglite V/1-1 ja V/1-2 sätete kohaselt antud tunnistusi annab välja üksnes administratsioon.
3 Tunnistused on väljastava riigi ametlikus keeles/ametlikes keeltes. Juhul kui kasutatav keel ei ole inglise keel, lisatakse tekstile tõlge inglise keelde.
4 Raadioside operaatorite puhul võib osalisriik:
.1 lisada asjakohaste reeglitega nõutavad lisateadmised eksamisse, mis tuleb sooritada raadioeeskirjale vastava tunnistuse saamiseks, või
.2 anda välja eraldi tunnistuse, mis tõendab, et selle omanikul on asjakohaste reeglitega nõutavad lisateadmised.
5 Konventsiooni VI artiklis nõutud kinnituslehe tunnistuse väljastamise kohta võib anda üksnes siis, kui kõik konventsiooni nõuded on täidetud.
6 Osalisriigi äranägemisel võib kinnitus olla STCW koodeksi jaotise A-I/2 kohaselt välja antud tunnistustel. Kui kinnitus on tunnistusel, tehakse see jaotise A-I/2 lõikes 1 esitatud vormis. Kui kinnitamine toimub muul viisil, kasutatakse kõnealuse jaotise lõikes 2 esitatud kinnituslehte.
7 Administratsioon, kes reegli I/10 alusel tunnustab:
.1 meresõidudiplomit, või
.2 kaptenile või laevaohvitserile reeglite V/1-1 ja V/1-2 kohaselt välja antud kutsetunnistust, peab kõnealuse tunnistuse varustama tunnustamist tõendava kinnituslehega alles pärast selle autentsuse ja kehtivuse kontrolli.
Kinnituslehe võib välja anda üksnes siis, kui kõik konventsiooni nõuded on täidetud. Kinnituslehe koostamisel kasutatakse STCW koodeksi jaotise A-I/2 lõikes 3 esitatud vormi.
8 Lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud kinnituslehed:
.1 võib välja anda eraldi dokumentidena;
.2 võib välja anda üksnes administratsioon;
.3 tähistatakse kordumatu numbriga, v.a need kinnituslehed, mis tõendavad tunnistuse väljaandmist ning mille võib tähistada asjaomase tunnistuse numbriga, kui see on kordumatu; ning
.4 kaotavad kehtivuse, kui kinnitatud tunnistus kaotab kehtivuse või kui selle väljaandnud osalisriik võtab selle tagasi, peatab või tunnistab kehtetuks, ning igal juhul viie aasta möödudes alates selle väljaandmise kuupäevast.
9 Ametikoht, millel tunnistuse omanikul on lubatud töötada, identifitseeritakse kinnituslehel samamoodi nagu asjaomase administratsiooni poolt kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete puhul.
10 Administratsioon võib kasutada STCW koodeksi jaotises A-I/2 esitatud vormist erinevat vormi, tingimusel et vähemalt nõutav teave on esitatud ladina tähtede ja araabia numbritega, võttes arvesse jaotise A-I/2 kohaselt lubatud variante.
11 Kui reegli I/10 lõikest 5 ei tulene teisiti, on konventsiooniga nõutava tunnistuse originaal kättesaadav selle laeva pardal, kus tunnistuse omanik töötab.
12 Osalisriigid tagavad, et tunnistus antakse ainult käesoleva reegli nõuetele vastavatele kandidaatidele.
13 Tunnistuse taotleja esitab piisavad tõendid:
.1 oma isiku kohta;
.2 et ta ei ole noorem kui on taotletava tunnistuse puhul ette nähtud asjaomase reegliga;
.3 et ta vastab STCW koodeksi jaotises A-I/9 esitatud tervisenõuetele;
.4 et tal on meresõidupraktika ja ta on saanud muu kohustusliku väljaõppe, mis on taotletava tunnistuse puhul ette nähtud käesolevate reeglitega;
.5 et ta täidab käesolevate reeglitega ette nähtud pädevusnõudeid seoses nende ametikohtade, teenistusülesannete ja tasanditega, mis märgitakse tunnistuse kinnituslehel.
14 Osalisriigid kohustuvad pidama registrit või registreid kaptenite, laevaohvitseride ja vajaduse korral reakoosseisu liikmete kõigi tunnistuste ja kinnituslehtede kohta, mis on välja antud, mille kehtivusaeg on lõppenud või mis on pikendatud, peatatud või tühistatud või mis on kuulutatud kaotatuks või hävinuks, samuti väljaantud soodustuslubade kohta.
15 Osalisriigid kohustuvad tegema kättesaadavaks tunnistusi, kinnituslehti ja soodustuslube käsitlevad andmed teistele osalisriikidele ning reederitele, kes taotlevad selliste tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrolli, mille on esitanud neile meremehed, kes taotlevad reegli I/10 kohaselt tunnistuse tunnustamist või otsivad laeval tööd.
16 Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse teave, mis peab olema kättesaadav käesoleva reegli lõike 15 kohaselt, kättesaadavaks inglise keeles ja elektrooniliselt.
Reegel I/3
Kohaliku rannasõidu põhimõtted
1 Kohaliku rannasõidu määratlemisel ei tohi osalisriigid kehtestada rangemaid väljaõpet, kogemusi või diplomeerimist käsitlevaid nõudeid meremeestele, kes teenivad laevadel, millel on õigus sõita mõne teise osalisriigi lipu all ja on seotud samasuguste reisidega, kui need, mis on kehtestatud oma lipu all sõitvate laevade meremeestele. Osalisriigid ei tohi mingil juhul kehtestada rangemaid nõudeid teise osalisriigi lipu all sõitvatel laevadel teenivate meremeeste suhtes, kui need, mis konventsiooni kohaselt kehtestatakse laevadele, mis ei ole seotud kohaliku rannasõiduga.
2 Laevade puhul, mille suhtes osalisriik kohaldab konventsiooni kohalikku rannasõitu käsitlevaid sätteid ja mis sõidavad mõne teise osalisriigi rannikul tema poolt määratletud kohaliku rannasõidu piires, sõlmivad nimetatud osalisriigid kokkuleppe, määrates kindlaks asjaomaste mereteede ja muude tingimuste üksikasjad.
3 Laevade puhul, millel on õigus sõita mõne osalisriigi lipu all ja mis tegelevad regulaarselt kohaliku rannasõiduga mõne teise osalisriigi rannikul, peab osalisriik, kelle lipu all kõnealusel laeval on õigus sõita, kehtestama nendel laevadel teenivate meremeeste suhtes sellised väljaõpet, kogemusi ja diplomeerimist käsitlevad nõuded, mis on vähemalt võrdväärsed selle osalisriigi nõuetega, mille rannikul nimetatud laev tegutseb, tingimusel et need nõuded ei ole rangemad kui need, mis konventsiooni kohaselt on kehtestatud laevade suhtes, mis ei ole seotud kohaliku rannasõiduga. Meremehed, kes teenivad laeval, mis väljub osalisriigi poolt kohaliku rannasõidu jaoks määratletud alalt ja siseneb kõnealuse määratlusega hõlmamata vetesse, täidavad asjakohaseid konventsiooni pädevusnõudeid.
4 Osalisriik võib lubada, et laeva suhtes, millel on õigus sõita tema lipu all, kohaldatakse konventsiooni sätteid, mis käsitlevad kohalikku rannasõitu, kui kõnealune laev on regulaarselt seotud osalisriigi määratluse kohase kohaliku rannasõiduga sellise riigi rannikul, mis ei ole osalisriik.
5 Teised osalisriigid võivad tunnustada osalisriigi poolt kindlaksmääratud ulatusega kohalikuks rannasõiduks välja antud meremeeste tunnistusi töötamiseks nende kindlaksmääratud ulatusega kohalikus rannasõidus, kui nimetatud osalisriigid sõlmivad kokkuleppe, määrates kindlaks asjaomaste mereteede ja muude tingimuste üksikasjad.
6 Kohaliku rannasõidu määratlemisel vastavalt käesoleva reegli nõuetele osalisriigid:
.1 järgivad jaotises A-I/3 nimetatud kohaliku rannasõidu põhimõtteid;
.2 kooskõlas reegliga I/7 teatavad peasekretärile vastuvõetud sätete üksikasjad, ja
.3 märgivad kohaliku rannasõidu ulatuse reegli I/2 lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt väljaantud kinnituslehele.
7 Käesolev reegel ei piira mingil moel ühegi konventsiooni osalisriigi ega teise riigi jurisdiktsiooni.
Reegel I/4
Kontrolli protseduurid
1 Nõuetekohaselt volitatud ametnik piirdub X artikli alusel teostatava kontrolli korral järgmisega:
.1 vastavalt X artikli lõikele 1 kontrollitakse, et kõigil laeval teenivatel meremeestel, kellel konventsiooni kohaselt peab olema tunnistus, oleks asjakohane tunnistus või kehtiv soodustusluba või et nad esitaksid dokumendid, mis tõendavad, et administratsioonile on esitatud reegli I/10 lõike 5 kohane taotlus kinnituslehe saamiseks;
.2 kontrollitakse, et laeval teenivate meremeeste arv ja tunnistused vastaksid administratsiooni poolt kohaldatavatele ohutu mehitamise nõuetele;
.3 kooskõlas STCW koodeksi jaotisega A-I/4 hinnatakse seda, kas meremehed suudavad täita konventsiooniga ettenähtud vahiteenistuse ja turvalisuse nõudeid, kui on põhjendatud alus arvata, et nimetatud nõudeid ei täideta, kuna on juhtunud üks järgmistest asjaoludest:
.3.1 laev on osalenud kokkupõrkes või on sõitnud madalikule või kaldale;
.3.2 merel olles, ankrus seistes või kai ääres on laevalt lekkinud aineid, mis rahvusvahelise konventsiooni kohaselt on ebaseaduslik;
.3.3 laev on manööverdanud ebareeglipäraselt või ohtlikult, kusjuures ei ole järgitud organisatsiooni laevaliikluskorraldusmeetmeid või ohutu navigeerimise tavasid ja korda;
.3.4 laeva on muul moel käitatud viisil, mis ohustab isikuid, vara, keskkonda või seab ohtu turvalisuse.
2 Puudused, mida võib lugeda isikuid, vara või keskkonda ohustavateks, on järgmised:
.1 meremeestel puudub tunnistus, asjakohane tunnistus, kehtiv soodustusluba või dokument, mis tõendab, et administratsioonile on esitatud reegli I/10 lõike 5 kohane taotlus kinnituslehe saamiseks;
.2 administratsiooni poolt kohaldatavad ohutu mehitamise nõuded ei ole täidetud;
.3 navigatsiooni- või masinavahi korraldus ei vasta administratsiooni poolt laevale määratud nõuetele;
.4 vahis puudub pädev isik, kes töötaks seadmetega, mis on olulised ohutuks navigeerimiseks, ohuteadete saatmiseks või meresaaste vältimiseks;
.5 reisi alguses ei suudeta määrata esimesse vahikorda ning järgnevatesse vahikordadesse isikuid, kes oleksid piisavalt välja puhanud ja muidu sobivad ametikohustuse täitmiseks.
3 Suutmatus kõrvaldada lõikes 2 nimetatud puudusi on X artikli kohaselt ainus põhjus selleks, et osalisriigil on õigus laev kinni pidada, kui kontrolli teostav osalisriik on kindlaks teinud, et need ohustavad inimesi, vara või keskkonda.
Reegel I/5
Siseriiklikud sätted
1 Osalisriigid kehtestavad korra erapooletuks uurimiseks juhtudel, kui osalisriigi väljaantud tunnistuse või kinnituslehe omaniku kohta teatatakse sellisest ebapädevusest, tegevusest, tegevusetusest või turvalisuse ohustamisest seoses tunnistusest tulenevate kohustustega, mis võib kujutada otsest ohtu inimelule, varale või merekeskkonnale, samuti korra tunnistuste tagasivõtmiseks, peatamiseks ja tühistamiseks nimetatud põhjustel ning pettuste vältimiseks.
2 Osalisriigid võtavad ja jõustavad asjakohased meetmed, et vältida pettust ja muud õigusvastast tegevust seoses väljaantud tunnistuste ja kinnituslehtedega.
3 Osalisriigid sätestavad karistused ja distsiplinaarmeetmed juhtudeks, kui konventsiooni jõustamiseks vajalike siseriiklikke õigusakte ei järgita laevadel, millel on õigus sõita osalisriigi lipu all või kui seda ei tee meremehed, kes on saanud nimetatud osalisriigilt nõuetekohase tunnistuse.
4 Eelkõige määratakse ja täidetakse karistus või distsiplinaarmeetmed järgmistel juhtudel:
.1 reeder või kapten on võtnud tööle isiku, kellel ei ole konventsiooniga nõutavat tunnistust;
.2 kapten on lubanud, et mis tahes teenistusülesannet või ametikohta, mida käesolevate reeglite kohaselt peab täitma asjakohast tunnistust omav isik, täidab isik, kellel ei ole nõutavat tunnistust, kehtivat soodusluba ega reegli I/10 lõikega 5 ette nähtud tõendit, või
.3 isik on omandanud pettuse teel või valedokumentidega õiguse täita teenistusülesannet või ametikohta, mis käesolevate reeglite kohaselt eeldab tunnistuse või soodustusloa olemasolu.
5 Osalisriik, kelle jurisdiktsiooni alla kuulub reeder või isik, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta on vastutav konventsiooni ilmse eiramise eest lõikes 4 loetletud viisil või et ta on sellisest eiramisest kindlalt teadlik, teeb koostööd osalisriigiga, kes teatab talle kavatsusest algatada menetlus oma jurisdiktsiooni all.
Reegel I/6
Väljaõpe ja hindamine
Osalisriigid tagavad, et:
.1 konventsiooni kohase meremeeste väljaõppe ja hindamise korraldus, kontroll ja järelevalve toimub vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/6 sätetele, ja
.2 konventsiooni kohase meremeeste väljaõppe ja pädevuse hindamise eest vastutavatel isikutel on vastavat liiki ja vastava tasemega väljaõppe andmiseks ning pädevuse hindamiseks vajalik ettevalmistus, vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/6 sätetele.
Reegel I/7
Teabe edastamine
1 Lisaks IV artiklis nõutud teabele edastavad osalisriigid peasekretärile STCW koodeksi jaotises A-I/7 määratud ajal ja vormis koodeksis nõutava muu teabe konventsiooni täielikuks ja lõplikuks kehtestamiseks võetud meetmete kohta.
2 Pärast IV artiklis ja STCW koodeksi jaotises A-I/7 nõutud täieliku teabe saamist, mis kinnitab konventsiooni sätete täielikku ja lõplikku kehtestamist, esitab peasekretär vastava aruande mereohutuse komiteele.
3 Pärast seda, kui mereohutuse komitee on vastavalt oma kodukorrale otsustanud, et saadud teave kinnitab konventsiooni sätete täielikku ja lõplikku kehtestamist:
.1 määratleb mereohutuse komitee osalisriigid, keda see puudutab;
.2 vaatab mereohutuse komitee läbi konventsiooni vastavate sätete täieliku ja lõpliku kehtestamise kohta teabe edastanud osalisriikide nimekirja ning jätab nimekirja üksnes osalisriigid, keda see puudutab, ja
.3 on teistel osalisriikidel, kes täidavad reeglite I/4 ja I/10 sätteid, õigus põhimõtteliselt tunnistada lõikes 3.1 määratletud osalisriikide poolt või nimel väljaantud tunnistuste konventsioonile vastavust.
4 Konventsiooni ja STCW koodeksi muudatuste suhtes, mis jõustuvad pärast kuupäeva, mil peasekretärile edastati või edastatakse teave vastavalt lõikele 1, ei kohaldata jaotise A-I/7 lõikeid 1 ja 2.
Reegel I/8
Kvaliteedinõuded
1 Osalisriigid tagavad, et:
.1 vastavalt STCW koodeksi jaotisele A-I/8 kontrollitakse pidevalt kõiki valitsusväliste asutuste või nendele alluvate üksuste teostatud väljaõppe, pädevuse hindamise, diplomeerimise, sh tervisetõendite andmise ning tunnistuste kinnitamise ja pikendamisega seotud toiminguid kvaliteedisüsteemi abil, et tagada määratletud eesmärkide, sh koolitajate ja hindajate erialast ettevalmistust ja kogemusi käsitlevate eesmärkide saavutamine, ja
.2 kui valitsusasutused või -üksused teostavad selliseid toiminguid, kohaldatakse kvaliteedisüsteemi.
2 Samuti tagavad osalisriigid, et vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/8 sätetele toimuvad regulaarsed hindamised vastava kvalifikatsiooniga isikute poolt, kes ise ei ole kõnealuste toimingutega seotud. Hinnatakse kõiki konventsiooni ja STCW koodeksi muudatustega kooskõlla viimiseks tehtud siseriiklike eeskirjade ja kordade muudatusi, mis jõustusid pärast peasekretärile teabe edastamise kuupäeva.
3 Lõike 2 kohaselt läbiviidud hindamise kohta esitatakse peasekretärile aruanne STCW koodeksi jaotises A-I/7 ette nähtud vormis.
Reegel I/9
Tervisenõuded
1 Osalisriigid kehtestavad meremeeste tervisenõuded ja tervisetõendite väljaandmise korra vastavalt käesoleva reegli sätetele ja STCW koodeksi jaotisele A-I/9.
2 Osalisriigid tagavad, et meremeeste nõuetekohase tervisliku seisundi hindamise eest vastutav isik oleks arst, keda asjaomane osalisriik on tunnustanud tegema STCW koodeksi jaotise A-I/9 sätete kohast meremeeste tervisekontrolli.
3 Meremehel, kellel on konventsiooni kohaselt välja antud tunnistus ja kes teenib merel, peab olema ka käesoleva reegli ja STCW koodeksi jaotise A-I/9 sätete kohaselt välja antud kehtiv tervisetõend.
4 Tõendi taotleja:
.1 on vähemalt 16 aastat vana;
.2 esitab piisavad tõendid oma isiku kohta ning
.3 vastab asjaomases osalisriigis kehtivatele tervisenõuetele.
5 Tervisetõend kehtib maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui meremees on alla 18-aastane, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta.
6 Kui tervisetõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni järgmise sihtsadamani, kus on olemas asjaomase osalisriigi poolt tunnustatud arst, tingimusel et see aeg ei ole pikem kui kolm kuud.
7 Kiireloomulistel juhtudel võib administratsioon lubada meremehel töötada ilma kehtiva tervisetõendita kuni järgmise sihtsadamani, kus on olemas asjaomase osalisriigi poolt tunnustatud arst, tingimusel et:
.1 sellise loa kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud ning
.2 asjaomasel meremehel on olemas hiljuti aegunud tervisetõend.
Reegel I/10
Tunnistuste tunnustamine
1 Administratsioon tagab, et käesoleva reegli sätted on täidetud, kui ta tunnustab reegli I/2 lõike 7 kohaselt välja antud kinnituslehega teise osalisriigi poolt või volitusel kaptenile, laevaohvitserile või raadioside operaatorile väljastatud tunnistust, samuti tagab et:
.1 administratsioon on kinnitanud asjaomase osalisriigi hindamise kaudu, mille hulka võib kuuluda rajatiste ja menetluste kontrollimine, et pädevusnõudeid, väljaõpet ja diplomeerimist ning kvaliteedinõudeid käsitlevaid konventsiooni nõudeid täidetakse täielikult, ja
.2 asjaomase osalisriigiga on sõlmitud kokkulepe, mis kohustab viivitamata teatama kõigist olulistest muudatustest konventsiooni kohaselt toimuva väljaõppe ja tunnistuste väljaandmise korras.
2 Kehtestatakse meetmed selle tagamiseks, et meremees, kes esitab tunnustuse saamiseks reeglite II/2, III/2 või III/3 sätete alusel või juhtimistasandil reegli VII/1 alusel välja antud tunnistuse, tunneb piisavalt neid administratsiooni merendusalaseid õigusakte, mis on seotud teenistusülesannetega, mida tal on õigus täita.
3 Käesoleva reegli alusel esitatav teave ning kokkulepitud meetmed edastatakse kooskõlas reegli I/7 nõuetega peasekretärile.
4 Osalisriigiks mitteoleva riigi poolt või volitusel väljastatud tunnistusi ei tunnustata.
5 Hoolimata reegli I/2 lõike 7 nõuetest võib administratsioon, kui asjaolud nõuavad, lõikes 1 sätestatud tingimustel lubada meremehel teenida laeval, millel on õigus sõita tema lipu all, kuni kolm kuud, kui tal on teises osalisriigis välja antud ja nõuetekohaselt kinnitatud asjakohane kehtiv tunnistus, millele asjaomane administratsioon ei ole veel välja andnud kinnistulehte selle kohta, et nimetatud isik on pädev teenima laeval, millel on õigus sõita administratsiooni lipu all. Dokumendid, mis tõendavad, et administratsioonile on esitatud kinnituslehe taotlus, peavad olema kergesti kättesaadavad.
6 Käesoleva reegli sätete kohaselt teise osalisriigi poolt väljastatud tunnistuse tunnustamiseks või tunnustamise kinnituseks administratsiooni poolt välja antud tunnistusi ega kinnituslehti ei saa kasutada edasiseks tunnustamiseks mõne muu administratsiooni poolt.
Reegel I/11
Tunnistuste pikendamine
1 Kõik kaptenid, laevaohvitserid ja raadioside operaatorid, kellel on konventsiooni mis tahes peatüki, v.a VI peatükk, alusel välja antud või tunnustatud tunnistus ja kes teenivad merel või kavatsevad merele minna pärast kaldalolekut, peavad meresõidupraktika jätkamiseks iga viie aasta järel:
.1 täitma reegli I/9 kohased tervisenõuded ja
.2 tõendama jätkuvat ametialast pädevust vastavalt STCW koodeksi jaotisele A-I/11.
2 Meresõidupraktika jätkamiseks laevadel, mille puhul on rahvusvaheliselt kokku lepitud eriväljaõppenõuded, tuleb igal kaptenil, laevaohvitseril ja raadioside operaatoril edukalt läbida heakskiidetud asjakohane väljaõpe.
3 Meresõidupraktika jätkamiseks tankeritel täidavad kaptenid ja laevaohvitserid käesoleva reegli lõikes 1 sätestatud nõudeid ning peavad vähemalt iga viie aasta järel tõendama jätkuvat ametialast pädevust tööks tankeril vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/11 lõikele 3.
4 Iga osalisriik võrdleb enne 1. jaanuari 2017 väljaantud tunnistuste taotlejatele seatud pädevusnõudeid asjakohasele tunnistusele STCW koodeksi A osas seatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud tunnistuste omanike täiendusõppe või hindamise vajaduse.
5 Iga osalisriik, konsulteerides asjaomaste isikutega, töötab välja või laseb välja töötada STCW koodeksi jaotisega A-I/11 ette nähtud täiendusõppe struktuuri.
6 Kaptenite, laevaohvitseride ja raadioside operaatorite teadmiste ajakohastamiseks tagavad administratsioonid, et inimelude ohutust merel, turvalisust ja merekeskkonna kaitsmist käsitlevate siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide viimaste muudatuste tekst oleks kättesaadav laevadele, millel on õigus sõita nende lipu all.
Reegel I/12
Valmendite kasutamine
1 STCW koodeksi jaotises A-I/12 sätestatud toimimisnorme ja muid sätteid ning STCW koodeksi A osaga asjaomase tunnistuse suhtes kehtestatud muid nõudeid järgitakse:
.1 kõikide kohustuslike valmendil põhinevate väljaõpete puhul;
.2 kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate pädevuse hindamiste puhul, mida tehakse valmendi abil, ja
.3 kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate jätkuva oskuste taseme tõendamiste puhul, mida tehakse valmendi abil.
Reegel I/13
Katsetuste läbiviimine
1 Käesolevad reeglid ei takista administratsiooni lubamast laevadel, millel on õigus sõita tema lipu all, osaleda katsetustel.
2 Käesoleva reegli tähenduses on mõiste „katsetus” piiratud ajavahemiku jooksul läbiviidud katse või katsete seeria, mis võib hõlmata automatiseeritud või integreeritud süsteemide kasutamist, et hinnata konventsioonis ettenähtud ülesannete täitmiseks või toimingute sooritamiseks välja töötatud alternatiivseid meetodeid, mis tagavad käesolevate reeglitega võrreldes vähemalt samaväärse ohutuse, turvalisuse ja saastuse vältimise taseme.
3 Administratsioon, kes annab laevadele loa katsetustel osalemiseks, peab olema veendunud, et katsetused viiakse läbi viisil, mis tagab käesolevate reeglitega võrreldes vähemalt samaväärse ohutuse, turvalisuse ja saastuse vältimise taseme. Katsetused viiakse läbi vastavalt organisatsiooni poolt vastu võetud juhistele.
4 Katsetuste üksikasjadest tuleb organisatsiooni teavitada võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui kuus kuud enne katsetuste alustamise kavandatavat kuupäeva. Organisatsioon edastab nimetatud andmed kõigile osalisriikidele.
5 Lõike 1 kohaselt lubatud katsetuste tulemused ja tulemustega seotud administratsiooni soovitused edastatakse organisatsioonile, kes edastab tulemused ja soovitused kõikidele osalisriikidele.
6 Osalisriik, kellel on seoses käesoleva reegli alusel lubatud katsetustega vastuväiteid, edastab oma vastuväited organisatsioonile võimalikult aegsasti. Organisatsioon edastab nimetatud vastuväidete üksikasjad kõigile osalisriikidele.
7 Katsetuseks loa andnud administratsioon peab arvesse võtma teiste osalisriikide poolt katsetusele esitatud vastuväiteid ning mitte lubama laevadel, millel on õigus sõita tema lipu all, läbi viia katsetusi, kui nad sõidavad organisatsioonile vastuväited esitanud rannariigi vetes.
8 Administratsioon, kes katsetuste tulemusel leiab, et katsetatud süsteem tagab käesolevate reeglitega võrreldes vähemalt samaväärse ohutuse, turvalisuse ja saastuse vältimise taseme, võib anda loa laevadele, millel on õigus sõita tema lipu all, tähtajatu loa nimetatud süsteemi kasutamiseks alljärgnevatel tingimustel:
.1 pärast katsetuste tulemuste esitamist vastavalt lõikele 5, teavitab administratsioon organisatsiooni nimetatud loa üksikasjadest, määratledes muuhulgas laevad, millele luba kehtib, ja organisatsioon edastab nimetatud teabe kõigile osalisriikidele;
.2 käesoleva lõike alusel lubatud toimingute suhtes kohaldatakse organisatsiooni poolt kehtestatud juhiseid samal määral nagu neid kohaldatakse katsetuste suhtes;
.3 juhul kui teised osalisriigid ei ole esitatud vastuväidetest loobunud, võetakse neid nimetatud toimingute puhul arvesse vastavalt lõikele 7, ja
.4 käesoleva lõike alusel lubatud toimingut tohib kasutada üksnes vastavalt mereohutuse komitee otsusele konventsiooni muutmise vajalikkuse kohta, ning selle kohta, kas konventsiooni muutmise puhul peatatakse toimingu kasutamine muudatuse jõustumiseni või mitte.
9 Osalisriigi taotlusel määrab mereohutuse komitee kuupäeva katsetuse tulemuste hindamiseks ja sellega seotud otsuste tegemiseks.
Reegel I/14
Reederite vastutus
1 Vastavalt jaotise A-I/14 sätetele teevad administratsioonid reederid vastutavaks meremeeste teenistusse võtmise eest oma laevadele kooskõlas käesoleva konventsiooniga ja nõuavad reederitelt järgmiste asjaolude tagamist:
.1 kõigil reederi laevadel töötavatel meremeestel on konventsiooni sätetele vastav asjakohane tunnistus, nagu kõnealune administratsioon on selle kehtestanud;
.2 reederi laevad on mehitatud kooskõlas administratsiooni kohaldatavate ohutu mehitamise nõuetega;
.3 kõigil reederi laevadel töötavad meremehed on läbinud konventsiooniga ettenähtud täiendusõppe;
.4 kõikide reederi laevadel töötavate meremeeste dokumente ja andmeid säilitatakse ja need on kergesti kättesaadavad ning sisaldavad vähemalt dokumente ja andmeid, mis käsitlevad meremeeste kogemusi, väljaõpet, tervislikku seisundit ja teenistusülesannetes nõutavat pädevust;
.5 kui meremehed võetakse tööle mõnele reederi laevale, tutvustatakse neile nende konkreetseid kohustusi ning igapäevaste või ohuolukorrast tulenevate kohustustega seotud töökorda, varustust, seadmeid, menetlusi ja laeva omadusi;
.6 laevapere suudab oma tegevust ohuolukorras tõhusalt koordineerida ja täita ohutuse, turvalisuse ning saaste vältimise või tõrjumise seisukohalt olulisi teenistusülesandeid;
.7 reederi laevadel on alati tagatud tõhus verbaalne suhtlemine vastavalt inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS 1974) ja selle hilisemate muudatuste V peatüki reegli 14 lõigetele 3 ja 4.
Reegel I/15
Üleminekusätted
1 Nende meremeeste puhul, kelle tunnustatud meresõidupraktika või väljaõpe või koolitus algas enne 1. juulit 2013, võivad osalisriigid kuni 1. jaanuarini 2017 jätkata tunnistuste väljaandmist, tunnustamist ja kinnitamist kooskõlas vahetult enne 1. jaanuari 2012 kohaldatud konventsiooni nõuetega.
2 Kuni 1. jaanuarini 2017 võivad osalisriigid jätkata tunnistuste ja kinnituslehtede uuendamist ja pikendamist kooskõlas vahetult enne 1. jaanuari 2012 kohaldatud konventsiooni nõuetega.
II PEATÜKK
KAPTEN JA TEKIMEESKOND
Reegel II/1
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehel peab olema meresõidudiplom.
2 Diplomi taotleja:
.1 on vähemalt 18 aastat vana;
.2 on heakskiidetud õppekava ühe osana läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse meresõidupraktika, mis hõlmab STCW koodeksi jaotise A-II/1 nõuetele vastavat väljaõpet laeva pardal ja mis on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, või muu vähemalt 36 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika;
.3 on nõutud meresõidupraktika jooksul vähemalt kuus kuud täitnud navigatsioonivahiga seotud kohustusi kapteni või pädeva ohvitseri järelevalve all;
.4 on suuteline raadioteenistust käsitleva IV peatüki reeglitega ette nähtud nõudeid täitma raadioeeskirja kohaselt;
.5 on saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/1 kindlaks määratud pädevusnõudeid, ja
.6 täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 lõikes 2, jaotise A-VI/2 lõigetes 1–4, jaotise A-VI/3 lõigetes 1–4 ja jaotise A-VI/4 lõigetes 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.
Reegel II/2
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapten ja vanemtüürimees
1 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kaptenil ja vanemtüürimehel peab olema meresõidudiplom.
2 Diplomi taotleja:
.1 täidab 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks kehtestatud nõudeid ning on läbinud heakskiidetud meresõidupraktika oma ametikohal, mis:
.1.1 vanemtüürimehe puhul on vähemalt 12 kuu pikkune, ja
.1.2 kapteni puhul vähemalt 36 kuu pikkune; seda tähtaega võib lühendada, kuid mitte alla 24 kuu pikkuseks, kui vähemalt 12 kuud meresõidupraktikast on teenitud vanemtüürimehena, ja
.2 on saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/2 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe suhtes kindlaks määratud pädevusnõudeid.
500-se kuni 3000-se kogumahutavusega laeva kapten ja vanemtüürimees
3 500-se kuni 3000-se kogumahutavusega laeva kaptenil ja vanemtüürimehel peab olema meresõidudiplom.
4 Diplomi taotleja:
.1 kui tegemist on vanemtüürimehe diplomiga, täidab 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks kehtestatud nõudeid;
.2 kui tegemist on kapteni diplomiga, täidab 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks kehtestatud nõudeid ning on läbinud oma ametikohal vähemalt 36 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika; seda tähtaega võib lühendada, kuid mitte alla 24 kuu pikkuseks, kui vähemalt 12 kuud meresõidupraktikast on teenitud vanemtüürimehena;
.3 on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/2 500-se kuni 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe suhtes kindlaks määratud pädevusnõudeid.
Reegel II/3
Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe ja kapteni diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Laevad, mida ei kasutata kohalikus rannasõidus
1 Kohalikus rannasõidus mittekasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehel peab olema 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom.
2 Kohalikus rannasõidus mittekasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva kaptenil peab olema 500-se kuni 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom.
Laevad, mida kasutatakse kohalikus rannasõidus
Vahitüürimees
3 Kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehel peab olema asjakohane diplom.
4 Kohalikul rannasõidul kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe tunnistuse taotleja:
.1 on vähemalt 18 aastat vana;
.2 on läbinud:
.2.1 eriväljaõppe, mis hõlmab administratsiooni nõutavat piisava pikkusega asjakohast meresõidupraktikat, või
.2.2 vähemalt 36 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika tekimeeskonnas;
.3 on suuteline raadioteenistust käsitleva IV peatüki reeglitega ette nähtud nõudeid täitma raadioeeskirja kohaselt;
.4 on saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/3 kohalikul rannasõidul kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe suhtes kindlaksmääratud pädevusnõudeid;
.5 täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 lõikes 2, jaotise A-VI/2 lõigetes 1–4, jaotise A-VI/3 lõigetes 1–4 ja jaotise A-VI/4 lõigetes 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.
Kapten
5 Kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva kaptenil peab olema asjakohane tunnistus.
6 Kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva kapteni tunnistuse taotleja:
.1 on vähemalt 20 aastat vana;
.2 on läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika vahitüürimehena;
.3 on saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/3 kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni suhtes kindlaks määratud pädevusnõudeid;
.4 täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 lõikes 2, jaotise A-VI/2 lõigetes 1–4, jaotise A-VI/3 lõigetes 1–4 ja jaotise A-VI/4 lõigetes 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.
Vabastused
Kui administratsioon leiab, et laeva suurus ja selle reisi iseloom on sellised, et käesoleva reegli ja STCW koodeksi jaotise A-II/3 kõikide nõuete täitmine on ebaotstarbekas või ebapraktiline, võidakse sellise laeva või laevaklassi kapten ja vahitüürimees vabastada selles ulatuses mõnede nõuete täitmisest, pidades silmas kõikide samades vetes tegutsevate laevade ohutust.
Reegel II/4
Navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded1
1 Kõigil 500-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva navigatsioonivahis olevatel reakoosseisu liikmetel, v.a väljaõpet saavad reakoosseisu liikmed ja reakoosseisu liikmed, kelle vahikohustused ei eelda väljaõpet, peab olema kõnealuste kohustuste täitmiseks asjakohane tunnistus.
2 Tunnistuse taotleja:
.1 on vähemalt 16 aastat vana;
.2 on läbinud:
.2.1 heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kuue kuu pikkust väljaõpet ja kogemusi, või
.2.2 kas enne merele minekut või laeva pardal läbi viidud eriväljaõppe, mis hõlmab heakskiidetud pikkusega meresõidupraktikat, mis ei tohi olla lühem kui kaks kuud;
.3 täidab STCW koodeksi jaotises A-II/4 kindlaks määratud pädevusnõudeid.
3 Lõigetega 2.2.1 ja 2.2.2 nõutav meresõidupraktika, väljaõpe ja kogemused ühendatakse navigatsioonivahi teenistusülesannetega ning need hõlmavad kohustuste täitmist kapteni, vahitüürimehe või pädeva reakoosseisu liikme otsese järelevalve all.
Reegel II/5
Vanemmadrusest reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 Kõigil 500-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemmadrustel peab olema asjakohane tunnistus.
2 Tunnistuse taotleja:
.1 on vähemalt 18 aastat vana;
.2 täidab navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikke miinimumnõudeid;
3 omab õigust teenida navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikmena ning tal on heakskiidetud meresõidupraktika tekimeeskonnas:
.3.1 pikkusega vähemalt 18 kuud või
.3.2 vähemalt 12 kuud, ning ta on saanud heakskiidetud väljaõppe ning
.4 täidab STCW koodeksi jaotises A-II/5 ette nähtud pädevusnõudeid.
3 Osalisriik võrdleb enne 1. jaanuari 2012 väljaantud vanemmadruse tunnistusele seatud pädevusnõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotises A-II/5 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud tunnistuste omanike täiendusõppe vajaduse.
4 Kuni 1. jaanuarini 2012 võivad osalisriigid, kes on osalised Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis vanemmadruste sertifitseerimise kohta, 1946 (nr 74), jätkata tunnistuste väljaandmist, tunnustamist ja kinnitamist kooskõlas nimetatud konventsiooni sätetega.
5 Kuni 1. jaanuarini 2017 võivad osalisriigid, kes on osalised Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis vanemmadruste sertifitseerimise kohta, 1946 (nr 74), jätkata tunnistuste ja kinnituslehtede uuendamist ja pikendamist kooskõlas nimetatud konventsiooni sätetega.
6 Asjaomane osalisriik võib leida, et meremehed vastavad käesoleva reegli nõuetele, kui nad on teeninud tekimeeskonnas asjakohasel ametikohal vähemalt 12 kuud viimase 60 kuu jooksul enne tema suhtes käesoleva reegli jõustumist.
III PEATÜKK
MASINAMEESKOND
Reegel III/1
Mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva mehitatud masinaruumi vahimehaanikul või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaanikul peab olema asjakohane diplom.
2 Diplomi taotleja:
.1 on vähemalt 18 aastat vana;
.2 on läbinud STCW koodeksi jaotise A-III/1 nõuetele vastava ja väljaõpet laeva pardal hõlmava heakskiidetud õppekava kohase ja heakskiidetud praktikapäevikusse kantud vähemalt 12 kuu pikkuse kombineeritud töökojaväljaõppe ja heakskiidetud meresõidupraktika, või on läbinud vähemalt 36 kuu pikkuse kombineeritud töökojaväljaõppe ja heakskiidetud meresõidupraktika, millest vähemalt 30 kuud on meresõidupraktika masinaruumis; ning
.3 on nõutud meresõidupraktika jooksul vähemalt kuus kuud täitnud masinaruumivahiga seotud kohustusi vanemmehaaniku või pädeva laevamehhaaniku järelevalve all;
.4 on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-III/1 ette nähtud pädevusnõudeid;
.5 täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 lõikes 2, jaotise A-VI/2 lõigetes 1–4, jaotise A-VI/3 lõigetes 1–4 ja jaotise A-VI/4 lõigetes 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.
Reegel III/2
3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva vanemmehaanikul ja teisel mehaanikul peab olema asjakohane diplom.
2 Diplomi taotleja:
.1 täidab 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva vahimehaaniku diplomi saamiseks kehtestatud nõudeid ning on läbinud heakskiidetud meresõidupraktika oma ametikohal, mis:
.1.1 teise vahimehhaaniku puhul on vähemalt 12 kuud kvalifitseeritud laevamehaanikuna ning
.1.2 vanemmehaaniku puhul vähemalt 36 kuud, kuid seda ajavahemikku võib lühendada kuni 24 kuuni, kui vähemalt 12 kuud meresõidupraktikast on teenitud teise mehaanikuna; ning
.2 on saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-III/2 ette nähtud pädevusnõudeid.
Reegel III/3
750 – 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 750 – 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva vanemmehaanikul ja teisel mehaanikul peab olema asjakohane diplom.
2 Diplomi taotleja:
.1 täidab vahimehaaniku diplomi saamiseks kehtestatud nõudeid ja
.1.1 kui on tegemist teise mehaaniku diplomi saamisega, on läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika kas praktikant-laevamehaanikuna või laevamehaanikuna ning
.1.2 kui on tegemist vanemmehaaniku diplomi saamisega, on läbinud vähemalt 24 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, millest vähemalt 12 kuud peab olema teenitud pärast seda, kui ta on saanud teise mehaaniku ettevalmistuse, ja
.2 on saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-III/3 ette nähtud pädevusnõudeid.
3 Kõik laevamehaanikud, kellel on õigus teenida 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laevadel teise mehaanikuna, võivad teenida vanemmehaanikuna laevadel, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on alla 3 000 kW, tingimusel et diplomil on sellekohane kinnitus.
Reegel III/4
Mehitatud masinaruumi vahis oleva või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 Kõigil reakoosseisu liikmetel, kes on masinavahis või täidavad kohustusi ajutiselt mehitamata masinaruumis 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval, v.a väljaõpet saavad reakoosseisu liikmed ja reakoosseisu liikmed, kelle vahikohustused ei eelda väljaõpet, on kõnealuste kohustuste täitmiseks asjakohane tunnistus.
2 Tunnistuse taotleja:
.1 on vähemalt 16 aastat vana;
.2 on läbinud:
.2.1 heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kuue kuu pikkust väljaõpet ja kogemusi, või
.2.2 kas enne merele minekut või laeva pardal läbi viidud eriväljaõppe, mis hõlmab heakskiidetud pikkusega meresõidupraktikat, mis ei tohi olla lühem kui kaks kuud;
.3 täidab STCW koodeksi jaotises A-III/4 kindlaks määratud pädevusnõudeid.
3 Lõigetega 2.2.1 ja 2.2.2 nõutavad meresõidupraktika, väljaõpe ja kogemused ühendatakse masinavahi teenistusülesannetega ning need hõlmavad kohustuste täitmist pädeva laevamehaaniku või pädeva reakoosseisu liikme otsese järelevalve all.
Reegel III/5
Mehitatud masinaruumis või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitva motoristist reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva motoristil peab olema asjakohane tunnistus.
2 Tunnistuse taotleja:
.1 on vähemalt 18 aastat vana;
.2 täidab mehitatud masinaruumi vahis oleva või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikke miinimumnõudeid;
.3 omab õigust teenida masinavahis oleva reakoosseisu liikmena ning tal on heakskiidetud meresõidupraktika masinaruumis:
.3.1 pikkusega vähemalt 12 kuud või
.3.2 vähemalt 6 kuud, ning ta on saanud heakskiidetud väljaõppe ning
.4 täidab STCW koodeksi jaotises A-III/5 ette nähtud pädevusnõudeid.
3 Osalisriik võrdleb enne 1. jaanuari 2012 väljaantud masinameeskonna reakoosseisu liikme tunnistusele seatud pädevusnõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotises A-III/5 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud tunnistuste omanike täiendusõppe vajaduse.
4 Asjaomane osalisriik võib leida, et meremehed vastavad käesoleva reegli nõuetele, kui nad on teeninud masinameeskonnas asjakohasel ametikohal vähemalt 12 kuud viimase 60 kuu jooksul enne tema suhtes käesoleva reegli jõustumist.
Reegel III/6
Elektrimehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva elektrimehaanikul peab olema asjakohane diplom.
2 Diplomi taotleja:
.1 on vähemalt 18 aastat vana;
.2 on läbinud STCW koodeksi jaotise A-III/6 nõuetele vastava heakskiidetud õppekava kohase ja heakskiidetud praktikapäevikusse kantud vähemalt 12 kuu pikkuse kombineeritud töökojaväljaõppe ja heakskiidetud meresõidupraktika, millest vähemalt 6 kuud on meresõidupraktika, või on läbinud vähemalt 36 kuu pikkuse kombineeritud töökojaväljaõppe ja heakskiidetud meresõidupraktika, millest vähemalt 30 kuud on meresõidupraktika masinaruumis; ning
.3 on saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-III/6 ette nähtud pädevusnõudeid;
.4 täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 lõikes 2, jaotise A-VI/2 lõigetes 1–4, jaotise A-VI/3 lõigetes 1–4 ja jaotise A-VI/4 lõigetes 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.
3 Osalisriik võrdleb enne 1. jaanuari 2012 väljaantud elektrimehaaniku diplomile seatud pädevusnõudeid sellele diplomile STCW koodeksi jaotises A-III/6 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud diplomite omanike täiendusõppe vajaduse.
4 Asjaomane osalisriik võib leida, et meremehed vastavad käesoleva reegli nõuetele, kui nad on teeninud laeva pardal asjakohasel ametikohal vähemalt 12 kuud viimase 60 kuu jooksul enne tema suhtes käesoleva reegli jõustumist ning täidavad STCW koodeksi jaotises A-III/6 ette nähtud pädevusnõudeid.
5 Olenemata eespool lõigetes 1–4 esitatud nõuetest võib osalisriik leida, et nõuetekohase ettevalmistusega isikud võivad täita teatavaid jaotises A-III/6 osutatud ülesandeid.
Reegel III/7
Elektriku tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva elektrikul peab olema asjakohane tunnistus.
2 Tunnistuse taotleja:
.1 on vähemalt 18 aastat vana;
.2 on:
.2.1 läbinud heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt 12 kuu pikkust väljaõpet ja kogemusi, või
.2.2 saanud heakskiidetud väljaõppe, mis hõlmab heakskiidetud pikkusega meresõidupraktikat, mis ei ole lühem kui kuus kuud; või
.2.3 saanud kvalifikatsiooni, mis vastab tabelis A-III/7 kirjeldatud tehnilisele pädevusele ning on läbinud heakskiidetud pikkusega meresõidupraktika, mis ei ole lühem kui kolm kuud; ning
.3 täidab STCW koodeksi jaotises A-III/7 ette nähtud pädevusnõudeid.
3 Osalisriik võrdleb enne 1. jaanuari 2012 väljaantud elektriku tunnistusele seatud pädevusnõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotises A-III/7 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud tunnistuste omanike täiendusõppe vajaduse.
4 Asjaomane osalisriik võib leida, et meremehed vastavad käesoleva reegli nõuetele, kui nad on teeninud laeva pardal asjakohasel ametikohal vähemalt 12 kuud viimase 60 kuu jooksul enne tema suhtes käesoleva reegli jõustumist ning täidavad STCW koodeksi jaotises A-III/7 ette nähtud pädevusnõudeid.
5 Olenemata eespool lõigetes 1–4 esitatud nõuetest võib osalisriik leida, et nõuetekohase ettevalmistusega isikud võivad täita teatavaid jaotises A-III/7 osutatud ülesandeid.
IV PEATÜKK
Raadioside ja raadioside operaatorid
Selgitav märkus
Raadiovahiga seotud kohustuslikud sätted on esitatud raadioeeskirjas ja inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelises konventsioonis, 1974 ja nende hilisemates muudatustes. Raadioseadmete hooldust käsitlevad sätted on esitatud inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelises konventsioonis (SOLAS 1974) ja selle hilisemates muudatustes ning organisatsiooni vastuvõetud suunistes2.
Reegel IV/1
Kohaldamine
1 Käesolevat peatükki, v.a selle lõiget 2, kohaldatakse inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelise konventsiooni ja selle hilisemate muudatustega ettenähtud merehäda ja –ohutuse ülemaailmses süsteemis (GMDSS) osalevate laevade raadioside operaatorite suhtes.
2 Raadioside operaatorid ei pea järgima käesoleva peatüki sätteid sellistel laevadel, mis ei pea vastama SOLAS konventsiooni IV peatükis esitatud GMDSSi käsitlevatele nõuetele. Nende laevade raadioside operaatorid peavad ikkagi järgima raadioeeskirja. Administratsioon tagab, et kõnealustele raadioside operaatoritele antakse välja raadioeeskirjaga ettenähtud asjakohased tunnistused ja et neid tunnustatakse.
Reegel IV/2
GMDSS side eest vastutava raadioside operaatori tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 Kõigil sellisel laeval raadioteenistusega seotud isikutel, mis peab osalema GMDSSis, peab olema GMDSS sidega seotud asjakohane tunnistus, mille administratsioon on välja andnud ja mida ta on tunnustanud vastavalt raadioeeskirjale.
2 Lisaks sellele peab igaüks, kes taotleb käesoleva reegli kohaselt tunnistust teenistuseks laeval, millel vastavalt inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelisele konventsioonile, 1974 ja selle hilisematele muudatustele peavad olema raadioseadmed:
.1 olema vähemalt 18 aastat vana; ning
.2 olema saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täitma STCW koodeksi jaotises A-IV/2 ette nähtud pädevusnõudeid.
V PEATÜKK
Teatavate laevatüüpide personali eriväljaõppe nõuded
Reegel V/1-1
Nafta- ja kemikaalitankerite kaptenite, laevaohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded
1 Laevaohvitseridel ja reakoosseisu liikmetel, kelle erikohustused ja vastutus on seotud nafta- ja kemikaalitankerite lasti või lastimisseadmetega, peab olema nafta- ja kemikaalitankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe tunnistus.
2 Nafta- ja kemikaalitankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe tunnistuse taotleja on saanud põhiväljaõppe vastavalt STCW koodeksi jaotise A-VI/1 sätetele ning:
.1 vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika nafta- või kemikaalitankeril ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 lõikes 1 ette nähtud pädevusnõudeid või
.2 on saanud nafta- või kemikaalitankerite lastitoimingute alase heakskiidetud põhiväljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 lõikes 1 ette nähtud pädevusnõudeid.
3 Kaptenil, vanemmehaanikul, vanemtüürimehel, teisel mehaanikul ja kõigil isikutel, kes otseselt vastutavad naftatankeritel lasti laadimise, lossimise, reisi ajal hooldamise ja käitlemise, tankide puhastamise ja muude lastiga seotud toimingute eest, on naftatankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistus.
4 Naftatankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistuse taotleja:
.1 täidab nafta- ja kemikaalitankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe nõudeid ning
.2 pärast seda, kui ta on saanud nafta- ja kemikaalitankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe, läbib:
.2.1 vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika naftatankeril või
.2.2 mittekooseisulise töötajana naftatankeril vähemalt ühe kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kolme laadimist ja kolme lossimist ja on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, võttes arvesse jaotises B-V/1 sätestatud juhiseid, ning
.3 on läbinud naftatankeri lastitoimingute alase heakskiidetud laiendatud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 lõikes 2 ette nähtud pädevusnõudeid.
5 Kaptenil, vanemmehaanikul, vanemtüürimehel, teisel mehaanikul ja kõigil isikutel, kes otseselt vastutavad kemikaalitankeritel lasti laadimise, lossimise, reisi ajal hooldamise ja käitlemise, tankide puhastamise ja muude lastiga seotud toimingute eest, on kemikaalitankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistus.
6 Kemikaalitankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistuse taotleja:
.1 täidab nafta- ja kemikaalitankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe nõudeid ning
.2 pärast seda, kui ta on saanud nafta- ja kemikaalitankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe, läbib:
.2.1 vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika kemikaalitankeril või
.2.2 mittekooseisulise töötajana kemikaalitankeril vähemalt ühe kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kolme laadimist ja kolme lossimist ja on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, võttes arvesse jaotises B-V/1 sätestatud juhiseid, ning
.3 on läbinud kemikaalitankeri lastitoimingute alase heakskiidetud laiendatud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 lõikes 3 ette nähtud pädevusnõudeid.
7 Administratsioonid tagavad, et lõigete 2, 4 või 6 kohaselt väljaõppe saanud meremeestele antakse asjakohane tunnistus või kinnitatakse olemasolev diplom või tunnistus.
Reegel V/1-2
Veeldatud gaasi tankerite kaptenite, ohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded
1 Laevaohvitseridel ja reakoosseisu liikmetel, kelle erikohustused ja vastutus on seotud veeldatud gaasi tankerite lasti või lastimisseadmetega, peab olema veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe tunnistus.
2 Veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe tunnistuse taotleja on saanud põhiväljaõppe vastavalt STCW koodeksi jaotise A-VI/1 sätetele ning:
.1 vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika veeldatud gaasi tankeril ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-2 lõikes 1 ette nähtud pädevusnõudeid või
.2 on saanud veeldatud gaasi tankerite lastitoimingute alase heakskiidetud põhiväljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-2 lõikes 1 ette nähtud pädevusnõudeid.
3 Kaptenil, vanemmehaanikul, vanemtüürimehel, teisel mehaanikul ja kõigil isikutel, kes otseselt vastutavad veeldatud gaasi tankeritel lasti laadimise, lossimise, reisi ajal hooldamise ja käitlemise, tankide puhastamise ja muude lastiga seotud toimingute eest, on veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistus.
4 Veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistuse taotleja:
.1 täidab veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe nõudeid ning
.2 pärast seda, kui ta on saanud veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe, läbib:
.2.1 vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika veeldatud gaasi tankeril või
.2.2 mittekooseisulise töötajana veeldatud gaasi tankeril vähemalt ühe kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kolme laadimist ja kolme lossimist ja on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, võttes arvesse jaotises B-V/1 sätestatud juhiseid, ning
.3 on läbinud veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase heakskiidetud laiendatud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-2 lõikes 2 ette nähtud pädevusnõudeid.
5 Administratsioonid tagavad, et lõigete 2 või 4 kohaselt väljaõppe saanud meremeestele antakse asjakohane tunnistus või kinnitatakse olemasolev meresõidudiplom või -kutsetunnistus.
Reegel V/2
Reisilaevade kaptenite, ohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded
1 Käesolevat reeglit kohaldatakse rahvusvaheliste reisidega seotud reisilaeva pardal teenivate kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali suhtes. Administratsioonid määravad kindlaks, kuidas kõnealuseid nõudeid kohaldatakse kohalikeks reisideks kasutatavatel reisilaevadel teeniva personali suhtes.
2 Enne oma kohustuste täitmist reisilaeva pardal peavad meremehed olema läbinud lõigetes 4–7 ettenähtud väljaõppe vastavalt oma ametikohale, kohustustele ja vastutusele.
3 Meremehed, kes peavad olema saanud lõigetes 4, 6 ja 7 ettenähtud väljaõppe, on kohustatud läbima asjakohase täiendusõppe vähemalt iga viie aasta järel või peavad esitama tõendid, et on viimase viie aasta jooksul saavutanud nõutud pädevusetaseme.
4 Kaptenid, laevaohvitserid ja muu personal, kes häireplaani kohaselt on määratud aitama reisijaid reisilaeval ohuolukordades, peavad olema saanud STCW koodeksi jaotise A-V/2 lõikes 1 ettenähtud väljaõppe, mis käsitleb rahvamasside juhtimist.
5 Personal, kes on otseselt seotud reisilaeva reisijate teenindamisega reisijatele ettenähtud kohtades, peab olema saanud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 2 ettenähtud ohutusealase väljaõppe.
6 Kaptenid, vanemmehaanikud, vanemtüürimehed, teised mehaanikud ja kõik isikud, kes häireplaani kohaselt vastutavad reisilaeval olevate reisijate ohutuse eest ohuolukordades, peavad olema saanud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 3 ettenähtud heakskiidetud väljaõppe, mis käsitleb kriiside lahendamist ja inimeste käitumist.
7 Kaptenid, vanemtüürimehed, vanemmehaanikud, teised mehaanikud ja kõik isikud, kes vastutavad ro-ro reisiparvlaeval otseselt reisijate laevale minemise ja laevalt lahkumise eest, lasti laadimise, lossimise ja kinnitamise eest ning laevakeres olevate avauste sulgemise eest, peavad olema saanud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 4 ettenähtud heakskiidetud väljaõppe, mis käsitleb reisijate ja lasti ohutust ning laevakere kindlust.
8 Administratsioonid tagavad, et kõik isikud, keda peetakse pädevaks käesoleva reegli sätete kohaselt, saavad väljaõpet tõendava dokumendi.
VI PEATÜKK
Ohuolukordade, tööohutuse, turvalisuse, arstiabi ja päästmisega seotud teenistusülesanded
Reegel VI/1
Kõigi meremeeste ohutusalase tutvustava koolituse, põhiväljaõppe ja õpetuse kohustuslikud miinimumnõuded
1 Meremehed saavad STCW koodeksi jaotise A-VI/1 kohase ohutusalase tutvustava koolituse ja põhiväljaõppe või õpetuse ning vastavad selles ette nähtud asjakohasele pädevusnõudele.
2 Kui tunnistuse väljaandmiseks vajalik ettevalmistus ei hõlma põhiväljaõpet, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud põhiväljaõppe kursusel.
Reegel VI/2
Päästepaadi või -parve, valvepaadi ja kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 Päästepaadi või -parve ja valvepaadi, v.a kiirvalvepaat, vanema kutsetunnistuse taotleja:
.1 on vähemalt 18 aastat vana;
.2 on läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika või on osalenud heakskiidetud õppekursusel ja tal on vähemalt kuue kuu pikkune heakskiidetud meresõidupraktika; ning
.3 täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/2 lõigetes 1–4 päästepaadi või -parve ja valvepaadi vanema kutsetunnistuse saamiseks esitatavaid pädevusnõudeid
2 Kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse taotleja:
.1 omab päästepaadi või -parve ja valvepaadi, v.a kiirvalvepaat, vanema kutsetunnistust;
.2 on osalenud heakskiidetud õppekursusel ning
.3 täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/2 lõigetes 7-10 kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse saamiseks esitatavaid pädevusnõudeid.
Reegel VI/3
Tuletõrjealase täiendusõppe kohustuslikud miinimumnõuded
1 Tulekustutustöid juhtima määratud meremehed on edukalt läbinud tulekustutusmeetodeid käsitleva täiendusõppe, milles erilist rõhku pööratakse töö korraldamisele, taktikale ja juhtimisele kooskõlas STCW koodeksi jaotise A-VI/3 lõigete 1–4 sätetega ning täidavad nimetatud jaotises esitatud pädevusnõudeid.
2 Kui tunnistuse väljaandmiseks vajalik ettevalmistus ei hõlma tuletõrjealast täiendusõpet, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud tuletõrjealasel täiendusõppekursusel.
Reegel VI/4
Esmaabi andmise ja arstiabiga seotud kohustuslikud miinimumnõuded
1 Meremehed, kes on määratud andma laeval esmaabi, täidavad STCW koodeksi jaotise A-VI/4 lõigetes 1-3 sätestatud pädevusnõudeid, mis käsitlevad esmaabi andmist.
2 Meremehed, kes vastutavad arstiabi andmise eest laeval, täidavad STCW koodeksi jaotise A-VI/4 lõigetes 4-6 esitatud pädevusnõudeid, mis käsitlevad arstiabi andmist laeval.
3 Kui tunnistuse väljaandmiseks vajalik ettevalmistus ei hõlma esmaabi andmist või arstiabi käsitlevat väljaõpet, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud esmaabi või arstiabi andmist käsitleval kursusel.
Reegel VI/5
Laeva turvaülema kutsetunnistuse väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded
1 Laeva turvaülema kutsetunnistuse taotleja:
.1 on läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika või asjakohase meresõidupraktika ning tunneb toiminguid laeval, ja
.2 täidab laeva turvaülema kutsetunnistuse saamiseks esitatavaid pädevusnõudeid, mis on sätestatud STCW koodeksi jaotise A-VI/5 lõigetes 1-4.
2 Administratsioonid tagavad, et kõik isikud, keda peetakse pädevaks käesoleva reegli sätete kohaselt, saavad kutsetunnistuse.
Reegel VI/6
Kõigi meremeeste turvaalase väljaõppe ja õpetuse kohustuslikud miinimumnõuded
1 Meremehed saavad STCW koodeksi jaotise A-VI/6 lõigete 1–4 kohase turvaalase tutvustava koolituse ja turvateadlikkuse alase väljaõppe ning vastavad selles ette nähtud asjakohasele pädevusnõudele.
2 Kui tunnistuse väljaandmiseks vajalik ettevalmistus ei hõlma turvateadlikkust, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud turvateadlikkuse kursusel.
3 Osalisriik võrdleb enne käesoleva reegli jõustumist väljaantud turvaalase väljaõppe tunnistust omavatele või väljaõpet tõendada suutvatele meremeestele seatud pädevusnõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotise A-VI/6 lõikes 4 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks asjaomaste meremeeste täiendusõppe vajaduse.
Turvaülesannetega meremehed
4 Turvaülesannetega meremehed täidavad STCW koodeksi jaotise A-VI/6 lõigetes 6–8 sätestatud pädevusnõudeid.
5 Kui vastava tunnistuse väljaandmiseks ettenähtud väljaõpe ei hõlma turvaülesannetega meremeeste väljaõpet, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud turvaülesannetega meremeeste väljaõpet käsitleval kursusel.
6 Osalisriik võrdleb enne käesoleva reegli jõustumist turvaülesannetega meremeeste väljaõppe tunnistust omavate või väljaõpet tõendada suutvatele meremeestele seatud nõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotise A-VI/6 lõikes 8 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks asjaomaste meremeeste täiendusõppe vajaduse.
VII PEATÜKK
Alternatiivtunnistused
Reegel VII/1
Alternatiivtunnistuste väljastamine
1 Olenemata käesoleva lisa II ja III peatükis sätestatud tunnistuse väljaandmise nõuetest, võivad osalisriigid otsustada välja anda või volitada välja andma kõnealuste peatükkide reeglites nimetatud tunnistustest erinevaid tunnistusi, kui:
.1 tunnistustele ja kinnituslehtedele märgitavad teenistusülesanded ja vastutustasand on valitud STCW koodeksi jaotistes A-II/1, A-II/2, A-II/3, A-II/4, A-II/5, A-III/1, A-III/2, A-III/3, A-III/4, A-III/5 ja A-IV/2 esitatud teenistusülesannete ja vastutustasandite hulgast ning on nimetatutega identsed;
.2 taotleja on saanud heakskiidetud koolituse ja väljaõppe ning täidab STCW koodeksi asjakohases jaotises ja käesoleva koodeksi jaotises A-VII/1 tunnistusele või kinnituslehele märgitavate teenistusülesannete ja vastutustasandi puhul kehtestatud pädevusnõudeid;
.3 taotlejal on heakskiidetud meresõidupraktika, mis on vajalik tunnistusele märgitavate teenistusülesannete ja vastutustasandi puhul. Meresõidupraktika minimaalne kestus on võrdne käesoleva lisa II ja III peatükis sätestatud meresõidupraktika kestusega. Meresõidupraktika minimaalne kestus ei tohi olla lühem STCW koodeksi jaotises A-VII/2 sätestatust;
.4 tunnistuse taotlejad, kes täidavad navigeerimisülesandeid käitamistasandil, peavad siis, kui see on vajalik, täitma raadioteenistust käsitleva IV peatüki reeglitega ettenähtud nõudeid raadioeeskirja kohaselt;
.5 tunnistused antakse välja kooskõlas reegliga I/2 ja STCW koodeksi VII peatüki sätetega.
2 Tunnistust ei anta välja käesoleva peatüki alusel, kui osalisriik ei ole edastanud organisatsioonile IV artikli ja reegliga I/7 nõutud teavet.
Reegel VII/2
Meremeeste diplomeerimine
1 Kõigil meremeestel, kes täidavad STCW koodeksi II peatüki tabelites A-II/1, A-II/2, A-II/3, A-II/4 või A-II/5, III peatüki tabelites A-III/1, A-III/2, A-III/3 või A-III/4 või A-III/5 või IV peatüki tabelis A-IV/2 määratletud teenistusülesannet või -ülesandeid, peab olema vastavalt kas meresõidudiplom või kutsetunnistus.
Reegel VII/3
Alternatiivtunnistuste väljastamise põhimõtted
1 Osalisriik, kes otsustab välja anda või volitab välja andma alternatiivtunnistusi, tagab järgmiste põhimõtete järgimise:
.1 alternatiivtunnistuste süsteemi ei kohaldata, kui ei ole tagatud vähemalt selline mereohutuse ja reostuse vältimise tase nagu on ette nähtud teiste peatükkidega;
.2 käesolevale peatükile vastav mis tahes alternatiivtunnistuste väljaandmise kord näeb ette, et kõnealused tunnistused on asendatavad muude peatükkide alusel väljaantud tunnistustega.
2 Lõikes 1 nimetatud asendatavuspõhimõttega tagatakse, et:
.1 II ja/või III peatüki alusel tunnistuse saanud ning VII peatüki alusel tunnistuse saanud meremehed on võimelised teenima laevadel, millel on kas tavapärane või muu töökorraldus;
.2 meremehi ei koolitata konkreetseteks tööülesanneteks selliselt, et see raskendab neil kasutada oma oskusi mujal.
3 tunnistuse väljaandmisel käesoleva peatüki alusel võetakse arvesse järgmisi põhimõtteid:
.1 alternatiivtunnistusi ei anta välja selleks, et:
.1.1 vähendada meeskonda pardal;
.1.2 vähendada kutseala terviklikkust või meremeeste kutseoskusi või
.1.3 õigustada masinavahi eest vastutava laevaohvitseri ja navigatsioonivahi eest vastutava laevaohvitseri kohustuste ühendamist ühe tunnistuse omaniku vastutuseks ühe vahikorra jooksul;
.2 laeva juhtimise eest vastutav isik on laeva kapten ning alternatiivtunnistuste väljaandmine ei kahjusta kapteni ja muude isikute õiguslikku seisundit ega volitusi.
4 Lõigetes 1 ja 2 esitatud põhimõtetega tagatakse nii tüürimeeste kui ka laevamehaanikute pädevuse säilimine.
VIII PEATÜKK
Vahiteenistus
Reegel VIII/1
Töökõlbulikkus
1 Üleväsimuse ärahoidmiseks administratsioon:
.1 kehtestab ja jõustab vahipersonali ning nende meremeeste puhkeajad, kelle kohustuste hulka kuuluvad STCW koodeksi jaotise A-VIII/1 kohased ohutuse ja turvalisusega ning merereostuse vältimisega seotud ülesanded;
.2 nõuab vahikordade korraldamist selliselt, et vahipersonali tõhusust ei vähendaks üleväsimus ja et kohustused oleksid organiseeritud nii, et reisi esimeses vahikorras olevad meremehed ja sellele järgnevates vahikordades olevad meremehed oleksid piisavalt väljapuhanud ja muidu sobivad tööülesannete täitmiseks.
2 Administratsioon tagab, et uimastite ja alkoholi kuritarvitamise vältimiseks on võetud kohased meetmed vastavalt jaotise A-VIII/1 sätetele, võttes arvesse STCW koodeksi jaotise B-VIII/1 juhiseid.
Reegel VIII/2
Vahiteenistuse korraldus ja põhimõtted
1 Administratsioon juhib reederite, kaptenite, vanemmehaanikute ja vahipersonali tähelepanu STCW koodeksis sätestatud nõuetele, põhimõtetele ja juhistele, mida tuleb täita selleks, et kõikidel merelaevadel oleks alati tagatud olemasolevatele asjaoludele ja tingimustele vastav pidev ja ohutu vahiteenistus.
2 Administratsioon nõuab, et iga laeva kapten tagab ohutu vahi pidamiseks nõuetekohase vahiteenistuse, mis arvestab olemasolevaid asjaolusid ja tingimusi ning et kapteni üldisel juhtimisel:
.1 vahitüürimees vastutab oma vahikorra ajal laeva ohutu navigeerimise eest ja viibib isiklikult pidevalt komandosillal või sellega otseselt seotud ruumis, näiteks kaardikambris või juhtimisruumis;
.2 raadioside operaator vastutab oma vahikorra ajal nõuetekohastel sagedustel pideva raadiovahi pidamise eest;
.3 ning vanemmehaaniku juhtimisel on STCW koodeksi kohaselt määratletud vahimehaanik oma vahikorra ajal pidevalt valmis väljakutse puhul masinaruumi minekuks ja vajadusel isiklikult masinaruumis viibima;
.4 peetakse pideva ohutuse tagamiseks nõuetekohast ja tõhusat vahti, kui laev on sildunud või ankrusse heitnud ja kui laeva veab ohtlikku lasti, võetakse vahi korraldamisel täielikult arvesse ohtliku lasti omadusi, kogust, pakendit ja paigutust laeva lastiruumides ning muid eritingimusi, mis on seotud ohtliku lastiga pardal nii merel kui sadamas viibimise ajal;
.5 peetakse vastavalt vajadusele turvalisuse tagamiseks nõuetekohast ja tõhusat vahti.”
1 Käesolevad nõuded ei ole ette nähtud nende
vanemmadruste tunnistuse saamiseks, kelle suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni 1946 . a konventsiooni vanemmadruste sertifitseerimise
kohta, ja sellest hilisemaid konventsioone.
2 Vt
organisatsiooni resolutsiooniga A.702(17) vastu võetud merealadega A3 ja A4
seotud merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) raadioseadmete
hoolduse juhiseid ja nende hiliseimaid muudatusi.
|
RAHVUSVAHELINE MEREORGANISATSIOON (IMO) |
STCW/CONF.2/34 |
MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE ALUSTE RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI, 1978, OSALISRIIKIDE KONVERENTS
Päevakorrapunkt nr 10
LÕPPAKTI JA KONVERENTSI TÖÖ TULEMUSENA KOOSTATUD DOKUMENTIDE, RESOLUTSIOONIDE JA SOOVITUSTE VASTUVÕTMINE
Konverentsi lõppakti lisa 2
Resolutsioon nr 2
Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksi Manila konverentsi muudatused
Konverentsil vastu võetud tekst
2010. aasta MANILA KONVERENTS,
OLLES VASTU VÕTNUD resolutsiooni nr 1 meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW), 1978, lisa käsitlevate Manila konverentsi muudatuse kohta,
TUNNISTADES üksikasjalike kohustuslike pädevusnõuete ning teiste kohustuslike sätete kehtestamise tähtsust tagamaks, et kõik meremehed oleksid läbinud nõuetekohase koolituse ja väljaõppe, omaksid piisavaid kogemusi, oskusi ja pädevusi oma ülesannete täitmiseks viisil, mis tagab inimelude ja vara ohutuse ja turvalisuse merel ning merekeskkonna kaitse,
TUNNISTADES SAMUTI vajadust taolisi kohustuslikke nõudeid ning sätteid õigeaegselt muuta, et tõhusalt reageerida laevadel kasutatavate tehnoloogiliste vahendite, tegevuste, tavade ja protseduuride muutustele,
MEENUTADES, et suure osa laevaõnnetusi ja merereostuse juhtumeid põhjustab inimlik viga,
MÖÖNDES, et üks tõhusamaid viise inimlike vigadega seotud riskide vähendamiseks merelaevade käitamisel on tagada neil laevadel töötavate või tööle hakkavate meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja pädevuse parim võimalik tase,
SOOVIDES, saavutada ja säilitada kõrgeimat võimalikku standardit et tagada inimelude ja vara kaitstus ning turvalisus merel ja sadamas ning merekeskkonna kaitse,
OLLES VÕTNUD ARVESSE muudatusettepanekuid A osast „STCW konventsiooni, 1978, koos muudatustega,lisa sätteid käsitlevad kohustuslikud nõuded” ja B osast „STCW konventsiooni, 1978, koos muudatustega,sätteid käsitlevad soovituslikud juhised” koosnevale meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksile, mis on esitatud kõikidele organisatsiooni liikmetele ja konventsiooni osalisriikidele,
MÄRKIDES, et STCW konventsiooni, 1978 lisa reegli I/1 lõikes 2 sätestatakse, et STCW koodeksi A osa muudatused võetakse vastu, jõustuvad ning hakkavad kehtima vastavalt konventsiooni XII artiklis lisa muutmisele kehtestatud korrale,
OLLES VÕTNUD ARVESSE kõikidele organisatsiooni liikmetele ja konventsiooni osalisriikidele esitatud STCW koodeksi muudatusettepanekuid,
1. VÕTAB VASTU käesoleva resolutsiooni lisas esitatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksi muudatused;
2. MÄÄRAB, vastavalt konventsiooni XII artikli lõike 1 punkti a alapunktile vii, et STCW koodeksi A osa muudatused loetakse vastuvõetuks 1. juulil 2011, juhul kui üks kolmandik osalisriikidest või osalisriigid, kelle kaubalaevastik moodustab kokku vähemalt 50% maailma kaubalaevanduse 100 või enama registertonniste laevade kogumahutavusest, ei ole enne seda kuupäeva informeerinud peasekretäri oma vastuseisust muudatustele;
3. KUTSUB osalisriike teatavaks võtma, et vastavalt konventsiooni XII artikli lõike 1 punkti a alapunktile ix jõustuvad lisatud STCW koodeksi A osa muudatused 1. jaanuaril 2012, eeldusel et need on loetud vastuvõetuks vastavalt lõikele 2;
4. SOOVITAB kõikidel STCW konventsiooni, 1978 osalisriikidel võtta STCW koodeksi B osa muudetud juhiseid arvesse alates STCW koodeksi A osa muudatuste jõustumise kuupäevast;
5. PALUB meresõiduohutuse komiteel STCW koodeksi järele vaadata ja vajadusel seda muuta;
6. SAMUTI PALUB organisatsiooni peasekretäril edastada kõikidele konventsiooni osalisriikidele käesoleva resolutsiooni ja selle lisas esitatud STCW koodeksi muudatuste teksti tõestatud koopiad;
7. ÜHTLASI PALUB peasekretäril edastada käesoleva resolutsiooni ja selle lisa koopiad kõikidele organisatsiooni liikmetele, kes ei ole konventsiooni osalisriigid.
LISA
MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE (STCW) KOODEKSI MANILA KONVERENTSI MUUDATUSED
1. Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksi A osa asendatakse alljärgnevaga:
„A OSA
STCW konventsiooni lisa sätteid käsitlevad kohustuslikud nõuded
Sissejuhatus
1 Käesolev STCW koodeksi osa sisaldab kohustuslikke sätteid, millele on otseselt viidatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978, koos muudatustega,(edaspidi STCW konventsioon) lisas. Nende sätetega kehtestatakse üksikasjalikud miinimumnõuded, mida osalisriigid peavad konventsiooni täielikuks ja lõplikuks kehtestamiseks täitma.
2 Käesolev osa sisaldab ka pädevusnõudeid, mida taotleja peab täitma, et saada või pikendada meresõidudiplomit vastavalt STCW konventsiooni sätetele. Selgitamaks seost alternatiivtunnistuste väljaandmist käsitlevate VII peatüki sätete ning meresõidudiplomite väljaandmist käsitlevate II, III ja IV peatüki sätete vahel, rühmitatakse pädevusnõuetes kindlaks määratud võimed vastavalt järgmisele seitsmele teenistusülesandele:
.1 Navigeerimine
.2 Lasti käitlemine ja paigutamine
.3 Laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine
.4 Laevamehaanika
.5 Elektrotehnika, elektroonika ja automaatika
.6 Hooldus ja remont
.7 Raadioside
ja järgmistele vastutustasanditele:
.1 Juhtimistasand
.2 Ekspluatatsioonitasand
.3 Abitasand
Teenistusülesanded ja vastutustasand on määratletud selle osa II, III ja IV peatükis esitatud pädevusnõuete tabelite alapealkirjadega. Alapealkirjas nimetatud vastutustasandi teenistusülesannete ulatus on määratletud selle all tabeli 1. veerus loetletud võimetega. Mõistete „teenistusülesanne” ja „vastutustasand” tähendus on üldiselt määratletud jaotises A-I/1.
3 Käesoleva osa jaotiste numbrid langevad kokku STCW konventsiooni lisa reeglite numbritega. Jaotiste tekst võib olla jagatud nummerdatud osadeks ja lõigeteks, kuid taoline numeratsioon puudutab ainult nimetatud tekstiosa.
I PEATÜKK
Üldsätteid käsitlevad nõuded
Jaotis A-I/1
Mõisted ja selgitused
1 II artikli ja reegli I/1 mõisteid ja selgitusi kohaldatakse võrdselt käesoleva koodeksi A ja B osades kasutatud terminite suhtes. Peale selle kohaldatakse järgmisi täiendavaid mõisteid ainult käesoleva koodeksi suhtes:
.1 „pädevustase” – oskuste tase, mis tuleb saavutada laeva pardal teenistusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud kriteeriumidele nii nagu need on käesolevaga sätestatud, ning mis sisaldavad ettenähtud teadmiste ja arusaamade ning tõendatud oskuste taset või määra;
.2 „juhtimistasand“ – vastutustasand, mis:
.2.1 on seotud merelaeva kapteni, vanemtüürimehe, vanemmehaaniku või teise mehaaniku tööga, ja
.2.2 peab tagama kõigi määratud vastutusvaldkonda kuuluvate teenistusülesannete nõuetekohase täitmise;
.3 „ekspluatatsioonitasand“ – vastutustasand, mis:
.3.1 on seotud merelaeva vahitüürimehe, vahimehaaniku, perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku või raadioside operaatori tööga, ja
.3.2 peab tagama otsese kontrolli kõigi määratud vastutusvaldkonda kuuluvate teenistusülesannete täitmise üle vastavalt kehtestatud korrale ning nimetatud vastutusala juhtima määratud isiku suunistele;
.4 „abitasand“ – vastutustasand, mis on seotud määratud ülesannete ja kohustuste täitmise või vastutuse tagamisega merelaeval ekspluatatsiooni- või juhtimistasandil töötava isiku juhtimisel;
.5 „hindamiskriteeriumid“ – sissekanded A osa tabelite „Minimaalse pädevustaseme kirjeldus“ 4. veerus, mis annavad hindajale aluse otsustada, kas taotleja suudab täita vastavaid ülesandeid ja kohustusi ning kanda nõutavat vastutust;
.6 „sõltumatu hindamine“ – vastava kvalifikatsiooniga ja hinnatavast üksusest või tegevusest sõltumatute või eraldiseisvate isikute poolt läbiviidud hindamine, veendumaks, et kõikide tasandite sisemisi administratiivseid ja ekspluatatsiooniga seotud tegevusi juhitakse, korraldatakse, viiakse läbi ja kontrollitakse, et tagada nende sihipärasus ja vastavus väljakuulutatud eesmärkidele.
Jaotis A-I/2
Tunnistused ja kinnituslehed
1 Kui vastavalt reegli I/2 lõikes 6 sätestatule sisaldub konventsiooni VI artiklis nõutud kinnitus tunnistuse tekstis, antakse tunnistus välja allpool esitatud vormis, tingimusel, et tunnistuste puhul, mille kehtivusaega ei saa pikendada, jäetakse vormi esilehe tekstist välja sõnad „või kuni pöördel näidatud käesoleva tunnistuse pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäevani“ ning vormi tagakülje tekstist jäetakse välja kehtivusaja pikendamist kajastav osa. Vormi täitmise juhised on toodud käesoleva koodeksi jaotises B-I/2.
(Ametlik pitser)
(RIIK)
MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE ALUSTE RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI, 1978, KOOS MUUDATUSTEGA, SÄTETE KOHASELT VÄLJA ANTUD TUNNISTUS
........................... Valitsus kinnitab, et ................ .................. omab nõuetekohast kvalifikatsiooni vastavalt ülalmainitud konventsiooni, koos muudatustega, reegli .......... sätetele ja on pädev täitma järgmisi teenistusülesandeid allpool näidatud tasandil, arvestades märgitud piiranguid kuni ............. või kuni pöördel näidatud käesoleva tunnistuse pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäevani:
|
TEENISTUSÜLESANNE |
TASAND |
PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
Käesoleva tunnistuse seaduslik omanik võib töötada lubatud ametikohal või -kohtadel administratsiooni kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete kohaselt:
|
AMETIKOHT |
PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
| Tunnistuse nr…………………………………. | Väljastamise kuupäev …………………………………… |
| (Ametlik pitser) | …………………………………………………………… Volitatud ametiisiku allkiri |
| …………………………………………………………… Volitatud ametiisiku nimi |
Vastavalt konventsiooni reegli I/2 lõikele 11 peab käesoleva tunnistuse originaal selle omaniku laeval töötamise ajal olema kättesaadav.
Tunnistuse omaniku sünniaeg.........................................................................................................
Tunnistuse omaniku allkiri................................................................................................................
| Tunnistuse omaniku foto |
|
|
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
.............................................. ………………………………………………… |
|
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
.............................................. ………………………………………………… |
2 Välja arvatud lõikes 1 sätestatud juhul, kasutatakse tunnistuse väljastamise tõendamisel allpool toodud vormi, tingimusel, et kinnituslehe puhul, mille kehtivusaega ei saa pikendada, jäetakse vormi esilehe tekstist välja sõnad „või kuni pöördel näidatud käesoleva kinnituslehe pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäevani“ ning vormi tagakülje tekstist jäetakse välja kehtivusaja pikendamist kajastav osa. Vormi täitmise juhised on toodud käesoleva koodeksi jaotises B-I/2.
(Ametlik pitser)
(RIIK)
TUNNISTUSE
KINNITUSLEHT
VÄLJASTATUD
MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE ALUSTE RAHVUSVAHELISE
KONVENTSIOONI, 1978, KOOS MUUDATUSTEGA, KOHASELT
......................... Valitsus kinnitab, et ........................... on välja antud tunnistus nr ............. ning et ta omab nõuetekohast kvalifikatsiooni vastavalt ülalmainitud konventsiooni, koos muudatustega, reegli .......... sätetele ja on pädev täitma järgmisi teenistusülesandeid allpool näidatud tasandil, arvestades märgitud piiranguid kuni ............. või kuni pöördel näidatud käesoleva kinnituslehe pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäevani:
TEENISTUSÜLESANNE |
TASAND |
PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
Käesoleva kinnituslehe seaduslik omanik võib töötada lubatud ametikohal või -kohtadel administratsiooni kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete kohaselt:
AMETIKOHT |
PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
| Tunnistuse nr…………………………………. | Väljastamise kuupäev …………………………………… |
| (Ametlik pitser) | …………………………………………………………… Volitatud ametiisiku allkiri |
| …………………………………………………………… Volitatud ametiisiku nimi |
Vastavalt konventsiooni reegli I/2 lõikele 11 peab käesoleva kinnituslehe originaal selle omaniku laeval töötamise ajal olema kättesaadav.
Tunnistuse omaniku sünniaeg.........................................................................................................
Tunnistuse omaniku allkiri................................................................................................................
| Tunnistuse omaniku foto |
|
|
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
.............................................. ………………………………………………… |
|
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
.............................................. ………………………………………………… |
3 Tunnistuse tunnustamise tõendamisel kasutatakse allpool toodud vormi, tingimusel, et kinnituslehe puhul, mille kehtivusaega ei saa pikendada, jäetakse vormi esilehe tekstist välja sõnad „või kuni pöördel näidatud käesoleva kinnituslehe pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäevani“ ning vormi tagakülje tekstist jäetakse välja kehtivusaja pikendamist kajastav osa. Vormi täitmise juhised on toodud käesoleva koodeksi jaotises B-I/2.
(Ametlik pitser)
(RIIK)
TUNNISTUSE
KINNITUSLEHT
VÄLJASTATUD
MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE ALUSTE RAHVUSVAHELISE
KONVENTSIOONI, 1978, KOOS MUUDATUSTEGA, KOHASELT
......................... Valitsus kinnitab, et ........................... Valitsuse poolt või tema volitusel .................. välja antud tunnistust nr ............. tunnustatakse vastavalt ülalnimetatud konventsiooni, koos muudatustega,reegli I/10 sätetele, ning et selle seaduslikul omanikul on õigus täita järgmisi teenistusülesandeid allpool näidatud tasandil, arvestades märgitud piiranguid kuni ............. või kuni pöördel näidatud käesoleva kinnituslehe pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäevani:
TEENISTUSÜLESANNE |
TASAND |
PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
Käesoleva kinnituslehe seaduslik omanik võib töötada lubatud ametikohal või -kohtadel administratsiooni kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete kohaselt:
AMETIKOHT |
PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
| Tunnistuse nr…………………………………. | Väljastamise kuupäev …………………………………… |
| (Ametlik pitser) | …………………………………………………………… Volitatud ametiisiku allkiri |
| …………………………………………………………… Volitatud ametiisiku nimi |
Vastavalt konventsiooni reegli I/2 lõikele 11 peab käesoleva kinnituslehe originaal selle omaniku laeval töötamise ajal olema kättesaadav.
Tunnistuse omaniku sünniaeg.........................................................................................................
Tunnistuse omaniku allkiri................................................................................................................
| Tunnistuse omaniku foto |
|
|
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
.............................................. ………………………………………………… |
|
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
.............................................. ………………………………………………… |
4 Käesolevas jaotises esitatust erinevate vormide kasutamisel tagavad osalisriigid kõikidel juhtudel vastavalt reegli I/2 lõikele 10,
.1 et kogu omaniku isikut ja selle kirjeldust puudutav teave, sh nimi, sünniaeg, foto ja allkiri ning dokumendi väljastamise kuupäev, paikneb dokumendi ühel küljel; ja
.2 et kogu teave, mis puudutab administratsiooni kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete kohaselt ametikohta või -kohti, millel omanikul on õigus töötada, sh võimalikud piirangud, esitatakse selgesti nähtaval ja eristataval viisil.
TUNNISTUSTE VÄLJAANDMINE JA REGISTREERIMINE
Meresõidupraktika heakskiitmine
5 Konventsioonis nõutud meresõidupraktika heakskiitmisel peaksid osalisriigid tagama, et nimetatud praktika oleks asjakohane taotletava kvalifikatsiooni jaoks, arvestades, et peale merelaevade teenistuse esialgse tutvustava koolituse, on taolise praktika eesmärgiks saada väljaõpet ning kohase järelevalve all harjutada just neid ohutu ja nõuetekohase meresõidupraktika elemente, tegevusi ja tavasid, mis on asjakohased taotletava kvalifikatsiooni jaoks.
Õppekursuste heakskiitmine
6 Õppekursuste ja -kavade heakskiitmisel peaksid osalisriigid arvesse võtma, et kursuste ja kavade koostamisel on abi vastavatest IMO näidiskursustest, ning tagama näidiskursustes soovitatud üksikasjalike õpieesmärkide kohase käsitlemise.
Elektrooniline juurdepääs registritele
7 Vastavalt reegli I/2 lõikele 15 peetava(te)le elektroonilis(t)ele registri(te)le korraldatakse kontrollitud elektrooniline juurdepääs, mis võimaldab osalisriikidel ja reederitel kinnitada alljärgnevat:
.1 meremehe nimi, kellele vastav tunnistus, kinnitusleht või muu kvalifikatsioon omistatakse, selle number, väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg;
.2 ametikoht, millel omanikul on lubatud töötada ning võimalikud piirangud; ja
.3 teenistusülesanded, mida omanikul on lubatud täita, lubatud vastutustasandid ning nendega seotud võimalikud piirangud.
Tunnistuste registreerimise andmebaasi loomine
8 Reegli I/2 lõikes 14 sätestatud tunnistuste ja kinnituslehtede registri pidamise nõude täitmiseks ei ole tarvis luua standardandmebaasi, tingimusel et registreeritakse ja muudetakse kättesaadavaks kogu asjakohane teave vastavalt reeglile I/2.
9 Vastavalt reeglile I/2 tuleb paberkandjal või elektrooniliselt registreerida ja muuta kättesaadavaks alljärgnevad andmed:
.1 Tunnistuse seisund
Kehtiv
Peatatud
Tühistatud
Kuulutatud
kaotatuks
Hävinud
Kajastada tuleb ka seisundi muutused, sh muutuste kuupäevad.
.2 Tunnistuse andmed
Meremehe
nimi
Sünniaeg
Rahvus
Sugu
Eelistatavalt
foto
Asjakohase
dokumendi number
Väljastamise
kuupäev
Kehtivusaeg
Viimane
pikendamise kuupäev
Soodustuslubade
andmed
.3 Pädevuse andmed
STCW
pädevusnõue (näit. reegel II/1)
Ametikoht
Teenistusülesanne
Vastutustasand
Kinnituslehed
Piirangud
.4 Terviseandmed
Meresõidudiplomi väljastamise või kehtivuse pikendamisega seotud viimase tervisetõendi väljastamise kuupäev.
