Teksti suurus:

1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II, 24.03.2021, 2

1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokoll

Vastu võetud 30.04.2010

1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seadus


PROTOKOLLI OSALISRIIGID,

TUNNISTADES 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (edaspidi konventsioon) osatähtsust nii ohtlike ja kahjulike ainete mereveol toimunud vahejuhtumite tagajärjel kahju kannatanud isikutele piisava, kiire ja tõhusa kahjude hüvitamises kui ka merekeskkonna säilitamises;

SAMUTI TUNNISTADES, et mitme aasta jooksul on paljud osalisriigid järjepidevalt kinnitanud oma valmisolekut luua ohtlike ja kahjulike ainete mereveo jaoks tugev ja tõhus hüvituskord, mis põhineks ühise vastutuse süsteemil, ning teinud pingutusi konventsiooni ühetaoliseks rakendamiseks;

TUNNISTADES SAMAS, et esineb teatud probleeme, mis takistavad konventsiooni jõustumist ning seetõttu ka selles sisalduva rahvusvahelise korra rakendamist;

OLLES OTSUSTANUD lahendada need probleemid, võtmata ette konventsiooni laiaulatuslikku läbivaatamist;

OLLES TEADLIKUD vajadusest võtta arvesse võimalikku mõju arengumaadele, samuti nende osalisriikide huve, kes on juba konventsiooni ratifitseerinud või on ratifitseerimisprotsessi peaaegu lõpule viinud;

MEENUTADES põhimõtteid, mis on sätestatud 29. novembril 2007. aastal vastu võetud IMO resolutsioonis A.998(25) „Vajadus suurendada suutlikkust uute ja olemasolevate õigusaktide muudatuste arendamiseks ja rakendamiseks“;

ARVESTADES, et parim võimalus loetletud eesmärkide saavutamiseks on sõlmida konventsiooni protokoll;

ON KOKKU LEPPINUD järgmises.

Mõisted
Artikkel 1

Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
   1) konventsioon – 1996. aasta rahvusvaheline konventsioon vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol;
   2) organisatsioon – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;
   3) peasekretär – organisatsiooni peasekretär.


Üldised kohustused
Artikkel 2

Protokolli osalisriigid jõustavad käesoleva protokolli sätted ja protokolliga muudetud konventsiooni sätted.


Artikkel 3

1. Konventsiooni artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:

   5. Ohtlikud ja kahjulikud ained (hazardous and noxious substances – edaspidi HNS):

     a) kõik laeva pardal lastina veetavad ained, materjalid ja tooted, mis on sätestatud alapunktides i–vii:

       i) lahtiselt veetavad naftasaadused, mis on loetletud 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni I lisa I reeglis, nagu seda on muudetud;

       ii) lahtiselt veetavad mürgised vedelikud, nagu on määratletud
1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni II lisa reegli 1 punktis 10 nagu seda on muudetud 1978. aasta protokolli ja protokolli muudatustega, ning ained ja segud, mis kõnealuse II lisa reegli 6 punkti 3 kohaselt on esialgu liigitatud saastekategooriasse X, Y või Z;

       iii) lahtiselt veetavad ohtlikud vedelikud, mis on loetletud ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete rahvusvahelises koodeksis, nagu seda on muudetud, ning ohtlikud tooted, mille nõuetekohase veo esialgsed tingimused on koodeksi punkti 1.1.6 kohaselt kindlaks määranud asjassepuutuvad ametivõimud või sadama administratsioon;

       iv) pakitud ohtlikud ja kahjulikud ained, materjalid ja tooted, mida hõlmab rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeks, nagu seda on muudetud;

       v) veeldatud gaas, mis on loetletud veeldatud gaasi mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete rahvusvahelise koodeksi 19. peatükis, nagu seda on muudetud, ning tooted, mille nõuetekohase veo esialgsed tingimused on koodeksi punkti 1.1.6 kohaselt kindlaks määranud asjassepuutuvad ametivõimud või sadama administratsioon;

       vi) lahtiselt veetavad vedelad ained, mille leekpunkt on alla 60 °C (kinnise tiigli testiga mõõdetuna);

       vii) mahtlastina veetavad keemilist ohtu kujutavad tahked ained, mis kuuluvad rahvusvahelise puistekaupade mereveo koodeksi alla, nagu seda on muudetud, tingimusel, et kui kõnealused ained on pakendatud, kehtivad nende suhtes ka 1996. aastal jõustunud ohtlike kaupade mereveo rahvusvahelise koodeksi sätted;

   b) punkti a alapunktides i–iii ja v–vii sätestatud mahtlastina veetavate ainete jäägid.

