Teksti suurus:

Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2003
Avaldamismärge:RT I 2002, 96, 564

Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 06.11.2002

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 25. novembri 2002. a otsusega nr 267

I. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile.»

§ 2. Paragrahvi 249 lõiget 3 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtusele ja ülekursile.»

§ 3. Paragrahvi 3634 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses:

« (21) Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati hüvitise suuruse määramisel, millised olid hüvitise suuruse määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid hüvitise määramiseks. Kui hüvitise suuruse määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks hüvitise suurus iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus hüvitise suuruse määramisel.»

§ 4. Paragrahvi 387 punkt 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 111) välismaa äriühingu seadusjärgsete esindajate nimed, isikukoodid ja elukohad ning esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg;».

§ 5. Paragrahvi 392 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

« 8) ühinemislepingut kontrollivale audiitorile makstav tasu ning ühingute juhatuse ja nõukogu liikmetele või ühingut esindama õigustatud osanikele ühinemisega seoses antavad soodustused.»

§ 6. Paragrahvi 392 lõikes 3 asendatakse viide punktidele 2–5 viitega punktidele 2–4.

§ 7. Paragrahvi 396 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati ühingute osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks asendussuhe iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus asendussuhte määramisel.»

§ 8. Paragrahvi 419 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale ühinemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ühinemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et ühinemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud kohas.»

§ 9. Paragrahvi 421 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale aktsiaseltsile, ei ole ühendamiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega, kui vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist ühendatava ühingu poolt on ühendava aktsiaseltsi juhatus avaldanud ühinemislepingu sõlmimise teate käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 sätestatud korras ning esitanud aktsiaseltsi asukohas aktsionäridele tutvumiseks käesoleva seaduse § 419 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid.»

§ 10. Paragrahvi 435 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) igale omandavale ühingule üleantava vara nimekiri ja vara hulka kuuluvate kohustuste jaotus jagunemisel osalevate ühingute vahel;».

§ 11. Paragrahvi 435 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) jagunemislepingut kontrollivale audiitorile makstav tasu ning jagunemisel osalevate ühingute juhatuse ja nõukogu liikmetele või ühingut esindama õigustatud osanikele antavad soodustused.»

§ 12. Paragrahvi 439 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele üleantavate osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks asendussuhe iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus asendussuhte määramisel.»

§ 13. Paragrahvi 463 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus äriregistri pidajale jagunemislepingu ning avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemislepingu sõlmimise kohta. Teates tuleb märkida, et jagunemislepinguga on võimalik tutvuda registriosakonnas ja juhatuse poolt määratud kohas.»

II. Raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131; 53, 336; 57, 355) tehakse järgmised muudatused:

§ 14. Paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 4 ja § 24 1. lõikes esitatud nõudeid.»

§ 15. Paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja tegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Eraldi tuuakse välja väljaminekud uurimis- ja arendustegevuseks, samuti järgmiseks majandusaastaks planeeritud vastavad väljaminekud. Tegevusaruandes näidatakse juhatuse ja nõukogu liikmete tasu ning soodustused, samuti tasu nende tagasikutsumise või ametist lahkumise korral, töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal. Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või võtnud tagatiseks oma osasid või aktsiaid, tuleb tegevusaruandes näidata majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus. Tegevusaruandes iseloomustatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmise majandusaasta tulemusi.»

III. § 16. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI