HALDUSÕIGUSVälissuhtlemineEL toimimist käsitlevad välislepingud

OrganisatsioonidMajandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkulepe

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.12.2010
Avaldamismärge:RT II, 24.11.2010, 5

Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkulepe

Vastu võetud 16.04.2010

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

EESTI VABARIIGI VALITSUSE MAJANDUSLIKU KOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOONI LIIKMEKOHUSTUSTEGA NÕUSTUMISE AVALDUS
16. aprillil 2010

 

EESTI VABARIIGI VALITSUS,

võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 14. detsembri 1960. aasta konventsiooni (edaspidi konventsioon) ning selle lisaprotokolle nr 1 ja 2;

võttes arvesse konventsiooni artiklit 16, mille kohaselt nõukogu võib otsustada kutsuda konventsiooniga ühinema iga valitsuse, kes on valmis täitma liikmekohustusi;

võttes arvesse nõukogu 16. mail 2007 vastu võetud laienemist ning tihedamat koostööd käsitlevat resolutsiooni, mille kohaselt nõukogu otsustas alustada Eesti Vabariigiga ühinemisläbirääkimisi [C/MIN(2007)4/FINAL];

võttes arvesse nõukogu 30. novembril 2007 vastu võetud Eesti OECD konventsiooniga ühinemise teekaarti [C(2007)101/FINAL], millega kehtestati Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (edaspidi organisatsioon) ühinemise tingimused ja läbirääkimiste kulg,

TEATAB järgmist.

 

A. ÜLDINE NÕUSOLEK

1. Andes hoiule konventsiooni ühinemiskirja nõustub Eesti Vabariik kõikide organisatsiooni liikmekohustustega, sealhulgas:

i) konventsiooni artiklis 1 ning OECD ettevalmistava komitee 1960. aasta detsembri aruandes nimetatud organisatsiooni eesmärkidega;

ii) kõikide konventsiooni artiklites 2 ja 3 sätestatud tegevuste ja kohustustega;

iii)konventsiooni lisaprotokollidega nr 1 ja 2;

iv) kõikide organisatsiooni juhtimist ja tegevust, sealhulgas liikmemaksu, muid rahandus-, eelarve-, personali- ja menetlusküsimusi, organisatsiooni juhtimist ning mitteliikmetega suhtlemist käsitlevate otsuste, resolutsioonide, reeglite, regulatsioonide ja järeldustega, mis organisatsioon on vastu võtnud;

v) organisatsiooni finantsaruannetega;

vi) organisatsiooni töömeetoditega;

vii) kõikide organisatsiooni aktidega, mis on jõus ajal, mil OECD nõukogu teeb otsuse kutsuda Eesti Vabariik konventsiooniga ühinema, koos käesoleva avaldusega lahutamatult seotud 1.–4. lisas esitatud märkustega. Aktide kohta, mis võetakse vastu pärast OECD nõukogu otsust kutsuda Eesti Vabariik konventsiooniga ühinema, aga enne Eesti Vabariigi ühinemiskirja hoiuleandmist, peab Eesti Vabariik esitama seisukoha kolm kuud peale akti vastuvõtmist.

Lähtudes 17. veebruaril 2010 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vahelise organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkuleppe artikli 22 lõikest 1 teatab Eesti Vabariik organisatsioonile kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõppemisest. Eesti Vabariik on nõus, et eesõiguste ja puutumatuste kokkulepe peab olema konventsiooni ühinemiskirja hoiuleandmise ajaks jõustunud.

 

C. OSALEMINE OECD VABATAHTLIKES TEGEVUSTES JA KEHAMITES

3. Liikmeks saamisest alates soovib Eesti Vabariik osaleda avalduse lahutamatuks osaks olevas 5. lisas nimetatud vabatahtlikes kehamites ja tegevustes. Eesti Vabariik on teadlik, et teatud vabatahtlike kehamite või tegevuste puhul kohaldatakse eraldi osalemis- või ühinemisnõudeid ja/või menetlusi.