2. Konventsiooni artiklisse 1 lisatakse lõiked 5bis ja 5ter järgmises sõnastuses:

   5bis. Lahtine HNS – kõik artikli 1 lõike 5 punkti a alapunktides i–iii ja v–vii ning lõike 5 punktis b viidatud lahtised ohtlikud ja kahjulikud ained.

   5ter. Pakitud HNS – kõik artikli 1 lõike 5 punkti 1 alapunktis iv viidatud pakitud ohtlikud ja kahjulikud ained.

3. Konventsiooni artikli 1 lõige 10 asendatakse järgmisega:

   10. Maksustatav last – kogu HNS, mida veetakse meritsi kaubana osalisriigi territooriumil asuvasse sadamasse või terminali ning mis kõnealuses riigis lossitakse. Laevalt otse või sadama või terminali kaudu teisele laevale osaliselt või täielikult laaditavat transiitkaupa, mida veetakse algsest lastimissadamast või -terminalist lõppsihtkoha sadamasse või terminali, käsitatakse maksustatava lastina üksnes lõppsihtkohas vastuvõtmisel.


Artikkel 4

Artikli 3 punkt d asendatakse järgmisega:
     d) ennetusmeetmete suhtes, olenemata kohast, kus need võetakse, et ära hoida või vähendada punktides a, b ja c viidatud kahju.


Artikkel 5

Artikli 4 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
     b) 7. klassi radioaktiivsete ainete põhjustatud kahju suhtes, mis on sätestatud rahvusvahelises ohtlike kaupade mereveo koodeksis, nagu seda on muudetud, või rahvusvahelise puistekaupade mereveo koodeksis, nagu seda on muudetud.


Artikkel 6

Konventsiooni artikli 5 lõige 5 jäetakse välja ning lõige 6 muudetakse lõikeks 5.


Artikkel 7

Konventsiooni artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

   1. Konventsioonist tulenev laevaomaniku vastutus on iga vahejuhtumi puhul piiratud järgmisel viisil arvutatava kogusummaga:
     a) Kui kahju on põhjustanud lahtine HNS:
       i) 10 miljonit arvestusühikut laeva kohta, mille kogumahutavus on kuni 2000;
       ii) suurema kogumahutavusega laeva korral lisandub alapunktis i nimetatud summale järgmine summa: 1500 arvestusühikut kogumahutavuse iga mahutavusühiku eest vahemikus 2001–50 000 arvestusühikut; 360 arvestusühikut kogumahutavuse iga mahutavusühiku eest, mis ületab 50 000 arvestusühikut, siiski on tingimuseks, et kogusumma ei tohi mingil juhul ületada 100 miljonit arvestusühikut.

     b) Kui kahju on põhjustanud pakitud HNS või kui kahju on põhjustanud nii lahtine kui ka pakitud HNS või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas kõnealuse laeva tekitatud kahju põhjustas lahtine või pakitud HNS:
       i) 1,5 miljonit arvestusühikut laeva kohta, mille kogumahutavus on kuni 2000;
       ii) suurema kogumahutavusega laeva korral lisandub alapunktis i nimetatud summale järgmine summa: 1725 arvestusühikut kogumahutavuse iga mahutavusühiku eest vahemikus 2001–50 000 arvestusühikut; 414 arvestusühikut kogumahutavuse iga mahutavusühiku eest, mis ületab 50 000 arvestusühikut, siiski on tingimuseks, et kogusumma ei tohi mingil juhul ületada 115 miljonit arvestusühikut.


Artikkel 8

Konventsiooni artikli 16 lõike 5 viide lõike 1 punktile c asendatakse viitega lõike 1 punktile b.


Artikkel 9

1. Konventsiooni artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:

   2. Artiklite 18 ja 19 ning artikli 21 lõike 5 alusel maksmisele kuuluvad iga-aastased sissemaksed määrab kindlaks nõukogu ning need arvutatakse kõnealuste artiklite alusel, lähtudes maksustatava lasti kogustest, mis on vastu võetud eelmise kalendriaasta jooksul või nõukogu määratava muu aasta jooksul.

2. Konventsiooni artikli 17 lõikesse 3 lisatakse pärast sõnu „artikli 19 lõikele 1“ viide „ja lõikele 1bis“.


Artikkel 10

Konventsiooni artikli 18 lõigetesse 1 ja 2 lisatakse mõlemas lõikes pärast sõnu „artikli 19 lõikes 1“ viide „ja lõikes 1bis“.


Artikkel 11

1. Konventsiooni artikli 19 lõike 1 punkt b jäetakse välja ning lõike 1 punkt c muudetakse lõike 1 punktiks b.

2. Konventsiooni artiklisse 19 lisatakse lõike 1 järele uus lõige:

   1bis. a) LNG-kontole teeb iga-aastased sissemaksed igas riigis iga isik, kes selles riigis eelmise kalendriaasta jooksul või nõukogu määratud muu aasta jooksul võttis vastu mis tahes koguse LNG-d, kui artikli 16 lõikest 5 ei tulene teisiti.

     b) Siiski teeb kõik sissemaksed isik, kes oli vahetult enne lossimist kõnealuse riigi sadamas või terminalis lossitud LNG-lasti omanikuks (omanik), kui:
       i) omanik on sõlminud vastuvõtjaga lepingu, mille kohaselt teeb kõnealused sissemaksed omanik ja
       ii) vastuvõtja on osalisriiki sellisest lepingust teavitanud.

     c) Kui punktis b viidatud omanik ei tee sissemakseid või nende osi, teeb ülejäänud sissemaksed vastuvõtja. Nõukogu otsustab sise-eeskirjas, millistel asjaoludel loetakse, et omanik ei ole sissemakseid teinud, ning kehtestab korra, mille alusel vastuvõtja teeb ülejäänud sissemaksed.

     d) Ükski käesoleva lõike säte ei mõjuta vastuvõtjale kohaldatavast õigusest tulenevat mis tahes regressiõigust või hüvitise saamise õigust omaniku suhtes.

3. Konventsiooni artikli 19 lõikesse 2 lisatakse pärast sõnu „lõikes 1“ viide „ja lõikes 1bis“.


Artikkel 12

Konventsiooni artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

   1. Iga osalisriigi esialgse makstava sisseastumismakse suurus arvutatakse, arvestades kõiki artikli 16 lõike 5, artiklite 18 ja 19 ning artikli 21 lõike 5 alusel sissemakseteks kohustatud isikuid ning lähtudes üldkonto ja iga eraldi konto kohta sellestsamast kindlaksmääratud summast iga maksustatava lasti ühiku kohta, mis on selles riigis vastu võetud konventsiooni riigi suhtes jõustumisele eelnenud kalendriaastal.


Artikkel 13

1. Konventsiooni artikli 21 lõige 4 asendatakse järgmisega:

   4. Kui osalisriigis ei ole ühtegi isikut, kes on kohustatud tegema sissemakseid artiklite 18 ja 19 või käesoleva artikli lõike 5 kohaselt, teavitab osalisriik konventsiooni kohaldamisel sellest HNS-fondi direktorit.

2. Konventsiooni artikli 21 lõike 5 punkt b asendatakse järgmisega:

     b) teatab HNS-fondile, et iga konto kogusumma tuleb sisse nõuda maksmisele kuuluvates summades, esitades arve üksikutele kaubasaajatele või omanikule, kui tegemist on veeldatud maagaasiga ja kohaldub artikli 19 lõike 1bis punkt b. Kui omanik ei tee sissemakseid või nende osi, nõuab HNS-fond ülejäänud sissemaksed sisse, esitades arve LNG-lasti vastuvõtjale. Kõnealused isikud tehakse kindlaks asjassepuutuva riigi õigusnormide kohaselt.


