Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping
Vastu võetud 19.09.2011
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariik ja India Vabariik, soovides sõlmida lepingu tulumaksudega topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks, et edendada riikide majanduslikku koostööd, on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
Isikuline ulatus
Lepingut kohaldatakse selle isiku suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.
Artikkel 2
Lepingu ese
1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse kehtestatud tulumaksude suhtes, sõltumata nende kogumise viisist.
2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt võetavat maksu, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult ning ettevõtja makstud palga kogusummalt võetavat maksu.
3. Maksud, mille suhtes lepingut eelkõige kohaldatakse, on:
a) Indias tulumaks, sealhulgas selle lisamaks (edaspidi India maks);
b) Eestis tulumaks (edaspidi Eesti maks).
4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.
Artikkel 3
Põhimõisted
1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses:
a) India tähendab India territooriumi, sealhulgas territoriaalmerd ja õhuruumi selle kohal, samuti mereala, kus India teostab oma suveräänseid õigusi ja pädevust India seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO mereõiguste konventsiooniga;
b) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhja ja maapõue ning seal leiduvate loodusvarade suhtes;
c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas India Vabariik või Eesti Vabariik;
d) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust, samuti üksust, mida käsitatakse lepinguosalise riigi maksuseaduste kohaselt maksustatava üksusena;
e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;
f) ettevõtja mõistet kohaldatakse mis tahes äritegevuse suhtes;
g) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja on kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendist ettevõtja;
h) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis;
i) pädev ametiisik on:
i) Indias rahandusminister, India valitsus või selle volitatud esindaja;
ii) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja;
j) kodanik on:
i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik ja
ii) juriidiline isik või muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel;
k) maks on kontekstist olenevalt kas India või Eesti maks, kuid see ei hõlma lepinguga kohalduvate maksudega seoses tehtavaid makseid kohustuse rikkumise eest ega ka nende maksudega seotud sunniraha ja trahve;
l) majandusaasta on:
i) Indias finantsaasta, mis algab 1. aprillist;
ii) Eestis tulumaksuga seotud maksuseadustes määratletud maksustamisperiood.
2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest. Maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.
Artikkel 4
Resident
1. Selles lepingus tähendab mõiste lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane elu- või asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise koha või muu sellise kriteeriumi järgi; mõiste hõlmab ka lepinguosalist riiki, selle kohaliku omavalitsuse üksust ja muud haldusüksust. Mõiste ei hõlma isikut, kes on selle lepinguosalise riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis.
2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema õiguslik seisund järgmiselt:
a) ta on selle riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas riigis, siis on ta selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui isikul ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;
c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle riigi resident, mille kodanik ta on;
d) kui isik on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.
3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel, arvestades isiku kõrgeima juhtimisorgani asukohta või muud asjaomast tegurit; see ei kehti füüsilise isiku kohta. Kui kokkuleppele ei jõuta, ei käsitata isikut kummagi lepinguosalise riigi residendina ja lepingus ettenähtud eeliseid talle ei kohaldata.
Artikkel 5
Püsiv tegevuskoht
1. Selles lepingus tähendab mõiste püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.
2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
a) juhtkonna asukohta;
b) filiaali;
c) kontorit;
d) tehast;
e) töökoda;
f) müügikohta;
g) ladu, kus pakutakse ladustamisvõimalust teistele isikutele;
h) talu, istandust või muud kohta, kus tegeletakse põllumajanduse, metsanduse, taimekasvatuse või muu sellega seonduvaga ja
i) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta.
3. a) Ehitusplatsi või ehitus-, montaaži- või seadmestamistöid ning nende üle teostatavat järelevalvet käsitatakse püsiva tegevuskohana, kui platsil tegutsetakse, selliseid töid tehakse või nende järele valvatakse üle üheksa kuu.
b) Teenuste pakkumist, sealhulgas nõustamist, millega tegelevad ettevõtja töötajad või selleks palgatud muud isikud käsitatakse püsiva tegevuskohana, kui selline tegevus kestab riigis (sama või seotud projektina) vähemalt kuus kuud 12kuulise ajavahemiku jooksul.
4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks ettevõtja äritegevuse kindlat kohta, kus:
a) ettevõtja kasutab ehitist üksnes talle kuuluva kauba ladustamiseks või väljapanekuks;
b) ettevõtja hoiab oma kaubavaru üksnes ladustamiseks või väljapanekuks;
c) ettevõtja hoiab endale kuuluvat ja teisele ettevõtjale üksnes töötlemiseks antavat kaupa;
d) ostetakse üksnes ettevõtjale vajalikku kaupa või kogutakse talle vajalikku teavet;
e) tehakse muid üksnes ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid;
f) tehakse ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid mitmel punktides a–e loetletud eesmärgil.
5. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevõtja nimel siis lõigetest 1 ja 2 olenemata on ettevõtjal esimesena nimetatud riigis püsiv tegevuskoht nende tehingute kaudu, mis on teinud tema nimel tegutsev isik (see lõige ei kehti lõikes 6 nimetatud isikute kohta), kui selline isik:
a) on volitatud sõlmima ja tavaliselt sõlmib selles riigis ettevõtja nimel lepinguid, välja arvatud juhul, kui isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust selle lõike tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks või
b) ei ole volitatud lepinguid sõlmima, kuid ta tavaliselt hoiab esimesena nimetatud riigis kaubavaru, mida ta regulaarselt ettevõtja nimel kohale toimetab või
c) tavaliselt kinnitab tellimusi valdavalt ettevõtja nimel esimesena nimetatud riigis.
6. Ettevõtjal ei ole teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta, kui tema äritegevus selles riigis toimub ainult maakleri, komisjonäri või muu sõltumatu vahendaja kaudu ja selle isiku tegevust võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb valdavalt nimetatud ettevõtja huvides, ei ole isik selle lõike tähenduses sõltumatu vahendaja.
7. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist äriühingut või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil selles teises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.
Artikkel 6
Kinnisvaratulu
1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.
2. Mõiste kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, kinnisvaraga seotud nõudeõigust, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest; kinnisvarana ei käsitata laeva, paati ega õhusõidukit.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulu suhtes.
4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka kutsetegevuses ja ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulu suhtes.
Artikkel 7
Ärikasum
1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale.
2. Lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht ta on.
3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskoha äritegevusega seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal. Lepinguosaline riik lubab püsiva tegevuskoha kasumi arvestamisel tuludest maha arvata ainult sellised kulud, mida võib maha arvata selle riigi seaduste alusel. Selline mahaarvamine ei ole lubatud summade osas, mida püsiv tegevuskoht maksab peakontorile või sama ettevõtja muule kontorile litsentsitasuna või muu maksena patendi, oskusteabe või muu õiguse kasutamise eest, või komisjonitasuna osutatud teenuse või juhtimise eest, või intressina püsivale tegevuskohale laenatud raha eest (viimane ei kehti krediidiasutuse kohta); eelnev ei kehti tegelike kulutuste hüvitamise kohta. Samuti ei võeta püsivale tegevuskohale omistatava kasumi arvestamisel arvesse summasid, mida püsiv tegevuskoht kohustab peakontorit või sama ettevõtja muud kontorit tasuma litsentsitasuna või muu maksena patendi, oskusteabe või muu õiguse kasutamise eest, või komisjonitasuna osutatud teenuse või juhtimise eest, või intressina püsivale tegevuskohale laenatud raha eest (viimane ei kehti krediidiasutuse kohta); eelnev ei kehti tegelike kulutuste hüvitamise kohta
4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit juhul, kui meetodi rakendamise tulemus on kooskõlas selle artikli põhimõtetega.
5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma tarbeks.
6. Eelmistes lõigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta.
7. Kui kasum hõlmab lepingu teistes artiklites käsitletud tulu, kohaldatakse sellele teisi asjakohaseid sätteid.
Artikkel 8
Mere- ja õhuvedu
1. Lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik.
2. Lepinguosalise riigi residendist transpordiettevõtja kaupade veos kasutatavate konteinerite (sealhulgas konteinerite veos kasutatavate treilerite ja nendega seotud seadmete) kasutamisest, hooldamisest või rentimisest saadud kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik, välja arvatud juhul, kui konteinereid kasutatakse ainult teises lepinguosalises riigis.
3. Selle artikli kohaldamisel käsitatakse rahvusvahelistest mere- või õhuvedudest saadavat investeeringute intressitulu mere- või õhuvedudest saadava kasumina, kui see on sellise äritegevuse lahutamatu osa ja sellisele intressile artiklit 11 ei kohaldata.
4. Lõiget 1 kohaldatakse ka kasumi suhtes, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis.
Artikkel 9
Seotud ettevõtjad
1. Kui
a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või
b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis
ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.
2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib teine lepinguosaline riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.
Artikkel 10
Dividend
1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.
2. Dividendi võib maksustada ka dividende maksva äriühingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti dividendi brutosummast.
Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.
3. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest (mis ei ole võlanõue) ning muud tulu, mida maksustatakse nagu tulu osalusest või muud kasumijaotist seda maksva äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt.
4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.
5. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega sellelt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskohaga või kindla kohaga.
Artikkel 11
Intress
1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.
2. Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti intressi brutosummast.
3. Lõikest 2 olenemata ei maksusta lepinguosaline riik selles riigis tekkivat intressi, mille saaja on:
a) teise lepinguosalise riigi valitsus, selle kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus või
b) i) Indias India Reservpank ja
ii) Eestis Eesti Pank või
c) muu asutus, kui pädevad ametiisikud selles kirjalikult kokku lepivad.
4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on tagatud või tagamata ja kas see on seotud õigusega osaleda võlgniku kasumis või mitte, eelkõige tulu valitsuse väärtpaberitest või võlakohustustest ja nendega seotud maksetest. Mõiste intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. Hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata.
5. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.
6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsivas tegevuskohas või kindlas kohas toimuva äri- või kutsetegevusega ning kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.
7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa selle summa, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summa suhtes. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.
Artikkel 12
Litsentsitasu ja tehnilise teenuse tasu
1. Litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.
2. Nimetatud litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekib; kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult või tehnilise teenuse tasult võetava maksu määr ületada 10 protsenti litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu brutosummast.
3. a) Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kino- või telefilmi või raadio- või televiosioonisaate salvestise) või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või tehnoloogilise protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.
b) Selles artiklis käsitatakse tehnilise teenuse tasuna artiklites 14 ja 15 käsitlemata makset juhtimis-, tehnilise- või nõustamisteenuse eest, sealhulgas tasu tehnilise- või muu personaliteenuse eest.
4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu saaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuvas äri- või kutsetegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.
5. a) Litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on see lepinguosaline riik, selle kohalik omavalitsusüksus või muu haldusüksus või selle riigi resident. Kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas või kindlas kohas toimuva äri- või kutsetegevusega ning litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.
b) Kui punkti a kohaselt ei ole litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekkinud kummaski lepinguosalises riigis ja litsentsitasu on seotud õiguse või vara kasutamise või kasutamise õigusega või tehniline teenus on seotud teenuse osutamisega ühes lepinguosalises riigis, on litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekkinud selles lepinguosalises riigis.
6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab asja kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summa suhtes. Enammakstud tasud maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.
Artikkel 13
Kasu vara võõrandamisest
1. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.
2. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib võõrandamisest saadud kasu maksustada see teine riik.
3. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses või kindlas kohas oma kutsealal tegutsedes, või püsiva tegevuskoha (eraldi või koos ettevõttega) või kindla koha võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.
4. Kui lepinguosalise riigi ettevõtja saab kasu rahvusvahelises veos kasutatava laeva või õhusõiduki või nende kasutamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab kasu ainult see lepinguosaline riik.
5. Lõikes 2 käsitlemata lepinguosalise riigi residendist ettevõtja osaluse võõrandamisest saadava kasu võib maksustada see riik.
6. Eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja.
Artikkel 14
Kutsetegevus
1. Lepinguosalise riigi residendist füüsilise isiku kutsetegevusest või ettevõtlusest saadud tulu maksustab ainult see lepinguosaline riik; saadud tulu võib maksustada ka teine lepinguosaline riik, kui täidetud on järgmised tingimused:
a) kui isik tegutseb teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas; sel juhul maksustatakse teises lepinguosalises riigis ainult see tuluosa, mis on omistatav sellele kindlale kohale või
b) kui isik viibib teises lepinguosalises riigis kaheteistkümnekuulise perioodi vältel kokku vähemalt 183 päeva; sel juhul maksustatakse teises lepinguosalises riigis ainult see osa tulust, mida ta saab selles teises riigis toimuvast tegevusest.
2. Selles lepingus käsitatakse kutsetegevusena eraviisilist teadus- ja haridustööd, kirjandus- ja kunstitegevust ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti, kirurgi, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksist või muud seda laadi tegevust.
Artikkel 15
Töötasu
1. Arvestades artikleid 16, 18, 19, 20 ja 21 maksustab lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muu tasu ainult see riik. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib nimetatud tasu maksustada see teine riik.
2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riik, kui:
a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel ja
b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident ja
c) tööandja ei maksa tasu teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu.
3. Eelmistest lõigetest olenemata võib lepinguosaline riik maksustada oma ettevõtja rahvusvahelises veos kasutataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu.