 

D. ORGANISATSIOONIGA VAREM SÕLMITUD KOKKULEPETE LÕPETAMINE

4. Eesti Vabariik võtab teadmiseks, et alates konventsiooniga ühinemise kuupäevast loetakse lõppenuks Eesti Vabariigi ja organisatsiooni varasemad kokkulepped, mis käsitlevad mitteliikmena OECD kehamites osalemist. Alates ühinemise kuupäevast osaleb Eesti Vabariik nendes organisatsiooni liikmena.

 

E. ÜHINEMISJÄRGNE OECD KOMITEEDELE ARUANDMINE

5. Lähtudes OECD nõukogu otsusest, millega Eesti Vabariik kutsuti konventsiooniga ühinema, nõustub Eesti Vabariik ühinemise järel esitama valitud OECD komiteedele arenguaruandeid.

 

 

1. LISA. MÄRKUSED OECD AKTIDEGA NÕUSTUMISE KOHTA

 

Eesti Vabariik nõustub kõikide organisatsiooni aktidega, mis on jõus ajal, mil OECD nõukogu teeb otsuse kutsuda Eesti Vabariik konventsiooniga ühinema, järgmiste märkustega.

Rahandus

Nõukogu tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu soovitus [C(97)195]

Eesti nõustub OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu soovitusega järgmiste, varem maksuküsimuste komitee 1. töörühmas esitatud Eesti seisukohtadega võrreldes ajakohastatud reservatsioonidega.

 

Reservatsioonid:

Artikli 4 lõige 1: Eesti jätab endale õiguse lisada lõikesse 1 asutamise koht või muu selline kriteerium.

Artikkel 5: Eesti ühineb Mehhiko artikli 5 kommentaaride punktis 64 esitatud reservatsiooniga (mille kohaselt jätab riik endale õiguse maksustada füüsilist isikut, kes tegeleb kutsetegevuse või muu ettevõtlusega ja viibib selles riigis vähemalt 183 päeva 12kuulise perioodi jooksul).

Artikli 5 lõige 6: Eesti jätab endale õiguse muuta lõiget 6, et valdavalt ainult ühe ettevõtja huvides tegutsevat vahendajat ei käsitataks sõltumatu vahendajana.

Artikli 6 lõige 2: Eesti jätab endale õiguse lisada mõiste kinnisvara määratlusse kinnisvaraga seotud nõudeõiguse, sest sellist nõudeõigust võidakse riigi õigusaktides kinnisvarana mitte käsitada.

Artikli 8 lõige 2: Eesti ühineb Ameerika Ühendriikide, Belgia, Kanada, Kreeka, Mehhiko, Türgi ja Ühendkuningriigi artikli 8 kommentaaride punktis 32 esitatud reservatsiooniga (mille kohaselt jätavad need riigid endale õiguse jätta kahepoolsetes lepingutes artikli kohaldamisalast välja siseveevedu). Lisaks jätab Eesti endale õiguse teha asjakohased muudatused artiklite 13, 15 ja 22 lõikesse 3.

Artikli 10 lõige 2: Eesti jätab endale õiguse jätta oma lepingutest välja nõue, mille kohaselt määravad lõike 2 kohaldamise viisi kindlaks pädevad ametiisikud vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus.

Artikli 10 lõige 3: Eesti jätab endale õiguse asendada lõikes 3 sõnad tulu teistest osalusega seotud õigustest sõnadega tulu teistest õigustest.

Artikli 11 lõige 2: Eesti jätab endale õiguse jätta oma lepingutest välja nõue, mille kohaselt määravad lõike 2 kohaldamise viisi kindlaks pädevad ametiisikud vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus.

Artikli 11 lõige 3: Eesti ühineb Belgia, Iirimaa ja Kanada artikli 11 kommentaaride punktis 42 esitatud reservatsiooniga (mille kohaselt jätavad need riigid endale õiguse muuta intressi määratlust, et tagada artikli 10 kohaldamine intressimaksete suhtes, mida nende riigi õigusaktide kohaselt käsitatakse kasumijaotistena).