Jaotis A-I/3
Kohaliku rannasõidu põhimõtted
1 Kui osalisriik väljastab tunnistusi, mis lubavad teenida osalisriigi lipu all sõitvatel ja kohalikku rannasõitu tegevatel laevadel, tuleb mõiste „kohalik rannasõit“ määratlemisel, muuhulgas selleks, et kohaldada erisusi koodeksi A osa II ja III peatüki pädevusnõuete tabelite 2. veerus loetletud isikute suhtes, arvesse võtta järgmisi tegureid, silmas pidades nende mõju laevade ohutusele ja turvalisusele ning merekeskkonnale:
.1 laevatüüp ja veoliik;
.2 laeva kogumahutavus ja peamasinate efektiivne koguvõimsus kilovattides;
.3 reiside olemus ja pikkus;
.4 maksimaalne kaugus varjumissadamast;
.5 navigeerimisel kasutatavate asukoha määramise seadmete ulatuse piisavus ja täpsus;
.6 kohaliku rannasõidu ala valdavad ilmastikutingimused;
.7 otsingu- ja päästetööde jaoks vajalike sidevahendite olemasolu pardal ja kaldal; ja
.8 kaldatoetuse olemasolu, eriti seoses pardaseadmete tehnohooldusega.
2 Kohalikku rannasõitu tegevatele laevadele ei ole ette nähtud teha ülemaailmseid reise selle põhjendusega, et laev püsib pidevalt naabritest osalisriikide kohalikuks rannasõiduks määratud ala piires.
Jaotis A-I/4
Kontrolli protseduurid
1 Reegli I/4 lõikes 1.3 mainitud mistahes juhtumist tuleneva, ja nimetatud lõike kohase hindamise käigus kontrollitakse, kas laevapere liikmed, kellelt vajalikku pädevust nõutakse, omavad ka tegelikult juhtumi jaoks vajalikke oskusi.
2 Nimetatud hindamise juures tuleb silmas pidada, et töökorraldust pardal reguleeritakse rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse (ISM) koodeksiga ning käesoleva konventsiooni sätted piirduvad pädevusega nimetatud töökorraldust ohutult rakendada.
3 Käesoleva konventsiooni kohased kontrolli protseduurid piirduvad käesoleva koodeksi A osas määratletud meremeeste pädevusnõuetega ja vahiteenistuse alaste oskustega laeva pardal. Pädevuse hindamine laeval algab meremeeste tunnistuste kontrollimisega.
4 Olenemata tunnistuse kontrollimisest, võidakse reegli I/4 lõike 1.3 kohasel hindamisel nõuda, et meremees tõendaks töökohal töötamiseks vajalikku pädevust. Sellise tõendamise käigus võidakse kontrollida vahiteenistusenõuetega seotud töömeetodite järgimist ja seda, kas meremehed reageerivad ohuolukordades nõuetekohaselt vastavalt oma pädevustasemele.
5 Hindamisel kasutatakse ainult käesoleva koodeksi A osas esitatud pädevuse tõendamise meetodeid ja vastavaid hindamise kriteeriume nimetatud osas toodud nõuete ulatuses.
6 Konkreetselt turvalisusega seotud kohustusi täitvate meremeeste turvalisusega seotud pädevust hinnatakse ainult põhjendatud juhtudel vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel XI/2 peatüki sätetele. Kõikidel muudel juhtudel piirdub hindamine meremeeste tunnistuste ja/või kinnituslehtede kontrollimisega.
Jaotis A-I/5
Siseriiklikud sätted
Reegli I/5 sätteid ei tõlgendata keeluna anda ülesandeid järelevalve all toimuva väljaõppe puhul või vääramatu jõu olukorras.
Jaotis A-I/6
Väljaõpe ja hindamine
1 Osalisriik tagab, et konventsiooni kohane tunnistuse saamiseks korraldatav meremeeste väljaõpe ja hindamine vastab järgmistele tingimustele:
.1 Väljaõpe ja hindamine on liigendatud vastavalt kirjalikele kavadele, mis sisaldavad ettenähtud pädevustaseme saavutamiseks vajalikku metoodikat, õppevahendeid, -korda ja –materjale, ja
.2 seda viivad läbi, kontrollivad, hindavad ja juhivad isikud, kellel on lõigetele 4, 5 ja 6 vastav ettevalmistus.
2 Täiendusõpet või töö käigus hindamist võib laeva pardal korraldada ainult siis, kui see ei takista laeva tavapärast ekspluateerimist ning kui väljaõpet või hindamist läbiviivatel isikutel on aega ja võimalust sellega tegelda.
Koolitajate,
instruktorite ja hindajate kvalifikatsioon[1]
[1]Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est
3 Osalisriik tagab, et koolitajatel, instruktoritel ja hindajatel on merel või maismaal tegutsevatele meremeestele eri liiki ja eri tasemega väljaõppe andmiseks ning nende pädevuse hindamiseks konventsioonis nõutud vajalik ettevalmistus, vastavalt käesoleva jaotise sätetele.
Täiendusõpe
4 Isik, kes viib merel või maismaal läbi meremeeste täiendusõpet, mille eesmärk on anda konventsioonile vastavaks diplomeerimiseks vajalik ettevalmistus:
.1 suudab hinnata õppekava ja mõistab konkreetse väljaõppeliigi eesmärke;
.2 on saanud väljaõppel käsitletavate ülesannete täitmiseks vajaliku ettevalmistuse, ja
.3 kui ta viib väljaõpet läbi valmendi abil:
.3.1 on saanud asjakohaseid juhiseid valmendite kasutamist käsitlevate õpetamismeetodite kohta, ja
.3.2 on omandanud praktilisi kogemusi konkreetse valmenditüübi kasutamisel.
5 Isik, kes vastutab meremeeste sellise täiendusõppe järelevalve eest, mille eesmärk on anda konventsioonile vastava tunnistuse saamiseks vajalik ettevalmistus, mõistab täielikult õppekava ja iga teostatava väljaõppeliigi eesmärke.
Pädevuse hindamine
6 Isik, kes viib merel või maismaal läbi meremeeste pädevuse töö käigus hindamist, mille eesmärk on anda konventsioonile vastavaks diplomeerimiseks vajalik ettevalmistus:
.1 omab vajalikke teadmisi ja arusaamu hinnatavast pädevusest;
.2 on saanud hinnatava ülesande jaoks vajaliku ettevalmistuse;
.3 on saanud asjakohaseid juhiseid hindamismeetodite ja -tavade kohta;
.4 on omandanud praktilisi hindamiskogemusi, ja
.5 on omandanud valmendite kasutamist hõlmavaks hindamiseks vajalikud, konkreetse valmendiliigi kasutamise praktilised kogemused, mis on saadud kogenud hindaja järelevalve all ja heakskiidul.
Väljaõpe ja hindamine mereõppeasutuses
7 Osalisriik, kes tunnustab õppekursust, mereõppeasutust või selle antud ettevalmistust konventsiooni kohase tunnistuse väljaandmist käsitlevate nõuete ühe osana, tagab kvaliteedinõudeid käsitleva jaotise A-I/8 sätete kohaldamise koolitajate ja hindajate ettevalmistusele ja kogemustele. Nimetatud ettevalmistus, kogemused ja kvaliteedinõuete kohaldamine sisaldavad asjakohast väljaõpet juhendamis-, õpetamis- ning hindamismeetodite ja -tavade alal ning vastavad kõigile lõigete 4 kuni 6 kohalduvatele nõuetele.
Jaotis A-I/7
Teabe edastamine
1 Reegli I/7 lõikes 1 nõutud teave edastatakse peasekretärile alljärgnevates lõigetes kehtestatud vormis.
1. OSA – ESMANE TEABEEDASTUS
2 Ühe aasta jooksul pärast reegli I/7 jõustumist esitab osalisriik aruande konventsiooni täielikuks ja lõplikuks kehtestamiseks võetud meetmete kohta. Aruanne sisaldab järgmisi andmeid:
.1 konventsiooni haldamise eest vastutava ministeeriumi, ameti või riigiasutuse kontaktandmed ja organisatsiooni struktuur;
.2 nõuete, eriti reeglite I/2, I/6 ja I/9 sätete täitmiseks ettenähtud ja võetud õigus- ja haldusmeetmete lühikirjeldus;
.3 vastuvõetud koolituse, väljaõppe, eksamineerimise, pädevuse hindamise ja diplomeerimise põhimõtete selgesõnaline kirjeldus;
.4 iga konventsioonikohaselt väljastatava tunnistuse jaoks ettenähtud kursuste, õppekavade, eksamite ja hindamiste lühikokkuvõte;
.5 konventsiooni kohaselt nõutud väljaõppe, eksamite, tervisenõuete täitmise ja pädevuse hindamise jaoks vajalike lubade, akrediteeringute ja kinnituste andmise korra lühikirjeldus, seotud tingimused ning väljastatud lubade, akrediteeringute ja kinnituste loetelu;
.6 konventsiooni VIII artikli kohaste soodustuslubade väljastamise korra lühikokkuvõte, ja
.7 reegli I/11 kohaselt läbiviidud võrdluse tulemused ning selgunud täiendkoolituse vajaduse lühikirjeldus.
2. OSA – JÄRGNEVAD ARUANDED
3 Osalisriik esitab kuue kuu jooksul:
.1 IX artikli kohase samaväärse koolituse või väljaõppe säilitamisest või kasutuselevõtust selle täieliku kirjelduse;
.2 teise osalisriigi väljastatud tunnistuste tunnustamisest aruande koos reegli I/10 nõuete täitmise tagamiseks võetud meetmete kokkuvõttega, ja
.3 reegli VII/1 kohaselt väljastatud alternatiivtunnistust omavatele meremeestele oma lipu all sõitval laeval töötamiseks loa andmisest peasekretärile näidiseksemplari seda liiki ohutu mehitamise dokumentidest, mis taolistele laevadele on välja antud.
4 Osalisriik esitab aruande reegli I/8 lõike 2 kohaselt läbiviidud hindamise tulemustest kuue kuu jooksul pärast hindamise lõpuleviimist. Hindamisaruandes esitatakse alljärgnev teave:
.1 hindamise läbiviinud isikute kvalifikatsioon ja kogemused (näiteks väljastatud meresõidudiplomid, kogemused meremehe ja sõltumatu hindajana, mereõppe ja hindamise alased kogemused, diplomeerimissüsteemide haldamise alased kogemused või muu asjakohane kvalifikatsioon/kogemus);
.2 volitused sõltumatu hindamise läbiviimiseks ja hindajate volitused;
.3 sõltumatule hindamisele kuuluvate mereõppeasutuste/koolituskeskuste loetelu, ja
.4 sõltumatu hindamise tulemused, sh:
.1 kinnitus, et:
.1.1 osalisriikide kvaliteedinõuete süsteem hõlmab kõiki konventsiooni ja STCW koodeksi ning nende muudatuste kohaldatavaid sätteid vastavalt jaotise A-I/8 lõikele 3.1, ja
.1.2 kõik sisemised juhtimisega seotud kontrolli- ja järelevalvemeetmed ning järelkontroll on vastavuses kavandatud meetmete ja dokumenteeritud menetlustega ning aitavad tagada määratletud eesmärkide saavutamise vastavalt jaotise A-I/8 lõikele 3.2;
.2 lühikirjeldus alljärgnevast:
.2.1 sõltumatu hindamise käigus tuvastatud mittevastavused,
.2.2 mittevastavuste kõrvaldamiseks soovitatud parandusmeetmed, ja
.2.3 mittevastavuste kõrvaldamiseks rakendatud parandusmeetmed.
5 Osalisriigid annavad aru võimalike hilisemate konventsiooni ja STCW koodeksi kohustuslike muudatuste rakendamiseks võetud meetmete kohta, mida ei esitatud vastavalt reeglile I/7 esmase teabeedastuse käigus ega vastavalt reeglile I/8 mõnes varasemas aruandes. Teave esitatakse vastavalt reegli I/8 lõikele 3 järgmises muudatuse jõustumisele järgnevas aruandes.
6 Konventsiooni ja STCW koodeksi kohustuslike muudatuste rakendamiseks võetud meetmete kohta esitatakse vajaduse korral alljärgnev teave:
.1 muudatuse nõuete täitmiseks ettenähtud ja võetud õigus- ja haldusmeetmete lühikirjeldus;
.2 muudatuse nõuete täitmiseks ettenähtud kursuste, õppekavade, eksamite ja hindamiste lühikokkuvõte;
.3 muudatuse kohaselt nõutud väljaõppe, eksamite, tervisenõuete täitmise ja pädevuse hindamise jaoks vajalike lubade, akrediteeringute ja kinnituste andmise korra lühikirjeldus;
.4 muudatuse nõuete täitmiseks vajaliku täiendkoolituse lühikirjeldus, ja
.5 vajaduse korral võrdlus muudatuse rakendamiseks vajalike meetmete ja vastavalt reegli I/7 lõikele 1 ja/või reegli I/8 lõikele 2 esitatud varasemates aruannetes kajastatud olemasolevate meetmete vahel.
3. OSA – PÄDEVATE ISIKUTE NIMESTIK
7 Peasekretär peab meresõiduohutuse komitee poolt heakskiidetud pädevate isikute nimestikku, kuhu kuuluvad osalisriikide esitatud või soovitatud pädevad isikud, keda saab kasutada reegli I/7 ja I/8 kohaselt esitatud aruannete hindamisel või kes võivad aidata koostada reegli I/7 lõikes 2 nõutud aruannet. Nimetatud isikuid saab üldjuhul kasutada vastavate meresõiduohutuse komitee või selle abiorganite istungite ajal, kuid nende töö ei pruugi piirduda ainult istungite ajaga.
8 Seoses reegli I/7 lõikega 2 peavad pädevad isikud olema teadlikud konventsiooni nõuetest ning vähemalt ühel neist peavad olema teadmised asjaomase osalisriigi väljaõppe ja diplomeerimise süsteemist.
9 Kui osalisriik esitab reegli I/8 lõike 3 kohase aruande, määrab peasekretär vastavalt ülalmainitud lõikele 7 peetavast nimestikust pädevad isikud, kes vaatavad aruande läbi ja avaldavad arvamust selle kohta,
.1 kas aruanne on täielik ning tõendab, et osalisriik on viinud läbi sõltumatu hindamise teadmiste, arusaamade, oskuste ja pädevuse omandamise ja hindamise ning diplomeerimissüsteemi haldamise (sh kinnituslehtede ja kehtivuse pikendamiste) kohta vastavalt jaotise A-I/8 lõikele 3;
.2 kas aruanne on piisav, et tõendada:
.2.1 hindajate kvalifitseeritust,
.2.2 volituste selgust, mis tagab alljärgneva:
.2.2.1 osalisriikide kvaliteedinõuete süsteem hõlmab kõiki konventsiooni ja STCW koodeksi ning nende muudatuste kohaldatavaid sätteid, ja
.2.2.2 vastavalt reegli I/8 lõikele 1 selgelt määratletud eesmärkide rakendamist on võimalik kontrollida kõikide asjakohaste tegevuste puhul,
.2.3 sõltumatu hindamise käigus kasutatud menetluste kohasust selleks, et tuvastada võimalikke olulisi mittevastavusi osalisriigi meremeeste väljaõppe, pädevuse hindamise ja diplomeerimise süsteemis, juhul kui need on asjaomase osalisriigi suhtes kohaldatavad, ja
.2.4 tuvastatud mittevastavuste kõrvaldamiseks
võetud parandusmeetmete õigeaegsust ja kohasust.*
(*)Parandusmeetmed peavad olema õigeaegsed ja kohased” tähendab, et nimetatud meetmed peavad olema suunatud puuduste algpõhjuste väljajuurimisele ning olema ellu viidud vastavalt ettenähtud ajagraafikule.
10 Pädevate isikute koosolek:
.1 kutsutakse kokku peasekretäri äranägemisel;
.2 koosneb paaritust arvust osalejatest, kelle arv üldjuhul ei ületa viit;
.3 määrab ise koosoleku juhataja, ja
.4 esitab peasekretärile koosolekul osalejate üksmeelse arvamuse, kokkuleppe mittesaavutamisel enamuse ja vähemuse arvamused.
11 Pädevad isikud esitavad konfidentsiaalselt kirjaliku arvamuse alljärgnevast:
.1 osalisriigi poolt peasekretärile edastatud asjaolude võrdlus konventsiooni kõigi asjakohaste nõuetega;
.2 reegli I/8 lõike 3 kohaselt esitatud hindamise aruanne;
.3 lõike 5 kohaselt esitatud aruanne konventsiooni ja STCW koodeksi muudatuste rakendamiseks võetud meetmete kohta, ja
.4 igasugune osalisriigi esitatud täiendav teave.
4. OSA – MEREOHUTUSE KOMITEELE ESITATAV ARUANNE
12 Reegli I/7 lõike 2 kohase aruande koostamiseks teeb peasekretär järgmist:
.1 palub vastavalt lõikele 7 peetavast nimestikust valitud pädevatel isikutel esitada arvamus ja arvestab sellega;
.2 palub vajadusel osalisriigil anda selgitusi seoses reegli I/7 lõike 1 alusel esitatud teabega, ja
.3 osutab valdkondadele, mille osas osalisriik oleks võinud paluda abi konventsiooni rakendamisel.
13 Asjaomast osalisriiki teavitatakse pädevate isikute koosolekute korraldamisest ning selle esindajatel on õigus osaleda, et anda selgitusi seoses reegli I/7 lõike 1 alusel esitatud teabega.
14 Kui peasekretär ei ole valmis esitama reegli I/7 lõikes 2 nõutud aruannet, võib asjaomane osalisriik taotleda mereohutuse komiteelt reegli I/7 lõikes 3 ettenähtud meetmete võtmist, võttes arvesse käesoleva jaotise alusel esitatud teavet ning vastavalt lõigetele 10 ja 11 esitatud arvamusi.
Jaotis A-I/8
Kvaliteedinõuded
Riiklikud eesmärgid ja kvaliteedinõuded
1 Osalisriik tagab, et koolituse ja väljaõppe eesmärgid ning nendega seotud saavutatavad pädevusnõuded on selgelt määratletud ning konventsiooniga nõutavateks eksamiteks ja hindamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste tase kindlaks määratud. Eesmärgid ja nendega seotud kvaliteedinõuded võib eraldi kindlaks määrata eri kursuste ja õppekavade jaoks ning need hõlmavad diplomeerimissüsteemi haldamist.
2 Kvaliteedinõuete reguleerimisala hõlmab diplomeerimissüsteemi haldamist, kõiki kursusi ja õppekavu, osalisriigi poolt või selle järelevalve all läbiviidavaid eksameid ja hindamisi ning koolitajatelt ja hindajatelt nõutavat kvalifikatsiooni ja kogemusi, võttes arvesse määratletud eesmärkide saavutamiseks kehtestatud poliitikat, süsteeme, kontrolli ja sisejärelevalvet kvaliteedi tagamiseks.
3 Osalisriik tagab ka selle, et teadmiste, arusaamade, oskuste ja pädevuse omandamist ja hindamist ning diplomeerimissüsteemi haldamist hinnatakse sõltumatult kuni viie aasta pikkuste ajavahemike järel, veendumaks et:
.1 kvaliteedinõuete süsteem hõlmab kõiki konventsiooni ja STCW koodeksi ning nende muudatuste kohaldatavaid sätteid;
.2 kõik sisemised juhtimisega seotud kontrolli- ja järelevalvemeetmed ning järelkontroll on vastavuses kavandatud meetmete ja dokumenteeritud menetlustega ning aitavad tagada määratletud eesmärkide saavutamise;
.3 iga sõltumatu hindamise tulemused dokumenteeritakse ja tehakse teatavaks hinnatava valdkonna eest vastutavatele isikutele, ja
.4 puuduste kõrvaldamiseks võetakse õigeaegselt meetmeid.
Jaotis A-I/9
Tervisenõuded
1 Reegli I/9 kohaste meremeeste tervisenõuete kehtestamisel lähtuvad osalisriigid tabelis A-I/9 esitatud teenistuslikest miinimumnõuetest nägemise osas ning võtavad arvesse lõikes 2 märgitud kehalise ja tervisliku seisundi kriteeriume. Samuti peaksid osalisriigid võtma arvesse käesoleva koodeksi jaotise B-I/9 ja tabeli B-I/9 juhiseid minimaalsete kehaliste võimete hindamise kohta.
Osalisriikide määratud ulatuses võivad nimetatud nõuded olla erinevad meremehekarjääri alustavatele ja juba teenistuses olevatele meremeestele, samuti laeval eri teenistusülesandeid täitvatele meremeestele, tingimusel, et see ei mõjuta meremeeste ja laeva ohutust. Samuti võetakse arvesse vaegust või haigust, mis takistab meremehel tervisetõendi kehtivuse ajal oma ülesandeid tõhusalt täita.
2 Osalisriigi kehtestatud kehalise ja tervisliku seisundi nõuded peavad tagama, et meremehed vastavad järgmistele kriteeriumidele:
.1 arvestades lõiget 5, on nad kehaliselt suutelised täitma kõiki jaotise A-VI/1 lõikes 2 esitatud põhiväljaõppe nõudmisi;
.2 nende kuulmine ja kõneoskus on korras, et tõhusalt suhelda ning kuulda helisignaale;
.3 neil ei ole haigusseisundit, häiret ega vaegust, mis takistaks neil tervisetõendi kehtivuse ajal tõhusalt ja ohutult täita laeval oma igapäevaseid või ohuolukorrast tulenevaid kohustusi;
.4 neil ei ole haigusseisundit, mis võiks töö tõttu merel halveneda, muuta meremehe tööks kõlbmatuks või seada ohtu teiste pardalviibivate isikute tervise ja ohutuse, ja
.5 nad ei võta ravimeid, mille kõrvaltoime võib kahjustada nende võimet teha otsuseid, hoida tasakaalu või muul viisil tõhusalt ja ohutult täita laeval oma igapäevaseid või ohuolukorrast tulenevaid kohustusi.
3 Meremeeste tervise kontrolli teostavad osalisriigi tunnustatud, nõuetekohase ettevalmistuse ja kogemustega arstid.
4 Osalisriik kehtestab arstide tunnustamise nõuded. Osalisriik peab tunnustatud arstide registrit ning teeb selle teistele osalisriikidele, laevandusettevõtjatele ja meremeestele nende palvel kättesaadavaks.
5 Osalisriik annab tervisekontrolli läbiviimiseks ja tervisetõendite väljastamiseks juhiseid, võttes arvesse käesoleva koodeksi jaotise B-I/9 sätteid. Osalisriik otsustab, kui palju kaalutlusõigust jätta tunnustatud arstidele tervisenõuete kohaldamisel, arvestades meremeeste erinevaid ülesandeid; kuid vaatlusülesandeid täitvate tekimeeskonna liikmete puhul ei lubata tabelis A-I/9 kehtestatud korrigeeritud kaugnägemis-, lähinägemis- ja värvusnägemisvõime miinimumnõuete osas kaalutusõigust kohaldada. Osalisriik võib lubata nimetatud nõuete suhtes kaalutlusõigust masinameeskonna liikmete suhtes, tingimusel, et meremehe paremini nägeva silma nägemisteravus vastab tabelis A-I/9 kehtestatud nõuetele.
6 Osalisriik kehtestab vastavalt siseriiklikele vaidlustamist reguleerivatele sätetele menetluse ja korra, et tervisekontrolli käigus tervisenõudeid mittetäitnud meremehed või mehemehed, kelle töötamise võimalustele kehtestati (eriti) ajalisi, töövaldkonda või reisipiirkonda puudutavaid piiranguid, saaksid taotleda oma juhtumi uuesti läbivaatamist.
7 Reegli I/9 lõikes 3 ettenähtud tervisetõend peab sisaldama vähemalt alljärgnevat teavet:
.1 Volitav asutus ja nõuded, mille alusel dokument väljastatakse
.2 Teave meremehe kohta
.2.1 Nimi: (perekonnanimi, eesnimed)
.2.2 Sünniaeg: (päev/kuu/aasta)
.2.3 Sugu: (mees/naine)
.2.4 Kodakondsus:
.3 Tunnustatud arsti kinnitus
.3.1 Kinnitus isikut tõendavate dokumentide kontrollimise kohta tervisekontrolli käigus: Ja/ei
.3.2 Kas kuulmine vastab jaotise A-I/9 nõuetele: Ja/ei
.3.3 Kas kuulmine ilma abistava seadmeta on rahuldav? Ja/ei
.3.4 Kas nägemisteravus vastab jaotise A-I/9 nõuetele: Ja/ei
.3.5 Kas värvusnägemine[2]
vastab jaotise A-I/9 nõuetele: Ja/ei
[2] NB! Värvusnägemist ei ole vaja kontrollida sagedamini kui kord kuue aasta järel.
.3.5.1 Viimane värvusnägemiskontrolli kuupäev.
.3.6 Kas sobib vaatlusülesannete täitmiseks? Ja/ei
.3.7 Kas on olemas tervisnõuetega seotud piiranguid või kitsendusi? Ja/ei
Jaatava vastuse puhul täpsustada, millised on piirangud või kitsendused.
.3.8 Kas meremehel on haigusseisundeid, mis võiksid töö tõttu merel halveneda, muuta meremehe tööks kõlbmatuks või seada ohtu teiste pardalviibivate isikute tervise ja ohutuse? Ja/ei
.3.9Tervisekontrolli kuupäev: (päev/kuu/aasta)
.3.10 Tõendi kehtivusaeg: (päev/kuu/aasta)
.4 Väljastava asutuse andmed
.4.1 Väljastava asutuse ametlik pitser (koos nimega)
.4.2 Volitatud isiku allkiri
.5 Meremehe allkiri, mis kinnitab, et meremeest on teavitatud tõendi sisust ja õigusest taotleda oma juhtumi uuesti läbivaatamist vastavalt jaotise A-I/9 lõikele 6.
8 Tervisetõendid on väljastava riigi ametlikus keeles. Juhul kui kasutatav keel ei ole inglise keel, lisatakse tekstile tõlge inglise keelde.
Tabel A-I/9
Meremeeste teenistuslikud nägemise miinimumnõuded
|
STCW konventsiooni reegel |
Meremehe kategooria |
Korrigeeritud kaugnägemisvõime1 |
Lähinägemisvõime |
Värvusnägemine3 |
Nägemisväljad4 |
Kanapimedus4 |
Diploopia (kahelinägemine)4 |
|
|
Üks silm |
Teine silm |
Mõlemad silmad koos, korrigeeritud või ilma |
||||||
|
I/11 II/1 II/2 II/3 II/4 II/5 VII/2 |
Kaptenid, tüürimehed ja vaatlusülesandeid täitvad reakoosseisu liikmed |
0,52 |
0,5 |
Laeva navigeerimiseks vajalik nägemine (näiteks merekaartide ja navigatsioonialaste väljaannete lugemine, silla instrumentide ja seadmete kasutamine ja navigatsiooniseadmete identifitseerimine) |
Vt märkust nr 6 |
Normaalsed nägemisväljad |
Eranditult kõikide teenistusülesannete pimedas täitmiseks vajalik nägemine |
Ühtki olulist seisundit ei ole ilmnenud |
|
I/11 III/1 III/2 III/3 III/4 III/5 III/6 III/7 VII/2 |
Kõik laevamehaanikud, elektrimehaanikud, elektrikud ning teised reakoosseisu liikmed, kes on masinavahis |
0,45 |
0,4 (Vt märkust nr 5) |
Instrumentide näitude lähedalt lugemiseks, seadmete käitamiseks ja süsteemide/komponentide identifitseerimiseks vajalik nägemine, vastavalt vajadusele |
Vt märkust nr 7 |
Piisavad nägemisväljad |
Eranditult kõikide teenistusülesannete pimedas täitmiseks vajalik nägemine |
Ühtki olulist seisundit ei ole ilmnenud |
|
I/11 IV/2 |
GMDSS side eest vastutavad raadioside operaatorid |
0,4 |
0,4 |
Instrumentide näitude lähedalt lugemiseks, seadmete käitamiseks ja süsteemide/komponentide identifitseerimiseks vajalik nägemine, vastavalt vajadusele |
Vt märkust nr 7 |
Piisavad nägemisväljad |
Eranditult kõikide teenistusülesannete pimedas täitmiseks vajalik nägemine |
Ühtki olulist seisundit ei ole ilmnenud |
Märkused:
1 Väljendatud kümnendmurruna Snelleni skaalal.
2 Tuvastamata silmahaiguse riski vähendamiseks soovitatakse ühe silma puhul vähemalt väärtust 0,7.
3 Vastavalt Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (Commission Internationale de l'Eclairage) väljatöötatud rahvusvahelistele soovitustele värvusnägemise nõuete kohta transpordis (International Recommendations for Colour Vision Requirements for Transport, CIE-143-2001 ja selle võimalikud hilisemad versioonid).
4Hindab eriarst, juhul kui see on näidustatud esialgse kontrolli tulemuste põhjal.
5Masinameeskonna liikme paremini nägeva silma nägemisteravuson vähemalt 0,4.
6CIE värvusnägemise nõue 1 või 2.
7 CIE värvusnägemise nõue 1, 2 või 3.
Jaotis A-I/10
Tunnistuste tunnustamine
1 Osalisriigiks mitteoleva riigi väljastatud tunnistuste mittetunnustamist käsitlevaid reegli I/10 lõike 4 sätteid ei või tõlgendada selliselt, et need takistaksid osalisriiki oma tunnistuste väljastamisel aktsepteerimast osalisriigiks mitteoleva riigi järelevalve all omandatud meresõidupraktikat, koolitust ja väljaõpet, tingimusel, et osalisriik täidab nimetatud tunnistuse väljastamisel reegli I/2 nõudeid ning tagab meresõidupraktika, koolituse ja väljaõppe vastavuse konventsiooni nõuetele.
2 Kui tunnistust tunnustanud administratsioon võtab tunnustamise kinnituse tagasi distsiplinaarpõhjustel, teavitab ta neist asjaoludest tunnistuse väljastanud osalisriiki.
Jaotis A-I/11
Tunnistuste pikendamine
Ametialane pädevus
1 Reegli I/11 kohaselt nõutavat jätkuvat ametialast pädevust tõendatakse järgmiselt:
.1 heakskiidetud meresõidupraktikaga, täites tunnistuse kohaseid teenistusülesandeid vähemalt:
.1.1 kaksteist kuud viimase viie aasta jooksul, või
.1.2 kolm kuud vahetult pikendamisele eelneva kuue kuu jooksul; või
.2 lõikes 1.1 nõutud meresõidupraktikaga võrdsustatud teenistusülesannete täitmisega; või
.3 heakskiidetud eksami läbimisega; või
.4 heakskiidetud õppekursuse või –kursuste eduka läbimisega; või
.5 heakskiidetud meresõidupraktikaga, täites tunnistuse kohaseid teenistusülesandeid vähemalt kolme kuu jooksul mittekoosseisuliselt või tunnistuse kohaselt kehtivast ametiastmest madalamas ohvitseri ametiastmes vahetult enne tunnistuse kohases ametiastmes teenima asumist.
2 Täiendusõpe, mida nõutakse reegli I/11 kohaselt, kiidetakse heaks ning see sisaldab asjakohaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide muudatusi, mis käsitlevad inimelude ohutust merel, turvalisust ja merekeskkonna kaitset, ning võtab arvesse asjaomaste pädevusnõuete ajakohastamist.
3 Tankerite puhul tõendatakse reegli I/11 kohaselt nõutavat jätkuvat ametialast pädevust järgmiselt:
.1 heakskiidetud meresõidupraktikaga, täites tankeril töötamiseks väljastatud tunnistuse või kinnituslehe kohaseid teenistusülesandeid vähemalt kolm kuud viimase viie aasta jooksul; või
.2 heakskiidetud asjaomase õppekursuse või –kursuste eduka läbimisega.
Jaotis A-I/12
Valmendite kasutamise põhimõtted
1 OSA – TOIMIMISNORMID
Väljaõppel kasutatavate valmendite üldised toimimisnormid
1 Osalisriik tagab, et kohustusliku valmendil põhineva väljaõppe jaoks kasutatavad valmendid:
.1 on sobivad valitud eesmärkide ja väljaõppe ülesannete täitmiseks;
.2 suudavad imiteerida vastavate pardaseadmete tööd väljaõppe eesmärkidele vastava füüsilise realistlikkusega ning neil on nimetatud seadmetele omased omadused, piirangud ning võimalikud vead;
.3 reageerivad piisava realistlikkusega, et võimaldada õpilasel omandada väljaõppe eesmärkidele vastavaid oskusi;
.4 tagavad kontrollitud töökeskkonna, kus suudetakse tekitada mitmesuguseid erinevaid tingimusi, sh väljaõppe eesmärkidele kohaseid häire-, ohu- või ebatavalisi olukordi;
.5 toimivad liidesena, mille kaudu õpilane suhtleb seadmete, imiteeritud keskkonna ja vajadusel koolitajaga, ja
.6 võimaldavad koolitajal kontrollida, jälgida ning salvestada harjutusi, eesmärgiga anda õpilastele tõhusat tagasisidet.
Pädevuse hindamisel kasutatavate valmendite üldised toimimisnormid
2 Osalisriik tagab, et konventsiooni kohaselt nõutava pädevuse hindamise või jätkuva oskuste taseme omamise tõendamise jaoks kasutatavad valmendid:
.1 suudavad täita määratud hindamiseesmärke;
.2 suudavad imiteerida vastavate pardaseadmete tööd hindamise eesmärkidele vastava füüsilise realistlikkusega ning neil on nimetatud seadmetele omased omadused, piirangud ning võimalikud vead;
.3 reageerivad piisava realistlikkusega, et võimaldada taotlejal näidata hindamise eesmärkidele vastavaid oskusi;
.4 toimivad liidesena, mille kaudu taotleja suhtleb seadmete ja imiteeritud keskkonnaga;
.5 tagavad kontrollitud töökeskkonna, kus suudetakse tekitada mitmesuguseid erinevaid tingimusi, sh hindamise eesmärkidele kohaseid häire-, ohu- või ebatavalisi olukordi, ja
.6 võimaldavad hindajal kontrollida, jälgida ning salvestada harjutusi, eesmärgiga anda tõhus hinnang taotlejate tulemustele.
Täiendavad toimimisnormid
3 Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhinõuetele peavad valmendid, millele kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid, vastama nende konkreetsetele liikidele allpool kehtestatud toimimisnormidele.
Radarvalmendi kasutamine
4 Radarvalmendid suudavad
imiteerida kõigile kohaldatavatele organisatsiooni[3]
toimimisnormidele vastavate navigatsiooniradarite tööd ning täita järgmisi
funktsioone:
[3]Vt vastavaid/asjakohaseid organisatsiooni poolt vastu võetud toimimisnorme.
.1 toimida stabiliseeritud suhtelise liikumise režiimil ja vee ning põhja suhtes stabiliseeritud tõelise liikumise režiimil;
.2 modelleerida ilma, loodetehoovusi, hoovusi, varjusektoreid, libakajasid ja teisi leviga seotud mõjusid, kujutada rannajooni, navigatsioonpoisid ja radartranspondreid, ja
.3 luua reaalajas toimiva keskkonna, milles on vähemalt kaks oma laeva-jaama, mis suudavad muuta oma laeva kurssi ja kiirust ning vähemalt 20 märklaeva parameetrid ning asjakohased sidepidamisvahendid.
Automaatradarmärkur-valmendi (ARPA) kasutamine
5 Automaatradarmärkur-valmendid
suudavad imiteerida kõigile kohaldatavatele organisatsiooni[4]
toimimisnormidele vastavate automaatradarmärkurite tööd ning täita järgmisi
funktsioone:
[4]Vt vastavaid/asjakohaseid organisatsiooni poolt vastu võetud toimimisnorme.
.1 võtta jälgimisele märklaevade kajasid käsitsi või automaatselt;
.2 kuvada teavet märklaevade teekonna kohta;
.3 kasutada informatsiooni välistamise alasid;
.4 kasutada vektoriaal-graafilist ajaskaalat ja andmekuvandit;
.5 mängida manöövreid eelnevalt läbi.
2. OSA – MUUD SÄTTED
Valmendil põhineva väljaõppe eesmärgid
6 Osalisriik tagab, et valmendil põhineva väljaõppe sihid ja eesmärgid määratakse kindlaks üldise õppekava raames ning konkreetsed väljaõppe eesmärgid ning ülesanded valitakse nii, et nad on võimalikult lähedased laeva pardal täidetavatele ülesannetele ja tegevustele.
Väljaõppe kord
7 Kohustusliku valmendil põhineva väljaõppe läbiviimisel tagavad koolitajad, et:
.1 õpilasi teavitatakse eelnevalt harjutuse eesmärkidest ja sooritatavatest ülesannetest ning õpilastele antakse enne harjutuse alustamist piisavalt aega tegevuse planeerimiseks;
.2 õpilastele antakse enne väljaõppe või hindamisharjutuse algust piisavalt aega valmendiga harjumiseks ning selle tööga tutvumiseks;
.3 antavad juhised ja ergutused harjutuse sooritamiseks vastavad selle eesmärkidele ja ülesannetele ning õpilaste kogemustele;
.4 harjutuste kulgu jälgitakse aktiivselt, õpilase tegevust toetatakse vajadusel audiovisuaalsete vahenditega ning harjutusele eelnevate ja järgnevate hindamisaruannetega;
.5 õpilastele antakse tõhusat tagasisidet, veendumaks et väljaõppe eesmärgid täideti ja õpilase praktilised oskused on nõuetekohasel tasemel;
.6 tagasiside käigus ergutatakse teisi õpilasi hinnanguid andma, ja
.7 valmendil põhinevad harjutused on välja töötatud ja kontrollitud nõnda, et nad vastaksid väljaõppe määratletud eesmärkidele.
Hindamise kord
8 Taotlejate pädevustaseme hindamiseks valmendi kasutamisel tagavad hindajad, et:
.1 tulemuslikkuse kriteeriumid on selgelt ja otseselt väljendatud, taotlejate puhul rakendatavad ning neile teada;
.2 hindamiskriteeriumid on selged ja otsesed, selleks et võimaldada usaldusväärset ja ühetaolist hindamist, mõõtmise ja hindamise objektiivsust, ning et viia subjektiivsete hinnangute osa miinimumini;
.3 taotlejatele antakse eelnevalt selge ülevaade hinnatavatest ülesannetest ja/või oskustest ning tulemuslikkuse kriteeriumidest, mille alusel otsustatakse nende pädevuse üle;
.4 tulemuslikkuse hindamisel võetakse arvesse tavapärast töökorda ning suhtlust teiste valmendit kasutavate taotlejate või valmendi personaliga;
.5 hindamisskaalal või pingereal põhinevaid meetodeid kasutatakse tulemuslikkuse hindamisel ettevaatlikult, kuni neid pole kinnitatud, ja
.6 peamiseks kriteeriumiks on taotleja tõendatud oskus ülesannet ohutult ja tõhusalt ning hindaja poolt heakskiidetud viisil täita.
Koolitajate
ja hindajate kvalifikatsioon[5]
[5]Kursuste ettevalmistamisel võib olla kasu vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est ja resolutsioonist MSC.64(67) ”Uusi ja muudetud tulemuslikkuse nõudeid käsitlevad soovitused” (Recommendations on new and amended performance standards).
9 Osalisriik tagab, et koolitajatel ja hindajatel on eri liiki ja eri tasemega väljaõppe andmiseks ning vastava pädevuse hindamiseks reeglis I/6 ja jaotises A-I/6 nõutud vajalik ettevalmistus ja kogemused.
Jaotis A-I/13
Katsetuste läbiviimine
(Sätted puuduvad)
Jaotis A-I/14
Reederite vastutus
1 Reederid, kaptenid ja laevapere liikmed vastutavad kõik selle eest, et oleks tagatud käesolevas jaotises esitatud kohustuste täielik ja igakülgne täitmine ning et võetaks sellised meetmed, mis võivad olla vajalikud tagamaks, et iga laevapere liige aitab teadlikult ja oskuslikult kaasa laeva ohutule ekspluateerimisele.
2 Reeder annab iga konventsiooni reguleerimisalasse kuuluva laeva kaptenile kirjaliku juhendi, milles on sätestatud tegevuspõhimõtted ja kord, mida tuleb järgida tagamaks, et kõigil laevale värskelt tööle võetud meremeestel oleks võimalus tutvuda pardaseadmete, töökorra ja muude kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks vajalike meetmetega, enne kui neile pannakse kõnealused kohustused. Nimetatud tegevuspõhimõtted ja kord hõlmavad järgmist:
.1 mõistliku tähtaja määramine, mille jooksul on igal värskelt töölevõetud meremehel võimalus tutvuda:
.1.1 konkreetsete seadmetega, mida meremees kasutab või käitab;
.1.2 laevale omaste vahiteenistust, ohutust, keskkonnakaitset ja turvalisust käsitlevate ning ohuolukorras kohaldatavate korra ja meetmetega, mida meremees peab teadma, et oma kohustusi nõuetekohaselt täita, ja
.2 kogenud laevapere liikme nimetamine, kes vastutab selle eest, et kõigil värskelt töölevõetud meremeestel oleks võimalik saada olulist teavet neile arusaadavas keeles.
3 Reederid tagavad, et kaptenid, ohvitserid ja muu personal, kellele on ro-ro reisiparvlaeval pandud erikohustused ja -vastutus, on läbinud tutvustava koolituse, et omandada vastavale ametikohale asumiseks, kohustuste täitmiseks ja vastutuse kandmiseks vajalikud oskused, võttes arvesse käesoleva koodeksi jaotise B-I/14 juhiseid.
Jaotis A-I/15
Üleminekusätted
(Sätted puuduvad)
II PEATÜKK
Kapteni ja tekimeeskonna suhtes kohaldatavad nõuded
Jaotis A-II/1
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 Diplomi taotleja:
.1 peab näitama, et on pädev täitma ekspluatatsioonitasandil neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-II/1 1. veerus;
.2 peab omama vähemalt asjakohast tunnistust, mis lubab pidada VHF raadiosidet raadioeeskirja nõuete kohaselt, ja
.3 kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, peab omama raadioeeskirja kohaselt väljastatud või tunnustatud asjakohast tunnistust.
2 Diplomi saamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-II/1 2. veerus.
3 Vahiohvitseride tabeli A-II/1 2. veerus loetletud temaatilised teadmised peavad olema piisaval tasemel vahiteenistuse kohustuste täitmiseks.
4 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks tuginevad jaotise A-VIII/2 osale 4-1 „Navigatsioonivahi põhimõtted“, võttes ühtlasi arvesse käesoleva osa asjakohaseid nõudeid ning käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
5 Diplomi taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-II/1 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Väljaõpe laeval
6 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi taotleja, kelle reegli II/1 lõike 2.2 kohane meresõidupraktika moodustab osa käesoleva jaotise nõuetele vastavaks loetud ja heakskiidetud õppekavast, peab läbima laeva pardal toimuva heakskiidetud väljaõppe,
.1 et tagada taotlejale nõutud meresõidupraktika jooksul vahitüürimehe kohustuste, ülesannete ja vastutuse alane süstemaatiline väljaõpe ning kogemused, võttes arvesse käesoleva koodeksi jaotise B-II/1 juhiseid;
.2 mis toimub heakskiidetud meresõidupraktika läbiviimiseks kasutatava laeva pädevate ohvitseride hoolsa järelevalve ja kontrolli all, ja
.3
mis dokumenteeritakse nõuetekohaselt praktikapäevikus või muus samalaadses
dokumendis.[6]
[6]Praktikapäeviku koostamisel võib abi olla vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est ja Rahvusvahelise Laevandusföderatsiooni koostatud samalaadsest dokumendist.
Kohalik rannasõit
7 Järgmised teemad võib kohaliku rannasõidu jaoks piirangutega tunnistuste väljastamisel tabeli A-II/1 2. veerus loetletute hulgast välja jätta, kuid pidades silmas kõikide samades vetes tegutsevate laevade ohutust:
.1 astronavigatsioon, ja
.2 need elektroonilised asukohamäärangu ja
navigatsioonisüsteemid, mis ei hõlma tunnistuse kehtivusalasse jäävat merd.
Tabel A-II/1
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: Navigeerimine ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Teekonna planeerimine ja reisi sooritamine ning asukoha määramine |
Astronavigatsioon Oskus taevakehade abil laeva asukohta määrata. Laevasõit maamärkide järgi ja rannasõit Oskus laeva asukohta määrata: .1 maamärkide abil; .2 navigatsioonivahendite, sh tuletornide, meremärkide ja poide abil; .3 laakimise abil, arvestades tuuli, loodeid, hoovusi ja eeldatavat kiirust. Põhjalikud teadmised ja oskus kasutada merekaarte ja navigatsioonialaseid väljaandeid, nagu lootsiraamatud, loodetetabelid, teadaanded meremeestele, navigatsiooni-raadiohoiatused ja laevateede valikut puudutav teave. Elektroonilised asukohamäärangu ja navigatsioonisüsteemid Oskus laeva asukohta määrata elektrooniliste navigatsioonivahendite abil. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel merekaartide kataloogide, navigatsioonialaste väljaannete, navigatsiooni-raadiohoiatuste, sekstandi, asimuutpeegli, elektrooniliste navigatsiooniseadmete, kajalokatsiooni seadmete, kompassi kasutamisega. |
Merekaartidelt ja navigatsiooni- alastest väljaannetest saadud teave on asjakohane, seda tõlgendatakse õigesti ja kasutatakse nõuetekohaselt. Kõik võimalikud navigatsiooniohud on kindlaks määratud. Laeva asukoha määramise esmane meetod on sobivaim antud asjaoludel ja tingimustes. Asukoha määramine toimus instrumentide/süsteemide lubatud veamäära piires. Asukoha määramise esmase meetodiga saadud teabe usaldusväärsust kontrollitakse sobivate ajavahemike järel. Navigatsiooniteabe arvutused ja mõõtmised on õiged. Valitud merekaartide mõõtkava on suurim, mis sobib selle laevasõiduala jaoks ning merekaarte ja väljaandeid ajakohastatakse vastavalt kõige värskemale saadaolevale teabele. Navigatsioonisüsteemide toimimiskontrollid ja -testid vastavad tootja soovitustele ja heale navigeerimistavale. |
|
Teekonna planeerimine ja sooritamine ning asukoha määramine (järg) |
Kajalokatsiooni seadmed Oskus seadmeid ja teavet õigesti kasutada. Magnet- ja vurrkompass Magnet- ja vurrkompasside tööpõhimõtete tundmine. Oskus taevakehade ja maamärkide abil magnet- ja vurrkompasside parandusi määrata ning parandusi arvesse võtta. Rooliseadme juhtimissüsteem Teadmised rooliseadme juhtimissüsteemide, nende töömeetodite, käsitsiroolimiselt automaatroolimisele (ja vastupidi) ülemineku kohta, juhtimissüsteemide seadistamine optimaalseima tulemuse saamiseks. Meteoroloogia Oskus laeva ilmavaatlusseadmetelt saadud teavet kasutada ja tõlgendada. Teadmised erinevate ilmasüsteemide olemuse, ilmaandmete edastamise ning salvestamise süsteemide kohta. Oskus olemasolevat ilmateavet kasutada. |
Magnet- ja vurrkompasside parandused määratakse kindlaks ning neid kasutatakse õigesti kursside ja peilingute määramisel. Roolimisviisi valik on sobivaim olemasolevate ilmastiku-, mere- ja liiklustingimuste ja plaanitud manöövrite jaoks. Ilmamõõtmised ja -vaatlused on täpsed ja teekonna jaoks kohased. Ilmateavet tõlgendatakse ja kasutatakse õigesti. |
|
|
Ohutu navigatsioonivahi pidamine |
Vahiteenistus Põhjalikud teadmised rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) sisust, kohaldamisest ja eesmärkidest. Põhjalikud teadmised navigatsioonivahis järgitavatest põhimõtetest. Laevateede kasutamine IMO kogumiku „Üldised laevateede kasutamise tingimused“ (General Provisions on Ships’ Routeing) alusel. Navigatsiooniseadmete abil saadud teabe kasutamine ohutu navigatsioonivahi pidamiseks. Pimelootsimise tehnikate tundmine. Laevaettekannete tegemine vastavalt laevaettekannete süsteemi üldpõhimõtetele ning VTS laevaliiklusteeninduse korrale. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Vahi pidamine, üleandmine ja vahist lahkumine toimub vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja korrale. Nõuetekohast vaatlust teostatakse pidevalt ning vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja korrale. Signaaltuled, signaalmärgid ja helisignaalid on vastavuses rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) nõuetega ja neid tuntakse õigesti ära. Liikluse, laeva ja keskkonna olukorra jälgimise sagedus ja määr vastab heakskiidetud põhimõtetele ja korrale. Laeva navigeerimisega seotud liikumised ja tegevused registreeritakse nõuetekohaselt. Vastutus ohutu navigeerimise eest on pidevalt selgesti määratletud, sh ajal, mil kapten viibib sillal või laeva lootsitakse. |
|
Ohutu navigatsioonivahi pidamine (järg) |
Sillartöö korraldamine Teadmised sillatöö korraldamise põhimõtetest, sh: .1 ressursside jaotamine, täitjate määramine ja prioriteetide seadmine; .2 tõhus suhtlemine; .3 enesekehtestamine ja juhtimine; .4 ümbritsevatest oludest teadlikkuse saavutamine ja säilitamine; .5 meeskondlikke kogemuste arvestamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud väljaõpe; .2 heakskiidetud täiendusõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe. |
Ressursse jaotatakse ja täitjaid määratakse, arvestades õigesti ülesannete täitmiseks vajalikke prioriteete. Suhtlemine toimub selgelt ja ühemõtteliselt, öeldu mõistmist kinnitatakse. Kahtlust tekitavate otsuste/tegevuste suhtes reageeritakse ja võetakse meetmed nõuetekohaselt. Kasutatakse tõhusaid juhtimisvõtteid. Laevapere liikmed omavad ühist arusaama hetke- ja prognoositavast olukorrast laeva, navigatsioonitee ja väliskeskkonna suhtes. |
|
Radari ja ARPA kasutamine ohutu navigatsioonivahi pidamiseks Märkus: ARPA kasutamisalane väljaõpe ja hindamine ei ole vajalik nende puhul, kes teenivad ainult laevadel, mille varustuses ARPA puudub. Nimetatud piirang märgitakse meremehele väljastatavale kinnituslehele. |
Radarnavigatsioon Teadmised radari ja automaatradarmärkuri (ARPA) tööpõhimõtetest. Oskus radarit kasutada ning saadud teavet tõlgendada ja analüüsida, arvestades sealhulgas alljärgnevat: Toimivus, sh .1 toimivust ja täpsust mõjutavad tegurid; .2 radaripildi kuvamine ja säilitamine; .3 teabe vääritiesitamise, väärkaja, lainetuse müra jms, radarpoide, SART radartranspondrite tuvastamine. |
Heakskiidetud radarvalmendi ja ARPA-valmendi kasutamise ja täiendõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Radarilt ja ARPAlt saadud teavet tõlgendatakse ja analüüsitakse õigesti, võttes arvesse seadmete piiratud võimalusi ning vastava olukorra asjaolusid ning tingimusi. |
|
Radari ja ARPA kasutamine ohutu navigatsioonivahi pidamiseks (järg) Märkus: ARPA kasutamisalane väljaõpe ja hindamine ei ole vajalik nende puhul, kes teenivad ainult laevadel, mille varustuses ARPA puudub. Nimetatud piirang märgitakse meremehele väljastatavale kinnituslehele. |
Kasutamine, sh: .1 kaugus ja peiling; teiste laevade kurss ja kiirus; ristuvate kurssidega laevade väikseim lähenemise aeg ja distants, mööduvate laevadega kohtumine; .2 ohtlike kajade äratundmine, teiste laevade kursi- ja kiirusemuutuste tähelepanemine; oma laeva kursi ja/või kiiruse muutuste mõju; .3 rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) kohaldamine; .4 radarandmete planšetile kandmise tehnikad, suhtelise ja tõelise liikumise režiimid; .5 paralleelindeksi kasutamine. |
Laevade ohtliku lähenemise või kokkupõrke vältimiseks võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirjaga, 1972 (koos muudatustega) Otsused kursi ja/või kiiruse muutmise kohta tehakse õigeaegselt ja vastavalt heakskiidetud navigeerimistavale. Laeva kursi ja kiiruse muutmine toimub ohutut navigeerimist silmas pidades. Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt, öeldu mõistmist kinnitatakse meremehele kohasel viisil. Manööversignaale antakse õigeaegselt ning kooskõlas rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirjaga, 1972 (koos muudatustega). |
|
|
Radari ja ARPA kasutamine ohutu navigatsioonivahi pidamiseks (järg) Märkus: ARPA kasutamisalane väljaõpe ja hindamine ei ole vajalik nende puhul, kes teenivad ainult laevadel, mille varustuses ARPA puudub. Nimetatud piirang märgitakse meremehele väljastatavale kinnituslehele |
Automaatradarmärkurite (ARPA) peamised liigid, nende kuvamisomadused, toimimisnormid ning ARPA liigse usaldamise ohud. Oskus ARPAt kasutada ning saadud teavet tõlgendada ja analüüsida, arvestades sealhulgas alljärgnevat: .1 süsteemi toimivus ja täpsus, jälgimise võimalused ja piirangud, ja viivitused töötlemisel; .2 käitamishoiatuste kasutamine ja süsteemi testimine; .3 sihtmärgituvastamine ja sellega seotud piirangud; .4 tõelised ja suhtelised vektorid, sihtmärke ja ohtlikke alasid puudutava teabe graafiline esitamine; .5 teabe hankimine ja analüüsimine, ohtlikud kajad, informatsiooni välistamise alad ja manöövrite eelnev läbimängimine. |
||
|
Elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) kasutamine ohutu navigatsioonivahi pidamiseks Märkus: ECDIS- süsteemi kasutamisalane väljaõpe ja hindamine ei ole vajalik nende puhul, kes teenivad ainult laevadel, mille varustuses ECDIS-süsteem puudub. Nimetatud piirang märgitakse meremehele väljastatavale kinnituslehele |
Navigeerimine ECDIS-süsteemi abil Teadmised ECDIS-süsteemide võimaluste ja piirangute kohta, sh: .1 elektrooniliste navigatsioonkaartide (ENC) andmete, nende täpsuse, esitlusreeglite, kuvamisvõimaluste ja teiste kaardiliikide põhjalik tundmine; .2 süsteemi liigse usaldamise ohud; .3 kehtivate toimimisnormidega nõutavate ECDIS-süsteemi funktsioonide tundmine. Oskus ECDIS-süsteemi kasutada ning saadud teavet tõlgendada ja analüüsida, arvestades sealhulgas alljärgnevat: .1 erinevates seadistustes teiste navigatsioonisüsteemidega integreeritud funktsioonide kasutamine, sh nõuetekohane toimimine ja soovitud seadistuste häälestamine; .2 teabe ohutu jälgimine ja korrigeerimine, sh oma laeva asukoht, mereala kuvand, töörežiim ja kuvandi orienteeritus, kuvatavad kaardiandmed, teekonna jälgimine, informatsioon kasutajakihil, kontaktid (kasutajaliidese olemasolul automatiseeritud tuvastussüsteemiga ja/või radariga) ja radaripildi ülekandmise funktsioon (kasutajaliidese olemasolul); .3 laeva asukoha kinnitamine alternatiivsete vahenditega; .4 seadistuste tõhus kasutamine, et tagada töökorrast kinnipidamine, sh hoiatuste parameetrid madalikule sõitmise vältimiseks, lähedus kontaktidele ja eripiirkondadele, kaardiandmete täielikkus ja kaartide korrigeerimine ning varuvahendite olemasolu. .5 Seadistuste ja väärtuste korrigeerimine hetketingimustele vastavalt. .6 teadlikkus ümbritsevatest oludest, kui kasutatakse ECDIS-süsteemi, sh ohutud veealad ja võimalikud ohud, liikumise hälbed ja triiv, kaardiandmete ja mõõtkava valik, teekonna sobivus, ühenduste avastamine ja haldamine ning andurite integreeritus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .2 heakskiidetud ECDIS-valmendil põhinev väljaõpe. |
ECDIS-süsteemis saadava teabe jälgimine viisil, mis aitab kaasa ohutule navigeerimisele. ECDIS-süsteemist (ning juhul kui need on olemas, siis ka radaripildi ülekandmise ja/või radarjälgimise funktsioonide kasutamisel) saadavat teavet tõlgendatakse ja analüüsitakse õigesti, võttes arvesse seadme piiratud võimalusi ja kõiki ühendatud sensoreid (sh radarit ja automatiseeritud tuvastussüsteemi AIS, kasutajaliidese olemasolul) ning vastava olukorra asjaolusid ja tingimusi. Ohutu navigeerimine tagatakse laeva kursi ja kiiruse muutmisega EDCIS-süsteemi teekonna jälgimise funktsiooni abil (juhul kui see on paigaldatud). Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt, öeldu mõistmist kinnitatakse meremehele kohasel viisil. |
|
Reageerimine ohuolukorras |
Ohuolukorras kohaldatavad meetmed Ohuolukorras reisijate kaitseks ja ohutuse tagamiseks võetavad ettevaatusabinõud. Esmased tegevused kokkupõrke või madalikule sõitmise järel, esmane vigastuste hindamine ja kõrvaldamine. Inimeste merest päästmise, merehädas oleva laeva abistamise, sadamas juhtunud ohuolukorrale reageerimise korra tundmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 praktiline koolitus |
Ohuolukorra liik ja raskus määratakse koheselt kindlaks. Esmased tegevused ja vajadusel laeva manööverdamine viiakse läbi vastavalt ettevalmistatud ohuolukorra plaanidele ning vastavad olukorra tõsidusele ning ohuolukorra olemusele. |
|
Reageerimine merehädasignaalile |
Otsingu- ja päästetööd Rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning –pääste käsiraamatu (IAMSAR) sisu tundmine. |
Vastavalt vajadusele kas praktilise koolituse või heakskiidetud valmendil põhineva väljaõppe kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Merehäda- või ohusignaalile reageeritakse viivitamatult. Ohuolukorra plaane ja varem kindlaksmääratud ülesandeid täidetakse nõuetekohaselt. |
|
IMO meresidepidamise standardväljendite ning inglise keele kasutamine nii kirjas kui kõnes |
Inglise keel Piisav inglise keele oskus, mis võimaldab ohvitseril kasutada merekaarte ja muid navigatsioonialaseid väljaandeid, mõista ilmeteateid ning laeva ohutust ja käitamist puudutavaid teateid, pidada sidet teiste laevade, kaldajaamade ja laevaliikluse juhtimise (VTS) keskustega, täita ohvitseri ülesandeid ka mitmekeelse meeskonna puhul, sh oskus kasutada ning mõista IMO meresidepidamise standardväljendeid (IMO SMCP). |
Praktilise koolituse kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Inglisekeelsetest navigatsioonialastest väljaannetest ja laeva ohutust puudutavatest teadetest saadakse õigesti aru ning neid suudetakse õigesti koostada. Suhtlemine toimub selgelt ning arusaadavalt. |
|
Teabe edastamine ja vastuvõtmine visuaalsete signaalide abil |
Visuaalne signaalimine Oskus kasutada rahvusvahelist signaalkoodi. Oskus morse signaallambi abil edastada ja vastu võtta SOS-hädasignaali vastavalt rahvusvahelisele laevakokkupõrgete vältimise eeskirjale, 1972 (koos muudatustega) IV lisale ja rahvusvahelise signaalkoodi I lisale, ning oskus tähelippude abil visuaalseid signaale edastada ja vastu võtta, samuti vastavalt rahvusvahelisele signaalkoodile. |
Praktilise koolituse ja/või valmendil põhineva väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine |
Hinnatava vastutusalas toimub pidevalt edukas suhtlemine. |
|
Laeva manööverdamine |
Laeva manööverdamine ja juhtimine Teadmised alljärgnevast: .1 laeva kandevõime, süvise, diferendi, kiiruse ja kiilualuse sügavuse mõju laeva pöörderingile ja peatumisteekonnale; .2 tuule ja hoovuste mõju laeva juhtimisele; .3 üle parda kukkunud inimese päästemanöövrid ja -protseduurid; .4 kiirusvaje, madalvee mõju ja muud sarnased mõjud; .5 nõuetekohane ankurdumine ja haalamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud mehitatud laevamudelil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Laeva tavapäraste manöövrite tegemisel ei ületata käitursüsteemide, rooliseadme ja jõuajami ohutu käitamise piirmäärasid. Laeva kursi ja kiiruse muutmine ohutu navigeerimise tagamiseks. |
Teenistusülesanne: lasti käitlemine ja paigutamine ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Lasti laadimise, paigutamise, kinnitamise, reisi jooksul hooldamise ja lossimise jälgimine |
Lasti käitlemine, paigutamine ja kinnitamine Teadmised lasti, sh raskelasti mõjust laeva merekõlblikkusele ning püstuvusele. Teadmised lasti, sh ohtliku ja kahjuliku lasti ohutust käitlemisest, paigutamisest ja kinnitamisest ning sellise lasti mõjust inimelude ja laeva ohutusele. Oskus korraldada ja tagada tõhus suhtlemine laadimise ja lossimise ajal. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Lastitoimingud viiakse läbi vastavalt lastiplaanile või muudele dokumentidele ning kehtestatud ohutusreeglitele/-eeskirjadele, seadmete kasutusjuhistele ja arvestades lasti paigutamise piiranguid laeval. Ohtliku ja kahjuliku lasti käitlemine toimub vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele ja tunnustatud normidele ning ohutuseeskirjadele. Suhtlemine toimub selgelt ning arusaadavalt ja on pidevalt edukas. |
|
Lastiruumide, luugikaante ja ballastitankide kontrollimine ja defektidest ja kahjustustest ettekandmine |
Teadmised[7] ja oskus selgitada, kus võib kõige sagedamini esineda defekte ja kahjustusi, mille põhjustajaks on: .1 laadimine ja lossimine; .2 korrosioon; .3 rasked ilmastikutingimused. Oskus määrata, milliseid laeva osi eri inspekteerimiste käigus kontrollida, et kõik osad saaksid kindla ajavahemiku jooksul üle vaadatud. Laeva ohutuse jaoks olulise tähtsusega struktuurielementide väljatoomine. Lastiruumide ja ballastitankide korrodeerumise põhjuste väljatoomine, korrosiooni tuvastamine ning ennetamise viisid. Teadmised inspekteerimise läbiviimise korra kohta. Oskus selgitada, kuidas usaldusväärselt tagada defektide ja kahjustuste tuvastamine. „Laiendatud kontrolli programmi“ eesmärgi mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral.
|
Kontrollimine viiakse läbi vastavalt kehtestatud korrale ning defektid ja kahjustused tuvastatakse ning neist kantakse nõuetekohaselt ette. Kui defekte ja kahjustusi ei leita, peab tõendite kontrollimine ja läbivaatamine näitama piisavat pädevust korrast kinnipidamisel ning oskust eristada korras laeva osi defektsetest või kahjustatud osadest. |
[7]Nõuet tuleb mõista nõnda, et tüürimehed ei pea olema laeva ülevaatuseks kvalifitseeritud.
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Reostuse vältimise nõuete täitmise tagamine |
Merekeskkonna reostuse vältimine ja reostusevastased tegevused Teadmised merekeskkonna reostuse vältimiseks võetavate ettevaatusabinõude kohta. Reostusevastased tegevused ja kogu sellega seonduv tehnika. Ennetavate merekeskkonna kaitse meetmete tähtsus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud väljaõpe. |
Pardatoimingute jälgimise korrast ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) nõuetest peetakse täielikult kinni. Tegevustega tagatakse positiivne keskkonnamaine. |
|
Laeva merekõlblikkuse tagamine |
Laeva püstuvus Tööalased teadmised püstuvuse, diferendi ja pingete tabelite, graafikute ning pinge arvutamise seadmete kohta ning oskus neid kasutada. Arusaamine vigastamata laeva ujuvuse osalise kadumise korral võetavatest põhilistest meetmetest. Arusaamine veekindluse põhimõtetest. Laeva konstruktsioon Üldised teadmised laeva peamistest struktuuriüksustest ning eri laevaosade õigete nimede tundmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Püstuvus on kooskõlas IMO vigastamata laeva püstuvuse kriteeriumidega kõikide koormuste juures. Laeva veekindluse tagamise ja säilitamise meetmed on kooskõlas tunnustatud praktikaga. |
|
Tulekahju ennetamine, tuletõrjumine ja tule kustutamine laevas |
Tulekahju ennetamine ja tuletõrjevahendid Oskus korraldada tuletõrjeõppusi. Teadmised tuleklassidest ja keemilistest omadustest. Teadmised tulekustutusvahenditest. Teadmised tegutsemisest tulekahju, sh kütusesüsteemides puhkenud tulekahju korral. |
Jaotise A-VI/3 kohase heakskiidetud tuletõrjealase väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Probleemi liik ja ulatus määratakse viivitamata kindlaks ja esmased tegevused on kooskõlas laeva ohuolukorra juhendi ja plaaniga. Evakueerimine, hädaseiskamine ja isoleerimine viiakse läbi olukorrale vastavalt ning viivitamata. Ettekannete tegemine ning laevapersonali teavitamine toimub olukorrale ja selle tõsidusele vastavas tähtsuse järjekorras, vastavatel tasanditel ja vastava sagedusega. |
|
Päästevahendite kasutamine |
Inimelude päästmine Oskus korraldada laevalt lahkumise õppusi ning teadmised päästepaatide ja –parvede ning valvepaatide, nende veeskamise seadmete käitamise ja korra kohta, sh päästevahendite raadioseadmed, õnnetuskoha määramise raadiopoid(EPIRB), radartranspondrid (SART), veeülikonnad ja termokaitsevahendid. |
Jaotise A-VI/2 lõigete 1 kuni 4 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Tegevused laevalt lahkumise ja päästeolukorras viiakse läbi vastavalt antud olukorra asjaoludele ja tingimustele ning kooskõlas tunnustatud ohutusalase praktika ja normidega. |
|
Esmaabi andmine laeval |
Arstiabi Meditsiiniliste juhiste ja raadio teel saadud nõuannete praktiline rakendamine, sh oskus neid teadmisi tõhusalt kasutada laeval tõenäoliste õnnetuste ja haiguste puhul. |
Jaotise A-VI/4 lõigete 1 kuni 3 kohase heakskiidetud väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Vigastuste või haigusseisundi võimaliku põhjuse, olemuse ja ulatuse kindlakstegemine toimub viivitamata ning ravi tagajärjel muutub otsene oht elule minimaalseks. |
|
Õigusnõuete täitmise jälgimine |
Tööalased põhiteadmised asjakohastest IMO konventsioonidest, mis reguleerivad ohutust ja turvalisust merel ning merekeskkonna kaitset. |
Eksamite või heakskiidetud väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Inimelude ohutust ning turvalisust merel ja merekeskkonna kaitset puudutavaid õigusnõudeid osatakse õigesti määratleda. |
|
Juhtimis- ja meeskonnatöö oskuste rakendamine |
Tööalased teadmised laeva personali juhtimisest ja väljaõppest. Teadmised asjakohastest rahvusvahelistest merekonventsioonidest ja soovitustest ning siseriiklikest õigusaktidest. Tööülesannete ja töökoormuse haldamise oskus, sh: .1 planeerimine ja koordineerimine; .2 tööjaotus; .3 aja- ja ressursipiirangud; .4 prioriteetide seadmine. Tõhusa ressursihaldamise põhimõtete tundmine ja rakendamine: .1 ressursside jaotamine, täitjate määramine ja prioriteetide seadmine; .2 tõhus suhtlemine laeval ja kaldaga; .3 otsused peegeldavad meeskondlike kogemuste arvessevõttu; .4 enesekehtestamine ja juhtimine, sh motiveerimine; .5 ümbritsevatest oludest teadlikkuse saavutamine ja säilitamine. Otsustetegemise tehnikate tundmine ja rakendamine: .1 olukorra ja riskide hindamine; .2 kujunenud arvamuste väljaselgitamine ja kaalumine; .3 tegevusliini valik; .4 tulemuse efektiivsuse hindamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud väljaõpe; .2 heakskiidetud täiendusõpe; .3 praktiline ettenäitamine. |
Meeskonnale antakse ülesandeid ja teavet neilt eeldatava tööpanuse ja käitumise kohta asjaomastele isikutele kohasel viisil. Väljaõppe eesmärgid ja tegevused põhinevad olemasolevate pädevuste, võimekuste ja tööalaste vajaduste hinnangul. Toimingud viiakse läbi vastavalt kohaldatavatele reeglitele. Toimingud kavandatakse ja ressursid jaotatakse vastavalt vajadusele ning ülesannete täitmiseks vajalikus järjekorras. Suhtlemine toimub selgelt ja ühemõtteliselt, öeldu mõistmist kinnitatakse. Näidatakse tõhusat juhtimisoskust. Vajalikud laevapereliikmed omavad ühist arusaama hetke- ja prognoositavast olukorrast laeva, selle käitamise ja väliskeskkonna suhtes. Otsused on antud olukorra jaoks tõhusaimad. |
|
Personali ja laeva ohutuse tagamine |
Teadmised enesepäästevõtete kohta. Teadmised tulekahju ennetamisest ja tuletõrje- ning tulekustutamise oskused. Esmaabialased baasteadmised. Teadmised isikliku ohutuse ja ühiskondliku vastutuse kohta. |
Jaotise A-VI/1 lõike 2 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Kohaseid ohutusalaseid ja kaitsevahendeid kasutatakse õigesti. Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast ja tööohutusnõuetest. Pidevalt peetakse kinni keskkonnaohutuse tagamise korrast. Ohuolukorrast teadasaamisel võetavad esmased ja jätkumeetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendiga. |
Jaotis A-II/2
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe diplomi taotleja peab näitama, et on pädev täitma juhtimistasandil neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-II/2 1. veerus.
2. Diplomi saamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-II/2 2. veerus. Need hõlmavad, laiendavad ja süvendavad vahitüürimehe diplomi saamiseks vajalikke teemasid, mis on loetletud tabeli A-II/1 2. veerus.
3. Arvestades, et kaptenil lasub lõplik vastutus laeva, reisijate, meeskonna ja lasti ohutuse ja turvalisuse eest ning merekeskkonna laevalt lähtuva reostuse vastu kaitsmise eest ning et vanemtüürimees peab olema valmis igal ajal selle vastutuse üle võtma, on nimetatud teemade hindamise eesmärgiks kontrollida kapteni ning vanemtüürimehe suutlikkust omandada kogu olemasolev teave, mis mõjutab laeva, reisijate, meeskonna ja lasti ohutust ja turvalisust ning merekeskkonna kaitset.
4. Taotleja tabeli A-II/2 2. veerus loetletud temaatilised teadmised peavad olema piisaval tasemel kapteni või vanemtüürimehe kohustuste täitmiseks.
5. Tabeli A-II/2 2. veeru eri osades nõutavate teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste tase võib olla erinev sõltuvalt sellest, kas diplom kehtib teenimiseks 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeval või 500-se kuni 3000-se kogumahutavusega laeval.
6. Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks võtavad arvesse käesoleva osa asjakohaseid nõudeid ning käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
7. Diplomi taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-II/2 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Kohalik rannasõit
8. Administratsioon võib väljastada tunnistuse, mis lubab teenida ainult kohalikku rannasõitu tegevatel laevadel ja jätta nimetatud tunnistuse väljastamisel välja sellised teemad, mis ei ole sealsete vete ja laevade suhtes kohaldatavad, kuid pidades silmas kõikide samades vetes tegutsevate laevade ohutust.
Tabel A-II/2
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: Navigeerimine juhtimistasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Reisi planeerimine ja navigeerimine |
Reisi planeerimine ja navigeerimine igasugustes tingimustes, kasutades kõiki sobivaid teekonna märkimise meetodeid, arvestades muuhulgas järgmist: .1 kitsused; .2 ilmastikutingimused; .3 jääolud; .4 piiratud nähtavus; .5 liikluseraldus-skeemid; .6 laevaliiklus- teeninduse (VTS) piirkonnad; .7 ulatusliku loodete mõjuga alad Laevateede valimine IMO kogumiku „Üldised laevateede kasutamise tingimused“ (General Provisions on Ships’ Routeing) alusel. Laevaettekannete tegemine vastavalt laevaettekannete süsteemi üldpõhimõtetele ning VTS laevaliiklusteeninduse korrale. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .3 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel merekaartide kataloogide, navigatsioonialaste väljaannete ja konkreetse laeva andmete kasutamisega. |
Reisiks vajalikud seadmed, merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded on nummerdatud ning kohased reisi ohutuks sooritamiseks. Plaanitud marsruut on põhjendatud asjakohastest allikatest ning väljaannetest pärinevate faktide ja statistiliste andmetega. Asukohad, kursid, kaugused ja aeg on õigesti arvestatud navigatsioonivahendite lubatud täpsuse kõikumise piirides. Kõik võimalikud navigeerimisega seotud ohud on õigesti tuvastatud. |
|
Asukoha määramine ja saadud asukoha- määrangu õigsuse kontrollimine kõikide vahenditega |
Asukoha määramine igas olukorras: .1 taevakehade vaatlemise abil; .2 maamärkide vaatlemise abil, sh oskus kasutada asjakohaseid merekaarte, teadaandeid meremeestele ja teisi väljaandeid selleks, et kontrollida saadud asukohamäärangu õigsust; .3 kaasaegsete elektrooniliste navigatsioonivahendite abil, omades seejuures konkreetseid teadmisi nende tööpõhimõtete, piirangute, vigade allikate, teabe vääritiesitamise tuvastamise ja selle korrigeerimise meetodite kohta, et võimaldada õigesti määrata asukohta. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .3 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel .1 merekaartide, mereastronoomia aastaraamatu, manööverplanšettide, kronomeetri, sekstandi ja kalkulaatori kasutamisega; .2 merekaartide, navigatsioonialaste väljaannete ja navigatsiooniriistade (asimuutpeegel, sekstant, logi, loodimise seadmed, kompass) ja tootja käsiraamatute kasutamisega; .3 radari, maapealsete elektroonilise asukohamäärangu süsteemide, satelliitnavigatsiooni süsteemide ja asjakohaste merekaartide ja navigatsioonialaste väljaannete kasutamisega. |
Laeva asukoha määramise esmane meetod on sobivaim antud asjaoludel ja tingimustes. Taevakehade vaatlemise abil saadud asukohamäärang on lubatud täpsuse kõikumise piires. Maamärkide vaatlemise abil saadud asukohamäärang on lubatud täpsuse kõikumise piires. Saadud asukohamäärangu õigsust hinnatakse nõuetekohaselt. Elektrooniliste navigatsioonivahendite abil saadud asukohamäärang on kasutatava süsteemi lubatud täpsuse kõikumise piires. Saadud asukohamäärangu täpsust mõjutavad võimalikud vead on välja toodud ning süsteemi vigade mõju vähendamise meetodeid kasutatakse nõuetekohaselt. |
|
Kompassi paranduste määramine ning paranduste arvessevõtmine |
Oskus magnet- ja vurrkompasside parandusi määrata ning parandusi arvesse võtta. Magnet- ja vurrkompasside tööpõhimõtete tundmine. Arusaamine vurrkompassi põhikompassi kontrollitavatest süsteemidest ning teadmised peamiste vurrkompassi tüüpide kasutamise ja hooldamise kohta. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .3 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel taevakehade vaatlemise, maamärkide peilingute kasutamise ning magnet- ja vurrkompasside võrdlemisega. |
Magnet- ja vurrkompasside paranduste kontrollimise meetod ja sagedus tagab teabe õigsuse. |
|
Otsingu- ja päästetööde koordineerimine |
Rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning –pääste käsiraamatu (IAMSAR) protseduuride põhjalik tundmine ja oskus neid rakendada. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .3 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel asjakohaste väljaannete, merekaartide, ilmastikuandmete, asjassesegatud laevade andmete, raadioside seadmete ja muude olemasolevate vahendite kasutamisega, ja samuti ühe või enama alljärgneva kasutamisega: .1 heakskiidetud õppe- ja päästetööde (SAR) kursus; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .3 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Otsingu- ja päästetööde koordineerimise plaan on kooskõlas rahvusvaheliste juhiste ja normidega. Kõigis otsingu- ja päästeoperatsiooni etappides luuakse raadioside ja järgitakse nõuetekohast sidepidamise korda. |
|
Vahiteenistuse korra ja protseduuride kehtestamine |
Põhjalikud teadmised rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) sisust, kohaldamisest ja eesmärkidest. Põhjalikud teadmised navigatsioonivahis järgitavatest põhimõtetest navigatsioonivahi korraldamisest ja eesmärkidest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Vahiteenistuse kord ja protseduurid on kehtestatud ja neid rakendatakse kooskõlas rahvusvaheliste juhiste ja eeskirjadega, et tagada ohutu navigeerimine, merekeskkonna kaitse ning laeva ja pardal olevate isikute ohutus. |
|
Ohutu navigeerimise tagamine navigatsiooni- seadmete ja -süsteemide teabe kasutamisega, et aidata kaasa laeva juhtimisel otsuste vastuvõtmisele Märkus: ARPA kasutamisalane väljaõpe ja hindamine ei ole vajalik nende puhul, kes teenivad ainult laevadel, mille varustuses ARPA puudub. Nimetatud piirang märgitakse meremehele väljastatavale kinnituslehele. |
Süsteemi vigade arvestamine ja põhjalikud teadmised navigatsioonisüsteemide käitamisest. Pimelootsimise kavandamine. Kõikidest allikatest (sh radar ja ARPA) saadud teabe hindamine laeva juhtimisalaste otsuste vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, et vältida kokkupõrkeid ja korraldada laeva ohutu navigeerimine. Kõigi navigeerimise korraldamiseks olemasolevate navigeerimisandmete omavaheline seos ja optimaalne kasutamine. |
Heakskiidetud ARPA-valmendi kaudu ja ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .3 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Navigatsiooni- seadmetelt saadud teavet tõlgendatakse ja analüüsitakse õigesti, võttes arvesse seadmete piiratud võimalusi ning vastava olukorra asjaolusid ning tingimusi. Laevade ohtliku lähenemise või kokkupõrke vältimiseks võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirjaga, 1972 (koos muudatustega). |
|
Ohutu navigeerimise tagamine ECDIS-süsteemi ja sellega seotud navigatsiooni- süsteemide kasutamisega, et aidata kaasa laeva juhtimisel otsuste vastuvõtmisele Märkus: ECDIS-süsteemi kasutamisalane väljaõpe ja hindamine ei ole vajalik nende puhul, kes teenivad ainult laevadel, mille varustuses ECDIS-süsteem puudub. Nimetatud piirang märgitakse meremehele väljastatavale kinnituslehele. |
Töökorra, süsteemifailide ja andmete haldus: .1 kaardiandmete ja süsteemi tarkvara ja litsentside hankimise ja ajakohastamise haldamine vastavalt kehtestatud korrale; .2 süsteemi ja teabe ajakohastamine, sh võime ECDIS-süsteemi versiooni ajakohastada vastavalt tootjapoolsele tootearendusele; .3 süsteemi konfiguratsiooni ja varufailide loomine ja säilitamine; .4 logifailide loomine ja säilitamine vastavalt kehtestatud korrale; .5 teekonnaplaane sisaldavate failide loomine ja säilitamine vastavalt kehtestatud korrale; .6 ECDIS-süsteemi logiraamatu ja teekonna ajaloo funktsioonide kasutamine süsteemi funktsioonide, alarmiseadete ja kasutaja vastuste kontrollimiseks. ECDIS-süsteemi taasesitust võimaldava funktsiooni kasutamine teekonna läbivaatamiseks, planeerimiseks ja süsteemi funktsioonide kontrollimiseks. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud ECDIS-valmendil põhinev väljaõpe. |
ECDI-süsteemi kasutamise töökord on kehtestatud, seda kasutatakse ning kasutamist kontrollitakse. Ohutut navigeerimist takistavate riskide vähendamiseks võetud meetmed. |
|
Ilma ja okeanograafiliste tingimuste prognoosimine |
Oskus mõista ja tõlgendada sünoptilisi kaarte ja ennustada piirkonna ilma, võttes arvesse kohalikke ilmastikutingimusi ja ilmafaksi teel saadud teavet. Teadmised erinevatest ilmasüsteemidest, sh troopilised tsüklonid, tormi keskme ja ohtlike sektorite vältimine. Teadmised ookeanihoovustest. Loodete väljaarvutamise oskus. Kõigi asjakohaste loodeid ja hoovusi puudutavate navigatsioonialaste väljaannete kasutamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Tõenäoliste ilmastikutingimuste prognoos vaadeldavaks perioodiks tugineb kogu olemasolevale teabele. Ohutu navigeerimise tagamiseks võetud meetmed muudavad laeva ohustada võivad riskid minimaalseks. Kavandatavate meetmete põhjendusi toetavad statistilised andmed ja tegelike ilmaolude vaatlused. |
|
Reageerimine navigeerimisega seonduvates ohuolukordades |
Laeva tahtlikul randaajamisel kasutatavad ettevaatusabinõud. Toimingud vältimatu madalikulesõitmise puhul ja vahetult madalikule sõitmise järel. Madalikule sõitnud laeva ujuvuse taastamine omal jõul või abistamisega. Toimingud vältimatu kokkupõrke puhul ja vahetult pärast kokkupõrget või laevakere veekindluse kahjustumist mistahes muul põhjusel. Elulisuse tagamise hindamine. Avariiroolimine. Avariipukseerimise kord ja toimingud. |
Praktilise koolituse, täiendkoolituse ja praktiliste õppuste kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Probleemi liik ja ulatus määratakse viivitamata kindlaks ja otsused ja toimingud vähendavad laeva süsteemide mistahes rikete mõju miinimumini. Suhtlemine on tõhus ja vastab kehtestatud korrale. Otsused ja toimingud suurendavad maksimaalselt pardal viibivate isikute ohutust. |
|
Laeva manööverdamine ja juhtimine igas olukorras |
Laeva manööverdamine ja juhtimine igas olukorras, sh: .1 manööverdamine lootsijaamale lähenemisel, lootsi pardale tulekul ja pardalt lahkumisel, võttes nõuetekohaselt arvesse ilmaolusid, loodeid, edasikäiguinertsi ja peatumisteekonda; .2 laeva juhtimine jõgedes, suudmelahtedes ja kitsustes, võttes arvesse hoovuste, tuulte ning kitsuste mõju juhitavusele; .3 püsiva nurkkiirusega pööramise tehnika kasutamine; .4 manööverdamine madalas vees, arvestades kiilualuse sügavuse vähenemist kiirusvaje, külg- ja pikiõõtsumise tagajärjel; .5 oma laeva ja mööduvate laevade ning lähedalasuvate kallaste vastasmõju (kanaliefekt); .6 sildumine ja lahtisildumine erinevate tuuleolude, loodete ja hoovuste tingimustes, pukseerimisega ja ilma; .7 laeva ja puksiiri vastasmõju; .8 käitur- ja manööverdamis- süsteemide kasutamine; .9 ankrupaiga valik, ühel või kahel ankrul ankrusseismine piirangutega ankrupaigas ja väljaviiratud ankruketi pikkust määravad tegurid; .10 lohisev ankur; sassis ankrute klaarimine; .11 vigastusega või vigastamata laeva kuivdokki viimine; .12 laeva juhtimine tormisel merel, sh merehädas oleva laeva või lennuki abistamine; pukseerimine; juhitamatu laevaga lainetuses toimetuleku viisid, triivi ja kütusekulu vähendamine; .13 halva ilmaga päästepaatide ja –parvede ning valvepaatide veeskamisel kasutatavad ettevaatusabinõud manööverdamisel; .14 päästepaatidelt ja –parvedelt ja valvepaatidelt päästetute pardale toimetamise meetodid; .15 oskus määrata kindlaks levinud laevatüüpide manööverdamis- ja käitamisomadusi, eriti nende peatumisteekonda ja pöörderingi eri süviste ja kiiruste puhul; .16 vähendatud kiirusega sõidu tähtsus selleks, et vältida oma laeva tekitatud vööri- ja ahtrilainet; .17 praktilised meetmed jääolude lähedal või jääoludes navigeerimisel ning olukorras, kus pardale moodustub jää; .18 liikluseraldus- skeemide ja laevaliiklus- teeninduse (VTS) piirkondade kasutamine ja nende lähedal või nendel aladel manööverdamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .3 heakskiidetud mehitatud laevamudelil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Kõik sildumist või ankrusseheitmist puudutavad otsused tuginevad nõuetekohasele hinnangule laeva manööverdamis- ja masinaomaduste kohta ja nende jõudude kohta, mis kai ääres või ankrupaigas viibimise ajal laeva võivad mõjutada. Laeva käigus olles antakse täielik hinnang madalas vees ja kitsustes sõitmise, jääolude, kallaste, loodete, mööduvate laevade ja oma laeva vööri- ja ahtrilaine võimalikule mõjule, selleks et laeva ohutult manööverdada sõltumata ilmaoludest ja lastist. |
|
Jõu-, käitur- ja mehaanika- süsteemide ja -teenistuste kaugjuhtimis- seadmete kasutamine |
Laeva jõuseadmete tööpõhimõtted. Laeva abimehhanismid. Üldised teadmised laevamehaanika alastest mõistetest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Pea- ja abimehhanisme ja –seadmeid käitatakse vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele ja ohutu käitamise piirmääradele. |
Teenistusülesanne: lasti käitlemine ja paigutamine juhtimistasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Lasti ohutu laadimise, paigutamise, kinnitamise, reisi jooksul hooldamise ja lossimise plaanimine ja tagamine |
Lasti ohutu laadimise, paigutamise, kinnitamise ja transpordi alaste asjakohaste rahvusvaheliste eeskirjade, koodeksite ja standardite tundmine ning oskus neid rakendada. Teadmised lasti ja lasti käitlemise mõjust diferendile ja püstuvusele. Püstuvuse ja diferendi graafikute ning pinge arvutamise seadmete, sh automaatsel andmetöötlusel (ADB) põhinevate seadmete kasutamine, teadmised lasti laadimisest ning ballastimisest, et hoida laevakere pinged nõuetekohastes piirides. Lasti paigutamine ja kinnitamine laeval, sh lastimisseadmed ja lasti kinnitusvahendid. Laadimise ja lossimise toimingud, eriti lasti paigutamise ja kinnitamise ohutuskoodeksis nimetatud lasti vedamise puhul. Üldised teadmised tankeritest ja nende käitamisest. Teadmised puistlastilaevade käitamise ja konstruktsiooni piirangutest. Oskus kasutada kogu laeval olevat teavet puistlasti laadimise, hooldamise ja lossimise kohta. Oskus kehtestada lasti ohutu käitlemise kord võttes arvesse asjakohaste dokumentide (näiteks IMDG koodeks, IMSBC koodeks, MARPOL 73/78 lisad III ja V) sätteid ja muud asjakohast teavet. Oskus selgitada laeva- ja sadamapersonali vahelise tõhusa suhtluse ja töösuhte kujundamise peamisi põhimõtteid. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral püstuvuse, diferendi ja pingete tabelite, graafikute ning pinge arvutamise seadmete kasutamisega. |
Lasti seisundi kontrollimise sagedus ja põhjalikkus vastab lasti olemusele ning olukorrale. Nõuetele mittevastavaid või ettenägematuid muudatusi lasti seisundis või kirjelduses märgatakse koheselt ning viivitamatult võetakse meetmeid olukorra parandamiseks, et tagada laeva ja pardalviibijate ohutus. Lasti käitlemise kavandamine ning lasti käitlemine toimub kooskõlas kehtestatud korra ja seadusega. Last on paigutatud ja kinnitatud nõnda, et tagada kogu reisi ajal püstuvuse ja pingete püsimine ohututes piirides. |
|
Lastiruumide, luugikaante ja ballastitankide defektide ja kahjustuste kohta saadud ettekannete hindamine ja kohaste meetmete võtmine |
Teadmised tavalise puistlastilaeva oluliste konstruktsioonielementide tugevuspiirangutest ning oskus tõlgendada etteantud arvandmeid paindemomentide ja nihkejõudude kohta. Oskus selgitada, kuidas vältida puistlastilaevade kahjustumist korrosiooni, väsimuse ning ebaõige lastikäitlemise tõttu. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral püstuvuse, diferendi ja pingete tabelite, graafikute ning pinge arvutamise seadmete kasutamisega. |
Hinnangud tuginevad heakskiidetud põhimõtetele, põhjendatud argumentidele ning hindamine viiakse õigesti läbi. Otsused on nõuetekohased ning võtavad arvesse laeva ohutust ning valitsevaid tingimusi. |
|
Ohtlike kaupade vedu |
Ohtliku lasti vedu reguleerivad rahvusvahelised eeskirjad, standardid, koodeksid ja soovitused, eriti rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (IMDG) ja rahvusvaheline puistlastide mereveo ohutuskoodeks (IMSBC). Ohtliku ja kahjuliku lasti vedu, laadimisel ja lossimisel võetavad ettevaatusabinõud ning hooldamine reisi ajal. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral .3 heakskiidetud eriväljaõpe |
Lasti paigutamise kava tugineb usaldusväärsele teabele ja on kooskõlas kehtestatud juhiste ja õigusnõuetega. Ohud ja riskid ning erinõuded registreeritakse sobivas vormis, et võimaliku intsidendi korral oleks need kergesti kättesaadavad. |
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine juhtimistasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Diferendi, püstuvuse ja pingete kontrollimine |
Laeva konstruktsiooni üldpõhimõtete, diferentsi ja püstuvust mõjutavate teooriate ja tegurite ning diferendi ja püstuvuse tagamiseks vajalike meetmete tundmine. Teadmised vaheruumi vigastuse ja selle tagajärjel veega täitumise mõjust laeva diferendile ja püstuvusele ning vajalikest vastumeetmetest. Laeva püstuvust käsitlevate IMO soovituste tundmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Pidevalt on tagatud püstuvuse ja pingete püsimine ohututes piirides. |
|
Õigusnõuete ja meetmete täitmise jälgimine ja kontroll, et tagada inimelude kaitse merel, turvalisus ja merekeskkonna kaitse |
Rahvusvahelistesse lepingutesse ja konventsioonidesse kätketud rahvusvahelise mereõiguse tundmine. Erilist tähelepanu pööratakse alljärgnevatele teemadele: .1 tunnistused ja muud dokumendid, mis peavad olema pardal vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, nende saamise tingimused ning kehtivusaeg; .2 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni (ja selle hilisemate muudatuste) asjakohaste nõuetega seotud kohustused; .3 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) asjakohaste nõuetega seotud kohustused; .4 rahvusvahelisest laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonist tulenevad kohustused; .5 tervise- deklaratsioonid ja rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjade nõuded; .6 laeva, reisijate, meeskonna ja lasti ohutust reguleerivatest rahvusvahelistest dokumentidest tulenevad kohustused; .7 meetodid ja vahendid laevade põhjustatava merekeskkonna reostuse vältimiseks; .8 rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide rakendamise siseriiklikud õigusaktid. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Laeva ekspluateerimise ja hoolduse jälgimise kord vastab õigusnõuetele. Võimalik nõuetele mittevastamine tuvastatakse koheselt ja täielikult. Tunnistuste kehtivusaja jälgimise ja pikendamise plaan tagab kontrolliobjektide ja seadmete pideva kehtivuse. |
|
Laeva meeskonna ja reisijate ohutuse ning turvalisuse tagamine, ja pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorras oleku kindlustamine |
Põhjalikud teadmised päästevahendeid puudutavatest eeskirjadest (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel). Tuletõrje- ja laevalt lahkumise õppuste korraldamine. Pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorras oleku kindlustamine. Ohuolukorras kõigi pardalviibivate isikute kaitseks ja turvamiseks võetavad meetmed. Kahju vähendamiseks ja laeva päästmiseks võetavad meetmed tulekahju, plahvatuse, kokkupõrke või madalikule sõitmise järel. |
Praktilise koolituse ja heakskiidetud täiendkoolituse ja kogemuste kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja ohutussüsteemide jälgimise kord tagab kõigi häirete kohese tuvastamise ja nendele reageerimise vastavalt kehtestatud ohuolukorra juhendile. |
|
Ohuolukorra ja selle ohjamise plaanide koostamine ja ohuolukordades tegutsemine |
Plaanide koostamine ohuolukorras tegutsemiseks. Laeva konstruktsioon, sh elulisuse tagamine. Tulekahju ennetamise, avastamise ja kustutamise meetodid ja vahendid. Päästevahendite funktsioonid ja kasutamine. |
Heakskiidetud täiendkoolituse ja kogemuste kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Ohuolukorras tegutsemise kord vastab kehtestatud ohuolukorra plaanidele. |
|
Juhtimise- ja töökorraldamise oskused |
Tööalased teadmised laeva personali juhtimisest ja väljaõppest. Teadmised asjakohastest rahvusvahelistest merekonventsioonidest ja soovitustest ning siseriiklikest õigusaktidest. Tööülesannete ja töökoormuse haldamise oskus, sh: .1 planeerimine ja koordineerimine; .2 tööjaotus; .3 aja- ja ressursipiirangud; .4 prioriteetide seadmine. Tõhusa ressursihaldamise põhimõtete tundmine ja rakendamine: .1 ressursside jaotamine, täitjate määramine ja prioriteetide seadmine; .2 tõhus suhtlemine laeval ja kaldaga; .3 otsused peegeldavad meeskondlike kogemuste arvessevõttu; .4 enesekehtestamine ja juhtimine, sh motiveerimine; .5 ümbritsevatest oludest teadlikkuse saavutamine ja säilitamine. Otsustetegemise tehnikate tundmine ja rakendamine: .1 olukorra ja riskide hindamine; .2 kujunenud arvamuste väljaselgitamine ja arvamuste kujundamine; .3 tegevusliini valik; .4 tulemuse efektiivsuse hindamine. Standardse töökorra väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud väljaõpe; . 2 heakskiidetud täiendusõppekogemused; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe. |
Meeskonnale antakse ülesandeid ja teavet neilt eeldatava tööpanuse ja käitumise kohta asjaomastele isikutele kohasel viisil. Väljaõppe eesmärgid ja tegevused põhinevad olemasolevate pädevuste, võimekuste ja tööalaste vajaduste hinnangul. Toimingud viiakse läbi vastavalt kohaldatavatele reeglitele. Toimingud kavandatakse ja ressursid jaotatakse vastavalt vajadusele ning ülesannete täitmiseks vajalikus järjekorras. Suhtlemine toimub selgelt ja ühemõtteliselt, öeldu mõistmist kinnitatakse. Näidatakse tõhusat juhtimisoskust. Vajalikud laevapere- liikmed omavad ühist arusaama hetke- ja prognoositavast olukorrast laeva, selle käitamise ja väliskeskkonna suhtes. Otsused on antud olukorra jaoks tõhusaimad. Tegevused on tõhusad ning vastavad kohaldatavatele eeskirjadele. |
|
Pardal arstiabi andmise korraldamine ja juhtimine |
Põhjalikud teadmised* alljärgnevate väljaannete sisust ja kasutamisest: .1 rahvusvaheline laevameditsiini juhend või samaväärne siseriiklik väljaanne; .2 rahvusvahelise signaalkoodi arstiabi puudutav osa; .3 meditsiinilise esmaabi osutamise juhend ohtlike kaupade põhjustatud õnnetuste puhul. |
Heakskiidetud väljaõppe kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Võetud meetmed ja toimingud järgivad õigesti ja täielikult kasutada olevaid nõuandeid. |
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
Jaotis A-II/3
Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva, mida kasutatakse kohalikul rannasõidul, vahitüürimehe ja kapteni tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
VAHITÜÜRIMEES
Pädevustase
1 Tunnistuse taotleja:
.1 peab näitama, et on pädev täitma ekspluatatsioonitasandil neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-II/3 1. veerus;
.2 peab omama vähemalt asjakohast tunnistust, mis lubab pidada VHF raadiosidet raadioeeskirja nõuete kohaselt, ja
.3 kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, peab omama raadioeeskirja kohaselt väljastatud või tunnustatud asjakohast tunnistust.