Artikkel 16
Juhatuse liikme tasu
Juhatuse liikme töötasu ja muud seda laadi tasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine riik.
Artikkel 17
Esineja ja sportlase tulu
1. Artiklitest 7, 14 ja 15 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine riik.
2. Artiklitega 7, 14 ja 15 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase teenitud tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja või sportlane saab tulu lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, mida peamiselt rahastatakse ühe või mõlema lepinguosalise riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane on resident.
Artikkel 18
Pension
Lepinguosalise riigi residendi pensioni ja varasema töötamise eest saadava muu seda laadi tasu maksustab ainult see riik, välja arvatud artikli 19 lõikes 2 nimetatud pension.
Artikkel 19
Avalik teenistus
1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus maksab isikule riigi, omavalitsusüksuse või muu haldusüksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see riik; sätet ei kohaldata pensionile.
b) Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles riigis ning ta on:
i) selle riigi resident ja kodanik või
ii) selle riigi resident, kuid tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.
2. a) Pensioni, mida lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus maksab või mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle riigi, omavalitsusüksuse või muu haldusüksuse asutuses, maksustab ainult see riik.
b) Sellist pensioni maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui pensioni saaja on teise riigi resident ja kodanik.
3. Lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palga ja muu tasu ning pensioni suhtes kohaldatakse artikleid 15, 16, 17 ja 18.
Artikkel 20
Õppejõu, õpetaja ja teadlase tulu
1. Kui lepinguosalise riigi ülikoolis, kolledžis või muus tunnustatud haridusasutuses õpetab või teeb uurimistööd isik, kes on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne lepinguosalisse riiki tulekut, maksustatakse tema tulu ainult selles teises riigis; lõiget kohaldatakse kahe aasta jooksul alates tema esimesest sel eesmärgil toimunud külastusest esimesena nimetatud riiki.
2. Seda artiklit kohaldatakse uurimistöö tegemise eest saadavale tulule ainult juhul, kui isik teeb uurimistööd avalikes huvides, mitte erahuvides.
3. Selles artiklis on isik lepinguosalise riigi resident, kui ta on selle riigi resident majandusaastal, mil ta külastab teist lepinguosalist riiki või kui ta oli resident vahetult eelneval majandusaastal.
Artikkel 21
Üliõpilase tulu
1. Lepinguosaline riik ei maksusta lisaks stipendiumidele ning laenudele tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha riiki asuvast allikast.
2. Lõikes 1 käsitlemata stipendiumide ja töösuhtest saadud tasude osas on lõikes 1 nimetatud üliõpilasel õpingute või praktika jooksul õigus saada samasuguseid maksuvabastusi, -soodustusi või –vähendusi nagu külastatava riigi residentidel.
3. Selle artikli soodustused kehtivad mõistliku aja või õpingute või praktika läbimiseks tavapäraselt nõutava aja jooksul, kuid mitte ühelgi juhul ei saa füüsiline isik selle artikli soodustusi kasutada kauem kui viis järjestikust aastat alates tema esimesest saabumisest teise riiki.
Artikkel 22
Muu tulu
1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see riik.
2. Lõiget 1 ei kohaldata selle tulu suhtes, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes või selles teises riigis asuvas kindlas kohas toimuvast kutsetegevusest, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga või kindla kohaga; sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 7 või 14. Lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulu suhtes.
3. Kui lepinguosalise riigi resident saab tulu loterii, ristsõnade, võidusõitude, sealhulgas hobuste võiduajamiste, kaardimängude või muu mängu, hasartmängu või kihlveo eest teises lepinguosalises riigis, siis olenemata lõikest 1 võib selle tulu maksustada teine lepinguosaline riik.
Artikkel 23
Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutatavad meetodid
Topeltmaksustamist kõrvaldatakse järgmiselt:
1. Indias:
a) Kui India resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt võib maksustada Eestis, lubab India residendi tulult tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub Eestis tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa maksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Eestis.
b) Kui India residendi tulu on selle lepingu kohaselt Indias maksust vabastatud, võib India sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.
2. Eestis:
a) Kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Indias, vabastab Eesti selle tulu maksust, arvestades punkte b ja c.
b) Kui Eesti resident saab tulu, mida artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 2 või artikli 12 lõike 2 kohaselt võib maksustada Indias, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Indias tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa maksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Indias.
c) Kui Eesti residendi tulu on selle lepingu kohaselt Eestis maksust vabastatud, võib Eesti sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.
Artikkel 24
Võrdne kohtlemine
1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. Seda lõiget kohaldatakse olenemata artiklist 1 ka isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise riigi resident.
