Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping
Vastu võetud 19.10.2011
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustusleping (moldovakeelne tekst)
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping [konsolideeritud tekst, jõust. 01.03.2022]
Eesti Vabariik
ja
Moldova Vabariik (edaspidi lepingupooled)
on kokku leppinud alljärgnevas.
I ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
1. Lepingu tähenduses kasutatakse mõisteid alljärgnevas:
1) õigusaktid – lepingupoolte õigusaktid, millele on viidatud artiklis 2;
2) pädev võimuorgan –
– Eesti Vabariigis: Sotsiaalministeerium
ja
– Moldova Vabariigis: Töö-, Sotsiaalkaitse- ja Pereministeerium;
3) pädev asutus – artiklis 2 nimetatud õigusakte rakendav asutus;
4) kindlustusperiood – sotsiaalmaksu ja/või sotsiaalkindlustusmakse maksmise periood ja kõik sellistena käsitatavad perioodid või elamisperiood, kui õigusaktid nii sätestavad;
5) endise NSV Liidu kindlustusperiood – pensioniõiguse omandamiseks vajalik periood, mis on täitunud endise NSV Liidu territooriumil, välja arvatud enne 1. jaanuari 1991. a Eesti Vabariigi või enne 1. jaanuari 1992. a Moldova Vabariigi territooriumil, ja mille arvessevõtmist näevad ette nii Eesti Vabariigi kui Moldova Vabariigi õigusaktid;
6) pension – õigusaktides sätestatud perioodilised väljamaksed vanaduse, püsiva töövõimetuse/invaliidsuse ja toitja kaotuse korral;
7) hüvitis – Moldova Vabariigi õigusaktides sätestatud rahaline invaliidsushüvitis tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral, välja arvatud pensionid.
2. Muid lepingus esinevaid mõisteid kasutatakse kohaldatavates õigusaktides määratletud tähenduses.
Artikkel 2
Õigusaktid, mille suhtes lepingut kohaldatakse
Lepingut kohaldatakse järgmiste õigusaktide suhtes:
1) Eesti Vabariigis:
– õigusaktid, mis käsitlevad kohustuslikku riiklikku pensionikindlustust, välja arvatud kogumispensione ja represseeritud isikutele antud õigusi;
2) Moldova Vabariigis:
– õigusaktid, mis käsitlevad riiklikke pensione, mida finantseeritakse riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvest;
– õigusaktid, mis käsitlevad invaliidsushüvitise maksmist tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral.
Artikkel 3
Lepingu subjektid
Lepingut kohaldatakse isikute suhtes, kes elavad ühe lepingupoole territooriumil ja kes on või on olnud hõlmatud artiklis 2 viidatud õigusaktidega.
Artikkel 4
Võrdne kohtlemine
Artiklis 3 nimetatud isikutel on samasugused õigused kui lepingupoole kodanikel.
II PENSIONID JA HÜVITISED
Artikkel 5
Kindlustusperioodide arvessevõtmine
1. Kui õigus saada pensioni ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt tekib teise lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode arvesse võtmata, määrab ja maksab vastav lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvessevõetavate kindlustusperioodide eest.
2. Kui õigus saada pensioni tekib lepingupoolte õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide liitmisel, võetakse kummagi lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode arvesse tingimusel, et need kindlustusperioodid ei kattu. Kumbki lepingupool arvestab pensioni suuruse ja maksab pensioni vastavalt tema territooriumil täitunud kindlustusperioodidele.
3. Kui teatud kindlal erialal, tingimustes või eriteenistuses töötamise korral tekib õigus eriseaduse alusel pensionile, määrab ja maksab eriseaduse alusel pensioni ainult see lepingupool, kelle territooriumil on tekkinud õigus eriseaduse alusel pensionile. Teatud kindlal erialal, tingimustes või eriteenistuses lepingupoole õigusaktide alusel täitunud töötamise perioode ei liideta. Kui kummagi lepingupoole õigusaktide alusel ei teki õigust eriseaduse alusel pensionile, võetakse neid perioode arvesse pensioni määramisel üldistel alustel.
4. Kui ühe lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide kogupikkus on alla ühe aasta ja isikul ei teki seega õigust pensionile, arvestab teise lepingupoole pädev asutus seda perioodi pensioni määramisel ja maksmisel.
Artikkel 6
Endise NSV Liidu kindlustusperiood
1. Kui isik on vastavalt artikli 5 lõikele 1 omandanud õiguse pensionile mõlema lepingupoole õigusaktide alusel ja kui pensioni arvestamisel võetakse arvesse kattuvaid endise NSV Liidu kindlustusperioode, siis sellise kindlustusperioodi võtab arvesse ainult selle lepingupoole pädev asutus, kumma territooriumil täitunud kindlustusperiood täisaastates on pikem. Kui mõlema riigi territooriumil täitunud kindlustusperioodid on võrdsed, võtab endise NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse selle lepingupoole pädev asutus, kumma õigusaktide alusel oli isik viimati kindlustatud.