2 Tunnistuse saamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-II/3 2. veerus.
3 Taotlejate tabeli A-II/1 2. veerus loetletud temaatilised teadmised peavad olema piisaval tasemel vahitüürimehena töötamiseks.
4 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks tuginevad jaotise A-VIII/2 osale 4-1 „Navigatsioonivahi põhimõtted“, võttes ühtlasi arvesse käesoleva osa asjakohaseid nõudeid ning käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
5 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-II/3 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Eriväljaõpe
6 Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva, mida kasutatakse kohalikus rannasõidus, vahitüürimehe tunnistuse taotleja, kes reegli II/3 lõike 4.2.1. kohaselt peab olema saanud eriväljaõppe, läbib laeva pardal toimuva heakskiidetud väljaõppe,
.1 et tagada taotlejale nõutud meresõidupraktika jooksul vahitüürimehe kohustuste, ülesannete ja vastutuse alane süstemaatiline väljaõpe ning kogemused, võttes arvesse käesoleva koodeksi jaotise B-II/1 juhiseid;
.2 mis toimub heakskiidetud meresõidupraktika läbiviimiseks kasutatava laeva pädevate ohvitseride hoolsa järelevalve ja kontrolli all, ja
.3
mis dokumenteeritakse nõuetekohaselt praktikapäevikus või muus samalaadses
dokumendis.*
*Praktikapäeviku koostamisel võib abi olla vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est ja Rahvusvahelise Laevandusföderatsiooni koostatud samalaadsest dokumendist.
KAPTEN
7 Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva, mida kasutatakse kohalikus rannasõidus, kapteni tunnistuse taotleja
peab vastama allpool toodud vahitüürimehele esitatavatele nõuetele ning peab
lisaks esitama tõendid sellise laeva kaptenina töötamiseks vajalike teadmiste
ja oskuste omamise kohta.
Tabel A-II/3
Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva, mida kasutatakse kohalikus rannasõidus, vahitüürimehe ja kapteni minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: Navigeerimine ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Rannasõidu teekonna planeerimine ja sooritamine ning asukoha määramine Märkus: ECDIS- süsteemi kasutamise alane väljaõpe ja hindamine ei ole vajalik nende puhul, kes teenivad ainult laevadel, mille varustuses ECDIS-süsteem puudub. Nimetatud piirang märgitakse meremehele väljastatavale kinnituslehele. |
Navigeerimine Oskus laeva asukohta määrata: .1 maamärkide abil; .2 navigatsiooni- vahendite, sh tuletornide, meremärkide ja poide abil; .3 laakimise abil, arvestades tuuli, loodeid, hoovusi ja eeldatavat kiirust. Põhjalikud teadmised ja oskus kasutada merekaarte ja navigatsioonialaseid väljaandeid, nagu lootsiraamatud, loodetetabelid, teadaanded meremeestele, navigatsiooni-raadiohoiatused ja laevateede valikut puudutav teave. Laevaettekannete tegemine vastavalt laevaettekannete süsteemi üldpõhimõtetele ning VTS laevaliiklusteeninduse korrale. Märkus: Nimetatud nõuet peab täitma vaid kapteni tunnistuse taotleja. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel merekaartide kataloogide, navigatsioonialaste väljaannete, navigatsiooniraadiohoiatuste, sekstandi, asimuutpeegli, elektrooniliste navigatsiooniseadmete, kajalokatsiooni seadmete, kompassi kasutamisega. |
Merekaartidelt ja navigatsioonialastest väljaannetest saadud teave on asjakohane, seda tõlgendatakse õigesti ja kasutatakse nõuetekohaselt. Laeva asukoha määramise esmane meetod on sobivaim antud asjaoludel ja tingimustes. Asukoha määramine toimus instrumentide/ süsteemide lubatud veamäära piires. Asukoha määramise esmase meetodiga saadud teabe usaldusväärsust kontrollitakse sobivate ajavahemike järel. Navigatsiooniteabe arvutused ja mõõtmised on õiged. Valitud merekaartide navigatsioonialaste väljaannete mõõtkava on pardalolevaist suurim, mis sobib selle laevasõiduala jaoks ning merekaarte ajakohastatakse vastavalt kõige värskemale saadaolevale teabele. |
|
Rannasõidu teekonna planeerimine ja sooritamine ning asukoha määramine (järg) |
Reisi planeerimine ja navigeerimine igasugustes tingimustes, kasutades kõiki sobivaid teekonna märkimise meetodeid, arvestades muuhulgas järgmist: .1 kitsused; .2 ilmastikutingimused; .3 jääolud; .4 piiratud nähtavus; .5 liikluseraldusskeemid; .6 laevaliiklusteeninduse (VTS) piirkonnad; .7 ulatusliku loodete mõjuga alad. Märkus: Nimetatud nõuet peab täitma vaid kapteni tunnistuse taotleja. ECDIS-süsteemi põhjalik tundmine ja kasutamise oskus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: 1. heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; 2. heakskiidetud ECDIS-valmendil põhinev väljaõpe. |
|
|
Rannasõidu teekonna planeerimine ja sooritamine ning asukoha määramine (järg) |
Navigatsioonivahendid ja –seadmed Oskus kõiki asjaomaste laevade tavavarustusse kuuluvaid navigatsioonivahendeid ja –seadmeid ohutult kasutada ja nende abil laeva asukohta määrata. Kompassid Teadmised magnetkompasside parandustest ja paranduste tegemise võimalustest. Oskus maamärkide abil kompasside parandusi määrata ning parandustega arvestada. Automaatrool Teadmised automaatrooliseadme, selle töömeetodite, käsitsiroolimiselt automaatroolimisele (ja vastupidi) ülemineku kohta, juhtimissüsteemide seadistamine optimaalseima tulemuse saamiseks. Meteoroloogia Oskus laeva ilmavaatlusseadmetelt saadud teavet kasutada ja tõlgendada. Teadmised erinevate ilmasüsteemide olemuse, ilmaandmete edastamise ning salvestamise süsteemide kohta. Oskus olemasolevat ilmateavet kasutada. |
Heakskiidetud radarvalmendi kaudu saadud tõendite hindamine. |
Navigatsioonisüsteemide toimimiskontrollid ja –testid vastavad tootja soovitustele ja heale navigeerimistavale ning IMO navigatsiooniseadmete toimimisnorme käsitlevatele resolutsioonidele. Radariteabe tõlgendamine ja analüüs on kooskõlas heakskiidetud navigeerimistavadega ning võtab arvesse radari piiratud võimalusi ja veapiire. Magnetkompasside parandused määratakse kindlaks ning neid kasutatakse õigesti kursside ja peilingute määramisel. Roolimisviisi valik on sobivaim olemasolevate ilmastiku-, mere- ja liiklustingimuste ja plaanitud manöövrite jaoks. Ilmamõõtmised ja –vaatlused on täpsed ja teekonna jaoks kohased. Ilmateavet hinnatakse ja kasutatakse laeva teekonna ohutuse tagamiseks. |
|
Ohutu navigatsioonivahi pidamine |
Vahiteenistus Põhjalikud teadmised rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) sisust, kohaldamisest ja eesmärkidest. Põhjalikud teadmised navigatsioonivahis järgitavatest põhimõtete sisust. Laevateede kasutamine IMO kogumiku „Üldised laevateede kasutamise tingimused“ (General Provisions on Ships’ Routeing) alusel. Laevaettekannete tegemine vastavalt laevaettekannete süsteemi üldpõhimõtetele ning VTS laevaliiklusteeninduse korrale. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Vahi pidamine, üleandmine ja vahist lahkumine toimub vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja korrale. Nõuetekohast vaatlust teostatakse pidevalt ning vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja korrale. Signaaltuled, signaalmärgid ja helisignaalid on vastavuses rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) nõuetega ja neid tuntakse õigesti ära. Liikluse, laeva ja keskkonna olukorra jälgimise sagedus ja määr vastab heakskiidetud põhimõtetele ja korrale. Laevade ohtliku lähenemise või kokkupõrke vältimiseks võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirjaga, 1972 (koos muudatustega). Otsused kursi ja/või kiiruse muutmise kohta tehakse õigeaegselt ja vastavalt heakskiidetud navigeerimise korrale. Laeva navigeerimisega seotud liikumised ja tegevused registreeritakse nõuetekohaselt. Vastutus ohutu navigeerimise eest on pidevalt selgesti määratletud, sh ajal, mil kapten viibib sillal või laeva lootsitakse. |
|
Reageerimine ohuolukorras |
Ohuolukorras kohaldatavad meetmed, sh: .1 ohuolukorras reisijate kaitseks ja ohutuse tagamiseks võetavad ettevaatusabinõud; .2 esmane vigastuste hindamine ja elulisuse tagamine; .3 tegutsemine kokkupõrke järel; .4 tegutsemine madalikule sõitmise järel. Kapteni tunnistuse saamiseks lisandub alljärgnev: .1 avariiroolimine; .2 pukseerimise ja puksiiris sõitmise korraldus; .3 inimeste merest päästmine; .4 merehädas oleva laeva abistamine; .5 sadamas juhtunud ohuolukorrale reageerimise korra tundmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 praktiline koolitus. |
Ohuolukorra liik ja raskus määratakse koheselt kindlaks. Esmased tegevused ja vajadusel laeva manööverdamine viiakse läbi vastavalt ettevalmistatud ohuolukorra plaanidele ning vastavad olukorra tõsidusele ning ohuolukorra olemusele. |
|
Reageerimine merehädasignaalile |
Otsingu- ja päästetööd Rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning –pääste käsiraamatu (IAMSAR) sisu tundmine. |
Vastavalt vajadusele kas praktilise koolituse või heakskiidetud valmendil põhineva väljaõppe kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Merehäda- või ohusignaalile reageeritakse viivitamatult. Ohuolukorra plaane ja varem kindlaksmääratud ülesandeid täidetakse nõuetekohaselt. |
|
Laeva manööverdamine ja väikelaeva masinate käitamine |
Laeva manööverdamine ja juhtimine Teadmised ohutut manööverdamist ja käitamist mõjutavatest teguritest. Väikelaeva pea- ja abimehhanismide käitamine. Nõuetekohane ankurdumine ja haalamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Laeva tavapäraste manöövrite tegemisel ei ületata käitursüsteemide, rooliseadme ja jõuajami ohutu käitamise piirmäärasid. Laeva kursi ja kiiruse muutmine ohutu navigeerimise tagamiseks. Pea- ja abimehhanisme ja –seadmeid käitatakse vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele ja ohutu käitamise piirmääradele. |
Teenistusülesanne: lasti käitlemine ja paigutamine ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Lasti laadimise, paigutamise, kinnitamise ja lossimise ning reisi jooksul hooldamise jälgimine |
Lasti käitlemine, paigutamine ja kinnitamine Teadmised lasti, sh ohtliku ja kahjuliku lasti ohutust käitlemisest, paigutamisest ja kinnitamisest ning sellise lasti mõjust inimelude ja laeva ohutusele. Rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirja (IMDG) kasutamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Lastitoimingud viiakse läbi vastavalt lastiplaanile või muudele dokumentidele ning kehtestatud ohutusreeglitele/-eeskirjadele, seadmete kasutusjuhistele ja arvestades lasti paigutamise piiranguid laeval. Ohtliku ja kahjuliku lasti käitlemine toimub vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele ja tunnustatud normidele ning ohutuseeskirjadele. |
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Reostuse vältimise nõuete täitmise tagamine |
Merekeskkonna reostuse vältimine ja reostusevastased tegevused Teadmised merekeskkonna reostuse vältimiseks võetavate ettevaatusabinõude kohta. Reostusevastased tegevused ja kogu sellega seonduv tehnika. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Pardatoimingute jälgimise korrast ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) nõuetest peetakse täielikult kinni.
|
|
Laeva merekõlblikkuse tagamine |
Laeva püstuvus Tööalased teadmised püstuvuse, diferendi ja pingete tabelite, graafikute ning pinge arvutamise seadmete kohta ning oskus neid kasutada. Arusaamine vigastamata laeva ujuvuse osalise kadumise korral võetavatest põhilistest meetmetest. Arusaamine veekindluse põhimõtetest. Laeva konstruktsioon Üldised teadmised laeva peamistest struktuuriüksustest ning eri laevaosade õigete nimede tundmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Püstuvus on kooskõlas IMO vigastamata laeva püstuvuse kriteeriumidega kõikide koormuste juures. Laeva veekindluse tagamise ja säilitamise meetmed on kooskõlas tunnustatud praktikaga. |
|
Tulekahju ennetamine, tuletõrjumine ja tule kustutamine laevas |
Tulekahju ennetamine ja tuletõrjevahendid Oskus korraldada tuletõrjeõppusi. Teadmised tuleklassidest ja keemilistest omadustest. Teadmised tulekustutusvahenditest. Teadmised tegutsemisest tulekahju, sh kütusesüsteemides puhkenud tulekahju korral. |
Jaotise A-VI/3 kohase heakskiidetud tuletõrjealase väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Probleemi liik ja ulatus määratakse viivitamata kindlaks ja esmased tegevused on kooskõlas laeva ohuolukorra juhendi ja plaaniga. Evakueerimine, hädaseiskamine ja isoleerimine viiakse läbi olukorrale vastavalt ning viivitamata. Ettekannete tegemine ning laevapersonali teavitamine toimub olukorrale ja selle tõsidusele vastavas tähtsuse järjekorras, vastavatel tasanditel ja vastava sagedusega.
|
|
Päästevahendite kasutamine |
Inimelude päästmine Oskus korraldada laevalt lahkumise õppusi ning teadmised päästepaatide ja –parvede ning valvepaatide, nende veeskamise seadmete käitamise ja korra kohta, sh päästevahendite raadioseadmed, õnnetuskoha määramise raadiopoid(EPIRB), radartranspondrid (SART), veeülikonnad ja termokaitsevahendid. |
Jaotise A-VI/2 lõigete 1 kuni 4 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Tegevused laevalt lahkumise ja päästeolukorras viiakse läbi vastavalt antud olukorra asjaoludele ja tingimustele ning kooskõlas tunnustatud ohutusalase praktika ja normidega. |
|
Esmaabi andmine laeval |
Arstiabi Meditsiiniliste juhiste ja raadio teel saadud nõuannete praktiline rakendamine, sh oskus neid teadmisi tõhusalt kasutada laeval tõenäoliste õnnetuste ja haiguste puhul. |
Jaotise A-VI/4 lõigete 1 kuni 3 kohase heakskiidetud väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Vigastuste või haigusseisundi võimaliku põhjuse, olemuse ja ulatuse kindlakstegemine toimub viivitamata ning ravi tagajärjel muutub otsene oht elule minimaalseks. |
|
Õigusnõuete täitmise jälgimine |
Tööalased põhiteadmised asjakohastest IMO konventsioonidest, mis reguleerivad ohutust ja turvalisust merel ning merekeskkonna kaitset. |
Eksamite või heakskiidetud väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Inimelude ohutust ning turvalisust merel ja merekeskkonna kaitset puudutavaid õigusnõudeid osatakse õigesti määratleda. |
|
Personali ja laeva ohutuse tagamine |
Teadmised enesepäästevõtete kohta. Teadmised tulekahju ennetamisest ja tuletõrje- ning tulekustutamise oskused. Esmaabialased baasteadmised. Teadmised isikliku ohutuse ja ühiskondliku vastutuse kohta. |
Jaotise A-VI/1 lõike 2 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Kohaseid ohutusalaseid ja kaitsevahendeid kasutatakse õigesti. Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast ja tööohutusnõuetest. Pidevalt peetakse kinni keskkonnaohutuse tagamise korrast. Ohuolukorrast teadasaamisel võetavad esmased ja jätkumeetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendiga. |
Jaotis A-II/4
Navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme tunnistuse taotleja peab näitama, et on pädev täitma navigeerimise teenistusülesannet abitasandil vastavalt tabeli A-II/4 1. veerule.
2. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-II/4 2. veerus.
3. Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-II/4 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele. 3. veerus nimetatud „praktiline test” võib hõlmata heakskiidetud väljaõpet kaldal, mille käigus testitakse õpilaste praktilisi oskusi.
4. Kui mõne teenistusülesande puhul abitasandi pädevuste tabel puudub, on administratsiooni kohuseks kehtestada sellist teenistusülesannet abitasandil täitvatele isikutele asjakohased väljaõppe, hindamise ja diplomeerimise nõuded.
Tabel A-II/4
Navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: Navigeerimine abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Laeva roolimine ning inglise keeles antud roolikäskluste täitmine |
Magnet- ja vurrkompasside kasutamine Roolikäsklused Üleminek automaatroolimiselt käsitsiroolimisele (ja vastupidi). |
Järgmiste tõendite hindamine: .1 praktiline test; .2 heakskiidetud täiendusõpe; .3 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Laev püsib kursil nõuetele vastavates piirides, võttes arvesse laevasõiduala ja valitsevat lainetust. Kursimuutused on sujuvad ja kontrollitud. Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt, käskude mõistmist kinnitatakse meremehele kohasel viisil. |
|
Nõuetekohane kuulde- ja silmvaatlus |
Kohustused vaatluse ajal, sh helisignaalide, signaaltulede ja muude objektide ligikaudse peilingu teatamine kraadides või punktides. |
Järgmiste tõendite hindamine: .1 praktiline test; .2 heakskiidetud täiendusõpe; .3 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Helisignaale, signaaltulesid ja muid objekte märgatakse kohe ja vahiohvitserile kantakse koheselt ette nende ligikaudne peiling kraadides või punktides. |
|
Ohutu vahi pidamisele kaasaaitamine järelevalve ja kontrolli abil |
Laeval kasutatavad mõisted ja määratlused. Nõuetekohaste sisekommunikatsiooni-ja häiresüsteemide kasutamine. Võime mõista käske ja suhelda vahiohvitseriga vahiteenistusse puutuvates küsimustes. Vahist lahkumise, vahi pidamise ja vahi üleandmise kord. Ohutu vahi pidamiseks vajalik teave. Peamised keskkonnakaitsemeetmed. |
Täiendõppe ja heakskiidetud õppelaeva väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt, vahiohvitserilt küsitakse nõu/selgitusi, juhul kui vahipidamise teave või antud juhised ei ole arusaadavad. Vahi pidamine, üleandmine ja vahist lahkumine toimub vastavalt heakskiidetud tavadele ja korrale. |
|
Ohuolukorras kasutatavate seadmete käitamine ja ohuolukorras kasutatavate meetmete rakendamine |
Ohuolukorrast tulenevate kohustuste ja häiresignaalide tundmine. Pürotehniliste hädasignaalide tundmine; õnnetuskoha määramise raadiopoid (EPIRB), radartranspondrid (SART). Valehädahäirete vältimine ning kogemata käivitamise puhul võetavad meetmed. |
Praktilise ettenäitamise, täiendõppe ja heakskiidetud õppelaeva väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Ohuolukorrast või ebatavalisest olukorrast teada saamisele järgnevad esmased toimingud vastavad kehtestatud tavadele ja korrale. Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt, käskude mõistmist kinnitatakse meremehele kohasel viisil. Pidevalt on tagatud ohuolukordadest ja merehädast teatamise süsteemi terviklikkus. |
Jaotis A-II/5
Vanemmadrusest reakoosseisu liikmetunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemmadruse tunnistuse taotleja peab näitama, et on pädev täitma teenistusülesandeid abitasandil vastavalt tabeli A-II/5 1. veerule.
2. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemmadruse vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-II/5 2. veerus.
3. Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-II/5 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Tabel A-II/5
Vanemmadrusest reakoosseisu liikme minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: Navigeerimine abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Ohutu navigatsioonivahi pidamisele kaasaaitamine |
Võime mõista käske ja suhelda vahiohvitseriga vahiteenistusse puutuvates küsimustes. Vahist lahkumise, vahi pidamise ja vahi üleandmise kord. Ohutu vahi pidamiseks vajalik teave. |
Täiendõppe või praktilise testi kaudu saadud tõendite hindamine. |
Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt. Vahi pidamine, üleandmine ja vahist lahkumine toimub vastavalt heakskiidetud tavadele ja korrale. |
|
Sildumisele, ankurdumisele ja teistele haalamisega seotud tegevustele kaasaaitamine |
Tööalased teadmised haalamise süsteemist ja sellega seotud toimingutest, sh: .1 haalamis- ja puksiirotsade ülesanded ja iga otsa toimimine osana tervikust; .2 haalamisseadmete, sh sildumisvaierite, sünteetiliste ja kiust trosside, vintside, ankrupelide, kepslite, piitengite, kiilude ja pollarite tugevus, ohutu töökoormus ja katkemistugevus; .3 haalamis- ja puksiirotsade ning –vaierite, sh puksiirtrosside naageldamise ja lahti andmise kord ja toimingute järjekord; .4 ankrute kasutamine kord ja toimingute järjekord erinevates olukordades. Tööalased teadmised haalpoile või –poidele kinnitumise korrast ja toimingute järjekorrast. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .5 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Toimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele ja seadmete käitamisjuhistele. |
Teenistusülesanne: Lasti käitlemine ja paigutamine abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Lasti ja varude käitlemisele kaasaaitamine |
Teadmised lasti ja varude, sh ohtliku ja kahjuliku lasti ning vedelike ohutust käitlemisest, paigutamisest ja kinnitamisest. Põhiteadmised lasti eri liikidest ja nendega seotud ettevaatusabinõudest ning IMDG märgistuste äratundmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .5 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Lasti ja varudega seotud toimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele ja seadmete käitamisjuhistele. Ohtliku ja kahjuliku lasti käitlemine toimub vastavalt tunnustatud ohutuseeskirjadele. |
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Tekiseadmete ja –mehhanismide ohutule käitamisele kaasaaitamine |
Teadmised tekiseadmetest, sh: .1 klappide, pumpade, talide, kraanade, poomide ja nendega seotud seadmete töö ja kasutamine; .2 vintside, ankrupelide, kepslite ja nendega seotud seadmete töö ja kasutamine; .3 luugid, veekindlad uksed, pardaluugid ja nendega seotud seadmed; .4 kiust ja metallist köied, trossid ja ketid, sh nende ehitus, kasutamine, märgistus, hooldus ja nõuetekohane paigaldamine; .5 oskus kasutada ja mõista põhilisi signaale, mis on vajalikud seadmete käitamiseks (sh vintsid, ankrupelid, kraanad ja talid); .6 oskus käitada igasugustes tingimustes ankruseadmeid, näiteks ankurdumisel, ankru hiivamisel, mereklaariks kinnitamisel ja ohuolukordades. Teadmised järgmistest toimingutest ja oskus neid sooritada: .1 pootsmannitooli ja töölava taageldamine ja maha taageldamine; .2 lootsiredelite, talide, rotitõrjerõngaste ja laevatreppide taageldamine ja maha taageldamine; .3 taglasetöödeoskus, sh oskus nõuetekohaselt kasutada sõlmi, pleisse ja pidureid. Teki- ja lastimisseadmete kasutamine ja käitamine: .1 juurdepääsu korraldus, luugid ja luugikaaned, rambid, parda-, vööri-, ahtriuksed või tõstukid; .2 torustikud – pilsi- ja ballastsüsteemi imitorud ja –kaevud; .3 kraanad, lastipoomid ja vintsid, Teadmised lippude heiskamisest ja langetamisest, peamiste tähelippudega antavate signaalide tundmine (A,B,G,H,O,P,Q). |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Toimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele ja seadmete käitamisjuhistele. Hinnatava vastutusalas toimub pidevalt edukas suhtlemine. Seadmeid käitatakse ohutult ja vastavalt kehtestatud korrale. Taageldamise ja maha taageldamise meetodite nõuetekohane kasutamine, vastavalt valdkonnas kehtivatele ohutustavadele, praktilise ettenäitamisega. Sõlmede tegemine, pleisside, pidurite, markide, kleedingute ja laeva purjematerjalide nõuetekohane kasutamine, praktilise ettenäitamisega. Plokkide ja talide nõuetekohane kasutamine, praktilise ettenäitamisega. Otste, köite, trosside ja kettide kasutamine vastavalt nõuetekohastele meetoditele, praktilise ettenäitamisega. |
|
Töötervishoiu ja –ohutuse reeglitest kinnipidamine |
Tööalased teadmised tööohutusnõuetest ja isikliku ohutuse nõuetest laeval, sh: .1 töötamine kõrgustes; .2 töötamine väljaspool parrast; .3 töötamine kinnistes ruumides; .4 süsteemide käitamise luba; .5 otste käsitsemine; .6 tõstetehnikad ja seljavigastuste vältimise viisid; .7 elektrilised ohutusnõuded; .8 mehaanilised ohutusnõuded; .9 ohutusnõuded keemilised ja bioloogilise ohu vältimiseks; .10 isikukaitsevahendid. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast. Pidevalt peetakse kinni tööohutusnõuetest ning kasutatakse õigesti asjakohaseid ohutus- ja kaitsevahendeid. |
|
Ettevaatusabinõude kasutamine ja kaasaaitamine merereostusevältimiseks |
Teadmised merekeskkonna reostuse vältimiseks võetavate ettevaatusabinõude kohta. Teadmised reostusevastaste seadmete kasutamisest ja käitamisest. Teadmised heakskiidetud merereostusainete kõrvaldamise viisidest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Pidevalt peetakse kinni merekeskkonna kaitse korrast. |
|
Päästepaatide ja –parvede ning valvepaatide juhtimine |
Teadmised päästepaatide ja –parvede ning valvepaatide juhtimisest, nende veeskamise seadmetest ja käitamise korrast ning nende varustusest. Teadmised merel ellujäämise tehnikatest. |
Jaotise A-VI/2 lõigete 1 kuni 4 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Tegevused laevalt lahkumise ja päästeolukorras viiakse läbi vastavalt antud olukorra asjaoludele ja tingimustele ning kooskõlas tunnustatud ohutusalase praktika ja normidega. |
Teenistusülesanne: hooldus ja remont abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Laeva hooldusele ja remondile kaasaaitamine |
Oskus kasutada värve, määrde- ja puhastusaineid ning vastavaid seadmeid. Arusaamine igapäevastest hooldus- ja remonditöödest ning nende sooritamine. Teadmised pinna ettevalmistamise tehnikatest. Tootja ohutuse eeskirjade ja laevaeeskirjadest arusaamine. Teadmised saasteainete ohutust kõrvaldamisest. Teadmised mehaaniliste ja elektriliste tööriistade käitamisest , hooldusest ja kasutamisest. |
Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Hooldus- ja remonditööd viiakse läbi vastavalt tehnilistele, ohutus- ja toimimisjuhistele. |
III PEATÜKK
Masinameeskonda käsitlevad nõuded
Jaotis A-III/1
Mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Väljaõpe
1 Reegli III/1 lõikes 2.4 nõutud väljaõpe ja koolitus hõlmab vahimehaaniku ülesannete täitmiseks vajalikku mehaanika ja elektrialast töökojaväljaõpet.
Väljaõpe laeval
2 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku diplomi taotleja, kelle reegli III/1 lõike 2.2 kohane meresõidupraktika moodustab osa käesoleva jaotise nõuetele vastavaks loetud ja heakskiidetud õppekavast, peab läbima laeva pardal toimuva heakskiidetud väljaõppe,
.1 et tagada taotlejale nõutud meresõidupraktika jooksul vahimehaaniku kohustuste, ülesannete ja vastutuse alane süstemaatiline väljaõpe ning kogemused, võttes arvesse käesoleva koodeksi jaotise B-III/1 juhiseid;
.2 mis toimub heakskiidetud meresõidupraktika läbiviimiseks kasutatava laeva pädevate ja diplomeeritud laevamehaanikute hoolsa järelevalve ja kontrolli all, ja
.3 mis dokumenteeritakse nõuetekohaselt praktikapäevikus.
Pädevustase
3 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku diplomi taotleja peab näitama, et on pädev täitma ekspluatatsioonitasandil neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-III/1 1. veerus;
4 Diplomi saamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-III/1 2. veerus.
5 Laevamehaanikute
tabeli A-III/1 2. veerus loetletud temaatilised teadmised peavad olema piisaval
tasemel vahiteenistuse kohustuste täitmiseks.*
* Praktikapäeviku koostamisel võib abi olla vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est ja Rahvusvahelise Laevandusföderatsiooni koostatud samalaadsest dokumendist.
6 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks tuginevad jaotise A-VIII/2 osale 4-2 „Masinavahi põhimõtted“, võttes ühtlasi arvesse käesoleva osa asjakohaseid nõudeid ning käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
7 Diplomite taotlejad teenimiseks sellistel laevadel, mille masinate hulka ei kuulu aurukatlad, ei pea täitma tabeli A-III/1 vastavaid nõudeid. Nimetatud alustel väljastatud diplom ei kehti teenimiseks laevadel, mille masinate hulka aurukatlad kuuluvad, seni kuni laevamehaanik ei ole täitnud tabeli A-III/1 väljajäetud pädevusnõudeid. Vastav piirang märgitakse diplomile ja kinnituslehele.
8 Administratsioon võib loobuda nõuetest tunda selliseid laeva masinaid, mis ei kuulu nende hulka, mille kohta kehtib väljastatav diplom. Nimetatud alustel väljastatud diplom ei kehti ühtki teist liiki masinate kohta, seni kuni laevamehaanik ei ole tõendanud oma pädevust nõutavate teadmiste suhtes. Vastav piirang märgitakse diplomile ja kinnituslehele.
9 Diplomi taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-III/1 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Kohalik rannasõit
10 Reegli III/1 lõigete 2.2 kuni 2.5 nõudeid, mis käsitlevad tabeli A-III/1 2. veeru eri osades nõutavat teadmiste, arusaamade ja oskuste taset, võib vastavalt vajadusele varieerida laevamehaanikute puhul, kes teenivad väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega kohalikku rannasõitu tegevatel laevadel, kuid pidades silmas kõikide samades vetes tegutsevate laevade ohutust. Vastav piirang märgitakse diplomile ja kinnituslehele.
Tabel A-III/1
Mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: laevamehaanika ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Ohutu masinavahi pidamine |
Põhjalikud teadmised masinavahi pidamise põhimõtetest, sh: .1 vahi üle- ja vastuvõtmisega seotud kohustused; .2 igapäevased vahi käigus täidetavad ülesanded; .3 masinapäevaraamatu pidamine ja lugemite tähendus; .4 vahi üleandmisega seotud kohustused. Ohutustoimingud ja toimingud ohuolukorras; kõikide süsteemide üleminek kaug-/automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisele. Vahis võetavad ettevaatusabinõud ning (eriti kütusesüsteeme puudutava) tulekahju või õnnetuse puhul koheselt võetavad meetmed. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Vahi pidamine, üleandmine ja vahist lahkumine toimub vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja korrale. Laeva masinate ja süsteemide jälgimise sagedus ja määr vastab tootja soovitustele ja heakskiidetud põhimõtetele ja korrale, sh masinavahi pidamise põhimõtetele. Laeva masinatega seotud liikumised ja arengud registreeritakse nõuetekohaselt. |
|
Ohutu masinavahi pidamine (järg) |
Masinaruumi töökorraldamine Teadmised masinaruumi töökorralduse põhimõtetest, sh: .1 ressursside jaotamine, täitjate määramine ja prioriteetide seadmine; .2 tõhus suhtlemine; .3 enesekehtestamine ja juhtimine; .4 ümbritsevatest oludest teadlikkuse saavutamine ja säilitamine; .5 meeskondlikke kogemuste arvestamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud väljaõpe; .2 heakskiidetud täiendusõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe. |
Ressursse jaotatakse ja täitjaid määratakse, arvestades õigesti ülesannete täitmiseks vajalikke prioriteete. Suhtlemine toimub selgelt ja ühemõtteliselt, öeldu mõistmist kinnitatakse. Kahtlust tekitavate otsuste/tegevuste suhtes reageeritakse ja võetakse meetmed nõuetekohaselt. Kasutatakse tõhusaid juhtimisvõtteid. Laevapere liikmed omavad ühist ja õiget arusaama hetke- ja prognoositavast olukorrast masinaruumi ja selle süsteemide ja väliskeskkonna suhtes. |
|
Inglise keele kasutamine nii kirjas kui kõnes |
Piisav inglise keele oskus, mis võimaldab ohvitseril kasutada laevamehaanika alaseid väljaandeid ning täita vastavaid ülesandeid. |
Praktilise koolituse kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Inglisekeelsetest laevamehaanika alastest väljaannetest saadakse õigesti aru. Suhtlemine toimub selgelt ning arusaadavalt. |
|
Sisekommunikatsioonisüsteemide kasutamine |
Kõigi laeva sisekommunikatsioonisüsteemide käitamine |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Kõigi teadete edastamine ja vastuvõtt on pidevalt edukas. Kogu suhtlus registreeritakse täielikult, täpselt ja vastavalt õigusnõuetele. |
|
Pea- ja abimehhanismide ja nendega seotud automaatikasüsteemide käitamine |
Mehhanismide konstruktsiooni ja käitamise peamised põhimõtted, sh: .1 laeva diiselmootor; .2 laeva auruturbiin; .3 laeva gaasiturbiin; .4 laevakatel; .5 võllistik, sh sõuvõlliliin; .6 muud abimehhanismid, sh mitmesugused pumbad, õhukompressor, puhasti, veemagesti, soojusvaheti, külmutus-, õhukonditsioneeri ja ventilatsioonisüsteemid; .7 rooliseade; .8 automaatkontrollisüsteemid; .9 vedelikuvool ja määrdeõlide, kütteõlide ja jahutussüsteemide omadused; .10 tekimehhanismid. Jõuseadme, sh automaatikasüsteemide käitamise ohutustoimingud ja toimingud ohuolukorras. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Mehhanismide konstruktsiooni ja käitamist mõistetakse ning osatakse jooniste/juhiste abil selgitada. |
|
Pea- ja abimehhanismide ja nendega seotud automaatikasüsteemide käitamine (järg) |
Alljärgnevate masinate ja automaatikasüsteemide ettevalmistamine, käitamine, veamäärang ja kahjustuste vältimise meetmed: .1 peamasin ja sellega seotud abimehhanismid; .2 aurukatel ja sellega seotud abimehhanismid ning aurusüsteemid; .3 esmase ajami abimehhanismid ja seotud süsteemid; .4 muud abimehhanismid, sh külmutus-, õhukonditsioneeri ja ventilatsioonisüsteemid. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Toimingud kavandatakse ja viiakse läbi vastavalt kasutamisjuhenditele, kehtestatud eeskirjadele ja korrale, et tagada toimingute ohutus ja vältida merekeskkonna reostumist. Kõrvalekalded normist tuvastatakse koheselt. Laeva masinate ja mehaanikasüsteemide võimsus vastab pidevalt nõuetele, sh kiiruse ja suuna muutust nõudvatele käsklustele sillalt. Masinate rikete põhjused tuvastatakse koheselt ning võetavad meetmed on suunatud laeva ja masinate üldise ohutuse tagamisele, arvestades asjaolusid ja tingimusi. |
|
Kütuse-, määrde-, ballasti- ja muude pumbasüsteemide ja nendega seotud automaatikasüsteemide käitamine |
Pumpade ja torustike, sh automaatikasüsteemide käitamisomadused. Pumbasüsteemide käitamine: .1 igapäevased pumpamistoimingud: .2 pilsi-, ballasti- ja lasti pumbasüsteemide käitamine. Nõuded pilsivee separaatoritele (või sarnastele seadmetele) ning nende käitamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Toimingud kavandatakse ja viiakse läbi vastavalt kasutamisjuhenditele, kehtestatud eeskirjadele ja korrale, et tagada toimingute ohutus ja vältida merekeskkonna reostumist. Kõrvalekalded normist tuvastatakse koheselt ja võetakse kohased meetmed. |
Teenistusülesanne: elektrotehnika, elektroonika ja automaatika ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Elektri-, elektrooniliste ja automaatikasüsteemide käitamine |
Alljärgnevate elektriliste, elektrooniliste ja automaatikaseadmete põhikonfiguratsioon ja tööpõhimõtted: .1 elektriseadmed: .a generaator ja jaotussüsteemid; .b generaatorite ettevalmistamine, käivitamine, paralleelimine ja ümberlülitamine; .c elektrimootorid, sh nende käivitamise viisid; .d kõrgepingeseadmed; .e järjestikskeemid ja nendega seotud süsteemid; .2 elektroonilised seadmed: .a elektroonikaplokkide põhielemendid; .b automaatika- ja juhtimissüsteemide vooskeemid; .c masinate, sh peajõuseadme ja aurukatla automaatjuhtimissüsteemide funktsioonid, omadused ja erijooned; .3 automaatikasüsteemid: .a mitmesugused automaatjuhtimise viisid ja omadused; .b proportsionaalse-integreeriva-diferentseeriva (PID) regulaatori omadused ja sellega seotud protsessijuhtimise seadmed süsteemis. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Toimingud kavandatakse ja viiakse läbi vastavalt kasutamisjuhenditele, kehtestatud eeskirjadele ja korrale, et tagada toimingute ohutus. Elektri-, elektroonilisi ja automaatikasüsteeme mõistetakse ning osatakse jooniste/juhiste abil selgitada. |
|
Elektri- ja elektrooniliste seadmete hooldus ja remont |
Ohutusnõuded tööks laeva elektrisüsteemidega, sh elektriseadmete ohutu isoleerimine enne kui töötaja tohib nendega tööle hakata. Elektrisüsteemi seadmete, jaotuskilpide, elektrimootorite, generaatorite ja alalisvoolu elektrisüsteemide ja –seadmete hooldus ja remont. Elektririkete tuvastamine, rikkekoha leidmine ja kahju vältimise meetmed. Elektrilise testimise ja mõõtmise seadmete ehitus ja käitamine. Alljärgnevate seadmete vastavus- ja jõudlustestimine ning konfiguratsioon: .1 seiresüsteemid; .2 automaatjuhtimissüsteemid; .3 kaitseseadmed. Elektriliste ja lihtsamate elektrooniliste skeemide tõlgendamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud töökojaväljaõpe; .2 heakskiidetud praktilised kogemused ja testid; .3 heakskiidetud täiendusõpe; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Töötamisel kasutatakse kohaseid ohutusmeetmeid. Mehaaniliste tööriistade, mõõteriistade ja testimisseadmete valik ja kasutamine on nõuetekohane ja tulemusi tõlgendatakse õigesti. Seadmete lahtivõtmisel, inspekteerimisel, remontimisel ja kokkupanemisel järgitakse kasutusjuhiseid ja head tava. Kokkupanemisel ja jõudlustestimisel järgitakse kasutusjuhiseid ja head tava. |
Teenistusülesanne: hooldus ja remont ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Mehaaniliste ja elektriliste tööriistade ning mõõteriistade nõuetekohane kasutamine remondiks ja komponentide valmistamiseks pardal |
Laevade ja seadmete ehitamisel ja remondil kasutatavate materjalide omadused ja piirangud. Komponentide valmistamisel ja remondil kasutatavate protsesside omadused ja piirangud. Omadused ja parameetrid, mida tuleb süsteemide ja komponentide valmistamisel ja remondil arvesse võtta. Ohutud viisid erakorraliste või ajutiste remonttööde teostamiseks. Ettevaatusabinõud ohutu töökeskkonna tagamisel ning mehaaniliste, elektriliste tööriistade ja mõõteriistade ohutul kasutamisel. Mehaaniliste ja elektriliste tööriistade ning mõõteriistade kasutamine. Eri liiki hermeetikute ja tihendite kasutamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud töökojaväljaõpe; .2 heakskiidetud praktilised kogemused ja testid; .3 heakskiidetud täiendusõpe; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Tüüpiliste laeval vajaminevate komponentide oluliste parameetrite väljaselgitamine on nõuetekohane. Materjalide valik on nõuetekohane. Komponentide valmistamisel jäädakse lubatud hälbe piiridesse. Seadmete, mehaaniliste ja elektriliste tööriistade ning mõõteriistade kasutamine on nõuetekohane ja ohutu. |
|
Laeva masinate ja seadmete hooldus ja remont |
Remondi- ja hooldustöödel võetavad ohutusmeetmed, sh laeva masinate ja seadmete ohutu seiskamine enne kui töötaja tohib nendega tööle hakata. Nõuetekohased põhiteadmised ja –oskused mehaanikast. Masinate ja seadmete hooldus ja remont, näiteks lahtivõtmine, seadistamine ja kokkupanemine. Kohaste eriseadmete ja mõõteriistade kasutamine. Projekteerimise erijooned ja materjalide valik seadmete valmistamisel. Masinate plaanide ja kasutusjuhiste tõlgendamine. Torustike, hüdrauliliste ja pneumaatiliste skeemide tõlgendamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud töökojaväljaõpe; .2 heakskiidetud praktilised kogemused ja testid; .3 heakskiidetud täiendusõpe; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Kasutatakse nõuetekohaseid ohutusmeetmeid. Tööriistade ja varuosade valik on nõuetekohane. Seadmete lahtivõtmisel, inspekteerimisel, remontimisel ja kokkupanemisel järgitakse kasutusjuhiseid ja head tava. Ekspluatatsiooni viimisel ja jõudlustestimisel järgitakse kasutusjuhiseid ja head tava. Materjalide ja varuosade valik on nõuetekohane. |
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Reostuse vältimise nõuete täitmise tagamine |
Merekeskkonna reostuse vältimine Teadmised merekeskkonna reostuse vältimiseks võetavate ettevaatusabinõude kohta. Reostusetevastased tegevused ja kogu sellega seonduv tehnika. Aktiivsete merekeskkonna kaitse meetmete tähtsus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud väljaõpe. |
Pardatoimingute jälgimise korrast ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) nõuetest peetakse täielikult kinni. Tegevustega tagatakse positiivne keskkonnamaine. |
|
Laeva merekõlblikkuse tagamine |
Laeva püstuvus Tööalased teadmised püstuvuse, diferendi ja pingete tabelite, graafikute ning pinge arvutamise seadmete kohta ning oskus neid kasutada. Arusaamine veekindluse põhimõtetest. Arusaamine vigastamata laeva ujuvuse osalise kadumise korral võetavatest põhilistest meetmetest. Laeva konstruktsioon Üldised teadmised laeva peamistest struktuuriüksustest ning eri laevaosade õigete nimede tundmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Püstuvus on kooskõlas IMO vigastamata laeva püstuvuse kriteeriumidega kõikide koormuste juures. Laeva veekindluse tagamise ja säilitamise meetmed on kooskõlas tunnustatud praktikaga. |
|
Tulekahju ennetamine, tuletõrjumine ja tule kustutamine laevas |
Tulekahju ennetamine ja tuletõrjevahendid Oskus korraldada tuletõrjeõppusi. Teadmised tuleklassidest ja keemilistest omadustest. Teadmised tulekustutusvahenditest. Teadmised tegutsemisest tulekahju, sh kütusesüsteemides puhkenud tulekahju korral. |
Jaotise A-VI/3 lõigete 1 kuni 3 kohase heakskiidetud tuletõrjealase väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Probleemi liik ja ulatus määratakse viivitamata kindlaks ja esmased tegevused on kooskõlas laeva ohuolukorra juhendi ja plaaniga. Evakueerimine, hädaseiskamine ja isoleerimine viiakse läbi olukorrale vastavalt ning viivitamata. Ettekannete tegemine ning laevapersonali teavitamine toimub olukorrale ja selle tõsidusele vastavas tähtsuse järjekorras, vastavatel tasanditel ja vastava sagedusega. |
|
Päästevahendite kasutamine |
Inimelude päästmine Oskus korraldada laevalt lahkumise õppusi ning teadmised päästepaatide ja –parvede ning valvepaatide, nende veeskamise seadmete käitamise ja korra kohta, sh päästevahendite raadioseadmed, õnnetuskoha määramise raadiopoid (EPIRB), radartranspondrid (SART), veeülikonnad ja termokaitsevahendid. |
Jaotise A-VI/2 lõigete 1 kuni 4 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Tegevused laevalt lahkumise ja päästeolukorras viiakse läbi vastavalt antud olukorra asjaoludele ja tingimustele ning kooskõlas tunnustatud ohutusalase praktika ja normidega. |
|
Esmaabi andmine laeval |
Arstiabi Meditsiiniliste juhiste ja raadio teel saadud nõuannete praktiline rakendamine, sh oskus neid teadmisi tõhusalt kasutada laeval tõenäoliste õnnetuste ja haiguste puhul. |
Jaotise A-VI/4 lõigete 1 kuni 3 kohase heakskiidetud väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Vigastuste või haigusseisundi võimaliku põhjuse, olemuse ja ulatuse kindlakstegemine toimub viivitamata ning ravi tagajärjel muutub otsene oht elule minimaalseks. |
|
Õigusnõuete täitmise jälgimine |
Tööalased põhiteadmised asjakohastest IMO konventsioonidest, mis reguleerivad ohutust ja turvalisust merel ning merekeskkonna kaitset. |
Eksamite või heakskiidetud väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Inimelude ohutust ning turvalisust merel ja merekeskkonna kaitset puudutavaid õigusnõudeid osatakse õigesti määratleda. |
|
Juhtimis- ja meeskonnatöö oskuste rakendamine |
Tööalased teadmised laeva personali juhtimisest ja väljaõppest. Teadmised asjakohastest rahvusvahelistest merekonventsioonidest ja soovitustest ning siseriiklikest õigusaktidest. Tööülesannete ja töökoormuse haldamise oskus, sh: .1 planeerimine ja koordineerimine; .2 tööjaotus; .3 aja- ja ressursipiirangud; .4 prioriteetide seadmine. Tõhusa ressursihaldamise põhimõtete tundmine ja rakendamine: .1 ressursside jaotamine, täitjate määramine ja prioriteetide seadmine; .2 tõhus suhtlemine laeval ja kaldaga; .3 otsused peegeldavad meeskondlike kogemuste arvessevõttu; .4 enesekehtestamine ja juhtimine, sh motiveerimine; .5 ümbritsevatest oludest teadlikkuse saavutamine ja säilitamine. Otsustetegemise tehnikate tundmine ja rakendamine: .1 olukorra ja riskide hindamine; .2 kujunenud arvamuste väljaselgitamine ja kaalumine; .3 tegevusliini valik; .4 tulemuse efektiivsuse hindamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud väljaõpe; .2 heakskiidetud täiendusõpe; .3 praktiline ettenäitamine. |
Meeskonnale antakse ülesandeid ja teavet neilt eeldatava tööpanuse ja käitumise kohta asjaomastele isikutele kohasel viisil. Väljaõppe eesmärgid ja tegevused põhinevad olemasolevate pädevuste, võimekuste ja tööalaste vajaduste hinnangul. Toimingud viiakse läbi vastavalt kohaldatavatele reeglitele. Toimingud kavandatakse ja ressursid jaotatakse vastavalt vajadusele ning ülesannete täitmiseks vajalikus järjekorras. Suhtlemine toimub selgelt ja ühemõtteliselt, öeldu mõistmist kinnitatakse. Näidatakse tõhusat juhtimisoskust. Vajalikud laevapereliikmed omavad ühist arusaama hetke- ja prognoositavast olukorrast laeva, selle käitamise ja väliskeskkonna suhtes. Otsused on antud olukorra jaoks tõhusaimad. |
|
Personali ja laeva ohutuse tagamine |
Teadmised enesepäästevõtete kohta. Teadmised tulekahju ennetamisest ja tuletõrje- ning tulekustutamise oskused. Esmaabialased baasteadmised. Teadmised isikliku ohutuse ja ühiskondliku vastutuse kohta. |
Jaotise A-VI/1 lõike 2 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Kohaseid ohutusalaseid ja kaitsevahendeid kasutatakse õigesti. Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast ja tööohutusnõuetest. Pidevalt peetakse kinni keskkonnaohutuse tagamise korrast. Ohuolukorrast teadasaamisel võetavad esmased ja jätkumeetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendiga. |
Jaotis A-III/2
3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi taotleja peab näitama, et on pädev täitma juhtimistasandil neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-III/2 1. veerus.
2 Diplomi saamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-III/2 2. veerus. Need hõlmavad, laiendavad ja süvendavad vahimehaaniku diplomi saamiseks vajalikke teemasid, mis on loetletud tabeli A-III/1 2. veerus.
3 Arvestades, et teine mehaanik peab olema valmis igal ajal vanemmehaaniku vastutuse üle võtma, on nimetatud teemade hindamise eesmärgiks kontrollida taotleja suutlikkust omandada kogu olemasolev teave, mis mõjutab laeva masinate ohutust ning merekeskkonna kaitset.
4 Taotleja tabeli A-III/2 2.
veerus loetletud temaatilised teadmised peavad olema piisaval tasemel
vanemmehaaniku või teise mehaaniku kohustuste täitmiseks.*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
5 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks võtavad arvesse käesoleva osa asjakohaseid nõudeid ning käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
6 Administratsioon võib loobuda nõuetest tunda selliseid laeva masinaid, mis ei kuulu nende hulka, mille kohta kehtib väljastatav diplom. Nimetatud alustel väljastatud diplom ei kehti ühtki teist liiki masinate kohta, seni kuni laevamehaanik ei ole tõendanud oma pädevust nõutavate teadmiste suhtes. Vastav piirang märgitakse diplomile ja kinnituslehele.
7 Diplomi taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-III/2 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Kohalik rannasõit
8 Tabeli A-III/2 2. veeru eri osades nõutavat teadmiste, arusaamade ja oskuste taset võib vastavalt vajadusele varieerida laevamehaanikute puhul, kes teenivad kohalikku rannasõitu tegevatel piiratud peamasinate efektiivse koguvõimsusega laevadel, kuid pidades silmas kõikide samades vetes tegutsevate laevade ohutust. Vastav piirang märgitakse diplomile ja kinnituslehele.
Tabel A-III/2
3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: laevamehaanika juhtimistasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Jõuseadme käitamise korraldamine |
Alljärgnevate masinate ja abiseadmete ehitus ja toimimise põhimõtted: .1 laeva diiselmootor; .2 laeva auruturbiin; .3 laeva gaasiturbiin; .4 laevakatel; |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Masinate ehituse ja toimimise põhimõtteid mõistetakse ja selgitatakse õigesti. |
|
Toimingute kavandamine ja ajaline planeerimine |
Teoreetilised teadmised Termodünaamika ja soojusülekanne. Mehaanika ja hüdromehaanika. Diiselmootorite ja auru- ning gaasiturbiinide propulsiivsed omadused, sh kiirus, võimsus ja kütusekulu. Alljärgnevate masinate soojustsükkel, soojuslik kasutegur ja soojusbilanss: .1 laeva diiselmootor; .2 laeva auruturbiin; .3 laeva gaasiturbiin; .4 laevakatel; Külmutusseadmed ja külmutustsükkel. Kütte- ja määrdeainete füüsikalised ja keemilised omadused. Materjalitehnoloogia. Laevade projekteerimine ja konstruktsioon, sh elulisuse tagamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Toimingute kavandamine ja ettevalmistamine on kooskõlas jõuseadme ehituslike parameetritega ning reisi vajadustega. |
|
Pea- ja abijõuseadmete käitamine, järelevalve, toimivuse hindamine ja ohutuse tagamine |
Praktilised teadmised Pea- ja abijõuseadmete, sh nendega seotud süsteemide käivitamine ja seiskamine. Jõuseadmete käitamispiirangud. Pea- ja abijõuseadmete tõhus käitamine, järelevalve, toimivuse hindamine ja ohutuse tagamine. Peamasina funktsioonid ja automaatjuhtimise mehhanism. Abijõuseadmete funktsioonid ja automaatjuhtimise mehhanism, sh (kuid mitte ainult): .1 generaatori jaotussüsteemid; .2 laevakatlad; .3 õlipuhasti; .4 külmutussüsteem; .5 pumbasüsteemid ja torustikud; .6 rooliseade; .7 lastimis- ja tekiseadmed. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Kasutatakse kõige kohasemaid masinate ettevalmistamise ja käivitamise, kütuste, määrdeõlide, jahutusvee ja õhu valmisseadmise meetodeid. Rõhkude, temperatuuride ja pöörete kontrollimine käivitamise ja soojendamise ajal toimub vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele ja heakskiidetud tööplaanidele. Pea- ja abijõuseadmete järelevalve on piisav nende ohutuks käitamiseks. Kasutatakse kõige kohasemaid masinate seiskamise ja mootori jahutamise järelevalve meetodeid. Mootorite kandevõime mõõtmise meetodid vastavad tehnilistele spetsifikatsioonidele. Kontrollitakse toimivuse vastavust käsklustele sillalt. Toimivustasemed vastavad tehnilistele spetsifikatsioonidele. |
|
Kütuse, määrdeõlide ja ballastiga seotud toimingute korraldamine |
Masinate, sh pumbasüsteemide ja torustike käitamine ja hooldus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Kütuse ja ballastiga seotud toimingud sooritatakse vastavalt töömeetoditele ning vältides merekeskkonna reostumist. |
Teenistusülesanne: elektrotehnika, elektroonika ja automaatika juhtimistasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Elektri-, elektrooniliste automaatikasüsteemide käitamise korraldamine |
Teoreetilised teadmised Laeva elektrotehnoloogia, jõuelektroonika, automaatika ja ohutusseadmed. Alljärgnevate masinate automaatijuhtimise ja ohutusseadmete ehitus ja süsteemi konfiguratsioon: .1 peamasin; .2 generaator ja jaotussüsteem; .3 laevakatel. Elektrimootorite automaatijuhtimise ja ohutusseadmete ehitus ja süsteemi konfiguratsioon. Kõrgepingeseadmete ehitus. Hüdrauliliste ja pneumaatiliste juhtimissüsteemide omadused. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Seadmete ja süsteemi käitamine toimub vastavalt kasutusjuhistele. Toimivustasemed vastavad tehnilistele spetsifikatsioonidele. |
|
Elektri-, elektrooniliste automaatikaseadmete tõrkeotsingu ja uuesti töökorda viimise korraldamine |
Praktilised teadmised Elektri-, elektrooniliste automaatikaseadmete tõrkeotsing. Elektri-, elektrooniliste automaatika- ja ohutusseadmete vastavustestimine. Seiresüsteemide tõrkeotsing. Tarkvara versioonihaldus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Hooldustoimingud kavandatakse nõuetekohaselt, vastavalt tehnilistele, õiguslikele, ohutusalastele ja menetluslikele spetsifikatsioonidele. Seadmete kontroll-, testimine ja tõrkeotsing on nõuetekohased. |
Teenistusülesanne: hooldus ja remont juhtimistasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Hoolduse ja remondi ohutu ja tõhus korraldamine |
Teoreetilised teadmised Praktiline laevamehaanika Praktilised teadmised Hoolduse ja remondi ohutu ja tõhus korraldamine Hoolduse, sh õigusnõuete ja klassifitseerimisega seotud kontrollimiste kavandamine. Remonttööde kavandamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud töökojaväljaõpe. |
Hooldustoimingud kavandatakse nõuetekohaselt, vastavalt tehnilistele, õiguslikele, ohutusalastele ja menetluslikele spetsifikatsioonidele. Hoolduse ja remondi jaoks on olemas kohased plaanid, spetsifikatsioonid, materjalid ja seadmed. Võetud meetmed tagavad masinate töökorda seadmise kõige sobivamal viisil. |
|
Masinate rikete põhjuste tuvastamine ja väljaselgitamine ning vigade kõrvaldamine |
Praktilised teadmised Masina rikke tuvastamine ja vea leidmine ning kahju vältimise meetmed. Seadmete kontrollimine ja seadistamine. Läbivaatus seadmeid demonteerimata. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Tegelike toimimistingimuste võrdlemise meetodid on kooskõlas soovituslike tavade ja menetlustega. Võetud meetmed ja otsused on kooskõlas soovituslike toimimisjuhiste ja –piirangutega. |
|
Tööohutusnõuete täitmise tagamine |
Praktilised teadmised Tööohutusnõuded. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Töökorraldus vastab õigusnõuetele, tegevusjuhistele, töölubadele ja keskkonnanõuetele. |
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine juhtimistasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Diferendi, püstuvuse ja pingete kontrollimine |
Laeva konstruktsiooni üldpõhimõtete, diferentsi ja püstuvust mõjutavate teooriate ja tegurite ning diferendi ja püstuvuse tagamiseks vajalike meetmete tundmine. Teadmised vaheruumi vigastuse ja selle tagajärjel veega täitumise mõjust laeva diferendile ja püstuvusele ning vajalikest vastumeetmetest. Laeva püstuvust käsitlevate IMO soovituste tundmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Pidevalt on tagatud püstuvuse ja pingete püsimine ohututes piirides. |
|
Õigusnõuete ja meetmete täitmise jälgimine ja kontroll, et tagada inimelude kaitse merel, turvalisus ja merekeskkonna kaitse |
Rahvusvahelistesse lepingutesse ja konventsioonidesse kätketud rahvusvahelise mereõiguse tundmine. Erilist tähelepanu pööratakse alljärgnevatele teemadele: .1 tunnistused ja muud dokumendid, mis peavad olema pardal vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, nende saamise tingimused ning kehtivusaeg; .2 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni (koos muudatustega) asjakohaste nõuetega seotud kohustused; .3 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) asjakohaste nõuetega seotud kohustused; .4 rahvusvahelisest laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonist tulenevad kohustused; .5 tervise- deklaratsioonid ja rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjade nõuded; .6 laeva, reisijate, meeskonna ja lasti ohutust reguleerivatest rahvusvahelistest dokumentidest tulenevad kohustused; .7 meetodid ja vahendid laevade põhjustatava merekeskkonna reostuse vältimiseks; .8 rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide rakendamise siseriiklikud õigusaktid. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral. |
Laeva ekspluateerimise ja hoolduse jälgimise kord vastab õigusnõuetele. Võimalik nõuetele mittevastamine tuvastatakse koheselt ja täielikult. Tunnistuste kehtivusaja jälgimise ja pikendamise plaan tagab kontrolliobjektide ja seadmete pideva kehtivuse. |
|
Laeva, meeskonna ja reisijate ohutuse ning turvalisuse tagamine, ja pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorras oleku kindlustamine |
Põhjalikud teadmised päästevahendeid puudutavatest eeskirjadest (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel). Tuletõrje- ja laevalt lahkumise õppuste korraldamine. Pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorras oleku kindlustamine. Ohuolukorras kõigi pardalviibivate isikute kaitseks ja turvamiseks võetavad meetmed. Kahju vähendamiseks ja laeva päästmiseks võetavad meetmed tulekahju, plahvatuse, kokkupõrke või madalikule sõitmise järel. |
Praktilise koolituse ja heakskiidetud täiendkoolituse ja kogemuste kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja ohutussüsteemide jälgimise kord tagab kõigi häirete kohese tuvastamise ja nendele reageerimise vastavalt kehtestatud ohuolukorra juhendile. |
|
Ohuolukorra ja selle ohjamise plaanide koostamine ja ohuolukordades tegutsemine |
Laeva konstruktsioon, sh elulisuse tagamine. Tulekahju ennetamise, avastamise ja kustutamise meetodid ja vahendid. Päästevahendite funktsioonid ja kasutamine. |
Heakskiidetud täiendkoolituse ja kogemuste kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Ohuolukorras tegutsemise kord vastab kehtestatud ohuolukorra plaanidele. |
|
Juhtimise- ja töökorraldamise oskused |
Teadmised laeva personali juhtimisest ja väljaõppest. Teadmised rahvusvahelistest merekonventsioonidest ja soovitustest ning asjakohastest siseriiklikest õigusaktidest. Tööülesannete ja töökoormuse haldamise oskus, sh: .1 planeerimine ja koordineerimine; .2 tööjaotus; .3 aja- ja ressursipiirangud; .4 prioriteetide seadmine. Tõhusa ressursihaldamise põhimõtete tundmine ja rakendamine: .1 ressursside jaotamine, täitjate määramine ja prioriteetide seadmine; .2 tõhus suhtlemine laeval ja kaldaga; .3 otsused peegeldavad meeskondlike kogemuste arvessevõttu; .4 enesekehtestamine ja juhtimine, sh motiveerimine; .5 ümbritsevatest oludest teadlikkuse saavutamine ja säilitamine. Otsustetegemise tehnikate tundmine ja rakendamine: .1 olukorra ja riskide hindamine; .2 kujunenud arvamuste väljaselgitamine ja arvamuste kujundamine; .3 tegevusliini valik; .4 tulemuse efektiivsuse hindamine. Standardse töökorra väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud väljaõpe; .2 heakskiidetud täiendõppekogemused; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe. |
Meeskonnale antakse ülesandeid ja teavet neilt eeldatava tööpanuse ja käitumise kohta asjaomastele isikutele kohasel viisil. Väljaõppe eesmärgid ja tegevused põhinevad olemasolevate pädevuste, võimekuste ja tööalaste vajaduste hinnangul. Toimingud viiakse läbi vastavalt kohaldatavatele reeglitele. Toimingud kavandatakse ja ressursid jaotatakse vastavalt vajadusele ning ülesannete täitmiseks vajalikus järjekorras. Suhtlemine toimub selgelt ja ühemõtteliselt, öeldu mõistmist kinnitatakse. Näidatakse tõhusat juhtimisoskust. Vajalikud laevapere- liikmed omavad ühist arusaama hetke- ja prognoositavast olukorrast laeva, selle käitamise ja väliskeskkonna suhtes. Otsused on antud olukorra jaoks tõhusaimad. Tegevused on tõhusad ning vastavad kohaldatavatele eeskirjadele. |
Jaotis A-III/3
750 – 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 750 - 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi taotleja peab näitama, et on pädev täitma juhtimistasandil neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-III/2 1. veerus.
2 Diplomi saamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-III/2 2. veerus. Need hõlmavad, laiendavad ja süvendavad mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku diplomi saamiseks vajalikke teemasid, mis on loetletud tabeli A-III/1 2. veerus.
3 Arvestades, et teine mehaanik peab olema valmis igal ajal vanemmehaaniku vastutuse üle võtma, on nimetatud teemade hindamise eesmärgiks kontrollida taotleja suutlikkust omandada kogu olemasolev teave, mis mõjutab laeva masinate ohutust ning merekeskkonna kaitset.
4 Taotleja tabeli A-III/2 2. veerus loetletud temaatiliste teadmiste taset võib alandada, kuid need peavad olema piisaval tasemel vanemmehaaniku või teise mehaaniku kohustuste täitmiseks laevadel, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus jääb käesolevas jaotises nimetatud vahemikku.
5 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks võtavad arvesse käesoleva osa asjakohaseid nõudeid ning käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
6 Administratsioon võib loobuda nõuetest tunda selliseid laeva masinaid, mis ei kuulu nende hulka, mille kohta kehtib väljastatav diplom. Nimetatud alustel väljastatud diplom ei kehti ühtki teist liiki masinate kohta, seni kuni laevamehaanik ei ole tõendanud oma pädevust nõutavate teadmiste suhtes. Vastav piirang märgitakse diplomile ja kinnituslehele.
7 Diplomi taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-III/2 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Kohalik rannasõit
8 Tabeli A-III/2 2. veeru eri osades nõutavat teadmiste, arusaamade ja oskuste taset ning reegli III/3 lõigete 2.1.1 ja 2.1.2 nõudeid võib vastavalt vajadusele varieerida laevamehaanikute puhul, kes teenivad väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega kohalikku rannasõitu tegevatel laevadel, kuid pidades silmas kõikide samades vetes tegutsevate laevade ohutust. Vastav piirang märgitakse diplomile ja kinnituslehele.
Jaotis A-III/4
Mehitatud masinaruumi vahis olevate või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitvate reakoosseisu liikmete tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 Merelaeva masinavahis oleva reakoosseisu liikme tunnistuse taotleja peab näitama, et on pädev täitma laevamehaaniku teenistusülesannet abitasandil vastavalt tabeli A-III/4 1. veerule.
2 Masinavahis oleva reakoosseisu liikme vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-III/4 2. veerus.
3 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-III/4 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele. 3. veerus nimetatud „praktiline test” võib hõlmata heakskiidetud väljaõpet kaldal, mille käigus testitakse õpilaste praktilisi oskusi.
4 Kui mõne teenistusülesande puhul abitasandi pädevuste tabel puudub, on administratsiooni kohuseks kehtestada sellist teenistusülesannet abitasandil täitvatele isikutele asjakohased väljaõppe, hindamise ja diplomeerimise nõuded.
Tabel A-III/4
Masinavahis oleva reakoosseisu liikme minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: laevamehaanika abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Masinavahis oleva reakoosseisu liikme igapäevaste vahiga seotud ülesannete täitmine Võime mõista käske ja suhelda vahiteenistusse puutuvates küsimustes. |
Masinaruumis kasutatavad mõisted ja masinate ja seadmete nimetused. Masinavahi kord. Masinavahis järgitavad tööohutusnõuded. Peamised keskkonnakaitsemeetmed. Nõuetekohaste sisekommunikatsiooni- süsteemide kasutamine. Masinaruumi häiresüsteemid ja oskus eri häireid eristada, eriti tulekahju- ja gaasihäire puhul. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 praktiline test. |
Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt, vahiohvitserilt küsitakse nõu/selgitusi, juhul kui vahipidamise teave või antud juhised ei ole arusaadavad. Vahi pidamine, üleandmine ja vahist lahkumine toimub vastavalt heakskiidetud tavadele ja korrale. |
|
Katlavahi pidamine: Nõuetekohase veetaseme ja auru rõhutaseme hoidmine |
Katelde ohutu käitamine |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 praktiline test; .4 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe. |
Katla seisundi hindamine on nõuetekohane ja tugineb asjakohastele kohapealsetele ja kaugedastatavatele näitajatele ning füüsilisele kontrollile. Seadistuste järjekord ja ajastus on ohutu ning suunatud optimaalseima tulemuse saavutamisele. |
|
Ohuolukorras kasutatavate seadmete käitamine ja ohuolukorras kasutatavate meetmete rakendamine |
Häiresignaalide tundmine. Evakuatsiooniteed masinaruumist lahkumiseks. Masinaruumi tulekustutusvahendite asukoha teadmine ja kasutusoskus. |
Praktilise ettenäitamise, täiendõppe ja heakskiidetud õppelaeva väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Ohuolukorrast või ebatavalisest olukorrast teada saamisele järgnevad esmased toimingud vastavad kehtestatud tavadele ja korrale. Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt, käskude mõistmist kinnitatakse meremehele kohasel viisil. |
Jaotis A-III/5
Mehitatud masinaruumi või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitvate motoristist reakoosseisu liikmete tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1. 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva motoristi tunnistuse taotleja peab näitama, et on pädev täitma teenistusülesandeid abitasandil vastavalt tabeli A-III/5 1. veerule.
2. 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva motoristi vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-III/5 2. veerus.
3. Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-III/5 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Tabel A-III/5
Mehitatud masinaruumi või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitva motoristist reakoosseisu liikme minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: laevamehaanika abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Ohutu masinavahi pidamisele kaasaaitamine |
Võime mõista käske ja suhelda vahiohvitseriga vahiteenistusse puutuvates küsimustes. Vahist lahkumise, vahi pidamise ja vahi üleandmise kord. Ohutu vahi pidamiseks vajalik teave. |
Täiendõppe või praktilise testi kaudu saadud tõendite hindamine. |
Kogu suhtlemine toimub selgelt ja lühidalt. Vahi pidamine, üleandmine ja vahist lahkumine toimub vastavalt heakskiidetud tavadele ja korrale. |
|
Masinavahi pidamisele kaasaaitamine järelevalve ja kontrolli abil |
Põhiteadmised pea- ja abijõuseadmete funktsioonidest ja käitamisest. Põhiteadmised pea- ja abijõuseadmete kontrollrõhkudest, -temperatuuridest ja –tasemetest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 praktiline test. |
Pea- ja abijõuseadmete jälgimise sagedus ja määr vastab heakskiidetud põhimõtetele ja korrale. Tuvastatakse kõrvalekalded normist. Ohtlikud tingimused ja ohud tuvastatakse koheselt, nende kohta tehakse ettekanne ja need likvideeritakse enne töö jätkamist. |
|
Tankimisele ja õli ümberpaigutamisele kaasaaitamine |
Kütusesüsteemide funktsioonide ja käitamise ja õli ümberpaigutamise toimingute tundmine, sh: .1 ettevalmistused tankimiseks ja õli ümberpaigutamiseks; .2 tankimisel ja õli ümberpaigutamisel kasutatavate voolikute ühendamine ja lahtiühendamine; .3 toimingud seoses võimalike intsidentidega tankimisel või õli ümberpaigutamisel; .4 julgestus tankimisel ja õli ümberpaigutamisel; .5 oskus õigesti määrata laevatankide vedelikutasemeid ja teha vastav ettekanne. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Õli ümberpaigutamise toimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele ja seadmete käitamisjuhistele. Ohtlike ja kahjulike vedelike käitlemine toimub vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele. Hinnatava vastutusalas toimub pidevalt edukas suhtlemine. |
|
Pilsi- ja ballastisüsteemidega seotud toimingutele kaasaaitamine |
Teadmised pilsi- ja ballastisüsteemide ohutust toimimisest, käitamisest ja hooldusest, sh: .1 ümberpaigutamisega seotud intsidentidest ettekandmine; .2 oskus õigesti määrata laevatankide vedelikutasemeid ja teha vastav ettekanne. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Toimingud ja hooldus viiakse läbi vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele ja seadmete käitamisjuhistele, ning merekeskkonna reostamist välditakse. Hinnatava vastutusalas toimub pidevalt edukas suhtlemine. |
|
Seadmete ja masinate käitamisele kaasaaitamine |
Seadmete ohutu käitamine, sh: .1 klapid ja pumbad; .2 talid ja tõsteseadmed; .3 luugid, veekindlad uksed, pardaluugid ja nendega seotud seadmed. Oskus kasutada ja mõista põhilisi signaale, mis on vajalikud kraanade, vintside ja talide käitamiseks. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Toimingud viiakse läbi vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele ja seadmete käitamisjuhistele. Hinnatava vastutusalas toimub pidevalt edukas suhtlemine. |
Teenistusülesanne: elektrotehnika, elektroonika ja automaatika abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Elektriseadmete ohutu kasutamine |
Elektriseadmete ohutu kasutamine ja käitamine, sh: .1 ettevaatusabinõud enne töö või remondi alustamist; .2 isoleerimistoimingud; .3 toimingud ohuolukorras; .4 pardal esinevad erinevad pinged. Teadmised elektrilöögi põhjustest ning elektrilöögi ärahoidmiseks võetavad ettevaatusabinõud. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Elektriohud ja ohtlikud seadmed tuntakse ära ja neist kantakse ette. On olemas teadmised käeshoitavate seadmete ohutu pinge kohta. Mõistetakse kõrgepingeseadmete ja laeva pardal töötamisega seonduvaid riske.
|
Teenistusülesanne: hooldus ja remont abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Laeva hooldusele ja remondile kaasaaitamine |
Oskus kasutada värve, määrde- ja puhastusaineid ning vastavaid seadmeid. Arusaamine igapäevastest hooldus- ja remonditöödest ning nende sooritamine. Teadmised pinna ettevalmistamise tehnikatest. Teadmised saasteainete ohutust kõrvaldamisest. Tootja ohutuse eeskirjade ja laevaeeskirjadest arusaamine. Teadmised mehaaniliste ja elektriliste tööriistade ja mõõteriistade käitamisest , hooldusest ja kasutamisest. Teadmised metallitöödest. |
Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Hooldustööd viiakse läbi vastavalt tehnilistele, ohutus- ja toimimisjuhistele. Seadmete ja tööriistade valik ja kasutamine on nõuetekohane. |
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Varude käitlemisele kaasaaitamine |
Teadmised varude ohutust käitlemisest, paigutamisest ja kinnitamisest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Varudega seotud toimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele ja seadmete käitamisjuhistele. Ohtliku ja kahjuliku lasti käitlemine toimub vastavalt tunnustatud ohutuseeskirjadele. Hinnatava vastutusalas toimub pidevalt edukas suhtlemine. |
|
Ettevaatusabinõude kasutamine ja kaasaaitamine merereostuse vältimiseks |
Teadmised merekeskkonna reostuse vältimiseks võetavate ettevaatusabinõude kohta. Teadmised reostusvastaste seadmete kasutamisest ja käitamisest. Teadmised heakskiidetud merereostusainete kõrvaldamise viisidest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Pidevalt peetakse kinni merekeskkonna kaitse korrast. |
|
Töötervishoiu ja –ohutuse reeglitest kinnipidamine |
Tööalased teadmised tööohutusnõuetest ja isikliku ohutuse nõuetest laeval, sh: .1 elektrilised ohutusnõuded; .2 ohuallika lukustamine ja märgistamine; .3 mehaanilised ohutusnõuded; .4 süsteemide käitamise luba; .5 töötamine väljaspool parrast; .6 töötamine kinnistes ruumides; .7 tõstetehnikad ja seljavigastuste vältimise viisid; .8 ohutusnõuded keemilise ja bioloogilise ohu vältimiseks; .9 isikukaitsevahendid. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast. Pidevalt peetakse kinni tööohutusnõuetest ning kasutatakse õigesti asjakohaseid ohutus- ja kaitsevahendeid. |
Jaotis A-III/6
Elektrimehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Väljaõpe
1 Reegli III/6 lõikes 2.3 nõutud väljaõpe ja koolitus hõlmab elektrimehaaniku ülesannete täitmiseks vajalikku elektroonika ja elektrialast töökojaväljaõpet.
Väljaõpe laeval
2 Elektrimehaaniku diplomi taotleja peab läbima laeva pardal toimuva heakskiidetud väljaõppe,
.1 et tagada taotlejale nõutud meresõidupraktika jooksul elektrimehaaniku kohustuste, ülesannete ja vastutuse alane süstemaatiline väljaõpe ning kogemused,
.2 mis toimub heakskiidetud meresõidupraktika läbiviimiseks kasutatava laeva pädevate ja diplomeeritud ohvitseride hoolsa järelevalve ja kontrolli all, ja
.3 mis dokumenteeritakse nõuetekohaselt praktikapäevikus.
