OMANDIREFORMElamureform

Teksti suurus:

Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadus (lühend - EMOES)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.06.2006
Avaldamismärge:

Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadus

Vastu võetud 11.12.1996
RT I 1997, 1, 2
jõustumine 18.01.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.05.1998RT I 1998, 47, 69607.06.1998

§ 1. Seaduseülesanne

  Käesolevaseadusegamäärataksekindlaksmõtteliseosaerastamiseobjekt, subjektidjaerastamisetingimusedkaasomandisolevaselamus, kuielamuükskaasomanik on riikvõikohalikomavalitsusüksus, samutiäriühing, kellekõikaktsiadvõiosadkuuluvadriigilevõikohalikuleomavalitsusüksusele, võieluruumideerastamiseseaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) paragrahv 6 punktides 4-6 märgituderastamisekohustatudsubjekt.

§ 2. Erastamiseobjekt ja erastamiseettevalmistamine

 (1) Käesolevaseadusejärgi on erastamiseobjektikskaasomandis oleva elamumõtteline osa, mille omanik on riikvõikohalikomavalitsusüksus, samutiäriühing, kelle kõikaktsiadvõiosadkuuluvadriigilevõikohalikuleomavalitsusüksusele, võieluruumideerastamiseseaduseparagrahv 6 punktides 4-6 nimetatudeluruumideerastamisekohustatudsubjekt.

 (2) Käesolevaparagrahvilõikes 1 märgitudkaasomandis oleva elamumõtteline osa erastataksekäesolevaseadusejärgi

  siis, kuikaasomanikud ei sõlmielamureaalosadeksjagamise

  kokkulepet võikuikaasomandis olevat elamut ei ole reaalosadeks

  jagatud kohtuotsusega.

 (3) Elamukskäesolevaseadusemõttesloetaksehoonet, mille eluruumideüldpind on võrdnevõisuuremselleshoonesasuvatemitteeluruumideüldpinnaga.

 (4) Enne käesolevaseadusejõustumisttekkinudkaasomandipuhulvõivadkaasomanikudelamujagamisesreaalosadeksasjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) järgikokkuleppidakaheaastajooksul

 (5) Pärastkäesolevaseadusejõustumisttekkinudkaasomandipuhulvõivadkaasomanikudelamujagamisesreaalosadeksasjaõigusseadusejärgikokkuleppidaüheaastajooksul, arvates

  kaasomandi tekkimisest.

 (6) Kaasomandis oleva elamureaalosadeksjagamisekokkulepetesõlmimiseksmäärabvastavriigiasutus, kohalikomavalitsusüksusvõieluruumideerastamiseseaduseparagrahv 6 punktides 4-6 nimetatuderastamisekohustatudsubjektvolitatudisiku, kesvõibvastavaidkokkuleppeidsõlmida ja nendele alla kirjutada.

 (7) Käesolevaparagrahvilõikes 1 märgitudkaasomandis oleva elamumõttelist osa võiberastada enne käesolevaparagrahvilõigetes 4 ja 5 sätestatudtähtajasaabumisttingimusel, etelamukõikkaasomanikud on esitanudkäesolevaseaduseparagrahvis 3 nimetatudkohustatudsubjektilenotariaalselttõestatudavalduse, et nad ei nõuaelamureaalosadeksjagamist.

 (8) Kuielamukaasomanik on esitanudkohtussehagielamujagamiseksreaalosadeks, võibkäesolevaparagrahvilõikes 1 märgitudkaasomandis oleva elamumõttelist osa erastadapärastsellekohasekohtulahendijõustumist.

 (9) VabariigiValitsusevolitatudvalitsusasutusvõibkaasomandisolevaselamuskindlaksmääratariigile kuuluva elamumõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele. Kohalikuomavalitsusevolikoguvõibkaasomandisolevaselamuseluruumideerastamiseseaduseparagrahv 3 lõikes 8 sätestatudtingimustelkindlaksmääratamunitsipaalomandis, samutiantudkohalikuomavalitsusüksuseterritooriumil asuva põllumajandusreformiseaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) paragrahvis 3 sätestatudpõllumajandusreformikohustatud subjekti ning Eesti Vabariigiseaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlikeorganisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" (RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28) paragrahv 2 lõikes 3 sätestatudtaasriigistamisekohustatud subjekti omandis oleva elamumõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele.

 (10) Käesolevseadus ei laieneelamumõttelise osa erastamisele, kuikaasomand on tekkinudeluruumidevõimitteeluruumideerastamisest.
[RT I 1998, 47, 696 - jõust. 07.06.1998]

§ 3. Erastamisekohustatudsubjekt

  Erastamise kohustatudsubjektikskäesolevaseadusealusel on eluruumideerastamiseseaduseparagrahvis 6 sätestatudeluruumideerastamisekohustatudsubjekt.

§ 4. Erastamiseõigustatudsubjekt

 (1) Käesolevaseadusealusel on erastamiseõigustatudsubjektiks:
 1) esimeseeelistusenakaasomandis oleva elamuüürnikvõiükstemagaalaliseltkooselavtäisealineperekonnaliigevastavalteluruumideerastamiseseaduseparagrahv 4 punktis 1 sätestatudtingimustele;
 2) teiseeelistusenaelamukaasomanik, kuita ei ole eluruumideerastamisekohustatudsubjekt;
 3) erastamiselavalikulenampakkumiselfüüsilineisikvõiEestisregistreeritudjuriidilineisik.

 (2) Käesolevaseadusealusel ei ole erastamiseõigustatudsubjektikseluruumideerastamisekohustatudsubjekt.

