Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:04.12.2013
Avaldamismärge:RT II, 23.10.2013, 2

Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

02.12.2019 14:05
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, eemaldatud liigne tekst „ja selle juurde kuuluv protokoll“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Vastu võetud 19.10.2012

Lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariik ja Mehhiko Ühendriigid,

soovides sõlmida lepingu tulumaksudega topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1
LEPINGU SUBJEKT

Lepingut kohaldatakse selle isiku suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.

 

Artikkel 2
LEPINGU ESE

1. Lepingut kohaldatakse lepinguosaliste riikide kehtestatud tulumaksude suhtes, sõltumata nende kogumise viisist.

2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu.

3. Maksud, mille suhtes lepingut eelkõige kohaldatakse, on:

a) Eestis tulumaks (edaspidi Eesti maks); 

b) Mehhikos:
     (i) föderaalne tulumaks;
     (ii) äritegevuse ühetaolise määraga maks
     (edaspidi Mehhiko maks).

4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.

 

Artikkel 3
PÕHIMÕISTED

1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses:

a) Mehhiko tähendab Mehhiko Ühendriike ja geograafilises mõttes hõlmab see Mehhiko Ühendriikide territooriumi, samuti föderatsiooni lahutamatuid osi, saari, sealhulgas külgnevates vetes olevad rahusid ja rannikusaari, Guadalupe ja Revillagigedo saari, mandrilava, merepõhja ning saarte, rannikusaarte ja rahude maapõue, territoriaalmerd, siseveekogusid ja muid alasid, kus Mehhiko võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhja, maapõue ja katvate vete loodusvarade uurimise ja kasutamise ning riigi territooriumi õhuruumi suhtes rahvusvahelise õigusega sätestatud ulatuses ja tingimustel;

b) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhja ja maapõue ning seal leiduvate loodusvarade suhtes;

c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Eesti või Mehhiko;

d) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust;

e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;

f) ettevõtja mõistet kohaldatakse mis tahes äritegevuse suhtes;

g) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja on kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendist ettevõtja;

h) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis;

i) äritegevus hõlmab kutsetegevust ja muud ettevõtlust;

j) pädev ametiisik on:
     (i) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja;
     (ii) Mehhikos riiklik rahandus- ja krediidiministeerium;

k) kodanik on:
     (i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik ja
     (ii) juriidiline isik või muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel;

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest. Maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.

 

Artikkel 4
RESIDENT

1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane elu- või asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise koha või muu sellise kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka lepinguosalist riiki, selle kohaliku omavalitsuse üksust või muud haldusüksust ja selle riigi tunnustatud pensionifondi või pensioniskeemi. Termin ei hõlma isikut, kes on selle riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles riigis.

2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

   a) ta on selle riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas riigis, siis on ta selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

   b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;

   c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle riigi resident, mille kodanik ta on;

   d) kui isik on mõlema riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.

3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel, arvestades kõrgeima juhtimisorgani asukohta ja isiku asutamise kohta; see ei kehti füüsilise isiku kohta.

 

Artikkel 5
PÜSIV TEGEVUSKOHT

1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.

2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
   a) juhtkonna asukohta;
   b) filiaali;
   c) kontorit;
   d) tehast;
   e) töökoda ja
   f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta.

3. Termin püsiv tegevuskoht hõlmab samuti:

   a) ehitusplatsi ja ehitus-, montaaži- või seadmestamistöid ning nende üle teostatavat järelevalvet, kui platsil tegutsetakse või selliseid töid tehakse või nende järele valvatakse üle kuue kuu;

   b) teenuste pakkumist, sealhulgas nõustamis- või juhtimisteenust, millega tegelevad ettevõtja töötajad või selleks palgatud muud isikud, kui selline tegevus kestab lepinguosalises riigis vähemalt 183 päeva 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

   c) isiku kutsetegevust ja ettevõtlust, kui selline tegevus kestab lepinguosalises riigis vähemalt 183 päeva 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks ettevõtja äritegevuse kindlat kohta, kus:

   a) ettevõtja kasutab ehitist üksnes talle kuuluva kauba ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;

   b) ettevõtja hoiab oma kaubavaru üksnes ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;

   c) ettevõtja hoiab endale kuuluvat ja teisele ettevõtjale üksnes töötlemiseks antavat kaupa;

   d) ostetakse üksnes ettevõtjale vajalikku kaupa või kogutakse talle vajalikku teavet;

   e) tehakse muid üksnes ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid;

   f) tehakse ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid mitmel punktides a–e loetletud eesmärgil.

