Õigusloome osakonna põhimäärus
Vastu võetud 26.11.2002 nr 76
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520) § 47 lõike 2 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Õigusloome osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mis allub vahetult õigusloome asekantslerile.
(2) Õigusloome osakonna struktuuriüksused on:
1) avaliku
õiguse talitus;
2) eraõiguse talitus;
3) karistusõiguse
talitus;
4) Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talitus;
5) büroo.
§ 2. Õigusloome osakonna ülesanded
(1) Õigusloome osakonna põhiülesanded on:
1) riigi
õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome ja selle analüüs
riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, ministeeriumi pädevuses oleva
haldusõiguse eriosa ning karistus-, tsiviil-, kaubandus- ja
ühinguõiguse, tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluse
valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes,
õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine, Eesti
õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine, ministeeriumi
ja selle asutuste välissuhtlemise korraldamine ning välisabi
koordineerimine;
2) Eesti Õiguskeele Keskuse tegevuse korraldamine.
(2) Oma pädevuses olevate ülesannete täitmiseks õigusloome osakond:
1) kavandab ja viib ellu õiguspoliitikat ning analüüsib õigusloome
arengusuundi;
2) tagab õiguse süsteemse arendamise ning analüüsib
õigusaktide mõjusid;
3) töötab välja ning analüüsib
õigusaktide eelnõusid riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste,
ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse eriosa, karistus-, tsiviil-,
kaubandus-, ühinguõiguse, tsiviilkohtu-, halduskohtu-,
kriminaalmenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise
õiguse küsimustes;
4) analüüsib ja kooskõlastab
ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavasid, seaduste ja
Riigikogu otsuste eelnõusid;
5) kontrollib ministeeriumide
seaduseelnõude väljatöötamise kavade, seaduste ja Riigikogu otsuste
eelnõude vastavust kehtivale õigusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele;
6) analüüsib kohtupraktikat ja Euroopa Kohtu lahendeid;
7)
korraldab õiguskeelehoolet, ühtlustab eelnõude keelekasutust ning
süstematiseerib õigustermineid;
8) koostab seaduste,
Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekste;
9) korraldab Eesti Õiguskeele Keskuse tööd, s.o analüüsib keskuse
töökorraldust, teeb ettepanekuid selle arengusuundade määramiseks ning
teostab tema tegevuse üle järelevalvet;
10) korraldab
ministeeriumi ja tema asutuste välissuhtlemist ning koordineerib
välisabi.
§ 3. Osakonna juhtimine
(1) Osakonna tööd juhib osakonna juhataja kohuseid täitev õigusloome asekantsler, kes korraldab osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.
(2) Õigusloome asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul.
(3) Õigusloome asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja.
(4) Õigusloome asekantsler:
1) vastutab osakonnale pandud
ülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise eest ja annab sellest aru
kantslerile;
2) määrab osakonna tööjaotuse ning töötab koos
üldosakonnaga välja osakonna nõunike, talituste juhatajate ja büroo
teenistujate ametijuhendid;
3) teostab järelevalvet osakonna
tööülesannete ning tööplaani täitmise üle;
4) teeb ettepanekud palgafondi jaotamise kohta osakonna nõunike, talituste
juhatajate ja büroo teenistujate osas.
§ 4. Talituse juhtimine
(1) Talitust juhib talituse juhataja. Talituse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
(2) Talituse juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile.
(3) Talituse juhataja äraolekul asendab teda õigusloome asekantsleri ettepanekul kantsleri poolt määratud teenistuja.
(4) Talituse juhataja:
1) vastutab talitusele pandud ülesannete
õigeaegse ja korrektse täitmise eest ja annab sellest aru õigusloome
asekantslerile;
2) määrab talituse tööjaotuse ning töötab koos
üldosakonnaga välja talituse teenistujate ametijuhendid;
3)
teostab järelevalvet talituse teenistujate tööülesannete täitmise üle;
4) teeb ettepanekud palgafondi jaotamise kohta talituse teenistujate osas.
§ 5. Büroo juhtimine
(1) Büroo tööd koordineerib büroo vanemkonsultant. Büroo vanemkonsultandi nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
(2) Büroo vanemkonsultant allub vahetult osakonna juhatajale.
(3) Büroo vanemkonsultant:
1) koordineerib büroo tööd;
2) jälgib büroo ülesannete tähtaegset täitmist.
§ 6. Õigusloome osakonna ametikohtade loetelu
Õigusloome osakonnas on järgmised ametikohad:
õigusloome
osakonna juhataja
nõunik
avaliku õiguse talituse juhataja
nõunik
eraõiguse talituse juhataja
nõunik
referent
karistusõiguse talituse juhataja
nõunik
Euroopa Liidu
õiguse ja välissuhete talituse juhataja
nõunik
referent
büroo vanemkonsultant
sekretär-asjaajaja
nõunik
referent
§ 7. Avaliku õiguse talituse ülesanded
Riigi-, haldus- ja justiitshaldusõiguse valdkondades ning rahvusvahelise
avaliku õiguse vastavates küsimustes avaliku õiguse talitus:
1) valmistab ette seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide
eelnõusid;
2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist
ja konventsioonidega ühinemist;
3) tagab ettevalmistatavate
õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele;
4) valmistab ette õigusaktide avaldamist ja õigusloomet reguleerivate
õigusaktide eelnõusid;
5) aitab kaasa õiguse süsteemsele
arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide mõjude analüüsi
tagamisele;
6) koostab ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja
ekspertgruppidega ning komisjonidega sõlmitavad lepingud, koordineerib
ja kontrollib nende täitmist;
7) annab arvamuse
Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude
kohta ning koostab koondarvamuse küsimustes, milles ta on juhtivaks
talituseks;
8) teostab õigusekspertiisi;
9) koostab
ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil
läbivaatamisele tulevate materjalide kohta;
10) analüüsib
õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise
praktikat ning teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid;
11)
analüüsib Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid;
12)
teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe, kes töötavad
välja avaliku õiguse talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid.
§ 8. Eraõiguse talituse ülesanded
Tsiviilõiguse, kaubandus- ja ühinguõiguse ning tsiviil- ja
tsiviiltäitemenetluse valdkonnas, samuti vastavates rahvusvahelise
eraõiguse küsimustes eraõiguse talitus:
1) valmistab
ette seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide eelnõusid;
2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega
ühinemist;
3) tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude
vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele;
4) aitab kaasa
õiguse süsteemsele arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide
mõjude analüüsi tagamisele;
5) koostab ministeeriumi
poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega ning komisjonidega
sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist;
6) annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud
õigusaktide eelnõude kohta ning koostab koondarvamuse küsimustes, milles
ta on juhtivaks talituseks;
7) teostab õigusekspertiisi;
8)
korraldab justiits- ja siseasjades õiguslikku koostööd Euroopa Liiduga
ning analüüsib oma valdkonnaga seonduvat Euroopa Liidu õigust;
9) koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil
läbivaatamisele tulevate materjalide kohta;
10) analüüsib
õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise
praktikat ning teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid;
11)
teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe, kes töötavad
välja eraõiguse talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid;
12) toetab ministeeriumi koostöö arendamist Riigikohtu, Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna ja Õiguskeskusega ning aitab esindada ministeeriumi
huve Tartus.
§ 9. Karistusõiguse talituse ülesanded
Karistusõiguse valdkonnas ja vastavates rahvusvahelise kriminaalõiguse
küsimustes karistusõiguse talitus:
1) valmistab ette
seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide eelnõusid;
2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega
ühinemist;
3) tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude
vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele;
4) aitab kaasa
õiguse süsteemsele arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide
mõjude analüüsi tagamisele;
5) koostab ministeeriumi
poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega ning komisjonidega
sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist;
6) annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud
õigusaktide eelnõude kohta ning koostab koondarvamuse küsimustes, milles
ta on juhtivaks talituseks;
7) teostab õigusekspertiisi;
8)
korraldab justiits- ja siseasjades õiguslikku koostööd Euroopa Liiduga
ning analüüsib oma valdkonnaga seonduvat Euroopa Liidu õigust;
9) koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil
läbivaatamisele tulevate materjalide kohta;
10) analüüsib
õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise
praktikat ning teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid;
11)
teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe, kes töötavad
välja karistusõiguse talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid.
§ 10. Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talituse ülesanded
Siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õiguse ühtlustamise
koordineerimisel ning ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate
asutuste välissuhtlemise korraldamisel Euroopa Liidu õiguse ja
välissuhete talitus:
1) kaasajastab siseriikliku õiguse Euroopa
Liidu õigusega ühtlustamise metoodikat;
2) teeb
ettepanekuid õigusaktide ühtlustamiseks Euroopa Liidu õigusaktidega;
3) kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja
teostab õigusekspertiisi;
4) koostab ministrile arvamusi
Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta;
5) annab ministeeriumidele ja muudele ametkondadele nõu Euroopa Liidu
õigussüsteemi ja seadusandluse põhimõtete kohta;
6) kontrollib ministeeriumis ettevalmistatud õigusaktide eelnõude
vastavust Euroopa Liidu õigusaktidele;
7) teeb võrdlevat
analüüsi eri riikide õigussüsteemidest;
8)
analüüsib Euroopa Kohtu lahendeid;
9) töötab välja
ministeeriumi välissuhtlemiskavad, sh kavad suhtlemiseks välisriikide
vastavate ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning
analüüsib nende täitmist;
10) koordineerib
ministeeriumi ja ministeeriumi haldusalas olevate asutuste
välissuhtlemist;
11) vahendab Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu
õigusalaseid programme ja alaprogramme;
12) koordineerib
ministeeriumi ja ministeeriumi haldusalas olevate asutuste koostöö- ja
välisabiprogramme, sh selgitab välja välisabi võimalused ja vajadused,
suhtleb abiprogrammide esindajatega, analüüsib nende tõhusust;
13) osaleb rahvusvaheliste lepingute eelnõude koostamisel ja sõlmimisel;
14) koordineerib ja vahendab kirjavahetust välisriikidega;
15)
vajadusel hangib teatisi välisriigi seadusandluse kohta juhul, kui
kohtus tuleb vastavalt rahvusvahelise eraõiguse normile kohaldada
välismaa õigust.
§ 11. Büroo ülesanded
Õigusloome osakonna tehnilisel teenindamisel, õiguskeelehoolde
korraldamisel ning õigusaktide eelnõude normitehnika eeskirjadele
vastavuse kontrollimisel büroo:
1) kontrollib õigusaktide
eelnõude vastavust normitehnikaga ning teeb ettepanekuid õigusloome
metoodika ning normitehnika üldpõhimõtete kujundamiseks;
2) kogub, ühtlustab ja süstematiseerib õigustermineid ning teeb ettepanekuid
õigusterminite ja õiguskeele kasutamise ühtlustamiseks õigusaktides,
annab välja õiguskeelealaseid trükiseid;
3) toimetab
ministeeriumis ettevalmistatud õigusaktide eelnõusid keeleliselt ning
nõustab ministeeriumi töötajaid õiguskeele küsimustes;
4) kooskõlastab ministeeriumide seaduse eelnõude väljatöötamise kavad ning
kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid
ja teostab õigusekspertiise;
5) koostab seaduste, Vabariigi
Valitsuse määruste ja korralduste terviktekste;
6) teeb
ettepanekuid seadustes jt õigusaktides, sh justiitsministri ja
Justiitsministeeriumi kantsleri õigusaktides, vastuolude, lünkade ja
tühikute kõrvaldamiseks;
7) korraldab ministeeriumi
raamatukogu tööd;
8) tagab tõrgeteta asjaajamise ja
osakonna tehnilise teenindamise.
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
Justiitsministri 25. veebruari 1998. a määrus nr 8 «Osakondade põhimääruste kinnitamine» (RTL 1998, 218/219, 859; 1999, 21, 222; 34, 414; 2000, 10, 93; 33, 452; 55, 837; 90, 1381; 109, 1676; 117, 1828; 2001, 3, 16; 27, 339; 42, 593; 48, 669; 70, 943; 2002, 62, 920) ning justiitsministri 15. jaanuari 1999. a määrus nr 2 «Osakondade põhimääruste muutmine» (RTL 1999, 21, 222) tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. detsembril 2002. a.
(2) Määruse § 2 lõike 1 punkt 2 ning lõike 2 punkt 9 jõustuvad 1. jaanuaril 2003. a.
| Minister Märt RASK |
| Kantsler Priidu PÄRNA |
Facebook
Twitter