Artikli 12 lõige 3: Eesti ühineb Belgia, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa, Slovaki Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi artikli 12 kommentaaride punktis 48 esitatud reservatsiooniga (mille kohaselt jätavad need riigid endale õiguse pakkuda nende hinnangul artiklis sisalduva õiguslünga kõrvaldamiseks sätet, mis määratleb litsentsitasu allika samaselt intressi allikat määratleva artikli 11 lõikega 5).

Artikli 13 lõige 3: Eesti jätab endale õiguse kohaldada lõiget 3 rahvusvahelises veos laevu ja õhusõidukit kasutavatele ettevõtjatele.

Artikli 16 lõige 1: Eesti jätab artikli alusel endale õiguse maksustada residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikme töötasu ja muud seda laadi tasu.

Artikkel 20: Eesti jätab endale õiguse muuta artikli sõnastust ja viidata kõikidele praktikantidele.

Artikkel 24: Eesti ühineb Šveitsi artikli 24 kommentaaride punktis 90 esitatud reservatsiooniga (mille kohaselt jätab riik endale õiguse jätta oma lepingutest välja lõige 2).

Nõukogu soovitus maksukohustuslase identifitseerimisnumbri kasutamise kohta rahvusvahelises kontekstis [C(97)29]

Märkus: Mitteresidendist tulusaajatel ei ole seadusjärgset kohustust avaldada oma residendiriigi
maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit (TIN).

OECD/Euroopa Nõukogu maksuvaldkonnas tehtava vastastikuse halduskoostöö konventsioon

Märkus: Eesti kaalub konventsiooniga ühinemist.

 

Investeeringud ja hargmaised ettevõtted
Nõukogu otsus kapitali liikumise liberaliseerimise koodeksi vastuvõtmise kohta [C(61)96]
Nõukogu otsus nähtamatute tehingute liberaliseerimise koodeksi vastuvõtmise kohta [C(61)95]

Eesti Vabariik soovib kehtestada kapitali liikumise liberaliseerimise koodeksi ja nähtamatute tehingute liberaliseerimise koodeksi erandid kooskõlas liberaliseerimiskoodeksite artikli 2 punktiga b. Erandite nimekiri on esitatud käesoleva avalduse 2. ja 3. lisas.

Eesti Vabariik võtab liberaliseerimiskoodeksite alusel järgmised kohustused.

“Eesti soovib veel kord kinnitada, et järgib täielikult OECD liberaliseerimiskoodeksites ettenähtud liberaliseerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtet, ning märgib, et on ühinemise käigus tarvitusele võtnud mitmed liberaliseerimismeetmed, mida kohaldatakse kõigi OECD liikmete suhtes. Eesti jätkab ühinemise järel sellesuunalist tegevust, pöörates eritähelepanu enamsoodustusrežiimi põhimõtete alusel liberaliseerimise hüvede laiendamisele kõikidele OECD liikmetele. Eesti esitab investeeringute komiteele pärast ühinemist mõistliku ajavahemiku jooksul ülevaate oma edusammude kohta.”

“23. mai 1969 rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 27 kohaselt lubab Eesti järgida kohustusi, mis võetakse OECD ühinemislepingus OECD liberaliseerimiskoodeksite suhtes, ka juhul, kui riigisisesed õigusaktid on nendega vastuolus.“

Nõukogu kolmas uuendatud riikliku kohtlemise otsus [C(91)147 muudetud]

Kooskõlas nõukogu kolmanda uuendatud riikliku kohtlemise otsusega [C(91)147 muudetud] soovib Eesti Vabariik kehtestada riikliku kohtlemise erandid. Erandite nimekiri on esitatud avalduse 4. lisas.

 

Turism
Nõukogu rahvusvahelise turismipoliitika otsus-soovitus [C(85)165]
I lisa reservatsioonid:

“Punkti b alapunkt 1 (Piirangud maksuvabastuse kohaldamisel): 40 sigaretti või 100 sigarillot või 10 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat. Alla 18-aastastel reisijatel ei ole lubatud alkoholi ja tubakatooteid importida.