5. Kui isik tegutseb ettevõtja nimel ning on volitatud sõlmima ja tavaliselt sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtja nimel lepinguid, siis lõigetest 1 ja 2 olenemata on ettevõtjal selles riigis püsiv tegevuskoht nende tehingute kaudu, mis on teinud tema nimel tegutsev isik; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust selle lõike tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks; see lõige ei kehti lõikes 6 nimetatud isikute kohta.

6. Ettevõtjal ei ole teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta, kui tema äritegevus selles riigis toimub ainult maakleri, komisjonäri või muu sõltumatu vahendaja kaudu ja selle isiku tegevust võib käsitada tema tavapärase äritegevusena.

7. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist äriühingut või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.

 

Artikkel 6
KINNISVARATULU

1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hõlmab igal juhul  kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest. Kinnisvarana ei käsitata laeva, paati ega õhusõidukit.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulu suhtes.

4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulu suhtes.

 

Artikkel 7
ÄRIKASUM

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale. Püsiva tegevuskoha kaudu müüdava kaubaga samase või sama laadi kauba müügist saadud kasumi võib omistada püsivale tegevuskohale, kui on tõendatud, et müük oli korraldatud eesmärgiga vältida maksustamist püsiva tegevuskoha riigis.

2. Lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht see on.

3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal.

4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks juhul, kui meetodi rakendamise tulemus on kooskõlas selle artikli põhimõtetega.

5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma tarbeks.

6. Eelmistes lõigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta.

7. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu.

 

Artikkel 8
RAHVUSVAHELINE VEDU

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasumi maksustab ainult see riik.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka kasumi suhtes, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis.

 

Artikkel 9
SEOTUD ETTEVÕTJAD

1. Kui

   a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või

   b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis

ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.

2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib teine lepinguosaline riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

 

Artikkel 10
DIVIDENDID

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendist dividendisaajale, maksustab ainult see teine riik.

2. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu tulu osalusest või muud kasumijaotist seda maksva äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

4. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskohaga.

 

Artikkel 11
INTRESS

1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada:

   a) 4,9 protsenti intressi brutosummast, kui intressi on makstud pankadele,  pensionifondidele või pensioniskeemidele;

   b) 10 protsenti intressi brutosummast kõikidel muudel juhtudel.

3. Lõikest 2 olenemata maksustab lõikes 1 nimetatud intressi ainult lepinguosaline riik, kus intressi saaja on resident, kui:

   a) intressi on makstud lepinguosalisele riigile, selle kohaliku omavalitsuse üksusele või muule haldusüksusele või lepinguosalise riigi keskpangale;

   b) intressi maksab punktis a nimetatud üksus;

   c) intressi on makstud Banco Nacional de Comercio Exterior S.N.C., Nacional Financiera S.N.C. või Banco Nacional de Obras y Servicios Públicos S.N.C. või lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel muu asutuse antud, tagatud või kindlustatud laenult;

   d) intressi on makstud Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse või lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel muu asutuse antud, tagatud või kindlustatud laenult.

4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud või tagamata, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse väärtpaberitest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest, samuti muu tulu, mida käsitatakse raha laenamisest saadud tuluna selle lepinguosalise riigi seaduste alusel, kus tulu tekkis. Termin intress ei hõlma artikli 10 lõike 2 kohaselt dividendina käsitatavat tulu

5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsivas tegevuskohaga ning kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summa suhtes. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.

 

Artikkel 12
LITSENTSITASU

1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Nimetatud litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult võetava maksu määr ületada 10 protsenti litsentsitasu brutosummast.

3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse:

   a) patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või tehnoloogilise protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest;

   b) tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest;

   c) tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest;

   d) kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kino- või telefilmi või raadio- või televisioonisaate salvestise) või teadustöö autoriõiguse kasutamise või kasutamise õiguse eest.

Olenemata artiklist 13, hõlmab termin litsentsitasu ka makseid, mida saadakse selliste õiguste või varade võõrandamisest, mis sõltuvad nende tootlikkusest või kasutusest.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas toimuva tegevusega ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on selle lepinguosalise riigi resident või mitte.

6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab asja kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summa suhtes. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.

 

Artikkel 13
KASU VARA VÕÕRANDAMISEST

1. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.

2. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse või muud samalaadsed õigused, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib võõrandamisest saadud kasu maksustada see teine riik. 