2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat. See lõige ei takista lepinguosalisel riigil maksustada teise lepinguosalise riigi ettevõtja esimesena nimetatud riigis asuvat püsivat tegevuskohta kuni kümme protsenti kõrgema maksumääraga kui on kehtestatud esimesena nimetatud riigi sarnase ettevõtja kasumile ega ole vastuolus artikli 7 lõikega 3.
3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi ettevõtjale makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma lepinguosalise riigi residendi puhul; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse ettevõtjaga.
5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.
6. Seda artiklit kohaldatakse olenemata artiklist 2 kõigile maksudele.
Artikkel 25
Vastastikuse kokkuleppe menetlus
1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide seadustest sõltumata esitada kaebuse oma lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule; kui tema kaebuse suhtes tuleb kohaldada artikli 24 lõiget 1, esitab ta asja menetlemiseks selle lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule, mille kodanik ta on. Kaebus esitatakse menetlemiseks kolme aasta jooksul alates päevast, millal saadi teada lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.
2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide õiguses ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.
3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega konsulteerida ka lepingus käsitlemata juhtudel.
4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult. Kui kokkuleppe saavutamiseks tekib vajadus suulise mõttevahetuse järele, võivad lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud üksteisega suhelda nende esindajatest moodustatud komisjoni kaudu.
Artikkel 26
Teabevahetus
1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks ja riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet (sealhulgas dokumente või dokumentide kinnitatud koopiaid) lepinguosalises riigis, selle kohaliku omavalitsuse üksuses või muus haldusüksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.
2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma seaduste alusel saadud teavet; teave antakse üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 viidatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või teostab eeltoodu üle järelevalvet. Teavet kasutatakse ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepinguosalise riigi seadused ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik kiidab sellise kasutuse heaks.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;
b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;
c) anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust või tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.
4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab nõutud teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine lepinguosaline riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu.
5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab osalust isikus.
Artikkel 27
Abi maksude sissenõudmisel
1. Lepinguosalised riigid abistavad teineteist maksunõuete täitmisele pööramisel. Artiklid 1 ja 2 abi osutamist ei piira. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad selle artikli kohaldamise korras omavahel kokku leppida.
2. Selles artiklis tähendab maksunõue lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse kehtestatud maksukohustuse summat, tingimusel et maksustamine ei ole vastuolus lepingu ega muu dokumendiga, mille pooled on lepinguosalised riigid, samuti selle summaga seotud intressi ja trahvi ning maksu kogumise või võlgniku vara säilitamise kulusid.
3. Kui lepinguosalise riigi maksunõue on selle riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja maksukohustuslane ei saa sel ajal selle riigi seaduste kohaselt maksunõude täitmisele pööramist ära hoida, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude täitmisele pööramise üle. Teine lepinguosaline riik kogub maksunõude summa kooskõlas oma maksude sundsissenõudmist ja kogumist käsitlevate seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega.
4. Kui lepinguosaline riik võib maksunõude täitmisele pööramise tagamiseks oma õiguse kohaselt rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude üle, et rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid. Teine lepinguosaline riik rakendab maksukohustuslase vara säilitamise abinõusid kooskõlas oma seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega, isegi kui nende abinõude rakendamise ajal ei ole maksunõue esimesena nimetatud riigis täitmisele pööratav või on maksukohustuslasel õigus ära hoida selle täitmine.
5. Kui lepinguosaline riik on lõigetes 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel maksunõude üle võtnud, ei kohaldata neist lõigetest olenemata selles riigis selle nõude suhtes ajapiiranguid ega eeliseid, mida kohaldatakse maksunõude suhtes selle riigi seaduste kohaselt. Lisaks ei ole lõigete 3 ja 4 eesmärgil ülevõetud maksunõudel lepinguosalises riigis eelist, mis on sellel maksunõudel teise lepinguosalise riigi seaduste kohaselt.
6. Lepinguosalise riigi maksunõude olemasolu, selle kehtivuse ja summa üle peetavaid vaidlusi menetleb selle riigi kohus või haldusasutus. Seda artiklit ei tõlgendata õigusena pidada selliseid menetlusi teise lepinguosalise riigi kohtus või haldusasutuses.