§ 5. Erastamineüürnikele

 (1) Erastamiseobjektiksolevmõtteline osa elamusterastatakseosadekaupanendesuurusejärjekorras, alustadeskõigeväiksemastosast. Kohustatudsubjektmäärabvastavadosadigakorteriüldpinna ja elamukõigieluruumideüldpinnasuhtena. Nendeosade summa ei tohi olla suurem, kui on erastamiseobjektiksolevmõtteline osa elamust. Erastamiseobjekt, mis on väiksemkuiväikseimakorteriüldpinna ja elamukõigieluruumideüldpinnasuhe, ningsee osa erastamiseobjektist, mismoodustuberastamise objekti ja käesolevalõiketingimustelevastavaltmääratudmõttelisteosade summa vahena, erastataksekäesolevaseaduseparagrahv 6 alusel. Igaesimesteelistustomavisiksaab osta ainultühe osa erastamiseobjektist.

 (2) Erastamisekohustatudsubjekt (paragrahv 3) teatabühe kuu jooksul, arvateskäesolevaseaduseparagrahv 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatudtähtajasaabumisestvõilõigetes 7 ja 8 sätestatudtingimustekehtimahakkamisest, kirjalikultallkirjavastukõikidelekaasomandis oleva elamuesimesteelistustomavateleüürnikelenendeeesõigusest osta elamumõtteline osa. Kirjalikusteatespeavad olema andmederastatavatemõttelisteosadesuuruse ja alghinna kohta.

 (3) Kirjalikavalduserastamisesosalemisekstulebesimesteelistustomavalõigustatudsubjektilesitadaühe kuu jooksulkirjalikuteatesaamisepäevastarvates. Posti teelsaadetudavaldusloetaksetähtaegseltesitatuks, kuiseekannabtähtajaviimasepäevakuupäevagapostitemplit. Kirjalikusavaldusestulebesimesteelistustomavalõigustatudsubjektilnäidata, millisteleosadeleerastamiseobjektiksolevastmõttelisestosasttaostutaotluseesitab.

 (4) Kuiühterastamise objekti osa taotlebmituesimesteelistustomavatisikut, korraldatakseselle osa erastamiseksavalduseesitanudisikutevahelenampakkumineVabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

§ 6. Erastaminekaasomanikele

 (1) Kuierastamiselesimesteelistustomavadisikudpuuduvadvõikuierastamiseobjekt on väiksemkuiväikseimakorteriüldpinna ja elamukõigieluruumideüldpinnasuhe, teataberastamisekohustatudsubjekt (paragrahv 3) kirjalikultallkirjavastuerastamiselteisteelistustomavateleisikutelenendeostueesõigusestühe kuu jooksul, arvateskäesolevaseaduseparagrahv 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatudtähtajasaabumisestvõilõigetes 7 ja 8 sätestatudtingimustekehtimahakkamisest. Kuierastamiselesimesteelistustomavadisikud ei soovierastamise objekti ühegi osa suhtesostueesõigustkasutada, informeeritaksekaasomanikkenendeostueesõigusestühe kuu jooksulpärastseda, kuiselgub, etesimesteelistustomavadisikudostueesõigust ei kasuta. Esimesteelistustomavateleisikuteleerastamatajäänud osa ostueesõigusestinformeeritakseelamukõikikaasomanikkeühe kuu jooksulpärastesimesteelistustomavateisikutegasõlmitudostu-müügilepingutejõustumist. Kirjalikusteatespeavad olema andmederastamisele kuuluva mõttelise osa suuruse ja alghinna kohta.

 (2) Kirjalikavalduserastamisesosalemisekstulebelamukaasomanikulesitadaühe kuu jooksulkirjalikuteatesaamisepäevastarvates. Posti teelsaadetudavaldusloetaksetähtaegseltesitatuks, kuiseekannabtähtajaviimasepäevakuupäevagapostitemplit.

 (3) Kuielamumõttelise osa ostmiseks on avalduseesitanudenamkuiükskaasomanikest, korraldatakseavalduseesitanudisikutevahelenampakkumineVabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

§ 7. Erastamineavalikulenampakkumisel

 (1) Kuierastamise objekti võiselle osa ei ole erastatudselleksostueesõigustomavateleisikutele, erastatakseseeavalikulenampakkumiselVabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

 (2) Teadeavalikuenampakkumise kohta avaldatakseühesüleriigilisespäevalehesvähemaltüks kuu enne enampakkumist. Teadepeabsisaldamaandmeidelamuerastatavamõttelise osa suuruse ja alghinna, enampakkumise aja ja kohaningenampakkumisesosalemiseksnõutavategarantiide kohta.

§ 8. Erastamise objekti hindamine

 (1) Kaasomandis oleva elamumõttelise osa hinnamääramisekshinnataksekõikelamusasuvadeluruumid ja mitteeluruumideluruumideerastamiseseaduseparagrahv 7 lõikes 1 sätestatudalustel.

 (2) Erastatavamõttelise osa alghind on lihtmurrunaväljendatudmõttelise osa korrutiselamukõigieluruumide ja mitteeluruumidehinnasummaga.

§ 9. Erastamise objekti eesttasumine ja tulujaotamine

 (1) Erastamise objekti eestvõibtasuda raha ja erastamisväärtpaberitega.

 (2) Rahastulebtasudakuni 3 protsentimüügihinnast. Nimetatud summa jääberastamisekohustatudsubjektileerastamisegaseotudkuludekatteks.

 (3) Erastamisestsaadavtulujaotatakseeluruumideerastamiseseaduseparagrahvis 19 sätestatudalustel.

§ 10. [Käesolevasttekstistväljajäetud]

/otsingu_soovitused.json