Artikkel 14

Konventsiooni lisatakse artikkel 21bis järgmises sõnastuses:

Teatamata jätmine
Artikkel 21bis

   1. Kui osalisriik ei täida artikli 21 lõikest 2 tulenevat kohustust ning see põhjustab HNS-fondile rahalist kahju, hüvitab kõnealune osalisriik HNS-fondile selle rahalise kahju. Otsuse nimetatud hüvitise maksmise kohta osalisriigi poolt teeb nõukogu direktori ettepanekul.

   2. HNS-fond ei hüvita ühegi vahejuhtumi puhul kahju, mis on artikli 3 punkti a kohaselt tekitatud osalisriigi territooriumil, sealhulgas territoriaalmeres, punkti b kohaselt tekitatud osalisriigi majandusvööndis või muul alal, või kahju seoses konkreetse vahejuhtumiga artikli 3 punkti c kohaselt või seoses ükskõik kus võetud ennetusmeetmetega artikli 3 punkti d kohaselt, enne kui see riik on täitnud artikli 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevad kohustused kõikide aastate kohta, mis eelnesid selle vahejuhtumi ilmnemisele, mille eest hüvitist taotletakse. Nõukogu otsustab HNS-fondi sise-eeskirjas, millistel asjaoludel loetakse, et osalisriik ei ole neid kohustusi täitnud.

   3. Kui hüvitise taotlus on lõike 2 kohaselt ajutiselt tagasi lükatud, lükatakse see lõplikult tagasi, kui artikli 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevaid kohustusi ei ole täidetud ühe aasta jooksul pärast seda, kui direktor on teatanud osalisriigile, et tal on need kohustused täitmata.

   4. Kõik HNS-fondi tasumisele kuuluvad sissemaksed arvestatakse maha hüvitistelt, mis kuuluvad maksmisele võlgnikule või võlgniku esindajale.

   5. Lõiked 2–4 ei kohaldu surma ja kehavigastusega seotud nõuetele.


Artikkel 15

Konventsiooni artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

   1. Osalisriik, kirjutades reservatsioonideta alla ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjale või andes hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja või mis tahes ajal pärast seda, võib olenemata artikli 21 lõikest 5 deklareerida, et ta võtab vastutuse kõikide kohustuste eest, mida konventsioon paneb isikutele, kes on artiklite 18, 19 ja 20 või artikli 21 lõike 5 alusel kohustatud tegema sissemakseid kõnealuse riigi territooriumil vastu võetud või lossitud ohtlike või kahjulike ainete eest. Kõnealune deklaratsioon tehakse kirjalikult ning sellesse tuleb märkida, millised kohustused võetakse.


Artikkel 16

Konventsiooni artikkel 43 jäetakse välja ning artikkel 44 nummerdatakse artikliks 43.


Artikkel 17

Konventsiooni I lisas esitatud tõendi näidis asendatakse protokollile lisatud näidisega.


Tõlgendamine ja kohaldamine
Artikkel 18

1. Protokolli osalisriigid peavad konventsiooni ja protokolli lugema ja tõlgendama ühtse dokumendina.

2. Konventsiooni artiklid 1–44 ning I ja II lisa, nagu neid on protokolli ja selle lisaga muudetud, samuti protokolli artiklid 20–29 (lõppsätted) moodustavad mutatis mutandis konventsiooni edasiarenduse ning nimetatakse ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 2010. aasta rahvusvaheliseks konventsiooniks (2010. aasta HNS-konventsioon). Protokolli artiklid 20–29 nummerdatakse ümber, arvestades konventsiooni eelnevaid artikleid. Lõppsätete viited nummerdatakse teiste lõppsätete artiklite järgi.


Artikkel 19

Konventsiooni VI peatükki lisatakse artikkel 44bis järgmises sõnastuses:

Artikkel 44bis
Ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 2010. aasta rahvusvahelise konventsiooni lõppsätted

1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol 2010. aasta protokolli lõppsätted on ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 2010. aasta rahvusvahelise konventsiooni lõppsätted.