Pädevustase
3 Elektrimehaaniku diplomi taotleja peab näitama, et on pädev täitma ekspluatatsioonitasandil neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-III/6 1. veerus;
4 Diplomi saamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-III/1 2. veerus, võttes arvesse käesoleva koodeksi jaotise B juhiseid;
5 Diplomi taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-III/6 3. ja 4. veerus sätestatule.
Tabel A-III/6
Elektrimehaaniku minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: elektrotehnika, elektroonika ja automaatika ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Elektri-, elektrooniliste ja automaatikasüsteemide käitamise jälgimine |
Põhiteadmised masinaehituslike süsteemide käitamisest, sh: .1 esmased ajamid, sh peajõuseade; .2 masinaruumi abimehhanismid; .3 rooliseade; .4 lasti käitlemise süsteemid; .5 tekimehhanismid; .6 olmesüsteemid Põhiteadmised soojusülekandest, mehaanikast ja hüdromehaanikast. Teadmised alljärgnevast: Elektrotehnoloogia ja elektrimasinate teooria. Elektroonika ja jõuelektroonika põhialused. Elektrienergia jaotuskilbid ja elektriseadmed. Automaatika, automaatjuhtimissüsteemide ja -tehnoloogia põhialused. Instrumendid, häire- ja jälgimissüsteemid. Elektriajamid. Elektrimaterjalide tehnoloogia. Elektrohüdraulilised ja elektropneumaatilised juhtimissüsteemid. Üle 1000-voldisel pingel töötavate elektrisüsteemidega seotud ohtude ja ettevaatusabinõude mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Seadmete ja süsteemide käitamine toimub kooskõlas kasutusjuhistega. Toimivustasemed vastavad tehnilistele spetsifikatsioonidele. |
|
Pea- ja abimehhanismide automaatjuhtimissüsteemide käitamise jälgimine |
Pea- ja abimehhanismide juhtimissüsteemide ettevalmistamine |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Pea- ja abijõuseadmete järelevalve on piisav nende ohutuks käitamiseks. |
|
Generaatorite ja jaotussüsteemide käitamine |
Generaatorite ühendamine, koormuse jagamine ja ümberlülitamine. Elektri- ja jaotuskilpide ühendamine ja ühenduse katkestamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Toimingud kavandatakse ja viiakse läbi vastavalt kasutamisjuhenditele, kehtestatud eeskirjadele ja korrale, et tagada toimingute ohutus. Elektrijaotussüsteeme mõistetakse ning osatakse jooniste/juhiste abil selgitada. |
|
Üle 1000-voldisel pingel töötavate elektrisüsteemide käitamine ja hooldus |
Teoreetilised teadmised Kõrgepingetehnoloogia. Ohutusabinõud ja –toimingud. Laevade elektriajamid, -mootorid ja juhtimissüsteemid. Praktilised teadmised Kõrgepingesüsteemide ohutu käitamine ja hooldus, sh teadmised kõrgepingesüsteemide tehnilistest eriliikidest ning üle 1000-voldise tööpingega seonduvatest ohtudest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Toimingud kavandatakse ja viiakse läbi vastavalt kasutamisjuhenditele, kehtestatud eeskirjadele ja korrale, et tagada toimingute ohutus. |
|
Laeva arvutite ja arvutisüsteemide käitamine |
Alljärgneva mõistmine: .1 andmetöötluse peamised põhimõtted; .2 laeva arvutivõrkude ehitus ja kasutamine; .3 silla-, masinaruumi ja tavaarvutite kasutamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Arvutivõrke ja arvuteid kontrollitakse ja käitatakse nõuetekohaselt. |
|
Inglise keele kasutamine nii kirjas kui kõnes |
Piisav inglise keele oskus, mis võimaldab ohvitseril kasutada mehaanikaalaseid väljaandeid ning täita vastavaid ülesandeid. |
Praktilise koolituse kaudu saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine. |
Inglisekeelsetest mehaanikaalastest väljaannetest saadakse õigesti aru. Suhtlemine toimub selgelt ning arusaadavalt. |
|
Sisekommunikatsioonisüsteemide kasutamine |
Kõigi laeva sisekommunikatsioonisüsteemide käitamine |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Kõigi teadete edastamine ja vastuvõtt on pidevalt edukas. Kogu suhtlus registreeritakse täielikult, täpselt ja vastavalt õigusnõuetele. |
Teenistusülesanne: hooldus ja remont ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Elektri- ja elektrooniliste seadmete hooldus ja remont |
Ohutusnõuded tööks laeva elektrisüsteemidega, sh elektriseadmete ohutu isoleerimine enne kui töötaja tohib nendega tööle hakata. Elektrisüsteemi seadmete, jaotuskilpide, elektrimootorite, generaatorite ja alalisvoolu elektrisüsteemide ja –seadmete hooldus ja remont. Elektririkete tuvastamine, rikkekoha leidmine ja kahju vältimise meetmed. Elektrilise testimise ja mõõtmise seadmete ehitus ja käitamine. Alljärgnevate seadmete vastavus- ja jõudlustestimine ning konfiguratsioon: .1 seiresüsteemid; .2 automaatjuhtimissüsteemid; .3 kaitseseadmed. Elektriliste ja lihtsamate elektrooniliste skeemide tõlgendamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud töökojaväljaõpe; .2 heakskiidetud praktilised kogemused ja testid; .3 heakskiidetud täiendusõpe; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Töötamisel kasutatakse kohaseid ohutusmeetmeid. Mehaaniliste tööriistade, mõõteriistade ja testimisseadmete valik ja kasutamine on nõuetekohane ja tulemusi tõlgendatakse õigesti. Seadmete lahtivõtmisel, inspekteerimisel, remontimisel ja kokkupanemisel järgitakse kasutusjuhiseid ja head tava. Kokkupanemisel ja jõudlustestimisel järgitakse kasutusjuhiseid ja head tava. |
|
Pea- ja abijõuseadmete automaatika ja juhtimissüsteemide hooldus ja remont |
Nõuetekohased elektri- ja mehaanikaalased teadmised ja oskused Ohutustoimingud ja toimingud ohuolukorras Nõutav on pea- ja abijõuseadmete ohutu seiskamine enne kui töötaja tohib nendega tööle hakata. Praktilised teadmised testimise, hoolduse, rikete leidmise ja remondi kohta. Elektri- ja elektrooniliste juhtimisseadmete testimine, rikete otsimine, seadmete töökorras hoidmine ja taas töökorda seadmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Pea- ja abijõuseadmete rikete tagajärjed tuvastatakse täpselt, laeva tehnilisi jooniseid tõlgendatakse ning mõõte- ja kalibreerimise instrumente kasutatakse õigesti ning võetud meetmed on põhjendatud. Pea- ja abijõuseadmete seiskamine, lahtivõtmine ja kokkupanemine toimub tootja ohutuse eeskirjade ja laevaeeskirjade ning õiguslike ja ohutusalaste spetsifikatsioonide kohaselt. Võetud meetmete abil seatakse automaatika ja juhtimisseadmed taas töökorda, kasutades antud asjaoludel ja tingimustes sobivaimat meetodit. |
|
Silla navigatsioonivahendite ja laeva kommunikatsioonisüsteemide hooldus ja remont |
Navigatsioonivahendite ja sise- ja väliskommunikatsioonivahendite põhimõtete ja hooldustoimingute tundmine. Teoreetilised teadmised Tuleohtlikel aladel töötavad elektri- ja elektroonilised seadmed. Praktilised teadmised Hooldus- ja remonditööde ohutu teostamine. Masina rikke tuvastamine ja vea leidmine ning kahju vältimise meetmed. |
Asjaomaste seadmete ja süsteemide rikete tagajärjed tuvastatakse täpselt, laeva tehnilisi jooniseid tõlgendatakse ning mõõte- ja kalibreerimise instrumente kasutatakse õigesti ning võetud meetmed on põhjendatud. Seadmete ja süsteemide seiskamine, lahtivõtmine ja kokkupanemine toimub tootja ohutuse eeskirjade ja laevaeeskirjade ning õiguslike ja ohutusalaste spetsifikatsioonide kohaselt. Võetud meetmete abil seatakse silla navigatsioonivahendid ja laeva kommunikatsioonisüsteemid taas töökorda, kasutades antud asjaoludel ja tingimustes sobivaimat meetodit. |
|
|
Teki- ja lastimisseadmete elektri-, elektrooniliste ja automaatikasüsteemide hooldus ja remont |
Nõuetekohased elektri- ja mehaanikaalased teadmised ja oskused Ohutustoimingud ja toimingud ohuolukorras Nõutav on seadmete ja nendega seotud süsteemide ohutu seiskamine enne kui töötaja tohib nendega tööle hakata. Praktilised teadmised testimise, hoolduse, rikete leidmise ja remondi kohta. Elektri- ja elektrooniliste juhtimisseadmete testimine, rikete otsimine, seadmete töökorras hoidmine ja taas töökorda seadmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Asjaomaste seadmete ja süsteemide rikete tagajärjed tuvastatakse täpselt, laeva tehnilisi jooniseid tõlgendatakse ning mõõte- ja kalibreerimise instrumente kasutatakse õigesti ning võetud meetmed on põhjendatud. Seadmete ja süsteemideseiskamine, lahtivõtmine ja kokkupanemine toimub tootja ohutuse eeskirjade ja laevaeeskirjade ning õiguslike ja ohutusalaste spetsifikatsioonide kohaselt. Võetud meetmete abil seatakse teki- ja lastimisseadmed taas töökorda, kasutades antud asjaoludel ja tingimustes sobivaimat meetodit. |
|
Olmeseadmete juhtimis- ja ohutussüsteemide hooldus ja remont |
Teoreetilised teadmised Tuleohtlikel aladel töötavad elektri- ja elektroonilised seadmed. Praktilised teadmised Hooldus- ja remonditööde ohutu teostamine. Masina rikke tuvastamine ja vea leidmine ning kahju vältimise meetmed. |
Asjaomaste seadmete ja süsteemide rikete tagajärjed tuvastatakse täpselt, laeva tehnilisi jooniseid tõlgendatakse ning mõõte- ja kalibreerimise instrumente kasutatakse õigesti ning võetud meetmed on põhjendatud. Seadmete ja süsteemide seiskamine, lahtivõtmine ja kokkupanemine toimub tootja ohutuse eeskirjade ja laevaeeskirjade ning õiguslike ja ohutusalaste spetsifikatsioonide kohaselt. Võetud meetmete abil seatakse olmeseadmete juhtimis- ja ohutussüsteemid taas töökorda, kasutades antud asjaoludel ja tingimustes sobivaimat meetodit. |
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Reostuse vältimise nõuete täitmise tagamine |
Merekeskkonna reostuse vältimine Teadmised merekeskkonna reostuse vältimiseks võetavate ettevaatusabinõude kohta. Reostusevastased tegevused ja kogu sellega seonduv tehnika. Aktiivsete merekeskkonna kaitse meetmete tähtsus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud väljaõpe. |
Pardatoimingute jälgimise korrast ja reostuse vältimise nõuetest peetakse täielikult kinni. Tegevustega tagatakse positiivne keskkonnamaine. |
|
Tulekahju ennetamine, tuletõrjumine ja tule kustutamine laevas |
Tulekahju ennetamine ja tuletõrjevahendid Oskus korraldada tuletõrjeõppusi. Teadmised tuleklassidest ja keemilistest omadustest. Teadmised tulekustutusvahenditest. Teadmised tegutsemisest tulekahju, sh kütusesüsteemides puhkenud tulekahju korral. |
Jaotise A-VI/3 lõigete 1 kuni 3 kohase heakskiidetud tuletõrjealase väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Probleemi liik ja ulatus määratakse viivitamata kindlaks ja esmased tegevused on kooskõlas laeva ohuolukorra juhendi ja plaaniga. Evakueerimine, hädaseiskamine ja isoleerimine viiakse läbi olukorrale vastavalt ning viivitamata. Ettekannete tegemine ning laevapersonali teavitamine toimub olukorrale ja selle tõsidusele vastavas tähtsuse järjekorras, vastavatel tasanditel ja vastava sagedusega.
|
|
Päästevahendite kasutamine |
Inimelude päästmine Oskus korraldada laevalt lahkumise õppusi ning teadmised päästepaatide ja –parvede ning valvepaatide, nende veeskamise seadmete käitamise ja korra kohta, sh päästevahendite raadioseadmed, õnnetuskoha määramise raadiopoid(EPIRB), radartranspondrid (SART), veeülikonnad ja termokaitsevahendid. |
Jaotise A-VI/2 lõigete 1 kuni 4 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Tegevused laevalt lahkumise ja päästeolukorras viiakse läbi vastavalt antud olukorra asjaoludele ja tingimustele ning kooskõlas tunnustatud ohutusalase praktika ja normidega. |
|
Esmaabi andmine laeval |
Arstiabi Meditsiiniliste juhiste ja raadio teel saadud nõuannete praktiline rakendamine, sh oskus neid teadmisi tõhusalt kasutada laeval tõenäoliste õnnetuste ja haiguste puhul. |
Jaotise A-VI/4 lõigete 1 kuni 3 kohase heakskiidetud väljaõppe kaudu saadud tõendite hindamine. |
Vigastuste või haigusseisundi võimaliku põhjuse, olemuse ja ulatuse kindlakstegemine toimub viivitamata ning ravi tagajärjel muutub otsene oht elule minimaalseks. |
|
Juhtimis- ja meeskonnatöö oskuste rakendamine |
Tööalased teadmised laeva personali juhtimisest ja väljaõppest. Tööülesannete ja töökoormuse haldamise oskus, sh: .1 planeerimine ja koordineerimine; .2 tööjaotus; .3 aja- ja ressursipiirangud; .4 prioriteetide seadmine. Tõhusa ressursihaldamise põhimõtete tundmine ja rakendamine: .1 ressursside jaotamine, täitjate määramine ja prioriteetide seadmine; .2 tõhus suhtlemine laeval ja kaldaga; .3 otsused peegeldavad meeskondlike kogemuste arvessevõttu; .4 enesekehtestamine ja juhtimine, sh motiveerimine; .5 ümbritsevatest oludest teadlikkuse saavutamine ja säilitamine. Otsustetegemise tehnikate tundmine ja rakendamine: .1 olukorra ja riskide hindamine; .2 kujunenud arvamuste väljaselgitamine ja kaalumine; .3 tegevusliini valik; .4 tulemuse efektiivsuse hindamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud väljaõpe; .2 heakskiidetud täiendusõpe; .3 praktiline ettenäitamine. |
Meeskonnale antakse ülesandeid ja teavet neilt eeldatava tööpanuse ja käitumise kohta asjaomastele isikutele kohasel viisil. Väljaõppe eesmärgid ja tegevused põhinevad olemasolevate pädevuste, võimekuste ja tööalaste vajaduste hinnangul. Toimingud kavandatakse ja ressursid jaotatakse vastavalt vajadusele ning ülesannete täitmiseks vajalikus järjekorras. Suhtlemine toimub selgelt ja ühemõtteliselt, öeldu mõistmist kinnitatakse. Näidatakse tõhusat juhtimisoskust. Vajalikud laevapereliikmed omavad ühist arusaama hetke- ja prognoositavast olukorrast laeva, selle käitamise ja väliskeskkonna suhtes. Otsused on antud olukorra jaoks tõhusaimad. |
|
Personali ja laeva ohutuse tagamine |
Teadmised enesepäästevõtete kohta. Teadmised tulekahju ennetamisest ja tuletõrje- ning tulekustutamise oskused. Esmaabialased baasteadmised. Teadmised isikliku ohutuse ja ühiskondliku vastutuse kohta. |
Jaotise A-VI/1 lõike 2 kohase heakskiidetud väljaõppe ja kogemuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Kohaseid ohutusalaseid ja kaitsevahendeid kasutatakse õigesti. Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast ja tööohutusnõuetest. Pidevalt peetakse kinni keskkonnaohutuse tagamise korrast. Ohuolukorrast teadasaamisel võetavad esmased ja jätkumeetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendiga. |
Jaotis A-III/7
Elektriku tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva elektriku tunnistuse taotleja peab näitama, et on pädev täitma teenistusülesandeid abitasandil vastavalt tabeli A-III/7 1. veerule.
2 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva elektriku vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded on loetletud tabeli A-III/7 2. veerus.
3 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-III/7 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Tabel A-III/7
Elektriku minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: elektrotehnika, elektroonika ja automaatika abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Elektriseadmete ohutu kasutamine |
Elektriseadmete ohutu kasutamine ja käitamine, sh: .1 ettevaatusabinõud enne töö või remondi alustamist; .2 isoleerimistoimingud; .3 toimingud ohuolukorras; .4 pardal esinevad erinevad pinged. Teadmised elektrilöögi põhjustest ning elektrilöögi ärahoidmiseks võetavad ettevaatusabinõud. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Elektriseadmete ja –masinate ohutusjuhiseid teatakse ja järgitakse. Elektriohud ja ohtlikud seadmed tuntakse ära ja neist kantakse ette. On olemas teadmised käeshoitavate seadmete ohutu pinge kohta. Mõistetakse kõrgepingeseadmete ja laeva pardal töötamisega seonduvaid riske.
|
|
Elektrisüsteemide ja –masinate käitamise jälgimisele kaasaaitamine |
Põhiteadmised masinaehituslike süsteemide käitamisest, sh: .1 esmased ajamid, sh peajõuseade; .2 masinaruumi abimehhanismid; .3 rooliseade; .4 lasti käitlemise süsteemid; .5 tekimehhanismid; .6 olmesüsteemid Põhiteadmised alljärgnevast: .1 elektrotehnoloogia ja elektrimasinate teooria; .2 elektrienergia jaotuskilbid ja elektriseadmed; .3 automaatika, automaatjuhtimissüsteemide ja -tehnoloogia põhialused; .4 instrumendid, häire- ja jälgimissüsteemid; .5 elektriajamid; .6 elektrohüdraulilised ja elektro- pneumaatilised juhtimissüsteemid; .7 ühendamine, koormuse jagamine ja elektrilise konfiguratsiooni muutused. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Teadmised, mis tagavad, et: .1 seadmete ja süsteemide käitamine toimub kooskõlas kasutusjuhistega; .2 toimivustasemed vastavad tehnilistele spetsifikatsioonidele. |
|
Mehaaniliste tööriistade, elektriliste ja elektrooniliste mõõteriistade kasutamine rikete leidmiseks, hoolduseks ja remondiks |
Ohutusnõuded tööks laeva elektrisüsteemidega. Tööohutusnõuete järgimine. Põhiteadmised alljärgnevast: .1 laeva vahelduv- ja alalisvoolu süsteemide ja seadmete ehitus ja käitamisomadused; .2 mõõteriistade, tööpinkide, mehaaniliste ja elektriliste tööriistade kasutamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud töökojaväljaõpe; .2 heakskiidetud praktilised kogemused ja testid. |
Ohutusmeetmete rakendamine on rahuldav. Testimisseadmete valik ja kasutamine on nõuetekohane ja tulemusi tõlgendatakse õigesti. Remondi- ja hooldustööde tegemisel järgitakse kasutusjuhiseid ja head tava. |
Teenistusülesanne: hooldus ja remont abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Laeva hooldusele ja remondile kaasaaitamine |
Oskus kasutada määrde- ja puhastusaineid ning vastavaid seadmeid. Teadmised saasteainete ohutust kõrvaldamisest. Arusaamine igapäevastest hooldus- ja remonditöödest ning nende sooritamine. Tootja ohutuse eeskirjade ja laevaeeskirjadest arusaamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Hooldustööd viiakse läbi vastavalt tehnilistele, ohutus- ja toimimisjuhistele. Seadmete ja tööriistade valik ja kasutamine on nõuetekohane. |
|
Laeva elektrisüsteemide ja –masinate hooldusele ja remondile kaasaaitamine |
Ohutustoimingud ja toimingud ohuolukorras Põhiteadmised elektrotehnilistest joonistest ja seadmete ja nendega seotud süsteemide ohutu seiskamine enne kui töötaja tohib nendega tööle hakata. Elektriliste juhtimisseadmete ja masinate testimine, rikete otsimine, seadmete töökorras hoidmine ja taas töökorda seadmine. Tuleohtlikel aladel töötavad elektri- ja elektroonilised seadmed. Laeva tulekahjusignalisatsiooni- süsteemi põhielemendid. Hooldus- ja remonditööde ohutu teostamine. Masina rikke tuvastamine ja vea leidmine ning kahju vältimise meetmed. Valgustus- ja varustussüsteemide hooldus ja remont. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe, vajaduse korral; .4 heakskiidetud väljaõpe laboriseadmetel. |
Asjaomaste seadmete ja süsteemide rikete tagajärjed tuvastatakse täpselt, laeva tehnilisi jooniseid tõlgendatakse ning mõõte- ja kalibreerimise instrumente kasutatakse õigesti ning võetud meetmed on põhjendatud. Seadmete ja süsteemide seiskamine, lahtivõtmine ja kokkupanemine toimub tootja ohutuse eeskirjade ja laevaeeskirjade kohaselt. |
Teenistusülesanne: laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine abitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Varude käitlemisele kaasaaitamine |
Teadmised varude ohutust käitlemisest, paigutamisest ja kinnitamisest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Varude paigutamisega seotud toimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele ja seadmete käitamisjuhistele. Ohtliku ja kahjuliku lasti käitlemine toimub vastavalt tunnustatud ohutuseeskirjadele. Hinnatava vastutusalas toimub pidevalt edukas suhtlemine. |
|
Ettevaatusabinõude kasutamine ja kaasaaitamine merereostuse vältimiseks |
Teadmised merekeskkonna reostuse vältimiseks võetavate ettevaatusabinõude kohta. Teadmised reostusevastaste seadmete/ainete kasutamisest ja käitamisest. Teadmised heakskiidetud merereostusainete kõrvaldamise viisidest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Pidevalt peetakse kinni merekeskkonna kaitse korrast. |
|
Töötervishoiu ja –ohutuse reeglitest kinnipidamine |
Tööalased teadmised tööohutusnõuetest ja isikliku ohutuse nõuetest laeval, sh: .1 elektrilised ohutusnõuded; .2 ohuallika lukustamine ja märgistamine; .3 mehaanilised ohutusnõuded; .4 süsteemide käitamise luba; .5 töötamine väljaspool parrast; .6 töötamine kinnistes ruumides; .7 tõstetehnikad ja seljavigastuste vältimise viisid; .8 ohutusnõuded keemilise ja bioloogilise ohu vältimiseks; .9 isikukaitsevahendid. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 praktiline koolitus; .3 eksam; .4 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe. |
Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast. Pidevalt peetakse kinni tööohutusnõuetest ning kasutatakse õigesti asjakohaseid ohutus- ja kaitsevahendeid. |
IV PEATÜKK
Raadioside operaatori suhtes kohaldatavad nõuded
Jaotis A-IV/1
Kohaldamine
(Sätted puuduvad)
Jaotis A-IV/2
GMDSS side eest vastutava raadioside operaatori tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 GMDSS side eest vastutava raadioside operaatori tunnistuse saamiseks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste miinimumnõuded peavad olema piisaval tasemel raadioside operaatori raadioteenistusega seotud kohustuste täitmiseks. Raadioeeskirjas määratletud tunnistuste eri liikide saamiseks vajalik teadmiste tase on määratud nimetatud raadioeeskirjas. Lisaks peab meresõidudiplomi taotleja näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-IV/2 1. veerus.
2 Vastavalt raadioeeskirjale väljastatud tunnistuse konventsiooni kohase kinnituse saamiseks vajalikud teadmised, arusaamad ja oskused on loetletud tabeli A-IV/2 2. veerus.
3
Taotleja ta beli A-IV/2 2. veerus loetletud temaatilised
teadmised peavad olema piisaval tasemel tema kohustuste täitmiseks.*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
4 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme:
.1 näidates, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-IV/2 1. veerus vastavalt selle tabeli 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele, ja
.2 sooritades eksami või tehes läbi jooksva hindamise osana tabeli A-IV/2 2. veerus esitatud materjalidele tuginevast heakskiidetud kursusest.
Tabel A-IV/2
GMDSS side eest vastutava raadioside operaatori tunnistuse saamiseks minimaalse pädevustaseme kirjeldus
Teenistusülesanne: raadioside ekspluatatsioonitasandil
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Teabe edastamine ja vastuvõtmine GMDSS allsüsteemide ja seadmete abil ning GMDSS funktsionaalsete nõuete täitmine |
Lisaks raadioeeskirja nõuetele, teadmised alljärgnevast: .1 raadioside otsingu- ja päästetööde ajal, sh rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning –pääste käsiraamatu (IAMSAR) protseduurid; .2 valehädahäirete vältimine ning meetmed kogemata saadetud hädahäire mõju leevendamiseks; .3 laevaettekannete süsteemid; .4 raadiomeditsiiniteenused; .5 rahvusvahelise signaalkoodi ja IMO meresidepidamise standardväljendite kasutamine; .6 inglise keele kasutamine nii kirjas kui kõnes, et edastada teavet, mis on asjakohane inimelude ohutuse tagamiseks merel. Märkus: Seda nõuet võib muuta vähem rangeks piirangutega raadioside operaatori tunnistuse puhul. |
Töömeetodite praktilise ettenäitamise teel saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud seadmed; .2 GMDSS sidevalmendi, vajaduse korral; * .3 raadiosidelabori seadmed. |
Teabe edastamine ja vastuvõtmine toimub kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade ja kordadega, tõhusalt ja efektiivselt. Laeva ohutuse, pardal viibivate isikute turvalisuse ja merekeskkonna kaitse jaoks asjakohaste inglisekeelsete sõnumitega tullakse nõuetekohaselt toime. |
|
Raadioteenuste osutamine ohuolukorras |
Raadioteenuste osutamine ohuolukorras, näiteks: .1 laevalt lahkumine; .2 tulekahju pardal; .3 raadioseadmete osaline või täielik rike. Ennetavad meetmed laeva ja personali ohutuse tagamiseks seoses raadioseadmetega, sh elektriga ja mitteioniseeriva kiirgusega seotud ohud. |
Töömeetodite praktilise ettenäitamise teel saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud seadmed; .2 GMDSS sidevalmendi, vajaduse korral; * .3 raadiosidelabori seadmed. |
Ohuolukorrale reageerimine on tõhus ja efektiivne. |
V PEATÜKK
Teatavate laevatüüpide personali eriväljaõppe suhtes kohaldatavad nõuded
Jaotis A-V/1-1
Nafta- ja kemikaalitankerite kaptenite, ohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 Nafta- ja kemikaalitankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe tunnistuse taotleja:
.1 peab näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-V/1-1-1 1. veerus, ja
.2 peab tõestama, et on saavutanud:
.2.1 minimaalsed teadmised, arusaamad ja oskused, mis on loetletud tabeli A-V/1-1-1 2. veerus, ja
.2.2 nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-V/1-1-1 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
2 Naftatankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistuse taotleja:
.1 peab näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-V/1-1-2 1. veerus, ja
.2 peab tõestama, et on saavutanud:
.2.1 minimaalsed teadmised, arusaamad ja oskused, mis on loetletud tabeli A-V/1-1-2 2. veerus, ja
.2.2 nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-V/1-1-2 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
3 Kemikaalitankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistuse taotleja:
.1 peab näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-V/1-1-3 1. veerus, ja
.2 peab tõestama, et on saavutanud:
.2.1 minimaalsed teadmised, arusaamad ja oskused, mis on loetletud tabeli A-V/1-1-3 2. veerus, ja
.2.2 nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-V/1-1-3 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Tabel A-V/1-1-1
Nafta- ja kemikaalitankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Nafta- ja kemikaalitankerite lastitoimingute ohutusele kaasaaitamine |
Põhiteadmised tankeritest: .1 nafta- ja kemikaalitankerite liigid; .2 üldine struktuur ja ehitus; Põhiteadmised lastitoimingutest: .1 torustikud ja klapid; .2 lastipumbad; .3 laadimine ja lossimine; .4 laevatankide puhastamine, torustiku läbipuhumine, degaseerimine ja inertiseerimine. Põhiteadmised nafta ja kemikaalide füüsikalistest omadustest: .1 rõhk ja temperatuur, sh rõhu/temperatuuri suhe; .2 elektrostaatiliste laengute liigid; .3 keemilised sümbolid. Tankeri ohutuskultuuri ja ohutuse korraldamise tundmine ja mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Suhtlemine hinnatava vastutusalas on selge ja efektiivne. Ohutuse tagamiseks sooritatakse lastitoiminguid vastavalt kehtivatele põhimõtetele ja kordadele. |
|
Ettevaatusabinõud ohtude vältimiseks |
Põhiteadmised tankeril sooritatavate toimingutega seotud ohtudest, sh: .1 terviseoht; .2 keskkonnaoht; .3 ainete reageerimise oht; .4 söövitusoht; .5 plahvatuse ja tuleoht; .6 süttimisoht, sh elektristaatilised ohud; .7 toksilisuse oht; .8. aurulekked ja aurupilved. Põhiteadmised ohtude kontrollimisest: .1 inertiseerimine, veepolster, kuivatusained ja jälgimistehnikad; .2 antistaatilised meetmed; .3 ventileerimine; .4 segregeerimine; .5 lasti keemilise reaktsiooni tõkestamine; .6 lasti keemilise kokkusobivuse tähtsus; .7 tanki atmosfääri kontroll; .8 testimine gaaside suhtes. Kemikaali ohutuskaardil (MSDS) leiduva teabe mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Kemikaali ohutuskaardi (MDSD) abil tuvastatakse õigesti asjakohased lastiga seotud ohud laevale ja personalile ning võetakse vajalikud meetmed vastavalt kehtestatud korrale. Ohtliku olukorra tuvastamine ja sellest teadasaamise järel võetud meetmed on kooskõlas kehtestatud korraga ning hea tavaga. |
|
Töötervishoiu ja –ohutuse alased ettevaatusabinõud ja meetmed |
Gaasimõõteriistade ja muude sarnaste seadmete funktsioonid ja nõuetekohane kasutamine. Ohutus- ja kaitsevahendite nõuetekohane kasutamine, sh: .1 hingamisaparaadid ja tankide tühjendamise seadmed; .2 kaitserõivad ja –seadmed; .3 elustamisseadmed; .4 pääste- ja evakuatsiooniseadmed; Põhiteadmised nafta- ja kemikaalitankerite tööohutusest vastavalt õigusaktidele, laevatööstuse suunistele ja laeval järgitavatele isikliku ohutuse nõuetele, sh: .1 ettevaatusabinõud kinnistesse ruumidesse sisenemisel; .2 ettevaatusabinõud remondi- ja hooldustööde eel ja ajal; .3 ohutusmeetmed tuletööde ja külmas töötamise puhul; .4 elektrilised ohutusnõuded; .5 laeva/kalda ohutuse kontroll-leht Põhiteadmised esmaabist seoses kemikaali ohutuskaardiga (MSDS). |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Kinni peetakse kinnistesse ruumidesse sisenemise korrast. Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamiseks kehtestatud korrast ja tööohutuse alastest meetmetest. Kohaseid ohutus- ja kaitsevahendeid kasutatakse õigesti. Esmaabi andmisel lubatud ja keelatud toimingud. |
|
Tuletõrjetööde läbiviimine |
Tuletõrje korraldus ja -meetmed tankeril puhkenud tulekahju puhul. Ohtliku ja kahjuliku vedellasti käitlemise ja veoga seotud tuleohud. Nafta- ja kemikaalipõlengu kustutamiseks kasutatavad tulekustutusained. Statsionaarse vahtkustutussüsteemi kasutamine. Käsivahtkustuti kasutamine. Statsionaarsete pulberkustutussüsteemide kasutamine. Mahaloksunud ainete käitlemine seoses tuletõrjetöödega. |
Praktilised õppused ja juhendamine, mida viiakse läbi heakskiidetud ja täiesti realistlikes õppetingimustes (näiteks tingimusi laeval imiteeriva valmendi abil) ning võimaluse korral pimeduses. |
Laeval puhkenud tulekahjust teadasaamisel võetavad esmased ja jätkumeetmed on kooskõlas kehtestatud tavade ja korraga. Häiresignaali tuvastamisel võetavad meetmed on vastavad ohuolukorda märkivale signaalile ning kooskõlas kehtestatud korraga. Rõivastus ja varustus on tuletõrjetööde iseloomule kohane. Üksikute toimingute ajastus ja järjestus vastab antud olukorra asjaoludele ja tingimustele. Tule kustutamine saavutatakse nõuetekohaste toimingute, tehnikate ja tulekustutusainete kasutamisega. |
|
Reageerimine ohuolukorras |
Põhiteadmised ohuolukorras kohaldatavatest meetmetest, sh hädaseiskamisest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Koheselt määratletakse ohuolukorra liik ja mõju ning võetavad meetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendi ja plaanidega. |
|
Ettevaatusabinõud nafta või kemikaalide lekke tõttu tekkida võiva keskkonnareostuse vältimiseks |
Põhiteadmised nafta- ja kemikaalireostuse mõjust inimeludele ja mereelustikule. Põhiteadmised laeval reostuse vältimiseks võetavate meetmete kohta. Põhiteadmised lekke korral võetavate meetmete kohta, sh vajadusest: .1 teha ettekandeid vastutavatele isikutele; .2 abistada lekke kontrolli alla võtmise toimingute läbiviimisel. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Pidevalt järgitakse keskkonnakaitse nõudeid. |
Tabel A-V/1-1-2
Naftatankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Kõigi lastitoimingute ohutu sooritamise ja jälgimise oskus |
Naftatankeri ehitus ja omadused Teadmised naftatankeri ehitusest, süsteemidest ja seadmetest, sh: .1 üldine struktuur ja ehitus; .2 pumpamise korraldus ja seadmed; .3 tankid, torustikud ja tankide tuulutamise korraldus; .4 mõõtesüsteemid ja häireseadmed; .5 lasti soojendamise süsteemid; .6 tankide puhastamise, degaseerimise ja inertiseerimise süsteemid; .7 ballastisüsteem; .8 lasti- ja meeskonnaruumide tuulutamine; .9 naftajääkide tank; .10 auru tagasijuhtimise süsteemid; .11 lastiga seotud elektrilised ja elektroonilised juhtimissüsteemid; .12 keskkonnakaitseseadmed, sh õliheite jälgimissseadmed (ODME); .13 tanki kattematerjalid .14 tanki temperatuuri ja rõhu kontrollimise süsteemid; 15. tuletõrjesüsteemid. Teoreetilised teadmised pumpadest ja nende omadustest, sh lastipumpade liikidest ja nende ohutust käitamisest. Tankeri ohutuskultuuri tundmine ja ohutuse korraldamise süsteemi rakendamise oskus. Jälgimis- ja ohutussüsteemide, sh hädaseiskamise süsteemi tundmine ja mõistmine. Lasti laadimine, lossimine, hooldamine ja käitlemine Lastimõõtmiste ja –arvutuste tegemise oskus. Teadmised vedellasti mõjust diferendile, püstuvusele ja laeva konstruktsioonilisele terviklikkusele. Naftalastiga seotud toimingute tundmine ja mõistmine, sh: .1 lasti- ja lossimisplaanid; .2 ballastimine ja ballasti eemaldamine; .3 tankide puhastamine; .4 inertiseerimine; .5 degaseerimine; .6 lasti ümberpaigutamine laevalt laevale; .7 vedellasti laadimine tankipesuveest väljasepareeritud õlijääkidele; .8 tankide toornaftaga pesemine. Lastitoimingutega seotud plaanide, juhiste ja kontroll-lehtede koostamine ja rakendamine. Kalibreerimise oskus ja oskus kasutada jälgimise ning gaasituvastuse süsteeme, instrumente ja seadmeid. Lastiga seotud ülesandeid täitva personali juhtimise ja järelevalve oskus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Suhtlemine toimub selgelt, arusaadavalt ja edukalt. Lastitoimingud sooritatakse ohutult, arvestades naftatankeri ehitust, süsteeme ja seadmeid. Lastitoimingute kavandamine, riskide ohjamine ja lastitoimingute sooritamine toimub vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja kordadele, et tagada toimingute ohutus ja vältida merekeskkonna reostumist. Võimalik lastitoimingute korra rikkumine tuvastatakse ja heastatakse koheselt. Lasti nõuetekohane laadimine, paigutamine ja lossimine tagab püstuvuse ja pingete pideva püsimise ohututes piirides. Tegevusi ja toiminguid sooritatakse ja laeva lastiseadmeid kasutatakse nõuetekohaselt. Kalibreerimine ja jälgimise ning gaasituvastusseadmete kasutamine toimub kooskõlas vastavate tavade ja korraga. Jälgimise kord ja ohutussüsteemid tagavad kõikide häiresignaalide kohese tuvastamise ja nendele reageerimise vastavalt ohuolukorra juhendile. Personalile antakse ülesandeid ning personali teavitatakse kordadest ja normidest, mida tuleb täita asjaomastele isikutele kohasel viisil ning vastavalt tööohutusnõuetele. |
|
Naftalasti füüsikaliste ja keemiliste omaduste tundmine |
Naftalasti füüsikaliste ja keemiliste omaduste tundmine ja mõistmine. Kemikaali ohutuskaardil (MSDS) leiduva teabe mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Efektiivset kasutust leiavad teabeallikad, mille abil määratletakse naftalasti ja sellega seotud gaaside omadused ja eripära ning nende mõju ohutusele, keskkonnale ja laeva käitamisele. |
|
Ettevaatusabinõud ohtude vältimiseks |
Naftatankeri lastitoimingutega seotud ohtude ja nende kontrollimise meetmete tundmine ja mõistmine, sh: .1 toksilisuse oht; .2 tule- ja plahvatusoht; .3 terviseoht; .4 inertgaaside koostis; .5 elektrostaatilised ohud. Asjakohastest reeglitest/eeskirjadest mittekinnipidamisega kaasnevate ohtude tundmine ja mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Naftatankeri lastiga seotud ohud laevale ja lastiga töötavale personalile määratletakse õigesti ja nende kontrollimiseks võetakse kohased meetmed. |
|
Töötervishoiu ja –ohutuse alased ettevaatusabinõud ja meetmed |
Tööohutusnõuete, sh naftatankeritega seotud riskide hindamise ja laeval järgitavate isikliku ohutuse nõuete tundmine ja mõistmine: .1 ettevaatusabinõud kinnistesse ruumidesse sisenemisel, sh eri liiki hingamisaparaatide õige kasutamine; .2 ettevaatusabinõud remondi- ja hooldustööde eel ja ajal; .3 ohutusmeetmed tuletööde ja külmas töötamise puhul; .4 elektrilised ohutusnõuded; .5 individuaalkaitsevahendite (PPE) kasutamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast. Peetakse kinni tööohutusnõuetest ning kasutatakse õigesti asjakohaseid ohutus- ja kaitsevahendeid. Töökorraldus vastab õigusnõuetele, tegevusjuhistele, töölubadele ja keskkonnanõuetele. Hingamisaparaate kasutatakse õigesti. Kinni peetakse kinnistesse ruumidesse sisenemise korrast. |
|
Reageerimine ohuolukorras |
Naftatankeri ohuolukorras kohaldatavate meetmete tundmine ja mõistmine, sh: .1 laeva ohuolukorra plaanid; .2 lastitoimingute hädaseiskamine; .3 lasti puhul hädavajalike süsteemide või teenuste rikete puhul võetavad meetmed; .4 tuletõrjumine naftatankeritel; .5 päästetööd kinnistes ruumides; .6 kemikaali ohutuskaardi (MSDS) kasutamine. Kokkupõrke, madalikule sõitmise või lekke puhul võetavad meetmed. Teadmised esmaabi andmise kohta naftatankeril. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Koheselt määratletakse ohuolukorra liik ja mõju ning võetavad meetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendi ja plaanidega. Ettekannete tegemine ning laevapersonali teavitamine toimub olukorrale ja selle tõsidusele vastavas tähtsuse järjekorras, vastavatel tasanditel ja vastava sagedusega. Evakueerimine, hädaseiskamine ja isoleerimine viiakse läbi olukorrale vastavalt ning viivitamata. Meditsiinilise hädajuhtumi tuvastamisel ja meetmete võtmisel peetakse kinni tunnustatud kehtivatest esmaabi tavadest ning rahvusvahelistest juhistest. |
|
Ettevaatusabinõud keskkonnareostuse vältimiseks |
Atmosfääri ja keskkonna reostumise vältimise meetmete mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Toimingud sooritatakse vastavalt heakskiidetud keskkonnareostuse vältimise põhimõtetele ja korrale. |
|
Õigusnõuete täitmise jälgimine ja kontroll |
Üldiselt kohaldatavate asjakohaste rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) (ja selle hilisemate muudatuste) ja teiste IMO instrumentide sätete, laevatööstuse suuniste ja sadama eeskirjade tundmine ja mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Lastikäitlemine toimub vastavalt asjakohastele IMO instrumentidele, laevatööstuse kehtestatud normidele ja tööohutusnõuetele. |
Tabel A-V/1-1-3
Kemikaalitankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Kõigi lastitoimingute ohutu sooritamise ja jälgimise oskus |
Kemikaalitankeri ehitus ja omadused Teadmised kemikaalitankeri ehitusest, süsteemidest ja seadmetest, sh: .1 üldine struktuur ja ehitus; .2 pumpamise korraldus ja seadmed; .3 tankide struktuur ja korraldus; .4 torustikud ja äravoolusüsteemid; .5 tankide ja lasti torustike rõhu ja temperatuuri kontrollimise ja häiresüsteemid; .6 mõõtesüsteemid ja häireseadmed; .7 gaasituvastussüsteemid; .8 lasti soojendamise ja jahutamise süsteemid; .9 tankide puhastamise, süsteemid; .10 lastitankide keskkonnakontrollisüsteemid; .11 ballastisüsteemid; .12 lastiruumide tuulutamine ja meeskonnaruumide ventilatsioon; 13. auru tagasijuhtimise süsteemid; .14 tuletõrjesüsteemid; .15 tankide, torustike ja abiseadmete materjalid ja katted; .16 toimingud naftajääkidega. Teoreetilised teadmised pumpadest ja nende omadustest, sh lastipumpade liikidest ja nende ohutust käitamisest. Tankeri ohutuskultuuri tundmine ja ohutuse korraldamise süsteemi rakendamise oskus. Jälgimis- ja ohutussüsteemide, sh hädaseiskamise süsteemi tundmine ja mõistmine. Lasti laadimine, lossimine, hooldamine ja käitlemine Lastimõõtmiste ja –arvutuste tegemise oskus. Teadmised vedellasti mõjust diferendile, püstuvusele ja laeva konstruktsioonilisele terviklikkusele. Kemikaalilastiga seotud toimingute tundmine ja mõistmine, sh: .1 lasti- ja lossimisplaanid; .2 ballastimine ja ballasti eemaldamine; .3 tankide puhastamine; .4 tanki atmosfääri kontroll; .5 inertiseerimine; .6 degaseerimine; .7 lasti ümberpaigutamine laevalt laevale; .8 keemilise reaktsiooni tõkestamise ja stabiliseerimise nõuded; .9 soojendamise ja jahutamisega seotud nõuded ning kõrvutiasuvast lastist tulenevad tagajärjed; .10 lasti (keemiline) kokkusobivus ja segregeerimine; .11 kõrge viskoossusega last; .12 toimingud lastijäätmetega; .13 ohutusjuhendi kohane tanki sisenemine. Lastitoimingutega seotud plaanide, juhiste ja kontroll-lehtede koostamine ja rakendamine. Kalibreerimise oskus ja oskus kasutada jälgimise ning gaasituvastuse süsteeme, instrumente ja seadmeid. Lastiga seotud ülesandeid täitva personali juhtimise ja järelevalve oskus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Suhtlemine toimub selgelt, arusaadavalt ja edukalt. Lastitoimingud sooritatakse ohutult, arvestades kemikaalitankeri ehitust, süsteeme ja seadmeid. Lastitoimingute kavandamine, riskide ohjamine ja lastitoimingute sooritamine toimub vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja kordadele, et tagada toimingute ohutus ja vältida merekeskkonna saastamist. Jälgimise kord ja ohutussüsteemid tagavad kõikide häiresignaalide kohese tuvastamise ja nendele reageerimise vastavalt kehtestatud korrale. Lasti nõuetekohane laadimine, paigutamine ja lossimine tagab püstuvuse ja pingete pideva püsimine ohututes piirides. Võimalik lastitoimingute korra rikkumine tuvastatakse ja heastatakse koheselt. Tegevusi ja toiminguid sooritatakse ja laeva lastiseadmeid kasutatakse nõuetekohaselt. Kalibreerimine ja jälgimise ning gaasituvastusseadmete kasutamine toimub kooskõlas vastavate tavade ja korraga. Personalile antakse ülesandeid ning personali teavitatakse kordadest ja normidest, mida tuleb täita asjaomastele isikutele kohasel viisil ning vastavalt tööohutusnõuetele. |
|
Kemikaalilasti füüsikaliste ja keemiliste omaduste tundmine |
Kahjulike vedelike keemiliste ja füüsikaliste omaduste tundmine ja mõistmine, sh: .1 kemikaalilasti liigid (söövitav, toksiline, tuleohtlik, plahvatusohtlik); .2 kemikaalirühmad ja tööstuslik kasutamine; .3 lasti ainete reageerimine. Kemikaali ohutuskaardil (MSDS) leiduva teabe mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Efektiivset kasutust leiavad teabeallikad, mille abil määratletakse naftalasti ja sellega seotud gaaside omadused ja eripära ning nende mõju ohutusele, keskkonnale ja laeva käitamisele. |
|
Ettevaatusabinõud ohtude vältimiseks |
Kemikaalitankeri lastitoimingutega seotud ohtude ja nende kontrollimise meetmete tundmine ja mõistmine, sh: .1 tule- ja plahvatusoht; .2 toksilisuse oht; .3 terviseoht; .4 inertgaaside koostis; .5 elektrostaatilised ohud. .6 ainete reageerimine; .7 sööbivus; .8 madala keemispunktiga last; .9 suure tihedusega last; .10 tahkuv last; .11 polümeriseeruv last. Asjakohastest reeglitest/eeskirjadest mittekinnipidamisega kaasnevate ohtude tundmine ja mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Kemikaalitankeri lastiga seotud ohud laevale ja lastiga töötavale personalile määratletakse õigesti ja nende kontrollimiseks võetakse kohased meetmed. |
|
Töötervishoiu ja –ohutuse alased ettevaatusabinõud ja meetmed |
Tööohutusnõuete, sh kemikaalitankeritega seotud riskide hindamise ja laeval järgitavate isikliku ohutuse nõuete tundmine ja mõistmine: .1 ettevaatusabinõud kinnistesse ruumidesse sisenemisel, sh eri liiki hingamisaparaatide õige kasutamine; .2 ettevaatusabinõud remondi- ja hooldustööde eel ja ajal; .3 ohutusmeetmed tuletööde ja külmas töötamise puhul; .4 elektrilised ohutusnõuded; .5 individuaalkaitsevahendite (PPE) kasutamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast. Peetakse kinni tööohutusnõuetest ning kasutatakse õigesti asjakohaseid ohutus- ja kaitsevahendeid. Töökorraldus vastab õigusnõuetele, tegevusjuhistele, töölubadele ja keskkonnanõuetele. Hingamisaparaate kasutatakse õigesti. Kinni peetakse kinnistesse ruumidesse sisenemise korrast. |
|
Reageerimine ohuolukorras |
Kemikaalitankeri ohuolukorras kohaldatavate meetmete tundmine ja mõistmine, sh: .1 laeva ohuolukorra plaanid; .2 lastitoimingute hädaseiskamine; .3 lasti puhul hädavajalike süsteemide või teenuste rikete puhul võetavad meetmed; .4 tuletõrjumine kemikaalitankeritel; .5 päästetööd kinnistes ruumides; .6 lasti ainete reageerimine; .7 lastiheit; .8 kemikaali ohutuskaardi (MSDS) kasutamine. Kokkupõrke, madalikule sõitmise või lekke puhul võetavad meetmed. Teadmised esmaabi andmise kohta kemikaalitankeril, kooskõlas meditsiinilise esmaabi osutamise juhendiga ohtlike kaupade põhjustatud õnnetuste puhul (MFAG). |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Koheselt määratletakse ohuolukorra liik ja mõju ning võetavad meetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendi ja plaanidega. Ettekannete tegemine ning laevapersonali teavitamine toimub olukorrale ja selle tõsidusele vastavas tähtsuse järjekorras, vastavatel tasanditel ja vastava sagedusega. Evakueerimine, hädaseiskamine ja isoleerimine viiakse läbi olukorrale vastavalt ning viivitamata. Meditsiinilise hädajuhtumi tuvastamisel ja meetmete võtmisel peetakse kinni kehtivatest tunnustatud esmaabi tavadest ning rahvusvahelistest juhistest. |
|
Ettevaatusabinõud keskkonnareostuse vältimiseks |
Atmosfääri ja keskkonna reostuse vältimise meetmete mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Toimingud sooritatakse vastavalt heakskiidetud keskkonnareostuse vältimise põhimõtetele ja korrale. |
|
Õigusnõuete täitmise jälgimine ja kontroll |
Üldiselt kohaldatavate asjakohaste rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) (koos muudatustega) ja teiste IMO instrumentide sätete, laevatööstuse suuniste ja sadama eeskirjade tundmine ja mõistmine. Rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (IBC koodeksi) ja sellega seotud dokumentide kasutamise oskus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Lastikäitlemine toimub vastavalt asjakohastele IMO instrumentidele, laevatööstuse kehtestatud normidele ja tööohutusnõuetele. |
Jaotis A-V/1-2
Veeldatud gaasi tankerite kaptenite, ohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 Veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe tunnistuse taotleja:
.1 peab näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-V/1-2-1 1. veerus, ja
.2 peab tõestama, et on saavutanud:
.2.1 minimaalsed teadmised, arusaamad ja oskused, mis on loetletud tabeli A-V/1-2-1 2. veerus, ja
.2.2 nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-V/1-2-1 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
2 Veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistuse taotleja:
.1 peab näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-V/1-2-2 1. veerus, ja
.2 peab tõestama, et on saavutanud:
.2.1 minimaalsed teadmised, arusaamad ja oskused, mis on loetletud tabeli A-V/1-2-2 2. veerus, ja
.2.2 nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-V/1-2-2 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Tabel A-V/1-2-1
Veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase põhiväljaõppe minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Veeldatud gaasi tankerite lastitoimingute ohutusele kaasaaitamine |
Veeldatud gaasi tankerite ehitus ja käitamisomadused Põhiteadmised veeldatud gaasi tankeritest: .1 veeldatud gaasi tankerite liigid; .2 üldine struktuur ja ehitus; Põhiteadmised lastitoimingutest: .1 torustikud ja klapid; .2 lastikäitlemise seadmed; .3 laadimine, lossimine ja hooldamine reisi ajal; .4 hädaseiskamise süsteem (ESD); .5 laevatankide puhastamine, torustiku läbipuhumine, degaseerimine ja inertiseerimine. Põhiteadmised veeldatud gaaside füüsikalistest omadustest, sh: .1 omadused ja erijooned; .2 rõhk ja temperatuur, sh rõhu/temperatuuri suhe; .3 elektrostaatiliste laengute liigid; .4 keemilised sümbolid. Tankeri ohutuskultuuri ja ohutuse korraldamise tundmine ja mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Suhtlemine hinnatava vastutusalas on selge ja efektiivne. Ohutuse tagamiseks sooritatakse lastitoiminguid vastavalt kehtivatele põhimõtetele ja kordadele. |
|
Ettevaatusabinõud ohtude vältimiseks |
Põhiteadmised tankeril sooritatavate toimingutega seotud ohtudest, sh: .1 terviseoht; .2 keskkonnaoht; .3 ainete reageerimise oht; .4 söövitusoht; .5 plahvatuse ja tuleoht; .6 süttimisohu allikad; .7 elektrostaatilised ohud; .8 toksilisuse oht; .9 aurulekked ja aurupilved; .10 ülimadalad temperatuurid; .11 rõhuga seotud ohud. Põhiteadmised ohtude kontrollimisest: .1 inertiseerimine, kuivatamine ja jälgimistehnikad; .2 antistaatilised meetmed; .3 ventileerimine; .4 segregeerimine; .5 lasti keemilise reaktsiooni tõkestamine; .6 lasti keemilise kokkusobivuse tähtsus; .7 tanki atmosfääri kontroll; .8 testimine gaaside suhtes. Kemikaali ohutuskaardil (MSDS) leiduva teabe mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Kemikaali ohutuskaardi (MDSD) abil tuvastatakse õigesti asjakohased lastiga seotud ohud laevale ja personalile ning võetakse vajalikud meetmed vastavalt kehtestatud korrale. Ohtliku olukorra tuvastamine ja sellest teadasaamise järel võetud meetmed on kooskõlas kehtestatud korraga ning hea tavaga. |
|
Töötervishoiu ja –ohutuse alased ettevaatusabinõud ja meetmed |
Gaasimõõteriistade ja muude sarnaste seadmete funktsioonid ja nõuetekohane kasutamine. Ohutus- ja kaitsevahendite nõuetekohane kasutamine, sh: .1 hingamisaparaadid ja tankide tühjendamise seadmed; .2 kaitserõivad ja –seadmed; .3 elustamisseadmed; .4 pääste- ja evakuatsiooniseadmed; Põhiteadmised veeldatud gaasi tankerite tööohutusest vastavalt õigusaktidele, laevatööstuse suunistele ja laeval järgitavatele isikliku ohutuse nõuetele, sh: .1 ettevaatusabinõud kinnistesse ruumidesse sisenemisel; .2 ettevaatusabinõud remondi- ja hooldustööde eel ja ajal; .3 ohutusmeetmed kuumas ja külmas töötamise puhul; .4 elektrilised ohutusnõuded; .5 laeva/kalda ohutuse kontroll-leht. Põhiteadmised esmaabist seoses kemikaali ohutuskaardiga (MSDS). |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Kinni peetakse kinnistesse ruumidesse sisenemise korrast. Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamiseks kehtestatud korrast ja tööohutuse alastest meetmetest. Kohaseid ohutus- ja kaitsevahendeid kasutatakse õigesti. Esmaabi andmisel lubatud ja keelatud toimingud. |
|
Tuletõrjetööde läbiviimine |
Tuletõrje korraldus ja -meetmed tankeril puhkenud tulekahju puhul. Veeldatud gaasi mahtlastina käitlemise ja veoga seotud eriohud. Gaasipõlengu kustutamiseks kasutatavad tulekustutusained. Statsionaarse vahtkustutussüsteemi kasutamine. Käsivahtkustuti kasutamine. Statsionaarsete pulberkustutussüsteemide kasutamine. Põhiteadmised mahaloksunud ainete käitlemisest seoses tuletõrjetöödega. |
Praktilised õppused ja juhendamine, mida viiakse läbi heakskiidetud ja täiesti realistlikes õppetingimustes (näiteks tingimusi laeval imiteeriva valmendi abil) ning võimaluse korral pimeduses. |
Laeval puhkenud tulekahjust teadasaamisel võetavad esmased ja jätkumeetmed on kooskõlas kehtestatud tavade ja korraga. Häiresignaali tuvastamisel võetavad meetmed on vastavad ohuolukorda märkivale signaalile ning kooskõlas kehtestatud korraga. Rõivastus ja varustus on tuletõrjetööde iseloomule kohane. Üksikute toimingute ajastus ja järjestus vastab antud olukorra asjaoludele ja tingimustele. Tule kustutamine saavutatakse nõuetekohaste toimingute, tehnikate ja tulekustutusainete kasutamisega. |
|
Reageerimine ohuolukorras |
Põhiteadmised ohuolukorras kohaldatavatest meetmetest, sh hädaseiskamisest. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Koheselt määratletakse ohuolukorra liik ja mõju ning võetavad meetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendi ja plaanidega. |
|
Ettevaatusabinõud veeldatud gaasi lekke tõttu tekkida võiva keskkonnareostuse vältimiseks |
Põhiteadmised reostuse mõjust inimeludele ja mereelustikule. Põhiteadmised laeval reostuse vältimiseks võetavate meetmete kohta. Põhiteadmised lekke korral võetavate meetmete kohta, sh vajadusest: .1 teha ettekandeid vastutavatele isikutele; .2 abistada lekke kontrolli alla võtmise toimingute läbiviimisel; .3 haprumise vältimine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Pidevalt järgitakse keskkonnakaitse nõudeid. |
Tabel A-V/1-2-2
Veeldatud gaasi tankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe minimaalse pädevustaseme kirjeldus
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
Kõigi lastitoimingute ohutu sooritamise ja jälgimise oskus |
Veeldatud gaasi tankeri ehitus ja omadused Teadmised veeldatud gaasi tankeri ehitusest, süsteemidest ja seadmetest, sh: .1 veeldatud gaasi tankerite liigid ja lastitankide ehitus; .2 üldine struktuur ja ehitus; .3 lasti ohjeldamise süsteemid, sh ehitus- ja isolatsioonimaterjalid; .4 lastikäitlemise seadmed ja instrumendid, sh: .1 lastipumbad ja pumpamise korraldus; .2 lastitorustikud ja klapid; .3 paisumisseadmed; .4 leegiekraanid; .5 temperatuuri jälgimise süsteemid; .6 lastitanki vedelikutaseme mõõtesüsteemid; .7 tanki rõhu jälgimise ja kontrolli süsteemid; .5 lasti temperatuuri hoidmise süsteem; .6 tankide rõhu kontrollimise süsteemid (inertgaas, lämmastik), sh (gaaside) ladustamise, tootmise ja jaotussüsteemid; .7 kohverdamide soojendamise süsteemid; .8 gaasituvastusseadmed; .9 ballastisüsteemid; .10 väljaaurutamise süsteemid; .11 taasveeldamise süsteemid; .12 lasti hädaseiskamise süsteem (ESD); .13 teisalduste puhul lasti koguse mõõtmise süsteem. Teoreetilised teadmised pumpadest ja nende omadustest, sh lastipumpade liikidest ja nende ohutust käitamisest. Lasti laadimine, lossimine, hooldamine ja käitlemine Teadmised vedellasti mõjust diferendile, püstuvusele ja laeva konstruktsioonilisele terviklikkusele. Tankeri ohutuskultuuri tundmine ja ohutuse korraldamise süsteemi rakendamise oskus. Ettevalmistused, toimingud ja kontroll-lehtede kasutamine lastitoimingute ohutuks sooritamiseks, sh: .1 dokkimisejärgselt ja laadimisel: .1 tankide ülevaatus; .2 inertiseerimine (hapnikusisalduse vähendamine, kastepunkti alandamine); .3 lastitankide gaasiga täitmine; .4 jahutamine; .5 laadimine; .6 ballasti eemaldamine; .7 proovide võtmine, sh suletud ahelas. .2 teekonna ajal: .1 jahutamine; .2 rõhu säilitamine; .3 väljaaurutamine; .4 keemilise reaktsiooni tõkestamine..3 lossimisel: .1 lossimine; .2 ballastimine; .3 tühjendus- ja puhastussüsteemid; .4 tanki vedelikuvabaks muutmise süsteemid. .4 dokkimisele eelneval ettevalmistusel: .1 soojendamine; .2 inertiseerimine; .3 degaseerimine. .5 laevalt laevale ülekande ajal. Lastimõõtmiste ja –arvutuste tegemise oskus, sh: .1 veeldatud olekus; .2 gaasilises olekus; .3 laeva pardal asuv jääkide kogus enne laadimise alustamist (OBQ); .4 laeva pardale pärast lossimist jäänud jääkide kogus (ROB); .5 väljaaurutamisega seotud arvutused. Lastiga seotud ülesandeid täitva personali juhtimise ja järelevalve oskus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Suhtlemine toimub selgelt, arusaadavalt ja edukalt. Lastitoimingud sooritatakse ohutult, arvestades veeldatud gaasi tankeri ehitust, süsteeme ja seadmeid. Pumpamine toimub vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja korrale ning vastava lasti liigile kohasel viisil. Lastitoimingute kavandamine, riskide ohjamine ja lastitoimingute sooritamine toimub vastavalt heakskiidetud põhimõtetele ja kordadele, et tagada toimingute ohutus ja vältida merekeskkonna saastamist. Veeldatud gaasi lasti nõuetekohane laadimine, paigutamine ja lossimine tagab püstuvuse ja pingete pideva püsimine ohututes piirides. Võimalik lastitoimingute korra rikkumine tuvastatakse ja heastatakse koheselt. Tegevuste ja toimingute jaoks määratletakse õigesti asjakohased laevaseadmed ning kasutatakse kogu nende potentsiaali. Kalibreerimine ja jälgimise ning gaasituvastusseadmete kasutamine toimub kooskõlas vastavate tavade ja korraga. Jälgimise kord ja ohutussüsteemid tagavad kõikide häiresignaalide kohese tuvastamise ja nendele reageerimise vastavalt ohuolukorra juhendile. Personalile antakse ülesandeid ning personali teavitatakse kordadest ja normidest, mida tuleb täita asjaomastele isikutele kohasel viisil ning vastavalt tööohutusnõuetele.
|
Veeldatud gaasi lasti füüsikaliste ja keemiliste omaduste tundmine |
Veeldatud gaasi lasti füüsika ja keemia ja asjakohaste mõistete tundmine ja mõistmine seoses mahtlastina veetavate veeldatud gaaside ohutu vedamisega, sh: .1 gaaside keemiline koostis; .2 veeldatud gaaside (sh süsihappegaasi) ja nende aurude omadused ja eripära, sh: .1 ideaalse gaasi seadused; .2 aine olekud; .3 vedelike ja aurude tihendus; .4 gaaside difusioon ja segamine; .5 surugaas; .6 gaaside taasveeldamine ja külmutamine; .7 gaaside kriitiline temperatuur ja rõhk; .8 leekpunkt, ülemine ja alumine plahvatusohtlikkuse piir, isesüttimistemperatuur; .9 gaaside kokkusobivus, reageerimisvõime ja positiivne segregeerimine; .10 polümeriseerumine; .11 küllastatud auru rõhk/referentstemperatuur; .12 kastepunkt ja mitmekomponendilise vedeliku keemise algtemperatuur; .13 kompressorite määrimine; .14 hüdraatide moodustumine; .3 puhaste vedelike omadused; .4 lahuste olemus ja omadused; .5 termodünaamilised ühikud; .6 peamised termodünaamika seadused ja diagrammid; .7 materjalide omadused; .8 madala temperatuuri mõju – haprumine. Kemikaali ohutuskaardil (MSDS) leiduva teabe mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Efektiivset kasutust leiavad teabeallikad, mille abil määratletakse veeldatud gaaside omadused ja eripära ning nende mõju ohutusele, keskkonnale ja laeva käitamisele. |
Ettevaatusabinõud ohtude vältimiseks |
Veeldatud gaasi tankeri lastitoimingutega seotud ohtude ja nende kontrollimise meetmete tundmine ja mõistmine, sh: .1 tuleoht; .2 plahvatusoht; .3 toksilisuse oht; .4 ainete reageerimise oht; .5 söövitusoht; .6 terviseoht; .7 inertgaaside koostis; .8 elektrostaatilised ohud; .9 lasti polümeriseerumine. Kalibreerimise oskus ja oskus kasutada jälgimise ning gaasituvastuse süsteeme, instrumente ja seadmeid. Asjakohastest reeglitest/eeskirjadest mittekinnipidamisega kaasnevate ohtude tundmine ja mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Veeldatud gaasi tankeri lastiga seotud ohud laevale ja lastiga töötavale personalile määratletakse õigesti ja nende kontrollimiseks võetakse kohased meetmed. Gaasituvastusseadmete kasutamine toimub vastavalt juhistele ja heale tavale. |
Töötervishoiu ja –ohutuse alased ettevaatusabinõud ja meetmed |
Tööohutusnõuete, sh veeldatud gaasi tankeritega seotud riskide hindamise ja laeval järgitavate isikliku ohutuse nõuete tundmine ja mõistmine: .1 ettevaatusabinõud kinnistesse ruumidesse (näiteks kompressoriruumi) sisenemisel, sh eri liiki hingamisaparaatide õige kasutamine; .2 ettevaatusabinõud remondi- ja hooldustööde eel ja ajal, sh töö pumpade, torustike, elektri- ja juhtimissüsteemidega; .3 ohutusmeetmed kuumas ja külmas töötamise puhul; .4 elektrilised ohutusnõuded; .5 individuaalkaitsevahendite (PPE) kasutamine. .6 ettevaatusabinõud külmapõletuse ja külmakahjustuse vältimiseks; .7 individuaalsete toksilisuse jälgimise seadmete nõuetekohane kasutamine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Pidevalt peetakse kinni personali ja laeva ohutuse tagamise korrast. Peetakse kinni tööohutusnõuetest ning kasutatakse õigesti asjakohaseid ohutus- ja kaitsevahendeid. Töökorraldus vastab õigusnõuetele, tegevusjuhistele, töölubadele ja keskkonnanõuetele. Hingamisaparaate kasutatakse õigesti. |
Reageerimine ohuolukorras |
Veeldatud gaasi tankeri ohuolukorras kohaldatavate meetmete tundmine ja mõistmine, sh: .1 laeva ohuolukorra plaanid; .2 lastitoimingute hädaseiskamine; .3 avariiklappide kasutamine; .4 lasti puhul hädavajalike süsteemide või teenuste rikete puhul võetavad meetmed; .5 tuletõrjumine veeldatud gaasi tankeritel; .6 lastiheit; .7 päästetööd kinnistes ruumides; Kokkupõrke, madalikule sõitmise, lekke ning toksiliste või tuleohtlike aurude leviku puhul võetavad meetmed. Teadmised veeldatud gaasi tankeril esmaabi andmise ja antidootide kohta kooskõlas meditsiinilise esmaabi osutamise juhendiga ohtlike kaupade põhjustatud õnnetuste puhul (MFAG). |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Koheselt määratletakse ohuolukorra liik ja mõju ning võetavad meetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendi ja plaanidega. Ettekannete tegemine ning laevapersonali teavitamine toimub olukorrale ja selle tõsidusele vastavas tähtsuse järjekorras, vastavatel tasanditel ja vastava sagedusega. Evakueerimine, hädaseiskamine ja isoleerimine viiakse läbi olukorrale vastavalt ning viivitamata. Meditsiinilise hädajuhtumi tuvastamisel ja meetmete võtmisel peetakse kinni tunnustatud kehtivatest esmaabi tavadest ning rahvusvahelistest juhistest. |
Ettevaatusabinõud keskkonnareostuse vältimiseks |
Keskkonna reostuse vältimise meetmete mõistmine. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Toimingud sooritatakse vastavalt heakskiidetud keskkonnareostuse vältimise põhimõtetele ja korrale. |
Õigusnõuete täitmise jälgimine ja kontroll |
Üldiselt kohaldatavate asjakohaste rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) (koos muudatustega) ja teiste IMO instrumentide sätete, laevatööstuse suuniste ja sadama eeskirjade tundmine ja mõistmine. Rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (IBC koodeksi), rahvusvahelise veeldatud gaasi vedellastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (IGC koodeks) ja nendega seotud dokumentide kasutamise oskus. |
Ühest või enamast alljärgnevast allikast saadud tõendite läbivaatamine ja hindamine: .1 heakskiidetud täiendusõpe; .2 heakskiidetud õppelaeva väljaõpe; .3 heakskiidetud valmendil põhinev väljaõpe; .4 heakskiidetud õppekava. |
Veeldatud gaasi lasti käitlemine toimub vastavalt asjakohastele IMO instrumentidele, laevatööstuse kehtestatud normidele ja tööohutusnõuetele. |
Jaotis A-V/2
Reisilaevade kaptenite, ohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded
Rahvamasside juhtimist käsitlev väljaõpe
1 Reegli V/2 lõikes 4 ettenähtud rahvamasside juhtimist käsitlev väljaõpe personali jaoks, kes häireplaani kohaselt on määratud aitama reisijaid ohuolukordades, koosneb muuhulgas alljärgnevast:
.1 päästevahendite ja kontrolliplaanide tundmine, sh:
.1.1 teadmised häireplaanide ja ohuolukorra juhiste kohta;
.1.2 teadmised varuväljapääsude kohta;
.1.3 piirangud liftide kasutamisel;
.2 oskus abistada reisijaid kogunemiskohtadesse ja päästevahenditesse asumise kohtadesse suundumisel, sh:
.2.1 oskus anda selgeid ja julgustavaid käsklusi;
.2.2 reisijate juhtimine koridorides, treppidel ja käikudes;
.2.3 takistuste kõrvaldamine evakuatsiooniteedelt;
.2.4 meetodid, mida on võimalik kasutada puuetega inimeste ja eriabi vajavate inimeste evakueerimiseks;
.2.5 meeskonna- ja reisijate ruumide läbiotsimine;
.3 toimingud kogunemisel, sh:
.3.1 korra pidamise tähtsus;
.3.2 oskus kasutada paanika vähendamise ja ärahoidmise tehnikaid;
.3.3 oskus vajaduse korral kasutada reisijate nimekirju evakuatsiooniloenduse läbiviimiseks;
.3.4 oskus hoolitseda selle eest, et reisijad oleksid sobivalt rõivastunud ja päästevestid õigesti selga pannud.
Personali, kes on otseselt seotud reisijate teenindamisega reisijatele ette nähtud kohtades, ohutusalane väljaõpe
2 Reegli V/2 lõikes 5 ettenähtud täiendav ohutusalane väljaõpe tagab vähemalt alljärgnevate oskuste omandamise:
Suhtlemine
.1 Oskus ohuolukorras reisijatega suhelda, arvestades:
.1.1 konkreetsel marsruudil veetavate reisijate peamist keelt või peamisi keeli;
.1.2 tõenäosust, et töötajate oskus kasutada põhijuhiste andmisel ingliskeelseid põhiväljendeid on sidepidamisvahendiks abi vajava reisijaga suhtlemisel, olenemata sellest, kas reisija ja laevapere liige räägivad ühist keelt või mitte;
.1.3 võimalikku vajadust suhelda ohuolukorras muul viisil (näiteks viibete või käega antavate märguannete abil või osutades juhiste asukohale, kogunemispaikadele, päästevahenditele või evakuatsiooniteedele), kui verbaalne suhtlemine on ebaotstarbekas;
.1.4 reisijatele nende emakeeles või -keeltes antud täielike ohutusjuhiste ulatust;
.1.5 keeli, milles võib anda hädaohuteateid häireolukorras või õppuste ajal, et edastada reisijatele esmatähtsaid juhiseid ja aidata laevapere liikmeid reisijate abistamisel.
Päästevahendid
.2 Oskus näidata reisijatele isiklike päästevahendite kasutamist.
Laevale minek ja laevalt lahkumine
.3 Reisijate laevale minek ja laevalt lahkumine, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele ja abivajajatele.
Väljaõpe, mis käsitleb kriiside lahendamist ja inimeste käitumist
3 Kaptenid, vanemmehaanikud, vanemtüürimehed, teised mehaanikud ja kõik isikud, kes vastutavad reisijate ohutuse eest ohuolukordades:
.1 on edukalt läbinud reegli V/2 lõikes 6 ette nähtud heakskiidetud väljaõppe, mis käsitleb kriiside lahendamist ja inimeste käitumist, vastavalt tabelis A-V/2 esitatud tasandile, ülesannetele ja vastutusele, ja
.2 peavad tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-V/2 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Väljaõpe, mis käsitleb reisijate ja lasti ohutust ning laevakere kindlust
4 Reegli V/2 lõikes 7 kaptenitele, vanemtüürimeestele, vanemmehaanikutele, teistele mehaanikutele ja kõigile ro-ro reisiparvlaeval otseselt reisijate laevale minemise ja laevalt lahkumise eest, lasti laadimise, lossimise ja kinnitamise eest ning laevakeres olevate avauste sulgemise eest otseselt vastutavatele isikutele ettenähtud väljaõpe, mis käsitleb reisijate ja lasti ohutust ning laevakere kindlust, tagab vähemalt alljärgnevate oskuste omandamise vastavalt nende ülesannetele ja vastutusele:
Laadimine ning laevale minek ja laevalt lahkumine
.1 Oskus nõuetekohaselt sooritada järgmisi laevatoiminguid:
.1.1 sõidukite, raudteevagunite ja muude kaubaühikute peale- ja mahalaadimine ja sellega seotud suhtlus;
.1.2 rampide allalaskmine ja ülestõstmine;
.1.3 liigutatavate autotekkide allalaskmine ja ülestõstmine ning kindlustamine;
.1.4 reisijate laevale minek ja laevalt lahkumine, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele ja abivajajatele.
Ohtlike kaupade vedu
.2 Eriliste ohutusmeetmete, kordade ja nõuete täitmise oskus ohtlike kaupade veol ro-ro reisiparvlaeval.
Lasti kinnitamine
.3 Oskus:
.3.1 õigesti rakendada lasti paigutamise ja kinnitamise ohutuskoodeksit veetavatele sõidukitele, raudteevagunitele ja muudele kaubaühikutele, ja
.3.2 nõuetekohaselt kasutada lasti kinnitamiseks ettenähtud seadmeid ja materjale, arvestades nende piiranguid.
Püstuvuse, diferendi ja pingete arvutused
.4 Oskus:
.4.1 nõuetekohaselt kasutada etteantud püstuvuse ja pingete alast teavet;
.4.2 teha püstuvuse ja diferendi arvutusi laadimise eri tingimuste jaoks püstuvuse kalkulaatorite või arvutiprogrammide abil;
.4.3 arvutada tekkide koormustegureid, ja
.4.4 arvutada ballasti ja kütuse ümberpaigutamise mõju püstuvusele, diferendile ja pingetele.
Laevakeres olevate avauste avamine, sulgemine ja kindlustamine
.5 Oskus:
.5.1 nõuetekohaselt täita vööri-, ahtri ja pardauste ning rampide avamiseks, sulgemiseks ja kindlustamiseks kehtestatud korda ja õigesti kasutada nendega seotud süsteeme, ja
.5.2 viia läbi tihendite nõuetekohasuse kontrolli.
Ro-ro teki atmosfäär
.6 Oskus:
.6.1 kasutada olemasolevaid seadmeid ro-ro ruumide atmosfääri seisundi kontrollimiseks;
.6.2 nõuetekohaselt täita laeva ro-ro ruumide ventileerimiseks kehtestatud korda sõidukite peale- ja mahalaadimisel, reisi ajal ja ohuolukordades.
Tabel A-V/2
Kriiside lahendamist ja inimeste käitumist käsitleva väljaõppe minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Laeva ohuolukorra juhendite rakendamine |
Teadmised alljärgnevast: .1 laeva ehitus ja üldplaan; .2 ohutuseeskirjad; .3 ohuolukorra plaanid ja juhendid. Konkreetsele laevale mõeldud ohuolukorra juhendite väljatöötamise tähtsus, sh: .1 eelneva kavandamise ning ohuolukorra juhendite täitmiseks korraldatavate õppuste vajadus; .2 kogu personali kohustus olla teadlik ja ohuolukorras pidada nii täpselt kui võimalik kinni ettevalmistatud ohuolukorra juhenditest. |
Heakskiidetud väljaõppe, ühe või enama ettevalmistatud ohuolukorra plaani alusel harjutamise ja praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Laeva ohuolukorra juhendid tagavad valmisoleku ohuolukordadele reageerida. |
|
Ressursikasutuse optimeerimine |
Oskus ressursse optimaalselt kasutada, võttes arvesse alljärgnevat: .1 ressursside võimalik piiratus ohuolukorras; .2 vajadus kasutada kogu hetkel olemasolevat personali ja kõiki seadmeid ning vajadusel improviseerida. Oskus valmisoleku tagamiseks korraldada realistlikke õppusi, võttes arvesse varasematest reisilaevadega juhtunud õnnetustest saadud õppetunde ja analüüsida õppuste lõppedes nende tulemusi. |
Heakskiidetud väljaõppe, praktilise ettenäitamise, laeval korraldatud ohuolukorra alase väljaõppe ja õppuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Ohuolukorra plaanides on ette nähtud olemasolevate ressursside optimaalne kasutamine. Ülesannete ja vastutuse jagamisel võetakse arvesse isikute teadaolevaid pädevusi. Meeskondade ja üksikisikute ülesanded ja vastutus on selgelt määratletud. |
|
Ohuolukorrale reageerimise kontroll |
Oskus anda esmane hinnang ning tõhusalt reageerida ohuolukorrale vastavalt kehtestatud ohuolukorra juhenditele. Juhtimisoskused Oskus ohuolukorras teisi juhtida ja juhatada, sh vajadus: .1 olla ohuolukorras teistele eeskujuks; .2 suunata põhirõhk otsustamisele, arvestades ohuolukorras kiire tegutsemise vajadust; .3 motiveerida, ergutada ja julgustada reisijaid ja personali. Toimetulek stressiga Oskus ära tunda ülemäärase stressi ilminguid iseenda ja laeva ohuolukorra laevapere ülejäänud liikmete juures. Arusaam, et ohuolukorras tekkinud stress võib mõjutada isikute käitumist ning nende suutlikkust täita käske ja sooritada toiminguid. |
Heakskiidetud väljaõppe, praktilise ettenäitamise, laeval korraldatud ohuolukorra alase väljaõppe ja õppuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Toimingud ja meetmed vastavad kehtestatud laeva kriisilahendamise põhimõtetele ja plaanidele. Eesmärgid ja strateegia vastavad ohuolukorra olemusele, võtavad arvesse võimalikke ettenägematuid arenguid ning näevad ette olemasolevate ressursside optimaalse kasutamise. Laevapere liikmete tegevus aitab kaasa korra ja kontrolli tagamisele. |
|
Reisijate ja personali kontrollimine ohuolukorras |
Inimeste käitumine ja reaktsioonid Oskus reisijaid ja personali ohuolukorras kontrollida, sh: .1 Teadlikkus reisijate ja personali käitumismallidest ohuolukorras, sh .1.1 mõistmine, et üldjuhul võtab ohuolukorra omaksvõtmine veidi aega; .1.2 võimalus, et mõned inimesed võivad sattuda paanikasse ega käitu ratsionaalselt, et neil võib olla raskusi arusaamisega ning nad ei pruugi reageerida korraldustele nii nagu tavaolukorras. .2 Teadlikkus sellest, et reisijad ja personal võivad muuhulgas: .2.1 ohuolukorras esimese reaktsioonina hakata taga otsima sugulasi, sõpru ja/või oma asju; .2.2 peita end kajutitesse või muudesse kohtadesse, kus loodavad hädaohust pääseda; .2.3 laeva kreeniminekul liikuda laeva kõrgemal olevasse ossa. .3 Arvestamine perede lahutamise tõttu tekkida võiva paanikaga. |
Heakskiidetud väljaõppe, praktilise ettenäitamise, laeval korraldatud ohuolukorra alase väljaõppe ja õppuste kaudu saadud tõendite hindamine. |
Laevapere liikmete tegevus aitab kaasa korra ja kontrolli tagamisele. |
|
Tõhusa suhtluse korraldamine ja tagamine |
Oskus korraldada ja tagada tõhus suhtlus, sh: .1 selgete ja lühikeste juhiste ja ettekannete tähtsus; .2 vajadus ergutada teabevahetust reisijate ja personaliga ja saada neilt tagasisidet. Oskus edastada ohuolukorras reisijatele ja personalile asjakohast teavet, hoida neid kursis üldise olukorraga ning teavitada reisijaid ja personali toimingutest, mida neilt oodatakse, võttes arvesse: .1 konkreetsel marsruudil veetavate reisijate peamist keelt või peamisi keeli; .2 võimalikku vajadust suhelda ohuolukorras muul viisil (näiteks viibete või käega antavate märguannete abil või osutades juhiste asukohale, kogunemispaikadele, päästevahenditele või evakuatsiooniteedele), kui verbaalne suhtlemine on ebaotstarbekas; .3 keelt, milles võib anda hädaohuteateid häireolukorras või õppuste ajal, et edastada reisijatele esmatähtsaid juhiseid ja aidata laevapereliikmeid reisijate abistamisel. |
Heakskiidetud väljaõppe, harjutuste ja praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Kõigist kättesaadavatest allikatest hangitakse, hinnatakse ja kinnitatakse teavet nii kiiresti kui võimalik ning seda analüüsitakse kogu ohuolukorra kestel. Üksikisikutele, ohuolukorra meeskonna liikmetele ja reisijatele antav teave on täpne, asja- ja ajakohane. Edastatav teave tagab reisijate informeerituse ohuolukorrast ning neilt oodatavatest toimingutest. |
VI PEATÜKK
Ohuolukordade, tööohutuse, turvalisuse, arstiabi ja päästmisega seotud teenistusülesannete suhtes kohaldatavad nõuded
Jaotis A-VI/1
Kõigi meremeeste ohutusalase tutvustava koolituse, põhiväljaõppe ja õpetuse kohustuslikud miinimumnõuded
Ohutusalane tutvustav koolitus
1 Kõik merelaeval töötavad või teenivad isikud, välja arvatud reisijad, peavad enne seda, kui nad hakkavad täitma kohustusi pardal, olema läbinud heakskiidetud enesepäästevõtete alase tutvustava koolituse või saanud piisavalt teavet ja õpetust, võttes arvesse B osa suuniseid selleks, et
.1 osata suhelda teiste isikutega pardal kõige üldisemates ohutusalastes küsimustes ja mõista ohutusalaseid sümboleid, märke ja häiresignaale;
.2 teada, kuidas toimida juhul, kui:
.2.1 inimene kukub üle parda;
.2.2 tuvastatakse tuld või suitsu, või
.2.3 kostab tulekahju- või laevalt lahkumise häiresignaal;
.3 leida kogunemispaigad, päästevahenditesse asumise kohad ja ohuolukorras kasutatavad evakuatsiooniteed;
.4 leida ja selga panna päästevest;
.5 anda häiret ja omada põhiteadmisi käsitulekustutite kasutamisest;
.6 võtta kohesed meetmed õnnetuse või muu meditsiinilise hädajuhtumi puhul enne edasise arstiabi otsimist laeval, ja
.7 avada ja sulgeda konkreetse laeva tuletõkke, ilmastikukindlaid ja veekindlaid uksi, välja arvatud laevakeres olevad avaused.
Põhiväljaõpe*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
2 Laeval mistahes ametis töötavad või teenivad meremehed, kes täidavad laeval ohutuse või reostuse vältimise alaseid ülesandeid, peavad enne seda, kui nad hakkavad täitma kohustusi pardal
.1 olema läbinud asjakohase heakskiidetud põhiväljaõppe või saanud õpetust:
.1.1 tabelis A-VI/1-1 esitatud enesepäästevõtete alal;
.1.2 tabelis A-VI/1-2 esitatud tulekahju ennetamise ja tuletõrjumise alal;
.1.3 tabelis A-VI/1-3 esitatud esmaabialaste baasteadmiste alal;
.1.4 tabelis A-VI/1-4 esitatud isikliku ohutuse ja ühiskondliku vastutuse alal;
.2 tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme, et täita neid ülesandeid ja kohustusi ning kanda vastutust, mis on loetletud tabelite A-VI/1-1, A-VI/1-2, A-VI/1-3 ja A-VI/1-4 1. veerus
.2.1 näidates oma pädevust vastavalt nimetatud tabelite 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele, ja
.2.2 sooritades eksami või tehes läbi jooksva hindamise osana nimetatud tabelite 2. veerus esitatud teemadele tuginevast heakskiidetud õppekavast.
3 Vastavalt lõikele 2 põhiväljaõppe läbinud meremehed peavad iga viie aasta järel tõestama, et on säilitanud nõutud pädevustaseme, et täita neid ülesandeid ja kohustusi ning kanda vastutust, mis on loetletud tabelite A-VI/1-1 ja A-VI/1-2 1. veerus.
4 Osalisriigid võivad aktsepteerida nõutud pädevustaseme säilitamise jaoks laeval läbiviidud väljaõpet ja omandatud kogemusi alljärgnevates valdkondades:
.1 tabelis A-VI/1-1 esitatud enesepäästevõtted:
.1.1 päästevesti selgapanek;
.1.2 päästevest seljas laevalt päästepaati või –parvele laskumine;
.1.3 ellujäämisvõimaluste suurendamiseks esmased tegevused päästepaadis;
.1.4 päästepaadi triivankru või tormiankru vettelaskmine;
.1.5 päästepaadi või –parve seadmete käitamine;
.1.6 asukoha määramise seadmete, sh raadioseadmete käitamine;
.2 tabelis A-VI/1-2 esitatud tulekahju ennetamine ja tuletõrjumine:
.2.1 autonoomse hingamisaparaadi kasutamine;
.2.2 inimese päästmine pardal asuva heakskiidetud suitsugeneraatori abil suitsuga täidetud ruumist, kasutades hingamisaparaati.
Vabastused
5 Administratsioon võib selliste laevade või laevatüüpide (välja arvatud rahvusvahelisi reise tegevad 500-se ja suurema kogumahutavusega reisilaevad ja tankerid) puhul, mille suuruse ja pikkuse või reisi iseloomu tõttu on käesoleva jaotise kõigi nõuete täitmine administratsiooni arvates ebamõistlik või teostamatu, vabastada meremehed nimetatud ulatuses mõnede nõuete täitmisest, kuid pidades silmas pardal asuvate inimeste, laeva ja vara ohutust ning merekeskkonna kaitset.
Tabel A-VI/1-1
Enesepäästevõtete alase minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Ellujäämine merel laeva mahajätmisel |
Võimalike ohuolukordade liigid, näiteks kokkupõrge, tulekahju, põhjaminek. Tavaliselt laeval olevate päästevahendite liigid. Päästepaatide ja –parvede varustus. Isiklike päästevahendite asukoht. Ellujäämise põhimõtted, sh: .1 väljaõppe ja õppuste tähtsus; .2 isikukaitsevahendid ja rõivad; .3 valmisolek igasuguseks ohuolukorraks; .4 tegutsemine päästevahenditesse asumise kohta kutsumise puhul; .5 tegutsemine laeva mahajätmise korralduse puhul; .6 tegutsemine vettesattumise puhul; .7 tegutsemine päästepaadis või –parvel; .8 pääsenuid ähvardavad peamised ohud. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise või heakskiidetud täiendõppe ja eksami, sh praktilise ettenäitamise kaudu saadud, alljärgnevaid pädevusi näitavate tõendite hindamine: .1 päästevesti selgapanek; .2 veeülikonna selgapanek ja kasutamine; .3 ohutul viisil kõrgelt vette hüppamine; .4 päästevest seljas ümberläinud päästeparve õigeks keeramine; .5 päästevest seljas ujumine; .6 ilma päästevestita veepinnal püsimine; .7 päästevest seljas laevalt või veest päästepaati või –parvele minek; .8 ellujäämisvõimaluste suurendamiseks esmased tegevused päästepaadis või –parvel; .9 triivankru või tormiankru vettelaskmine; .10 päästepaadi või –parve seadmete käitamine; .11 asukoha määramise seadmete, sh raadioseadmete käitamine. |
Häiresignaali tuvastamisel võetavad meetmed on vastavad ohuolukorda märkivale signaalile ning kooskõlas kehtestatud korraga. Üksikute toimingute ajastus ja järjestus vastab antud olukorra asjaoludele ja tingimustele ning on suunatud potentsiaalse hädaohu ja ellujäämist ähvardavate riskide vähendamisele. Päästepaati ja –parvele mineku viis on nõuetekohane ega sea teisi pääsenuid ohtu. Esmased laevalt lahkumise järgsed tegevused ja vees võetavad meetmed on suunatud ellujäämist ähvardavate riskide vähendamisele.
|
Tabel A-VI/1-2
Tulekahju ennetamise ja tuletõrjumise alase minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Tulekahjuohu vähendamine ja valmisolek tulega seotud ohuolukordadele reageerida |
Tuletõrjekorraldus laeval. Tuletõrjevahendite ja evakuatsiooniteede asukoht. Tule ja plahvatuse elemendid (tule kolmnurk). Süttimise liigid ja allikad. Tuleohtlikud materjalid, tuleoht ja tule levik. Pideva valveloleku vajalikkus. Tegutsemine laeval. Tule- ja suitsuandurid ja automaatsed tulekahjusignalisatsiooni süsteemid. Tule ja kasutatavate kustutusainete klassifikatsioon. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Ohuolukorrast teadasaamisele järgnevad esmased toimingud vastavad kehtivale tavadele ja korrale. Häiresignaali tuvastamisel võetavad meetmed on vastavad ohuolukorda märkivale signaalile ning kooskõlas kehtestatud korraga. |
|
Tuletõrjumine ja tule kustutamine |
Tuletõrjevahendid ja nende asukoht laevas. Õpetus alljärgnevatel teemadel: .1 statsionaarsed süsteemid; .2 tuletõrjujate rõivastus; .3 isiklik varustus; .4 tuletõrjeseadmed ja –vahendid; .5 tuletõrjemeetodid; .6 tulekustutusained; .7 tuletõrjumise toimingud; .8 hingamisaparaadi kasutamine tuletõrjumisel ja inimeste päästmisel. |
Alljärgnevaid pädevusi näitavate tõendite hindamine, mis on saadud heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu, sh praktilise ettenäitamise kaudu, mida viiakse läbi täiesti realistlikke õppetingimusi pakkuvates ruumides (näiteks tingimusi laeval imiteeriva valmendi abil) ning võimaluse korral pimeduses: .1 eri liiki käsitulekustutite kasutamine; .2 autonoomse hingamisaparaadi kasutamine; .3 väiksemate tulekahjude kustutamine, näiteks elektrist, õlist või propaanist põhjustatud tulekahjud; .4 suurte tulekahjude kustutamine veega, kasutades pihustus-/jugatüüpi pihusteid; .5 tulekahju kustutamine vahu, pulbri või muu keemilise aine abil; .6 päästeliiniga, kuid ilma hingamisaparaadita ülipaisuva vahuga täidetud ruumi sisenemine ja selle läbimine; .7 autonoomse hingamisaparaadiga varustatult tule kustutamine suitsuga täidetud kinnises ruumis; .8 tule kustutamine veeudu või muu sobiva tulekustutusaine abil tuld ja paksu suitsu täis meeskonna- või reisijateruumis või masinaruumi valmendis; .9 õlist põhjustatud tulekahju kustutamine udu tekitava seadme, pihustustüüpi pihusti, pulbrilise kustutusaine või vahuseadme abil; .10 hingamisaparaadiga varustatult inimese päästmine suitsuga täidetud ruumist. |
Rõivastus ja varustus on tuletõrjetööde iseloomule kohane. Üksikute toimingute ajastus ja järjestus vastab antud olukorra asjaoludele ja tingimustele. Tule kustutamine saavutatakse nõuetekohaste toimingute, tehnikate ja tulekustutusainete kasutamisega. Hingamisaparaadi kasutamise toimingud ja tehnikad vastavad kehtivatele tavadele ja korrale. |
Tabel A-VI/1-3
Esmaabialaste baasteadmiste minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Koheste meetmete võtmine õnnetuse või muu meditsiinilise hädajuhtumi puhul |
Kannatanute vajaduste ning iseenese ohutuse hindamine. Kannatanute kehalise seisundi ja funktsioonide ülevaatamine. Meditsiinilise hädajuhtumi korral koheselt sooritatavate võtete tundmine, sh järgmised oskused: .1 kannatanu õigesse asendisse seadmine; .2 elustamisvõtete kasutamine; .3 verejooksu peatamine; .4 kohaste põhivõtete kasutamine šoki puhul; .5 kohaste võtete kasutamine põletuste, tulise vedelikuga saadud põletuste ja elektriõnnetuste puhul; .6 kannatanu päästmine ja transport; .7 improviseeritud sidemed ja esmaabipaki materjalide kasutamine. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Häire andmise viis ja ajastus on vastavuses õnnetuse või meditsiinilise hädajuhtumi asjaoludega. Vigastuste võimalik põhjus, olemus ja ulatus tehakse kindlaks viivitamata ja täielikult, tegevuste reastamisel arvestatakse potentsiaalset ohtu elule. Pidevalt püütakse vähendada iseenese ja kannatanute võimaliku edasise kahjustamise ohtu. |
Tabel A-VI/1-4
Isikliku ohutuse ja ühiskondliku vastutuse alase minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Ohuolukorra juhendite täitmine |
Võimalike ohuolukordade liigid, näiteks kokkupõrge, tulekahju, põhjaminek. Laeva ohuolukorra plaanide tundmine ohuolukorrale reageerimiseks. Ohusignaalid ja laevapereliikmetele häireplaanis antud konkreetsed ülesanded; kogunemispaigad; isikukaitsevahendite nõuetekohane kasutamine. Tegutsemine võimaliku ohuolukorra (sh tulekahju, kokkupõrke, põhjamineku ja vee laeva tungimise) avastamisel. Tegutsemine häiresignaali kuulmisel. Väljaõppe ja õppuste tähtsus. Evakuatsiooniteede ning sisekommunikatsiooni- ja häiresüsteemide tundmine. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Ohuolukorrast teadasaamisel võetavad esmased meetmed on kooskõlas ohuolukorra juhendiga. Häire andmisel edastatakse teave kiiresti, täpselt, täielikult ja selgesti. |
|
Ettevaatusabinõud merekeskkonna reostuse vältimiseks |
Põhiteadmised laevanduse mõjust merekeskkonnale ning selle reostamisest nii laevade igapäevase ekspluatatsiooni käigus kui ka avariide tagajärjel. Peamised keskkonnakaitse alased tegevused. Põhiteadmised merekeskkonna keerukusest ja mitmekesisusest. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Merekeskkonna kaitseks kehtestatud organisatsioonilisi juhiseid täidetakse pidevalt. |
|
Tööohutusnõuete täitmine |
Tööohutusnõuete pideva täitmise tähtsus. Võimalike laeval esinevate ohtude vastu kasutatavad ohutus- ja kaitseseadmed. Ettevaatusabinõud kinnistesse ruumidesse sisenemise eel. Tutvustav
koolitus tööõnnetuste vältimise ja töötervishoiu rahvusvaheliste meetmete
alal.* |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Pidevalt täidetakse tööohutusnõudeid ning kasutatakse õigesti asjakohaseid ohutus- ja kaitseseadmeid. |
|
Kaasaaitamine tõhusa suhtluse korraldusele laeval |
Isikute ja meeskondadevahelise tõhusa suhtluse põhimõtete ja suhtlemisel esinevate takistuste mõistmine. Oskus korraldada ning tagada tõhus suhtlus. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Suhtlemine toimub selgelt ning on pidevalt edukas. |
|
Kaasaaitamine tõhusate inimsuhete tagamisele laevas |
Laeval heade inim- ja töösuhete hoidmise tähtsus. Peamised meeskonnatöö, sh konfliktide lahendamise põhimõtted ja tavad. Ühiskondlik vastutus, töötingimused; isikute õigused ja kohustused; uimastite ja alkoholi kuritarvitamise ohud. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Pidevalt peetakse kinni isikutelt eeldatavatest töö- ja käitumisnormidest. |
|
Üleväsimuse äratundmine ning toimetulek üleväsimusega |
Puhkamise tähtsus. Une, töögraafikute ja ööpäevarütmi mõju üleväsimusele. Füüsilise stressi põhjustajate mõju meremeestele. Keskkonnastressi põhjustajad laeval ja väljaspool laeva ning nende mõju meremeestele. Töögraafiku muutuse mõju meremeeste üleväsimusele. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Pidevalt tegeldakse üleväsimusega toimetulemisega ning võetakse vastavaid meetmeid. |
Jaotis A-VI/2
Päästepaadi või -parve, valvepaadi ja kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded
PÄÄSTEPAADI VÕI -PARVE JA VALVEPAADI, VÄLJA ARVATUD KIIRVALVEPAADI VANEMALE VAJALIK PÄDEVUS
Pädevustase
1 Päästepaadi või -parve ja valvepaadi, välja arvatud kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse taotleja peab näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/2-1 1. veerus.