3. Kui lepinguosalise riigi resident saab eelmises lõikes nimetamata kasu osaluse või muude sarnaste õiguste võõrandamisest äriühingus, mis on teise lepinguosalise riigi resident, võib kasu maksustada see teine lepinguosaline riik. Kasult võetava maksu määr ei või ületada 10 protsenti.

4. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses, või püsiva tegevuskoha võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.

5. Kui lepinguosalise riigi ettevõtja saab kasu rahvusvahelises veos kasutatava laeva või õhusõiduki või nende kasutamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab kasu ainult see riik.

6. Eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja.

 

Artikkel 14
PALGATÖÖ

1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see riik, arvestades artikleid 15, 17 ja 18. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib nimetatud tasu maksustada see teine riik.

2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepinguosaline riik, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:

   a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva 12-kuulise perioodi vältel ja

   b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident ja

   c) tööandja ei maksa tasu teises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.

3. Eelmistest lõigetest olenemata võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelises veos kasutataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see lepinguosaline riik.  

 

Artikkel 15
JUHATUSE LIIKME TASU

Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine riik.

 

Artikkel 16
ESINEJA JA SPORTLASE TULU

1. Artiklitest 7 ja 14 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Artiklitega 7 ja 14 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase teenitud tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja või sportlane saab tulu lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, mida peamiselt rahastatakse ühe või mõlema lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane on resident.

 

Artikkel 17
PENSION

1. Lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni ja muud seda laadi tasu maksustab ainult see riik, välja arvatud artikli 18 lõikes 2 nimetatud pension.

2. Lõikest 1 olenemata maksustab pensioni ja lepinguosalise riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse sotsiaalkindlustussüsteemi alusel makstava muu väljamakse ainult see riik.

 

Artikkel 18
AVALIK TEENISTUS

1. Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus maksab isikule riigi, omavalitsusüksuse või muu haldusüksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see riik. Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles riigis ja ta on selle riigi resident ning täidetud on üks alljärgnevatest tingimustest:
   a) ta on selle lepinguosalise riigi kodanik või
   b) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.

2. a) Pensioni ja muud tasu, mida lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus maksab või mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle riigi, omavalitsusüksuse või muu haldusüksuse asutuses, maksustab ainult see riik olenemata lõikest 1.

   b) Sellist pensioni ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui pensioni saaja on teise riigi resident ja kodanik.

3. Lepinguosalise riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palga, pensioni ja muu tasu suhtes kohaldatakse artikleid 14, 15, 16 ja 17.

 

Artikkel 19
ÜLIÕPILASE TULU

Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha riiki asuvast allikast.

 

Artikkel 20
MUU TULU

1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see riik.

2. Lõiget 1 ei kohaldata selle tulu suhtes, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes ning kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga; lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulu suhtes. Eelmises lauses nimetatud juhtudel kohaldatakse artiklit 7.

3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi teisest lepinguosalisest riigist saadud tulu maksustada ka see teine riik.

 

Artikkel 21
TOPELTMAKSUSTAMISE KÕRVALDAMISEKS KASUTATAVAD MEETODID

1. Kooskõlas Mehhiko seadustega, mida võidakse muuta üldpõhimõtet muutmata,  ja arvestades seaduses sätestatud piirangutega, lubab Mehhiko oma residendi maksust maha arvata:

   a) Eestis tekkinud tulult tasutud Eesti maksu summas, mis ei ületa sellelt tulult Mehhikos tasutavat maksu;

   b) dividendi maksmise aluseks olevalt tulult tasutud Eesti maksu, kui äriühing saab dividendi Eesti residendist äriühingult, kelle osa- või aktsiakapitalist kuulub talle vähemalt 10 protsenti.

2. Eesti residendi puhul välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:

   a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Mehhikos, vabastab Eesti selle tulu maksust, arvestades punkti b ning lõiget 3;

   b) kui Eesti resident saab tulu, mida artikli 11 lõike 2 ja artikli 12 lõike 2 kohaselt võib maksustada Mehhikos, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Mehhikos tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa maksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist Mehhikost saadud tulult.

3. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt selles riigis maksust vabastatud, võib see riik sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukohustuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.

 

Artikkel 22
VÕRDNE KOHTLEMINE

1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. Seda lõiget kohaldatakse olenemata artiklist 1 ka isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise riigi resident.

2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat  püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi ettevõtjale makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendi puhul; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel.

4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepinguosalise riigi resident või milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse ettevõtjaga.

5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.

6. Seda artiklit kohaldatakse olenemata artiklist 2 kõigile maksudele.

 

Artikkel 23
VASTASTIKUSE KOKKULEPPE MENETLUS

1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide seadustest sõltumata esitada kaebuse oma lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule; kui tema kaebuse suhtes tuleb kohaldada artikli 22 lõiget 1, esitab ta asja menetlemiseks selle lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule, mille kodanik ta on. Kaebus esitatakse menetlemiseks kolme aasta jooksul alates päevast, millal saadi teada lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.

2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida ning teise lepinguosalise riigi pädevat ametiisikut teavitatakse kaebusest määratud tähtaja või maksudeklaratsiooni esitamise (kuu)päevast arvates kolme aasta jooksul, olenevalt kumb on hilisem. Kokkulepe tuleb saavutada kahe aasta jooksul arvates päevast, mil pädev ametiisik küsimuse ametlikult tõstatas ja saavutatud kokkulepe täidetakse kümne aasta jooksul arvates määratud tähtajast või maksudeklaratsiooni esitamise päevast, olenevalt kumb on hilisem, või pikema aja jooksul, kui seda lubavad selle teise riigi õigusaktid.

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega konsulteerida ka lepingus käsitlemata juhtudel.

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult.

5. Olenemata teistest lepingutest, mida lepinguosalised riigid on sõlminud või sõlmivad, lahendatakse artiklis 2 nimetatud maksudega või ebavõrdse kohtlemisega või lepingu kohaldamisalaga seotud vaidlused lepinguosalise riigi võetud meetmete suhtes ainult selle lepingu alusel, kui pädevad ametiisikud ei ole kokku leppinud teisiti.

 

Artikkel 24
TEABEVAHETUS

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks ja riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.

2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma seaduste alusel saadud teavet; teave antakse üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 viidatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või teostab eeltoodu üle järelevalvet. Teavet kasutatakse ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepinguosalise riigi seadused ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik kiidab sellise kasutuse heaks.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:

   a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;

   b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;

   c) anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust või tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab nõutud teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu.

5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab osalust isikus.

 

Artikkel 25
ABI MAKSUDE SISSENÕUDMISEL

1. Lepinguosalised riigid abistavad teineteist maksunõuete täitmisele pööramisel. Artiklid 1 ja 2 abi osutamist ei piira. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad selle artikli kohaldamise korras omavahel kokku leppida.

2. Selles artiklis tähendab maksunõue lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud maksukohustuse summat, tingimusel et maksustamine ei ole vastuolus lepingu ega muu dokumendiga, mille pooled on lepinguosalised riigid, samuti selle summaga seotud intressi ja trahvi ning maksu kogumise või võlgniku vara säilitamise kulusid.

3. Kui lepinguosalise riigi maksunõue on selle riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja maksukohustuslane ei saa sel ajal selle riigi seaduste kohaselt maksunõude täitmisele pööramist ära hoida, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude täitmisele pööramise üle. Teine lepinguosaline riik kogub maksunõude summa kooskõlas oma maksude sundsissenõudmist ja kogumist käsitlevate seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega.

4. Kui lepinguosaline riik võib maksunõude täitmisele pööramise tagamiseks oma õiguse kohaselt rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude üle, et  rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid. Teine lepinguosaline riik rakendab maksukohustuslase vara säilitamise abinõusid kooskõlas oma seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega, isegi kui nende abinõude rakendamise ajal ei ole maksunõue esimesena nimetatud riigis täitmisele pööratav või on maksukohustuslasel õigus ära hoida selle täitmine.

5. Kui lepinguosaline riik on lõigetes 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel maksunõude üle võtnud, ei kohaldata neist lõigetest olenemata selles riigis selle nõude suhtes ajapiiranguid ega eeliseid, mida kohaldatakse maksunõude suhtes selle riigi seaduste kohaselt. Lisaks ei ole lõigete 3 ja 4 eesmärgil ülevõetud maksunõudel lepinguosalises riigis eelist, mis on sellel maksunõudel teise lepinguosalise riigi seaduste kohaselt.

6. Lepinguosalise riigi maksunõude olemasolu, selle kehtivuse ja summa üle peetavaid vaidlusi menetleb selle riigi kohus või haldusasutus.

7. Kui lepinguosalise riigi lõike 3 või 4 kohase taotluse esitamise ja teise lepinguosalise riigi poolt summa kogumise ja selle esimesena nimetatud lepinguosalisele riigile ülekandmise vahelisel ajal maksunõue lakkab olemast, siis:

   a) lõikes 3 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mis on selle riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja mille täitmisele pööramist maksukohustuslane ei saa sellel ajal selle riigi seaduste kohaselt  ära hoida, või

   b) lõikes 4 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mille suhtes see riik võib oma seaduste kohaselt rakendada maksukohustuslase vara  säilitamise abinõusid, et tagada selle täitmine,

teatab esimesena nimetatud riigi pädev ametiisik sellest viivitamata teise riigi pädevale ametiisikule ja teise riigi valikul esimesena nimetatud riik kas peatab oma taotluse või võtab selle tagasi.

8. Seda artiklit ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:

   a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;

   b) rakendada abinõusid, mis on vastuolus avaliku korraga;

   c) osutada abi, kui teine lepinguosaline riik ei ole võtnud kõiki oma seaduste ja halduspraktikaga võimaldatud asjakohaseid kogumis- või säilitamismeetmeid;

   d) osutada abi juhul, kui see tekitaks sellele riigile halduskoormust, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne teise riigi saadava kasuga.

 

Artikkel 26
DIPLOMAATILISE ESINDUSE JA KONSULAARASUTUSE TÖÖTAJA

Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.

 

Artikkel 27
LEPINGU JÕUSTUMINE

1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub 30 päeva möödumisel hilisema teate kuupäevast.

2. Lepingut kohaldatakse:

   a) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist makstud tulult kinnipeetava maksu suhtes;

   b) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisaastal saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.
 

Artikkel 28
LEPINGU LÕPETAMINE

Leping on jõus kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu, kui lepingu jõustumisest on möödunud viis aastat ja teade lepingu lõpetamisest on saadetud diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kuus kuud enne seda.

Sel juhul ei kohaldata lepingut:

   a) lepingu lõpetamise teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist makstud tulult kinnipeetava maksu suhtes;

   b) lepingu lõpetamise teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisaastal saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.

Selle kinnituseks on volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud üheksateistkümnendal oktoobril kahetuhande kaheteistkümnendal aastal Mexicos kahes eksemplaris eesti, hispaania ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

EESTI VABARIIGI NIMEL

MEHHIKO ÜHENDRIIKIDE NIMEL

Urmas Paet
välisminister

José Antonio Meade Kuribreña
riiklik rahandus- ja krediidiminister

 

PROTOKOLL

Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu allakirjutamisel on pooled kokku leppinud järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa.

1. Artikli 5 suhtes:

   a) viidates lõike 4 punktile f, otsustavad selle punkti kohaldamise korra lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vastastikusel kokkuleppel;

   b) viidates lõikele 6 on kokku lepitud, et kindlustusettevõtja püsiva tegevuskoha sätte lisamisel pärast selle lepingu allakirjutamist topeltmaksustamise vältimise lepingusse kolmanda riigiga, kes on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liige, kehtib see säte lepingu jõustumise kuupäevast ka selle lepingu suhtes.

2. Artikli 6 suhtes: termin kinnisvara hõlmab kinnisvaraga seotud nõudeõigust.

3. Artikli 8 suhtes: rahvusvaheline vedu ei hõlma kasumeid maanteevedudest.

4. Artikli 12 lõike 3 tähenduses: kui pärast selle lepingu allakirjutamist nõustub Mehhiko Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigiga sõlmitud lepingus artikli 12 kohaldamisalast välja jätma maksed tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest, siis kohaldub selline välistamine lepingu jõustumise kuupäevast ka sellele lepingule.

5. See leping ei takista lepinguosalisel riigil riigisiseste kuritarvituste vastaste sätete, sealhulgas alakapitaliseeritust käsitlevate ja välismaiste kontrollitavate äriühingute reeglite (Mehhiko puhul soodustingimustel maksusüsteem) kohaldamist.

Selle kinnituseks on volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud üheksateistkümnendal oktoobril kahetuhande kaheteistkümnendal aastal Mexicos kahes eksemplaris eesti, hispaania ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

EESTI VABARIIGI NIMEL

MEHHIKO ÜHENDRIIKIDE NIMEL

Urmas Paet
välisminister

José Antonio Meade Kuribreña
riiklik rahandus- ja krediidiminister

 

Convention between the Republic of Estonia and the United Mexican States  for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income

/otsingu_soovitused.json