LÕPPSÄTTED

Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine
Artikkel 20

1. Protokoll on organisatsiooni peakorteris allakirjutamiseks avatud 1. novembrist 2010. aastal kuni 31. oktoobrini 2011. aastal ning on seejärel avatud ühinemiseks.

2. Kui lõigetes 4 ja 5 sätestatust ei tulene teisiti, võivad riigid väljendada oma nõusolekut olla seotud protokolliga:
   a) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutades või
   b) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega alla kirjutades, millele järgneb ratifitseerimine või heakskiitmine, või
   c) sellega ühinedes.

3. Ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine jõustub sellekohase kirja hoiuleandmisega peasekretärile.

4. Koos nõusoleku avaldamisega olla seotud selle protokolliga tuleb esitada peasekretärile üldkonto ja iga erikonto kohta andmed kogu maksustatava lasti koguse kohta, mis on selles riigis eelmise kalendriaasta jooksul vastu võetud ning mille alusel tuleb teha sissemakseid.

5. Peasekretär ei aktsepteeri nõusoleku avaldamist, millele ei ole lisatud lõikes 4 viidatud andmeid.

6. Riik, kes on avaldanud nõusolekut olla seotud selle protokolliga, esitab seejärel kuni protokolli jõustumiseni selles riigis igal aastal hiljemalt 31. maiks peasekretärile üldkonto ja iga erikonto kohta andmed kogu maksustatava lasti koguse kohta, mis on selles riigis eelmise kalendriaasta jooksul vastu võetud ning mille alusel tuleb teha sissemakseid.

7. Enne kui protokoll jõustub riigi suhtes, kes on avaldanud nõusolekut olla seotud selle protokolliga, kuid ei ole esitanud lõikes 6 nõutud andmeid maksustatava lasti kohta mis tahes asjassepuutuval aastal, peatatakse ajutiselt selle riigi staatus osalisriigina, kuni kõnealune riik esitab nõutud andmed.

8. Riigi, kes on avaldanud nõusolekut olla seotud 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol, nõusolek loetakse tagasi võetuks kuupäevast, mil see riik kirjutas alla käesolevale protokollile või andis lõike 3 kohaselt hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.


Jõustumine
Artikkel 21

1. Protokoll jõustub 18 kuu möödumisel kuupäevast, mil on täidetud järgmised tingimused:
   a) vähemalt 12 riiki, nende seas neli riiki, kelle igaühe laevade kogumahutavus on vähemalt 2 miljonit, on väljendanud nõusolekut olla seotud käesoleva protokolliga;
   b) peasekretär on artikli 20 lõigete 4 ja 6 alusel saanud andmed, et kõnealuste riikide need isikud, kes oleksid kohustatud sissemakseteks käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni artikli 18 lõike 1 punktide a ja c alusel, on eelmise kalendriaasta jooksul vastu võtnud kokku vähemalt 40 miljonit tonni üldkonto alla kuuluvat maksustatavat lasti.

2. Riigi suhtes, kes annab nõusoleku olla seotud selle protokolliga pärast jõustumiseks vajalike tingimuste täitmist, jõustub nimetatud nõusolek kolme kuu möödumisel selle andmisest või lõikes 1 sätestatud jõustumiskuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.


Läbivaatamine ja muutmine
Artikkel 22

1. Organisatsioon võib käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni läbivaatamiseks või muutmiseks kokku kutsuda konverentsi.

2. Peasekretär kutsub käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni läbivaatamiseks või muutmiseks kokku protokolli osalisriikide konverentsi kuue osalisriigi või ühe kolmandiku osalisriikide taotlusel, olenevalt sellest, kumb arv on suurem.

3. Pärast käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni muudatuse jõustumist hoiule antud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja käsitatakse nõusolekuna olla seotud muudetud konventsiooniga.


Piirmäärade muutmine
Artikkel 23

1. Olenemata artikli 22 sätetest kohaldatakse käesoleva artikliga ette nähtud menetlust üksnes käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni artikli 9 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud piirmäärade muutmiseks.