2
Taotleja tabeli A-VI/2-1 2. veerus loetletud temaatilised
teadmised peavad olema piisaval tasemel päästepaadi või -parve ja valvepaadi
veeskamiseks ja juhtimiseks ohuolukorras.*
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
3 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks võtavad arvesse käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
4 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme:
.1 näidates, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/2-1 1. veerus vastavalt selle tabeli 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele, ja
.2 sooritades eksami või tehes läbi jooksva hindamise osana tabeli A-VI/2-1 2. veerus esitatud materjalidele tuginevast heakskiidetud kursusest.
5 Vastavalt lõikele 4 päästepaadi või -parve ja valvepaadi, välja arvatud kiirvalvepaadi vanemale vajaliku pädevuse saavutanud meremehed peavad iga viie aasta järel tõestama, et on säilitanud nõutud pädevustaseme, et täita neid ülesandeid ja kohustusi ning kanda vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/2-1 1. veerus.
6 Osalisriigid võivad aktsepteerida tabelis A-VI/2-1 nõutud pädevustaseme säilitamise jaoks laeval läbiviidud väljaõpet ja omandatud kogemusi alljärgnevates valdkondades:
.1 päästepaadi või -parve ja valvepaadi juhtimine veeskamise eel ja järel:
.1.1 päästepaadi või -parve pardale võetavate inimeste arvu tähistava märgistuse tõlgendamine;
.1.2 õigete käskluste andmine päästepaadi või -parve veeskamiseks, selle pardale minekuks, laevast eemaldumiseks ja päästepaadi või -parve käitamiseks ning inimeste päästepaadist või -parvelt lahkumiseks;
.1.3 päästepaadivõi -parve veeskamiseks ettevalmistamine ja ohutu veeskamine ning laeva pardast kiire eemaldumine;
.1.4 päästepaadi või -parve ja valvepaadi ohutu veest pardaletõstmine;
.2 päästetute ning päästepaadi või -parve juhtimine laevalt lahkumise järel:
.2.1 sõudmine ja paadi juhtimine, juhtimine kompassi abil;
.2.2 päästepaadi või -parve varustuselementide kasutamine, välja arvatud pürotehniline varustus;
.2.3 kohalpaiknemist abistavad seadmed;
.3 asukoha määramise seadmete, sh kommunikatsiooni- ja signalisatsiooniseadmete kasutamine;
.3.1 päästepaadi või -parve kaasaskantava raadioaparatuuri kasutamine;
.4 esmaabi andmine päästetutele.
KIIRVALVEPAADI VANEMALE VAJALIK PÄDEVUS
Pädevustase
7 Kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse taotleja peab näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/2-2 1. veerus.
8
Taotleja tabeli A-VI/2-2 2. veerus loetletud temaatilised
teadmised peavad olema piisaval tasemel kiirvalvepaadi
veeskamiseks ja juhtimiseks ohuolukorras.*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
9 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks võtavad arvesse käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
10 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme:
.1 näidates, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/2-2 1. veerus vastavalt selle tabeli 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele, ja
.2 sooritades eksami või tehes läbi jooksva hindamise osana tabeli A-VI/2-2 2. veerus esitatud materjalidele tuginevast heakskiidetud kursusest.
11 Vastavalt lõikele 10 kiirvalvepaadi vanemale vajaliku pädevuse saavutanud meremehed peavad iga viie aasta järel tõestama, et on säilitanud nõutud pädevustaseme, et täita neid ülesandeid ja kohustusi ning kanda vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/2-2 1. veerus.
12 Osalisriigid võivad aktsepteerida tabelis A-VI/2-2 nõutud pädevustaseme säilitamise jaoks laeval läbiviidud väljaõpet ja omandatud kogemusi alljärgnevates valdkondades:
.1 kiirvalvepaadi juhtimine veeskamise eel ja järel:
.1.1 kiirvalvepaadi ohutu veeskamise ja veest pardaletõstmise juhtimine;
.1.2 kiirvalvepaadi käitamine valitsevates ilmastiku- ja meretingimustes;
.1.3 kommunikatsiooni- ja signalisatsiooniseadmete kasutamine kiirvalvepaadi, helikopteri ja laeva vahel sidepidamiseks;
.1.4 pardal oleva varustuse kasutamine;
.1.5 otsing otsinguskeemide alusel, arvestades keskkonnategureid.
Tabel A-VI-/2-1
Päästepaadi või -parve ja valvepaadi, välja arvatud kiirvalvepaadi vanema minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Päästepaadi või -parve ja valvepaadi juhtimine vees-kamise eel ja järel |
Päästepaadi või -parve ja valvepaadi ehitus ja varustus ning üksikseadmed. Päästepaadi või -parve ja valvepaadi eriomadused ja võimalused. Eri liiki seadmed päästepaatide- või parvede ja valvepaatide veeskamiseks. Päästepaadi või -parve veeskamine tormise mere puhul. Päästepaadi või -parve ja valvepaadi veest pardaletõstmise viisid. Tegutsemine laevast lahkumise järel. Valvepaadi veeskamine ja veest pardaletõstmine tormise mere puhul. Inimestega veesatava päästevahendi päästikseadmega seotud ohud. Teadmised hooldamisest. |
Alljärgnevate oskuste praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine: .1 päästevest seljas ümberläinud päästeparve õigeks keeramine; .2 päästepaadi või -parve pardale võetavate inimeste arvu tähistava märgistuse tõlgendamine; .3 õigete käskluste andmine päästepaadi või -parve veeskamiseks, laevasteemaldumiseks ja päästepaadi või -parve käitamiseks ning inimeste päästepaadist või -parvelt lahkumiseks; .4 päästepaadi või -parve veeskamiseks ettevalmistamine ja ohutu veeskamine ning laeva pardast kiire eemaldumine ning päästikseadmete kasutamine veeskamisel koos inimestega ja ilma inimesteta; .5 Päästepaadi või -parve ja valvepaadi ohutu veest pardaletõstmine, sh koos inimestega ja ilma inimestate veeskamise päästikseadmete lähtestamine, kasutades: täispuhutavat päästeparve, lahtist või kinnist mootoriga päästepaati või, vajaduse korral, heakskiidetud valmendil põhinevat väljaõpet. |
Päästepaadi või -parve ettevalmistamisel, pardaleminekul ja veeskamisel järgitakse nendele omaseid piiranguid ning laevast eemaldumine toimub ohutult. Esmased laevalt lahkumise järgsed tegevused on suunatud ellujäämist ähvardavate riskide vähendamisele. Päästepaadi või -parve ja valvepaadi veest pardaletõstmisel järgitakse nendele omaseid piiranguid. Seadmete käitamine toimub tootja poolt päästikseadmete vallandamise ja lähtestamise juhiste järgi. |
|
Päästepaadi või -parve mootori käitamine |
Päästepaadi või -parve mootori ja lisaseadmete käivitamine ja käitamine koos varustusse kuuluva tulekustuti kasutamisega. |
Mootoriga varustatud lahtise või kinnise päästepaadi käivitamise ja käitamise oskuse hindamine praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite abil. |
Mootor käib ning võimaldab paati vastavalt vajadusele manööverdada. |
|
Päästetute ning päästepaadi või -parve juhtimine laevalt lahkumise järel |
Päästepaadi või -parvega toimetulek tormisel merel. Vangliini, tormiankru ja kogu muu varustuse kasutamine. Toidu- ja veeratsioonide määramine päästepaadil või –parvel. Päästepaadi või –parve võimalikult kiiremaks leidmiseks ja asukoha tuvastamiseks võetavad meetmed. Päästmine helikopteri abil. Alajahtumise tagajärjed ning vältimine; kaitsekatete ja –rõivaste, sh veeülikondade ja termokaitsevahendite kasutamine. Valvepaatide ja mootoriga päästepaatide kasutamine päästeparvede kokkukogumiseks ja ellujäänute ning merrekukkunud isikute päästmiseks. Päästepaadi või –parve randumine. |
Järgmiste oskuste hindamine praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite abil: .1 sõudmine ja paadi juhtimine, juhtimine kompassi abil; .2 päästepaadi või -parve varustuselementide kasutamine; .3 kohalpaiknemist abistavad seadmed |
Päästetööde juhtimisel lähtutakse hetkel valitsevatest asjaoludest ja tingimustest. |
|
Asukoha määramise seadmete, sh kommunikatsiooni- ja signalisatsiooniseadmete ning pürotehnika kasutamine |
Päästepaadile või -parvele kaasavõetavad päästevahendite raadioseadmed, sh õnnetuskoha määramise raadiopoid (EPIRB) ja radartranspondrid (SART). Pürotehnilised merehädasignaalid. |
Järgmiste oskuste hindamine praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite abil: .1 päästepaadi või -parve kaasaskantava raadioaparatuuri kasutamine; .2 signalisatsiooniseadmete, sh pürotehnika kasutamine. |
Kommunikatsiooni- ja signalisatsiooniseadmete kasutamisel ja valikul lähtutakse hetkel valitsevatest asjaoludest ja tingimustest. |
|
Esmaabi andmine päästetutele |
Esmaabipaki ja elustamisvõtete kasutamine. Vigastatute abistamine, sh verejooksu peatamine ja tegutsemine šoki puhul. |
Laevalt lahkumise ajal ja järel esmaabipaki ja elustamisvõtete abil vigastatute abistamise oskuse hindamine praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite abil. |
Vigastuste ja haigusseisundite võimalik põhjus, olemus ja ulatus tehakse kindlaks viivitamata ja täielikult. Abistamistegevuste reastamise ja ajastamise tagajärjel muudetakse igasugune oht elule minimaalseks. |
Tabel A-VI/2-2
Kiirvalvepaadi vanema minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Kiirvalvepaadi ehituse, hoolduse ja remondi ning varustuse tundmine |
Kiirvalvepaadi ehitus ja varustus ning varustuselemendid. Teadmised kiirvalvepaadi hoolduse ja kiirremondi kohta ning täispuhutava kiirvalvepaadi õhukastide täitmine ja tühjendamine tavaolukorras. |
Praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Igapäevase hoolduse ja kiirremondi läbiviimise viisid. Kiirvalvepaadi struktuurielementide ning vajaliku varustuse tundmine. |
|
Kiirvalvepaadi veeskamise ja veest pardaletõstmise ajal tavavarustusse kuuluvate seadmete ja vahendite abil juhtimine |
Veeskamise seadmete ja vahendite valmisoleku hindamine kiirvalvepaadi kohese veeskamise ja käitamise jaoks. Tavavarustusse kuuluvate vintside, pidurite, lööprite, vangliini, liikumise kompenseerimise ja muude seadmete käitamise ja piirangute tundmine. Ettevaatusabinõud kiirevalvepaadi veeskamisel ja veest pardaletõstmisel. Kiirvalvepaadi veeskamine ja veest pardaletõstmine hetkel valitsevates ja rasketes ilmastiku- ning meretingimustes. |
Tavavarustuse abil kiirvalvepaadi ohutu veeskamise ja veest pardaletõstmise juhtimise oskuse hindamine praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite abil. |
Oskus ette valmistada ja juhtida kiirvalvepaadi veeskamist ja veest pardaletõstmist vastavate veeskamisseadmete ja tavavarustusse kuuluvate vahendite abil. |
|
Tavavarustusega kiirvalvepaadi juhtimine veeskamise ja veest pardaletõstmise ajal |
Kiirvalvepaadi ja vastava varustuse koheseks veeskamiseks ja käitamiseks valmisoleku hindmaine. Ettevaatusabinõud kiirvalvepaadi veeskamisel ja veest pardaletõstmisel. Kiirvalvepaadi veeskamine ja veest pardaletõstmine hetkel valitsevates ja rasketes ilmastiku- ning meretingimustes. |
Tavavarustuse abil kiirvalvepaadi ohutu veeskamise ja veest pardaletõstmise oskuse hindamine praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite abil. |
Oskus juhtida kiirvalvepaadi veeskamist ja veest pardaletõstmist. |
|
Kiirvalvepaadi juhtimine pärast veeskamist |
Kiirvalvepaadi eriomadused, võimalused ja piirangud. Ümberläinud kiirvalvepaadi õigeks keeramine. Kiirvalvepaadiga toimetulek hetkel valitsevates ja rasketes ilmastiku- ning meretingimustes. Kiirvalvepaadi varustusse kuuluvad navigeerimise ja ohutusseadmed. Otsinguskeemid ja neid mõjutavad keskkonnategurid. |
Järgmiste oskuste hindamine praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite abil: .1 ümberläinud kiirvalvepaadi õigeks keeramine; .2 kiirvalvepaadiga toimetulek hetkel valitsevates ilmastiku- ning meretingimustes; .3 ujumine erivarustuses; .4 kommunikatsiooni- ja signalisatsiooniseadmete kasutamine kiirvalvepaadi, helikopteri ja laeva vahel sidepidamiseks; .5 pardal oleva päästevarustuse kasutamine; .6 kannatanu veest välja aitamine ning päästekopterile, laevale või ohutusse paika üleandmine; .7 otsing otsinguskeemide alusel, arvestades keskkonnategureid. |
Kiirvalvepaadi käitamise ettenäitamine, arvestades seadmete piiranguid hetkel valitsevates ilmastikutingimustes. |
|
Kiirvalvepaadi mootori käitamine |
Kiirvalvepaadi mootori ja lisaseadmete käivitamise ja käitamise viisid. |
Kiirvalvepaadi mootori käivitamise ja käitamise oskuse hindamine praktilise ettenäitamise kaudu saadud tõendite abil. |
Mootor on käivitatud ning võimaldab paati vastavalt vajadusele manööverdada. |
Jaotis A-VI/3
Tuletõrjealase täiendusõppe kohustuslikud miinimumnõuded laiendatud programmi järgi
Pädevustase
1 Tulekustutustöid juhtima määratud meremehed on edukalt läbinud tulekustutusmeetodeid käsitleva täiendusõppe, milles erilist rõhku pööratakse töö korraldamisele, taktikale ja juhtimisele ning nad peavad näitama, et on pädevad täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/3 1. veerus.
2 Tabeli
A-VI/3 2. veerus loetletud teadmised ja arusaamad peavad olema piisaval tasemel
tulekustutustööde tõhusaks juhtimiseks laeval.*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
3 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks võtavad arvesse käesoleva koodeksi B osa juhiseid.
4 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-VI/3 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
5 Vastavalt lõikele 4 tuletõrjealase täiendõppega vajaliku pädevuse saavutanud meremehed peavad iga viie aasta järel tõestama, et on säilitanud nõutud pädevustaseme, et täita neid ülesandeid ja kohustusi ning kanda vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/3 1. veerus.
6 Osalisriigid võivad aktsepteerida tabelis A-VI/3 nõutud pädevustaseme säilitamise jaoks laeval läbiviidud väljaõpet ja omandatud kogemusi alljärgnevates valdkondades:
.1 Tulekustutustööde juhtimine laevas:
.1.1 tulekustutustööd merel ja sadamas, pöörates erilist rõhku töö korraldamisele, taktikale ja juhtimisele;
.1.2 suhtlus ja koordineerimine tulekustutustööde ajal;
.1.3 ventilatsiooni kontrollimine, sh suitsu väljatõmme;
.1.4 kütuse- ja elektrisüsteemide kontrollimine;
.1.5 tulekustutustööde ohud (kuivdestillatsioon, keemilised reaktsioonid, katlalõõri süttimine);
.1.6 tuleohutus ja –ohud materjalide ladustamisel ja käitlemisel;
.1.7 vigastatute ohjamine ja kontroll;
.1.8 tegevuse koordineerimine kaldal asuvate tuletõrjujatega.
Tabel A-VI/3
Tuletõrjealase täiendõppe minimaalse pädevustaseme kirjeldus laiendatud programmi järgi
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Tulekustutustööde juhtimine laevas |
Tulekustutustööd merel ja sadamas, pöörates erilist rõhku töö korraldamisele, taktikale ja juhtimisele. Vee kasutamine tulekustutamisel, selle mõju laeva püstuvusele, ettevaatusabinõud ja korrigeerivad meetmed. Suhtlus ja koordineerimine tulekustutustööde ajal. Ventilatsiooni kontrollimine, sh suitsu väljatõmme. Kütuse- ja elektrisüsteemide kontrollimine. Tulekustutustööde ohud (kuivdestillatsioon, keemilised reaktsioonid, katlalõõri süttimine jne). Ohtlikke kaupu hõlmavad tulekustutustööd. Tuleohutus ja –ohud materjalide (värvid jne) ladustamisel ja käitlemisel. Vigastatute ohjamine ja kontroll. Tegevuse koordineerimine kaldal asuvate tuletõrjujatega. |
Praktilised õppused ja juhendamine, mida viiakse läbi heakskiidetud ja täiesti realistlikes õppetingimustes (näiteks tingimusi laeval imiteeriva valmendi abil) ning võimaluse korral pimeduses. |
Tulekahju korral võetud meetmete aluseks on juhtumi täielik ja õige hindamine, milleks kasutatakse kõiki olemasolevaid teabeallikaid. Tegevuste tähtsuse määramisel, ajastamisel ja järjestamisel arvestatakse juhtumi tõsidusega ning vajadusega vähendada kahju ja võimalikku kahju laevale, personali vigastusi ja laeva käitamisvõimaluste kahjustusi. Teabeedastus on kiire, täpne, täielik ja selge. Tulekustutustööde ajal on pidevalt tagatud isiklik ohutus. |
|
Tuletõrjesalkade kokkupanek ja koolitus |
Ohuolukorra plaanide koostamine. Tuletõrjesalkade koosseis ja personali määramine tuletõrjesalkadesse. Tuletõrjumise strateegia ja taktika laeva eri osades. |
Praktilised õppused ja juhendamine, mida viiakse läbi heakskiidetud ja täiesti realistlikes õppetingimustes (näiteks tingimusi laeval imiteeriva valmendi abil). |
Tuletõrjesalkade kokkupaneku ja töö korraldamisega tagatakse ohuolukorra plaanide ja juhiste kiire ja tõhus rakendamine. |
|
Tulekahju- signalisatsiooni ja tulekustutus- süsteemide ja –seadmete kontrolliminekontrollimine ja hooldus |
Tulekahjusignalisatsiooni süsteemid; statsionaarsed tulekustutussüsteemid; käsi- ja kaasaskantavad tulekustutusseadmed, sh vahendid, pumbad ning elu- ja varapääste-, elustamis-, isikukaitse ja kommunikatsiooniseadmed. Õigusnõuete täitmise ja klassifitseerimisega seotud ülevaatuste nõuded. |
Praktilised õppused, mida viiakse läbi heakskiidetud seadmete ja süsteemide kasutamisega realistlikes õppetingimustes. |
Pidevalt on tagatud kõigi tulekahjusignalisatsiooni ja tulekustutussüsteemide ja -seadmete töökorrasolek vastavalt toimimisjuhistele ja õigusnõuetele. |
|
Tulekahjujuhtumite uurimine ja nende kohta aruannete koostamine |
Tulekahju põhjuste hindamine. |
Praktilised õppused realistlikes õppetingimustes. |
Tulekahju põhjused selgitatakse välja ja võetud vastumeetmete tõhususele antakse hinnang. |
Jaotis A-VI/4
Esmaabi andmise ja arstiabiga seotud kohustuslikud miinimumnõuded
Selliste meremeeste pädevustase, kes on määratud andma laeval esmaabi
1 Meremehed, kes on määratud andma laeval esmaabi, peavad näitama, et on pädevad täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/4-1 1. veerus.
2 Meremehe,
kes on määratud andma laeval esmaabi, tabeli A-VI/4-1 2. veerus loetletud
teadmised peavad olema piisaval tasemel, et võtta koheselt ja tõhusalt meetmeid
laeval tõenäoliste õnnetuste ja haiguste puhul.*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
3 Reegli VI/4 lõike 1 sätete alusel tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-VI/4-1 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Selliste meremeeste pädevustase, kes vastutavad arstiabi andmise eest laeval
4 Meremehed, kes vastutavad arstiabi andmise eest laeval, peavad näitama, et on pädevad täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/4-2 1. veerus.
5 Meremehe,
kes vastutab arstiabi andmise eest laeval, tabeli A-VI/4-1 2. veerus loetletud
teadmised peavad olema piisaval tasemel, et võtta koheselt ja tõhusalt meetmeid
laeval tõenäoliste õnnetuste ja haiguste puhul.*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
6 Reegli VI/4 lõike 2 sätete alusel tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-VI/4-2 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Tabel A-VI/4-1
Esmaabi andmise minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Kohese esmaabi andmine õnnetuste ja haiguste puhul laeval |
Esmaabipakk. Kehaline seisund ja funktsioonid. Toksilised ohud laeval, kasutades meditsiinilise esmaabi osutamise juhendit ohtlike kaupade põhjustatud õnnetuste puhul (MFAG) või sellele siseriiklikult vastavat juhendit. Kannatanu või patsiendi läbivaatus. Lülisambavigastused. Põletused, tulise vedelikuga saadud põletused, kuuma ja külma mõjud. Luumurrud, nihestused ja lihaste vigastused. Päästetutele osutatav arstiabi. Raadiomeditsiiniteenused. Farmakoloogia. Steriliseerimine. Südameseiskus, uppumine ja asfüksia. |
Praktilise õpetuse kaudu saadud tõendite hindamine. |
Vigastuste võimalik põhjus, olemus ja ulatus tehakse kindlaks viivitamata ja täielikult ning vastavalt kehtivatele esmaabi andmise tavadele. Pidevalt püütakse vähendada iseenese ja teiste isikute võimaliku kahjustamise ohtu. Vigastuste ja patsiendi seisundi ravi on kohane ja vastab tunnustatud esmaabi andmise tavadele ja rahvusvahelistele juhistele. |
Tabel A-VI/4-2
Arstiabi andmise minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Pardal viibimise ajal haigetele ja vigastatutele arstiabi andmine |
Kannatanute abistamine, sh: .1 pea- ja lülisambavigastused; .2 kõrva-, nina-, kurgu- ja silmade vigastused; .3 välimine ja sisemine verejooks; .4 põletused, tulise vedelikuga saadud põletused ja külmakahjustused; .5 luumurrud, nihestused ja lihaste vigastused; .6 haavad, haavade ravi ja infektsioonioht; .7 valu leevendamine; .8 õmbluste ja klambrite paneku tehnikad; .9 ägeda kõhu seisundite ravi; .10 väiksemad kirurgilised protseduurid; .11 sidumine. Õendus: .1 üldised põhimõtted; .2 õendusabi. Haigused, sh: .1 meditsiinilised seisundid ja hädajuhtumid; .2 suguhaigused; .3 troopilised haigused ja nakkushaigused; Alkoholi ja uimastite kuritarvitamine. Hambaravi. Günekoloogia, rasedus ja sünnitus. Päästetutele osutatav arstiabi. Surmajuhtumid merel. Hügieen. Haiguste ennetamine, sh: .1 desinfektsioon, desinfestatsioon, deratisatsioon; .2 vaktsinatsioonid. Haiguslugude ja kohaldatavate juhiste säilitamine: .1 haiguslugude säilitamine; .2 rahvusvahelised ja siseriiklikud arstiabi andmise juhised. |
Praktilise õpetuse ja ettenäitamise kaudu saadud tõendite hindamine. Heakskiidetud praktiline kogemus haiglast või muust sarnasest asutusest, juhul kui on võimalik. |
Sümptoomide väljaselgitamine lähtub kliinilise läbivaatuse põhimõtetest ja anamneesist. Infektsiooni ja haiguste leviku vastu võetavad meetmed on täielikud ja tõhusad. Isiklik hoiak on rahulik, usaldusttekitav ja julgustav. Vigastuste ja haigusseisundi ravi on kohane ja vastab tunnustatud arstiabi andmise tavadele ja rahvusvahelistele juhistele. Ravimite doosid ja manustamine toimub tootja soovituste ja tunnustatud arstiabi andmise tavade kohaselt. Patsiendi seisundi muutusi täheldatakse koheselt. |
|
Osalemine laevadele arstiabi andmise koordineeritud kavades |
Abi väljastpoolt, sh: .1 raadiomeditsiiniline nõustamine; .2 haigete ja vigastatute transport, sh evakueerimine helikopteriga; .3 haigetele meremeestele osutatav arstiabi, sh koostöö sadama tervishoiuasutuste või ambulatoorse ravi asutustega. |
Kliiniline läbivaatus on täielik ja kooskõlas saadud korraldustega. Evakueerimise viis ja ettevalmistused vastavad tunnustatud korrale ning arvestavad patsiendi maksimaalse heaoluga. Raadiomeditsiinilise nõustamise puhul arvestatakse kehtivate tavade ja saadud soovitustega. |
Jaotis A-VI/5
Laeva turvaülema kutsetunnistuse väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded
Pädevustase
1 Laeva turvaülema kutsetunnistuse taotleja peab näitama, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/5 1. veerus.
2 Taotleja tabeli A-VI/5 2. veerus loetletud teadmised peavad olema piisaval tasemel laeva turvaülemana tegutsemiseks.
3 Väljaõpe ja kogemused vajalikul tasemel teoreetiliste teadmiste, arusaamade ja oskuste saavutamiseks võtavad arvesse käesoleva koodeksi jaotise B-VI/5 juhiseid.
4 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme vastavalt tabeli A-VI/5 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele.
Tabel A-VI/5
Laeva turvaülema minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Vastutus laeva turvaplaani eest ja järelevalve selle rakendamise üle |
Teadmised rahvusvahelise meresõiduturvalisuse poliitika ja valitsuste, reederite ja määratud isikute kohustuste kohta, sh aspektide kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. Teadmised laeva turvaplaani eesmärkide ja selle koostisosade kohta, turvaplaaniga seotud toimingute ning dokumentatsiooni kohta, sh nende kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. Teadmised laeva turvaplaani rakendamise toimingute ja turvaintsidentidest ettekandmise kohta. Teadmised meresõiduturvalisuse tasemete ja nendest tulenevate turvameetmete ja –protseduuride kohta laeval ja sadamarajatistes. Teadmised laeva turvaplaanis märgitud siseauditi ja kohapealse kontrolli, turvategevuste kontrollimise ja jälgimise läbiviimise nõuete ja protseduuride kohta. Teadmised sisekontrollide, korraliste ülevaatuste, turvaülevaatuste käigus avastatud puudustest ja mittevastavustest reederi turvaülemale teatamise nõuete ja protseduuride kohta. Teadmised laeva turvaplaani muutmise viiside ja protseduuride kohta. Teadmised turvalisusega seotud ohuolukorra plaanide kohta ja turvaohtudele või turvanõuete rikkumistele reageerimise korra kohta, sealhulgas eriti laeva ja sadama liidese oluliste toimingute jätkamise ja nende aspektide kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. Tööalased teadmised meresõiduturvalisuse mõistete ja määratluste kohta, sh nende aspektide kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. |
Heakskiidetud väljaõppe või eksami kaudu saadud tõendite hindamine. |
Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. Turvalisusega seotud õigusnõuded on õigesti määratletud. Protseduuridega on saavutatud valmisolek reageerimiseks meresõiduturvalisuse tasemete muutustele. Suhtlus laeva turvaülema vastutusalas on selge ja arusaadav. |
|
Turvariski, -ohu ja haavatavuse hindamine |
Teadmised riskihindamise ja hindamisvahendite kohta. Teadmised turvalisuse hindamise dokumentide, sh turvalisuse deklaratsiooni kohta. Teadmised turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavate meetodite kohta, sh piraatide ja relvastatud röövi toimepanijate poolt kasutatavad meetodid. Teadmised, mis võimaldavad tõenäoliselt turvalisust ohustavaid isikuid neid diskrimineerimata ära tunda. Teadmised, mis võimaldavad ära tunda relvi, ohtlikke aineid ja seadmeid ja teadlikkus nende poolt põhjustatavast kahjust. Rahvamasside juhtimise ja kontrollimise tehnikad, vajadusel. Teadmised tundliku turvalisuse alase teabe ja turvalisuse alase sidepidamise käigus vahetatud teabe käitlemise kohta. Teadmised läbiotsimiste korraldamise ja kooskõlastamise kohta. Teadmised füüsilise läbiotsimise ja silmatorkamatu kontrolli teostamise meetodite kohta. |
Heakskiidetud väljaõppe või heakskiidetud kogemuste omandamise ning eksami kaudu saadud tõendite hindamine, sh järgmiste pädevuste praktiline ettenäitamine: .1 füüsiline läbiotsimine; .2 silmatorkamatu kontrolli teostamine. |
Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. Protseduuridega on saavutatud valmisolek reageerimiseks meresõiduturvalisuse tasemete muutustele. Suhtlus laeva turvaülema vastutusalas on selge ja arusaadav. |
|
Laeva korraliste turvaülevaatuste teostamine, et tagada vajalike turvameetmete rakendamine ja jätkuv kohaldamine |
Teadmised piirangualade kehtestamise ja jälgimise nõuete kohta. Teadmised laevale ja laeva piirangualadele juurdepääsu kontrollimise kohta. Teadmised tekialade ning laeva ümbritsevate alade tõhusa jälgimise meetodite kohta. Teadmised koos laevapersonali ja asjaomase sadamarajatise turvaülemaga lasti ja laeva varude käitlemisega seotud turvaküsimuste kohta. Teadmised isikute ja nende isiklike asjade kontrollimise meetodite kohta pardale toimetamise, pardalt lahkumise ja pardal viibimise ajal. |
Heakskiidetud väljaõppe või eksami kaudu saadud tõendite hindamine. |
Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. Protseduuridega on saavutatud valmisolek reageerimiseks meresõiduturvalisuse tasemete muutustele. Suhtlus laeva turvaülema vastutusalas on selge ja arusaadav. |
|
Olemasolevate turvaseadmete ja -süsteemide nõuetekohase käitamise, katsetamise ja kalibreerimise tagamine |
Teadmised eri liiki turvaseadmete ja -süsteemide ning nende piirangute kohta, sh niisuguste seadmete ja süsteemide kohta, mida saab kasutada piraatide ja relvastatud röövi toimepanijate rünnakute vastu. Teadmised laeva turvasignalisatsioonisüsteemi kasutamise protseduuride, juhiste ja suuniste kohta. Teadmised turvasüsteemide ja –seadmete katsetamise, kalibreerimise ja hoolduse meetodite kohta, eriti merel viibimise ajal. |
Heakskiidetud väljaõppe või eksami kaudu saadud tõendite hindamine. |
Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. |
|
Turvateadlikkuse ja valveloleku ergutamine |
Teadmised asjakohaste konventsioonide, koodeksite ja IMO ringkirjade kohaste väljaõppe, õppuste ja harjutamise nõuete kohta, sh need, mis on mõeldud piraatluse ja relvastatud röövide vastu võitlemiseks. Teadmised laeval turvateadlikkuse ja valveloleku ergutamise meetodite kohta. Teadmised õppuste ja harjutuste tõhususe hindamise meetodite kohta. |
Heakskiidetud väljaõppe või eksami kaudu saadud tõendite hindamine. |
Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. Suhtlus laeva turvaülema vastutusalas on selge ja arusaadav. |
Jaotis A-VI/6
Kõigi meremeeste turvalisuse alase väljaõppe ja õpetuse kohustuslikud miinimumnõuded
Turvalisuse alase tutvustava koolituse pädevustase
1 Kõik ISPS-koodeksi nõudeid täitma kohustatud merelaeval töötavad või teenivad isikud, välja arvatud reisijad, peavad enne seda, kui nad hakkavad täitma kohustusi pardal, olema läbinud heakskiidetud turvalisuse alase tutvustava koolituse, võttes arvesse B osa suuniseid selleks, et
.1 ette kanda turvaintsidendist, sh piraatluse või relvastatud röövi ohust või tegelikust rünnakust;
.2 teada, kuidas toimida turvaohu märkamisel, ja
.3 osaleda turvalisusega seotud ohuolukorra lahendamiseks kehtestatud protseduurides.
2 Meremehed, kes on määratud täitma merelaeval turvalisuse alaseid ülesandeid, peavad enne seda, kui nad hakkavad täitma oma vastavaid kohustusi pardal, olema läbinud turvalisuse alase tutvustava koolituse oma ülesannete ja vastutuse valdkonnas, võttes arvesse B osa suuniseid.
3 Turvalisuse alase tutvustava koolituse viib läbi laeva turvaülem või samaväärse pädevusega isik.
Turvateadlikkuse alase väljaõppe pädevustase
4 ISPS-koodeksi nõudeid täitma kohustatud laeval mistahes ametis töötavad või teenivad meremehed, kes ei ole määratud täitma turvalisuse alaseid ülesandeid, peavad enne seda, kui nad hakkavad täitma mistahes kohustusi pardal:
.1 olema läbinud asjakohase heakskiidetud turvateadlikkuse alase väljaõppe või õpetuse vastavalt tabelile A-VI/6-1;
.2 tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme, et täita neid ülesandeid ja kohustusi ning kanda vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/6-1 1. veerus
.2.1 näidates oma pädevust vastavalt tabeli A-VI/6-1 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele, ja
.2.2 sooritades eksami või tehes läbi jooksva hindamise osana tabeli A-VI/6-1 2. veerus esitatud teemadele tuginevast heakskiidetud õppekavast.
Üleminekusätted
5 Kuni 1. jaanuarini 2014 võivad meremehed, kes alustasid heakskiidetud meresõidupraktikat enne käesoleva jaotise jõustumise kuupäeva, tõestada lõike 4 nõuete täitmist alljärgnevalt:
.1 heakskiidetud meresõidupraktikaga, teenides laevapere liikmena kokku vähemalt kuus kuud viimase kolme aasta jooksul, või
.2 lõikes 5.1 nõutud meresõidupraktikaga võrdsustatud turvalisusega seotud teenistusülesannete täitmisega, või
.3 heakskiidetud eksami läbimisega, või
.4 heakskiidetud väljaõppe eduka läbimisega.
Turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud meremeeste pädevustase
6 Meremehed, kes on määratud täitma turvalisuse alaseid ülesandeid, sh piraatluse ja relvastatud röövi vastase võitlusega seotud ülesandeid, peavad tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme, et täita neid ülesandeid ja kohustusi ning kanda vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/6-2 1. veerus.
7 Taotleja tabeli A-VI/6-2 2. veerus loetletud temaatilised teadmised peavad olema piisaval tasemel temale määratud turvalisuse alaste, sh piraatluse ja relvastatud röövi vastase võitlusega seotud ülesannete täitmiseks laeval.
8 Tunnistuse taotleja peab tõestama, et on saavutanud nõutud pädevustaseme:
.1 näidates, et on pädev täitma neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/6-2 1. veerus vastavalt selle tabeli 3. ja 4. veerus sätestatud pädevuse näitamise meetoditele ning pädevuse hindamise kriteeriumidele, ja
.2 sooritades eksami või tehes läbi jooksva hindamise osana tabeli A-VI/6-2 2. veerus esitatud materjalidele tuginevast heakskiidetud kursusest.
Üleminekusätted
5 Kuni 1. jaanuarini 2014 võivad turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud meremehed, kes alustasid heakskiidetud meresõidupraktikat enne käesoleva jaotise jõustumise kuupäeva, tõestada oma pädevust täita neid ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, mis on loetletud tabeli A-VI/6-2 1. veerus alljärgnevalt:
.1 heakskiidetud meresõidupraktikaga, teenides turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud laevapersonali liikmena kokku vähemalt kuus kuud viimase kolme aasta jooksul, või
.2 lõikes 9.1 nõutud meresõidupraktikaga võrdsustatud turvalisusega seotud teenistusülesannete täitmisega, või
.3 heakskiidetud eksami läbimisega, või
.4 heakskiidetud väljaõppe eduka läbimisega.
Tabel A-VI/6-1
Turvateadlikkuse alase minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Kõrgendatud teadlikkuse abil meresõiduturvalisuse suurendamisele kaasaaitamine |
Tööalased põhiteadmised meresõiduturvalisuse mõistete ja määratluste kohta, sh nende aspektide kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. Põhiteadmised rahvusvahelise meresõiduturvalisuse poliitika ja valitsuste, reederite ja isikute kohustuste kohta. Põhiteadmised meresõiduturvalisuse tasemete ja nendest tulenevate turvameetmete ja –protseduuride kohta laeval ja sadamarajatistes. Põhiteadmised turvalisusega seotud ettekannete tegemise korra kohta. Põhiteadmised turvalisusega seotud ohuolukorra plaanide kohta. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Õigesti osatakse välja tuua meresõiduturvalisuse suurendamisega seotud nõuded. |
|
Turvaohtude märkamine |
Põhiteadmised turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavate meetodite kohta. Põhiteadmised, mis võimaldavad ära tunda võimalikke turvaohte, sh neid aspekte, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. Põhiteadmised, mis võimaldavad ära tunda relvi, ohtlikke aineid ja seadmeid ja teadlikkus nende poolt põhjustatavast kahjust. Põhiteadmised turvalisuse alase teabe ja turvalisuse alase sidepidamise käigus vahetatud teabe käitlemise kohta. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Õigesti osatakse välja tuua meresõiduturvalisuse ohud. |
|
Turvateadlikkuse ja valveloleku tagamise vajaduse mõistmine ja viiside tundmine |
Põhiteadmised asjakohaste konventsioonide, koodeksite ja IMO ringkirjade kohaste väljaõppe, õppuste ja harjutamise nõuete kohta, sh need, mis on mõeldud piraatluse ja relvastatud röövide vastu võitlemiseks. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Õigesti osatakse välja tuua meresõiduturvalisuse suurendamisega seotud nõuded. |
Tabel A-VI/6-2
Turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud meremeeste minimaalse pädevustaseme kirjeldus
|
1. veerg |
2. veerg |
3. veerg |
4. veerg |
|
Pädevus |
Teadmised, arusaamad ja oskused |
Pädevuse näitamise meetod |
Pädevuse hindamise kriteeriumid |
|
Laeva turvaplaanis ettenähtud tingimuste tagamine |
Tööalased teadmised meresõiduturvalisuse mõistete ja määratluste kohta, sh nende aspektide kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. Teadmised rahvusvahelise meresõiduturvalisuse poliitika ja valitsuste, reederite ja isikute kohustuste kohta, sh tööalased teadmised nende aspektide kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. Teadmised meresõiduturvalisuse tasemete ja nendest tulenevate turvameetmete ja –protseduuride kohta laeval ja sadamarajatistes. Teadmised turvalisusega seotud ettekannete tegemise korra kohta. Teadmised asjakohaste konventsioonide, koodeksite ja IMO ringkirjade kohaste õppuste ja harjutamise nõuete ja kordade kohta, sh tööalased teadmised nende kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. Teadmised laeva turvaplaanis sisalduvate turvalisusega seotud tegevuste kontrollimiseks ja jälgimiseks läbiviidava kontrolli ja ülevaatuse korra kohta. Teadmised turvalisusega seotud ohuolukorra plaanide kohta ja turvaohtudele või turvanõuete rikkumistele reageerimise korra kohta, sealhulgas eriti laeva ja sadama liidese oluliste toimingute jätkamise ja nende aspektide kohta, mis võivad olla seotud piraatluse ja relvastatud rööviga. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. Turvalisusega seotud õigusnõuded on õigesti määratletud. Suhtlus taotleja vastutusalas on selge ja arusaadav. |
|
Turvariskide ja -ohtude märkamine |
Teadmised turvalisuse dokumentide, sh turvalisuse deklaratsiooni kohta. Teadmised turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavate meetodite kohta, sh piraatide ja relvastatud röövi toimepanijate poolt kasutatavad meetodid. Teadmised, mis võimaldavad ära tunda võimalikke turvaohte. Teadmised, mis võimaldavad ära tunda relvi, ohtlikke aineid ja seadmeid ja teadlikkus nende poolt põhjustatavast kahjust. Teadmised rahvamasside juhtimise ja kontrollimise tehnikate kohta, vajadusel. Teadmised turvalisuse alase teabe ja turvalisuse alaste sidepidamiste jooksul vahetatud teabe käitlemise kohta. Teadmised füüsilise läbiotsimise ja silmatorkamatu kontrolli teostamise meetodite kohta. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatusega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. |
|
Laeva korraliste turvaülevaatuste teostamine |
Teadmised piirangualade jälgimise nõuete kohta. Teadmised laevale ja laeva piirangualadele juurdepääsu kontrollimise kohta. Teadmised tekialade ning laeva ümbritsevate alade tõhusa jälgimise meetodite kohta. Teadmised lasti ja laeva varude ülevaatamise meetodite kohta. Teadmised isikute ja nende isiklike asjade kontrollimise meetodite kohta pardale toimetamise, pardalt lahkumise ja pardal viibimise ajal. |
Heakskiidetud õpetuse või heakskiidetud kursusel osalemise kaudu saadud tõendite hindamine. |
Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. |
|
Olemasolevate turvaseadmete ja -süsteemide nõuetekohane kasutamine |
Üldised teadmised eri liiki turvaseadmete ja -süsteemide kohta, sh niisuguste seadmete ja süsteemide kohta, mida saab kasutada piraatide ja relvastatud röövi toimepanijate rünnakute vastu, sh nende piirangute kohta. Teadmised turvasüsteemide ja –seadmete katsetamise, kalibreerimise ja hoolduse vajaduse kohta, eriti merel viibimise ajal. |
Heakskiidetud väljaõppe või eksami kaudu saadud tõendite hindamine. |
Seadmete ja süsteemide käitamine toimub vastavalt kehtestatud käitamisjuhistele, võttes arvesse seadmete ja süsteemide piiranguid. Protseduurid ja tegevused vastavad laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS, 1974) põhimõtetele. |
VII PEATÜKK
Alternatiivtunnistusi käsitlevad nõuded
Jaotis A-VII/1
Alternatiivtunnistuste väljastamine
1 Konventsiooni lisa VII peatüki alusel ekspluatatsioonitasandil tunnistuse taotleja peab olema läbinud vastava väljaõppe ja koolituse ning omama nõutavat pädevustaset kõikide, kas tabelis A-II/1 või tabelis A-III/1 sätestatud teenistusülesannete täitmiseks. Vastavalt võib lisada tabelis A-II/1 või tabelis A-III/1 märgitud teenistusülesandeid, kuid tingimusel, et taotleja on läbinud ka vastava täiendava väljaõppe ja koolituse ning omab nimetatud tabelites vastava teenistusülesande täitmiseks vajalikku pädevustaset.
2 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva juhtimise eest vastutava isikuna või tema asendajana viimase võimetuse korral laeva juhtida, juhtimistasandil tunnistuse taotleja peab lisaks tabelis A-II/1 nõutud pädevustasemele olema läbinud vastava väljaõppe ja koolituse ning omama vastavat pädevustaset ka kõikide tabelis A-II/2 sätestatud teenistusülesannete täitmiseks. Lisada võib ka käesoleva osa III peatüki tabelites märgitud teenistusülesandeid, kuid tingimusel, et taotleja on läbinud ka vastava täiendava väljaõppe ja koolituse ning omab nimetatud tabelites vastava teenistusülesande täitmiseks vajalikku pädevustaset.
3 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva mehaanikaseadmete käitamise eest vastutava isikuna või tema asendajana viimase võimetuse korral laeva mehaanikaseadmeid käitada, juhtimistasandil tunnistuse taotleja peab lisaks tabelis A-III/1 nõutud pädevustasemele olema läbinud vastava väljaõppe ja koolituse ning omama vastavat pädevustaset ka kõikide tabelis A-III/2 sätestatud teenistusülesannete täitmiseks. Lisada võib ka käesoleva osa II peatüki tabelites märgitud teenistusülesandeid, kuid tingimusel, et taotleja on läbinud ka vastava täiendava väljaõppe ja koolituse ning omab nimetatud tabelites vastava teenistusülesande täitmiseks vajalikku pädevustaset.
4 Abitasandil tunnistuse taotleja:
.1 navigeerimise või laevamehaanika alal peab olema läbinud vastava väljaõppe ning omama nõutavat pädevustaset kas tabelis A-II/4 või tabelis A-III/4 sätestatud teenistusülesannete täitmiseks. Vastavalt võib lisada tabelis A-III/4 või tabelis A-II/4 märgitud teenistusülesandeid, kuid tingimusel, et taotleja on läbinud ka vastava täiendava väljaõppe ning omab nimetatud tabelites vastava teenistusülesande täitmiseks vajalikku pädevustaset;
.2 vanemmadrusena töötamiseks peab lisaks tabelis A-II/4 nõutud pädevustasemele olema läbinud vastava väljaõppe ning omama vastavat pädevustaset ka kõikide tabelis A-II/5 sätestatud teenistusülesannete täitmiseks. Lisada võib ka tabelis A-III/4 või A-III/5 märgitud teenistusülesandeid, kuid tingimusel, et taotleja on läbinud ka vastava täiendava väljaõppe ning omab nimetatud tabelites vastava teenistusülesande täitmiseks vajalikku pädevustaset, ja
.3 motoristina töötamiseks peab lisaks tabelis A-III/4 nõutud pädevustasemele olema läbinud vastava väljaõppe ning omama vastavat pädevustaset ka kõikide tabelis A-III/5 sätestatud teenistusülesannete täitmiseks. Lisada võib ka tabelis A-II/4 või A-II/5 märgitud teenistusülesandeid, kuid tingimusel, et taotleja on läbinud ka vastava täiendava väljaõppe ning omab nimetatud tabelites vastava teenistusülesande täitmiseks vajalikku pädevustaset.
Jaotis A-VII/2
Meremeeste diplomeerimine
1 Vastavalt reegli VII/1 lõikele 1.3 peab tunnistuse taotleja VII peatüki sätete alusel tabelites A-II/1 ja A-III/1 märgitud teenistusülesannete täitmiseks ekspluatatsioonitasandil
.1 olema läbinud vähemalt 12-kuulise heakskiidetud meresõidupraktika, mille jooksul on vähemalt kuus kuud täitnud masinavahiga seotud kohustusi pädeva laevamehaaniku järelevalve all, ning juhul kui on tarvis täita navigeerimisega seotud ülesandeid, on vähemalt kuus kuud täitnud navigatsioonivahiga seotud kohustusi pädeva navigatsioonivahi eest vastutava ohvitseri järelevalve all;
.2 olema nimetatud meresõidupraktika jooksul läbinud laeva pardal toimuva heakskiidetud väljaõppe, mis vastab jaotiste A-II/1 ja A-III/1 vastavatele nõuetele ning on dokumenteeritud heakskiidetud praktikapäevikus.
2 VII peatüki sätete alusel tabelites A-II/2 ja A-III/2 märgitud, mistahes kombinatsioonis teenistusülesannete täitmiseks juhtimistasandil peab tunnistuse taotleja olema läbinud tunnistuse kinnituslehele kantavate teenistusülesannetega seotud heakskiidetud meresõidupraktika alljärgnevalt:
.1 isikud, kes ei juhi laeva mehaanikaseadmeid ega vastuta nende käitamise eest - 12 kuud vastavalt kas reegliga III/2 või III/3 seotud ülesannete täitmist ekspluatatsioonitasandil, ning juhul kui teenistusülesandena on nõutav navigeerimine juhitmistasandil, siis vähemalt 12 kuud navigatsioonivahiga seotud kohustuste täitmist ekspluatatsioonitasandil;
.2 isikud, kes juhivad laeva mehaanikaseadmeid või vastutavad nende käitamise eest - vähemalt 48 kuud (sh käesoleva jaotise lõike 2.1 sätted) tunnistuse kinnituslehele kantavate teenistusülesannetega seotud ülesannete täitmist diplomeeritud ohvitserina, millest 24 kuu jooksul täidetakse tabelis A-III/1 märgitud teenistusülesandeid ja 24 kuu jooksul tabelites A-III/1 ja A-III/2 märgitud teenistusülesandeid.
3 Vastavalt reegli VII/1 lõikele 1.3 peab tunnistuse taotleja VII peatüki sätete alusel tabelites A-II/4 ja A-III/4 märgitud teenistusülesannete täitmiseks abitasandil:
.1 olema läbinud vähemalt 12-kuulise heakskiidetud meresõidupraktika, mille jooksul
.1.1 vähemalt kuus kuud on täidetud navigatsioonivahiga seotud kohustusi, ja
.1.2 vähemalt kuus kuud on täidetud masinavahiga seotud kohustusi; või
.2 olema läbinud kas merelemineku eel või laeva pardal läbi viidud eriväljaõppe, sh vähemalt neljakuulise heakskiidetud meresõidupraktika, mille jooksul
.2.1 vähemalt kaks kuud on täidetud navigatsioonivahiga seotud kohustusi, ja
.2.2 vähemalt kaks kuud on täidetud masinavahiga seotud kohustusi;
.3 olema läbinud lõigetes 3.1 või 3.2 nõutud meresõidupraktika ja väljaõppe ning omandanud kogemused vastava pädevusega ohvitseri või reakoosseisu liikme otsese järelevalve all.
4 Vastavalt reegli VII/1 lõikele 1.3 peab tunnistuse taotleja, kes on pädev teenima navigatsioonivahis ja masinavahis oleva reakoosseisu liikmena, VII peatüki sätete alusel tabelites A-II/5 ja A-III/5 märgitud teenistusülesannete täitmiseks abitasandil vastama STCW koodeksi jaotistes A-II/5 ja A-III/5 märgitud pädevustaseme nõuetele ning olema läbinud:
.1 vähemalt 30-kuulise heakskiidetud meresõidupraktika, mille jooksul
.1.1 vähemalt 18 kuud on täidetud vanemmadruse kohustusi, ja
.1.2 vähemalt 12 kuud on täidetud motoristi kohustusi; või
.2 heakskiidetud õppekava ja vähemalt 18-kuulise heakskiidetud meresõidupraktika, mille jooksul
.2.1 vähemalt 12 kuud on täidetud vanemmadruse kohustusi, ja
.2.2 vähemalt 6 kuud on täidetud motoristi kohustusi; või
.3 heakskiidetud teki- ja masinameeskonna integreeritud eriõppekava, sh vähemalt 18-kuulise heakskiidetud meresõidupraktika integreeritud teki- ja masinameeskonnas, mille jooksul
.2.1 vähemalt 6 kuud on täidetud vanemmadruse kohustusi, ja
.2.2 vähemalt 6 kuud on täidetud motoristi kohustusi.
Jaotis A-VII/3
Alternatiivtunnistuste väljastamise põhimõtted
(Sätted puuduvad)
VIII PEATÜKK
Vahiteenistust käsitlevad nõuded
Jaotis A-VIII/1
Töökõlbulikkus
1 Administratsioonid peavad arvestama meremeeste, eriti laeva ohutu ja turvalise käitamise eest vastutavate meremeeste üleväsimusest tuleneva ohuga.
2 Isikutele, kes on määratud töötama vahitüürimehena või navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikmena või kes on määratud täitma ohutuse, reostuse vältimise või turvalisusega seotud ülesandeid, võimaldatakse
.1 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 10 tundi puhkust, ja
.2 seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 77 tundi puhkust.
3 Puhkeaega ei või jagada rohkem kui kaheks osaks, millest üks peab olema vähemalt kuue tunni pikkune ning ajavahemik kahe järjestikuse puhkeaja vahel ei tohi olla pikem kui 14 tundi.
4 Lõigetes 2 ja 3 sätestatud puhkeaja nõudeid ei pea järgima ohuolukordades või muudes möödapääsmatutes operatiivolukordades. Kogunemised, tuletõrje- ning paadiõppused ja siseriiklike õigusaktide ning rahvusvaheliste instrumentidega sätestatud õppused tuleb läbi viia viisil, mis puhkeaega võimalikult vähe segab ning ei põhjusta üleväsimust.
5 Administratsioonid
nõuavad vahiteenistusgraafikute paigaldamist kergesti juurdepääsetavatesse
kohtadesse. Graafikud koostatakse standardvormis* laeva töökeel(t)es ja inglise
keeles.
* Kasutada võib IMO/ILO suuniseid meremeeste töökorralduse tabelite koostamiseks ning töö- ja puhkeaja arvestamise vorme.
6 Kui meremees on valves, näiteks mehitamata masinaruumi puhul, võimaldatakse talle piisav täiendav puhkus, kui ta pidi oma tavalise puhkeaja väljakutsete tõttu katkestama.
7 Administratsioonid
nõuavad meremeeste igapäevaste puhketundide arvestuse pidamist standardvormis* laeva töökeel(t)es ja inglise
keeles, et jälgida ja kontrollida käesoleva jaotise sätete täitmist. Meremehed
saavad neid puudutava arvestuse kohta ühe eksemplari, millele on alla
kirjutanud kapten või kapteni poolt volitatud isik ja meremees.
* Kasutada võib IMO/ILO suuniseid meremeeste töökorralduse tabelite koostamiseks ning töö- ja puhkeaja arvestamise vorme.
8 Mitte miski käesolevas jaotises ei võta laeva kaptenilt õigust nõuda, et meremees töötaks nii palju tunde, kui see on vajalik laeva, pardal olevate isikute või lasti otsese ohutuse tagamiseks või teiste merehädas olevate laevade või isikute abistamiseks. Seega on kaptenil õigus puhketundide graafik tühistada ning nõuda meremeestelt töötamist seni, kuni tavaolukord on taastatud. Niipea kui see on võimalik pärast tavaolukorra taastamist, tagab kapten graafikujärgsel puhkeajal töötanud meremeestele piisava puhkeaja.
9 Osalisriigid võivad lubada lõigetes 2.2 ja 3 märgitud puhkeaegade suhtes erandeid, tingimusel, et seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ei ole puhkeaega vähem kui 70 tundi.
Erandeid lõikes 2.2 märgitud nädalase puhkeaja suhtes ei tohi lubada rohkem kui kahel järjestikusel nädalal. Kahe erandi vahele jääv ajavahemik ei tohi olla lühem kui erandi kahekordne pikkus.
Lõikes 2.1 märgitud puhkeaega ei või jagada rohkem kui kolmeks osaks, millest üks peab olema vähemalt kuue tunni pikkune ja kumbki kahest ülejäänud osast ei või olla lühem kui üks tund. Ajavahemik kahe järjestikuse puhkeaja vahel ei tohi olla pikem kui 14 tundi. Erandeid ei tohi lubada rohkem kui kahe 24-tunnise ajavahemiku jooksul iga seitsme päeva kohta.
Nii palju kui võimalik, võetakse erandite puhul arvesse jaotise B-VIII/1 suuniseid üleväsimuse vältimise kohta.
10 Alkoholi kuritarvitamise vältimiseks kehtestavad administratsioonid kaptenitele, ohvitseridele ja teistele meremeestele, kes on määratud täitma ohutuse, turvalisuse ja merekeskkonna kaitsega seotud ülesandeid, tarvitatava alkoholi koguse piirmäära, mille tulemusena alkoholisisaldus veres (BAC) ei ole suurem kui 0,05% või alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei ole suurem kui 0,25 mg/l.
Jaotis A-VIII/2
Vahiteenistuse korraldus ja põhimõtted
1. OSA - TUNNISTUSED
1 Vahitüürimees või laevatekil vahiteenistuse eest vastutav ohvitser peab omama nõuetekohast navigatsioonivahi- või tekivahialast pädevust vastavalt II peatüki või VII peatüki sätetele.
2 Vahimehaanik peab omama nõuetekohast masinavahialast pädevust vastavalt III peatüki või VII peatüki sätetele.
2. OSA - REISI PLANEERIMINE
Üldised nõuded
3 Kavandatav reisi plaan koostatakse enne teele asumist, arvestades kogu asjakohast teavet ning kõik määratud kursid kontrollitakse enne reisi algust üle.
4 Enne kavandatava reisi algust määratleb vanemmehaanik, pidades nõu kapteniga, reisi vajadused, sh kütuse, vee, määrdeainete, kemikaalide, kulumaterjalide ja muude varuosade, tööriistade, varude ja muud vajadused.
Iga reisi eelne planeerimine
5 Enne iga reisi planeerib laeva kapten kavandatava teekonna lähtesadamast esimese sihtsadamani, kasutades reisi jaoks vajalikke, õigeid ja asjakohaseid merekaarte ja teisi navigatsioonialaseid väljaandeid, mis sisaldavad täpset, täielikku ja ajakohast teavet laeva ohutu navigeerimise jaoks oluliste, püsivat või prognoositavat laadi navigatsiooniliste piirangute ja ohtude kohta.
Planeeritud teekonna kontrollimine ja tähistamine
6 Pärast kogu asjakohast teavet arvestava teekonna plaani kontrollimist tähistatakse planeeritud teekond selgelt asjakohastel merekaartidel ning see on pidevalt kättesaadav vahiteenistuse eest vastutavale ohvitserile, kes kontrollib teekonna jooksul enne kasutamist iga kurssi.
Planeeritud teekonnast kõrvalekaldumine
7 Kui reisi jooksul otsustatakse muuta planeeritud teekonnal järgmisena külastatavat sihtsadamat või laev peab planeeritud teekonnast muudel põhjustel oluliselt kõrvale kalduma, koostatakse enne algsest plaanist oluliselt kõrvale kaldumist muudetud teekonna plaan.
3. OSA - VAHITEENISTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
8 Vahiteenistuses lähtutakse alljärgnevatest silla- ja masinaruumi töökorralduse põhimõtetest:
.1 vahipersonalile tagatakse nõuetekohane, olukorrale vastav töökorraldus;
.2 vahipersonali teenistusse määramisel arvestatakse isikute võimalike piirangutega pädevuse või töökõlbulikkuse osas;
.3 hoolitsetakse selle eest, et vahipersonali liikmed mõistaksid oma isiklikke ülesandeid ja vastutusvaldkondi ning ülesandeid meeskonnana;
.4 kapten, vanemmehaanik ja vahiohvitserid tagavad nõuetekohase vahiteenistuse pidamise, kasutades kõige tõhusamal viisil olemasolevaid ressursse, näiteks teavet, seadmeid/vahendeid ja ülejäänud personali;
.5 vahipersonal tunneb seadmete/vahendite funktsioone ja käitamist ning oskab neid käsitseda;
.6 vahipersonal saab aru teabest ning oskab reageerida igast punktist/seadmest/vahendist lähtuvale teabele;
.7 igast punktist/seadmest/vahendist lähtuvat teavet jagatakse nõuetekohaselt kõigi vahipersonali liikmetega;
.8 vahipersonali liikmed peavad igas olukorras nõuetekohast sidet;
.9 kui vahipersonali liikmel on mistahes kahtlusi selles, kuidas ohutuse huvides tegutseda, teavitab ta kõhklemata kaptenit/vanemmehaanikut/vahiohvitsere.
4. OSA - VAHITEENISTUS MEREL
Vahiteenistuse üldpõhimõtted
9 Osalisriigid suunavad reederite, kaptenite, vanemmehaanikute ja vahipersonali tähelepanu järgmistele põhimõtetele, mida tuleb ohutu vahiteenistuse tagamiseks pidevalt järgida.
10 Iga laeva kapteni kohuseks on korraldada nõuetekohane vahiteenistus, et tagada ohutu navigatsiooni- ja lastivaht. Kapteni üldjuhtimisel vastutavad vahitüürimehed oma valvekorra ajal laeva ohutu navigeerimise eest, hoolitsedes eriti kokkupõrgete vältimise ja madalikule sõidu eest.
11 Iga laeva vanemmehaanik, pidades nõu kapteniga, on kohustatud korraldama nõuetekohase vahiteenistuse, et tagada ohutu masinavaht.
Merekeskkonna kaitse
12 Kapten, ohvitserid ja reakoosseisu liikmed peavad olema teadlikud nii laevade igapäevase ekspluatatsiooni käigus kui ka avariide tagajärjel merekeskkonna reostumisega kaasnevast tõsisest kahjust ning peavad kasutama kõiki ettevaatusabinõusid taolise reostuse vältimiseks, eriti asjakohaste rahvusvaheliste ja sadamaeeskirjade kontekstis.
Osa 4-1 - Navigatsioonivahi põhimõtted
13 Vahitüürimees on kapteni esindaja ja alati esmavastutaja laeva ohutu navigeerimise ning rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) nõuete täitmise eest.
Vaatlus
14 Vastavalt rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega)reeglile 5 tuleb alati pidada nõuetekohast vaatlust, eesmärgiga:
.1 tagada pidev valvelolek kuulde- ja silmvaatluse ning kõigi muude olemasolevate vahendite abil, et märgata iga olulist muutust olukorras;
.2 igakülgselt hinnata olukorda ja kokkupõrkeohtu, madalikule sõidu ohtu ja muid navigeerimisega seotud ohtusid;
.3 märgata merehädas olevaid laevu või õhusõidukeid, merehätta sattunud isikuid, uppuvaid laevu, laevarususid ja muid ohutu navigeerimise ohtusid.
15 Vaatleja peab keskendama kogu tähelepanu nõuetekohasele vaatluse pidamisele, ta ei tohi tegelda muude ülesannetega ning talle ei tohi määrata muid ülesandeid, mis võiksid vaatluse pidamist segada.
16 Vaatleja ja roolimehe ülesanded on lahutatud ning roolimeest ei saa roolimise ajal pidada vaatlejaks, välja arvatud väikestel laevadel, kus on roolimise kohalt tagatud takistusteta nähtavus kogu horisondi ulatuses ja öönägemine on korras ning ei ole muid takistusi nõuetekohase vaatluse pidamiseks. Valgel ajal võib vahitüürimees pidada vaatlust üksinda, eeldusel et igal sellisel juhul:
.1 hinnatakse põhjalikult olukorda ja ei kahelda ohutuses;
.2 arvestatakse täielikult asjakohaste teguritega, sh:
- ilmastikutingimused;
- nähtavus;
- laevaliikluse tihedus;
- navigatsiooniliste ohtude lähedus;
- liikluseraldusskeemide piirkonnas või nende läheduses navigeerimine, ja
.3 olukorra muutudes on kohe võimalik sillale abi kutsuda.
17 Kapten peab pideva nõuetekohase vaatluse tagamiseks piisava navigatsioonivahi koosseisu määramisel arvesse võtma kõiki askajohaseid tegureid, sh koodeksi käesolevas jaotises kirjeldatud ning ka alljärgevaid tegureid:
.1 nähtavus, ilmastiku- ja meretingimused;
.2 laevaliikluse tihedus ning muu tegevus laeva sõidupiirkonnas;
.3 liikluseraldusskeemide piirkonnas või nende läheduses ning muudel laevaliikluse reguleerimise aladel navigeerimiseks vajalik tähelepanu;
.4 täiendav töökoormus, mis tuleneb laeva ekspluatatsioonilistest iseärasustest ning olemasoleva olukorra ja eelseisvate manöövrite vajadustest;
.5 iga valvesse määratud vahimeeskonna liikme töökõlbulikkus;
.6 laeva ohvitseride ja meeskonna erialase pädevuse tundmine ja usaldamine;
.7 iga vahitüürimehe kogemused ning laeva seadmete, töökorra ja manööverdamisvõime tundmine;
.8 laeval igal ajal toimuv tegevus, sh raadiosidega seotud tegevus, ning võimalus vajaduse korral sillale kohe abi kutsuda;
.9 silla seadmete ja kontrollsüsteemide, sh häiresüsteemide tehniline seisukord;
.10 rooli ja sõukruvi kontroll ja laeva manöövrielemendid;
.11 laeva mõõtmed ning juhtimiskohalt avanev vaateväli;
.12 silla konfiguratsioon, eriti asjaolud, mis võivad takistada vahimeeskonna liikmel kuulde- ja silmvaatluse abil väliste arengute märkamist;
.13 muud organisatsiooni poolt vastu võetud normid, protseduurid või juhendid, mis on seotud vahiteenistuse korraldamisega ning töökõlbulikkusega.
Vahiteenistuse korraldus
18 Navigatsioonivahi, sh pädevate reakoosseisu liikmete koosseisu määramisel tuleb muuhulgas arvesse võtta alljärgnevaid tegureid:
.1 silda ei tohi jätta ühekski hetkeks vahita;
.2 ilmastikutingimused, nähtavus, valge või pime aeg;
.3 navigatsiooniliste ohtude lähedus, mille tõttu vahitüürimees peab täitma täiendavaid navigeerimisega seotud ülesandeid;
.4 ohutut navigeerimist tagavate navigatsioonivahendite, näiteks elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS), radari või elektrooniliste asukoha määramise seadmete ja muude abivahendite kasutamine ja tehniline seisukord;
.5 automaatrooli olemasolu;
.6 raadioteenistusega seotud ülesannete täitmine;
.7 mehitamata masinaruumi (UMS) kontrollseadmed ja häire- ning signalisatsiooniindikaatorid sillal, nende kasutamise kord ja piirangud, ja
.8 laeva käitamisega seotud eriliste asjaolude tõttu navigatsioonivahile esitatavad erinõuded.
Vahi üleandmine ja vastuvõtmine
19 Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma vahiteenistuse kohustusi; niisugusel juhul tuleb teavitada kaptenit.
20 Vahti asuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi koosseis on võimeline täies mahus täitma oma kohustusi, eriti nägemise kohanemisel pimedusega. Vahti asuv tüürimees ei tohi vahti üle võtta enne, kui tema nägemine on täielikult kohanenud valgustuse tingimustega.
21 Enne vahi vastuvõtmist on vahti asuv tüürimees kohustatud kontrollima laeva arvutatud või tõelist asukohta, selle asukohta ettenähtud laevateel, kurssi, kiirust ja mehitamata masinaruumi kontrollseadmeid ning arvestama vahi jooksul ees ootavate navigatsiooniliste ohtudega.
22 Vahti asuv tüürimees on kohustatud isiklikult veenduma alljärgnevas:
.1 laeva navigeerimisega seotud kapteni püsikorraldused ja muud erijuhised;
.2 laeva asukoht, kurss, kiirus ja asukoha sügavuste ja laeva süvise suhe;
.3 looded, hoovused, ilmastikuolud, nähtavus ja nimetatud tegurite mõju laeva kursile ja kiirusele;
.4 peamasina manöövriteks kasutamise protseduurid kui peamasinat juhitakse sillalt;
.5 navigeerimise asjaolud, sh:
.5.1 vahikorra jooksul kindlasti või vajadusel kasutatavate navigatsiooni- ja päästevahendite seisukord;
.5.2 vurr- ja magnetikompasside parandused;
.5.3 nähtaval või teadaolevalt läheduses olevate laevade liikumine;
.5.4 vahi jooksul tõenäoliselt esinevad tingimused ja ohud;
.5.5 kreeni, diferendi, vee tiheduse ja kiirusvaje võimalik mõju vee sügavusele laeva kiilu all.
23 Kui vahi üleandmise ajal on käsil manööver või mõni muu tegevus ohu vältimiseks, ei tohi vahitüürimees vahti üle anda enne kui tegevus on lõpetatud.
Navigatsioonivahi pidamine
24 Vahitüürimees on kohustatud:
.1 pidama sillal vahti;
.2 mitte mingitel asjaoludel lahkuma sillalt enne kui on nõuetekohaselt välja vahetatud;
.3 vastutama laeva ohutu navigeerimise eest, vaatamata kapteni viibimisele sillal seni, kuni kapten on teda otseselt teavitanud laeva juhtimise ülevõtmisest ja mõlemad on sellest üheselt aru saanud.
25 Vahi jooksul tuleb laeva kavandatud teekonnal püsimise tagamiseks kontrollida laeva kurssi, asukohta ja kiirust piisava sagedusega, kasutades selleks kõiki vajalikke ja käepäraseid navigatsioonivahendeid.
26 Vahitüürimees peab olema täielikult teadlik laevas olevate pääste- ja navigatsioonivahendite asukohast, oskama neid kasutada ning peab tundma ja arvesse võtma nende ekspluatatsioonilisi piiranguid.
27 Vahitüürimehele ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta kohustusi, mis võivad häirida laeva ohutut navigeerimist.
28 Radari kasutamisel peab vahitüürimees teadvustama vajadust täita rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) kehtivaid sätteid radari kasutamise kohta.
29 Vahis olles peab vahitüürimees vajadusel kõhklemata kasutama rooli, masinaid ja helisignaalseadet. Siiski tuleb võimaluse korral anda õigeaegne signaal laeva kiiruse kavatsetavast muutmisest või kasutada vastavalt kehtestatud korrale sillal asuvaid mehitamata masinaruumi (UMS) kontrollseadmeid.
30 Vahitüürimees peab tundma oma laeva käitamisomadusi, sealhulgas laeva pidurdustee pikkust, ja arvestama sellega, et teiste laevade käitamisomadused võivad olla teistsugused.
31 Vahi jooksul tuleb üles märkida laeva navigeerimisega seotud liikumised ja tegevus.
32 Eriti tähtis on, et vahitüürimees tagab pidevalt nõuetekohase vaatluse pidamise. Eraldi kaardikambriga laeval võib vahitüürimees kaardikambrisse minna hädavajalike navigatsiooniliste kohustuste täitmiseks ja võimalikult lühikeseks ajaks, olles eelnevalt veendunud, et see on ohutu ja et tema äraolekul teostatakse nõuetekohast vaatlust.
33 Sõltuvalt asjaoludest ja nii tihti kui vajalik tehakse merel laeva navigatsiooniseadmete töö kontrolli, eriti navigatsiooniliselt ohtlikule piirkonnale lähenedes. Alati kui võimalik, kontrollimine registreeritakse. Nimetatud kontroll viiakse läbi ka enne laeva sadamasse sisenemist või sealt väljumist.
34 Vahitüürimees peab regulaarselt kontrollima alljärgnevat:
.1 õige kursi hoidmine roolimehe või automaatrooli poolt;
.2 peakompassi paranduse määramine vähemalt üks kord vahi jooksul, kui võimalik, siis pärast igat suuremat kursimuutust; pea- ja vurrkompassi näitude sage võrdlemine ning repiitrite sünkroniseerimine nende põhikompassiga;
.3 laeva automaatrooli ümberlülitus käsiroolile vähemalt üks kord vahi jooksul;
.4 käigu- ja signaaltulede nõuetekohane põlemine ning muude navigatsioonivahendite nõuetekohane töö;
.5 raadioaparatuuri nõuetekohane töö vastavalt käesoleva jaotise lõikele 86, ja
.6 mehitamata masinaruumi (UMS) juhtimisseadmete, hoiatussignaalide ja näiturite nõuetekohane töö.
35 Vahitüürimees on kohustatud täitma 1974.
aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega)
(SOLAS, 1974)* nõudeid. Vahitüürimees peab arvestama:
* Vt SOLAS eeskirju V/24, V/25 ja V/26.
.1 käsiroolimise vajadust ja õigeaegset üleminekut automaatroolilt käsitsijuhtimisele, et vältida mis tahes ohtliku olukorra teket, ja
.2 et automaatjuhtimise puhul on väga ohtlik lasta olukorral kujuneda selliseks, kus vahitüürimees jääb ilma abita ning peab erakorraliste meetmete tarvituselevõtuks katkestama vaatluse.
36 Vahitüürimees peab oskama väga hästi kasutada kõiki laeval olevaid elektroonilisi navigatsiooniseadmeid, tundma nende võimalusi ja puudusi, kasutama igaüht vastavalt vajadusele ning pidama meeles, et kajalokatsiooniseadmed on väga kasulikud navigatsiooniseadmed.
37 Vahitüürimees peab kasutama radarit alati, kui on satutud või on oodata sattumist piiratud nähtavusega või tiheda laevaliiklusega piirkonda, arvestades seejuures radari piiranguid.
38 Vahitüürimees peab küllaldase sagedusega muutma radari kaugusskaalasid, et radarsignaale vastu võtta nii varakult kui võimalik. Tuleb arvestada, et nõrgad ja halvasti peegeldunud signaalid võivad jääda märkamata.
39 Radari kasutamisel peab vahitüürimees valima sobiva ulatusega kaugusskaala, jälgima hoolikalt ekraani ning tagama, et radarandmete kandmine planšetile või süstemaatiline analüüs algaks piisava ajavaruga.
40 Vahitüürimees on kohustatud kaptenile kohe ette kandma:
.1 ootamatust või prognoositud nähtavuse halvenemisest;
.2 kui liiklustingimused või teiste laevade liikumine tekitavad kahtlusi;
.3 raskustest laeva hoidmisel ettenähtud kursil;
.4 kui arvestatud ajal ei ilmu nähtavale kallas, navigatsioonimärk või sügavus ei vasta oodatule;
.5 kui ootamatult ilmub nähtavale kallas, navigatsioonimärk või muutub sügavus;
.6 peamasina, peamasina kaugjuhtimisseadmete, rooliseadme või mingi olulise navigatsiooniseadme, alarmseadeldise või näituri rikkest;
.7 raadioseadmete rikkest;
.8 tormiilmast, juhul kui tekib võimaliku tormikahjustuse kahtlus;
.9 kui laev kohtab oma teel navigatsioonilisi ohtusid, nagu jää või mahajäetud ujuvobjektid;
.10 igasugusest muust ohuolukorrast või kahtlusest.
41 Vaatamata eespool nimetatud juhtudel kaptenile viivitamatu ettekandmise kohustusele peab vahitüürimees kõhklemata ja kohe võtma kasutusele meetmed laeva ohutuse tagamiseks, kui seda nõuavad asjaolud.
42 Ohutu vahi ja vaatluse tagamiseks on vahitüürimees kohustatud asjatundlikult instrueerima ja informeerima vahipersonali.
Vahiteenistus erinevates tingimustes ja piirkondades
Selge ilm
43 Vahitüürimees on kohustatud nähtavale ilmuvaid laevu korduvalt ja täpselt peilima, et varakult kindlaks teha kokkupõrkeoht, ning pidama meeles, et selline oht võib mõnikord, kui on tegemist eriti suure laevaga, puksiirkoosseisuga või kui on lähenetud eriti väikesele kaugusele, esineda ka siis, kui peiling märgatavalt muutub. Vahitüürimees on kohustatud varakult võtma tarvitusele vajalikud meetmed kooskõlas rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega)kohaldatavate sätetega ning kontrollima, kas rakendatud meetmed on andnud soovitud tulemuse.
44 Selge ilmaga korraldab vahitüürimees võimaluse korral radariõppusi.
Piiratud nähtavus
45 Ootamatul või prognoositud nähtavuse halvenemisel on vahitüürimehe esmaseks kohustuseks kooskõlas rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) kohaldatavate reeglitega anda udusignaale, liikuda ohutu kiirusega ja hoida masinad valmis viivitamatuks manöövriks. Täiendavalt on vahitüürimees kohustatud:
.1 hoiatama kaptenit;
.2 korraldama nõuetekohase vaatluse;
.3 süütama navigatsioonituled;
.4 sisse lülitama radari ja seda kasutama.
Pime aeg
46 Kapten ja vahitüürimees peavad vaatluse korraldamisel võtma nõuetekohaselt arvesse sillal olemasolevat varustust ja navigatsiooniseadmeid, nende piiranguid, kasutamise protseduure ja rakendatud ettevaatusabinõusid.
Rannasõit ja tiheda laevaliiklusega veed
47 Laeva teekonnal tuleb kasutada piirkonna kohta pardal olevaid suurima mõõtkavaga kaarte, mis peavad olema korrigeeritud viimase olemasoleva teabe järgi. Asukohta tuleb rohkem kui ühte meetodit kasutades määrata regulaarsete ajavahemike järel ja nii sageli kui asjaolud võimaldavad. Elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) puhul tuleb kasutada nõuetekohase kasutuskoodiga (mõõtkavaga) elektroonilisi navigatsioonikaarte ning laeva asukohta tuleb kontrollida kohaste ajavahemike järel sõltumatute asukoha määramise vahenditega.
48 Vahitüürimees peab ära tundma kõik olulised navigatsioonimärgid.
Navigeerimine lootsiga pardal
49 Vaatamata lootsi kohustustele ja vastutusele ei vabasta lootsi kohalolek kaptenit või vahitüürimeest kohustustest ja vastutusest laeva ohutuse eest. Kapten ja loots on kohustatud vahetama teavet, mis puudutab navigeerimist, kohalikke tingimusi ja laeva iseloomustavaid andmeid. Kapten ja/või vahitüürimees peavad lootsiga tegema tihedat koostööd ja kontrollima õigesti laeva asukohta ja liikumist.
50 Kui vahitüürimehel tekivad kahtlused lootsi tegevuse või kavatsuste kohta, tuleb kohe küsida selgitust lootsilt, aga kui kahtlused siiski jäävad, tuleb viivitamatult teavitada kaptenit ja kuni kapteni saabumiseni rakendada vajalikke meetmeid.
Ankruvaht
51 Kui kapten peab vajalikuks, jätkatakse pidevat navigatsioonivahti ka ankrus seismise ajal. Ankruvahis on vahitüürimees kohustatud:
.1 määrama võimalikult kiiresti laeva asukoha ja kandma selle sobivale kaardile;
.2 kui asjaolud võimaldavad, kontrollima piisavalt sageli, kas laev seisab ohutult ankrus, peilides fikseeritud navigatsioonimärke ja kergesti tuvastatavaid kaldaorientiire;
.3 tagama nõuetekohase vaatluse;
.4 tagama perioodilised kontrollkäigud laevas;
.5 jälgima ilmastikuolusid, loodeid ja mere seisundit;
.6 kandma kaptenile ette ja rakendama vajalikke meetmeid, kui laev hakkab ankrus triivima;
.7 tagama peamasina ja muude seadmete valmisoleku vastavalt kapteni korraldustele;
.8 informeerima nähtavuse halvenemisest kaptenit;
.9 tagama tulede sisselülitamise või signaalmärkide ülestõstmise ning nõutud helisignaalide
andmise kooskõlas kõigi ettenähtud reeglitega, ja
.10 rakendama meetmeid keskkonnasaastuse vältimiseks laevalt ja täitma kohaldatavaid saastuse vältimise eeskirju.
Osa 4-2 - Masinavahi põhimõtted
52 Mõiste "masinavaht" käesoleva jaotise osade 4-2, 5-2 ja 5-4 tähenduses on vahi koosseisu kuuluv isik või isikute rühm või ohvitseri vastutuse periood, mille jooksul tema füüsiline kohalolek masinaruumis võib, kuid ei pruugi olla nõutav.
53 Vahimehaanik on vanemmehaaniku esindaja, kes on pidevalt ja otseselt vastutav laeva ohutust mõjutavate jõuseadmete ohutu ja tõhusa ekspluatatsiooni ning hoolduse eest ning samuti kõigi jõuseadmete ja masinavahi vastutusel olevate seadmete ülevaatuse, ekspluatatsiooni ja kontrolli eest.
Vahiteenistuse korraldus
54 Masinavahi koosseis peab alati olema piisav, et tagada laeva ekspluatatsiooniks vajalike jõuseadmete ohutu töö nii automaat- kui käsijuhtimisrežiimil ning vastama olemasolevatele asjaoludele ja tingimustele.
55 Masinavahi, sh pädevate reakoosseisu liikmete koosseisu määramisel tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmisi kriteeriume:
.1 laeva ja jõuseadmete tüüp ning seisukord;
.2 laeva ohutust tagavate jõuseadmete pideva ja nõuetekohase ülevaatuse vajadus;
.3 ilmastikuoludest, jäätingimustest, reostatud mereveest või merevee madalast tasemest, igasugusest hädaolukorrast, vigastuse likvideerimisest või reostuse kõrvaldamisest tingitud ekspluatatsioonilised eritingimused;
.4 masinavahi liikmete pädevus ja kogemused;
.5 inimeste, laeva, lasti ja sadamarajatiste ohutus ning keskkonnakaitse;
.6 rahvusvaheliste, siseriiklike ja kohalike eeskirjade täitmine;
.7 laeva tavalise ekspluateerimise nõuded.
Vahi üleandmine ja vastuvõtmine
56 Vahimehaanik ei tohi vahti üle anda teda vahetavale mehaanikule, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma vahiteenistuse kohustusi; niisugusel juhul tuleb teavitada vanemmehaanikut.
57 Masinavahti asuv mehaanik peab veenduma, et tema masinavahi liikmed on võimelised täies mahus täitma oma kohustusi.
58 Enne masinavahi vastuvõtmist on vahti asuv mehaanik kohustatud isiklikult veenduma vähemalt alljärgnevas:
.1 laeva jõuseadmete ja süsteemide ekspluatatsiooni puudutavad vanemmehaaniku püsi- ja erikorraldused;
.2 laeva jõuseadmete ja süsteemide hooldustööde käik, sellega seotud personal ja võimalikud ohud;
.3 vee ja jääkide tase ja vajadusel ka seisund lastiruumi pilssides, ballast-, loputus-, reserv-, magevee- ja reoveetankides ning erinõuded tankide sisu kasutamiseks või kõrvaldamiseks;
.4 kütuse seisukord ja tase reserv- ja settetankides, kulupaakides ning muudes kütuse hoidmiseks ettenähtud mahutites;
.5 erinõuded seoses sanitaarsüsteemide heitmetega;;
.6 erinevate pea- ja abisüsteemide, sealhulgas elektrienergia jaotussüsteemide seisukord ja töörežiim;
.7 vajadusel kontroll-juhtimispuldi tehniline seisukord ning käsitsi juhitavate seadmete väljaselgitamine;
.8 vajadusel katelde automaatjuhtimissüsteemide, näiteks leegi kontrollsüsteemi, parameetrite piirväärtuste kontrollsüsteemi ja põlemisprotsessi juhtimissüsteemi, kütuse andmise kontrollsüsteemi ja aurukatelde tööga seotud muude seadmete tehniline seisukord ja töörežiim;
.9 halvast ilmast, jääoludest, reostatud või madalast veest tingitud võimalikud ebasoodsad asjaolud;
.10 seadmete riketest või ebasoodsatest laeval valitsevatest tingimustest tingitud eriline töörežiim;
.11 masinameeskonna liikmete ettekanded neile määratud ülesannete täitmise kohta;
.12 tulekaitsevahendite olemasolu;
.13 masinapäevaraamatu täitmine.
Masinavahi pidamine
59 Vahimehaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase vahiteenistuse ja tema juhendamisel peavad masinavahi koosseisu kuuluvad masinemeeskonna liikmed aitama kaasa peajõuseadme ja abiseadmete nõuetekohasele ekspluateerimisele.
60 Vaatamata vanemmehaaniku kohalolekule masinaruumis, on vahimehaanik vastutav tegevuse eest masinaruumis seni, kuni vanemmehaanik on talle otseselt teatanud, et ta on võtnud juhtimise enda peale ja mõlemad on sellest üheselt aru saanud.
61 Kõik masinavahi liikmed peavad teadma oma vahikohustusi. Lisaks peab igaüks neist teadma laeva kohta järgmist:
.1 oskama kasutada asjakohaseid laeva sisekommunikatsiooni vahendeid;
.2 evakuatsiooniteed masinaruumist;
.3 masinaruumi alarmsüsteemid ja oskus vahet teha erinevate hoiatussignaalide vahel; eriti tähtis on ära tunda tulekustutussüsteemi hoiatussignaali, ja
.4 masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse arv, asukoht ja tüüp ning oskus nimetatud seadmeid ja varustust kasutada ning järgida vastavaid ettevaatusabinõusid.
62 Kui mõni mehhanism ei tööta nõuetekohaselt, oletatakse selle riket või see nõuab erihooldust, tuleb selle kohta teha kirjalik sissekanne märgetega juba kasutusele võetud meetmetest. Vajaduse korral koostatakse edaspidise tegevuse kava.
63 Kui masinaruumis on nõutav pidev vaht, peab vahimehaanik olema alati valmis peamasina juhtimiseks, täites korraldusi suuna või kiiruse muutmise kohta.
64 Juhul kui masinaruum on perioodiliselt mehitamata, peab vahimehaanik pidevalt olema valmis väljakutse puhul masinaruumi minekuks.
65 Kõik sillalt lähtuvad käsud tuleb koheselt täita. Peajõuseadme suuna ja kiiruse muutused registreeritakse, juhul kui administratsioon ei ole otsustanud, et konkreetse laeva suuruse või omaduste tõttu ei ole nimetatud table vajalik. Vahimehaanik on kohustatud tagama käsijuhtimisrežiimil peajõuseadme juhtsüsteemide pideva mehitamise, kui ollakse valmisoleku- või manööverdamise režiimil.