7. Kui lepinguosalise riigi lõike 3 või 4 kohase taotluse esitamise ja teise lepinguosalise riigi poolt summa kogumise ja selle esimesena nimetatud lepinguosalisele riigile ülekandmise vahelisel ajal maksunõue lakkab olemast, siis:
a) lõikes 3 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mis on selle riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja mille täitmisele pööramist maksukohustuslane ei saa sellel ajal selle riigi seaduste kohaselt ära hoida, või
b) lõikes 4 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mille suhtes see riik võib oma seaduste kohaselt rakendada maksukohustuslase vara säilitamise abinõusid, et tagada selle täitmine, teatab esimesena nimetatud riigi pädev ametiisik sellest viivitamata teise riigi pädevale ametiisikule ja teise riigi valikul esimesena nimetatud riik kas peatab oma taotluse või võtab selle tagasi.
8. Seda artiklit ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;
b) rakendada abinõusid, mis on vastuolus avaliku korraga;
c) osutada abi, kui teine lepinguosaline riik ei ole võtnud kõiki oma seaduste ja halduspraktikaga võimaldatud asjakohaseid kogumis- või säilitamismeetmeid;
d) osutada abi juhul, kui see tekitaks sellele riigile halduskoormust, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne teise riigi saadava kasuga.
Artikkel 28
Soodustuste piiramine
1. Miski selles lepingus ei takista riigisiseste õigusaktide rakendamist maksudest hoidumise ja maksude vältimise tõkestamiseks.
2. Lepinguosalise riigi residendile või residendi tehtud tehingutele ei kohaldata lepingu alusel soodustusi, kui residendi asendamise või olemasolu või tema sooritatud tehingu peamine või üks peamistest eesmärkidest oli lepingu sätetest kasu saamine, mida teisiti ei oleks võimaldatud.
3. Seda artiklit kohaldatakse juriidilistele isikutele, kes ei tegutse heas usus.
4. Kui lepinguosalise riigi residendile ei anta teises lepinguosalises riigis selle artikli tõttu lepingujärgseid soodustusi, teavitab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik sellest esimesena nimetatud lepinguosalise riigi pädevat ametiisikut.
Artikkel 29
Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja
Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.
Artikkel 30
Lepingu jõustumine
1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate lepingu jõustumiseks vajaliku asjaomaste seadustega sätestatud menetluse lõpetamise kohta.
2. Leping jõustub lõikes 1 nimetatud hilisema teate kuupäeval.
3. Lepingut kohaldatakse:
a) Indias lepingu jõustumisele järgneva kalendriaasta 1. aprillil või hiljem algaval majandusaastal saadud tulu suhtes;
b) Eestis:
i) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes;
ii) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.
Artikkel 31
Lepingu lõpetamine
Leping on jõus, kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu, kuid mitte enne, kui lepingu jõustumisest on möödunud viis aastat. Sel juhul ei kohaldata lepingut:
a) Indias teate edastamisele järgneva kalendriaasta 1. aprillil või hiljem algaval majandusaastal saadud tulu suhtes;
b) Eestis:
i) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes;
ii) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.
Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.
Koostatud 19. septembril 2011 Tallinnas, kahes eksemplaris eesti, hindi ja inglise keeles; tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.
Eesti Vabariigi nimel |
India Vabariigi nimel |
Jürgen Ligi |
Kapil Sibal |
PROTOKOLL
Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi leping) allakirjutamisel on pooled kokku leppinud järgmistes sätetes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa.
1. Artikli 5 suhtes
Selle lepingu allakirjutamisel ei sisalda ükski Eesti sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping erisätet, mis käsitleb lepinguosalise riigi kindlustusettevõtja püsiva tegevuskoha olemasolu teises lepinguosalises riigis kui see kindlustusettevõtja saab kindlustussissemakseid või kindlustab riske selle teise riigi territooriumil sõltumatu esindaja kaudu.
Kui pärast lepingu allakirjutamist selline erisäte lisatakse Eesti sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingusse, siis teavitab Eesti pädev ametiisik lisatud sättest India pädevat ametiisikut ja peale pädevate ametiisikute omavahelisi konsultatsioone võetakse selline säte arvesse ka selle lepingu puhul.
2. Artikli 6 suhtes
Artikli 6 lõikes 2 nimetatud ja lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest saadud tulu võib maksustada selles riigis kooskõlas selle lepingu artikliga 13.
Selle kinnituseks on volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 19. septembril 2011 Tallinnas, kahes eksemplaris eesti, hindi ja inglise keeles; tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.
Eesti Vabariigi nimel |
India Vabariigi nimel |
Jürgen Ligi |
Kapil Sibal |
Lisa Agreement between the Republic of India and the Republic of Estonia for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income
Facebook
Twitter