2. Vähemalt poolte osalisriikide, kuid igal juhul vähemalt kuue osalisriigi taotlusel edastab peasekretär käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni artikli 9 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud piirmäärade muutmise ettepaneku kõikidele organisatsiooni liikmetele ja kõikidele osalisriikidele.

3. Lõike 2 kohaselt tehtud ja edastatud ettepanek esitatakse organisatsiooni õiguskomiteele (edaspidi õiguskomitee) arutamiseks pärast kuue kuu möödumist selle edastamisest.

4. Kõikidel osalisriikidel, olenemata liikmelisusest organisatsioonis, on õigus võtta osa muudatuste arutamise ja vastuvõtmisega seotud õiguskomitee menetlustest.

5. Muudatused võetakse vastu artikli 4 alusel laiendatud õiguskomitees kohal viibivate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, tingimusel et hääletuse ajal on kohal vähemalt pooled osalisriigid.

6. Piirmäärade muutmise ettepanekut arutades võtab õiguskomitee arvesse vahejuhtumitest saadud kogemusi, eelkõige neist tulenenud kahju ulatust, raha väärtuse muutumist ning ettepandud muudatuse mõju kindlustuskuludele. Ta võtab arvesse ka käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni artikli 9 lõikes 1 ning artikli 14 lõikes 5 sätestatud piirmäärade vahelist suhet.

7. a) Käesoleva artikli alusel ei või piirmäärade muutmist arutada enne viie aasta möödumist protokolli allakirjutamiseks avamise kuupäevast ega enne viie aasta möödumist käesoleva artikli alusel tehtud eelmise muudatuse jõustumisest.
   b) Ühtki piirmäära ei tohi suurendada rohkem kui summani, mille moodustab protokolliga ette nähtud piirmäär, mida on suurendatud kuue protsendi võrra aastas, arvutatuna summast koos eelmise aasta suurendusega alates kuupäevast, mil protokoll allakirjutamiseks avati.
   c) Ühtki piirmäära ei tohi suurendada rohkem kui summani, mis vastab protokolliga ette nähtud kolmekordsele piirmäärale.

8. Lõike 5 alusel vastu võetud muudatused teeb organisatsioon teatavaks kõikidele osalisriikidele. Muudatus loetakse vastuvõetuks 18 kuu möödumisel teate saatmisest, kui kõnealuse ajavahemiku jooksul ei ole vähemalt üks neljandik riikidest, kes olid muudatuse vastuvõtmise ajal osalisriigid, peasekretärile teatanud, et nad ei kiida muudatust heaks, millisel juhul lükatakse muudatus tagasi ning loetakse tühiseks.

9. Artikli 8 alusel vastuvõetuks loetud muudatus jõustub 18 kuu möödumisel selle heakskiitmisest.

10. Muudatus on siduv kõikidele osalisriikidele, kui nad ei denonsseeri protokolli selle artikli 24 lõigete 1 ja 2 kohaselt vähemalt kuus kuud enne muudatuse jõustumist. Kõnealune denonsseerimine jõustub muudatuse jõustumisel.

11. Kui muudatus on vastu võetud, kuid selle heakskiitmise 18kuuline ajavahemik ei ole veel möödunud, on muudatus jõustumise korral siduv kõnealusel ajavahemikul konventsiooni osalisriigiks saanud riigile. Riigile, kes saab konventsiooni osalisriigiks pärast kõnealuse ajavahemiku möödumist, on lõike 8 alusel vastu võetud muudatus siduv. Käesolevas lõikes nimetatud juhtudel on muudatus riigi jaoks siduv alates nimetatud muudatuse jõustumisest või protokolli jõustumisest kõnealuse riigi suhtes, olenevalt sellest, kumb on hilisem.


Denonsseerimine
Artikkel 24

1. Osalisriik võib protokolli denonsseerida igal ajal pärast ühe aasta möödumist kuupäevast, mil protokoll selle riigi suhtes jõustus.