66 Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehaaniliste, elektriliste, elektrooniliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja toetusele ning varude ja tagavaraosade kulu arvestusele.
67 Vanemmehaanik peab tagama, et vahimehaanik omaks täit teavet vajalike plaaniliste hooldustööde, vigastuste kõrvaldamise või vahi ajaks kavandatud remonditööde kohta. Vahimehaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise ja reguleerimise eest ning on kohustatud registreerima kõik tehtud tööd.
68 Kui masinaruumis on kehtestatud valmisolekuolukord, peab vahimehaanik tagama, et kõik mehhanismid ning seadmed, mida võib vaja minna manöövril, oleksid koheses valmisolekus ning energiavaru oleks küllaldane rooliseadme ja muude seadmete vajadusteks.
69 Vahimehaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta kohustusi, mis võivad segada pea- ja abiseadmete töö jälgimist. Vahimehaanik on kohustatud hoidma peamasina ja abisüsteemid pideva järelevalve all ning perioodiliselt kontrollima oma järelevalve all olevaid mehhanisme seni, kuni ta on pärast vahikorra lõppu nõuetekohaselt välja vahetatud. Vahimehaanik on kohustatud tagama nõuetekohased ringkäigud masina- ja roolimasina ruumis eesmärgiga jälgida seadmete tööd ning ette kanda seadmete riketest või avariist, teostama või korraldama tavapärast reguleerimist ja nõuetekohast hooldust ning täitma muid hädavajalikke ülesandeid.
70 Vahimehaanik peab nõudma masinavahi teiste liikmete ettekandeid võimalike ohtlike tingimuste kohta, mis võivad avaldada ebasoodsat mõju jõuseadmetele või ohustada inimelusid või laeva.
71 Vahimehaanik peab tagama masinaruumi järelevalve ja korraldama vahikoosseisu liikme asendamise, kui see ei suuda täita oma kohustusi. Masinavaht ei tohi jätta masinaruumi selliselt järelevalveta, et see takistaks jõuseadme või drosselite käsitsijuhtimist.
72 Vahimehaanik peab rakendama vajalikke meetmeid vigastuste kõrvaldamiseks, mis on tekkinud seadmete purunemise, tulekahju, vee sissevoolu, kere rebestuse, kokkupõrke või madalikule sõidu tõttu või mõnel muul põhjusel.
73 Enne vahist lahkumist on vahimehaanik kohustatud veenduma, et kõik vahi jooksul pea- ja abimasinatega teostatud toimingud on nõuetekohaselt registreeritud.
74 Vahimehaanik peab tegema koostööd kõigi laevamehaanikutega, kes vastutavad plaaniliste hooldustööde, vigastuste kõrvaldamise või remonditööde eest, muuhulgas võib koostöö hõlmata alljärgnevat:
.1 vajalike mehhanismide seiskamine ja ümberlülitamine;
.2 ülejäänud seadmete reguleerimine hooldustööde ajal nõuetekohase ja ohutu töö tagamiseks;
.3 sissekannete tegemine masinapäevaraamatusse selle kohta, milliseid seadmeid remonditi ja kelle poolt, milliseid ohutusmeetmeid võeti ja kelle poolt, et nimetatud teavet registreerida ning vahti asuvale mehaanikule kättesaadavaks teha;
.4 remonditud mehhansimide ja seadmete testimine ja käikuandmine, vajaduse korral.
75 Vahimehaanik peab tagama, et iga masinameeskonna liige, kes täidab seadmete hooldusega seotud kohustusi, on automaatjuhtimisseadmete rikke korral kättesaadav seadmete käsijuhtimisele üleminekuks.
76 Vahimehaanik peab teadvustama, et kiiruse muutus, mille põhjustab masinarike või juhitavuse kaotus, võib ohustada laeva või inimelusid merel. Viivitamatult tuleb sillale ette kanda tulekahjust ja võimalikest ohtudest masinaruumis, mis võivad põhjustada kiiruse vähenemise, rooliseadme rikke, jõuseadmete seiskamise, muudatused elektrienergiaga varustamisel või muu taolise ohu. Võimalusel tuleb ette kanda enne muudatuste tegemist, et anda sillale võimalikult palju aega laevaõnnetuse ärahoidmiseks vajalike meetmete võtmiseks.
77 Vahimehaanik on kohustatud viivitamatult vanemmehaanikule ette kandma järgmistest asjaoludest:
.1 masina vigastusest või rikkest, mis võib ohustada laeva ohutut käitamist;
.2 rikkest, mis tema arvates võib põhjustada peamasina, abimasinate või juhtimis- ja
seiresüsteemide purunemise või vigastuse;
.3 ohuolukorrast või juhtudel, kui on kahtlus, kuidas otsustada või milliseid meetmeid
rakendada.
78 Vaatamata nõudmisele teavitada vanemmehaanikut eespool nimetatud juhtudel, peab vahimehaanik viivituseta, kui olukord seda nõuab, kasutusele võtma meetmed laeva, selle mehhanismide ning meeskonna ohutuse tagamiseks.
79 Vahimehaanik on kohustatud andma vahipersonalile asjakohased juhised ja teabe, mis on vajalikud ohutu masinavahi pidamiseks. Mehhanismide igapäevane hooldus, mida viiakse läbi ohutu vahiteenistuse tagamise raames, on masinavahi lahutamatu osa. Põhjalikke remonditöid, sealhulgas elektriseadmete, mehaaniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste või olemasolevate elektrooniliste seadmete remonti tohib laeval teha ainult vahi- ja vanemmehaaniku teadmisel. Nimetatud remonditööd registreeritakse.
Masinavaht erinevates tingimustes ja piirkondades
Piiratud nähtavus
80 Vahimehaanik peab tagama pideva õhu või auru surve helisignaalide andmiseks ning sillalt tulevate kiiruse või suuna muutmise käskluste kohese täitmise ning lisaks tagama abimasinate valmisoleku manööverdamiseks.
Rannasõit ja tiheda laevaliiklusega veed
81 Vahimehaanik peab tagama kõigi laeva manööverdamiseks ettenähtud seadmete kohese üleviimise käsitsijuhtimisele, kui selleks antakse vastav korraldus seoses sellega, et laev sõidab tiheda laevaliiklusega vetes. Vahimehaanik peab tagama, et manööverdamise vajaduseks, sealhulgas roolimasina tarbeks on küllaldane energiavaru. Avariirooliseade ja muud abiseadmed tuleb ette valmistada koheseks kasutamiseks.
Ankruvaht
82 Avatud ankruplatsil seismisel on vanemmehaanik kohustatud pidama nõu kapteniga, kas jätkata masinavahti või mitte.
83 Juhul kui laev seisab avatud reidil või avamere tingimustes, peab vahimehaanik tagama:
.1 tõhusa vahiteenistuse pidamise;
.2 kõigi töötavate ja valmisolekus olevate mehhanismide perioodilise kontrolli;
.3 pea- ja abimasinate valmisoleku kooskõlas sillalt saadud korraldustega;
.4 meetmete võtmise keskkonna kaitsmiseks laevalt lähtuva reostuse eest ja kohaldatavate keskkonna reostumise vältimise eeskirjade täitmise;
.5 kõigi laeva vigastuste kõrvaldamiseks ja tuletõrjeks ettenähtud süsteemide valmisoleku.
Osa 4-3 - Raadiovahi põhimõtted
Üldsätted
84 Administratsioonid suunavad reederite, kaptenite, raadiovahi personali tähelepanu järgmistele põhimõtetele, mida tuleb laeva merel viibides ohutu raadiovahi tagamiseks pidevalt järgida. Käesoleva koodeksi nõuete täitmisel võetakse arvesse raadioeeskirja.
Vahiteenistuse korraldus
85 Raadiovahi korraldamisel on merelaeva kapten kohustatud:
.1 tagama raadiovahi kooskõlas raadioeeskirja ja SOLAS konventsiooni sätetega;
.2 tagama, et raadiovahi esmaste ülesannete täitmist ei kahjustaks tegelemine sellise raadiosidega, mis ei ole vajalik laeva ohutuks liikumiseks ja ohutuks navigeerimiseks;
.3 arvestama laeva varustatust raadioseadmetega ja nende seadmete tehnilist seisukorda.
Raadiovahi pidamine
86 Vahiradisti kohustusi täites on raadioside operaator kohustatud:
.1 tagama raadiovahi raadioeeskirja ja SOLAS konventsiooniga kindlaksmääratud sagedustel;
.2 kontrollima vahis olles regulaarselt raadioseadmete korrasolekut ja nende toidet ning seadmete puudustest ette kandma kaptenile.
87 Raadiotelegraafi ja raadiotelefoni päevaraamatut täidetakse vastavalt raadioeeskirja ja SOLAS konventsiooni nõuetele.
88 Raadioeeskirja ja SOLAS konventsiooni nõuete kohaselt vastutab raadiopäevaraamatu täitmise eest raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul. Registreerida tuleb järgmised andmed koos toimumise aegadega:
.1 häda-, kiir- ja ohuteadete kokkuvõte;
.2 raadiovahti puudutavad olulisemad sündmused;
.3 vajadusel vähemalt kord päevas laeva asukoht;
.4 raadioseadmete ja nende toiteallikate tehnilise seisukorra lühikirjeldus.
89 Raadiopäevaraamatut peab hoidma kohas, kus peetakse merehäda olukorras raadiosidet ja see peab olema kättesaadav kontrollimiseks:
.1 kaptenile;
.2 administratsiooni volitatud ametnikule ja konventsiooni artikli X alusel kontrolli teostavale nõuetekohaselt volitatud ametiisikule.
5. OSA - SADAMAVAHT
Kõikidele vahiteenistuse liikidele kehtivad põhimõtted
Üldist
90 Kui laev seisab tavaolukorras ohutult sadamas kai ääres või ankrus, on kapten kohustatud laeva ohutuse tagamiseks korraldama nõuetekohase ja efektiivse vahiteenistuse. Eri tüüpi jõu- ja abiseadmetega laevadel ning ohtliku, kahjuliku, väga tuleohtliku või muu eri liiki lastiga laevadel rakendatakse vajaduse korral erinõudeid.
Vahiteenistuse korraldus
91 Tekivaht sadamas peab olema korraldatud nii, et tagatakse:
.1 inimeste, laeva, sadama ja keskkonna ohutus ning võimalus kasutada kõiki lastitöödeks vajalikke seadmeid;
.2 rahvusvaheliste, siseriiklike ja kohalike eeskirjade täitmine;
.3 kord ja tavapärane tegevus laevas.
92 Sõltuvalt sildumise tingimustest, laeva tüübist ja kavandatud töödest on kapten kohustatud määrama tekivahi koosseisu ja kestuse.
93 Kapten määrab vajadusel laevatekil vahiteenistuse eest vastutama pädeva ohvitseri.
94 Vajalikud seadmed peavad olema niisuguses tehnilises seisukorras, et oleks võimalik tagada tõhus vahiteenistus.
95 Vanemmehaanik on kohustatud kooskõlastatult kapteniga tagama nõuetekohase ja ohutu masinavahi korraldamise sadamas. Masinavahi, sh pädevate reakoosseisu liikmete koosseisu määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:
.1 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval peab alati masinavahis olema vahimehaanik;
. 2 väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval võib kapteni loal ja kooskõlastatult vanemmehaanikuga vahimehaanikut mitte määrata;
. 3 vahimehaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi võtta endale kohustusi, mis võivad teda segada laeva masinaruumi üle järelevalve teostamisel.
Vahi üleandmine ja vastuvõtmine
96 Vahitüürimehel või vahimehaanikul on keelatud vahti üle anda teda vahetavale isikule, kui on alust arvata, et see isik ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma oma vahikohustusi; sellest tuleb viivitamatult teatada vastavalt kas kaptenile või vanemmehaanikule. Vahti asuv tüürimees ja mehaanik peavad veenduma, et nende vahipersonal on ilmselt võimeline täitma täies mahus oma vahikohustusi.
97 Kui teki- või masinavahi üleandmise ajal on käsil oluline toiming, viib selle lõpule vahist lahkuv ohvitser, kui kapten või vanemmehaanik ei anna teistsugust korraldust.
Osa 5-1 - Tekivahi üleandmine ja vastuvõtmine
98 Enne tekivahi üleandmist on vahitüürimees kohustatud vahti asuvat tüürimeest informeerima järgnevast:
.1 vee sügavus kai ääres, laeva süvise, kõrg- ja madalvee tase ning nende kellaajad, kinnitusotste seisukord, ankrute seisund ja väljalastud ankruketi pikkus ning muud tähtsad laeva ohutu kai ääres seismisega seotud asjaolud, samuti peamasina valmisolek ja võimalus seda hädavajaduse korral kasutada;
.2 kõik laeval kavandatad tööd, pardale laaditava või pardale jääva lasti olemus, kogus ja paigutus ning pärast lossimist pardale jäänud lastijäätmed;
.3 vee tase pilssides ja ballasttankides;
.4 signaalmärkide, signaaltulede ja helisignaalide kasutamine;
.5 pardal viibima kohustatud meeskonna liikmete arv ja muude isikute viibimine pardal;
.6 tulekaitsevahendite seisukord;
.7 sadama erireeglid;
. 8 kapteni püsi- ja erikorraldused;
.9 kasutatavad sidekanalid laeva ja kaldapersonali, sh sadamavõimude vahel, mida kasutada ohuolukorras või abi vajamisel;
.10 muud laeva, meeskonna või lasti ohutuse ning keskkonnakaitse seisukohalt tähtsad asjaolud;
.11 laeva tegevuse tõttu tekkinud keskkonnareostusest asjakohastele võimudele teatamise kord.
99 Tekivahti asuv tüürimees on kohustatud kontrollima järgmist:
.1 kinnitusotste ja ankruketi seisukorra nõuetekohasus;
.2 ettenähtud signaalmärkide ja -tulede ning helisignaalide kasutamise nõuetekohasus;
.3 ohutusnõuetest ja tulekaitse eeskirjadest kinnipidamine;
.4 informeeritus lastitava või lossitava ohtliku kauba liigist ja kohastest meetmetest, mida rakendada võimaliku lekke või tulekahju puhul;
.5 laeva ohustavate väliste tingimuste või asjaolude puudumine ning kas laev ei ohusta teisi laevu.
Osa 5-2 - Masinavahi üleandmine ja vastuvõtmine
100 Enne masinavahi üleandmist on vahimehaanik kohustatud informeerima vahti asuvat mehaanikut järgmistest asjaoludest:
.1 vahipäevaks antud püsikorraldused ja erikorraldused laeva ekspluateerimise ja tehnilise hoolduse ning mehhanismide ja juhtimisseadmete remondi kohta;
.2 kõik laeva mehhanismide ja süsteemidega seotud tööd, selleks eraldatud personal ja võimalikud kaasnevad ohud;
.3 vee ja jääkide tase ja vajadusel ka seisund lastiruumi pilssides, ballast-, loputus-, reovee-, reservtankides ning erinõuded tankide sisu kasutamiseks või kõrvaldamiseks;
. 4 erinõuded seoses sanitaarsüsteemide heitmetega;
.5 kaasaskantavate tulekustutusseadmete, statsionaarsete tulekustutussüsteemide ja tulekahjusignalisatsiooni süsteemide seisukord ning valmisolek;
.6 remondibrigaadid, kellel on luba laeval mehaanikatöid teha, nende töökohad ja ülesanded, muud isikud, kes tohivad pardal viibida ning pardal viibima kohustatud laevapere liikmed;
.7 sadama eeskirjad, mis puudutavad laeva heitvett, tuletõrjenõudeid ja laeva valmisolekut, eriti ilma võimalikul halvenemisel;
.8 kasutatavad sidekanalid laeva ja kaldapersonali, sh sadamavõimude vahel, mida kasutada ohuolukorras või abi vajamisel;
.9 muud laeva, meeskonna või lasti ohutuse ning keskkonnakaitse seisukohalt tähtsad asjaolud;
.10 laeva masinate tegevuse tõttu tekkinud keskkonnasaastusest asjakohastele võimudele teatamise kord.
101 Masinavahti asuv mehaanik on kohustatud enne vahti veenduma, et vahist lahkuv mehaanik on teda täielikult informeerinud eespool loetletud asjaoludest ja teadma järgmist:
.1 kasutusel olevad ning võimalikud jõu-, soojuse ja valgustuse allikad ja nende jaotus;
.2 laeva kütuse, määrdeõli ning iga liiki veevarude kogus ja seisukord;
.3 valmidus võimaluse korral laeva ja selle masinate viimiseks valmisoleku- või ohuolukorrarežiimile.
Osa 5-3 - Tekivahi pidamine
102 Vahitüürimees on tekivahis kohustatud:
.1 tegema sobiva perioodilisusega ringkäike laevas;
.2 pöörama erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele:
.2.1 laevatrepi, kinnitusotste ja ankruketi seisukord, eriti loodetevahetuse ajal ja suure lainetusega kaikohtade puhul, võttes vajaduse korral meetmeid nende töökorras oleku tagamiseks;
.2.2 süvis, vee sügavus kiilu all ja laeva üldine seisukord, et vältida lastitöödel või ballastimisel ohtlikku kreeni või diferenti;
.2.3 ilmastiku- ja mereolud;
.2.4 ohutuse ja tulekaitse eeskirjade täitmine;
.2.5 vee tase pilssides ja tankides;
.2.6 kõik pardal viibivad isikud, eriti need, kes töötavad kõrvalistes ja kinnistes ruumides;
.2.7 ettenähtud tulede, signaalmärkide ja helisignaalide kasutamine;
.3 halva ilma või tormihoiatuse korral võtma kasutusele meetmed laeva, laeval olevate isikute ja lasti kaitseks;
.4 võtma tarvitusele kõik meetmed laevast lähtuva keskkonna reostuse vältimiseks;
.5 andma ohuolukorra puhul häire, kandma sellest ette kaptenile, võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vältida kahju laevale, lastile ja laeval olevatele inimestele, ning kui vaja, küsima abi kaldavõimudelt või naaberlaevadelt;
.6 teadma laeva püstuvust, et tulekahju korral informeerida kaldalt saabuvaid tulekustutusüksusi laeva ohustamata siseruumidesse lubatavast ligikaudsest vee kogusest;
.7 pakkuma abi merehädas olevatele laevadele või isikutele;
.8 sõukruvi pööramisel võtma kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida õnnetusi ja vigastusi;
.9 tegema sissekandeid asjakohasesse logiraamatusse kõigi tähtsamate laeva puudutavate sündmuste kohta.
Osa 5-4 - Masinavahi pidamine
103 Vahimehaanik on kohustatud pöörama erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele:
.1 kõigi korralduste ja erikordade ja -eeskirjade täitmine, mis puudutavad kahjulikke tingimusi ja nende vältimist vahimehaaniku järelevalve all olevatel aladel laevas;
.2 kõiki töötavaid seadmeid ja süsteeme ning energiavarustust jälgivad mõõteriistad ja kontrollsüsteemid;
.3 kohalike võimude poolt kehtestatud keskkonna reostuse vältimise eeskirjade rikkumise vältimise viisid, meetodid ja protseduurid;
.4 pilsside seisukord.
104 Vahimehaanik on kohustatud:
.1 andma ohuolukorras häire, kui tema arvates olukord seda nõuab, ja võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vältida kahju laevale, laeva pardal olevatele inimestele ja lastile;
.2 teadma vahitüürimehe nõudmisi seadmete osas, mis on vajalikud laadimis- ja lossimistöödeks ning lisanõudeid, mis on vajalikud ballastimiseks ja muude laeva püstuvuse tagamise süsteemide jaoks;
. 3 tagama küllaldase sagedusega ringkäigud laevas, et avastada võimalikud seadmete rikked ja puudused, ja võtma tarvitusele abinõud rikete kõrvaldamiseks, et tagada laeva, lastitööde, sadama ja keskkonnaohutus;
. 4 tagama oma vastutusalas vajalike ettevaatusabinõude järgimise, et vältida laeva elektriliste, elektrooniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste ja mehaaniliste süsteemide rikkeid ja kahjustumist;
.5 tagama kõikide laevamehhanismide ja seadmete tööga, reguleerimise ning remonttöödega seotud asjaolude nõuetekohase registreerimise.
Osa 5-5 - Ohtlikku lasti vedavate laevade sadamavaht
Üldist
105 Laeval, mille pardal on ohtlik last (näiteks plahvatusohtlik, tuleohtlik, toksiline, tervist- või keskkonda kahjustav last), korraldab kapten ohutu vahiteenistuse. Kui laeval on ohtlik mahtlast, peab olenemata sellest, et laev on kai ääres ohutult kinnitatud või seisab ohutult ankrus, laeva pardal olema nõuetekohase pädevusega ohvitser(e) ja kohane arv reakoosseisu liikmeid.
106 Laeval, kus on ohtlik last, välja arvatud mahtlast, on kapten kohustatud täielikult arvestama ohtliku lasti omadusi, kogust, pakendit ja paigutust laeva lastiruumides ning muid eritingimusi, mis on seotud ohtliku lastiga pardal nii merel kui sadamas viibimise ajal.
Osa 5-6 Lastivaht
107 Ohvitserid, kes vastutavad lastitoimingute
kavandamise ja läbiviimise eest, on kohustatud tagama nimetatud toimingute
ohutu läbiviimise taoliste toimingutega kaasnevate eririskide kontrollimise
abil, seda ka isikute puhul, kes ei kuulu laevapersonali hulka."
2 Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksi B osa asendatakse alljärgnevaga:
"B OSA
STCW konventsiooni ja selle lisa sätteid käsitlevad soovituslikud juhised
Sissejuhatus
1 Käesolev STCW koodeksi osa sisaldab soovituslikke juhiseid, mille eesmärgiks on abistada STCW konventsiooni osalisriike ja neid, kelle ülesandeks on konventsiooni meetmete kohaldamine või jõustamine, konventsiooni täielikul ja lõplikul ühetaolisel kehtestamisel.
2 Pakutud meetmed ei ole kohustuslikud ning näited vaid osutavad sellele, kuidas konventsiooni teatud nõudeid võiks täita. Siiski esindavad soovitused üldiselt harmoneeritud lähenemisviisi asjaomastele küsimustele, mis on saavutatud IMO siseste arutelude käigus, vajadusel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooniga konsulteerides.
3 Käesoleva osa soovituste järgmine aitab organisatsioonil täita enesele seatud eesmärki: saavutada kõikide riikide lipu all sõitvatel laevadel teenivate kõikide riikide meremeeste pädevuse parim võimalik tase.
4 Käesolevas osas antakse lisaks juhistele konventsiooni lisa teatud reeglite kohta ka juhiseid konventsiooni teatud artiklite kohta. Seepärast vastab käesoleva osa jaotiste numeratsioon konventsiooni artiklite ja reeglite numeratsioonile. Sarnaselt A osale võib jaotiste tekst olla jagatud nummerdatud osadeks ja lõigeteks, kuid taoline numeratsioon puudutab ainult nimetatud tekstiosa.
ARTIKLITE SÄTTEID KÄSITLEVAD JUHISED
Jaotis B-1
Konventsioonist tulenevaid üldkohustusi käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
Jaotis B-2
Mõisteid ja selgitusi käsitlevad juhised
1 Konventsiooni II artikli mõisteid ja konventsiooni lisa reegli I/1 mõisteid ja selgitusi kohaldatakse võrdselt käesoleva koodeksi A ja B osades kasutatud terminite suhtes. Ainult käesoleva koodeksi suhtes kohaldatavad täiendavad mõisted esitatakse jaotises A-I/1.
2 II artikli punktis c esitatud mõiste "tunnistus" näeb ette kolme võimalust:
.1 tunnistuse võib väljastada administratsioon;
.2 tunnistuse võib väljastada administratsiooni volitusel;
.3 administratsioon võib tunnustada teise osalisriigi poolt väljastatud tunnistust vastavalt reeglile I/10.
Jaotis B-III
Konventsiooni rakendamist käsitlevad juhised
1 Kuna II artikli punktis h esitatud mõiste "kalalaev" välistab konventsiooni kohaldamisalast laevad, mida kasutatakse kalade, vaalade, hüljeste, morskade või muude mere elusressursside püügiks, ei saa nimetatud välistust kasutada püügiga mittetegelevad laevad.
2 Konventsiooni kohaldamisalast on välistatud primitiivse ehitusega puulaevad, sh džonkid.
Jaotis B-IV
Teabe edastamist käsitlevad juhised
1 IV artikli lõike 1 punktis b märgitud sõna "vajalikud" on mõeldud hõlmama järgmist:
.1 teise osalisriigi poolt väljastatud tunnistuse tunnustamine, või
.2 vajadusel administratsiooni poolt oma tunnistuse väljastamine teise osalisriigi poolt väljastatud tunnistuse tunnustamise põhjal.
Jaotis B-V
Muid lepinguid ja nende tõlgendamist käsitlevad juhised
V artikli lõikes 1 märgitud sõna "korraldused" on mõeldud hõlmama riikide vahel varem sõlmitud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppeid.
Jaotis B-VI
Tunnistusi käsitlevad juhised
Vt jaotistes B-I/2 ja B-II antud juhiseid.
Administratsiooni lipu all sõitvaid laevu käitavate reederite jaoks tuleks avaldada poliitiline seisukoht ning protseduuride kirjeldus, mida tuleb järgida.
Jaotis B-VII
Üleminekusätteid käsitlevad juhised
Ühe ametikoha täitmiseks väljastatud tunnistusi, millega seonduvat pädevust loeb osalisriik hetkel piisavaks ka teise ametikoha täitmiseks (näiteks vanemtüürimehe tunnistus lubab teenistust ka kaptenina) tuleks VII artikli kohaselt lugeda ka edapidi sellise teenistuse jaoks kehtivaks. Sama kehtib ka VII artikli 2 lõike kohaselt väljastatud tunnistuste kohta.
Jaotis B-VIII
Soodustuslube käsitlevad juhised
Administratsiooni lipu all sõitvaid laevu käitavate reederite jaoks tuleks avaldada poliitiline seisukoht ning protseduuride kirjeldus, mida tuleb järgida. Administratsiooni poolt soodustuslube välja andma volitatud ametiisikutele tuleks anda juhiseid. Võetud meetmete kokkuvõte tuleks esitada peasekretärile jaotise A-I/7 nõuete kohases esmases aruandes.
Jaotis B-IX
Samaväärsust käsitlevad juhised
Mereväelase tunnistused jäävad kehtima ning mereväeohvitseridele võidakse jätkata teenistustunnistuste (certificates of service) väljastamist samaväärsete tunnistustena vastavalt IX artiklile, tingimusel, et täidetakse konventsiooni nõudeid.
Jaotis B-X
Kontrolli käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad - vt jaotist B-I/4).
Jaotis B-XI
Tehnikaalase koostöö edendamist käsitlevad juhised
1 Valitsused peaksid koostöös IMOga korraldama või organiseerima abi sellistele riikidele, kellel on raskusi konventsiooni nõuete täitmisega ja kes niisugust abi taotlevad.
2 Rõhutatakse nafta-, kemikaali- ja veeldatud gaasi tankeritel ja ro-ro reisiparvlaevadel teenivate kaptenite ja ülejäänud personali piisava väljaõppe tähtsust, ning mööndakse, et teatud juhtudel võib nõutava kogemuse ning eriväljaõppe kavade alusel õpetuse saamine olla raskendatud, eriti arengumaades.
Eksamite andmebaas
3 Osalisriike, kellel on mitmeid riike teenindavad mereakadeemiad või eksamikeskused ja kes soovivad luua eksamiüsimuste ja -vastuste andmebaasi, ergutatakse seda tegema kahepoolses koostöös riigi või riikidega, kellel juba on taoline andmebaas.
Merendusalase õppe valmendite olemasolu
4 IMO sekretariaat peab nimekirja merendusalase õppe valmenditest, et teavitada osalisriike ja teisi eri liiki valmenditest, mida saab kasutada meremeeste koolitamiseks; eriti riikides, kus kohapeal taolised väljaõppe võimalused puuduvad.
5 Osalisriike kutsutakse üles* teavitama IMO sekretariaati olemasolevatest
merendusalase õppe valmenditest ning nende muudatustest või täiendustest.
* Vt MSC.1/Circ.1209 olemasolevate merendusalase õppe valmendite kohta.
Tehnilist koostööd käsitlev teave
6 Teavet tehniliste nõuandeteenuste, IMOga seotud rahvusvahelistes mereõppeasutustes õppimise, stipendiumide ja muu IMO kaudu korraldatava tehnilise koostöö kohta saab peasekretärilt addressil: 4 Albert Embankment, London SE1 7SR, United Kingdom.
(XII-XVII artikli kohta juhiseid ei ole.)
STCW KONVENTSIOONI LISA SATTEID KÄSITLEVAD JUHISED
I PEATÜKK
Üldsätteid käsitlevad juhised
Jaotis B-I/1
Mõisteid ja selgitusi käsitlevad juhised
1 Konventsiooni II artikli mõisteid ja konventsiooni lisa reegli I/1 mõisteid ja tõlgendusi kohaldatakse võrdselt käesoleva koodeksi A ja B osades kasutatud terminite suhtes. Ainult käesoleva koodeksi suhtes kohaldatavad täiendavad mõisted esitatakse jaotises A-I/1.
2 VII peatüki sätete kohaste ametikohtadega ohvitsere võib nimetada mitme pädevusega ohvitseriks, kahese pädevusega ohvitseriks või kasutada muud administratsiooni poolt heakskiidetud nimetust vastavalt kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete terminoloogiale.
3 Reakoosseisu liikmeid, kes on pädevad töötama VII peatüki sätete kohastel ametikohtadel, võib nimetada mitme pädevusega reakoosseisu liikmeteks või kasutada muud administratsiooni poolt heakskiidetud nimetust vastavalt kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete terminoloogiale.
Jaotis B-I/2
Tunnistusi ja kinnituslehti käsitlevad juhised
1 Kui kinnitusleht on integreeritud tunnistuse vormiga vastavalt jaotise A-I/2 lõikele 1, tuleb asjakohane teave kanda tunnistusele allpool näidatud viisil, jättes välja lünga nr .2. Muul juhul aga tuleb tunnistuse väljastamist kinnitavate kinnituslehe koostamisel täita allpool toodud teksti järel asuva vormi lüngad .1 kuni .17 järgnevalt:
.1 Väljastava riigi nimi.
.2 Administratsiooni poolt tunnistusele omistatud number.
.3 Meremehe, kellele tunnistus väljastatakse, ees- ja perekonnanimi. Nimi peab olema kirjutatud samal kujul, nagu meremehe passis, ID-kaardil ja muul administratsiooni poolt väljastatud ametlikul dokumendil.
.4 Siia tuleb märkida STCW konventsiooni reegli number või reeglite numbrid, mille alusel meremehe pädevust tunnistatakse, näiteks:
.4.1 "reegel II/1", kui meremees omab kvalifikatsiooni vahitüürimehe ametis töötamiseks;
.4.2 "reegel III/1", kui meremees omab kvalifikatsiooni mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku ametis töötamiseks;
.4.3 "reegel IV/2", kui meremees omab kvalifikatsiooni raadioside operaatori ametis töötamiseks;
.4.4 "reegel VII/1" kui tunnistus antakse välja teenistusülesande põhiselt ning meremees omab kvalifikatsiooni koodeksi A osas märgitud teenistusülesannete täitmiseks, näiteks laevamehaanika juhtimistasandil, ja
.4.5 "reeglid III/1 ja V/1", kui meremees omab kvalifikatsiooni tankeri mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku ametis töötamiseks. (Vt allpool punktides .8 ja .10 toodud piiranguid.)
.5 Kinnituslehe kehtivuse aeg. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui tunnistuse kehtivuse kuupäev, mille kohta kinnitusleht on väljastatud ega hilisem kui viis aastat kinnituslehe väljastamise kuupäevast.
.6 Sellesse veergu tuleb märkida kõik koodeksi A osas nimetatud teenistusülesanded, mida meremees on pädev täitma. Teenistusülesanded ning nendega seotud vastutuse tasandid on märgitud koodeksi A osa peatükkide II, III ja IV pädevuste tabelites ning kasutamise kergendamiseks viidatakse neile ka A osa sissejuhatuses. Kui ülal, punktis .4 viidatakse peatükkides II, III või IV nimetatud reeglitele, pole konkreetseid teenistusülesandeid vaja loetleda.
.7 Sellesse veergu tuleb märkida vastutuse tasandid, millistel meremees on iga 6. veerus loetletud teenistusülesannet pädev täitma. Vastutuse tasandid on märgitud koodeksi A osa peatükkide II, III ja IV pädevuste tabelites ning kasutamise kergendamiseks viidatakse neile ka A osa sissejuhatuses.
.8 Piirangute veeru kõige ülemisse otsa tuleb selgesti nähtavalt märkida üldine piirang, näiteks kohustus kanda töö ajal kontaktläätsi. 6. veerus loetletud teenistusülesannetega seotud piirangud tuleb kanda vastavatele ridadele, näiteks:
.8.1 "Ei kehti teenistuseks tankeritel" - kui puudub V peatüki kohane kvalifikatsioon;
.8.2 "Ei kehti teenistuseks tankeritel, v.a. naftatankeritel" - kui V peatüki kohane kvalifikatsioon hõlmab vaid teenistust naftatankeritel;
.8.3 "Ei kehti teenistuseks laevadel, mille masinate hulka kuuluvad aurukatlad" - kui vastavad teadmised on STCW koodeksi sätete kohaselt välja jäetud, ja
.8.4 "Kehtiv vaid kohalikus rannasõidus" - kui vastavad teadmised on STCW koodeksi sätete kohaselt välja jäetud.
Märkus: Kogumahutavuse ja koguvõimsusega seotud piiranguid ei pea siin märkima, kui see on näha tunnistuse nimetusest või punkti .9 kantud ametikohast.
.9 Sellesse veergu tuleb märkida ametikoht või ametikohad, mis on nimetatud vastava(te) STCW reegli(te) pealkirja(de)s, kui on tegemist II või III peatüki alusel väljastatavate tunnistustega või mis on nimetatud administratsiooni kohaldatavates ohutu mehitamise nõuetes.
.10 Ka selle piirangute veeru kõige ülemisse otsa tuleb selgesti nähtavalt märkida üldine piirang, näiteks kohustus kanda töö ajal kontaktläätsi. 10. veergu kantavad piirangud peavad langema kokku 8. veergu kantud piirangutega igale ametikohale vastavate teenistusülesannete kohta.
.11 Sellesse lünka tuleb märkida tunnistuse number, nõnda et nii tunnistusel kui kinnituslehel on üks ja seesama kordumatu number, millele viidata ja mille järgi neid tunnistuste ja/või kinnituslehtede registrist leida.
.12 Sellesse lünka tuleb märkida kinnituslehe esialgse väljastamise kuupäev; sõltuvalt asjaoludest võib see olla sama kuupäev, mil väljastati tunnistus või viimasest erineda.
.13 Siia tuleb trükitähtedega kirjutada ametiisiku nimi, kes on volitatud kinnituslehte väljastama ning nime kohale kirjutab ametiisik oma allkirja.
.14 Märgitud sünniaeg peab olema administratsiooni registrite alusel või muul viisil kinnitatud kuupäev.
.15 Meremees peab kinnistuslehe ametiisiku juuresolekul allkirjastama või selle võib üle võtta meremehe nõuetekohaselt täidetud ja kinnitatud taotlusest.
.16 Meremehe foto peab olema passipildi vormis must-valge või värviline standardfoto, kus on nähtavad pea ja õlad, see esitatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb tunnistuste registrisse või seotakse tunnistuste registriga.
.17 Kui kinnituslehe vormi juurde kuuluvad ka lahtrid kehtivuse pikendamiseks (vt jaotise A-I/2 lõiget 1), võib administratsioon kinnituslehe kehtivuse pikendamiseks vastava lahtri täita, kui meremees on tõendanud oma jätkuvat pädevust vastavalt reegli I/11 nõuetele.
(Ametlik pitser)
(RIIK)
TUNNISTUSE KINNITUSLEHT
VÄLJASTATUD MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE ALUSTE RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI, 1978, KOOS MUUDATUSTEGA,KOHASELT
..............1............ Valitsus kinnitab, et ...........3................ on välja antud tunnistus nr ......2....... ning et ta omab nõuetekohast kvalifikatsiooni vastavalt ülalmainitud konventsiooni, koos muudatustega, reegli .....4..... sätetele ja on pädev täitma järgmisi teenistusülesandeid allpool näidatud tasandil, arvestades märgitud piiranguid kuni ........5..... või kuni pöördel näidatud käesoleva kinnituslehe pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäevani:
|
.6 TEENISTUSÜLESANNE |
.7 TASAND |
.8 PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
Käesoleva kinnituslehe seaduslik omanik võib töötada lubatud ametikohal või -kohtadel administratsiooni kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete kohaselt:
|
.9 AMETIKOHT |
.10 PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
|
Kinnituslehe nr ....11...... .................................. (Ametlik pitser) |
Väljastamise kuupäev .....12..... ..................................
|
Vastavalt konventsiooni reegli I/2 lõikele 11 peab käesoleva kinnituslehe originaal selle omaniku laeval töötamise ajal olema kättesaadav.
Tunnistuse omaniku sünniaeg ..................14 ................................................................................
Tunnistuse omaniku allkiri ........................15..................................................................................
Tunnistuse omaniku foto .16
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
............................17.................. ………………………………………………… |
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
............................17.................. ………………………………………………… |
2 Tunnistuse tunnustamise kinnituslehe võib lisada kinnitatavale tunnistusele, moodustades osa viimasest või väljastada eraldi dokumendina (vt STCW reegli I/2 lõiget 8). Vorm tuleb täita ladina tähtede ja araabia numbritega (vt STCW reegli I/2 lõiget 10). Allpool toodud teksti järel asuva vormi lüngad .1 kuni .17 tuleb täita vastavalt lõikele 1, välja arvatud alljärgnevad lüngad:
.2 Sellesse lünka tuleb märkida number, mille omistas tunnustatavale tunnistusele selle väljastanud osalisriik.
.3 Sellesse lünka märgitav nimi peab olema sama, mis on märgitud tunnustatavale tunnistusele.
.4 Sellesse lünka tuleb märkida tunnustatava tunnistuse väljastanud osalisriigi nimi.
.9 Sellesse lahtrisse tuleb märkida ametikoht või ametikohad, mis valitakse tunnistust tunnustava administratsiooni kohaldatavates ohutu mehitamise nõuetes nimetatute hulgast.
.11 Sellesse lünka tuleb märkida kinnituslehe kordumatu number, millele viidata ja mille järgi seda kinnituslehtede registrist leida.
.12 Sellesse lünka tuleb märkida kinnituslehe esialgse väljastamise kuupäev.
(Ametlik pitser)
(RIIK)
TUNNISTUSE KINNITUSLEHT
VÄLJASTATUD MEREMEESTE VÄLJAÕPPE, DIPLOMEERIMISE JA VAHITEENISTUSE ALUSTE RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI, 1978, KOOS MUUDATUSTEGA, KOHASELT
..............1........... Valitsus kinnitab, et .........4.................. Valitsuse poolt või tema volitusel .........3......... välja antud tunnistust nr ........2..... tunnustatakse vastavalt ülalnimetatud konventsiooni, koos muudatustega, reegli I/10 sätetele, ning et selle seaduslikul omanikul on õigus täita järgmisi teenistusülesandeid allpool näidatud tasandil, arvestades märgitud piiranguid kuni .....5........ või kuni pöördel näidatud käesoleva kinnituslehe pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäevani:
.6 TEENISTUSÜLESANNE |
.7 TASAND |
.8 PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
Käesoleva kinnituslehe seaduslik omanik võib töötada lubatud ametikohal või -kohtadel administratsiooni kohaldatavate ohutu mehitamise nõuete kohaselt:
.9 AMETIKOHT |
.10 PIIRANGUD, KUI NEED ON OLEMAS |
Kinnituslehe nr ....11...... .................................. (Ametlik pitser) |
Väljastamise kuupäev .....12..... ..................................
|
Vastavalt konventsiooni reegli I/2 lõikele 11 peab käesoleva kinnituslehe originaal selle omaniku laeval töötamise ajal olema kättesaadav.
Tunnistuse omaniku sünniaeg........................................14 ............................................................
Tunnistuse omaniku allkiri...............................................15 ............................................................
Tunnistuse omaniku foto 16
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
............................17.................. ………………………………………………… |
Tunnistuse kehtivust pikendatakse käesolevaga kuni ......................................................................................................... (Ametlik pitser) ………………………………………………… Pikendamise kuupäev
............................17.................. ………………………………………………… |
3 Kaotsiläinud või hävinud tunnistuse või kinnituslehe asendamisel peaksid osalisriigid väljastama asendusdokumendi uue numbriga, et vältida selle segiajamist asendatava dokumendiga.
4 Kui kehtivusaja pikendamise taotlus esitatakse kuue kuu jooksul enne kinnituslehe kehtivusaja lõppu, võib reegli I/2 lõigetes 5, 6 ja 7 nimetatud kinnituslehte pikendada:
.1 kuni viieks aastaks pärast kinnituslehe kehtivusaja või pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäeva, või
.2 kuni tunnustatava tunnistuse kehtivuseaja lõpuni, olenevalt sellest, kumb on varasem.
5 Kui väljastatakse kutsetunnistus, peab see sisaldama vähemalt alljärgnevat teavet:
.1 Väljastava osalisriigi ja asutuse nimi.
.2 Väljastava asutuse poolt tunnistusele omistatud number.
.3 Meremehe, kellele tunnistus väljastatakse, ees- ja perekonnanimi ja sünniaeg. Nimi ja sünniaeg peavadolema samad, nagu meremehe passis või isikut tõendavas dokumendis.
.4 Tunnistuse nimetus. Kui näiteks tunnistus väljastatakse seoses reegli VI/3 lõikega 2, peab nimetus olema: "Tuletõrjealane täiendusõpe", kui aga seoses reegli VI/5 lõikega 1 peab nimetus olema: "Laeva turvaülem".
.5 Konventsiooni reegli või reeglite number või numbrid, või STCW koodeksi jaotise number, mille alusel meremehele kvalifikatsioon omistatakse.
.6 Tunnistuse väljastamise ja kehtivuse lõppemise kuupäevad. Kui tunnistus väljastatakse määramatuks ajaks, tuleb selguse mõttes kehtivuse lõppemise kuupäeva ette märkida "alaline".
.7 Vajadusel üldised piirangud (näiteks kohustus kanda töö ajal kontaktläätsi), laevaliigiga seotud piirangud (näiteks "kehtiv vaid teenistuseks väiksema kui 500-se kogumahutavusega laevadel") ja reisiga seotud piirangud (näiteks "kehtiv ainult kohalikul rannasõidul").
.8 Tunnistust väljastama volitatud isiku nimi ja allkiri.
.9 Meremehe foto. Foto peab olema passipildi vormis must-valge või värviline standardfoto, kus on nähtavad pea ja õlad.
.10 Kui tunnistuse kehtivusaega on võimalik pikendada, siis pikendamise kuupäev, kehtivuse aeg, volitatud isiku nimi ja allkiri.
.11 Väljastava asutuse kontaktandmed.
Tabel B-I/2
STCW konventsiooni kohaselt nõutavate tunnistuste ja tõendite loetelu
Alljärgnevas tabelis on loetletud kõik konventsioonis kirjeldatud tunnistused ja tõendid, mis annavad nende omanikele õiguse laeval teatud teenistusülesandeid täita. Keele ja algse vormi osas peavad tunnistused vastama reegli I/2 nõuetele.
Loetelus on toodud ka viited asjakohastele reeglitele ning kinnitamise, registreerimise ja kehtivuse pikendamise nõuetele.
|
Reeglid |
Tunnistuse liik ja lühikirjeldus |
Tunnistuse tunnustamist kinnitav kinnitusleht 1 |
Registreerimise nõue2 |
Tunnistuse Kehtivuse pikendamine3 |
|
II/1, II/2, II/3, |
Meresõidudiplom (Certificate of Competency) - kaptenitele, laevaohvitseridele ja GMDSS side |
Ja |
Ja |
Ja |
|
III/1, III/2, III/3, |
eest vastutavatele |
|||
|
III/6, IV/2, VII/2 |
raadioside operaatoritele |
|||
|
II/4, III/4, VII/2 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency) - Navigatsioonivahi või masinavahi jaoks nõuetekohast pädevust omavatele reakoosseisu liikmetele |
Ei |
Ja |
Ei |
|
II/5, III/5, III/7, |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency) - vanemmadruse, motoristi või elektriku jaoks nõuetekohast pädevust omavatele reakoosseisu liikmetele |
Ei |
Ja |
Ei |
|
VII/2 |
||||
|
V/1-1, V/1-2 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency) või meresõidudiplomi kinnitusleht - nafta-, kemikaali- ja veeldatud gaasi tankerite kaptenitele ja laevaohvitseridele |
Ja |
Ja |
Ja |
|
V/1-1, V/1-2 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency) - nafta-, kemikaali- ja veeldatud gaasi tankerite reakoosseisu liikmetele |
Ei |
Ja |
Ei |
|
V/2 |
Tõend (Documentary evidence) - reisilaevadel teenivate kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõpe |
Ei |
Ei |
Ei4 |
|
VI/1 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency)5 - põhiväljaõpe |
Ei |
Ja |
Ja6 |
|
VI/2 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency)5- päästepaadid või -parved, valvepaadid ja kiirvalvepaadid |
Ei |
Ja |
Ja6 |
|
VI/3 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency)5- tuletõrjealane täiendusõpe |
Ei |
Ja |
Ja6 |
|
VI/4 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency)5- esmaabi andmine ja arstiabi |
Ei |
Ja |
Ei |
|
VI/5 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency)5- laeva turvaülem |
Ei |
Ja |
Ei |
|
VI/6 |
Kutsetunnistus (Certificate of Proficiency)7- turvateadlikkuse alane väljaõpe või turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud meremeeste väljaõpe |
Ei |
Ja |
Ei |
Märkused:
1 "Tunnistuse tunnustamist kinnitav kinnitusleht" tähendab kinnitamist vastavalt reegli I/2 lõikele 7.
2 "Registreerimise nõue" tähendab registris või registrites olemist vastavalt reegli I/2 lõikele 14.
3 "Tunnistuse kehtivuse pikendamine" tähendab pideva erialase pädevuse kinnitamist vastavalt reegile I/11 või nõutud pädevustaseme säilitamist vastavalt jaotistele A-VI/1 kuni A-VI/3.
4 Vastavalt reegli V/2 lõikele 3 peavad meremehed, kes on läbinud rahvamasside juhtimist, kriiside lahendamist ja inimeste käitumist ning reisijate ja lasti ohutust ning laevakere kindlust käsitleva väljaõppe, vähemalt iga viie aasta järel läbima asjakohase täiendõppe või tõestama, et on eelmise viie aasta jooksul saavutanud nõutud pädevustaseme.
5 Vastavalt reeglitele II/1, II/2, II/3, III/1, III/2, III/3, III/6 ja VII/2 väljastatud meresõidudiplomid sisaldavad järgmisi pädevusnõudeid: "Põhiväljaõpe", "Päästepaadid või -parved, valvepaadid, välja arvatud kiirvalvepaadid", "Tuletõrjealane täiendusõpe" ja "Esmaabi andmine", seetõttu ei pea nimetatud meresõidudiplomite omanikel olema VI peatükis nimetatud pädevuste kohta eraldi kutsetunnistust.
6 Vastavalt jaotistele A-VI/1, A-VI/2 ja A-VI/3 peavad meremehed iga viie aasta järel tõestama, et on säilitanud nõutud pädevustaseme.
7 Juhul kui väljastatava tunnistuse kvalifikatsiooninõuded ei sisalda turvateadlikkuse alast väljaõpet või määratud turvalisuse alaste ülesannete väljaõpet.
Jaotis B-I/3
Kohalikku rannasõitu käsitlevad juhised
Rannariigid võivad kahe- ja mitmepoolsete kokkulepetega kehtestada piirkondlikud "kohaliku rannasõidu piirid". Nimetatud kokkulepete andmed esitatakse peasekretärile, kes edastab need kõigile osalisriikidele.
Jaotis B-I/4
Kontrolli protseduure käsitlevad juhised*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
Sissejuhatus
1 Reegli I/4 kontrolli protseduuride eesmärk on võimaldada sadamariikide volitatud ametiisikutel kontrollida, kas pardal viibivad meremehed on piisavalt pädevad laeva ohutuks, turvaliseks ja reostusvabaks käitamiseks.
2 Põhimõtteliselt ei erine see säte vajadusest kontrollida laevade struktuurielemente ja seadmeid. Pigem on tegemist nimetatud kontrollide edasiarendusega, mis võimaldab hinnata laeva ohutust, turvalisust ja reostuse vältimist tervikliku süsteemina.
Hindamine
3 Piirdudes hindamisel jaotises A-I/4 märgituga, vähendatakse igasuguse kontrollimisega vältimatult kaasnev subjektiivsus miinimumini, nõnda et see ei ilmne enam kui igasugust teist liiki kontrollkäikude puhul.
4 Reegli I/4 lõikes 1.3 määratletud selged alused on üldjuhul piisavad selleks, et näidata inspektorile kätte konkreetsed pädevuse valdkonnad, et inspektor järgmise sammuna saaks otsida tõendeid vastavate oskuste omandamist tõendava väljaõppe kohta. Kui tõendid pole piisavad või veenvad, võib volitatud ametiisik paluda vastava oskuse ettenäitamist.
5 Olenemata sellest, kas inspektor viibib
pardal reeglis I/4 kirjeldatud juhtumi** järel
või tavapärase kontrolli käigus, teeb ta professionaalse otsuse selle kohta,
kas laeva käitatakse viisil, mis võib tekitada ohtu isikutele, varale või
keskkonnale*.
** Vt laevaõnnetuste ja vahejuhtumite ohutuse uurimise rahvusvaheliste normide soovituslike tavade koodeksit (laevaõnnetuste uurimise koodeks).
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
Jaotis B-I/5
Siseriiklikke sätteid käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
Jaotis B-I/6
Väljaõpet ja hindamist käsitlevad juhised
Koolitajate ja hindajate kvalifikatsioon
1 Osalisriik tagab, et koolitajatel ja hindajatel on meremeestele eri liiki ja eri tasemega väljaõppe andmiseks ning nende pädevuse hindamiseks konventsioonis nõutud vajalik ettevalmistus ja kogemus, vastavalt käesoleva jaotise juhistele.
Täiendusõpe ja hindamine
2 Isik, kes viib merel või maismaal läbi meremeeste täiendusõpet, mille eesmärk on anda konventsioonile vastavaks diplomeerimiseks vajalik ettevalmistus, peaks olema saanud asjakohaseid juhiseid õpetamismeetodite kohta*.
3 Isik, kes vastutab meremeeste sellise täiendõppe järelevalve eest, mille eesmärk on anda konventsioonile vastava tunnistuse saamiseks vajalik ettevalmistus, peaks omama asjakohaseid teadmisi õpetamismeetodite ja väljaõppe meetodite ja -tavade kohta.
4 Isik, kes viib merel või maismaal läbi meremeeste pädevuse töö käigus hindamist, mille eesmärk on anda konventsioonile vastavaks diplomeerimiseks vajalik ettevalmistus:
.1 peaks olema saanud asjakohaseid juhiseid hindamismeetodite ja -tavade kohta*, ja
.2 peaks olema omandanud praktilisi hindamiskogemusi kogenud hindaja järelevalve all ja heakskiidul.
5 Isik,
kes vastutab meremeeste pädevuse töö käigus hindamise järelevalve eest, mille
eesmärk on anda konventsioonile vastava tunnistuse saamiseks vajalik
ettevalmistus, peaks omama täielikku arusaama hindamissüsteemi, - meetodite ja
-tavade kohta*.
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
Kaugõpe ja e-õpe
6 Osalisriigid võivad lubada meremeeste väljaõpet kaugõppe ja e-õppe teel vastavalt jaotises A-I/6 ja alljärgnevates juhistes esitatud väljaõppe ja hindamise põhimõtetele.
Kaugõppe ja e-õppe abil toimuvat väljaõpet käsitlevad juhised
7 Osalisriigid peaksid tagama, et kõik kaugõppe ja e-õppe kavad:
.1 on koostatud osalisriigi poolt heakskiidetud asutuste poolt;
.2 sobivad käsitletava teema pädevustaseme saavutamiseks valitud eesmärkide ja väljaõppe ülesannete kaudu;
.3 sisaldavad selgeid ja ühemõttelisi ning õpilastele arusaadavaid juhiseid kavade kasutamise kohta;
.4 näevad ette õpitulemused, mis vastavad kõikidele nõudmistele käsitletava teemaga seonduvate teadmiste ja pädevuste osas;
.5 on koostatud viisil, mis võimaldavad õpilasel süstemaatiliselt, enesehindamise ning õpetaja poolt hinnatud tööde abil õpitulemusi jälgida;
.6 võimaldavad professionaalset õpetajapoolset tuge telefoni, faksi või elektronposti teel.
8 Reederitel tuleks tagada ohutu õpikeskkond ja anda õpilastele piisavalt aega õpinguteks.
9 E-õppe puhul tuleks kasutada ühiseid teabeformaate, nagu laiendatav märgistuskeel XML, mida on mugav kasutada nii formaatide kui andmete jagamisel Internetis, intranetis ja mujal.
10 E-õppe süsteem peaks olema kaitstud süsteemi sissetungimise ja rünnete eest.
Kaugõppe ja e-õppe teel õppiva õpilase edukuse ja saavutuste hindamist käsitlevad juhised
11 Osalisriigid peaksid tagama iga kaugõppe ja e-õppe kava hindamiseks heakskiidetud korra ettevalmistamise, mis sisaldab muuhulgas alljärgnevat:
.1 selge teave õpilastele testide ja eksamite korraldamise ja tulemuste edastamise kohta;
.2 kontrollküsimused, mis hõlmavad kogu kava ja võimaldavad õigesti hinnata õpilase pädevust ning on kohased eksamineeritavale tasemele;
.3 küsimuste ajakohastamist tagav protseduur;
.4 tingimused, millistes eksam võib toimuda ning kuidas tagatakse järelevalve eksamil;
.5 turvalised eksamisüsteemi protseduurid, millega vältida pettusi, ja
.6 turvalised tulemuste kinnitamise protseduurid tulemuste registreerimiseks osalisriigi poolt.
Heakskiidetud koolitajate, kursuste ja õppekavade register
12 Osalisriigid peaksid tagama heakskiidetud koolitajate, kursuste ja õppekavade registri pidamise, mis on reederitele ja teistele osalisriikidele nende palvel kättesaadav.
Jaotis B-I/7
Teabe edastamist käsitlevad juhised
Aruanded esilekerkinud raskuste kohta
1 Osalisriikidel soovitatakse vastavalt konventsiooni IV artiklile ja reeglile I/7 teabe esitamisel lisada järgmine sisujuht, mis aitab leida nõutava teabe:
Vastavalt STCW konventsiooni IV artiklile ja reeglile I/7 esitatava materjali sisujuht
STCW konventsiooni IV artikkel Asukoht
1 Seaduste, määruste, käskkirjade, eeskirjade ja muude õigusaktide tekstid
(artikkel IV (1)(a))
2 Õppekursuste üksikasjad
(artikkel IV (1)(b))
3 Riiklikud ja muud eksaminõuded
(artikkel IV (1)(b))
4 Tunnistuste näidised
(artikkel IV (1)(c))
STCW koodeksi jaotise A-I/7 1. osa Asukoht
5 Valitsusorganisatsiooni käsitlev teave
(jaotis A-I/7, lõige 2.1)
6 Õigus- ja haldusmeetmete kirjeldus
(jaotis A-I/7, lõige 2.2)
7 Koolituse, väljaõppe, eksamineerimise, pädevuse hindamise ja diplomeerimise põhimõtete kirjeldus
(jaotis A-I/7, lõige 2.3)
8 Iga tunnistuse jaoks ettenähtud kursuste, õppekavade, eksamite ja hindamiste lühikokkuvõte
(jaotis A-I/7, lõige 2.4)
9 Lubade, akrediteeringute ja kinnituste andmise korra ja tingimuste kirjeldus
(jaotis A-I/7, lõige 2.5)
10 Väljastatud lubade, akrediteeringute ja kinnituste loetelu
(jaotis A-I/7, lõige 2.5)
11 Soodustuslubade väljastamise korra lühikokkuvõte
(jaotis A-I/7, lõige 2.6)
12 Reegli I/11 kohaselt läbiviidud võrdlus
(jaotis A-I/7, lõige 2.7)
13 Selgunud täiendkoolituse vajaduse lühikirjeldus
(jaotis A-I/7, lõige 2.7)
STCW koodeksi jaotise A-I/7 2. osa, lõige 3 Asukoht
14 IX artikli kohase samaväärsuse tagamise kirjeldus
(jaotis A-I/7, lõige 3.1)
15 Reegli I/10 nõuete täitmise tagamiseks võetud meetmete kokkuvõte
(jaotis A-I/7, lõige 3.2)
16 Näidiseksemplar ohutu mehitamise dokumentidest, mis on välja antud laevadele, kus
töötavad reegli VII/1 kohaselt väljastatud alternatiivtunnistusega meremehed
(jaotis A-I/7, lõige 3.3)
STCW koodeksi jaotise A-I/7 2. osa, lõige 4 Asukoht
17 Aruanne reegli I/8 kohaselt läbiviidud sõltumatu hindamise tulemustest, esitades alljärgneva teabe:
.1 sõltumatu hindamise läbiviijate volitused;
.2 hindamise läbiviinud isikute kvalifikatsioon ja kogemused;
.3 hindamise kuupäev ja ulatus;
.4 tuvastatud mittevastavused;
.5 soovitatud parandusmeetmed;
.6 rakendatud parandusmeetmed;
.7 sõltumatule hindamisele kuulunud mereõppeasutuste/koolituskeskuste loetelu.
STCW koodeksi jaotise A-I/7 2. osa, lõige 6 Asukoht
18 Õigus- ja haldusmeetmete kirjeldus
(jaotis A-I/7, lõige 6.1)
19 Koolituse, väljaõppe, eksamineerimise, pädevuse hindamise ja diplomeerimise
põhimõtete kirjeldus
(jaotis A-I/7, lõige 6.2)
20 Iga tunnistuse jaoks ettenähtud kursuste, õppekavade, eksamite ja hindamiste lühikokkuvõte
(jaotis A-I/7, lõige 6.3)
21 Selgunud täiendkoolituse vajaduse lühikirjeldus
(jaotis A-I/7, lõige 6.4)
22 Reegli I/11 kohaselt läbiviidud võrdlus
(jaotis A-I/7, lõige 6.5)
2 Osalisriikidel palutakse vastavalt reeglile I/7 esitatavas aruandes märkida, milliseid käesoleva koodeksi B osa juhiseid ei olnud võimalik järgida.
Jaotis B-I/8
Kvaliteedinõudeid käsitlevad juhised
1 Reegli I/8 ja jaotise A-I/8 sätete kohaste kvaliteedinõuete rakendamisel oma diplomeerimissüsteemi haldamisele peaksid osalisriigid arvestama olemasolevaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi mudeleid, hõlmates alljärgnevaid olulise tähtsusega elemente:
.1 sõnastatud kvaliteedipoliitika ning ning selle rakendamise viisid;
.2 kvaliteedisüsteem, mis kirjeldab kvaliteedijuhtimiseks vajalikku organisatsiooni, vastutusvaldkondi, protseduure, protsesse ja ressursse;
.3 kvaliteedikontrolli tagamiseks vajalikud toimimisviisid ja tegevused;
.4 süstemaatiline seire, sh kvaliteedi tagamisele suunatud sisemised hindamised. et tagada kõigi määratud eesmärkide saavutamine;
.5 regulaarsete väliste kvaliteedihindamiste korraldamine vastavalt järgmistes lõigetes kirjeldatule.
2 Nimetatud kvaliteedinõuete rakendamisel oma siseriikliku diplomeerimissüsteemi haldamisele peaksid administratsioonid hoolitsema selle eest, et kasutatavad meetmed:
.1 oleksid piisavalt paindlikud, et diplomeerimissüsteem saaks arvestada valdkonna erinevate huvidega ning soosiks ja ergutaks uue tehnoloogia kasutuselevõttu;
.2 hõlmaksid kogu halduskorraldust, millega jõustatakse konventsiooni sätteid, eriti reegleid I/2 kuni I/15 ning teisi sätteid, mille alusel administratsioonid väljastavad teenistustunnistusi (certificates of service) ja soodustuslube ning võtavad tagasi, tühistavad ja peatavad tunnistusi ja soodustuslube;
.3 hõlmaksid administratsiooni kohustusi seoses kõikide tasemete väljaõppe ja hindamise heakskiitmisega, alates meresõidudiplomite saamiseks vajalikest I astme kõrghariduse tüüpi kursustest ja täienduskursustest kuni kutsekoolituse lühikursusteni, ja
.4 hõlmaksid lõike 1.4 kohast sisemise kvaliteedihindamise korraldust, sh kõikidel tasanditel läbiviidavat üldist haldustoimingute eneseanalüüsi, et mõõta määratud eesmärkide saavutamist ning luua alus jaotise A-I/8 lõikes 3 nõutava sõltumatu välise kvaliteedihindamise jaoks.
Kvaliteedinõuete mudel teadmiste, arusaamade, oskuste ja pädevuse hindamiseks
3 Kvaliteedinõuete mudel teadmiste, arusaamade, oskuste ja pädevuse hindamiseks peaks hõlmama käesoleva jaotise soovitusi, mis moodustavad üldise raamistiku kas:
.1 riiklikule hariduse ja koolituse akrediteerimise või kvaliteedinõuete kavale, või
.2 organisatsiooni poolt vastuvõetavaks tunnistatud alternatiivsele kvaliteedinõuete mudelile.
4 Eespool nimetatud kvaliteedinõuete mudel peaks sisaldama alljärgnevat:
.1 kvaliteedipoliitika, sh koolitusasutuse või -üksuse kinnitus valmisoleku kohta seatud sihte ja eesmärke saavutada ning sellest tulenevalt taotleda vastava akrediteeringu- või kvaliteediasutuse tunnustust;
.2 need kvaliteedijuhtimise funktsioonid, mis annavad kvaliteedipoliitikale sisu ja rakenduse, ja on seotud töö nende aspektidega, mis mõjutavad pakutava kvaliteeti, sh need, millega määratakse kindlaks edasiminek kursuse või õppekava raames;
.3 vajadusel kvaliteedisüsteem, mis hõlmab akadeemilist ja haldusstruktuuri, vastutusvaldkondi, protseduure, protsesse, inim- ja tehnilisi ressursse;
.4 kõikidele õpetamise, koolituse, eksamineerimise ja hindamise tasanditele ja nende organisatsioonile ja korraldusele kohaldatavad kvaliteedikontrolli funktsioonid, et tagada nende eesmärgipärasus ja määratletud sihtide saavutamine;
.5 kvaliteedi tagamisele suunatud sisemised protsessid ja ülevaatused, mille eesmärgiks on jälgida, mil määral koolitusasutus või -üksus saavutab õpetatavate kavade eesmärke ja tegelikkuses rakendab kasutatavaid kvaliteedikontrolli protseduure;
.6 reegli I/8 lõikes 2 nõutava perioodilise välise kvaliteedihindamise jaoks tehtavad ettevalmistused, mida kirjeldatakse järgnevates lõigetes ja mille jaoks aluse ja lähtepunkti moodustavad kvaliteedi tagamise ülevaatuste tulemused.
5 Koolitus-, väljaõppe- ja hindamiskavade kvaliteedinõuete kehtestamisel peaksid nimetatud kavade eest vastutavad organisatsioonid arvestama alljärgnevat:
.1 Hariduse riikliku akrediteerimise või kvaliteedinõuete olemasolul tuleks neid kasutada konventsiooni kohaseid teadmisi ja arusaamu hõlmavate kursuste puhul. Määratletud eesmärkide elluviimise tagamiseks tuleks kvaliteedinõudeid kohaldada nii tegevuse juhtimis- kui ekspluatatsioonitasandil, arvesse tuleks võtta seda, kuidas tegevust juhitakse, korraldatakse, läbi viiakse ja hinnatakse.
.2 Kui peamiseks eesmärgiks on konkreetse oskuse omandamine või määratud ülesande täitmine, peaks kvaliteedinõuded arvestama seda, kas eesmärk saavutatakse tegelikus keskkonnas või valmendi abil ja kas hindajate kvalifikatsioon ja kogemused on kohased, et seatud nõueid täita.
.3 Sisemise kvaliteedihindamise puhul tuleks kõikidel tasanditel läbi viia üldine eneseanalüüs, et kvaliteedinõuete rakendamise kaudu jälgida määratud eesmärkide saavutamist. Kvaliteedi tagamise ülevaatus peaks hõlmama kavade planeerimist, struktuuri, rakendamist ja hindamist, aga ka õpetamise, õppimise ja suhtlustasandeid. Hindamise tulemused on aluseks jaotise A-I/8 lõikes 3 nõutavale sõltumatule hindamisele.
Sõltumatu hindamine
6 Sõltumatu hindamine peaks hõlmama kõikide kvaliteediga seotud tegevuste süstemaatilist ja sõltumatut analüüsi, kuid mitte arvustama seatud eesmärke. Hindamismeeskond peaks:
.1 viima hindamise läbi dokumenteeritud protseduuride järgi;
.2 tagama iga hindamise tulemuste dokumenteerimise ning vastava valdkonna eest vastutava isikuni jõudmise;
.3 kontrollima puuduste õigeaegset kõrvaldamist.
7 Hindamise eesmärgiks on anda sõltumatu hinnang iga tasandi kvaliteedinõuete tagamise efektiivsusele. Haridus- või koolitusasutuse puhul tuleks kasutada tunnustatud akadeemilise akrediteerimise või kvaliteeditagamise organisatsiooni või valitsusasutust. Hindamismeeskonnale tuleks eelnevalt anda piisavalt teavet, et see saaks ülevaate ülesannetest, mida tuleb täita. Suure koolitusasutuse või -kava puhul võiks eelnevalt anda alljärgnevat teavet:
.1 asutuse missioon;
.2 kasutatava akadeemilise ja koolitusstrateegia andmed;
.3 organisatsiooni struktuur ja andmed komisjonide ja nõuandeorganite koosseisu kohta;
.4 andmed personali ja õpilaste kohta;
.5 õpivõimaluste ja õppevahendite kirjeldus;
.6 järgnevate poliitikate ja protseduuride kirjeldus:
.6.1 õpilaste vastuvõtt;
.6.2 uute kursuste koostamine ja olemasolevate kursuste läbivaatamine;
.6.3 eksamite süsteem, sh tulemuste vaidlustamine ja korduseksamid;
.6.4. personali värbamine, koolitus, arendamine, hindamine ja edutamine;
.6.5 tagasiside õpilastelt ja laevatööstuselt;
.6.6 personali osalemine teadus- ja arendustegevuses.
Aruanne
8 Enne lõpparuande esitamist peaks hindamismeeskond esitama juhtkonnale kommenteerimiseks vahearuande. Pärast juhtkonnalt märkuste saamist esitavad hindajad lõpparuande, mis peaks:
.1 sisaldama mereõppeasutuse või -kava taustinformatsiooni lühikirjelduse;
.2 olema täielik, õiglane ja täpne;
.3 tooma välja asutuse tugevused ja nõrkused;
.4 kirjeldama kasutatud hindamise protseduure;
.5 hõlmama lõikes 4 märgitud elemente;
.6 osutama, mil määral täidetakse või ei täideta konventsiooni nõudeid ja kui tõhusad on kvaliteedinõuded määratletud eesmärkide ja sihtide saavutamisel, ja
.7 selgelt välja tooma valdkonnad, kus leiti puudusi, tegema ettepanekuid olukorra parandamiseks ning sisaldama muid hindajate poolt oluliseks peetavaid tähelepanekuid.
Jaotis B-I/9
Tervisenõudeid käsitlevad juhised
TERVISEKONTROLL JA TERVISETÕEND
1 Meremeeste tervisenõuete kehtestamisel peaksid osalisriigid võtma arvesse tabelis B-I/9 märgitud minimaalseid kehalisi võimeid ja käesoleva jaotise juhiseid, pidades silmas meremeeste erinevaid ülesandeid.
2 Meremeeste tervisenõuete kehtestamisel peaksid osalisriigid järgima ILO/WHO meremeeste merelemineku eelse ja regulaarse tervisekontrolli suunised (ILO/WHO Guidelines for Conducting Pre-Sea and Periodic Medical Fitness Examinations of Seafarers) ja nende uuendatud versioone, ning muid kohaldatavaid rahvusvahelisi suuniseid, mida annavad välja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon.
3 Meremeeste tervisekontrolli läbiviimiseks sobib arst, kel on pädevus ja kogemused töötervishoiu või meremeditsiini valdkonnas, kes on töötanud laevaarsti või reederi arstina või on töötanud eelpool nimetatud pädevusi või kogemusi omava isiku järelevalve all.
4 Tervisekontrolli läbiviimiseks kasutatavad ruumid peaksid olema varustatud meremeeste tervisekontrolli jaoks vajalike vahendite ja seadmetega.
5 Administratsioonid peaksid tagama tunnustatud arstidele täieliku sõltumatuse terviskontrolli läbiviimisel tehtavate meditsiiniliste otsuste osas.
6 Tervisetõendit taotlevad isikud peaksid oma isiku tõendamiseks esitama tunnustatud arstile nõuetekohase isikuttõendava dokumendi. Samuti tuleks neil ära anda varasem tervisetõend.
7 Administratsioon võib oma äranägemisel loobuda mõne allpool tabelis B-I/9 toodud nõude rakendamisest või seda muuta, võttes arvesse hinnangut isiku tervislikule seisundile või muud asjakohast teavet, mis käsitleb tema seisundiga kohanemist või tõestatud võimet tulla toime määratud teenistusülesannetega laeval.
8 Tervisenõuetega peaks määratlema võimalikult objektiivsed kriteeriumid mereteenistuseks kõlbulikkuse kohta, võttes arvesse laeval olevaid võimalusi ja pädevusi arstiabi andmiseks. Eriti täpselt tuleks määratleda tingimused, mis lubavad mereteenistust jätkata meremeestel, kellel on potentsiaalselt eluohtlik, kuid ravimite abil kontrolli all hoitav haigus.
9 Tervisenõuetega tuleks samuti määratleda erilised meditsiinilised seisundid, näiteks värvipimedus, mille tõttu meremees ei saaks laeval mõnel kindlal ametikohal töötada.
10 Teenistuslikud miinimumnõueded
kummagi silma korrigeerimata kaugnägemise osas peavad olema vähemalt 0,1*.
* Väljendatud kümnendmurruna Snelleni skaalal.
11 Tööülesannete täitmiseks prille või kontaktläätsi vajavatel isikutel peavad olema laeval kaasas ja asuma kergesti kättesaadavas kohas varuprillid või -läätsed. Kui ettenähtud nõuete täitmiseks on vaja kasutada nägemist korrigeerivaid abivahendeid, tuleks sellekohane märge teha väljastatavale tervisetõendile.
12 Värvusnägemise kontrollimisel tuleks lähtuda Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (Commission Internationale de l'Eclairage) väljatöötatud rahvusvahelistest soovitustest värvusnägemise nõuete kohta transpordis (International Recommendations for Colour Vision Requirements for Transport, CIE-143-2001 ja selle võimalikud hilisemad versioonid) või samaväärsetest kontrollimeetoditest.
Tabel B-I/9
Meremeeste minimaalsete kehaliste võimete hindamine teenistusse asumisel ja teenistuse käigus3
|
Ülesanne, funktsioon, sündmus või tingimus laeval3 |
Seotud kehaline võime |
Arst peab olema veendunud, et taotleja4 |
|
Tavaline ringiliikumine laevas - kõikuval tekil - eri tasandite vahel - ruumide vahel Märkus 1 puudutab seda rida |
Tasakaalu hoidmine ja nobe ringiliikumine Vertikaalseid redeleid ja treppe pidi üles-alla ronimine Koomingitest üleastumine (rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon nõuab, et koomingid oleksid 600 mm kõrgused) Veekindlate uste avamine ja sulgemine |
ei oma tasakaaluhäireid ei oma puuet ega haigust, mis takistab vastavate liigutuste tegemist ja kehalisi tegevusi suudab ilma abita5: - mööda vertikaalseid redeleid ja treppe ronida - üle kõrgete lävepakkude astuda - käsitseda uste sulgursüsteeme |
|
Igapäevased laeval täidetavad ülesanded - mehaaniliste tööriistade kasutamine - laeva varude paigutamine - töö kõrgustes - klappide käitamine - neljatunnises vahis seismine - häiretele, hoiatustele ja instruktsioonidele reageerimine - verbaalne suhtlus Märkus 1 puudutab seda rida |
Mehaaniliste seadmete käitamiseks vajalik tugevus, osavus ja vastupidavus Raskuste tõstmine, vedamine ja kandmine (näiteks 18 kg) Ülespoole sirutamine Suutlikkus pika aja jooksul seista, kõndida ja tähelepanelikkust säilitada Töötamine kitsastes oludes ning liikumine läbi kitsaste avade (näiteks SOLAS nõuab, et lastiruumide avade ja evakuatsiooniteede minimaalsed mõõtmed oleksid 600 mm x 600 mm - SOLAS eeskiri 3.6.5.1) Objektide, märkide ja signaalide visuaalne eristamine Hoiatuste ja instruktsioonide kuulmine Selgelt artikuleeritud suulise kirjelduse andmine |
ei oma määratud puuet ega diagnoositud meditsiinilist seisundit, mis vähendab tema võimet täita igapäevaseid ülesandeid, mis on vajalikud laeva ohutuks käitamiseks suudab: - töötada ülestõstetud kätega - pika aja jooksul seista ja kõndida - siseneda kitsastesse ruumidesse - täita nägemisele kehtestatud nõudeid (tabel A-I/9) - täita kuulmisele pädeva asutuse poolt või rahvusvaheliste suunistega kehtestatud nõudmisi - osaleda tavalises vestluses |
|
Ohuolukorrast tulenevad ülesanded laeval6 - põgenemine - tuletõrjumine - evakueerimine
Märkus 2 puudutab seda rida |
Päästevesti või veeülikonna selgapanek Põgenemine suitsuga täidetud ruumidest Osavõtt tuletõrjumisest, sh hingamisaparaadi kasutamine Osavõtt laeva evuakeerimisest |
ei oma määratud puuet ega diagnoositud meditsiinilist seisundit, mis vähendab tema võimet täita ohuolukorrast tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud laeva ohutuks käitamiseks suudab: - panna selga päästevesti või veeülikonna - roomata - tunda temperatuuride erinevust - käsitseda tuletõrjevarustust - kanda hingamisaparaati (kui see on seoses tööülesannetega nõutav) |
Märkused:
1 Ülaltoodud tabeli read 1 ja 2 kirjeldavad (a) tavalisi ülesandeid, funktsioone, sündmusi ja tingimusi laeval, (b) vastavaid kehalisi võimeid, mida võib lugeda vajalikuks meremehe, teiste laevapere liikmete ja laeva ohutuse tagamiseks, (c) kõrgeid nõudmisi, mida arstid kasutavad tervise seisundi hindamiseks, võttes arvesse meremeeste erinevaid ülesandeid ja nende poolt laeval tehtava töö iseloomu.
2 Ülaltoodud tabeli rida 3 kirjeldab (a) tavalisi ülesandeid, funktsioone, sündmusi ja tingimusi laeval, (b) vastavaid kehalisi võimeid, mida võib lugeda vajalikuks meremehe, teiste laevapere liikmete ja laeva ohutuse tagamiseks, (c) kõrgeid nõudmisi, mida arstid kasutavad tervise seisundi hindamiseks, võttes arvesse meremeeste erinevaid ülesandeid ja nende poolt laeval tehtava töö iseloomu.
3 Selle tabeli eesmärk ei ole käsitleda kõiki võimalikke laeval ette tulla võivaid tingimusi ega meditsiinilisi seisundeid, mis töötamise laeval välistavad. Osalisriigid peaksid määratlema kehalised võimed, mis on nõutavad eri meremeeste kategooriatele (näiteks "Tüürimees", "Masinameeskonna liige"). Arvesse tuleb võtta konkreetsete isikutega seotud erilisi asjaolusid ja asjaolusid, mis on seotud spetsialiseeritud või piiratud ulatusega ülesandeid täitvate isikutega.
4 Kahtluse korral tuleks arstil kasutada puude määra või raskusastme määramiseks objektiivseid uuringuid, juhul kui sellised uuringud on olemas või saata taotleja täiendavale hindamisele.
5 Mõiste "abi" tähendab ülesande täitmisel teise isiku kasutamist.
6 Mõiste "ohuolukorrast tulenevad ülesanded" hõlmab tavalisi ohuolukorrale reageerimise toiminguid laeval, näiteks laevalt lahkumine, tuletõrjumine, aga ka iga meremehe poolt enesepäästevõtete kasutamist.
Jaotis B-I/10
Tunnistuste tunnustamist käsitlevad juhised
1 STCW konventsiooni alusel läbiviidud väljaõpet, millega ei kaasne meresõidudiplomi väljastamist ja mille kohta osalisriigi poolt esitatud teabe alusel meresõiduohutuse komitee leiab, et see tagab konventsiooni täieliku ja lõpliku kehtestamise vastavalt reegli I/7 lõikele 2, võivad teised konventsiooni osalisriigid asjakohastele koolitusnõuetele vastavana tunnustada.
2 Administratsioonid, kellega võetakse ühendust, peaksid esitama reegli I/10 lõikes 5 nimetatud dokumentaalse tõendi, et sadamariigi võimud võiksid seda tunnustada teise osalisriigi poolt väljastatud tunnistuse kinnituslehe asemel kolme kuu jooksul alates väljastamise kuupäevast, ning edastama alljärgneva teabe:
.1 meremehe nimi;
.2 sünniaeg;
.3 algse meresõidudiplomi number;
.4 ametikoht;
.5 piirangud;
.6 administratsiooni kontaktandmed;
.7 väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg.
3 Nimetatud dokumentaalse tõendi võib edastada elektrooniliselt.
Jaotis B-I/11
Tunnistuste pikendamist käsitlevad juhised
1 Reegli I/11 alusel nõutavad kursused peaksid käsitlema asjakohaseid muudatusi merealases seadusandluses, tehnoloogias ning inimelude ohutust ja turvalisust merel ning merekeskkonna kaitset puudutavates soovitustes.
2 Eksam võib toimuda suuliselt või kirjalikult, valmendi või muude kohaste vahendite kasutamisega.
3 Jaotise A-I/11 lõikes 1 nimetatud heakskiidetud meresõidupraktika võib sooritada tunnistuse kohaselt kehtivast ametiastmest madalamas ohvitseri ametiastmes.
4 Kui reegli I/11 lõikes 1 nimetatud tunnistuse kehtivusaja pikendamise taotlus esitatakse kuue kuu jooksul enne tunnistuse kehtivusaja lõppu, võib tunnistust pikendada kuni viieks aastaks pärast tunnistuse kehtivusaja või pikendatud kehtivusaja lõppemise kuupäeva.
Jaotis B-I/12
Valmendite kasutamist käsitlevad juhised
1 Kui väljaõppeks või pädevuse hindamiseks kasutatakse valmendit, tuleks arvestada järgmiste juhistega.
RADARVAATLUSE JA RADARPLANŠETI KASUTAMISE ALANE VÄLJAÕPE JA HINDAMINE*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
2 Radarvaatluse ja radarplanšeti kasutamise alasel väljaõppel ja hindamisel tuleks:
.1 kasutada radarvalmendit, ja
.2 täita nõudeid, mis pole madalamad, kui alljärgnevalt lõigetes 3 kuni 17 esitatud nõuded.
3 Radarvaatluse demonstreerimine ja vastavad harjutused tuleks vajadusel läbi viia töötaval mereradaril, sh valmendit kasutades. Harjutusi radarplanšeti kasutamiseks tuleks eelistatavalt teha reaalajas, et õpilane teadvustaks paremini radariandmete ebaõige kasutamisega seonduvaid ohte ning õpiks radarplanšetti kasutama sellisel tasemel, mis on vajalik tegelikes meresõidutingimustes kokkupõrke vältimise manöövrite ohutuks sooritamiseks.
Üldist
Toimivust ja täpsust mõjutavad tegurid
4 Vajalik on elementaarne arusaamine radari toimimispõhimõtetest koos põhjalike praktiliste teadmistega alljärgnevast:
.1 kauguse ja peilingu mõõtmine, radarijaama seadistuste karakteristikud, mis määravad radari kuvari kvaliteedi, antennid, polaarsed diagrammid, radari peakiirest hälbinud energia mõju, radarisüsteemi mittetehniline kirjeldus, sh eri liiki radarijaamade erijooned, toimimise monitorid ja seadmetega seotud tegurid, mis mõjutavad maksimaalset ja minimaalset avastamise kaugust ning teabe täpsust;
.2 organisatsiooni poolt vastu võetud
ja hetkel kehtivad mereradari toimimisjuhised**;
** Vt organisatsiooni poolt vastu võetud vastavaid/asjakohaseid toimimisnorme.
.3 radariantenni paigutamise mõju, varjusektorid ja radarikiire väiksema tundlikkusega alad, libakajad, antenni kõrguse mõju tegevusraadiusele ja radariseadmete ja varuosade magnetkompasside lähedusse paigutamise tagajärjed, sh magnetiliselt ohutud distantsid, ja
.4 kiirgusohud ning ettevaatusabinõud antennide ja lahtiste lainejuhtide läheduses.
Teabe vääritiesitamise, sh libakaja ja meresäri tuvastamine
5 Sihtmärkide tuvastamise piirangute tundmine on hädavajalik selleks, et vaatleja oskaks hinnata sihtmärkide tuvastamata jäämise ohte. Rõhutada tuleks järgmisi tegureid:
.1 seadmete toimimisnormid;
.2 hiilgavus, võimendus ja videoprotsessori seadistused;
.3 radarihorisont;
.4 sihtmärkide suurus, kuju, asend ja koosseis;
.5 laeva laevateel liikumise mõju;
.6 levi tingimused;
.7 meteoroloogilised tingimused, veepinna ja sademete peegeldushäire;
.8 häirituse vastased kontrollseaded;
.9 varjusektorid;
.10 teiste radarite põhjustatud häired.
6 Tunda tuleks tegureid, mis võivad põhjustada väärititõlgendamist, sh libakaja, lähedalasuvate kõrgepingemastide ja suurte ehitiste mõju, jõgesid ja jõesuudmeid ületavate elektriliinide mõju, kaugetelt sihtmärkidelt peegelduv hilinenud kaja.
7 Tunda tuleks tõlgendamise abivahendeid, sh nurkpeegeldid ja radarimajakad; maamärkide tuvastamist ja äratundmist; topograafiliste elementide mõju; implusi kestuse ja kiire laiuse mõju; radariga hästi- ja halvastileitavaid sihtmärke; sihtmärkidelt peegelduva kaja tugevust mõjutavaid tegureid.
Praktika
Radaripildi seadistamine ja säilitamine
8 Tunda tuleks alljärgnevat:
.1 eri liiki radaripildi kuvamise režiimid; stabiliseerimata suhteline liikumine, kursijoon üleval, stabiliseeritud suhteline liikumine, laeva suund üleval, kursijoon üleval või kursijoon orienteeritud põhja, ning tõeline liikumine;
.2 kuvatud teabe täpsusvigade mõju; kompassi paranduste stabiliseeritud ja tõelise liikumise kuvale ülekandmise mõju, logi vigade tõelise liikumise kuvale ülekandmise mõju; käsitsi ebatäpse kiiruse seadistamise mõju tõelise liikumise kuvale;
.3 ebatäpse kiiruse seadistuse tuvastamise viisid tõelise liikumise juhtimisseadmetel; vastuvõtja müra nõrga kajasignaali vastuvõtuvõime vähendajana ja küllastumine vastuvõtja müra tõttu jne; juhtimisseadmete seadistamine; kriteeriumid, mille abil määrata optimaalseimad seadistused; tegevuste õige järjekorra tähtsus seadistamisel; halvasti seadistatud juhtimisseadmete põhjustatud tagajärjed; valede seadistuste tuvastamine ja korrigeerimine:
.3.1 tegevusraadiust mõjutavatel juhtimisseadmetel;
.3.2 täpsust mõjutavatel juhtimisseadmetel;
.4 halvasti seadistatud juhtimisseadmetega radari kasutamise ohud;
.5 toimivuse sagedase regulaarse kontrollimise vajalikkus ning toimivusnäitaja seos radarijaama kaugusega seotud toimivusega.
Kaugus ja peiling
9 Tunda tuleks alljärgnevat:
.1 kauguste mõõtmise meetodid; fikseeritud ja muudetav kaugusmarker;
.2 iga meetodi täpsus ning eri meetodite suhteline täpsus;
.3 kauguste andmete kuvamine; määratud intervalliga kaugused; digitaalne loendur ja kaugusskaala;
.4 peilingute mõõtmise meetodid; pöörlev kursor radariekraanile paigutatud läbipaistval kettal, elektrooniline peilingukursor ja teised meetodid;
.5 peilingu täpsus ja parallaksi põhjustatud ebatäpsused; kursijoone hälve, tsentreeringu väärseadistus;
.6 peilinguandmete kuvamise viisid, kaugusskaala ja digitaalne loendur, ja
.7 kauguste ja peilingute täpsuse regulaarse kontrollimise vajadus, ebatäpsuste kontrollimise, parandamise ja arvessevõtmise meetodid.
Radarplanšeti kasutamise tehnikad ja suhtelise liikumise põhimõtted
10 Harjutada tuleks radarplanšeti käsitsi kasutamist, sh peegelplanšeti kasutamist, et saavutada põhjalik arusaam oma laeva ja teiste laevade vahelise liikumise seostest, sh kokkupõrgete vältimiseks sooritatavate manöövrite mõjust. Selle väljaõppe ettevalmistavas etapis tuleks teha lihtsaid planšeti kasutamise harjutusi, et saavutada põhjalik arusaam taolise märkimise geomeetriast ning suhtelise liikumise põhimõtetest. Väljaõppe edenedes peaksid harjutused muutuma keerukamaks, kuni õpilane on omandanud kogu teema. Pädevust saab kõige paremini tõsta valmendi või muude tõhusate vahendite abil reaalajas läbiviidavate harjutustega.
Ohtlike kajade tuvastamime
11 Põhjalikult tuleks tunda alljärgnevat:
.1 maa- ja meremärkide abil asukoha määramine radariga;
.2 asukohamäärangu täpsus kauguste ja peilingute abil;
.3 radariandmete täpsuse võrdlemise tähtsus teiste navigatsioonivahendite andmetega;
.4 kauguste ja peilingute sagedase regulaarse registreerimise kasulikkus, kui radarit kasutatakse laevakokkupõrgete vältimisele kaasaaitamiseks.