“Punkti b alapunkt 3: Kohvi ja teed käsitatakse muu kaubana, mida võib maksuvabalt importida kuni 4696 krooni (ligikaudu 266 arvestusühikut) väärtuses, ning kui reisija kasutab õhu- või meretransporti, siis kuni 6729 krooni väärtuses (ligikaudu 381 arvestusühikut).

“Punkti d alapunkt 1: Rahvusvaheline või riiklik juhiluba, mida külalised OECD liikmesriikidest Eestis kasutavad, peab olema 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooni või 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooni kohane.

II lisa märkused:

“Punkti a alapunkt 1: Schengeni liikmesriigina järgib Eesti Euroopa Liidu ühtset viisapoliitikat. Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001 loetleb riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat.”

“Punkti a alapunkt 4: Schengeni viisatasud on kehtestatud Schengeni õigustikuga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009.”

 

 

2. LISA. KAPITALI LIIKUMISE LIBERALISEERIMISE KOODEKSI RESERVATSIOONIDE NIMEKIRI

 

EESTI

NIMEKIRI A, I/A Otseinvesteeringud:
– asjaomase riigi mitteresidentide poolt

Märkus: reservatsioon kehtib ainult:
i) põllumajandus- ja metsamaa omandamisel ning kinnisvara omandamisel Eesti meresaartel (välja arvatud neljal suurimal saarel) ja 18 Venemaa Föderatsiooniga piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Põllumajandus- ja metsamaa omandamise reservatsioon kaotab kehtivuse 31. mail 2011;
ii) Eesti riigilippu kandva laeva enamusosaluse omandamisel ELi mitteresidentide poolt, välja arvatud Eestis asutatud äriühingu kaudu;
iii) enamusosaluse omandamisel lennuettevõtjas ELi mitteresidentide poolt;
iv) juhtumil, kui ELi direktiivi 85/611/EMÜ kohaselt peab eurofondi (UCITS, Undertakings for Collective Investment in Transferable Securities) depositooriumi registrijärgne asukoht olema samas ELi liikmesriigis, kus on eurofondi registrijärgne asukoht, või peab depositoorium olema asutatud ELi liikmesriigis, kus on eurofondi registrijärgne asukoht, kui tema registrijärgne asukoht on teises ELi liikmesriigis.

NIMEKIRI
B, III/A1


Kinnisvaratehingud:
– ehitamine või omandamine mitteresidendi poolt.
Märkus: reservatsioon kehtib ainult põllumajandus- ja metsamaa omandamisel ning kinnisvara omandamisel Eesti meresaartel (välja arvatud neljal suurimal saarel) ja 18 Venemaa Föderatsiooniga piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Põllumajandus- ja metsamaa omandamise reservatsioon kaotab kehtivuse 31. mail 2011.
NIMEKIRI
A, IV/C1

Tehingud väärtpaberitega kapitaliturul:
– omandamine mitteresidentide poolt
Märkus: reservatsioon kehtib ainult aktsiate ja muude samaväärsete osalusväärtpaberite omandamisel, mida mõjutavad sissetulevaid otseinvesteeringuid ja asutamist reguleerivad õigusaktid.
NIMEKIRI
A, IV/D1

Välisriigi võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite omandamine residendi poolt:
Märkus: reservatsioon kehtib ainult juhul, kui eurofond (UCITS) ei või investeerida ELi mitteliikmesriikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjadesse.