2. Denonsseerimine toimub sellekohase kirja hoiuleandmisega peasekretärile.

3. Denonsseerimine jõustub 12 kuu möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on denonsseerimiskirja kätte saanud, või denonsseerimiskirjas määratud pikema ajavahemiku möödumisel.

4. Olenemata käesoleva artikli kohasest denonsseerimisest, kohaldatakse sellele osalisriigile protokolli kõiki neid sätteid, mis seonduvad kohustusega teha käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni artiklite 18 ja 19 või artikli 21 lõike 5 alusel sissemakseid seoses nõukogu poolt enne kõnealuse denonsseerimise jõustumist toimunud vahejuhtumite korral määratud hüvitistega.


Nõukogu erakorralised istungjärgud
Artikkel 25

1. Osalisriik, kelle arvates võivad denonsseerimiskirja esitamisest arvates oluliselt suureneda alles jäävate osalisriikide sissemaksed, võib 90 päeva jooksul nõuda direktorilt nõukogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumist. Direktor kutsub nõukogu kokku 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

2. Direktor võib omal algatusel erakorralise istungjärgu kokku kutsuda 60 päeva jooksul alates denonsseerimiskirja esitamisest, mille tõttu võivad direktori arvates oluliselt suureneda alles jäävate osalisriikide sissemaksed.

3. Kui erakorralisele istungjärgule kogunenud nõukogu, mis on kokku kutsutud lõike 1 või 2 alusel, otsustab, et denonsseerimine toob kaasa alles jäävate osalisriikide sissemaksete olulise suurenemise, võib iga kõnealune riik hiljemalt 120. päeval enne asjassepuutuva denonsseerimise jõustumist protokolli denonsseerida samast kuupäevast.


Lõpetamine
Artikkel 26

1. Protokolli kehtivus lõpeb:
   a) kuupäeval, mil osalisriikide arv langeb alla kuue, või
   b) 12 kuu möödumisel kuupäevast, mis on käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni artikli 21 kohaselt direktorile eelmise kalendriaasta kohta andmete esitamise tähtpäev ja neist andmetest selgub, et käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni artikli 18 lõike 1 punktide a ja c kohaselt oli üldkonto alla kuuluva maksustatava lasti üldkogus, mis osalisriikides eelmise kalendriaasta jooksul vastu võeti, väiksem kui 30 miljonit tonni.

Kui käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni artikli 18 lõike 1 punktide a ja c kohaselt oli üldkonto alla kuuluva maksustatava lasti üldkogus, mis osalisriikides eelmise kalendriaasta jooksul vastu võeti, alla 30 miljoni tonni, kuid üle 25 miljoni tonni, võib nõukogu enne punktis b nimetatud 12kuulise tähtaja möödumist otsustada protokoll jõusse jätta, kui ta leiab, et maksustatava lasti üldkoguse vähenemise põhjuseks olid erakorralised asjaolud, mis ilmselt ei kordu. Nõukogu ei või sellist otsust vastu võtta kahel järjestikusel aastal.

2. Riigid, kes on protokolliga seotud enne selle kehtivuse lõppu, võimaldavad HNS-fondil täita artiklis 27 sätestatud fondi ülesandeid ning üksnes kõnealuses osas jääb protokoll nende riikide suhtes siduvaks.


HNS-fondi lõpetamine
Artikkel 27

1. Protokolli kehtivuse lõppemise korral:
   a) täidab HNS-fond oma kohustused seoses kõikide vahejuhtumitega, mis toimusid enne protokolli kehtivuse lõppu;
   b) on HNS-fondil õigus teostada õigusi seoses sissemaksetega, kuivõrd kõnealused sissemaksed on vajalikud punktis a nimetatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas katta nende kohustustega seotud HNS-fondi halduskulusid.

2. Nõukogu võtab kõik asjakohased meetmed HNS-fondi likvideerimise lõpuleviimiseks, sealhulgas järelejäänud vara võrdeliseks jaotamiseks isikute vahel, kes on teinud sissemakseid HNS-fondi.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel säilitab HNS-fond juriidilise isiku seisundi.