Teiste laevade kurss ja kiirus
12 Põhjalikult tuleks tunda alljärgnevat:
.1 registreeritud kauguste ja kursside kaudu teiste laevade kursi ja kiiruse määramise eri meetodid, sh:
.1.1 stabiliseerimata suhtelise liikumise planšeti abil;
.1.2 stabiliseeritud suhtelise liikumise planšeti abil;
.1.3 tõelise liikumise planšeti abil, ja
.2 visuaalse ja radarvaatluse suhe, sh detailid ning teiste laevade kursi ja kiiruse hindamise täpsus ning teiste laevade liikumise muutuste tuvastamine.
Ristuvate kurssidega laevade väikseim lähenemise aeg ja distants, mööduvate laevadega kohtumine
13 Põhjalikult tuleks tunda alljärgnevat:
.1 registreeritud andmete kasutamine, et määrata kindlaks:
.1.1 vähima lahknemispunkti kaugus ja peiling;
.1.2 vähima lahknemiskauguse aeg;
.2 sagedaste regulaarsete vaatluste tähtsus.
Teiste laevade kursi- ja kiirusemuutuste tähelepanemine
14 Põhjalikult tuleks tunda alljärgnevat:
.1 teiste laevade kursi- ja/või kiiruse muutumise mõju radariekraanile jäetavale jäljele;
.2 viivitus kursi või kiiruse muutumise ja selle tuvastamise vahel, ja
.3 väikeste kursi või kiiruse muutustega seotud ohud tuvastamise määrale ja täpsusele võrreldes suurte muutustega.
Oma laeva kursi ja/või kiiruse muutuste mõju
15 Põhjalikult tuleks tunda oma laeva liikumiste kujutamist suhtelise liikumise esitlusrežiimis ning teiste laevade liikumiste kujutamise mõju ja kompassi abil stabiliseerimise eeliseid suhtelise liikumise esitlusrežiimis.
16 Tõelise liikumise esitlusrežiimi puhul tuleks põhjalikult tunda alljärgnevat:
.1 mõju, mis tuleneb ebatäpsustest:
.1.1 kiiruse ja kursi seadistamisel, ja
.1.2 kompassi abil stabiliseerimisel suhtelise liikumise esitlusrežiimis;
.2 oma laeva kursi- ja/või kiiruse muutumise mõju teiste laevade poolt radariekraanile jäetavale jäljele, ja
.3 kiiruse ja vaatluste sageduse suhe.
Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) kohaldamine
17 Põhjalikult tuleks tunda rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) ja radari kasutamise seoseid, sh:
.1 tegevused kokkupõrgete vältimiseks, ebapiisava teabe alusel tehtud järelduste ohud ja väikeste kursi- ja kiirusemuutuste ohud;
.2 ohutu kiiruse eelised, kui kokkupõrke vältimiseks kasutatakse radarit;
.3 kiiruse seos vähima lahknemiskauguse aja ja vähima lahknemispunkti kaugusega ning eri liiki laevade manööverdamisomadustega;
.4 korralikult määratletud radarvaatluse aruannete ja radari ettekannete tegemise protseduuride tähtsus;
.5 radari kasutamine ilusa ilmaga, et mõista selle võimalusi ja piiranguid, võrrelda radariandmeid visuaalse vaatluse andmetega ning saada aru teabe täpsuse suhtelisusest;
.6 vajadus öösel hea ilmaga radarit varakult kasutada, samuti siis, kui on märke nähtavuse halvenemisest;
.7 radariandmete võrdlemine kaardiandmetega;
.8 kaugusskaalade vaheliste erinevuste mõju võrdlus.
AUTOMAATRADARMÄRKURI (ARPA) KASUTAMISE ALANE VÄLJAÕPE JA HINDAMINE
18 automaatradarmärkuri (ARPA) kasutamise alasel väljaõppel ja hindamisel tuleks:
.1 nõuda radarvaatluse
ja radarplanšeti kasutamise alase väljaõppe
eelnevat läbimist või selle ühendamist allpool lõigetes 19 kuni 35 märgitud
koolitusega;*
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla kasu vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est ja resolutsioonist MSC.64(67) (ja selle hilisematest muudatustest)
.2 kasutada ARPA-valmendit, ja
.3 täita nõudeid, mis pole madalamad, kui alljärgnevalt lõigetes 19 kuni 35 esitatud nõuded.
19 Kui ARPA kasutamise alane väljaõpe moodustab osa üldisest STCW konventsiooni kohasest väljaõppest, peaksid kaptenid, vanemtüürimehed ja vahitüürimehed mõistma, milliseid tegureid tuleb arvesse võtta otsuste tegemisel ARPA teabe alusel seoses muude navigeerimisandmetega, samuti tundma kaasaegsete elektrooniliste navigatsioonisüsteemide, sh ECDIS-süsteemi toimimist ning süsteemi vigu. Väljaõpe peaks olema olemuselt progresseeruv ning vastama isiku vastutusvaldkondadele ning osalisriikide poolt STCW konventsiooni, 1978 alusel väljastatavatele tunnistustele.
Teooria ja ettenäitamine
ARPA liigse usaldamise ohud
20 Arusaam sellest, et ARPA on vaid navigatsioonivahend ja:
.1 tema piirangud, sh andurite piirangud muudavad ARPA liigse usaldamise ohtlikuks, eriti vaatluse pidamise jaoks, ja
.2 alati tuleb järgida „Navigatsioonivahi põhimõtteid“ ja "Navigatsioonivahi juhiseid".
Peamised ARPA liigid ja nende kuvamisomadused
21 Teadmised peamiste kasutusel olevate ARPA liikide ja nende kuvamisomaduste kohta, teadmised sellest, millal kasutada vee ning põhja suhtes stabiliseeritud esitlusrežiime, kus kursijoon on orienteeritud põhja, kursijoon on üleval või laeva suund on üleval.
IMO kehtestatud ARPA toimimisnormid
22 Teadmised IMO kehtestatud ARPA
toimimisnormide, eriti täpsust käsitlevate normide kohta*.
* Vt organisatsiooni poolt vastu võetud vastavaid/asjakohaseid toimimisnorme.
Süsteemi toimivust ja täpsust mõjutavad tegurid
23 Teadmised ARPA andurite sisendite toimimise parameetrite kohta (radari, kompassi ja kiiruse andmed) ning anduri rikete mõjust ARPA andmete täpsusele.
24 Teadmised alljärgnevast:
.1 radari ringlaotusliku eristusvõime ja täpsuse piirangute ja kompassi piirangute ning kiiruseandmete täpsuse piirangute mõju ARPA andmete täpsusele;
.2 vektori täpsust mõjutavad tegurid.
Jälgimise võimalused ja piirangud
25 Teadmised alljärgnevast:
.1 sihtmärkide valikukriteeriumid automaatse ülesvõtmise puhul;
.2 sihtmärkide õiget valikut toetavad tegurid käsitsi ülesvõtmise puhul;
.3 jälgitavate sihtmärkide kajade "kadumise" ja sihtmärkide kajade hääbumise tagajärjed;
.4 asjaolud, mil võib toimuda sihtmärkide "ülehüppamine" ja selle mõjud andmete kuvamisle.
Viivitused töötlemisel
26 Teadmised töödeldud ARPA andmete kuvamisele omaste viivituste kohta, eriti sihtmärkide ülesvõtmisel ja uuesti ülesvõtmisel ning jälgitava sihtmärgi manööverdamisel.
Käitamishoiatused, nende eelised ja puudused
27 Teadmised ARPA käitamishoiatuste kasutamisest, nende eelistest ja puudustest ning õige seadistamise olulisusest parasiithäirete vältimiseks.
Süsteemi toimimise testimine
28 Teadmised alljärgnevast:
.1 ARPA süsteemide rikete testimise meetodid, sh süsteemi funktsionaalne enesetestimine, ja
.2 rikete ilmnemisel võetavad ettevaatusabinõud.
Sihtmärkide käsitsi ja automaatne ülesvõtmine ja nende vastavad piirangud.
29 Teadmised mõlemat liiki sihtmärkide ülesvõtmise puudustest mitme sihtmärgi üheaegse ülesvõtmise puhul ning sihtmärkide hääbumise ja "ülehüppamise" ülesvõtmisele.
Tõelised ja suhtelised vektorid, sihtmärke ja ohtlikke alasid puudutava teabe tavapärane graafiline esitamine
30 Põhjalikud teadmised tõelistest ja suhtelistest vektoritest; sihtmärkide tõeliste kursside ja kiiruste väljaselgitamisest, sh:
.1 ohu hindamine, eeldatava vähima lahknemiskauguse ja eeldatava vähima lahknemispunktini jõudmise aja määramine vektorite pärisuunalise ekstrapoleerimisega, ohtlike piirkondade graafiline esitamine;
.2 oma laeva ja sihtmärkide kursi ja/või kiiruse muutuste mõju eeldatavale vähimale lahknemiskaugusele ja eeldatavale vähimale lahknemispunktini ning ohtlike piirkondadeni jõudmise ajale;
.3 ebaõigete vektorite ja ohtlike piirkondade mõju;
.4 tõeliste ja suhteliste vektorite omavahel vahetamisest saadav kasu.
Teave jälgitavate sihtmärkide varasemate positsioonide kohta
31 Teadmised sellest, kuidas leida jälgitavate sihtmärkide varasemaid positsioone, arusaamine sellest, et ajaloolised andmed aitavad kindlaks teha sihtmärkide hiljutisi manöövreid ning kontrollida ARPA jälgimistulemuste õigsust.
Praktika
Ekraanipildi seadistamine ja säilitamine
32 Oskus ette näidata alljärgnevat:
.1 õiged lähtetoimingud, et ARPA teavet kõige optimaalsemalt kuvada;
.2 esitlusrežiimi valik; suhtelise liikumise esitlusrežiim ja tõelise liikumise esitlusrežiim;
.3 kõigi muudetavate radarikuva juhtimisseadmete reguleerimine nõnda, et andmeid kõige optimaalsemalt kuvada;
.4 nõutavate kiirusega seotud sisendite valik ARPA jaoks;
.5 ARPA andmete radarplanšetile kandmise toiminguid juhtivate seadmete valik, sihtmärkide käsitsi/automaatne ülesvõtmine, andmete esitamine vektorite abil/graafiliselt;
.6 vektorite abil/graafiliselt esitatavate andmete ajaskaala;
.7 välistustsoonide kasutamine kui ARPAl kasutatakse sihtmärkide automaatset ülevõtmist;
.8 radari, kompassi, kiiruse sisestamise andurite ja ARPA toimimiskontroll.
Süsteemi toimimise testimine
33 Oskus sooritada süsteemi toimimiskatseid ja määrata ARPA andmete täpsust, sh sooritada proovimanöövreid, kontrollides andmeid põhilise radarplanšeti andmete suhtes.
Teabe hankimine ARPA kuvarilt
34 Alljärgneva teabe hankimise oskuse ettenäitamine nii suhtelise liikumise kui tõelise liikumise esitlusrežiimil:
.1 ohtlike kajade tuvastamine;
.2 sihtmärgi suhtelise liikumise kiirus ja suund;
.3 sihtmärgi vähima lahknemispunktini jõudmise aeg ja prognoositav kaugus;
.4 sihtmärkide kursid ja kiirused;
.5 sihtmärkide kursi ja kiiruse muutuste tuvastamine ja nimetatud teabe piirangud;
.6 oma laeva kursi ja/või kiiruse muutuste mõju, ja
.7 proovimanöövrite seadme käitamine.
Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) kohaldamine
35 Võimalike kokkupõrkeohtlike olukordade analüüsimine kuvatud andmete abil, ohtliku lähenemise olukorra tuvastamine ja toimingud selle ärahoidmiseks vastavalt rahvusvahelisele laevakokkupõrgete vältimise eeskirjale, 1972 (koos muudatustega).
ELEKTRONKAARTIDE KUVA- JA INFOSÜSTEEMIDE (ECDIS) KASUTAMISE ALANE VÄLJAÕPE JA HINDAMINE
Sissejuhatus
36 Kui elektronkaartide kuva- ja infosüsteemide (ECDIS) kasutamise alaseks väljaõppeks või hindamiseks kasutatakse valmendit, tuleks arvestada järgmiste vahejuhistega:
37 ECDIS-süsteemi alasel väljaõppel ja hindamisel tuleks:
.1 kasutada ECDIS-süsteemi valmendit, ja
.2 täita nõudeid, mis pole madalamad, kui alljärgnevalt lõigetes 38 kuni 65 esitatud nõuded.
38 ECDIS-süsteemi valmendi peaks lisaks kõikidele kohaldatavatele STCW koodeksi jaotises A-I/12 sätestatud toimimisnormidele (ja nende hilisematele muudatustele) suutma imiteerida kõigile kohaldatavatele organisatsiooni toimimisnormidele vastavate navigatsioonisseadmete ja silla juhtimisseadmete tööd, ning olema varustatud kajaloodiga ning:
.1 luua reaalajas toimiva keskkonna, sh navigeerimise juhtimis- ja sidepidamisseadmed ja -vahendid, mis on kohased antud navigeerimise ning vahipidamise ülesannete täitmiseks ning manööverdamisoskuste hindamiseks;
.2 imiteerida realistlikult "oma laeva" omadusi avavee tingimustes ning ilma, loodete ja hoovuste mõju.
39 ECDIS-süsteemi demonstreerimine ja vastavad harjutused tuleks vajadusel läbi viia valmendit kasutades. Harjutusi tuleks eelistatavalt teha reaalajas, et õpilane teadvustaks paremini ECDIS-süsteemi ebaõige kasutamisega seonduvaid ohte. Kiirendatud ajaskaalat tohib kasutada vaid demonstratsiooniks.
Üldist
ECDIS-süsteemi õppekava eesmärgid
40 ECDIS-süsteemi väljaõppes osalev õpilane peaks oskama:
.1 käitada ECDIS-süsteemi seadmeid, kasutada selle navigeerimise funktsioone, valida ja hinnata kogu asjakohast teavet ja võtta kohaseid meetmeid rikete puhul;
.2 välja tuua kuvatud andmete võimalikud vead ja tavalised eksimused andmete tõlgendamisel;
.3 selgitada, miks ei tohiks ECDIS-süsteemile tugineda kui ainsale navigatsiooniseadmele.
Teooria ja ettenäitamine
41 Kuna ECDIS-süsteemi ohutu kasutamine nõuab teadmisi ja arusaamist ECDIS-süsteemi andmete peamistest põhimõtetetst, nende esitlemise reeglitest ning kuvatud andmete võimalikest vigadest, süsteemi piirangutest ja võimalikest ohtudest, siis tuleks rida loenguid pühendada teoreetilistele selgitustele. Õpitav tuleks võimaluse korral paigutada tuttavasse konteksti ning kasutada tuleks praktilisi näiteid. Õpitut tuleks kinnistada valmendiharjustega.
42 Kursus peaks koosnema peamiselt praktilistest harjutustest ning väljaõppest ECDIS-valmendil, et tagada ECDIS-süsteemi ohutu käitamine ning andmete kasutamine (ECDIS-süsteemi navigatsioonfunktsioonide kasutamine, asjakohase teabe valik ja hindamine, tutvumine ECDIS-süsteemi inimene-masin kasutajaliidesega).
43 Väljaõppe eesmärkide määratlemiseks tuleks töötada välja tegevuste struktuur. Struktuuri iga teema õpieesmärgid tuleks põhjalikult lahti kirjutada.
Harjutused valmendil
44 Harjutused tuleks läbi viia kas eraldi ECDIS-valmendil või ECDIS-süsteemi sisaldaval mitmekülgsel navigatsioonivalmendil, et õpilased saaksid omandada vajalikud praktilised oskused. Reaalajas toimuvate harjutuste puhul peaks navigatsioonivalmendil imiteeritama terviklikku navigeerimissituatsiooni. Harjutada tuleks erinevate olemasolevate skaalade, navigatsioonirežiimide, esitlusrežiimide kasutamist, et õpilased oskaksid kohandada seadmeid eri olukordadele.
45 Harjutuste ja tegevusstsenaariumide valiku määravad ära valmendi võimalused. Kui kasutatakse üht või enamat ECDIS-töökohta ja mitmekülgset navigatsioonivalmendit, siis töökohti võiks peamiselt kasutada ECDIS-süsteemi võimaluste tundmaõppimiseks ja teekonna planeerimise harjutuste tegemiseks, mitmekülgset navigatsioonivalmendit aga esmajoones teekonna reaalajas jälgimisele pühendatud harjutusteks, mis peaksid olema võimalikult realistlikud, ja arvesse võtma navigatsioonivahi kogu töökoormust. Harjutused peaksid kursuse kulgedes keerukamaks muutuma, kuni õpilane on korralikult ja igakülgselt omandanud kogu vastava teema.
46 Harjutused peaksid maksimaalselt imiteerima reaalsust. Selle saavutamiseks peaks stsenaariumijärgne tegevus toimuma väljamõeldud merepiirkonnas. Eri õpieesmärkide jaoks vajalikud olukorrad, funktsioonid ja tegevused, mis tulevad ette eri merepiirkondades, võib koondada ühte harjutusse, mis viiakse läbi reaalajas.
47 Valmendil toimuvate harjutuste põhieesmärgiks on see, et õpilased mõistaksid kõigis ohutusega seotud küsimustes oma kohustusi ECDIS-süsteemi kasutamisel ning tunneksid põhjalikult kasutatavat süsteemi ja seadmeid.
Peamised ECDIS-süsteemide liigid ja nende kuvamisomadused
48 Õpilane peaks tundma õppima peamisi kasutusel olevaid ECDIS-süsteeme, nende kuvamisomadusi, andmete struktuuri ja mõistma:
.1 erinevusi vektorkaardi ja rasterkaardi vahel;
.2 erinevusi ECDIS-süsteemi ja ECS-süsteemi (elektronikaardi kuvamissüsteemi) vahel;
.3 erinevusi ECDIS-süsteemi ja RCDS-süsteemi
(rasterkaardi kuvamissüsteemi)* vahel;
* SN/Circ.207/Rev.1 - RCDS-süsteemi ja ECDIS-süsteemi erinevused (Differences between RCDS and ECDIS).
.4 ECDIS-süsteemi omadusi ja võimalusi, ja
.5 eriolukordades (ebatavalistes ja ohuolukordades) kasutamiseks mõeldud süsteemide omadusi.
ECDIS-süsteemi liigse usaldamise ohud
49 ECDIS-süsteemi kasutamise väljaõpe peaks käsitlema alljärgnevat:
.1 ECDIS-süsteemi piirangud navigatsioonivahendina;
.2 süsteemi võimaliku ebaõige funktsioneerimise risk;
.3 süsteemi, sh selle andurite piirangud;
.4 hüdrograafiliste andmete ebatäpsus; elektrooniliste vektor- ja rasterkaartide piirangud (ECDIS- ja RCDS-süsteemide ning ENC- (elektrooniline navigatsioonikaart) ja RNC- (raster-navigatsioonikaart) süsteemide võrdlus), ja
.5 võimalik inimlike vigade tegemise oht.
Rõhutada tuleks nõuetekohase vaatluse pidamise ja regulaarse kontrolli vajadust, eriti laeva asukoha kontrollimist ECDIS-süsteemist sõltumatute vahenditega.
Teabe vääritiesitamise avastamine
50 ECDIS-süsteemi ohutu kasutamise jaoks on hädavajalik teada seadmete piiranguid ja osata avastada vääritiesitatud teavet. Väljaõppe juures tuleks rõhutada alljärgnevat:
.1 seadmete toimimisnormid;
.2 radarandmete esitamine elektroonilisel kaardil, radaripildi ja elektroonilise kaardi lahknevuste kaotamine;
.3 võimalikud lahknevused elektroonilise kaardi ja paberkaardi projektisioonide vahel;
.4 võimalikud lahknevused kuvatava elektroonilise kaardi mõõtkava ja selle originaalmõõtkava vahel (mõõtkava suurendus ja vähendus);
.5 erinevate viitesüsteemide kasutamise mõju asukoha määramisel;
.6 erinevate horisontaalsete ja vertikaalsete koordinaatide süsteemide kasutamise mõju;
.7 laeva laevateel liikumise mõju;
.8 ECDIS-süsteemi piirangud, kui kasutatakse rasterkaardi kuvandit;
.9 võimalikud vead järgmiste andmete kuvamisel:
.9.1 oma laeva asukoht;
.9.2. radariandmed, ARPA andmed ja automaatse tuvastussüsteemi (AIS) andmed;
.9.3 erinevad geodeetiliste koordinaatide süsteemid, ja
.10 andmete käsitsi ja automaatse korrigeerimise tulemuste kontrollimine:
.10.1 kaardiandmete võrdlus radaripildiga, ja
.10.2 oma laeva asukoha kontrollimine teiste sõltumatute asukohamääramise süsteemide abil.
51 Selgitada tuleks andmete väärititõlgendamist ja kohaseid meetodeid tõlgendusvigade ärahoidmiseks. Rõhutada tuleks alljärgnevast tegevusest tulenevaid tagajärgi:
.1 kuvandi ülesuurenduse ignoreerimine;
.2 oma laeva asukoha kontrollimata aktsepteerimine;
.3 kuvamisrežiimi segiajamine;
.4 kaardi mõõtkava segiajamine;
.5 viitesüsteemide segiajamine;
.6 esitlusrežiimide segiajamine;
.7 erinevad vektorite stabiliseerimise režiimid;
.8 erinevused tõelise põhjasuuna ja vurrkompassi põhjasuuna vahel (radar);
.9 sama andmete viitesüsteemi kasutamine;
.10 sobiva kaardimõõtkava kasutamine;
.11 antud olukorras ja asjaoludel sobivaima anduri kasutamine;
.12 õigete väärtuste sisestamine ohutuse parameetrite kohta:
.12.1 oma laeva ohutu isobaat;
.12.2 ohutu sügavus (ohutu vesi), ja
.12.3 sündmused, ja
.13 kogu olemasoleva andmestiku õige kasutamine.
52 Arusaamine sellest, et RCDS on ainult navigatsioonivahend ning et RCDS-režiimis töötades peab ECDIS-seadmeid kasutama koos õige ja korrigeeritud paberkaartide komplektiga:
.1 Dokumendis SN.1/Circ.207/Rev.1 "RCDS-süsteemi ja ECDIS-süsteemi erinevused" (Differences between RCDS and ECDIS) kirjeldatud RCDS-režiimis töötamise erisuste mõistmine, ja
.2 Mistahes režiimis töötades tuleks ECDIS-seadmeid kasutada koos õige ja korrigeeritud kaardikomplektiga.
Süsteemi toimivust ja täpsust mõjutavad tegurid
53 ECDIS-süsteemi põhimõtetest tuleks omandada algteadmised; täielikud praktilised teadmised tuleks omandada alljärgnevast:
.1 ECDIS-süsteemi käivitamine ja seadistamine; andmeandurite ühendamine: satelliit- ja raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtjad, radar, vurrkompass, logi, kajalokatsiooniseade, nimetatud andurite täpsus ja piirangud, sh mõõtevigade ja laeva asukoha täpsuse mõju, manööverdamise mõju kursinäidu täpsusele, kompassi paranduse mõju kursinäidu täpsusele, madalvee mõju logi tööle, logi korrektsiooni mõju kiiruse arvutamise täpsusele, häirete (lainetuse) mõju kajaloodi tulemuste täpsusele, ja
.2 organisatsiooni poolt vastu võetud ja hetkel
kehtivad elektronkaartide kuva- ja infosüsteemide toimimisnormid*.
* Vt organisatsiooni poolt vastu võetud vastavaid/asjakohaseid toimimisnorme.
Praktika
Ekraanipildi seadistamine ja säilitamine
54 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 õiged lähtetoimingud, et ECDIS-süsteemi teavet kõige optimaalsemalt kuvada;
.2 esitlusrežiimi valik (standardandmed; baasandmed, kõik andmed, mida esitatakse eraldi vastavalt nõudmisele);
.3 kõigi muudetavate radari/ARPA kuva juhtimisseadmete õige reguleerimine nõnda, et andmeid kõige optimaalsemalt kuvada;
.4 sobiva konfiguratsiooni valik;
.5 nõutavate kiirusega seotud andmete valik ECDIS-süsteemi jaoks;
.6 vektorite ajaskaala valik;
.7 postsiooni-, radari/ARPA, kompassi ja kiiruse sisestamise andurite ning ECDIS-süsteemi toimimiskontroll.
Elektrooniliste kaartide tööks kasutamine
55 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 ECDIS-süsteemi andmete kuvamise põhiomadused ja navigeerimisülesannete jaoks õige teabe valimine;
.2 laeva ohutuse jälgimiseks vajalikud automaatfunktsioonid, näiteks asukoha, kursi/vurrkompassi kursi, kiiruse, ohutusparameetrite ja aja kuvamine;
.3 käsitsi sooritatavad funktsioonid (kursor, elektrooniline peilingujoon, kaugusringid);
.4 elektroonilise kaardi sisu valimine ja modifitseerimine;
.5 mõõtkavad (sh originaalmõõtkavast erineva mõõtkava vähenduste ja suurenduste kasutamine);
.6 suumimine;
.7 oma laeva ohutusparameetrite seadistamine;
.8 valge või pimeda aja kuvarežiimi kasutamine;
.9 kõigi kaardi tingmärkide ja lühendite tundmine;
.10 eri kursorite ja elektrooniliste ribade kasutamine navigeerimisandmete saamiseks;
.11 piirkonna vaatlemine eri suundades ning laeva asukohta tagasipöördumine;
.12 vajaliku piirkonna leidmine geograafiliste koordinaatide abil;
.13 navigeerimise olukorra jaoks hädavajalike andmekihtide kuvamine;
.14 sobivate ja konkreetsete andmete valimine (asukoht, kurss, kiirus jne);
.15 meremehe märkmete kandmine kaardile;
.16 põhja orienteeritud kursijoonega ja muude orienteerimisviisidega esitlusrežiimide kasutamine, ja
.17 tõelise ja suhtelise liikumise režiimide kasutamine.
Teekonna planeerimine
56 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 laeva andmete sisestamine ECDIS-süsteemi;
.2 teekonna planeerimisekes vajaliku mereala valimine:
.2.1 vastava mereala kontrollimine merereisi tarbeks;
.2.2 kaardi mõõtkava muutmine;
.3 vajaminevate ja ajakohastatud kaartide olemasolu kontrollimine;
.4 teekonna planeerimine ekraanil ECDIS-süsteemi abil, kasutades graafikaredaktorit ja võttes laevasõidul arvesse loksodroomi ja ortodroomi:
.4.1 ECDIS-süsteemi andmebaasi kasutamine navigeerimise, hüdrometeoroloogiliste ja muude andmete saamiseks;
.4.2 pöörderaadiuse ja roolipöördepunktide/-joonte arvessevõtmine, kui need on kaardi mõõtkavas märgitud;
.4.3 ohtlike sügavuste ja alade märkimine ning hoiatavate isobaatide tähistamine;
.4.4 teepunktide hindamine, arvestades isobaatide ületamisega ning kriitiliste hälvetega kursijoonelt,samuti teepunktide lisamine, teisaldamine ja eemaldamine;
.4.5 ohutu kiiruse arvessevõtmine;
.4.6 teekonna kontroll ohtude suhtes, ja
.4.7 alarmide ja hoiatuste genereerimine;
.5 teekonna planeerimine tabeli vormis, sh:
.5.1 teepunktide valik;
.5.2 tabeli vormis teekonna plaani kuvamine;
.5.3 planeerimise märkmed;
.5.4 planeeritud teekonna korrigeerimine;
.5.5 teekonna kontroll ohtude suhtes;
,5.6. alternatiivse teekonna planeerimine;
.5.7 planeeritud teekondade salvestamine, üles- ja allalaadimine või kustutamine;
.5.8 ekraanipildist graafilise koopia tegemine ja teekonna printimine;
.5.9 planeeritud teekonna kohandamine ja modifitseerimine;
.5.10 ohutusparameetrite seadistamine vastavalt laeva suurusele ja manööverdamisparameetritele;
.5.11 tagasitee planeerimine;
.5.12 mitme teekonna ühendamine.
Teekonna jälgimine
57 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 sõltumatute andmete või ECDIS-süsteemi alternatiivsete vahendite kasutamine laeva asukoha kontrollimiseks;
.2 ülevaatefunktsiooni kasutamine:
.2.1 kaartide ja nende mõõtkavade vahetamine;
.2.2 navigatsioonikaartide analüüsimine;
.2.3 vektori pikkuse valik;
.2.4 laeva asukoha prognoosimine mõne ajavahemiku jaoks;
.2.5 planeeritud teekonna muutmine (teekonna modifikatsioon);
.2.6 sõltumatute andmete sisestamine tuule ja hoovuse triivi arvutamiseks;
.2.7 nõuetekohane reageerimine alarmile;
.2.8 geodeetiliste andmete lahknevuste kohta paranduste sisseviimine;
.2.9 ajamarkerite kuvamine laeva teekonnal;
.2.10 laeva asukoha sisestamine käsitsi;
.2.11 koordinaatide, kursi, peilingute ja vahemaade mõõtmine kaardil.
Käitumine alarmide puhul
58 Omandada tuleb oskused ja teadmised selleks, et järgmistel juhtudel osata tõlgendada ja nõuetekohaselt reageerida igasuguste süsteemide alarmidele, näiteks navigatsiooniandurite, indikaatorite, andmete ja kaartidega seotud alarmidele ja hoiatustele, ja lülitada sisse audiaalne ja visuaalne hoiatussüsteem:
.1 järgmise kaardi puudumine ECDIS andmebaasis;
.2 ohutu isobaadi ületamine;
.3 seadistatud kursist hälbimise piirväärtuse ületamine;
.4 kõrvalekaldumine planeeritud teekonnast;
.5 teepunktile lähenemine;
.6 ohtlikule punktile lähenemine;
.7 teepunkti jõudmise prognoositud ja tegeliku aja lahknevus;
.8teabe hulk kaardil mõõtkava vähendamisel või suurendamisel ;
.9 eraldiseisvale navigatsiooniohule või ohtlikule alale lähenemine;
.10 eritingimustega ala ületamine;
.11 teistsuguste geodeetiliste andmete valimine;
.12 teistele laevadele lähenemine;
.13 vahi lõppemine;
.14 taimeri ümberlülitamine;
.15 süsteemitesti mitteläbimine;
.16 ECDIS-süsteemis kasutatava asukoha määramise süsteemi rike;
.17 laakimise ebaõnnestumine;
.18 navigatsioonisüsteemi abil laeva asukoha määramise ebaõnnestumine.
Laeva asukoha ja liikumise parameetrite käsitsi korrigeerimine
59 Omandada tuleb teadmised ja oskused selleks, et käsitsi korrigeerida järgmist:
.1 laeva asukoht laakimisrežiimil, kui satelliit- ja raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja on välja lülitatud;
.2 laeva asukoht, kui automaatselt tuvastatud koordinaadid on ebatäpsed;
.3 kursi ja kiiruse väärtused.
Sissekanded laeva elektroonilises logiraamatus
60 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 automaatne reisi dokumenteerimine;
.2 läbitud teekonna rekonstrueerimine, võttes arvesse:
.2.1 registreerimise vahendit;
.2.2 sissekannete sagedust;
.2.3 kasutatava andmebaasi kontrolli;
.3 sissekannete vaatamine laeva elektroonilises logiraamatus;
.4 reaalajas sissekanded laeva elektroonilisse logiraamatusse;
.5 laevaaja muutmine;
.6 lisaandmete sisestamine;
.7 laeva elektroonilise logiraamatu sisu printimine;
.8 automaatse registreerimise ajavahemike määramine;
.9 reisiandmete koostamine ja aruandlus, ja
.10 kasutajaliides reisiinfo salvestiga.
Kaartide korrigeerimine
61 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 kaartide käsitsi korrigeerimine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata referentsellipsoidiga kooskõlastatusele ning kaardi ja korrigeeritava teksti mõõtühikute ühtsusele;
.2 elektrooniliste kaartide poolautomaatne korrigeerimine, elektronkandjal saadud elektroonilise kaardi formaati kasutades; ja
.3 elektrooniliste kaartide automaatne korrigeerimine, kasutades elektroonilise andmeside kaudu saadud faile.
Stsenaariumide puhul, mis näevad ette ajakohastamata andmete kasutamist ohuolukorra tekitamiseks, tuleks õpilastel osata jooksvalt kaarte ajakohastada.
Radari/ARPAga ühendatud ECDIS-süsteemi kasutamine
62 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 ARPA ühendamine ECDIS-süsteemiga;
.2 sihtmärgi kiiruse vektorite näitamine;
.3 sihtmärgi teekonna näitamine;
.4 sihtmärgi teekonna arhiveerimine;
.5 sihtmärkide tabeli vaatamine;
.6 ülekantud radaripildi vastavuse kontrollimine kaardi geograafiliste elementidega;
.7 ühe või enama manöövri imiteerimine;
.8 oma laeva asukoha korrigeerimine ARPA abil saadud viitepunkti kasutades, ja
.9 parandused ARPA kursorit ja elektroonilist riba kasutades.
Vt ka jaotist B-I/12 "Valmendite kasutamist käsitlevad juhised", mis käsitlevad radarit ja ARPAt, eriti lõikeid 17 kuni 19 ja 36 kuni 38.
Automaatse tuvastussüsteemiga (AIS) ühendatud ECDIS-süsteemi kasutamine
63 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 kasutajaliides AIS-süsteemiga;
.2 AIS-süsteemi andmete tõlgendamine;
.3 sihtmärgi kiiruse vektorite näitamine;
.4 sihtmärgi teekonna näitamine, ja
.5 sihtmärgi teekonna arhiveerimine.
Süsteemi kasutamise käigus antavad hoiatused, nende kasulikkus ja piirangud
64 Õpilased peaksid mõistma ECDIS-süsteemi kasutamise käigus genereeritavate hoiatuste kasutamist, nende plusse ja miinuseid, nende õiget seadistamist, et vajadusel vältida parasiithäireid.
Süsteemi toimimise testimine
65 Omandada tuleb järgmised oskused ja teadmised:
.1 ECDIS-süsteemide rikete testimise meetodid, sh süsteemi funktsionaalne enesetestimine, ja
.2 rikete ilmnemisel võetavad ettevaatusabinõud;
.3 nõuetekohased varuvahendid (et viia navigeerimine üle varusüsteemile).
Tagasiside
66 Koolitaja peaks läbi analüüsima ja printima kõigi õpilaste sooritatud harjutuste tulemused. Tagasisidele tuleks pühendada 10-15% valmendiharjutustele ette nähtud õpiajast.
SOOVITUSLIKUD TOIMIMISNORMID MITTEKOHUSTUSLIKUKS VALMENDI KASUTAMISEKS
67 Alljärgnevalt kirjeldatakse väljaõppeks ja pädevuse hindamiseks kasutatavate mittekohustuslike valmendite toimimisnorme. Neid saab kasutada muuhulgas alljärgnevatel juhtudel:
.1 navigeerimine ja vahiteenistus;
.2 laeva käitamine ja manööverdamine;
.3 lasti käitlemine ja paigaldamine;
.4 ettekanded ja raadioside, ja
.5 pea- ja abimasinate käitamine.
Valmendi kasutamine navigeerimise ja vahiteenistuse puhul
68 Navigeerimise ja vahiteenistuse jaoks
kasutatav valmendi peaks lisaks vastavusele kõikidele kohaldatavatele jaotises
A-I/12 nimetatud toimimisnormidele, suutma imiteerida kõikidele organisatsiooni
poolt vastu võetud ja kohaldatavatele toimimisnormidele* vastavate navigatsiooniseadmete ja silla
juhtimisseadmete tööd, sisaldama kajalokatsiooni funktsiooni ning:
*Vt vastavaid/asjakohaseid organisatsiooni poolt vastu võetud toimimisnorme.
.1 looma reaalajas toimiva keskkonna, kus on olemas sooritatavate navigeerimise ja vahiteenistuse alaste ülesannete täitmiseks ning manööverdamiseoskuse hindamiseks vajalikud navigatsiooni juhtimis- ja kommunikatsiooniseadmed ja -varustus;
.2 looma realistlikke visuaalseid stsenaariume sillalt nähtava kohta, kusjuures nähtavus varieerub valgel või pimedal ajal või ainult pimedal ajal, nõnda et õpilase horisontaalne vaateväli on navigeerimise ja vahiteenistuse ülesannete ja eesmärkide täitmiseks vajalikes vaatlussektorites minimaalne;
.3 imiteerima realistlikult oma laeva liikumist avavee tingimustes, arvestades ilma, loodete, hoovuste ja teiste laevade mõju, ja
.4 imiteerima realistlikult laevaliiklusteeninduse VTS alast sidet laeva ja kalda vahel.
Valmendi kasutamine laeva käitamise ja manööverdamise puhul
69 Lisaks vastavusele lõikes 37 nimetatud toimimisnormidele, peaks laeva käitamise ja manööverdamise jaoks kasutatav valmendi:
.1 looma realistlikke visuaalseid stsenaariume
sillalt nähtava kohta, kusjuures nähtavus varieerub valgel või pimedal ajal, nõnda
et õpilase horisontaalne vaateväli on laeva käitamise ja manööverdamise ülesannete
ja eesmärkide täitmiseks vajalikes vaatlussektorites minimaalne**;
** Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
.2 imiteerima realistlikult oma laeva liikumist kitsustes, arvestades madalvee ja kallaste mõju.
70 Kui laeva käitamise ja manööverdamise jaoks kasutatavaks valmendiks on mehitatud laevamudel, peab niisugune valmendi lisaks vastavusele lõigetes 68.3 ja 69.2 nimetatud toimimisnormidele:
.1 arvesse võtma mudeli mõõtkavast tulenevaid tegureid, et õigesti esitada tegeliku laeva andmed, näiteks mõõtmed, alad, veeväljasurve, kiirus, aeg ja pöördekiirus;
.2 olema varustatud õiget ajaskaalat arvestava rooli ja masinate juhtimisseadmetega.
Valmendi kasutamine lasti käitlemise ja paigaldamise puhul
71 Lasti käitlemise ja paigaldamise jaoks
kasutatav valmendi peaks suutma imiteerida kõikidele organisatsiooni poolt
vastu võetud ja kohaldatavatele toimimisnormidele*** vastavate lasti käitlemise ja kontrollimise
seadmete tööd ja sisaldama järgmisi võimalusi:
***Organisatsioon ei ole veel norme vastu võtnud.
.1 efektiivse töökeskkonna loomine, sh imiteeritava lasti jaoks sobivate seadmetega varustatud lastitoimingute juhtimispunkt;
.2 sooritatavate lastikäitluse ülesannete ja hinnatavate oskuste jaoks vajalike laadimise ja lossimise funktsioonide ning püstuvuse ja pingete imiteerimine;
.3 laadimise ja lossimise, ballastimise ja ballasti
eemaldamise toimingute imiteerimine, ning sellega seotud püstuvuse, diferendi,
kreeni, pikitugevuse, väändepinge ja vigastatud laeva püstuvuse arvutused*.
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
GMDSS side valmendi kasutamine
72 GMDSS side valmendi peaks suutma
imiteerida kõikidele organisatsiooni poolt vastu võetud ja kohaldatavatele
toimimisnormidele** vastavate GMDSS sideseadmete tööd ning sisaldama järgmisi
võimalusi:
**Vt vastavaid/asjakohaseid organisatsiooni poolt vastu võetud toimimisnorme.
.1 piirangutega raadioside operaatori tunnistusega (ROC) nõutud VHF-, VHF-DSC-, NAVTEX-, EPIRB- ja vahivastuvõtjate töö imiteerimine;
.2 raadioside operaatori tunnistusega (GOC) nõutud INMARSAT-A, -B ja -C maapealsete laevajaamade, MF/HF NBDP-, VHF-, VHF-DSC-, NAVTEX-, EPIRB- ja vahivastuvõtjate töö imiteerimine;
.3 koos taustamüraga kõnesidevõimalus;
.4 prinditud tekstiside võimalus;
.5 reaalajas toimiva keskkonna loomine, mille integreeritud süsteem koosneb vähemalt ühest koolitaja/hindaja töökohast ja vähemalt kahest GMDSS laeva- või maapealsest jaamast.
Valmendi kasutamine pea- ja abimasinate käitamise puhul
73 Masinaruumi valmendi peaks imiteerima pea- ja abimasinate käitamist ning sisaldama järgmisi võimalusi:
.1 nii merel kui sadamas reaalajas toimiva keskkonna loomine, koos sideseadmetega ning asjakohaste pea- ja abijõuseadmete ja juhtpaneelide töö imiteerimisega;
.2 imiteerima asjakohaste allsüsteemide tööd, muuhulgas katlad, rooliseade, elektri- ja elektrijaotussüsteem, sh avariiolukorras kasutamiseks, ning kütuse-, jahutusvee, külmutus-, pilsi- ja ballastisüsteemid;
.3 masina töö ja kaugjuhtimissüsteemide seire ja hindamine;
.4 masinate rikete imiteerimine;
.5 võimalus muuta imiteeritavate toimingute mõjutamiseks varieeruvaid välistingimusi, näiteks ilma, laeva süvist, merevee- ja õhutemperatuuri;
.6 koolitajapoolsed võimalused muuta välistingimusi: tekile ja eluruumidesse antav aur, õhk tekil, jääolud, tekikraanad, täiskoormus, vööripõtkur, laeva last;
.7 koolitajapoolsed võimalused muuta valmendil laeva liikumisega seotud tingimusi: avariikäik, protsesside reageeringud, laeva reageeringud, ja
.8 võimalus teatud protsesse teatud harjutuste
sooritamiseks isoleerida, näiteks kiirus, elektrisüsteem, diiselkütuse süsteem,
määrdeõli süsteem, raske kütteõli süsteem, merevee süsteem, aurusüsteem, utilisatsioonikatel
ja turbogeneraator*.
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
Jaotis B-I/13
Katsetuste läbiviimist käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
Jaotis B-I/14
Reederite vastutust ning kaptenite ja meekonnaliikmete soovituslikku vastutust käsitlevad juhised
Reederid
1 Reederid peaksid nägema ette konkreetseid laevu tutvustavad programmid, et aidata värskelt tööleasunud meremeestel tundma õppida kõiki toiminguid ja seadmeid, mida nad oma vastutusvaldkonnas vajavad. Reederid peaksid samuti tagama, et
.1 kõik vabalang-päästepaatidega varustatud laevadel teenivad meremehed läbiksid niisuguste päästepaatide pardale asumise ja veeskamise alase tutvustava koolituse;
.2 vabalang-päästepaadi meeskonda arvatud meremehed enne laevale asumist läbiksid nõuetekohase päästepaatide pardale asumise, veeskamise ja veest pardaletõstmise alase väljaõppe, sh osaleksid vähemalt ühel vabalang-veeskamisel; ja
.3 isikud, keda võidakse määrata GMDSS-seadmeid käitama, läbiksid laevale asudes ning edaspidi kohaste ajavahemike järel GMDSS alase tutvustava koolituse.
2 Jaotise A-I/14 lõikes 3 nõutav tutvustav koolitus peaks tagama vähemalt täidetaval ametikohal tööleasumiseks ning ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike oskuste omandamise:
Ehituse ja käitamisega seotud piirangud
.1 Oskus õigesti mõista ja arvesse võtta laeva käitamisega seotud piiranguid, ning mõista ja kohaldada toimimisega seotud piiranguid, sh kiirusepiirangud halva ilma korral, mille eesmärgiks on tagada inimelude, laeva ja lasti ohutus.
Laevakeres olevate avauste avamise, sulgemise ja kindlustamise toimingud
.2 Oskus nõuetekohaselt täita vööri-, ahtri ja pardauste ning rampide avamise, sulgemise ja kindlustamiseks kehtestatud korda ja õigesti kasutada nendega seotud süsteeme.
Ro-ro reisiparvlaevu käsitlevad õigusaktid, koodeksid ja lepingud
.3 Oskus mõista ja kohaldada ro-ro reisiparvlaevu käsitlevaid rahvusvahelisi ja siseriiklikke nõudeid, mis puudutavad asjaomast laeva ning täidetavaid ülesandeid.
Püstuvuse ja pingetega seotud nõuded ja piirangud
.4 Oskus õigesti arvesse võtta pingetega seonduvaid piiranguid laeva tundlikes osades, näiteks vööriuksed ja muud sulgemisseadmed, mis peavad olema veekindlad, ning püstuvusega seotud erinõudeid, mis võivad ro-ro reisiparvlaevade ohutust mõjutada.
Ro-ro reisiparvlaevade erivarustuse hooldamise toimingud
.5 Oskus nõuetekohaselt hooldada ro-ro reisiparvlaevadele omast erivarustust, näiteks vööri-, ahtri ja pardauksed ning rambid ja piigardid ning nendega seotud süsteemid.
Laadimise ja lasti kindlustamise käsiraamatud ja kalkulaatorid
.6 Oskus õigesti kasutada laadimise ja lasti kindlustamise käsiraamatuid iga liiki sõidukite ja vajadusel raudteevagunite jaoks ning arvestada ja kohaldada autotekkide pingetega seotud piiranguid.
Ohtliku lastiga alad
.7 Oskus täita erilisi ettevaatusabinõusid ja arvestada erilisi piiranguid ohtliku lastiga aladel.
Ohuolukorras kohaldatavad meetmed
.8 Oskus võtta nõuetekohaseid erimeetmeid selleks et:
.8.1 vältida või vähendada vee tungimist autotekkidele;
.8.2 kõrvaldada vett autotekkidelt;
.8.3 võimalikult vähendada vee mõju autotekkidel.
Kapten
3 Kapten peaks võtma kõik vajalikud meetmed jaotise A-I/14 kohaselt väljastatud reederite juhiste täitmiseks. Võetavad meetmed peaksid olema alljärgnevad:
.1 kõigi värskelt tööleasunud meremeeste väljaselgitamine enne kui neile laeval ülesanded määratakse;
.2 võimaldada kõigil värskelt tööleasunud meremeestel:
.2.1 külastada ruume, kus nad hakkavad peamiselt oma ülesandeid täitma;
.2.2 tutvuda nende seadmete asukoha, juhtimissüsteemide ja kuvamisvõimalustega, mida nad hakkavad käitama või kasutama;
.2.3 võimaluse korral juhtimisseadmete abil seadmeid käivitada ja nende funktsioone kasutada;
.2.4 vaadelda ja esitada küsimusi isikule, kes on juba tuttav seadmete, toimingute ja muu töökorraga ja kes on võimeline vastavat teavet edastama meremehele arusaadavas keeles, ja
.3 värskelt tööleasunud meremehele sobivaks ajavahemikuks järelevalve korraldamine kui on kahtlusi selles, kas ta on tuttav oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalike laeva seadmete, toimingute ja muu töökorraga.
Laevapere liikmed
4 Värskelt laevale määratud meremehed peaksid täielikult kasutama iga võimalust tutvuda oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalike laeva seadmete, toimingute ja muu töökorraga. Esmakordsel laevale saabumisel on iga meremees kohustatud koheselt tutvuma laeva töökeskkonnaga, eriti uute ja tundmatute seadmete, toimingute või kordadega.
5 Meremees, kes ei ole koheselt piisavalt tutvunud laevaga, et täita oma ülesandeid, peab sellest teatama tema üle järelevalvet teostama määratud isikule või vastavalt jaotise A-I/14 lõikele 2.2 määratud laevapere liikmele ning teatama, millist seadet, toimingut või korda ta ei tunne.
Jaotis B-I/15
Üleminekusätteid käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
II PEATÜKK
Kaptenit ja tekimeeskonda käsitlevad juhised
Jaotis B-II/1
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamist käsitlevad juhised
Väljaõpe
1 Vahitüürimehe diplomi taotleja peaks olema läbinud planeeritud ja struktureeritud väljaõppe kava, mille eesmärgiks on aidata tulevasel ohvitseril omandada tabeli A-II/1 kohaselt nõutav pädevustase.
2 Väljaõppe kava struktuuris peaks sisalduma õppeplaan, milles on kõigi asjaosaliste jaoks selgesti määratletud iga laeval ja kaldal läbi viidava väljaõppe etapi eesmärgid. On tähtis, et tulevane ohvitser, õppejõud, laevapersonal ja reederi personal omaksid selget ettekujutust väljaõppe kava läbimise järel omandatavatest pädevustest ja sellest, kuidas pävedused omandatakse, kombineerides nii laeval kui kaldal läbiviidavat koolitust ja väljaõpet ning omandatavaid praktilisi kogemusi.
3 Kohustuslikud meresõidupraktika perioodid on esmatähtsad laevaohvitseriks õppimisel ja nõutava üldise pädevustaseme saavutamisel. Kohase planeerimise ja struktureerimise abil võimaldab meresõidupraktika tulevastel ohvitseridel omandada ja harjutada oskusi, ning omandatud pädevusi ette näidata ning hinnata lasta.
4 Kui meresõidupraktika moodustab osa heakskiidetud õppekavast, tuleb järgida alljärgnevaid põhimõtteid:
.1 Pardal läbiviidava väljaõppe kava peaks olema üldise väljaõppe plaani lahutamatu osa.
.2 Pardal läbiviidava väljaõppe haldajaks ja koordineerijaks peaks olema meresõidupraktikat läbiviivat laeva haldav reeder.
.3 Tulevane ohvitser tuleks varustada praktikapäevikuga*, milles kajastatakse põhjalikult praktiline väljaõpe
ja merekogemused. Praktikapäeviku ülesehitus peaks võimaldama esitada üksikasjalikke
andmeid kohustuste ja ülesannete kohta, mida tuleb täita ja nende täitmise
kulgu. Nõuetekohaselt täidetud praktikapäevik on unikaalne tõend pardal läbiviidava
väljaõppe kava läbimisest ning seda saab diplomi väljastamisel pädevuse
hindamiseks arvesse võtta.
* Praktikapäeviku koostamisel võib abi olla vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est ja Rahvusvahelise Laevandusföderatsiooni koostatud samalaadsest dokumendist.
.4 Tulevane ohvitser peab alati teadma kahte konkreetset isikut, kes otseselt vastutavad pardal läbiviidava väljaõppe kava eest. Esimene kahest on kvalifitseeritud laevaohvitser, edaspidi laevaväljaõppe ohvitser, kes peaks iga reisi jooksul kapteni volitusel korraldama väljaõppe kava läbiviimist ning järelevalvet selle täitmise üle. Teise isiku peaks nimetama reeder, edaspidi reederi väljaõppe ohvitser, kes on üldvastutaja väljaõppe kava ja selle koordineerimise eest kolleegide ja koolitusastustega.
.5 Reeder peaks tagama kohaste ajavahemike reserveerimise pardal läbiviidava väljaõppe kava jaoks, arvestades laeva igapäevaseid käitamise nõudeid.
Rollid ja vastutus
5 Alljärgnevas osas esitatakse kokkuvõtvalt pardal läbiviidava väljaõppe korraldamise ja läbiviimisega seotud isikute rollid ja vastutus:
.1 reederi väljaõppe ohvitser peaks vastutama alljärgneva eest:
.1.1 väljaõppe kava üldine administreerimine;
.1.2 tulevase ohvitseri õpiedukuse läbiv jälgimine;
.1.3 vajadusel juhiste andmine ning hoolitsemine selle eest, et kõik väljaõppe kavaga seotud isikud oma kohustusi täidaksid.
.2 laevaväljaõppe ohvitser peaks vastutama alljärgneva eest:
.2.1 praktilise mereväljaõppe kava korraldamine;
.2.2 järelevalvet teostava isikuna praktikapäeviku nõuetekohase täitmise ning kõigi teiste nõuete täitmise tagamine;
.2.3 võimaluse piires hoolitsemine selle eest, et tulevase ohvitseri pardalveedetud aega kasutataks võimalikult kasulikult väljaõppe läbimiseks ja kogemuste omandamiseks, et see oleks kooskõlas väljaõppe kava eesmärkidega, õpiedukusega ning arvestaks laeva käitamisest tulenevaid piiranguid.
.3 Kapten peaks vastutama alljärgneva eest:
.3.1 laevaväljaõppe ohvitseri ja reederi väljaõppe ohvitseri vahelise ühenduse loomine;
.3.2 järjepidevuse tagamine juhul kui laevaväljaõppe ohvitser reisi ajal ülesannetest vabastatakse;
.3.3 hoolitsemine selle eest, et kõik asjaosalised pardal läbiviidava väljaõppe kava tõhusalt rakendaksid.
.4 Tulevane ohvitser peaks vastutama alljärgneva eest:
.4.1 kehtestatud väljaõppe kava täitmine nõuetekohase hoolsusega;
.4.2 pakutud võimaluste maksimaalne ärakasutamine nii tööajal kui väljaspool tööaega;
.4.3 praktikapäeviku pidev täitmine ning alati kontrollimise eesmärgil kättesaadavaks tegemine.
Sissejuhatav koolitus
6 Õppekava alustamisel ja iga kord eri laeval reisi alustamisel tuleks tulevastele ohvitseridele anda täielik teave ja juhiseid sellest, mida neilt oodatakse ja kuidas väljaõppe kava korraldatakse. Sissejuhatav koolitus on võimalus ohvitsere teavitada nende poolt sooritatavate ülesannete tähtsatest aspektidest, rõhutades eriti tööohutust ning merekeskkonna kaitset.
Pardal läbiviidava väljaõppe kava
7 Praktikapäevik peaks muuhulgas kajastama koolitusülesannete või -harjutuste arvu, mis tuleks sooritada heakskiidetud pardal läbiviidava väljaõppe raames. Nimetatud ülesanded ja harjutused peaksid toimuma vähemalt alljärgnevates valdkondades:
.1 rooliseade;
.2 üldine meresõiduoskus;
.3 sildumine, ankrusse heitmine ja toimingud sadamas;
.4 pääste- ja tuletõrjevahendid;
.5 süsteemid ja seadmed;
.6 töö lastiga;
.7 töö sillal ja vahipidamine;
.8 tutvumine masinaruumiga.
8 On eriti tähtis, et tulevane ohvitser saaks piisavalt võimalusi omandada järelevalve all merevahi kogemusi komandosillal, eriti pardal läbiviidava väljaõppe hilisemates etappides.
9 Praktikapäevikus loetletud ülesannete ja kohustuste täitmisele tulevaste ohvitseride poolt tuleks kvalifitseeritud ohvitseril anda esmane hinnang, kui viimase arvates tulevane ohvitser on saavutanud rahuldava pädevustaseme. Siiski on tarvis arvestada, et tulevasel ohvitseril tuleb sama võimekust võib-olla ette näidata mitmel korral, enne kui kvalifitseeritud ohvitser on veendunud rahuldavas tulemuses.
Jälgimine ja ülevaatus
10 Juhendamine ja ülevaatus on väga olulised selleks, et tulevased ohvitserid teaksid täpselt, milliseid edusamme nad on teinud ja saaksid osaleda edasist õppekava puudutavate otsuste tegemises. Ülevaatuse tõhususe tagamiseks peaks see olema seotud praktikapäevikust ja muudest asjakohastest allikatest saadud teabega. Praktikapäeviku peaksid kapten ja laevaväljaõppe ohvitser läbi vaatama ja ametlikult kinnitama iga reisi alguses, keskel ja lõpus. Reiside vaheajal peaks praktikapäeviku läbi vaatama ja kinnitama ka reederi väljaõppe ohvitser.
Navigatsioonivahi alaste võimekuste ja oskuste hindamine
11 Diplomi taotleja, kellelt on nõutav eriväljaõpe ja hindamine navigatsioonivahi alaste ülesannete täitmiseks vajalike võimekuste ja oskuste osas, peaks esitama tõendid valmendil või heakskiidetud, pardal läbiviidava väljaõppe osana laeval ettenäitamisega, et ta on omandanud vahitüürimehena teenimiseks vajalikud oskused ja võimekused vähemalt alljärgnevates valdkondades:
.1 Teekonna ettevalmistamine ja sooritamine, sh:
.1.1 merekaartidelt pärineva teabe tõlgendamine ja kasutamine;
.1.2 asukoha määramine rannikuvetes;
.1.3 loodetetabelitest ja muudest navigatsioonialastes väljaannetest pärineva põhiteabe kasutamine;
.1.4 sillaseadmete kontrollimine ja käitamine;
.1.5 magnet- ja vurrkompasside kontrollimine;
.1.6 olemasoleva meteoroloogilise teabe hindamine;
.1.7 taevakehade järgi asukoha määramine;
.1.8 taevakehade ja maamärkide abil kompasside paranduste määramine;
.1.9 meresõiduga seotud arvutuste tegemine kuni 24 tunniks;
.2 elektrooniliste navigatsioonisüsteemide teabe kasutamine ja rakendamine;
.3 radari, ARPA ja ECDIS-süsteemi kasutamine ning radariteabe rakendamine navigeerimiseks ja laevakokkupõrgete vältimiseks;
.4 laeva käitursüsteemi ja rooliseadme käitamine kursi ja kiiruse hoidmiseks;
.5 navigatsioonivahi igapäevaste toimingute ja protseduuride rakendamine;
.6 üle parda kukkunud isikute päästmiseks vajalike manöövrite sooritamine;
.7 otsese ohuolukorra (tulekahju, laevakokkupõrge, madalikule sõitmine) puhul ja koheselt pärast ohuolukorda võetavate meetmete algatamine;
.8 peamiste seadmete või masinate (näiteks rooliseade, jõuseadmete, navigatsioonisüsteemide) tõrke või rikke korral võetavate meetmete algatamine;
.9 raadioside pidamine, visuaalsete ja helisignaalide edastamine igapäevases ja ohuolukorras;
.10 ohutus- ja häiresüsteemide, sh sisekommunikatsiooni süsteemide jälgimine ja käitamine.
12 Navigatsioonivahi alaste võimekuste ja oskuste hindamine peaks:
.1 toimuma tabelis A-II/1 esitatud navigeerimise teenistusülesande täitmiseks vajaliku pädevuse kriteeriumide alusel;
.2 tagama, et taotleja täidab navigatsioonivahi ülesandeid kooskõlas ohutu navigatsioonivahi põhimõtetega (jaotise A-VIII/2 osa 4-1) ning navigatsioonivahi juhistega (jaotise B-VIII/2 osa 4-1).
Pädevuse hindamine
13 Vahitüürimehe diplomi saamiseks nõutav pädevustase on esitatud tabelis A-II/1. Pädevustase hõlmab nõutavaid teadmisi ja oskusi ning nende rakendamist laeval nõutaval tasemel.
14 Teadmiste määr on pädevuse mõistesse vaikimisi kätketud. Pädevuse hindamisel tuleks seetõttu vaadelda enamat, kui vaid ameti jaoks otseselt vajalikke tehnilisi nõudeid, oskusi ja sooritatavaid ülesandeid, ning läheneda laiemalt neile aspektidele, mis on vajalikud selleks, et oleksid täielikult täidetud pädevale laevaohvitserile pandavad ootused. Pädevus tähendab asjakohaseid teadmisi, teooriat, põhimõtteid ja kognitiivseid oskusi, mis erineval määral moodustavad aluse kõikide pädevustasemete jaoks. Ühtlasi kuulub pädevuse juurde teadmine, mida, kuidas, millal ja miks teha. Nõuetekohaselt rakendatuna aitab see tagada, et taotleja suudab:
.1 pädevalt toime tulla tööga erinevatel laevadel ja igasugustel asjaoludel;
.2 näha ette, valmistuda ja toime tulla eriolukordadega, ja
.3 kohaneda uute ja muutuvate nõuetega.
15 Pädevuse hindamise kriteeriumid (tabeli A-II/1 4. veerg) toovad peamiselt just tulemustena välja pädeva tegutsemise olulised aspektid. Nimetatud kriteeriumid on sõnastatud nõnda, et taotleja tegevuse tulemuslikkust saab nende valguses hinnata ning see peaks leidma piisavat kajastust ka praktikapäevikus.
16 Pädevuse hindamise protsess seisneb alljärgnevas:
.1 piisaval hulgal asjakohaste ja usaldusväärsete tõendite hankimine taotleja tabeli A-II/1 1. veerus loetletud ülesannete jaoks vajalike teadmiste, arusaamade ja oskuste kohta, ja
.2 saadud tõendite hindamine pädevusnõuetes mainitud kriteeriumide alusel.
17 Pädevuse hindamise korraldamisel tuleks arvesse võtta erinevaid hindamismeetodeid, mis võivad anda taotlejate pädevuse kohta eri liiki tõendeid, näiteks:
.1 tööalase tegevuse, sh meresõidupraktika otsene vaatlemine;
.2 oskuste/võimekuste/pädevuste testimine;
.3 projektid ja ülesanded;
.4 tõendid varasemast kogemusest, ja
.5 kirjaliku, suulise või arvutipõhise
küsitluse tehnikad*.
* Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
18 Lisaks asjakohaste küsitlustehnikate kasutamisele selleks, et saada tõendeid lisateadmistest ja arusaamadest, tuleks peaaegu eranditult kasutada ühe või enamat neljast esimesest eespool loetletud meetodist võimekuste kohta tõendite hankimiseks.
Astronavigatsioonialane väljaõpe
19 Astronavigatsioonialase väljaõppe soovitused hõlmavad kokkuvõtlikult alljärgnevaid valdkondi:
.1 sekstandi korrigeeritavate vigade parandamine;
.2 sekstandiga määratud taevakehade kõrguse korrigeeritud näidu määramine;
.3 vaatlustulemuse vigadeta ümberarvutamine, eelistatud meetodi kasutamisega;
.4 päikese meridiaankõrguse kellaaja arvutamine;
.5 laiuse määramine põhjanaela või päikese meridiaankõrguse järgi;
.6 asujoonte ja määratud asukoha täpne kaardile kandmine;
.7 nähtava päikesetõusu/-loojangu aja määramine eelistatud meetodi kasutamisega;
.8 hämarikus kõige sobivamate taevakehade määramine ja valimine;
.9 kompassi paranduse määramine asimuudi või amplituudi järgi, eelistatud meetodi kasutamisega;
.10 eespool, lõigetes 19.1 kuni 19.9 nõutava pädevuse saavutamist toetav meresõiduastronoomia.
20 Astronavigatsioonialane väljaõpe võib hõlmata elektroonilise mereastronoomia aastaraamatu ja astronavigatsioonialase tarkvara kasutamist.
Jaotis B-II/2
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe diplomi saamist käsitlevad juhised
(Vt jaotise B-II/1 juhiseid.)
Jaotis B-II/3
Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe ja kapteni tunnistuse saamist käsitlevad juhised
(Vt jaotise B-II/1 juhiseid.)
Jaotis B-II/4
Navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme väljaõpet ja tunnistuse saamist ja käsitlevad juhised
1 Lisaks käesoleva koodeksi tabelis A-II/4 sätestatud nõuetele soovitatakse osalisriikidel ohutuse kaalutlustel lülitada navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme väljaõppe kavasse alljärgnevad teemad:
.1 põhiteadmised rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 (koos muudatustega) kohta;
.2 lootsiredeli taageldamine;
.3 lootsi poolt inglise keeles antud roolikäskluste mõistmine;
.4 päästepaatide või –parvede ja valvepaatide alased oskused;
.5 sildumist ja lahtisildumist ning pukseerimist toetavad tegevused;
.6 põhiteadmised ankrusse heitmisest;
.7 põhiteadmised ohtlikust lastist;
.8 põhiteadmised lasti paigutamisest ja varude pardalevõtmise korraldusest;
.9 põhiteadmised laevateki korrashoiust ning tekil kasutatavatest tööriistadest.
Jaotis B-II/5
Vanemmadrusest reakoosseisu liikme tunnistuse saamist käsitlevad juhised
Pardal läbiviidav väljaõpe tuleks registreerida heakskiidetud praktikapäevikus.
III PEATÜKK
Masinameeskonda käsitlevad nõuded
Jaotis B-III/1
Mehitatud masinaruumi vahimehaaniku või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku diplomi saamist käsitlevad juhised
1 Tabelis A-III/1 nimetatud tööriistade hulka võiksid kuuluda vastavalt vajadusele mehaanilised tööriistad, tavalised mõõteriistad, tsentertreipink, puurid ja keevitusseadmed ning freespink.
2 Kaldal läbiviidav töökojaväljaõpe võib toimuda koolitusasutuses või heakskiidetud töökojas.
3 Pardal läbiviidav väljaõpe tuleks kvalifitseeritud hindajate poolt nõuetekohaselt praktikapäevikus dokumenteerida.
Jaotis B-III/2
3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamist käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
Üle 1000-voldisel pingel töötavate elektrisüsteemide käitamise ja ohutuse eest juhtimistasemel vastutava mehaaniku väljaõpet käsitlevad juhised
1 Üle 1000-voldisel pingel töötavate elektrisüsteemide käitamise ja ohutuse eest juhtimistasemel vastutava mehaaniku väljaõpe peaks vähemalt hõlmama alljärgnevat:
.1 laeva kõrgepingesüsteemi funktsionaalsed, käitamise ja ohutusega seotud nõuded;
.2 nõuetekohase kvalifikatsiooniga personali määramine eri liiki kõrgepinge lülitusseadmete hoolduseks ja remondiks;
.3 meetmed, mida tuleb võtta kõrgepingesüsteemi rikete parandamiseks;
.4 lülitusstrateegia väljatöötamine kõrgepingesüsteemi komponentide isloeerimiseks;
.5 kõrgepingeseadmete isoleerimiseks ja testimiseks sobiva aparatuuri valik;
.6 laeva kõrgepingesüsteemi väljalülitamise ja isoleerimise toimingute sooritamine koos ohutusalase dokumentatsiooniga;
.7 kõrgepingeseadmete isolatsioonitakistuse ja polarisatsiooniindeksi testimine.
Jaotis B-III/3
750 – 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamist käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
Jaotis B-III/4
Mehitatud masinaruumi vahis olevate või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitvate reakoosseisu liikmete väljaõpet ja tunnistuse saamist käsitlevad juhised
1 Lisaks käesoleva koodeksi tabelis A-III/4 sätestatud nõuetele soovitatakse osalisriikidel ohutuse kaalutlustel lülitada masinavahis oleva reakoosseisu liikme väljaõppe kavasse alljärgnevad teemad:
.1 põhiteadmised igapäevastest pumpamistoimingutest, näiteks pilsi-, ballasti- ja lasti pumbasüsteemid;
.2 põhiteadmised elektriseadmetest ja nendega seotud ohtudest;
.3 põhiteadmised masinate hooldusest ja remondist ning masinaruumis kasutatavatest tööriistadest, ja
.4 põhiteadmised lasti paigutamisest ja laevavarude pardale toomise korraldusest.
Jaotis B-III/5
Motoristist reakoosseisu liikmete tunnistuse saamist käsitlevad juhised
Pardal läbiviidav väljaõpe tuleks heakskiidetud praktikapäevikus dokumenteerida.
Jaotis B-III/6
Elektrimehaaniku väljaõpet ja diplomi saamist käsitlevad juhised
Lisaks käesoleva koodeksi tabelis A-III/6 sätestatud nõuetele soovitatakse osalisriikidel koolituskavades arvesse võtta resolutsiooni A-702(17), mis käsitleb merehäda ja –ohutuse ülemaailmse süsteemi(GMDSS) raadioseadmete hoolduse juhiseid.
Jaotis B-III/7
Elektriku väljaõpet ja tunnistuse saamist käsitlevad juhised
IV PEATÜKK
Raadiosidet ja raadioside operaatoreid käsitlevad juhised
Jaotis B-IV/1
IV peatüki kohaldamist käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
Jaotis B-IV/2
GMDSS side eest vastutava raadioside operaatori väljaõpet ja tunnistuse saamist käsitlevad juhised
ESIMESE KLASSI RAADIOELEKTROONIKU TUNNISTUSEGA SEOTUD VÄLJAÕPE
Üldist
1 Väljaõppele lubamiseks peaks taotleja tervislik seisund, eriti kuulmise, nägemise ja kõne osas vastama nõuetele.
2 Väljaõpe peaks olema vastavuses STCW konventsiooni, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsioonile lisatud raadioeeskirja ja rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS konventsioon) kehtivate sätetega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata merehäda ja –ohutuse ülemaailmset süsteemi (GMDSS) puudutavatele sätetele. Väljaõppe nõuete väljatöötamisel tuleks vähemalt arvesse võtta allpool lõigetes 3 kuni 14 loetletud teadmisi ja õpet.
Teooria
3 Kõigi GMDSS-süsteemi puhul nõutavate allsüsteemide ja seadmete ohutu ja tõhusa kasutamise jaoks vajalike üldpõhimõtete ja põhielementide piisav tundmine selleks, et toetada lõikes 13 kirjeldatud praktilist väljaõpet.
4 GMDSS allsüsteemide kasutamise, käitamise ja teeninduspiirkondade tundmine, sh satelliitsüsteemide omaduste, navigatsiooniliste ja meteoroloogiliste hoiatuste süsteemide tundmine ja oskus valida sobivaid sidekanaleid.
5 Elektri-, raadio- ja elektroonikateooria piisav tundmine selleks, et täita lõigete 6 kuni 10 nõudeid.
6 Teoreetilised teadmised GMDSS raadioside seadmetest, sh kitsaribalise tähttrükkimise telegraafseadmed ja raadiotelefoni saatjad ja vastuvõtjad, digitaalselektiivväljakutse seadmed, maapealsed laevajaamad, õnnetuskoha määramise raadiopoid (EPIRB), mereantennisüsteemid, päästepaatide ja –parvede raadioseadmed koos kõigi abiseadmete ja toiteallikatega, samuti üldised teadmised tavaliselt raadionavigatsiooniks kasutatavatest muudest seadmetest ja eriti nende töökorras hoidmisest.
7 Teadmised süsteemi usaldusväärsust ja kasutusvalmidust mõjutavatest teguritest, tehnilise hooldamise ja remondi protseduuridest ning kontroll-mõõteriistade nõuetekohasest kasutamisest.
8 Teadmised mikroprotsessoritest ning neid kasutatavate süsteemide tõrgete diagnoosimisest.
9 Teadmised GMDSS raadioseadmete juhtimissüsteemidest, sh testimisest ja analüüsist.
10 Teadmised GMDSS raadioseadmete arvutitarkvarast ning tõrgete kõrvaldamise meetoditest, kui on kaotatud tarkvaraline kontroll seadmete üle.
Eeskirjad ja dokumentatsioon
11 Teadmised alljärgnevast:
.1 SOLAS konventsioon ja raadioeeskiri, pannes erilist rõhku alljärgnevale:
.1.1 side häda- ja kiirolukorras ning ohutuse tagamiseks;
.1.2 kahjulike häirete vältimine, eriti häda- ja ohutusside korral;
.1.3 lubamatute teadete edastamise vältimine;
.2 muud häda-, ohutuse- ja tavaside kasutamist ja edastamist käsitlevad dokumendid, sh edastustasud, navigatsioonihoiatused ja ilmateated liikuva mereside ja liikuva mere-kosmoseside teenistuste kaudu, ja
.3 rahvusvahelise signaalkoodi ja IMO meresidepidamise standardväljendite kasutamine.
Raadiovaht ja protseduurid
12 Teadmised ja väljaõpe alljärgnevates valdkondades:
.1 sidepidamise protseduurid ja kahjulike häirete vältimise distsipliin GMDSS allsüsteemides;
.2 levi prognoosimise alase teabe kasutamise protseduurid, selleks et määrata sidepidamiseks optimaalseimad sagedused;
.3 raadiovahi pidamine kõikides GMDSS allsüsteemides, raadioside teadete vahetamine (eriti häda-, kiir- ja ohutusteated), raadiopäevaraamatu sissekanded;
.4 rahvusvahelise foneetilise tähestiku kasutamine;
.5 hädasageduse jälgimine koos vähemalt ühe teise sageduse samaaegse jälgimise või kasutamisega;
.6 laevaettekannete süsteemid ja protseduurid;
.7 raadioside protseduurid rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning –pääste käsiraamatus (IAMSAR);
.8 meditsiiniliste konsultatsioonide raadio teel edastamise süsteemid ja protseduurid
.9 valehädahäirete
põhjused ja nende vältimine*.
*Vt COM/Circ.127 - Valehädahäirete vältimise suunised (Guidelines for avoiding false distress alerts).
Praktika
13 Praktiline väljaõpe, mida vajadusel toetab töö laboris, tuleks läbida alljärgnevates valdkondades:
.1 kõigi GMDSS allsüsteemide õige ja tõhus käitamine nii tavalise levi tingimustes kui tüüpiliste häirete puhul;
.2 kõigi GMDSS side- ja abiseadmete ohutu käitamine, sh ettevaatusabinõude kasutamine;
.3 piisav ja täpne klaviatuuri kasutamise oskus rahuldava raadioside pidamise tagamiseks;
.4 tehniliste võtete omandamine alljärgnevaks:
.4.1. vastuvõtja ja saatja õigesse kasutusrežiimi seadmine, sh digitaalselektiivväljakutse ja kitsaribalise tähttrükkimise režiimid;
.4.2 antenni häälestamine ja üleminek teisele antennile, vajaduse korral;
.4.3 päästevahendite raadioseadmete kasutamine, ja
.4.4 õnnetuskoha määramise raadiopoide (EPIRB) kasutamine;
.5 antennide paigaldamine, remont ja hooldus, vastavalt vajadusele;
.6 pilt-, loogiliste ja põhiskeemide lugemine ning mõistmine;
.7 merel elektroonikaseadmete hoolduseks vajalike tööriistade ja kontroll-mõõteriistade kasutamine ja korrashoid;
.8 käsitsijootmise ja lahtijootmise tehnikad, ka pooljuhtseadmete ja moodsate trükkplaatide puhul, ning oskus teha vahet, kas trükkplaadi puhul on vajalik kasutada käsitsi- või lahtijootmist;
.9 tõrgete otsimine ja kõrvaldamine komponendi tasandil, kui see on võimalik, muudel juhtudel trükkplaadi/mooduli tasandil;
.10 tõrkeid põhjustavate asjaolude äratundmine ja kõrvaldamine;
.11 kõikide GMDSS side- ja raadionavigatsiooniseadmete hooldusprotseduurid (nii profülaktika kui ka remont), ja
.12 elektriliste ja elektromagnetiliste häirete leevendamise meetodid, näiteks maandamine, varjestamine ja šuntimine.
Mitmesugust
14 Teadmised ja/või väljaõpe alljärgnevates valdkondades:
.1 inglise keele kasutamine nii kirjas kui kõnes, et edastada teavet, mis on seotud inimelude ohutuse tagamisega merel;
.2 maailma geograafia, eriti peamised laevateed, päästetööde koordinatsioonikeskuste (RCC) teenused ja nendega seotud sidekanalid;
.3 merel ellujäämise tehnikad, päästepaatide, valvepaatide, päästeparvede ja muude ujuvvahendite ning nende seadmete ja varustuse, eriti päästevahendite raadioseadmete käitamine;
.4 tulekahju ärahoidmine ja tule kustutamine, eriti raadioseadmete puhul;
.5 ennetavad meetmed laeva ja personali kaitseks raadioseadmetega seonduvate ohtude, sh elektriliste, kiirgus-, keemiliste ja mehaaniliste ohtude eest;
.6 esmaabi, sh südame- ja hingamistegevuse taastamise võtted, ja
.7 koordineeritud maailmaaeg (UTC), maailma ajavööndid ja rahvusvaheline kuupäevaraja.
TEISE KLASSI RAADIOELEKTROONIKU TUNNISTUSEGA SEOTUD VÄLJAÕPE
Üldist
15 Väljaõppele lubamiseks peaks taotleja tervislik seisund, eriti kuulmise, nägemise ja kõne osas vastama nõuetele.
16 Väljaõpe
peaks olema vastavuses STCW konventsiooni ja SOLAS konventsiooni kehtivate sätetega,
kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata merehäda ja –ohutuse ülemaailmset süsteemi
(GMDSS) puudutavatele sätetele. Väljaõppe nõuete väljatöötamisel tuleks vähemalt
arvesse võtta allpool lõigetes 17 kuni 28 loetletud teadmisi ja õpet*.
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
Teooria
17 Kõigi GMDSS-süsteemi puhul nõutavate allsüsteemide ja seadmete ohutu ja tõhusa kasutamise jaoks vajalike üldpõhimõtete ja põhielementide piisav tundmine selleks, et toetada lõikes 27 kirjeldatud praktilist väljaõpet.
18 GMDSS allsüsteemide kasutamise, käitamise ja teeninduspiirkondade tundmine, sh satelliitsüsteemide omaduste, navigatsiooniliste ja meteoroloogiliste hoiatuste süsteemide tundmine ja oskus valida sobivaid sidekanaleid.
19 Elektri-, raadio- ja elektroonikateooria piisav tundmine selleks, et täita lõigete 20 kuni 24 sätete nõudeid.
20 Teoreetilised üldteadmised GMDSS raadioside seadmetest, sh kitsaribalise tähttrükkimise telegraafseadmed ja raadiotelefoni saatjad ja vastuvõtjad, digitaalselektiivväljakutse seadmed, maapealsed laevajaamad, õnnetuskoha määramise raadiopoid (EPIRB), mereantennisüsteemid, päästepaatide ja –parvede raadioseadmed koos kõigi abiseadmete ja toiteallikatega, samuti üldised teadmised tavaliselt raadionavigatsiooniks kasutatavatest muudest seadmetest ja eriti nende töökorras hoidmisest.
21 Üldteadmised süsteemi usaldusväärsust ja kasutusvalmidust mõjutavatest teguritest, tehnilise hooldamise ja remondi protseduuridest ning kontroll-mõõteriistade nõuetekohasest kasutamisest.
22 Üldteadmised mikroprotsessoritest ning neid kasutatavate süsteemide tõrgete diagnoosimisest.
23 Üldteadmised GMDSS raadioseadmete juhtimissüsteemidest, sh testimisest ja analüüsist.
24 Teadmised GMDSS raadioseadmete arvutitarkvarast ning tõrgete kõrvaldamise meetoditest, kui on kaotatud tarkvaraline kontroll seadmete üle.
Eeskirjad ja dokumentatsioon
25 Teadmised alljärgnevast:
. 1 SOLAS konventsioon ja raadioeeskiri, pannes erilist rõhku alljärgnevale:
.1.1 side häda- ja kiirolukorras ning ohutuse tagamiseks;
.1.2 kahjulike häirete vältimine, eriti häda- ja ohutusside korral;
.1.3 lubamatute teadete edastamise vältimine;
.2 muud häda-, ohutuse- ja tavaside kasutamist ja edastamist käsitlevad dokumendid, sh edastustasud, navigatsioonihoiatused ja ilmateated liikuva mereside ja liikuva mere-kosmoseside teenistuste kaudu, ja
.3 rahvusvahelise signaalkoodi ja IMO meresidepidamise standardväljendite kasutamine.
Raadiovaht ja protseduurid
26 Väljaõpe tuleks läbida alljärgnevates valdkondades:
.1 sidepidamise protseduurid ja kahjulike häirete vältimise distsipliin GMDSS allsüsteemides;
.2 levi prognoosimise alase teabe kasutamise protseduurid, selleks et määrata sidepidamiseks optimaalseimad sagedused;
.3 raadiovahi pidamine kõikides GMDSS allsüsteemides, raadioside teadete vahetamine (eriti häda-, kiir- ja ohutusteated), raadiopäevaraamatu sissekanded;
.4 rahvusvahelise foneetilise tähestiku kasutamine;
.5 hädasageduse jälgimine koos vähemalt ühe teise sageduse samaaegse jälgimise või kasutamisega;
.6 laevaettekannete süsteemid ja protseduurid;
.7 raadioside protseduurid rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning -pääste käsiraamatus (IAMSAR);
.8 meditsiiniliste konsultatsioonide raadio teel edastamise süsteemid ja protseduurid
.9 valehädahäirete
põhjused ja nende vältimine*.
*Vt COM/Circ.127 ja IMO assamblee resolutsioon A.814(19) - Valehädahäirete vältimise suunised (Guidelines for avoiding false distress alerts).
Praktika
27 Praktiline väljaõpe, mida vajadusel toetab töö laboris, tuleks läbida alljärgnevates valdkondades:
.1 kõigi GMDSS allsüsteemide õige ja tõhus käitamine nii tavalise levi tingimustes kui tüüpiliste häirete puhul;
.2 kõigi GMDSS side- ja abiseadmete ohutu käitamine, sh ettevaatusabinõude kasutamine;
.3 piisav ja täpne klaviatuuri kasutamise oskus rahuldava raadioside pidamise tagamiseks;
.4 tehniliste võtete omandamine alljärgnevaks:
.4.1. vastuvõtja ja saatja õigesse kasutusrežiimi seadmine, sh digitaalselektiivväljakutse ja kitsaribalise tähttrükkimise režiimid;
.4.2 antenni häälestamine ja üleminek teisele antennile, vajaduse korral;
.4.3 päästevahendite raadioseadmete kasutamine, ja
.4.4 õnnetuskoha määramise raadiopoide (EPIRB) kasutamine;
.5 antennide paigaldamine, remont ja hooldus, vastavalt vajadusele;
.6 piltskeemide, loogiliste skeemide ning moodulite ühendusskeemide lugemine ja mõistmine;
.7 merel elektroonikaseadmete hoolduseks vajalike tööriistade ja kontroll-mõõteriistade kasutamine plokkide või moodulite asendamise tasandil ning nende korrashoid;
.8 käsitsi- ja lahtijootmise põhitehnikad ning nende piirangud;
.9 tõrgete otsimine ja kõrvaldamine osa/mooduli tasandil;
.10 tõrkeid põhjustavate asjaolude äratundmine ja kõrvaldamine;
.11 kõikide GMDSS side- ja raadionavigatsiooniseadmete hooldusprotseduurid (nii profülaktika kui kui ka remont), ja
.12 elektriliste ja elektromagnetiliste häirete leevendamise meetodid, näiteks maandamine, varjestamine ja šuntimine.
Mitmesugust
28 Teadmised ja/või väljaõpe alljärgnevates valdkondades:
.1 inglise keele kasutamine nii kirjas kui kõnes, et edastada teavet, mis on seotud inimelude ohutuse tagamisega merel;
.2 maailma geograafia, eriti peamised laevateed, päästetööde koordinatsioonikeskuste (RCC) teenused ja nendega seotud sidekanalid;
.3 merel ellujäämise tehnikad, päästepaatide, valvepaatide, päästeparvede ja muude ujuvvahendite ning nende seadmete ja varustuse, eriti päästevahendite raadioseadmete käitamine;
.4 tulekahju ärahoidmine ja tule kustutamine, eriti raadioseadmete puhul;
.5 ennetavad meetmed laeva ja personali kaitseks raadioseadmetega seonduvate ohtude, sh elektriliste, kiirgus-, keemiliste ja mehaaniliste ohtude eest;
.6 esmaabi, sh südame- ja hingamistegevuse taastamise võtted, ja
.7 koordineeritud maailmaaeg (UTC), maailma ajavööndid ja rahvusvaheline kuupäevaraja.
RAADIOSIDE OPERAATORI TUNNISTUSEGA SEOTUD VÄLJAÕPE
Üldist
29 Väljaõppele lubamiseks peaks taotleja tervislik seisund, eriti kuulmise, nägemise ja kõne osas vastama nõuetele.
30 Väljaõpe
peaks olema vastavuses STCW konventsiooni, raadioeeskirja ja SOLAS
konventsiooni kehtivate sätetega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata
merehäda ja –ohutuse ülemaailmset süsteemi (GMDSS) käsitlevatele sätetele. Väljaõppe
nõuete väljatöötamisel tuleks vähemalt arvesse võtta allpool lõigetes 31 kuni
36 loetletud teadmisi ja õpet*.
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
Teooria
31 Kõigi GMDSS-süsteemi puhul nõutavate allsüsteemide ja seadmete ohutu ja tõhusa kasutamise jaoks vajalike üldpõhimõtete ja põhielementide piisav tundmine selleks, et toetada lõikes 35 kirjeldatud praktilist väljaõpet.
32 GMDSS allsüsteemide kasutamise, käitamise ja teeninduspiirkondade tundmine, sh satelliitsüsteemide omaduste, navigatsiooniliste ja meteoroloogiliste hoiatussüsteemide tundmine ja oskus valida sobivaid sidekanaleid.
Eeskirjad ja dokumentatsioon
33 Teadmised alljärgnevast:
.1 SOLAS konventsioon ja raadioeeskiri, pannes erilist rõhku alljärgnevale:
.1.1 side häda- ja kiirolukorras ning ohutuse tagamiseks;
.1.2 kahjulike häirete vältimine, eriti häda- ja ohutusside korral;
1.3 lubamatute teadete edastamise vältimine;
.2 muud häda-, ohutuse- ja tavaside kasutamist ja edastamist käsitlevad dokumendid, sh edastustasud, navigatsioonihoiatused ja ilmateated liikuva mereside ja liikuva mere-kosmoseside teenistuste kaudu, ja
.3 rahvusvahelise signaalkoodi ja IMO meresidepidamise standardväljendite kasutamine.
Raadiovaht ja protseduurid
34 Väljaõpe tuleks läbida alljärgnevates valdkondades:
.1 sidepidamise protseduurid ja kahjulike häirete vältimise distsipliin GMDSS allsüsteemides;
.2 levi prognoosimise alase teabe kasutamise protseduurid, selleks et määrata sidepidamiseks optimaalseimad sagedused;
.3 raadiovahi pidamine kõikides GMDSS allsüsteemides, raadioside teadete vahetamine (eriti häda-, kiir- ja ohutusteated), raadiopäevaraamatu sissekanded;
.4 rahvusvahelise foneetilise tähestiku kasutamine;
.5 hädasageduse jälgimine koos vähemalt ühe teise sageduse samaaegse jälgimise või kasutamisega;
.6 laevaettekannete süsteemid ja protseduurid;
.7 raadioside protseduurid rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning –pääste käsiraamatus (IAMSAR);
.8 meditsiiniliste konsultatsioonide raadio teel edastamise süsteemid ja protseduurid;
.9 valehädahäirete põhjused ja
nende vältimine*.
*Vt COM/Circ.127 ja IMO assamblee resolutsioon A.814(19) - Valehädahäirete vältimise suunised (Guidelines for avoiding false distress alerts).
Praktika
35 Praktiline väljaõpe tuleks läbida alljärgnevates valdkondades:
.1 kõigi GMDSS allsüsteemide õige ja tõhus käitamine nii tavalise levi tingimustes kui tüüpiliste häirete puhul;
.2 kõigi GMDSS side- ja abiseadmete ohutu käitamine, sh ettevaatusabinõude kasutamine;
.3 piisav ja täpne klaviatuuri kasutamise oskus rahuldava raadioside pidamise tagamiseks;
.4 tehniliste võtete omandamine alljärgnevaks:
.4.1. vastuvõtja ja saatja õigesse kasutusrežiimi seadmine, sh digitaalselektiivväljakutse ja kitsaribalise tähttrükkimise režiimid;
.4.2 antenni häälestamine ja üleminek teisele antennile, vajaduse korral;
.4.3 päästevahendite raadioseadmete kasutamine, ja
.4.4 õnnetuskoha määramise raadiopoide (EPIRB) kasutamine.
Mitmesugust
36 Teadmised ja/või väljaõpe alljärgnevates valdkondades:
.1 inglise keele kasutamine nii kirjas kui kõnes, et edastada teavet, mis on seotud inimelude ohutuse tagamisega merel;
.2 maailma geograafia, eriti peamised laevateed, päästetööde koordinatsioonikeskuste (RCC) teenused ja nendega seotud sidekanalid;
.3 merel ellujäämise tehnikad, päästepaatide, valvepaatide, päästeparvede ja muude ujuvvahendite ning nende seadmete ja varustuse, eriti päästevahendite raadioseadmete käitamine;
.4 tulekahju ärahoidmine ja tule kustutamine, eriti raadioseadmete puhul;
.5 ennetavad meetmed laeva ja personali kaitseks raadioseadmetega seonduvate ohtude, sh elektriliste, kiirgus-, keemiliste ja mehaaniliste ohtude eest;
.6 esmaabi, sh südame- ja hingamistegevuse taastamise võtted, ja
.7 koordineeritud maailmaaeg (UTC), maailma ajavööndid ja rahvusvaheline kuupäevaraja.