 

3. LISA. NÄHTAMATUTE TEHINGUTE LIBERALISEERIMISE KOODEKSI RESERVATSIOONIDE NIMEKIRI

 

EESTI

C/3 Autotransport: sõitjate- ja veosevedu, sealhulgas juhuvedu
  Märkus: reservatsioon kehtib ainult järgnevatele tegevustele:
i) sõitjatevedu: – transiitveod;
   – „suletud ustega“ reisid;
   – rahvusvahelised veod, mille jooksul sõitjad tulevad peale ja lähevad maha;
   – riigisisesed veod
 

ii) veosevedu:
    – transiit;
   – rahvusvahelise veo raames veose kohaletoimetamine;
   – rahvusvahelise veo raames veose kogumine;
   – tagasipöördumine veosega, kui veose kogumine on lubatud;
   – tagasipöördumine veosega, kui veose kohaletoimetamine on lubatud;
   – riigisisesed veod


E/2 Pangandus- ja investeerimisteenused
Märkus: reservatsioon kehtib ainult Eestis avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamisel ettevõtjate poolt, kelle peamine asukoht ei ole ELis.
 
E/3 Arveldus-, hoidmis- ja depooteenused
Märkus: direktiivi 85/611/EMÜ kohaselt peab eurofondi (UCITS) depositooriumi registrijärgne asukoht olema samas ELi liikmesriigis, kus on eurofondi registrijärgne asukoht, või peab depositoorium olema asutatud ELi liikmesriigis, kus on eurofondi registrijärgne asukoht, kui tema registrijärgne asukoht on teises ELi liikmesriigis.
 
E/7 Filiaalide, agentuuride jne asutamine ja nende tegevuse korraldamine mitteresidendist investorite poolt panganduses ja finantsteenuste sektoris
 
 

A-lisa II lisa punkt 1

Märkus: direktiivi 85/611/EMÜ kohaselt peab eurofondi (UCITS) depositooriumi registrijärgne asukoht olema samas ELi liikmesriigis, kus on eurofondi registrijärgne asukoht, või peab depositoorium olema asutatud ELi liikmesriigis, kus on eurofondi registrijärgne asukoht, kui tema registrijärgne asukoht on teises ELi liikmesriigis.
 

L/6 Kutseteenused
Märkus: reservatsioon kehtib ainult Euroopa kodakondsuse nõudele notarite, kohtutäiturite ja vandetõlkide puhul.

 

 

4. LISA. NÕUKOGU KOLMANDA UUENDATUD RIIKLIKU KOHTLEMISE OTSUSE RIIKLIKU KOHTLEMISE ERANDITE NIMEKIRI

 

EESTI

A. Erandid riiklikul tasandil
I. Väliskontrolli all olevate ettevõtete investeeringud
 

Kinnisvara:
üle kümne hektari suuruseid põllumajandusmaa ja metsa kinnistuid saavad välismaalased ja välisriikide juriidilised isikud omandada ainult asjaomase maavanema loal. See erand kaotab kehtivuse 31. maiks 2011.

Eesti väiksematel meresaartel (välja arvatud neljal suurimal saarel) ja 18 Venemaa Föderatsiooniga piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ei tohi maad ega kinnisvara omandada välismaalased, välismaised juriidilised isikud ja välisriigid. Piirang ei kehti Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanike suhtes, kes on Eestis seaduslikult viibinud ja põllumajandusega kolm aastat tegelenud.

Alus: Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (2003)

 

 

Lennutransport ja seotud teenused:
ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja lennutegevusluba antakse ainult äriühingutele, mille enamusosalus on Eesti riigil, kohalikul omavalitsusel või Eesti kodanikel. Kooskõlas ELi lennunduse õigustikuga ei laiene see kitsendus ELis registreeritud äriühingutele, kes teenindavad ELi siseseid lende.

Alus: Lennundusseadus (1999) § 40

 

 

Meretransport ja sellega seotud teenused:
kabotaaž on reserveeritud Eesti Vabariigi või ELi liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele. Eesti Vabariigi lippu võib kanda merelaev, mille omanik on Eesti kodanik; kaasomandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub Eesti kaasomanikele; kaaspärandi esemeks olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui selle kaaspärinud Eesti kodanikele või Eesti juriidilistele isikutele kuulub suurem osa kogu pärandist.

Alus: Kaubandusliku meresõidu koodeks (1991); laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (1998)

 

II.

Riigiabi ja toetused
Ei ole

 

III.

Maksukohustused
Ei ole

 

IV.