2. Endise NSV Liidu kindlustusperiood võetakse pensioni arvestamiseks arvesse vastavalt pensioni määrava lepingupoole õigusaktidele.
3. Kui isik tõendab täiendava kindlustusperioodi olemasolu ja ühe lepingupoole pädev asutus on endise NSV Liidu kindlustusperioodi juba pensioni arvestamiseks arvesse võtnud, siis see pädev asutus ei muutu.
4. Kui isikule määratakse uut liiki pension, võetakse endise NSV Liidu kindlustusperiood arvesse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2.
Artikkel 7
Kolmandate riikide kindlustusperioodid
Kui isikul ei ole õigust saada pensioni mõlema lepingupoole liidetud kindlustusperioodide alusel, tuvastatakse pensioni saamise õigus nende kindlustusperioodide ja kolmanda riigi õigusaktide alusel täitunud arvessevõetavate kindlustusperioodide liitmise teel. Liidetakse vaid need kindlustusperioodid, mis on täitunud kolmandas riigis, kellega mõlemad lepingupooled on sõlminud lepingu, milles nähakse ette kindlustusperioodide liitmine.
Artikkel 8
Määratud pensioni maksmine ja pensionide eksport
1. Mõlema lepingupoole õigusaktide mis tahes sätteid, mis piiravad pensionide ja/või hüvitiste maksmist üksnes seetõttu, et isik elab väljaspool kõnealuse lepingupoole territooriumi, ei kohaldata teise lepingupoole territooriumil elavatele isikutele.
2. Kui pensioni ja/või hüvitist saav isik asub pärast käesoleva lepingu jõustumist ühe lepingupoole territooriumilt elama teise lepingupoole territooriumile, jätkab määratud pensioni ja/või hüvitise maksmist eelmise elukoha järgne lepingupool.
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata järgmistele pensionidele:
1) Eesti Vabariigis:
– rahvapension;
2) Moldova Vabariigis:
– väljateenitud aastate pensionid ja eripensionid.
4. Isikutel, kes saavad vanaduspensioni või töövõimetuspensioni/inva-liidsuspensioni, ei ole samal ajal õigust toitjakaotuspensionile. Määratud toitjakaotuspensioni maksmine peatatakse, kui teine lepingupool määrab vanaduspensioni või töövõimetuspensioni/invaliidsuspensioni.
Artikkel 9
Tervisekontroll
1. Kui pensionitaotluse läbivaatamisel osutub vajalikuks anda hinnang isiku töövõimele/töövõime kaotusele, kohaldab vastava lepingupoole pädev asutus selle lepingupoole õigusakte.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud hinnangu andmise toetamiseks edastab selle lepingupoole pädev asutus, kelle territooriumil isik elab, teise lepingupoole pädeva asutuse nõudmisel viimasele tasuta kõik asjakohased meditsiiniaruanded ja -dokumendid.
III LÕPPSÄTTED
Artikkel 10
Lepingu rakendamine
1. Lepingut rakendavad pädevad võimuorganid ja pädevad asutused osutavad üksteisele abi ja vahetavad lepingu rakendamiseks vajalikku teavet.
2. Pädevad võimuorganid ja pädevad asutused sõlmivad lepingu rakendamiseks vajalikud kokkulepped.
3. Kui ühe lepingupoole pädev võimuorgan või pädev asutus edastab teise lepingupoole pädevale võimuorganile või pädevale asutusele isikuandmeid, kehtivad edastatavate andmete suhtes neid edastava lepingupoole andmekaitsealased õigusnormid. Iga järgneva andmete töötlemise suhtes kehtivad andmeid töötleva lepingupoole andmekaitsealased õigusnormid.
Artikkel 11
Erimeelsuste lahendamine
Kõik lepingupoolte vahel lepingu tõlgendamisel või rakendamisel tekkinud erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Artikkel 12
Lepingu peatamine ja lõpetamine
1. Lepingupoolel on õigus lepingu või selle osa kehtivus peatada, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kaks kuud ette.
2. Lepingupool võib lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu kuus kuud ette.
3. Lepingu peatamisel või lõpetamisel säilitatakse kõik lepingu alusel omandatud õigused ning vaadatakse lepingu alusel läbi taotlused, mis esitati enne lepingu peatamist või lõpetamist.
Artikkel 13
Jõustumine
Leping jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, kui lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu vahetatud kirjalikes teadetes kinnitanud, et lepingu jõustumise eelduseks olevad õigustoimingud on tehtud. Kirjalike teadete vahetamise päevaks loetakse viimase teate kättesaamise päeva.
Koostatud Tallinnas 19. oktoobril 2011. aastal kahes originaaleksemplaris eesti, moldova ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamisel tekkivate erimeelsuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.
Selle kinnituseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad lepingule alla kirjutanud.
Eesti Vabariigi nimel |
Moldova Vabariigi nimel |
Hanno Pevkur |
Valentina Buliga |
Agreement on Social Insurance Provisions between the Republic of Estonia and the Republic of Moldova
Facebook
Twitter