KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (lühend - AVVKHS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2002
Avaldamismärge:

Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus

Vastu võetud 11.06.1997
RT I 1997, 48, 775
jõustumine 01.01.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.05.2001RT I 2001, 47, 26001.01.2002

§ 1. Hüvitise saamise õigus

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud korras hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule:
 1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja algatamise määrus tühistatud, menetlus lõpetatud eeluurimise või juurdluse staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on tehtud õigeksmõistev otsus;
 2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega;
 3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus;
 4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja;
 5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatriahaiglasse seoses teo toimepanemisega, mis tehioludelt vastab kuriteo tunnustele, ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud;
 6) kes kandis haldusaresti ja aresti määramise otsus on tühistatud;
 7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik.

 (2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitab riik käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud isikule, sõltumata ametiisiku süüst.

 (3) Kahju ei hüvitata isikule:
 1) kes juurdluse või uurimise või kohtuliku arutamise käigus eneserõõnaga või oma muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse alusetult võtmise;
 2) kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku.

§ 2. Hüvitise taotlemise õiguse tekkimine

 (1) Hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.

 (2) Kohus, samuti prokurör, uurija, juurdleja või muu ametiisik, kes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör, uurija või juurdleja selle otsuses või määruses.

 (3) Kohtunik, prokurör, uurija, juurdleja või muu ametiisik, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse, selgitab isikule, kellelt vabadus oli alusetult võetud, käesolevas seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korda.

§ 3. [Kehtetu - RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 4. Hüvitise taotlemine

 (1) [Kehtetu - RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

 (2) Hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (paragrahv 2 lõige 1). Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri.

 (3) Rahandusministeerium kontrollib hüvitise saamiseks esitatud dokumentide õigsust. Kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist.

 (4) Rahandusministeerium maksab taotlejale hüvitise välja või teatab talle taotluse rahuldamata jätmisest ühe kuu jooksul avalduse esitamisest. Hüvitis makstakse vastavalt taotleja soovile kas raha taotleja pangaarvele kandmise või hüvitise sularahas saamiseks pangatšeki andmisega.

 (5) Hüvitise maksmiseks vajalikud summad nähakse ette riigieelarves.

 (6) Kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel.
[RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 5. Hüvitis

 (1) Käesoleva seaduse paragrahvis 4 sätestatud korras makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud.

 (2) Päevamäära (päevapalga) arvutamise aluseks on isiku vabastamise otsuse (määruse) jõustumise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevamäära (päevapalga) suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata.

 (3) Vabaduse võtmist vähem kui 24 tunniks loetakse üheks ööpäevaks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Otsese varalise kahju eest hüvitise kindlaksmääramisel kohaldatakse riigivastutuse seaduse sätteid.

 (5) Kui käesoleva seaduse paragrahv 2 lõikes 1 näidatud kohtu või uurija määruses on märgitud, et isik, kellelt oli vabadus alusetult võetud, on tasunud õigusabi eest, hüvitatakse talle õigusabi eest tasutu määra järgi, mis on kehtestatud advokaadile uurija või kohtu määramisel kriminaalasjas kaitsjana osalemise eest tasumiseks.
[RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 6. [Kehtetu -- RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 7. Pärijate õigus hüvitisele

 (1) Kui käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 1 näidatud isik sureb pärast seda, kui ta oli esitanud hüvitise taotlemise avalduse Rahandusministeeriumile, läheb hüvitise nõude õigus üle tema pärijatele.

 (2) Kui käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 1 näidatud isik sureb ning ta ei olnud esitanud hüvitise taotlemise avaldust, ei ole tema pärijatel hüvitise saamise õigust.
[RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 8. Ametiisiku vastutus

  Isikult vabaduse alusetult võtmises süüdi oleva ametiisiku vastutuse ulatus ja kord reguleeritakse eraldi.

§ 9. Hüvitamise aluse äralangemine

  Kui pärast hüvitise väljamaksmist langeb hüvitamise alus ära, on Rahandusministeeriumil õigus nõuda hüvitise tagastamist seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]

§ 10. Seaduse rakendamine

  Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju, kui õigus hüvitist taotleda (paragrahv 2 lõige 1) tekkis tal pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 11. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1998.aasta 1. jaanuaril.

§ 12. [Käesolevast tekstist välja jäetud]