OMANDIREFORMErastamine

Teksti suurus:

Mitteeluruumide erastamise seadus (lühend - MEES)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2003
Avaldamismärge:

Mitteeluruumide erastamise seadus

06.02.2018 15:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus redaktsiooni kehtivuse lõpu kuupäevas Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

Vastu võetud 14.06.1995
RT I 1995, 57, 979
jõustumine 21.07.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.12.1995RT I 1995, 2, 2711.01.1996
29.01.1997RT I 1997, 13, 21002.03.1997
17.02.1999RT I 1999, 27, 38627.03.1999
21.10.1999RT I 1999, 82, 75414.11.1999
15.11.2000RT I 2000, 88, 57629.11.2000

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riigi või riigi äriühingu või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis olevates elamutes erastamisele kuuluvad mitteeluruumid, erastamise õigustatud subjektid, kord, kohustatud subjektid ja tingimused.

§ 2.  Erastamise objekt

  (1) Käesoleva seaduse kohaselt on erastamise objektiks elamus asuv mitteeluruum koos selle suurusele vastava muu osaga elamust, mis on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse või riigi äriühingu või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis. Elamuks käesoleva seaduse mõttes loetakse hoonet, milles asuvate eluruumide üldpind on vähemalt võrdne selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga.

  (11) [Kehtetu - RT I 2000, 88, 576 - jõust. 29.11.2000]

  (2) Käesoleva seaduse mõttes loetakse mitteeluruumideks elamutes paiknevaid kontoriruume, kultuurhariduslikke ruume, ateljeesid (loominguliste töötajate tööruume), kaubandusruume, kommunaal-elutarbelisi ruume, laoruume, tööstusruume ja muid elamutes paiknevaid ruume, mis on vastavalt ehitus(ümberehitus-)projektile, kasutusloale või elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) § 3 2. lõike kohaselt valla- või linnavalitsuse loal ette nähtud alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina. Enne mitteeluruumi erastamist tuleb mitteeluruum kanda hooneregistrisse.

  (3) Mitteeluruumiks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elamu teenindamiseks, elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks ettenähtud abiruumid, mida erastatakse vastavalt eluruumide erastamise seadusele (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386). Kui abiruumid on antud kolmanda isiku valdusesse lepingu alusel, lähevad pärast antud elamus korteriühistu moodustamist või elamu haldamise üleandmist korteriomanikele lepingujärgsed õigused ja kohustused eluruumide erastamise kohustatud subjektilt üle korteriühistule või korteriomanikele.

  (4) Vabariigi Valitsuse poolt määratud valitsusasutusel või kohaliku omavalitsusüksuse volikogul on õigus määrata vastavalt riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad mitteeluruumid, mida ei erastata mõjuvatel põhjustel üldistes huvides. Nimetatud valitsusasutus või volikogu on kohustatud mitteerastamise otsuse ja erastamisest keeldumise põhjuse avalikustama ajalehes, kus avaldatakse kohaliku omavalitsusüksuse ametlikud teated.

  (5) Mitteeluruumide erastamisel kohaldatakse eluruumide erastamise seaduse paragrahv 3 5. lõike punkti 4 ja 6. lõike sätteid.

  (6) Mitteeluruume erastatakse korteriomandi esemena. Kuni vastava korteriomandi kinnistusraamatusse kandmiseni erastatakse mitteeluruume vallasasjana.

  (7) Mitteeluruum on erastamise objektiks, kui see on kohustatud subjekti omandis käesoleva seaduse jõustumisel või on antud kohaliku omavalitsusüksuse omandisse erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) või Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) alusel.

  (8) Riigivara registris olev mitteeluruum võõrandatakse riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446) sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2000, 88, 576 - jõust. 29.11.2000]

§ 3.  Mitteeluruumi erastamise õigustatud subjektid

  Mitteeluruumi erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduse paragrahv 3 1. lõikes sätestatud isikud.

§ 4.  Mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekt

  (1) Mitteeluruumi erastamise kohustatud subjektiks on eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 punktides 1-3 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt.

  (2) Mitteeluruumid elamus, mille üheks omanikuks on riik või kohalik omavalitsusüksus või riigi äriühing või aktsiaselts, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühing, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, erastatakse käesoleva seaduse kohaselt, kui kaasomandis oleva elamu omanikud on lihtkirjaliku kokkuleppe alusel kindlaks määranud elamu reaalosad ja registreerinud need hooneregistris. Kokkuleppe mittesaavutamisel erastatakse nimetatud mitteeluruumid eraldi seaduse alusel.