PIIRANGUTEGA RAADIOSIDE OPERAATORI TUNNISTUSEGA SEOTUD VÄLJAÕPE
Üldist
37 Väljaõppele lubamiseks peaks taotleja tervislik seisund, eriti kuulmise, nägemise ja kõne osas vastama nõuetele.
38 Väljaõpe
peaks olema vastavuses STCW konventsiooni, raadioeeskirja ja SOLAS
konventsiooni kehtivate sätetega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata
merehäda ja –ohutuse ülemaailmset süsteemi (GMDSS) käsitlevatele sätetele. Väljaõppe
nõuete väljatöötamisel tuleks vähemalt arvesse võtta allpool lõigetes 39 kuni
44 loetletud teadmisi ja õpet*.
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
Teooria
39 Kõigi GMDSS-süsteemi mereala A1 puhul nõutavate allsüsteemide ja seadmete ohutu ja tõhusa kasutamise jaoks vajalike üldpõhimõtete ja põhielementide (sh VHF leviala piirangud ja antenni kõrguse mõju) piisav tundmine selleks, et toetada lõikes 43 kirjeldatud praktilist väljaõpet.
40 GMDSS mereala A1 allsüsteemide kasutamise, käitamise ja teeninduspiirkondade tundmine, sh navigatsioonilised ja meteoroloogilised hoiatuste süsteemid ja sobivad sidekanalid.
Eeskirjad ja dokumentatsioon
41 Teadmised alljärgnevast:
.1 mereala A1 käsitlevad SOLAS konventsiooni ja raadioeeskirja osad, pannes erilist rõhku alljärgnevale:
.1.1 side häda- ja kiirolukorras ning ohutuse tagamiseks;
.1.2 kahjulike häirete vältimine, eriti häda- ja ohutusside korral;
1.3 lubamatute teadete edastamise vältimine;
.2 muud merealal A1 häda-, ohutuse- ja tavaside kasutamist ja edastamist käsitlevad dokumendid, sh edastustasud, navigatsioonihoiatused ja ilmateated liikuva mereside teenistuste kaudu, ja
.3 rahvusvahelise signaalkoodi ja IMO meresidepidamise standardväljendite kasutamine.
Raadiovaht ja protseduurid
42 Väljaõpe tuleks läbida alljärgnevates valdkondades:
.1 sidepidamise protseduurid ja kahjulike häirete vältimise distsipliin GMDSS mereala A1 allsüsteemides;
.2 VHF sideprotseduurid alljärgnevale:
.2.1 raadiovahi pidamine, raadioside teadete vahetamine (eriti häda-, kiir- ja ohutusteated), raadiopäevaraamatu sissekanded;
.2.2 hädasageduse jälgimine koos vähemalt ühe teise sageduse samaaegse jälgimise või kasutamisega, ja
.2.3 digitaalselektiivväljakutsesüsteem;
.3 rahvusvahelise foneetilise tähestiku kasutamine;
.4 laevaettekannete süsteemid ja protseduurid;
.5 VHF raadioside protseduurid rahvusvahelise lennu- ja mereotsingute ning –pääste käsiraamatus (IAMSAR);
.6 meditsiiniliste konsultatsioonide raadio teel edastamise süsteemid ja protseduurid; ja
.7 valehädahäirete
põhjused ja nende vältimine*.
*Vt COM/Circ.127 ja IMO assamblee resolutsioon A.814(19) - Valehädahäirete vältimise suunised (Guidelines for avoiding false distress alerts).
Praktika
43 Praktiline väljaõpe tuleks läbida alljärgnevates valdkondades:
.1 GMDSS allsüsteemide ja seadmete, mis on ette nähtud merealas A1 opereeritavatele laevadele, õige ja tõhus käitamine nii tavalise levi tingimustes kui tüüpiliste häirete puhul;
.2 vastavate GMDSS side- ja abiseadmete ohutu käitamine, sh ohutusabinõude kasutamine;
.3 tehniliste võtete omandamine alljärgnevaks:
.3.1. VHF seade, sh kanalite, mürasummuti ja töörežiimi seadistamine, vastavalt vajadusele;
.3.2 päästevahendite raadioseadmed;
.3.3 õnnetuskoha määramise raadiopoid (EPIRB), ja
.3.4 NAVTEX vastuvõtjad.
Mitmesugust
44 Teadmised ja/või väljaõpe alljärgnevates valdkondades:
.1 inglise keele kasutamine nii kirjas kui kõnes, et edastada teavet, mis on seotud inimelude ohutuse tagamisega merel;
.2 päästetööde koordinatsioonikeskuste (RCC) teenused ja nendega seotud sidepidamise kanalid;
.3 merel ellujäämise tehnikad, päästepaatide, valvepaatide, päästeparvede ja muude ujuvvahendite ning nende seadmete ja varustuse, eriti päästevahendite raadioseadmete käitamine;
.4 tulekahju ärahoidmine ja tule kustutamine, eriti raadioseadmete puhul;
.5 ennetavad meetmed laeva ja personali kaitseks raadioseadmetega seonduvate ohtude, sh elektriliste, kiirgus-, keemiliste ja mehaaniliste ohtude eest;
.6 esmaabi, sh südame- ja hingamistegevuse taastamise võtted.
GMDSS SEADMETE HOOLDUST LAEVAL KÄSITLEV VÄLJAÕPE
Üldist
45 Viidatakse SOLAS konventsiooni reegli IV/15 nõuetele hooldamise kohta ja IMO resolutsioonis A.702(17) äratoodud merealades A3 ja A4 nõutud GMDSS raadioseadmete hoolduse suunistele, mille lisas on alljärgnev säte:
"4.2 Isikul, kes on määratud merel hooldama elektroonikaseadmeid, peaks olema kas vastav raadioeeskirja kohaselt nõutav tunnistus või samaväärne administratsiooni poolt heakskiidetud elektroonikaseadmete hooldamise alane pädevus, mis võtab arvesse nimetatud personali väljaõpet käsitlevaid organisatsiooni soovitusi."
46 Administratsioonid võivad alljärgnevaid samaväärset elektroonikaseadmete hooldamise alast pädevust käsitlevaid juhiseid vastavalt vajadusele kasutada.
47 Alljärgnevate soovituste kohase väljaõppe läbimine ei anna isikule pädevust töötada GMDSS side eest vastutava raadioside operaatorina kui tal puudub vastav raadioside operaatori tunnistus.
Esimese klassi raadioelektrooniku diplomiga samaväärne hooldamise alane väljaõpe
48 Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks loetletud elementidega samaväärse väljaõppe määratlemisel:
.1 peaks teooreetiline osa hõlmama vähemalt lõigetes 3 kuni 10 nimetatud teemasid;
.2 peaks praktiline osa hõlmama vähemalt lõikes 13 nimetatud teemasid, ja
.3 pealkirja "Mitmesugust" all nõutavad teadmised peaksid hõlmama vähemalt lõikes 14 nimetatud teemasid.
Teise klassi raadioelektrooniku diplomiga samaväärne hooldamise alane väljaõpe
49 Teise klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks loetletud elementidega samaväärse väljaõppe määratlemisel:
.1 peaks teooreetiline osa hõlmama vähemalt lõigetes 17 kuni 24 nimetatud teemasid;
.2 peaks praktiline osa hõlmama vähemalt lõikes 27 nimetatud teemasid, ja
.3 pealkirja "Mitmesugust" all nõutavad teadmised peaksid hõlmama vähemalt lõikes 28 nimetatud teemasid.
V PEATÜKK
Teatavate laevatüüpide personali eriväljaõppe suhtes kohaldatavad nõuded
Jaotis B-V/1
Tankeri personali väljaõpet ja tunnistuste saamist käsitlevad juhised
Otseselt vastutav isik
1 Otseselt vastutav isik reegli V/1-1 lõigete 3 ja 5 ning reegli V/1-2 lõike 3 tähenduses on isik, kel on otsustusõigus laadimise, lossimise, reisi ajal hooldamise, lasti käitlemise, tankide puhastamise ja muude lastiga seotud toimingute osas.
KOGU TANKERI PERSONALI TUTVUSTAV KOOLITUS
2 Kogu tankeri personal peaks enne seda, kui hakkab täitma kohustusi pardal, olema läbinud laeval või vajaduse korral kaldal tutvustava koolituse, mida viib läbi kvalifitseeritud personal, kel on naftalasti, kemikaalilasti või veeldatud gaasi lasti käitlemise ja sellega seotud ohutustoimingute alased kogemused. Väljaõpe peaks vähemalt hõlmama allpool, lõigetes 3 kuni 8 loetletud teemasid.
Eeskirjad
3 Merel ja sadamas personali ohutust tankeri pardal käsitlevate laeva eeskirjade ja reeglite tundmine.
Tervisohud ja ettevaatusabinõud
4 Nahaga kokkupuutumise ohud; lasti sissehingamine või kogemata allaneelamine; veetava lasti kahjulikud omadused; õnnetusjuhtumid personaliga ja vastav esmaabi; lubatud ja keelatud toimingute loetelud.
Tulekahju ennetamine ja tuletõrjumine
5 Suitsetamise ja toiduvalmistamise piirangute kontrollimine; süttimise allikad; tulekahju ja plahvatuste vältimine; tuletõrjumise meetodid; kaasaskantavad tulekustutusseadmed ja statsionaarsed tulekustutussüsteemid.
Reostuse vältimine
6 Protseduurid õhu ja vee reosuse vältimiseks ning lekke puhul võetavad meetmed.
Kaitsevahendid ja nende kasutamine
7 Kaitserõivaste ja -vahendite, hingamisaparaatide, evakuatsiooni- ja päästevahendite nõuetekohane kasutamine.
Ohuolukorras kohaldatavad meetmed
8 Tutvumine ohuolukorra plaanis ettenähtud tegevustega.
PÄDEVUSE TÕENDAMINE
9 Iga nafta-, kemikaali- ja veeldatud gaasi tankeri kapten peaks hoolitsema selle eest, et lasti eest otseselt vastutaval ohvitseril oleks nõuetekohane tunnistus, mis on väljastatud, kinnitatud või pikendatud reegli V/1-1 lõike 3, reegli V/1-1 lõike 5 või reegli V/1-2 lõike 3 kohaselt, ning piisavad, hiljuti omandatud praktilised töökogemused vastavat liiki tankeril, mis võimaldavad nimetatud ohvitseril või isikul ohutult täita temale määratud ülesandeid.
PARDAL LÄBIVIIDAVAT HEAKSKIIDETUD VÄLJAÕPET KÄSITLEVAD JUHISED
Üldist
10 Laeval teenimise pädevuse omandamise eesmärgiks on pakkuda väljaõpet ja teadmisi vastava tankerilasti ohutu vedamise kohta.
11 Selleks, et meremeeste reegli V/1-1 lõikes 4.2.2., reegli V/1-1 lõikes 6.2.2. ja reegli V/1-2 lõikes 4.2.2. nimetatud kogemused oleksid vastavuses nende ülesannetega seda liiki tankeril, millel nad teenivad, peaks pardal läbiviidav väljaõpe:
.1 keskenduma praktilisele kogemusele ning olema seotud meremehe ametiga, s.t tekimeeskonna ja masinameeskonna väljaõpe ei pruugi olla ühesugune;
.2 toimuma laeval veetava lasti käitlemise, omaduste ja ohutustoimingute osas kvalifitseeritud ja kogemusi omava personali järelevalve all;
.3 toimuma taotletava kutsetunnistuse/kinnituslehega seotud tooteid vedava tankeri pardal ning väljaõppe käigus tuleks käitada vastavaid seadmeid, kuigi tanker võib osa väljaõppe ajast olla kahe lastiveoreisi vahelisel ballastreisil;
.4 võimaldama osavõttu vähemalt kolmest laadimise ja
lossimise toimingust, ja*
*Laadimise või lossimise toiming tähendab seda, et laaditakse või lossitakse vähemalt 60% laeva lastitankide mahutavusest. Vähema kui nimetatud koguse laadimised/lossimised võib samaväärse koguse saamiseks liita.
.5 hõlmama vähemalt lõikes 19 nimetatud pardal läbiviidava väljaõppe kriteeriumides loetletud küsimusi.
12 Pardal läbiviidav väljaõpe ei tohi kuidagi mõjutada laeva ohutust ega merekõlblikkust.
Pardal läbiviidava väljaõppe kava
13 Õpilane peaks laeval viibima mittekoosseisulisena (s.t ta ei täida muid, kui ainult väljaõppega seotud ülesandeid ja häireolukorrast tulenevaid kohustusi).
14 Pardal läbiviidava väljaõppe juhiks ja
koordineerijaks peaks olema meresõidupraktikat läbiviivat laeva haldav reeder
ja reeder peaks olema nimetanud laeva õppelaevaks.*
*Õppelaevaks nimetatud laev on reederi poolt käesolevate juhiste jaoks sobivaks määratud kaubalaev.
15 Õpilane peab alati teadma kahte konkreetset isikut, kes otseselt vastutavad pardal läbiviidava väljaõppe kava eest. Esimene kahest on kvalifitseeritud laevaohvitser, edaspidi laevaväljaõppe ohvitser, kes peaks kapteni volitusel korraldama väljaõppe kava läbiviimist ning järelevalvet selle täitmise üle. Teise isiku peaks nimetama reeder, edaspidi reederi väljaõppe ohvitser, kes on üldvastutaja väljaõppe kava ja selle koordineerimise eest koolitusastustega.
16 Õpilane tuleks varustada heakskiidetud praktikapäevikuga, milles kajastatakse põhjalikult praktiline väljaõpe ja merekogemused. Heakskiidetud praktikapäeviku ülesehitus peaks võimaldama esitada üksikasjalikke andmeid kohustuste ja ülesannete kohta, mida tuleb täita ja nende täitmise kulgu. Nõuetekohaselt täidetud ja ka kapteni poolt allkirjastatud heakskiidetud praktikapäevik on unikaalne tõend pardal läbiviidava struktureeritud väljaõppe kava läbimisest, mille alusel väljastada vastav tankeri lastitoimingute alase laiendatud väljaõppe tunnistus.
17 Heakskiidetud pardal läbiviidava väljaõppe jooksul tuleks õpilasele õpetada lasti laadimist, lossimist, reisi ajal hooldamist, lasti käitlemist, tankide puhastamist ja muid tankeri lastiga seotud toiminguid viisil, mis tagab kolmekuulise tavalise teenistusega samaväärse kogemuse omandamise.
18 Kui kolme laadimise ja kolme lossimise toimingu nõuet ei suudeta ühekuulise pardal läbiviidava väljaõppe jooksul täita, tuleb väljaõppe perioodi pikendada seni, kuni nimetatud nõuded on rahuldavalt täidetud.
Pardal läbiviidava väljaõppe kriteeriumid
19 Pardal läbiviidava väljaõppe käigus tuleks vähemalt omandada alljärgnevad, tankeri liigile vastavad teadmised ja kogemused:
.1 Ohutus
.1.1 Kõik tankeri liigid
.1 laeva ohutuse korraldamise süsteem;
.2 vastava lasti puhul kasutatavad tuletõrjeseadmed ja toimingud;
.3 vastava lasti puhul kasutatav esmaabi, sh meditsiinilise esmaabi osutamise juhend ohtlike kaupade põhjustatud õnnetuste puhul (MFAG);
.4 vastava laeva/lastiga seotud ohud, sh suitsetamise eeskirjad, hapnikuvaene atmosfäär, lastis sisalduvate süsivesinike põhjustatud narkootiline ja toksiline mõju;
.5 riskide hindamise süsteemid;
.6 tööluba, sh tuletööd ja kinnistesse ruumidesse sisenemise krod;
.7 individuaalkaitsevahendite kasutamine.
.1.2 Veeldatud gaasi tankerite lisanõue
.1 krüogeensetel temperatuuridel hoitava ja käideldava lastiga seotud ohud ja ettevaatusabinõud.
.2 Tankeri ehitus, last, lastitankid ja torustikud
.2.1 Kõik tankeri liigid
.1 kere/tankide ehitus ja piirangud;
.2 ühendused lastitoimingute tegemiseks;
.3 veetava lasti omadused ja nendega seotud ohud, sh ohutuskaartide kasutamine;
.4 võimalikud lastitoimingute (näiteks torustiku läbipuhumine/degaseerimine/tankide puhastamine) põhjustatud riskid meeskonnaruumide ventilatsioonisüsteemide jaoks ning nimetatud riskide vähendamise meetmed;
.5 lasti- ja ballastisüsteemide konfiguratsioon;
.6 pumbad ja nendega seotud seadmed;
.7 lastitoimingutega seotud eriseadmed;
.8 tankeri ehituslikud omadused ja nende mõju lastitoimingutele.
.2.2 Veeldatud gaasi tankerite lisanõuded
.1 segregeerimise, separeerimise ja õhulukkude kasutamine gaaside suhtes ohutute alade tagamiseks;
.2 lastitankid, tankiseina eri kihtide vaheline ja tankiseina ja laevakere vaheline ruum ja torustike kaitseklapid ning aurude tuulutussüsteemid;
.3 lastiaurude kompressorid ja nendega seotud seadmed.
.3 Diferent ja püstuvus
.3.1 Kõik tankeri liigid
.1 tankeri püstuvuse alane teave ja selle arvutamise vahendid;
.2 pingete lubataval tasemel hoidmise tähtsus;
.3 vaba pinna efekti ja osaliselt täidetud tankis vedeliku loksumise mõju.
.4 Lastitoimingud
.4.1 Kõik tankeri liigid
.1 laadimise eelne planeerimine/hooldamine reisi ajal, lossimise/ballastimise toimingud;
.2 lastiarvestus;
.3 käivitamine/peatumine, sh hädaseiskamine;
.4 mida tähele panna sildumise korraldamisel lastitoimingute ajal;
.5 torustiku läbipuhumise ja intertiseerimise nõuded ja seonduvad ohud;
.6 lasti laadimine, sh täiendav lastimine;
.7 lossimine, sh äravool ja tühjendamine;
.8 lasti jälgimine laadimise/lossimise ajal, sh vajadusel proovide võtmine;
.9 tankide mõõte- ja häiresüsteemid;
.10 elektrostaatiliste laengutega seotud ohud ja nende vältimine;
.11 ballastimine ja ballasti eemaldamine;
.12 hooldusnõuded, sh kattematerjalide kontrollimine.
.4.2 Kemikaalitankerite lisanõuded
.1 polümeriseerumine, lasti kokkusobivus, tanki kattematerjalide kokkusobivus ja muud reaktsioonid;
.2 inhibiitorite ja katalüsaatorite ülesanded;
.3 auru/gaasi hajumine.
.4.3 Veeldatud gaasi tankerite lisanõuded
.1 polümeriseerumine, lasti kokkusobivus, tanki kattematerjalide kokkusobivus ja muud reaktsioonid;
.2 inhibiitorite ja katalüsaatorite ülesanded;
.3 vastusurve ja rõhu tõusu põhjused;
.4 väljaaurutatud gaasi kasutamine kütuseks;
.5 auru/gaasi hajumine;
.6 torustiku läbipuhumine ja jahutamine;
.7 taasveeldamise seadmete käitamine ja hooldus;
.8 teisalduste puhul kasutatava lasti koguse mõõtmise süsteemi tundmine ja rakendamine.
.4.4 Naftatankerite lisanõuded
.1 toornaftaga pesemise süsteemid.
.5 Tankide pesemine/puhastamine
.5.1 Kõik tankeri liigid
.1 tankerile paigaldatud tankide puhastamise süsteemid ja seadmed;
.2 tankide pesemise/puhastamise eelnev planeerimine;
.3 tankide puhastamise toimingud, sh torustiku läbipuhumine ja inertiseerimine;
.4 nafta- ja muude jääkide kontrollimine;
.5 elektrostaatilised ohud;
.6 puhtusepidamise nõuded;
.7 hooldusnõuded.
.5.2 Kemikaalitankerite lisanõuded
.1 inhibiitorite ja lastijäätmete eemaldamine;
.2 absorbentide, puhastusainete ja pesuainete kasutamine.
.5.3 Veeldatud gaasi tankerite lisanõuded
.1 vedelate jääkide töötlemine kuuma gaasiga/väljaaurutamine ja taasgaasistamine.
.6 Inertgaasi süsteem
.6.1 Kõik tankeri liigid
.1 tankerile paigutatud inertiseerimise süsteem(id) ja seadmed;
.2 ruumide inertiseerimisega seotud ohud, eriti seoses ohutu tankidesse sisenemisega;
.3 torustiku läbipuhumine, inertiseeritud atmosfääri hoidmine ja degaseerimise toimingud;
.4 hooldusnõuded.
.7 Reostuse vältimine ja kontroll
.7.1 Kõik tankeri liigid
.1 rahvusvahelised, lipuriigi ja reederi eeskirjad, dokumendid ja plaanid;
.2 tankeri reostuse vältimise süsteemide ja seadmete käitamine, sh lossimise jälgimine;
.3 tankeri reostuse likvideerimise seadmete käitamine.
.8 Gaasituvastuse seadmed ja instrumendid
.8.1 Kõik tankeri liigid
.1 individuaalsete, kaasaskantavate ja statsionaarsete gaasianalüsaatorite kasutamine ja kalibreerimine, erilise rõhuasetusega hapniku ja süsivesinike jälgimise seadmetele;
.2 lastitankide vedelikutaseme mõõtesüsteemide, vedelikutaseme häiresüsteemide ja temperatuuri mõõtesüsteemide käitamine, hooldus ja piirangud.
.8.2 Veeldatud gaasi tankerite lisanõuded
.1 kere temperatuuri mõõtmise seadmete käitamine ja hooldus.
.9 Väljaanded
.9.1 Kõik tankeri liigid
.1 tankeri käitamisega seotud rahvusvahelised, lipuriigi ja reederi väljaanded, sh SOLAS, MARPOL ja kohaldavad juhised;
.2 pardal asuvate seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid;
.3 kehtestatud valdkondlikud standardid ja tööohutuse koodeks (näiteks Rahvusvaheline Laevanduskoda ICS, Naftaettevõtete Rahvusvaheline Merefoorum OCIMF, Rahvusvaheline Gaasitankerite ja Terminalioperaatorite Ühing SIGTTO).
Jaotis B-V/1-1
Nafta- ja kemikaalitankerite kaptenite, ohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõpet ja ettevalmistust käsitlevad juhised
NAFTATANKERI VÄLJAÕPE
20 Reegli V/1-1 lõigetes 2.2 ja 4.3 sätestatud
naftatankerite väljaõpe tuleks lahti kirjutada väljaõppe kavas, mis määratleb
selgesti kõigi osaliste jaoks õpieesmärgid. Väljaõpe võib vastavalt vajadusele
toimuda kas laeval või kaldal. Seda tuleks täiendada praktilise õpetusega
laeval ja vajaduse korral ka sobivas kaldal asuvas rajatises. Kogu väljaõpe ja õpetus
tuleks läbi viia nõuetekohase kvalifikatsiooni ja sobiva kogemusega personali
poolt*.
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
21 Võimalikult palju tuleks kasutada laeva käitamise juhendeid ja seadmete kasutusjuhendeid, filme ja sobivaid visuaalseid vahendeid, samuti tuleks kasutada võimalust viia läbi arutelu selle kohta, missugune on ohutuse korraldus laeval ja millist rolli mängivad ohutuse eest vastutavad ohvitserid ning ohutuskomiteed.
KEMIKAALITANKERI VÄLJAÕPE
22 Reegli V/1-1 lõigetes 2.2 ja 6.3 sätestatud
kemikaalitankerite väljaõpe tuleks lahti kirjutada väljaõppe kavas, mis määratleb
selgesti kõigi osaliste jaoks õpieesmärgid. Väljaõpe võib vastavalt vajadusele
toimuda kas laeval või kaldal. Seda tuleks täiendada praktilise õpetusega
laeval ja vajaduse korral ka sobivas kaldal asuvas rajatises. Kogu väljaõpe ja õpetus
tuleks läbi viia nõuetekohase kvalifikatsiooni ja sobiva kogemusega personali
poolt*.
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
23 Võimalikult palju tuleks kasutada laeva käitamise juhendeid ja seadmete kasutusjuhendeid, filme ja sobivaid visuaalseid vahendeid, samuti tuleks kasutada võimalust viia läbi arutelu selle kohta, missugune on ohutuse korraldus laeval ja millist rolli mängivad ohutuse eest vastutavad ohvitserid ning ohutuskomiteed.
Jaotis B-V/1-2
Veeldatud gaasi tankerite kaptenite, ohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõpet ja ettevalmistust käsitlevad juhised
24 Reegli
V/1-2 lõigetes 2.2 ja 4.3 sätestatud veeldatud gaasi tankerite väljaõpe tuleks
lahti kirjutada väljaõppe kavas, mis määratleb selgesti kõigi osaliste jaoks õpieesmärgid.
Väljaõpe võib vastavalt vajadusele toimuda kas laeval või kaldal. Seda tuleks täiendada
praktilise õpetusega laeval ja vajaduse korral ka sobivas kaldal asuvas
rajatises. Kogu väljaõpe ja õpetus tuleks läbi viia nõuetekohase
kvalifikatsiooni ja sobiva kogemusega personali poolt*.
*Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
25 Võimalikult palju tuleks kasutada laeva käitamise juhendeid ja seadmete kasutusjuhendeid, filme ja sobivaid visuaalseid vahendeid, samuti tuleks kasutada võimalust viia läbi arutelu selle kohta, missugune on ohutuse korraldus laeval ja millist rolli mängivad ohutuse eest vastutavad ohvitserid ning ohutuskomiteed.
Jaotis B-V/2
Reisilaevade personali väljaõpet käsitlevad juhised
TULETÕRJEALANE LISAÕPE
1 Reisilaevade ohvitseridele ja meeskonnale tuleks korraldada lisaväljaõpe, kus rõhutatakse tuletõrjumise keerukust, eriti seoses juurdepääsuga kitsastesse ruumidesse ja tule kõrvalasuvatesse ruumidesse leviku vältimisega.
ELULISUSE TAGAMINE
2 Jaotistes A-II/1, A-II/2 ja A-III/2 nõutava pädevustaseme väljatöötamisel selleks, et saavutada nõutavad teoreetilised teadmised, arusaamad ja oskused elulisuse ja veekindluse tagamisel, peaksid reederid ja koolitusasutused arvestama alljärgnevaid elulisuse ja veekindluse tagamiseks vajalikke minimaalseid teadmisi, arusaamu ja oskusi:
Pädevus
Vee sissevoolu riski vähendamine ja valmisolek laeva veekindluse rikkumisega seotud ohuolukordadele reageerimiseks.
Teadmised, arusaamad ja oskused
Laeva ohuolukorra ohjamise plaanid ja korraldus.
Elulisuse tagamise süsteemid, seadmed (avariivarustuse kapid) ja ohuolukorras kasutatavad evakuatsiooniteed
Püstuvuse ja veekindluse säilitamise põhielemendid.
Vee sisstungimise peatamise ning veekindlate piiride säilitamine.
Plahvatuse, madalikule sõitmise, kokkupõrke või tulekahju korral laeval võetavad meetmed
Elulisuse tagamise võtted, mis on kooskõlas laeva varustusega, sh pilsisüsteemid ja pumbad.
Jaotis B-V/a*
*Märkus: jaotistele B-V/a, B-V/b, B-V/c, B-V/d, B-V/e, B-V/f ja B-V/g vastavad konventsiooni reeglid ja koodeksi A osa jaotised puuduvad.
Suurte laevade ja ebatavaliste manööverdamisomadustega laevade kaptenite ja vanemtüürimeeste täiendavat väljaõpet käsitlevad juhised
1 On tähtis, et kaptenitel ja vanemtüürimeestel oleksid vastavad kogemused ja väljaõpe enne, kui nad hakkavad täitma suurte laevade või ebatavaliste manööverdamis- või käitamisomadustega laevade kaptenite ja vanemtüürimeeste kohustusi, mis erinevad märkimisväärselt nende laevade omadustest, kus nad hiljuti teenisid. Üldiselt on nimetatud omadused omased märkimisväärselt suure kandevõime, pikkuse või erilise ehitusega laevadele või kiirlaevadele.
2 Enne taolisele laevale teenistusse määramist, peaksid kaptenid ja vanemtüürimehed:
.1 saama reederilt teavet laeva käitamisomaduste kohta, eriti seoses laevade manööverdamist ja käitamist käsitlevate teadmiste, arusaamade ja oskustega, mis on loetletud 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe minimaalset pädevustaset kirjeldava tabeli A-II/2 2. veerus, ja
.2 saama põhjalikult tutvuda kõigi asjaomase laeva varustusse kuuluvate navigeerimisseadmete ja manööverdamisseadmetega, sh nende võimaluste ja piirangutega.
3 Enne kui tulevane kapten hakkab üht ülalmainitud laevadest esmakordselt juhtima, peaksid tal olema piisavad ja asjakohased üldised kogemused tööst kapteni või vanemtüürimehena ning
.1 piisavad ja asjakohased kogemused sama laeva manööverdamisel järelevalve all või samade manööverdamisomadustega laeva manööverdamisel, või
.2 ta on läbinud laeva käitamise alal heakskiidetud
valmendil põhineva väljaõppe, kus valmendi imiteerib taolise laeva manööverdamisomadusi**.
**Kursuste ettevalmistamisel võib olla abi vastava(te)st IMO näidiskursus(t)est.
4 Tiiburite ja kiirlaevade kaptenite ja vanemtüürimeeste täiendav väljaõpe peaks toimuma vastavalt IMO tiiburite ohutuse koodeksile ja IMO kiirlaevade ohutuse koodeksile (1994 HSC Code ja 2000 HSC Code).
Jaotis B-V/b*
*Märkus: jaotistele B-V/a, B-V/b, B-V/c, B-V/d, B-V/e, B-V/f ja B-V/g vastavad konventsiooni reeglid ja koodeksi A osa jaotised puuduvad.
Ohtlikke aineid puistlastina vedavate laevade lastikäitlemise eest vastutavate ohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõpet käsitlevad juhised
1 Väljaõpe tuleks jagada kahte ossa - asjaomaseid põhimõtteid käsitlev üldosa ja põhimõtete laeval rakendamist käsitlev osa. Kogu väljaõpe ja õpetus tuleks läbi viia nõuetekohase kvalifikatsiooni ja sobiva kogemusega personali poolt ning hõlmama vähemalt lõigetes 2 kuni 14 nimetatud teemasid.
PÕHIMÕTTED
Füüsikalised ja keemilised omadused
2 Olulised ohtlike ainete füüsikalised ja keemilised omadused sellises mahus, mis on piisav põhiliste arusaamade kujundamiseks selliste ainetega olemuslikult seotud ohtudest ja riskidest.
Keemilist ohtu kujutavate materjalide klassifikatsioon
3 IMO ohtlike kaupade klassid 4 kuni 9 ja iga klassiga seotud ohud; ja rahvusvahelises puistlastide mereveo ohutuskoodeksis (IMSBC) kirjeldatud materjalid, mis on ohtlikud ainult puistlastina (MHB).
Terviseohud
4 Nahaga kokkupuutumise, sissehingamise, allaneelamise ja kiirgusoht.
Konventsioonid, eeskirjad ja soovitused
5 Üldised teadmised 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) II-2 ja VII peatüki vastavatest nõuetest.
6 Üldised teadmised rahvusvahelise puistlastide mereveo ohutuskoodeksist (IMSBC) ja selle üldine kasutamine, pöörates erilist rõhku alljärgnevale:
.1 personali ohutus, sh kaitsevahendid, mõõteriistad, nende kasutamine ning tulemuste praktiline rakendamine ja tõlgendamine;
.2 liikuma kippuva lastiga seotud ohud, ja
.3 keemilist ohtu kujutavad materjalid.
RAKENDAMINE LAEVAL
Klass 4.1 - Tuleohtlikud tahked ained
Klass 4.2 - Isesüttivad ained
Klass 4.3 - Ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase
7 Lasti vedu, paigutamine, temperatuuri jälgimine lagunemise ja võimaliku plahvatuse vältimiseks; lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud, sh isereageerivate ainete ja nendega seotud ainete puhul järgitavad ettevaatusabinõud; segregeerimise nõuded kuumenemise ja süttimise vältimiseks; toksiliste ja tuleohtlike gaaside eraldumine ja plahvatusohtlike segude moodustumine.
Klass 5.1 - Oksüdeeruvad ained
8 Lasti vedu, paigutamine, temperatuuri jälgimine lagunemise ja võimaliku plahvatuse vältimiseks; lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud ja segregeerimise nõuded põlevainetest, hapetest ja kuumuse allikatest eraldamise tagamiseks, et ära hoida tulekahju, plahvatust ja toksiliste gaaside moodustumist.
Klass 6.1 - Toksilised ained
9 Toiduainete, tööpiirkondade ja eluruumide saastumine ja ventilatsioon.
Klass 7 - Radioaktiivsed materjalid
10 Transpordiindeks; maakide ja maakide kontsentraatide liigid; lasti paigutamine ja segregeerimine inimestest, ilmutamata filmidest ja fotoplaatidest ning toiduainetest; lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud; lasti paigutamise erinõuded; segregeerimise nõuded ja eraldamiskaugused; segregeerimine teistest ohtlikest kaupadest.
Klass 8 - Sööbivad ained
11 Märgunud ainetega seotud ohud.
Klass 9 - Muud ohtlikud ained ja esemed
12 Näited ja nendega seotud ohud; ainult puistlastina ohtlike materjalidega seotud ohud (IMSBC koodeks); paigutamisel järgitavad üldised ja eriettevaatusabinõud; töötamisel ja transpordil järgitavad ettevaatusabinõud; segregeerimise nõuded.
Ohutusabinõud ja ohuolukorras tegutsemine
13 Elektriohutus lastiruumides; ettevaatusabinõud kinnistesse ruumidesse sisenemisel, kus võib olla hapnikuvaene, toksiline või tuleohtlik atmosfäär; iga klassi aineid sisaldavate saadetiste süttimise võimalikud tagajärjed; dokumendi "Ohuolukorra eeskirjad ohtlikke kaupu vedavatel laevadel" kasutamine; ohuolukorra plaanid ja võetavad meetmed ohtlikke aineid puudutavate intsidentide puhul ja rahvusvahelise puistlastide mereveo ohutuskoodeksi (IMSBC) asjakohaste osade kohaldamine nimetatud intsidentide suhtes.
Esmaabi
14 Meditsiinilise esmaabi osutamise juhend ohtlike kaupade põhjustatud õnnetuste puhul (MFAG), selle kasutamine ja kohaldamine koos muude juhiste ning raadio teel saadud arstlike nõuannetega.
Jaotis B-V/c*
*Märkus: jaotistele B-V/a, B-V/b, B-V/c, B-V/d, B-V/e, B-V/f ja B-V/g vastavad konventsiooni reeglid ja koodeksi A osa jaotised puuduvad.
Ohtlikke aineid pakendatult vedavate laevade lastikäitlemise eest vastutavate ohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõpet käsitlevad juhised
1 Väljaõpe tuleks jagada kahte ossa - asjaomaseid põhimõtteid käsitlev üldosa ja põhimõtete laeval rakendamist käsitlev osa. Kogu väljaõpe ja õpetus tuleks läbi viia nõuetekohase kvalifikatsiooni ja sobiva kogemusega personali poolt ning hõlmama vähemalt lõigetes 2 kuni 19 nimetatud teemasid.
PÕHIMÕTTED
Füüsikalised ja keemilised omadused
2 Olulised ohtlike ainete füüsikalised ja keemilised omadused sellises mahus, mis on piisav põhiliste arusaamade kujundamiseks selliste ainetega olemuslikult seotud ohtudest ja riskidest.
Ohtlike ainete ja keemilist ohtu kujutavate materjalide klassifikatsioon
3 IMO ohtlike kaupade klassid 1 kuni 9 ja iga klassiga seotud ohud.
Terviseohud
4 Nahaga kokkupuutumise, sissehingamise, allaneelamise ja kiirgusoht.
Konventsioonid, eeskirjad ja soovitused
5 Üldised teadmised 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) II-2 ja VII peatüki ja MARPOL 73/78 III lisa vastavatest nõuetest ja rakendamisest rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirja (IMDG koodeks) kaudu.
Üldised teadmised rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirjast (IMDG koodeks) ja selle kasutamine
6 Üldised teadmised IMDG koodeksi nõuetest deklareerimise, dokumenteerimise, pakendamise, märgistamise ja tähistamise kohta; kaubakonteinerite ja sõidukite pakkimine; teisaldatavad paagid, paakkonteinerid ja paakautod; ning muud ohtlike ainete jaoks kasutatavad veoseüksused.
7 Teadmised IMDG koodeksis nimetatud eri laevatüüpide lasti tuvastamise, märgistamise ja tähistamise kohta paigutamisel, kinnitamisel, eraldamisel ja segregeerimisel.
8 Personali ohutus, sh kaitsevahendid, mõõteriistad, nende kasutamine ning tulemuste praktiline rakendamine ja tõlgendamine.
RAKENDAMINE LAEVAL
Klass 1 - Plahvatavad ained ja esemed
9 Kuus ohuklassi ja 13 sobivusrühma; plahvatavate ainete veoks kasutatavad pakendid ja salved; kaubakonteinerite ja sõidukite struktuurne kasutusvalmidus; paigutamise eeskirjad, sh erireeglid lasti paigutamiseks teki peale ja alla; segregeerimine teiste klasside ohtlikest kaupadest klassi 1 raames ja mitteohtlikest kaupadest; vedu ja paigutamine reisilaevadel; lastiruumide sobivus; turvaabinõud; ettevaatusabinõud laadimise ja lossimise ajal.
Klass 2 - Gaasid (kokkusurutud, veeldatud või sügavjahutamisega veeldatud), tuleohtlikud ja mittetuleohtlikud, mittetoksilised ja toksilided gaasid
10 Surveanumate ja teisaldatavate paakide liigid, sh kasutatavad kaitse- ja sulgurseadmed; lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud, sh tuleohtlike ja toksiliste gaaside ja gaasidest merereostusainete puhul järgitavad ettevaatusabinõud.
Klass 3 - Tuleohtlikud vedelikud
11 Pakendid, paakkonteinerid, teisaldatavad paagid ja paakautod; lasti paigutamise kategooriad, sh erinõuded plastikmahutitele; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud, sh meresaasteainete puhul järgitavad ettevaatusabinõud; segregeerimise nõuded, kõrgendatud temperatuuridel tuleohtlike vedelike vedamisel järgitavad ettevaatusabinõud.
Klass 4.1 - Tuleohtlikud tahked ained
Klass 4.2 - Isesüttivad ained
Klass 4.3 - Ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase
12 Pakendite liigid, lasti vedu ja paigutamine kontrollitud temperatuuril, et vältida lagunemist ja võimalikku plahvatust; lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud, sh isereageerivate ainete ja nendega seotud ainete, desensibiliseeritud lõhkeainete ja meresaasteainete puhul järgitavad ettevaatusabinõud; segregeerimise nõuded kuumenemise ja süttimise vältimiseks; toksiliste ja tuleohtlike gaaside eraldumine ja plahvatusohtlike segude moodustumine.
Klass 5.1 Oksüdeeruvad ained
Klass 5.2 Orgaanilised peroksiidid
13 Pakendite liigid, lasti vedu ja paigutamine kontrollitud temperatuuril, et vältida lagunemist ja võimalikku plahvatust; lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud, sh meresaasteainete puhul järgitavad ettevaatusabinõud; segregeerimise nõuded põlevainetest, hapetest ja kuumuse allikatest eraldamise tagamiseks, et ära hoida tulekahju, plahvatust ja toksiliste gaaside moodustumist; ettevaatusabinõud lagunemist vallandava hõõrdumise ja löögi võimaluste vähendamiseks.
Klass 6.1 Toksilised ained
Klass 6.2 Nakatavad ained
14 Pakendite liigid, lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud, sh toksiliste, tuleohtlike vedelike ja meresaasteainete puhul järgitavad ettevaatusabinõud; segregeerimise nõuded, eriti pidades silmas seda, et kõigile nimetatud ainetele on omane võime põhjustada surma või tõsiselt kahjustada inimeste tervist; saastusest puhastamine lekke korral.
Klass 7 Radioaktiivsed materjalid
15 Pakendite liigid; lasti paigutamise ja segregeerimisega seotud transpordiindeks; lasti paigutamine ja segregeerimine inimestest, ilmutamata filmidest ja fotoplaatidest ning toiduainetest; lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud; segregeerimise nõuded ja eraldamiskaugused; segregeerimine teistest ohtlikest kaupadest.
Klass 8 Sööbivad ained
16 Pakendite liigid, lasti paigutamise kategooriad; üldised paigutamisel järgitavad ettevaatusabinõud, sh sööbivate, tuleohtlike vedelike ja meresaasteainete puhul järgitavad ettevaatusabinõud; segregeerimise nõuded, eriti pidades silmas seda, et kõigile nimetatud ainetele on omane võime tõsiselt kahjustada eluskudesid.
Klass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed
17 Näited ohtudest, sh merereostusest.
Ohutusabinõud ja ohuolukorras tegutsemine
18 Elektriohutus lastiruumides; ettevaatusabinõud kinnistesse ruumidesse sisenemisel, kus võib olla hapnikuvaene, toksiline või tuleohtlik atmosfäär; iga klassi aineid sisaldavate saadetiste lekke või süttimise võimalikud tagajärjed; teki peal ja all toimunud juhtumitega tegelemine, IMO dokumendi "Ohuolukorra eeskirjad ohtlikke kaupu vedavatel laevadel" kasutamine; ohuolukorra plaanid ja võetavad meetmed ohtlikke aineid puudutavate intsidentide puhul.
Esmaabi
19 Meditsiinilise esmaabi osutamise juhend ohtlike kaupade põhjustatud õnnetuste puhul (MFAG), selle kasutamine ja kohaldamine koos muude juhiste ning raadio teel saadud arstlike nõuannetega.
Jaotis
B-V/d*
*Märkus: jaotistele B-V/a, B-V/b, B-V/c, B-V/d, B-V/e, B-V/f ja B-V/g vastavad konventsiooni reeglid ja koodeksi A osa jaotised puuduvad.
STCW konventsiooni sätete ujuvplatvormidele kohaldamist käsitlevad juhised
1 STCW konventsiooni sätteid kohaldatakse reise sooritavate iseliikuvate ujuvplatvormide merepersonalile.
2 STCW konventsiooni sätteid ei kohaldata mitte-iseliikuvatele ja statsionaarsetele ujuvplatvormidele.
3 Statsionaarse ujuvplatvormi jaoks sobivate väljaõppe ja diplomeerimise normide kaalumisel võiks registririik võtta arvesse asjakohaseid IMO soovitusi. Eriti peaksid kõik iseliikuvate ujuvplatvormide ja juhul, kui see on nõutud, ka teiste üksuste merepersonali liikmed täitma STCW konventsiooni (koos muudatustega) nõudeid.
4 Rahvusvahelisi reise sooritavate iseliikuvate ujuvplatvormide pardal peavad olema ohutu mehitamise dokumendid.
5 Statsionaarsetele ujuvplatvormidele kohaldatakse selle rannariigi siseriiklikku õigust, kelle majandusvööndis platvorm tegutseb. Nimetatud rannariigid peaksid samuti võtma arvesse asjakohaseid IMO soovitusi ning mitte kehtestama rangemaid norme teistes riikides registreeritud ujuvplatvormidele, võrreldes nimetatud rannariigis registreeritud ujuvplatvormidega.
6 Kõigi (nii iseliikuvate kui ka statsionaarsete) ujuvplatvormide eripersonal peab olema läbinud asjakohase tutvustava koolituse ja põhiväljaõppe vastavalt kohaldatavatele IMO soovitustele.
Jaotis
B-V/e*
*Märkus: jaotistele B-V/a, B-V/b, B-V/c, B-V/d, B-V/e, B-V/f ja B-V/g vastavad konventsiooni reeglid ja koodeksi A osa jaotised puuduvad.
Avamere varustuslaevade kaptenite ja vahitüürimeeste väljaõpet ja ettevalmistust käsitlevad juhised
1 On tähtis, et avamere varustuslaevadele tööle asuvatel kaptenitel ja ohvitseridel oleksid vastavad kogemused ja väljaõpe enne, kui nad hakkavad täitma kohustusi neil laevadel. Põhirõhk tuleks asetada praktiliste kogemuste omandamisele laeval või ühendada praktiliste kogemuste omandamine valmendil põhineva väljaõppega.
2 Kaptenid ja ohvitserid peaksid mõistma avamere varustuslaevadele iseloomulike manööverdamis- ja käitamisomaduste iseärasusi.
3 Enne avamere varustuslaevale asumist peaksid kapten ja ohvitserid:
.1tutvuma avameretööstusega ja selle eri toimingute sõnavaraga;
.2 töötamisel avamererajatise juures mõistma ohutu toimimiskauguse hoidmise tähtsust;
.3 omama teadmisi laeva manööverdamisest ja paigalhoiust eri ilmastikutingimustes;
.4 mõistma avamere varustuslaevade ehituslikke iseärasusi;
.5 mõistma vajadust omada takistamatut ülevaadet ja nähtavust tööpiirkondadest.
4 Avamere varustuslaeva pardal viibides peaksid kapten ja ohvitserid:
.1 omama teadmisi mitmesuguste käitursüsteemidega varustatud laevade käitamisomadustest ja liikumisest;
.2 suutma käitada avamere varustuslaeva avamererajatise või teiste laevade vahetuse läheduses.
5 Kaptenid peaksid mõistma vajadust tutvustada pardal viibivatele avamere varustusülesandeid täitvatele isikutele nende kohustusi.
Ankrupaigalduse funktsiooni täitvad avamere varustuslaevad
6 On tähtis, et ankrupaigalduse funktsiooni täitvatel avamere varustuslaevade kaptenitel ja vahitüürimeestel oleksid vastavad kogemused ja väljaõpe.
7 Enne ankrupaigalduse toimingute alustamist peaksid kaptenid ja vahitüürimehed:
.1 olema hästi informeeritud ankrupaigaldamisega seotud laeva käitamisomadustest, muuhulgas alljärgnevast:
.1.1 navigeerimine ja laeva paigalhoid;
.1.2 laevajuhtimine;
.1.3 põhjalikud teadmised avamere varustuslaevade püstuvusest, eriti väikese maksimaalse püstuvusõla (GZmax), madala avateki ja tugevate välisjõudude koosmõjus. Laadimisel kasutatavad kalkulaatorid ning vastuolu jäiga ja kange laeva ning heade töötingimuste vahel tekil. Potentsiaalne püstuvuse vähenemine külgõõtsumist leevendavate seadmete kasutamise tagajärjel;
.1.4 tegutsemine ohtlike naftaväljade piirkonnas, sh torustike ja muude merepõhjas asuvate konstruktsioonide asukoha määramine paigas, kus võidakase kasutada ankrut või muid sildumise seadmeid, ja
.2 tutvuma põhjalikult kõigi asjaomase laeva varustusse kuuluvate ja ankrupaigaldamisel kasutatavate instrumentide ja süsteemidega, sh nende võimaluste ja piirangutega, muuhulgas alljärgnevatega:
.2.1 mitmesuguste (nii tavalise kui asimuutkäituriga) põtkurite kasutamine,
.2.2 ankru hiivamine, paigaldus, raskelasti käitlemine, pukseerimine, avamere naftaplatvormide, praamide ja rajatiste ankrute paigaldamine ja heitekohale viimine;
.2.3 naftaplatvormide, praamide ja teiste laevade pukseerimine;
.2.4 kuni 600-tonnise pollari tõmbejõuga tõste- ja puksiirvintside käitamine;
.2.5 põhjalikud teadmised puksiir- ja ankruvintside tööpõhimõtetest, eriti koormusepiirajate ja päästiksüsteemide funktsioonidest ja vastavatest seadmetest, näiteks puksiiritrossi postpiiralid ja pidurid, ja
.2.6 puksiirhaagi ja puksiirvintsi avariivabastamise olulised erinevused.
8 Ankrupaigaldamise eest vastutavad kaptenid ja vahitüürimehed peaksid olema läbinud piisava väljaõppe ja omandanud kogemusi administratsiooni poolt määratud arvu järelevalve all toimunud platvormide transportimistest. Väljaõpet võib toetada asjakohase valmendil põhineva väljaõppega.
Jaotis B-V/f*
*Märkus: jaotistele B-V/a, B-V/b, B-V/c, B-V/d, B-V/e, B-V/f ja B-V/g vastavad konventsiooni reeglid ja koodeksi A osa jaotised puuduvad.
Dünaamilise positsioneerimise süsteemi käitava personali väljaõpet ja ettevalmistust käsitlevad juhised
1 Dünaamiline positsioneerimine on süsteem, kus iseliikuva laeva asukohta ja kurssi juhitakse automaatselt laeva enda jõuseadmete poolt.
2 Dünaamilise positsioneerimise (DP) süsteemi käitavad personali liikmed peaksid läbima asjakohase väljaõppe ning praktilise ettevalmistuse. Väljaõppe teoreetiline osa peaks võimaldama dünaamilise positsioneerimise operaatoril (DPO) mõista DP-süsteemi tööpõhimõtteid ja struktuuri. Omandatud teadmised, arusaamad ja oskused peaksid võimaldama personalil laevu ohutult DP-režiimis käitada, pidades silmas inimelude ohutust merel ning merekeskkonna kaitset.
3 Väljaõppe ja ettevalmistuse sisu peaks hõlmama DP-süsteemi järgmisi komponente:
.1 DP-juhtimispunkt;
.2 võimsuse saavutamine ja juhtimine;
.3 jõuseadmed;
.4 positsioneerimise automaatsüsteemid;
.5 kursihoidmise automaatsüsteemid;
.6 keskkonnaga seotud automaatsüsteemid;
.7 välisjõudude jälgimise automaatsüsteemid, näiteks trossipingete mõõtja.
4 Väljaõpe ja ettevalmistus peaksid hõlmama nii igapäevaseid DP-toiminguid, kui ka DP-süsteemi rikkeid, tõrkeid, sellega seotud intsidente ja ohuolukordi, et tagada toimingute ohutu jätkamine või lõpetamine. Väljaõpe ei tohiks piirduda vaid dünaamilise positsioneerimise operaatori ja kapteniga; täiendavat väljaõpet ja ettevalmistust võivad vajada ka teised personali liikmed pardal, näiteks elektrimehaanikud ja laevamehaanikud, selleks et nad oleksid võimelised täitma oma ülesandeid DP-laeval. Kaaluda võiks sobivate DP-õppuste korraldamist pardal läbiviidava väljaõppe ja ettevalmistuse raames. Dünaamilise positsioneerimise operaatorid peaksid olema tuttavad DP-toimingutega seotud dokumentide liikide ja eesmärkidega, näiteks kasutusjuhendid, tõrgete liigi ja mõju analüüsid (FMEA) ja suutlikkuse piirid.
Jaotis
B-V/g*
*Märkus: jaotistele B-V/a, B-V/b, B-V/c, B-V/d, B-V/e, B-V/f ja B-V/g vastavad konventsiooni reeglid ja koodeksi A osa jaotised puuduvad.
Polaarvetes sõitvate laevade kaptenite ja
ohvitseride väljaõpet käsitlevad juhised**
**Vt IMO assamblee resolutsioon A.1024(26) - Suunised polaarvetes sõitvatele laevadele.
1 On tähtis, et polaarvetes sõitvate laevade kaptenid, vahitüürimehed ja vahimehaanikud oleksid läbinud alljärgneva asjakohase väljaõppe ja ettevalmistuse:
.1 enne kui neile taolisel laeval ülesanded määratakse:
.1.1 kaptenite, vahitüürimeeste väljaõpe peaks sisaldama põhiteadmisi vähemalt lõigetes 2 kuni 11 loetletud teemadel, ja
.1.2 vahimehaanikute väljaõpe peaks sisaldama põhiteadmisi vähemalt lõigetes 3, 6, 10 ja 11 loetletud teemadel.
. 2 Kaptenid ja vanemmehaanikud peaksid omama piisavaid ja asjakohaseid polaarvetes laevade juhtimise kogemusi.
Jää omadused - jääalad
2 Erinevate jääkaartide tõlgendamine, meteoroloogiliste ja okeanograafiliste andmete piirangute teadvustamine, jääfüüsika, jää moodustumine, kasv, vananemine ja sulamisstaadiumid; jää liigid ja tihedus; jääsurutis; lumega kaetud jääst tulenev hõõrdumine; veepritsmete jäätumine ja laevade jäätumine; jäätumise vastased ettevaatusabinõud ning jäätumise tagajärgede leevendamine; jäärežiimid eri piirkondades ja eri aastaaegadel, sh Arktika ja Antarktika erinevused; jää- ja ilmastikutingimuste kiire muutumise tagajärgede teadvustamine; jäämägede liikumine ja paakjää.
Laeva toimivus jääs ja külmas kliimas
3 Laeva omadused; laevaliigid, kere konstruktsioonid; jäätugevdusnõuded; eri klassifikatsiooniühingute poolt kasutatavad jääklassid - polaarklass ja kohalikud eeskirjad; jääklasside piirangud; talvitumine ja laeva valmisolek; süsteemide toimivus madalatel temperatuuridel.
Laeva
reisi ja teekonna planeerimine jääoludes***
***Vt IMO assamblee resolutsioon A.999(25) - Kaugpiirkondades sõitvate reisilaevade reisi planeerimise suunised.
4 Ohutu laevatee valik ja teekonna planeerimine, vältides igal võimalusel jääd, sh mitmesuguste jääpiltide ja -andmete tõlgendamine teekonna strateegilise planeerimise etapis; avaveest jääga kaetud alale sisenemine, vältimaks jäämägesid ja ohtlikke jääolusid; navigeerimine, otsused selle kohta, millal on/ei ole ohutu jäätunud või jäämägedega aladele siseneda seoses pimeduse, ummiklainetuse, udu või rüsijääga.
Laeva käitamine ja juhtimine jääs
5 Jääga kaetud merealadele lähenemise eelsed ettevalmistused ja riskide hindamine; eri jääklassiga laevade iseseisev sõit eri liiki jääoludes; ohutu kiirus jää ja jäämägede olemasolul; suhtlus jäämurdja ja teiste laevadega; navigeerimine erineva jää tiheduse ja jääkatte tingimustes; liikumiseks suurema energiavajaduse teadvustamine; jäämägede kasutamine varjuna ja sõit läbi paakjää.
6 Eri liiki jõu- ja roolisüsteemide kasutamine, sh süsteemi tugevuse ja jõudluse piirangute teadustamine; kreeni ja diferendi süsteemide kasutamine; mootori koormus ja jahutusprobleemid.
Eeskirjad ja soovitused
7 Eri piirkondadesse sisenemist reguleerivad kohalikud nõuded, sh Antarktika leping; rahvusvahelised eeskirjad ja soovitused.
Seadmete piirangud
8 Polaarvetes maamärkide navigatsiooniks kasutamine ja sellega seotud ohud; kompassi parandused kõrgetel laiuskraadidel; radari eristusvõime ja jää elemendid jääst põhjustatud peegeldushäire korral; elektrooniliste asukohamäärangusüsteemide piirangud kõrgetel laiuskraadidel; merekaartide ja lootsi kirjelduste piirangud; kommunikatsioonisüsteemide piirangud.
Ohutusabinõud ja ohuolukorras kohaldatavad meetmed
9 Ohutuks navigeerimiseks vajalike hüdrograafiliste andmete kättesaadavus; ettevaatusabinõud halvasti kaardistatud vetes navigeerimisel; otsingu- ja päästetööde valmiduse ja vastutusega seotud piirangud, sh GMDSS süsteemi mereala A4 ja selle otsingu- ja päästesüsteemi kommunikatsioonipiirangud; ohuolukorra plaanide tundmine; teadmised pukseerimisest; teiste laevade ja kohaliku otsingu- ja päästeorganisatsiooniga sidepidamise tähtsus; meeskonna madalas temperatuuris viibimise ohtude teadvustamine; laeva mahajätmise ja jääl ellujäämise kord ja viisid; mürast ja vibratsioonist põhjustatud üleväsimus meeskonnas; täiendavate varude kaasavõtmine, näiteks kütus, toit ja lisariided; polaarvetes juhtuvate intsidentide täiendava raskusastme teadvustamine.
10 Tööohutuse korra kehtestamine; kõige sagedamini ette tulevate kere ja seadmete kahjustuste tundmine ning kahjustuste ärahoidmise viisid, tuletõrjesüsteemide piirangud.
Keskkonnaalased küsimused
11 Reostuse suhtes tundlikud merealad; alad, kus laevasõit on keelatud või kus laevasõitu tuleks vältida; MARPOLi eripiirkonnad; naftaheite seadmete piirangud; suurenenud prügi, pilsivee, naftajääkide ja sanitaarsüsteemide heitmete kogustega toimetuleku plaan; reostuse tagajärjed külmas kliimas.
VI PEATÜKK
Ohuolukordade, tööohutuse, turvalisuse, arstiabi ja päästmisega seotud teenistusülesandeid käsitlevad juhised
Jaotis B-VI/1
Kõigi meremeeste ohutusalase tutvustav koolitust, põhiväljaõpet ja õpetust käsitlevad juhised
TULEKAHJU ÄRAHOIDMINE JA TULETÕRJUMINE
1 Jaotises A-VI/1 nõutav tulekahju ärahoidmise ja tuletõrjumise alane väljaõpe peaks hõlmama vähemalt lõigetes 2 kuni 4 loetletud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi:
Teoreetiline väljaõpe:
2 Teoreetiline väljaõpe peaks hõlmama alljärgnevat:
.1 tule ja plahvatuse kolm elementi (tule kolmnurk): kütus; süttimise allikas, hapnik;
.2 süttimise allikad: keemilised; bioloogilised; füüsikalised;
.3 tuleohtlikud materjalid: süttivus; süttimistemperatuur, põlemistemperatuur; põlemiskiirus; soojusväärtus; alumine süttimispiir (LFL); ülemine süttimispiir (UFL); süttimisvahemik; inertiseerimine; staatiline elekter; leekpunkt; isesüttimine;
.4 tuleoht ja tule levik kiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtimise teel;
.5 reaktsioonivõime;
.6 tule ja kasutatavate kustutusainete klassifikatsioon;
.7 peamised tulekahju põhjused laeval: õlileke masinaruumis; sigaretid; ülekuumenemine (laagrid); kambüüsivarustus (pliidid, lõõrid, ahjupannid, keeduplaadid jne); isesüttimine (last, jäätmed jne), tuletööd (keevitamine, lõikamine jne); elektriaparaadid (lühis, ebaprofessionaalne parandamine); reaktsioonid, isesoojenemine ja isesüttimine; süütamine; staatiline elekter;
.8 tulekahju ärahoidmine;
.9 tule- ja suitsuandurid, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
.10 tuletõrjevarustus, sh:
.10.1 statsionaarsed tulekustutussüsteemid pardal ja nende asukoht; tuletõrjemagistraal, tuletõrjehüdrandid; rahvusvaheline kalda ühendusotsik; tule lämmatamise vahendid, süsihappegaas, vaht; survevett pihustavad tulekustustussüsteemid erikategooriatesse kuuluvates ruumides, jne; automaatsed piserdisüsteemid; avariituletõrjepump; avariigeneraator; pulberkustussüsteemid; nõutavate ja olemasolevate liikuvate seadmete üldine kirjeldus; kõrgsurve udutekitaja; ülipaisuv vaht; uued arengud ja seadmed;
.10.2 tuletõrjuja rõivastus, isiklik varustus; hingamisaparaat; elustamisaparaat; suitsukiiver või -mask; tulekindel päästeliin või rakmed; nende asukoht pardal, ja
.10.3 üldised seadmed, sh tuletõrjevoolikud, pihustid, ühendused, tuletõrjekirved; käsitulekustutid; tuletekid;
.11 ehitus ja korraldus, sh evakuatsiooniteed; tankide degaseerimise vahendid, A, B ja C klassi vaheseinad; inertgaasi süsteemid;
.12 tuletõrjekorraldus laeval, sh üldhäire; tulekaitsekavad, kogunemispaigad ja üksikisikute kohustused; side, sh laeva ja kalda vaheline side sadamas viibimisel; personali ohutuskord; regulaarsed õppused laeval; tuletõrjepatrullid;
.13 praktilised teadmised elustamisvõtetest;
.14 tuletõrjumise meetodid, sh häire andmine, tulekahju lokaliseerimine ja isoleerimine; lastiheit; keemilise reaktsiooni tõkestamine; jahutamine; lämmatamine; kustutamine; taassüttimise valve; suitsu väljatõmme, ja
.15 tulekustutusained, sh vesi, veejuga, vee pihustamine, veeudu, üleujutamine; ülipaisuv, keskmiselt paisuv ja vähepaisuv vaht; süsihappegaas; veekilet moodustav vaht (AFFF), pulberkustustuaine; uued arengud ja seadmed;
Praktiline väljaõpe
3 Alljärgnevalt kirjeldatud praktiline väljaõpe peaks toimuma täiesti realistlike õppetingimustega ruumides (näiteks tingimusi laeval imiteeriva valmendi abil) ning alati, kui võimalik, nii pimedas kui valges, ning õpilased peaksid omandama alljärgnevad oskused:
.1 eri liiki käsitulekustutite kasutamine;
.2 autonoomse hingamisaparaadi kasutamine;
.3 väiksemate tulekahjude kustutamine, näiteks elektrist, õlist või propaanist põhjustatud tulekahjud;
.4 suurte tulekahjude kustutamine veega, kasutades pihustus-/jugatüüpi pihusteid;
.5 tulekahju kustutamine vahu, pulbri või muu sobiva keemilise aine abil;
.6 päästeliiniga, kuid ilma hingamisaparaadita ülipaisuva vahuga täidetud ruumi sisenemine ja selle läbimine;
.7 autonoomse hingamisaparaadiga varustatult tule kustutamine suitsuga täidetud kinnises ruumis;
.8 tule kustutamine veeudu või muu sobiva tulekustutusaine abil tuld ja paksu suitsu täis eluruumis või masinaruumi valmendis;
.9 õlist põhjustatud tulekahju kustutamine udu tekitava seadme, pihustustüüpi pihusti, pulbrilise kustutusaine või vahuseadme abil;
.10 hingamisaparaadiga varustatult inimese päästmine suitsuga täidetud ruumist.
Üldist
4 Õpilastele tuleks ka selgitada pardal pideva valveloleku vajalikkust.
ESMAABIALASED BAASTEADMISED
5 Reegli VI/1 kohaselt põhiväljaõppesse kuuluvaid esmaabialaseid baasteadmisi tuleks õpetada kutseõppe alguses, eelistatavalt merelemineku eelse väljaõppe käigus, et meremehed saaksid õnnetuse või muu meditsiinilise hädajuhtumi korral koheselt tegutseda, enne kui esmaabioskustega või pardal arstiabi eest vastutav isik sündmuspaigale jõuab.
ISIKLIK OHUTUS JA ÜHISKONDLIK VASTUTUS
6 Administratsioonidel tuleks silmas pidada suhtlus- ja keeleoskuse olulisust inimelude ja vara ohutuse tagamisel merel ning merereostuse vältimisel. Arvestades meretööstuse rahvusvahelist iseloomu, laevadevahelises ja kalda ning laevavahelises suhtluses kõneside kasutamist, mitmerahvuseliste meeskondade üha laiemat levikut ja laevapere liikmete vajadust ohuolukorras reisijatega suhelda, võiks meresides ühise keele kasutuselevõtt aidata kaasa ohutusele, vähendades inimliku vea tegemise võimalusi olulise teabe edastamisel.
7 Kuigi inglise keel ei ole üleüldiselt kõikjal kasutatav, näitab igapäevaelu, et sellest on kiiresti saamas mereohutuse valdkonnas tavaliselt kasutatav suhtluskeel; osaliselt aitab sellele kaasa ka IMO meresidepidamise standardväljendite kasutamine.
8 Administratsioonid peaksid arvestama, millist kasu annaks meremeestele vähemalt algtasemel inglise keele sõnavara kasutamise oskuse tagamine (rõhuasetusega merendusterminitele ja merendusega seotud olukordadele).
Jaotis B-VI/2
Päästepaadi või -parve, valvepaadi ja kiirvalvepaadi vanema kutsetunnistuse väljaandmist käsitlevad juhised
1 Väljaõppele lubamiseks peaks taotleja tervislik seisund, eriti nägemise ja kuulmise osas vastama nõuetele.
2 Väljaõpe peaks olema vastavuses 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (koos muudatustega) (SOLAS) sätetega.
3 Osalisriigid võivad aktsepteerida tabelis A-VI/2-1 nõutud pädevustaseme säilitamise jaoks laeval läbiviidud väljaõpet ja omandatud kogemusi (näiteks osalemine õppustel) jaotise A-VI/2 lõigetes 6.1.2, 6.1.3, 6.1.4, 6.2.1 ja 12.1.5 loetletud valdkondades. Administratsioonid peaksid silmas pidama, et neis valdkondades saab pardal väljaõpet läbi viia vaid hea ilmaga ja siis, kui sadamaeeskirjad lubavad.
Jaotis B-VI/3
Tuletõrjealast täiendusõpet käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
Jaotis B-VI/4
Esmaabi andmist ja arstiabi käsitlevad juhised
Väljaõppekavad meremeestele, kes on määratud täitma tabeli A-VI/4-1 1. veerus loetletud ülesandeid ja kohustusi ning kandma vastutust, selleks et anda laeval esmaabi, peaksid võtma arvesse rahvusvaheline laevameditsiini juhendi uuendatud versiooni vastavaid sätteid.
Jaotis B-VI/5
Laeva turvaülema väljaõpet ja tunnistuse saamist käsitlevad juhised
1 Väljaõpe peaks olema vastavuses laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksi (ISPS-koodeksi) ja SOLAS konventsiooni (koos muudatustega) sätetega.
2 Väljaõppe läbinud laeva tuervaülem peaks oskama piisavalt inglise keelt, et õigesti tõlgendada ja edastada laeva või sadamarajatise turvalisust käsitlevaid sõnumeid.
3 Hädavajaduse korral, kui laeva turvaülema kutsetunnistusega isik ei ole ajutiselt kättesaadav, võib administratsioon lubada laeval konkreetseid turvalisusega seotud ülesandeid ja kohustusi täitval ja laeva turvaplaani tundval meremehel teenida laeva turvaülemana ja täita kõiki laeva turvaülema kohustusi ja kanda vastutust kuni järgmise sihtsadamani või kuni 30 päevase ajavahemiku jooksul, olenevalt sellest, kumb on pikem. Reeder peab niipea kui võimalik teavitama järgmise sihtsadama pädevaid võime kehtestatud töökorraldusest.
Jaotis B-VI/6
Kõigi meremeeste turvalisuse alast väljaõpet ja õpetust käsitlevad juhised
Tutvustav koolitus ja turvateadlikkus
1 Meremehed ja laevapersonal ei ole turvaeksperdid ning konventsiooni ega koodeksi sätete eesmärk pole neid selleks muuta.
2 Meremehed ja laevapersonal peaksid saama piisava turvalisuse alase väljaõppe, õpetuse ja tutvustava koolituse, et omandada neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ning arusaamad ning et ühiselt aidata suurendada meresõiduturvalisust.
3 Meremehed, kes ei ole määratud täitma turvalisuse alaseid ülesandeid, peavad läbima jaotises A-VI/6 sätestatud turvateadlikkuse alase väljaõppe või õpetuse vähemalt üks kord karjääri jooksul. Täiendusõpet ega pikendamist ei ole vaja, tingimusel et asjaomane meremees või laevapersonali liige täidab reegli VI/6 turvalisuse alase tutvustava koolituse nõudeid ning osaleb ISPS koodeksis nõutavatel õppustel ja harjutustel.
Turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud meremehed
4 Jaotises A-VI/6 nimetatud mõiste "turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud meremehed" tähendab meremehi, kes peavad täitma laeva turvaplaanist tulenevaid konkreetseid turvalisuse alaseid kohustusi ja kandma nende eest vastutust.
5 Turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud meremehed peavad läbima jaotises A-VI/6 sätestatud väljaõppe vähemalt üks kord karjääri jooksul. Täiendusõpet ega pikendamist ei ole vaja, tingimusel et asjaomane meremees või laevapersonali liige täidab reegli VI/6 turvalisuse alase tutvustava koolituse nõudeid ning osaleb ISPS koodeksis nõutavatel õppustel ja harjutustel.
6 Jaotise A-VI/6 kohase "turvalisuse alase tutvustava koolituse" läbiviijad ei peaks olema kohustatud täitma reegli I/6 või jaotise A-I/6 nõudeid.
7 Hädavajaduse korral, kui turvalisusega seotud ülesandeid laeval peab täitma turvalisuse alaseid ülesandeid täitma määratud pädevusega isik ning see isik ei ole ajutiselt kättesaadav, võib administratsioon lubada nimetatud ülesandeid täita meremehel, kes ei ole määratud täitma turvalisuse alaseid ülesandeid tingimusel, et ta tunneb laeva turvaplaani; see on lubatud kuni järgmise sihtsadamani või kuni 30 päevase ajavahemiku jooksul, olenevalt sellest, kumb on pikem.
VII PEATÜKK
Alternatiivtunnistusi käsitlevad nõuded
Jaotis B-VII/1
Alternatiivtunnistuste väljastamist käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
Jaotis B-VII/2
Teki- ja masinameeskonna integreeritud eriõppekava käsitlevad juhised
1 Osalisriigid peaksid tagama, et teki- ja masinameeskonna integreeritud eriõppekava:
.1 õpetatakse heakskiidetud väljaõppekava alusel;
.2 viiakse läbi kaldal asuvas mereõppeasutuses ja/või heakskiidetud õppelaeva pardal;
.3 dokumenteeritakse heakskiidetud praktikapäevikus.
Jaotis B-VII/3
Alternatiivtunnistuste väljastamise põhimõtteid käsitlevad juhised
(Sätted puuduvad)
VIII PEATÜKK
Vahiteenistust käsitlevad nõuded
Jaotis B-VIII/1
Töökõlbulikkust käsitlevad juhised
Üleväsimuse vältimine
1 Puhkeaja nõuete järgmisel peaks mõiste "muud möödapääsmatud operatiivolukorrad" tähendama ainult selliseid töid pardal, mida ei tohi ohutuse, turvalisuse või keskkonnakaitse kaalutlustel edasi lükata või mida ei olnud võimalik reisi alguses mõistlikult ette näha.
2 Kuigi
kõigile vastuvõetavat tehnilist määratlust mõistele "üleväsimus" ei
ole olemas, peaksid kõik, kes on seotud tööga laeval, oskama tähele panna üleväsimust
tekitavaid tegureid, muuhulgas ka organisatsiooni* poolt osutatud tegureid, ning
neid laeva tegevust puudutavate otsuste tegemisel arvesse võtma.
*Vt üleväsimust kui mehitamist ja ohutust mõjutavat tegurit käsitleva IMO assamblee resolutsiooni A.772(18) lisa lõikeid 2 kuni 4.4.1 ja MSC/Circ.1014 suuniseid üleväsimuse leevendamise ja ohjamise kohta.
3 Reegli VIII/1 kohaldamise tuleks arvesse võtta alljärgnevat:
.1 üleväsimuse vältimise meetmetega tuleks hoiduda ülipika ja ebamõistliku üldise tööaja lubamisest. Eriti oluline on mitte tõlgendada jaotises A-VIII/1 sätestatud puhkeaegu nõnda nagu tohiks kogu ülejäänud aja pühendada vahiteenistusele ja teiste kohustuste täitmisele;
.2 puhkeaegade sagedus ja pikkus, ja täiendava puhkuse võimaldamine on esmatähtsad selleks, et vältida aja jooksul üleväsimuse tekkimist;
.3 lühikestel merereisidel võib tingimusi kohandada, eeldusel et rakendatakse erimeetmeid ohutuse tagamiseks.
4 Jaotise A-VIII/1 lõikes 9 märgitud erandeid tuleks tõlgendada kui ILO 1996. aasta meremeeste tööaja ja laevade mehitamise konventsioonis nr 180 või 2006. aasta konsolideeritud meretöönormide konventsioonis (selle jõustumisel) sätestatud erandeid. Osalisriigid peaksid määratlema, millistel asjaoludel nimetatud erandeid kohaldatakse.
5 Administratsioonid peaksid üleväsimuse vältimiseks kehtestatud sätted laevaõnnetuste uurimise tulemusena saadud teabe alusel alati läbi vaatama.
Uimastite ja alkoholi kuritarvitamise vältimine
6 Uimastite ja alkoholi kuritarvitamine mõjutab otseselt meremehe töökõlbulikkust ja suutlikkust täita vahiteenistuse ning määratud ohutuse, reostuse vältimise ja turvalisuse alaseid kohustusi. Uimastite või alkoholi mõju all olevatel meremeestel ei tohiks lubada täita vahiteenistuse ning määratud ohutuse, reostuse vältimise ja turvalisuse alaseid kohustusi seni, kuni nimetatud ülesannete täitmist segavad asjaolud ei ole kõrvaldatud.
7 Administratsioonid peaksid võtma piisavaid meetmeid selleks, et alkohol ja uimastid ei kahjustaks vahipersonali ja nende personali liikmete võimeid, kes on määratud täitma ohutuse, reostuse vältimise ja turvalisuse alaseid kohustusi, ning vastavalt vajadusele nägema ette jälgimise programmid:
.1 selleks, et tuvastada uimastite ja alkoholi kuritarvitamist;
.2 mis austavad asjaomaste isikute väärikust, eraelu puutumatust, konfidentsiaalsust ja põhiõigusi, ja
.3 mis võtavad arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi suuniseid.
8 Reederid peaksid kaaluma selgesõnalise kirjaliku uimastite ja alkoholi kuritarvitamise vältimise poliitika rakendamist, sh alkoholi tarvitamise keelu rakendamist neli tundi enne vahti asumist, lülitades selle reederi kvaliteedi tagamise programmi või korraldades meremeeste teavitamist ja koolitust.
9 Uimastite
ja alkoholi kuritarvitamise vältimise programmide koostajad peaksid võtma
arvesse ILO väljaannet "Uimastite ja alkoholi kuritarvitamise vältimise
programmid merenduses (planeerimise käsiraamat)"** koos selle võimalike muudatustega.
**Nimetatud käsiraamatu III lisas on "Uimastite ja alkoholi testimise suunavad põhimõtted üleilmseks kasutamiseks merenduses". Suunavad põhimõtted võttis vastu ILO/WHO meremeeste tervise ühiskomitee mais 1993.
Jaotis B-VIII/2
Vahiteenistuse korraldust ja põhimõtteid käsitlevad juhised
1 Reederid, kaptenid ja vahiohvitserid peaksid arvesse võtma alljärgnevaid tegevusjuhiseid.
1. OSA - TUNNISTUSI KÄSITLEVAD JUHISED
(Sätted puuduvad)
2. OSA - REISI PLANEERIMIST KÄSITLEVAD JUHISED
(Sätted puuduvad)
3. OSA - VAHITEENISTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
(Sätted puuduvad)
4. OSA - VAHITEENISTUST MEREL KÄSITLEVAD JUHISED
Osa 4-1 - Navigatsioonivahi põhimõtteid käsitlevad juhised
Sissejuhatus
2 Erijuhised võivad osutuda vajalikuks teatud liiki laevade jaoks, samuti ohtlikku, toksilist või väga tuleohtlikku lasti vedavate laevade jaoks. Nimetatud tegevusjuhised peaks vastavalt vajadusele kehtestama kapten.
3 On esmatähtis, et vahitüürimehed mõistaksid, et nende tööülesannete tõhusast täitmisest sõltub inimelude ja vara ohutus ning turvalisus merel ja merekeskkonna reostuse vältimine.
Ankruvaht
4 Vastavalt STCW koodeksi VIII peatüki jaotise A-VIII/2, osa 4-1 lõikele 51 avatud ankruplatsil, avatud reidil või mistahes muudes avamere tingimustes seisva laeva kapten peaks hoolitsema selle eest, et vahikorraldus oleks alati piisav ohutu vahi tagamiseks. Alati peaks tüürimees vastutama ohutu ankruvahi pidamise eest.
5 Vahiteenistuse korraldamisel, kooskõlas vajadusega tagada laeva ohutus ning turvalisus ning merekeskkonna kaitse, peaks kapten arvestama kõiki asjakohaseid asjaolusid ning tingimusi, näiteks:
.1 pideva valveloleku tagamine kuulde- ja silmvaatluse ning kõigi muude olemasolevate vahendite abil;
.2 laevadevahelise ja kalda ning laevavahelise suhtluse nõuded;
.3 valdavad ilmastiku-, mere-, jäätingimused ja hoovused;
.4 vajadus pidevalt laeva asukohta jälgida;
.5 ankruplatsi olemus, suurus ja tingimused;
.6 liiklustingimused;
.7 laeva turvalisust mõjutada võivad olukorrad;
.8 laadimise ja lossimise toimingud;
.9 laevapere liikmete valvesse määramine;
.10 kapteni hoiatamise ja mootori valmisoleku tagamise kord.
Osa 4-2 - Masinavahi põhimõtteid käsitlevad juhised
6 Erijuhised võivad osutuda vajalikuks teatud liiki pea- või abiseadmetega laevade jaoks, samuti ohtlikku, toksilist või väga tuleohtlikku või muud erilist lasti vedavate laevade jaoks. Nimetatud tegevusjuhised peaks vastavalt vajadusele kehtestama vanemmehaanik.
7 On esmatähtis, et vahimehaanikud mõistaksid, et nende masinavahi ülesannete tõhusast täitmisest sõltub inimelude ja vara ohutus merel ja merekeskkonna reostuse vältimine.
8 Enne masinavahi vastuvõtmist peaks vahti asuv mehaanik:
.1 teadma, kus asuvad ja kuidas kasutada seadmeid, mis on ette nähtud inimelude ohutuse tagamiseks ohtlikus või toksilises keskkonnas;
.2 veenduma, et esmaabi andmiseks, eriti põletuste ja kuuma vedelikuga põletamise korral vajalikud materjalid asuvad kergesti kättesaadavas kohas, ja
.3 kui laev on ohutult sadamas sildunud ja ankrusse heitnud, olema teadlik:
.3.1 lastitoimingutest, hooldus- ja remonditööde olukorrast ning kõigist muudest vahti puudutavatest asjaoludest;
.3.2 reisijate ja meeskonna majutamisel, lastitoimingutel, puhta vee ja heitveesüsteemide käitamisel kasutatavatest abimasinatest.
Osa 4-3 - Raadiovahti käsitlevad juhised
Üldsätted
9 Muuhulgas nõuab raadioeeskiri, et iga laeva raadiojaam oleks litsentseeritud, et lõplik vastutus selle eest lasuks kaptenil või muul laeva eest vastutaval isikul ja et seda kasutataks vaid nõuetekohaselt kvalifitseeritud personali kontrolli all. Samuti sätestab raadioeeskiri, et hädahäiret tohib saata ainult kapteni või muu laeva eest vastutava isiku volitusel.
10 Kapten peaks pidama silmas, et kõik isikud, kes on määratud vastutama hädahäire saatmise eest, peavad olema laeva raadioseadmete osas instrueeritud, neid tundma ja oskama neid kasutada vastavalt reegli I/14 lõike 1.5. nõuetele. See tuleks registreerida logiraamatus või raadiopäevaraamatus.
Vahiteenistus
11 Lisaks raadiovahi nõuetele peaks iga merelaeva kapten:
.1 tagama raadiojaama nõuetekohase mehitamise selleks, et pidada üldsidet, eriti tavasidet, võttes arvesse raadiojaama käitama volitatud isikute kohustustest tulenevaid piiranguid, ja
.2 tagama pardal olevate raadioseadmete ja reservtoiteallikate (juhul, kui need on paigaldatud) töökorras oleku.
12 Isik, kes on häireplaanis määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, peaks andma kõigile asjaomastele laevapere liikmetele regulaarselt vajalikku õpetust ja teavet raadioseadmete kasutamise ja merehäda- ning ohutustoimingute kohta. See tuleks registreerida raadiopäevaraamatus.
13 Iga sellise laeva kapten, mille kohta ei kehti 1974. aasta SOLAS konventsioon, peaks nõudma administratsiooni poolt kehtestatud ja raadioeeskirja arvestava nõuetekohase vahiteenistuse pidamist.
Ekspluatatsioon
14 Enne väljasõitu peaks raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, tagama:
.1 merehäda ja ohutusseadmete ja reservtoiteallikate töökorras oleku ning selle registreerimise raadiopäevaraamatus;
.2 kõigi rahvusvahelise lepinguga nõutud dokumentide, laeva raadiojaamadele määratud teadete ja administratsiooni nõutud lisadokumentide kättesaadavuse ja ajakohastamise kõige värskemate täiendustega ning kõigist lahknevustest kaptenile ettekandmise;
.3 raadiokella vööndiaja signaalide järgi õigeks panemise;
.4 antennide õige paigutamise, ühendamise ja töökorras oleku;
.5 niivõrd kui see on praktiliselt saavutatav, laeva navigeerimispiirkonna ja kapteni poolt soovitud muude piirkondade tavaliste ilmateadete ja navigatsioonihoiatuste ajakohastamise ning nimetatud teadete ja hoiatuste edastamise kaptenile.
15 Väljasõidul ja jaama avamisel peaks vahiradist:
.1 kuulama kohaseid hädahäirete sagedusi, et tuvastada võimalikke merehäda situatsioone, ja
.2 saatma liiklusettekandeid (nimi, asukoht, sihtpunkt jne) kohalikule kaldajaamale ja teistele kaldajaamadele, kust võib olla oodata üldside teateid.
16 Jaama avatud olles peaks vahiradist:
.1 kontrollima vähemalt kord päevas raadiokella õigsust vööndiaja signaalide järgi;
.2 saatma raadioside ettekandeid sellise kaldajaama teeninduspiirkonda sisenemisel ja lahkumisel, kust võib oodata üldside teateid, ja
.3 edastama ettekandeid laevaettekannete süsteemi vastavalt kapteni juhistele.
17 Kui laev on merel, peaks raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, tagama alljärgevate seadmete töökorras oleku:
.1 digitaalselektiivväljakutsesüsteemi (DSC) merehäda ja ohutusseadmed, võttes vähemalt kord nädalas testkõne, ja
.2 merehäda ja ohutusseadmed, testides neid vähemalt kord nädalas, kuid ilma signaali saatmata.
Testide tulemused tuleks registreerida raadiopäevaraamatus.
18 Raadioside operaator, kes on määratud üldist sidet pidama, peaks tagama tõhusa vahi pidamise neil sagedustel, millistel võidakse sideteateid vahetada, võttes arvesse laeva asukohta nimetatud kaldajaamade ja kosmoseside maapealsete kaldajaamade suhtes, kust võib oodata teateid. Teadete vahetamisel peaksid raadioside operaatorid juhinduma Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) asjakohastest soovitustest.
19 Jaama sulgemisel laeva sadamasse jõudes peaks vahiradist teavitama laeva saabumisest ja jaama sulgemisest kohalikku kaldajaama ja teisi kaldajaamu, kellega sidet peeti.
20 Raadiojaama sulgemisel peaks raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul:
.1 tagama saateantennide maandamise, ja
.2 kontrollima, kas reservtoiteallikad on piisavalt laetud.
Hädahäired ja tegutsemine hädahäire puhul
21 Hädahäire või hädakõne omab absoluutset eesõigust kõigi teiste teadete ees. Kõik sellise signaali saanud jaamad on raadioeeskirja kohaselt kohustatud lõpetama igasuguste muude teadete edastamise, mis võiksid hädasidet segada.
22 Kui merehädas on oma laev, peaks raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, võtma koheselt vastutuse raadioeeskirja ja asjakohaste Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside sektori (ITU-R) soovituste rakendamise eest.
23 Hädahäire vastuvõtmisel:
.1 peaks vahiradist teatama sellest kaptenile ning vajadusel raadioside operaatorile, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, ja
.2 raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, peaks hindama olukorda ja võtma koheselt vastutuse raadioeeskirja ja asjakohaste Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside sektori (ITU-R) soovituste rakendamise eest.
Side kiirolukorras
24 Oma laeva puudutavate kiirteadete puhul peaks raadioside operaator, kes on määratud vastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, võtma koheselt vastutuse raadioeeskirja ja asjakohaste Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside sektori (ITU-R) soovituste rakendamise eest.
25 Arstlikke nõuandeid puudutavate teadete puhul peaks raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, järgima raadioeeskirja ja täitma vastavates rahvusvahelistes dokumentides avaldatud (vt lõige 14.2) või satelliitteenuste osutaja poolt osutatud tingimusi.
26 12. augusti 1949. aasta Genfi konventsioonide lisaprotokollis määratletud meditsiinilise transpordiga seotud teadete puhul, mis on seotud rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitsmisega (I protokoll), peaks raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul, järgima raadioeeskirja.
27 Kiireteate vastuvõtmisel peaks vahiradist teatama sellest kaptenile ning vajadusel raadioside operaatorile, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul.
Ohutusside
28 Edastatava ohutusteate puhul peaksid kapten ja vahiradist järgima raadioeeskirja.
29 Ohutusteate vastuvõtmisel peaks vahiradist võtma teatavaks selle sisu ning tegutsema kapteni juhiste järgi.
30 Sillalt-sillale side peaks toimuma 13. VHF kanalil. Sillale-sillale sidet nimetatakse raadioeeskirjas laevadevaheliseks navigeerimise ohutussideks.
Raadiopäevaraamat
31 Raadiopäevaraamatusse tuleks teha täiendavaid sissekandeid vastavalt lõigetele 10, 12, 14, 17 ja 33.
32 Võimaluse korral tuleks tuvastada ja raadiopäevaraamatus registreerida lubamatute teadete edastamise ja kahjulike häirete esinemise juhtumid ning nendest vastavalt raadioeeskirjale ning administratsioonile ette kanda, esitades vastava väljavõtte raadiopäevaraamatust.
Akude hooldus
33 Mistahes raadioseadmete osa toiteks kasutatavate akude, sh katkematu toite tagamisega seotud akude eest vastutab raadioside operaator, kes on määratud esmavastutajaks raadioside eest merehäda juhtumite puhul ning neid tuleks
.1 igapäevaselt testida nii koormusega kui ilma ning vajadusel laadida;
.2 iganädalaselt testida hüdromeetriga, juhul kui see on teostatav, või sobiva koormustestiga, kui hüdromeetrit ei ole võimalik kasutada, ja
.3 igakuiselt testida iga aku ja selle ühenduste turvalisuse ning akude ja nende korpuste seisundi suhtes.
Testide tulemused tuleks registreerida raadiopäevaraamatus.
5 OSA - SADAMAVAHTI KÄSITLEVAD JUHISED
(Sätted puuduvad)"
Lisa Manila muudatused resolutsioon nr 1 (inglise keeles)
Lisa Manila muudatused resolutsioon nr 2 (inglise keeles)
Facebook
Twitter