Hoiulevõtja
Artikkel 28

1. Protokoll ning kõik artikli 23 alusel vastu võetud muudatused antakse hoiule peasekretärile.

2. Peasekretär:
   a) teeb kõikidele riikidele, kes on käesolevale protokollile alla kirjutanud või sellega ühinenud, ja kõikidele organisatsiooni liikmetele, teatavaks:
     i) iga uue allakirjutamise või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise koos selle kuupäevaga ning maksustatava lasti andmetest, mis on esitatud artikli 20 lõike 4 kohaselt;
     ii) maksustatava lasti andmed, mis on artikli 20 lõike 6 kohaselt esitatud pärast seda igal aastal kuni protokolli jõustumise kuupäevani;
     iii) protokolli jõustumise kuupäeva;
     iv) iga artikli 23 lõike 2 alusel tehtud ettepaneku muuta hüvitiste piirmäärasid;
     v) iga artikli 23 lõikes 5 sätestatud korras vastuvõetud muudatuse;
     vi) iga artikli 23 lõike 8 alusel vastuvõetuks loetud muudatuse ning kuupäeva, mil kõnealune muudatus artikli 23 lõike 9 kohaselt jõustub;
     vii) iga käesoleva protokolli denonsseerimiskirja hoiuleandmise koos hoiuleandmise kuupäevaga ja kuupäevaga, mil denonsseerimine jõustub;
     viii) iga protokolli artiklitele vastava teadaande;

   b) edastab protokolli tõestatud koopiad kõikidele riikidele, kes on protokollile alla kirjutanud või sellega ühinenud.

3. Protokolli jõustumise järel saadab peasekretär kohe selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile konventsiooni registreerimiseks ja avaldamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt.


Keeled
Artikkel 29

Protokoll on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.

KOOSTATUD kolmekümnendal aprillil kahe tuhande kümnendal aastal Londonis.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.


I LISA

KINDLUSTUSE VÕI MUU FINANTSTAGATISE TÕEND SEOSES VASTUTUSEGA OHTLIKE JA KAHJULIKE AINETE (HNS) PÕHJUSTATUD KAHJU EEST

Välja antud 2010. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest
ohtlike ja kahjulike ainete mereveol artikli 12 alusel.

Laeva nimi

Tunnusnumber
või kutsung

Laeva IMO number 

Registreerimissadam

Laevaomaniku nimi ja peamise tegevuskoha täisaadress

 
 

 

 

 

 

Käesolevaga tõendatakse, et eespool nimetatud laeva suhtes kehtib kindlustuspoliis või muu finantstagatis, mis on kooskõlas ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 2010. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 12 sätetega.

Tagatise liik ......................................................................................................

Tagatise kehtivusaeg .......................................................................................

Kindlustusandja(te) või tagatise andja(te) nimi ja aadress ..............................

Nimi ...................................................................................................................

Aadress ............................................................................................................

Käesolev tõend kehtib kuni .............................................................................

Välja antud või kinnitatud ......................................................... valitsuse poolt
                                                (riigi täielik nimetus)

……………………………. (koht) …………………….. (kuupäev)

.......................................................................................................................
(Välja andnud või kinnitanud ametiisiku allkiri ja ametinimetus)

Selgitavad märkused:
1. Soovi korral võib riigi nimetus sisaldada viidet selle riigi pädevale riigiasutusele, kus tõend välja anti.
2. Kui tagatise kogusumma on pärit enam kui ühest allikast, näidatakse neist igaühe summa.
3. Kui tagatis on esitatud mitmes eri vormis, tuleb need nummerdada.
4. Märge „Tagatise kehtivusaeg“ peab sisaldama kuupäeva, mil tagatis jõustub.
5. Märge „Kindlustusandja(te) ja/või tagatise andja(te) nimi ja aadress“ peab sisaldama kindlustusandja(te) ja tagatise andja(te) peamist tegevuskohta. Vajaduse korral märgitakse tegevuskoht, kus kindlustus või muu tagatis anti.

 

Protocol of 2010 to the International Convention on Liability and Compensation for Damage in Connection with the Carriage of Hazardous and Noxious Substances by Sea, 1996

/otsingu_soovitused.json