  (3) Kohustatud subjekt vastutab mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks tema poolt esitatavate andmete õigsuse eest.

§ 5.  Erastamise korraldamine

  (1) Mitteeluruume erastatakse avalikul enampakkumisel, mille korraldab mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekt. Kuulutus, milles sisalduvad andmed erastatava mitteeluruumi, selle alghinna, enampakkumise toimumise aja ja koha ning enampakkumises osalemiseks nõutavate garantiide kohta, tuleb avaldada vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist kohalikus ajakirjanduses ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

  (2) Erastatava mitteeluruumi alghind on turuhind, mis määratakse kindlaks antud piirkonna samalaadsete ruumide müügihindade alusel. Alghinna määrab erastamise kohustatud subjekt.

  (3) Mitteeluruumi ostueesõigus erastamisel alghinnaga on:
  1) esimese eelistusena Kunstifondil, kui leping mitteeluruumi kasutamiseks ateljee või stuudiona on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist ja avaldus mitteeluruumi erastamiseks on esitatud enne 2001. aasta 1. detsembrit;
  2) teise eelistusena mitteeluruumi lepingu alusel kasutaval isikul, kui leping mitteeluruumi kasutamiseks on sõlmitud enne elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse jõustumist ja avaldus mitteeluruumi erastamiseks on esitatud enne 2001. aasta 1. detsembrit ning käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isik puudub;
  3) kolmanda eelistusena elamu korteriühistul, kus asub erastatav mitteeluruum, või kui korteriühistu puudub, siis elamu korterite omanikel ühiselt või ühel või osal neist vähemalt poolte korteriomanike kirjalikul nõusolekul, kui avaldus mitteeluruumi erastamiseks on esitatud enne 2001. aasta 1. detsembrit ning käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud puuduvad.

  (4) Kui mitteeluruumi ostueesõigust omav isik puudub või ta ei kasuta oma ostueesõigust, erastatakse mitteeluruum avalikul enampakkumisel.

  (5) [Kehtetu -- RT I 2000, 88, 576 - jõust. 29.11.2000]

  (6) Mitteeluruumide erastamise ja alghinna määramise ning alghinna muutmise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus.

  (7) Muus osas kohaldatakse eluruumide erastamise seadust.

  (8) Järelevalvet mitteeluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras munitsipaalomandisse kuuluvate mitteeluruumide puhul maavanem, muude mitteeluruumide puhul majandusminister. Majandusministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks. Kui majandusminister või maavanem leiab, et kohustatud subjekt on rikkunud seadust, on tal õigus pöörduda kohtusse. Majandusminister või maavanem võib teha kohustatud subjektile kirjaliku ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.
[RT I 2000, 88, 576 - jõust. 29.11.2000]

§ 6.  Mitteeluruumi eest tasumine

  (1) Mitteeluruumi eest võib tasuda raha ja erastamisväärtpaberitega.

  (2) Rahas tuleb tasuda vähemalt 20 protsenti müügihinnast. Nimetatud summa jääb erastamise kohustatud subjektile erastamisega seotud kulude katteks.

  (3) Kui müügihinnas tasutakse rahas enam kui 20 protsendi ulatuses, jaotatakse raha, mis ületab nimetatud protsenti, erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841) kohaselt.
[RT I 2000, 88, 576 - jõust. 29.11.2000]

§ 61.  Erastatud mitteeluruumide haldamise korraldamine

  Erastatud mitteeluruumide haldamisel kohaldatakse eluruumide erastamise seaduse §-de 151ja 152sätteid.
[RT I 2000, 88, 576 - jõust. 29.11.2000]

§ 62.  Korteriomandi tekkimine erastamisel

  Korteriomandi seadmisel kohaldatakse eluruumide erastamise seaduse sätteid.
[RT I 2000, 88, 576 - jõust. 29.11.2000]

§ 7-10.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 11.  Seaduse rakendamine

  Kui mitteeluruumid on ehitatud enne planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) jõustumist ja nende kohta puuduvad käesoleva seaduse § 2 2. lõikes ettenähtud dokumendid, on kohustatud subjektil õigus ühe aasta jooksul, elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse jõustumisest, kanda nimetatud ruumid mitteeluruumidena hooneregistrisse valla- või linnavalitsuse otsuse alusel.
[RT I 2000, 88, 576 - jõust. 29.11.2000]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json