Riigihanked
Ei ole

 

V.

Juurdepääs kohalikule rahastamisele
Ei ole

 

B. Erandid haldusüksuste tasandil
Ei ole

 

 

5. LISA. NENDE VABATAHTLIKE TEGEVUSTE JA KEHAMITE NIMEKIRI, MILLES EESTI SOOVIB OSALEDA

· Maksuküsimuste läbipaistvuse ja infovahetuse globaalfoorum

· OECD rahvusvahelises kaubanduses liikuvate seemnete sertifitseerimise süsteem (kõrrelised heintaimed ja liblikõielised taimed; ristõielised ja teised õli- või kiudtaimede liigid; teravili; köögiviljakultuurid; peet)

· Rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu programm (PISA)

· Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuringu programm (PIAAC)

· Ülikoolide haldamise programm (IMHE)

· Kemikaalide kontrolli eriprogramm

 

 

NÕUKOGU OTSUS KUTSUDA EESTI VABARIIK OECD KONVENTSIOONIGA ÜHINEMA

NÕUKOGU,

võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 14. detsembri 1960. aasta konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja eelkõige selle artikli 5 punkti a ja artiklit 16;

võttes arvesse nõukogu 16. mail 2007 vastu võetud laienemist ning tihedamat koostööd käsitlevat otsust alustada Eestiga ühinemisläbirääkimisi [C/MIN(2007)4/FINAL];

võttes arvesse nõukogu 30. novembril 2007 vastu võetud Eesti OECD konventsiooniga ühinemise teekaarti [C(2007)101/FINAL], millega kehtestati Eesti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemise tingimused ja läbirääkimiste kulg (edaspidi liitumise teekaart);

võttes arvesse peasekretäri raportit Eesti organisatsiooniga ühinemise kohta [C(2010)62/REV1];

võttes arvesse Eesti Vabariigi valitsuse 16. aprillil 2010 esitatud lõplikku avaldust organisatsiooni liikmekohustustega nõustumise kohta [C(2010)63/FINAL];

võttes arvesse ühinemise teekaardis loetletud OECD kehamite ametlikku arvamust [C(2010)64/FINAL];

võttes arvesse peasekretäri teadet Eesti seisukohast nende õigusaktide kohta, mida OECD kehamid ei ole üle vaadanud [C(2010)65 & CORR1];

võttes arvesse 17. veebruaril 2010 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vahelist organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepet;

arvestades, et Eesti Vabariigi valitsus on valmis täitma OECD liikmekohustusi,

 

TEEB JÄRGMISE OTSUSE.

1. Eesti Vabariik kutsutakse konventsiooniga ühinema Eesti Vabariigi lõplikus avalduses [C(2010)63/FINAL] esitatud ja alltoodud tingimuste kohaselt.

2. Eesti Vabariik ühineb konventsiooniga pärast seda, kui 17. veebruaril 2010 Pariisis alla kirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vaheline organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepe on jõustunud.

3. Aktide kohta, mis võetakse vastu pärast käesoleva otsuse tegemist, aga enne Eesti Vabariigi ühinemist konventsiooniga, esitab Eesti seisukoha kolm kuud peale akti vastuvõtmist.

4. Alates konventsiooniga ühinemise kuupäevast loetakse lõppenuks Eesti Vabariigi ja organisatsiooni varem sõlmitud kokkulepped, mis käsitlevad mitteliikmena OECD kehamites osalemist. Alates ühinemise kuupäevast osaleb Eesti Vabariik nende kehamite töös organisatsiooni liikmena.

5. Konventsiooniga ühinemise järel esitab Eesti arenguaruanded järgmistele OECD komiteedele:
a) investeeringute komitee: arenguaruanne kolme aasta jooksul pärast ühinemist;
b) keskkonnapoliitika komitee: arenguaruanne kahe aasta jooksul pärast ühinemist ja seejärel vajaduse korral korrapäraselt;
c) äriühingute juhtimise komitee: arenguaruanne kahe aasta jooksul pärast ühinemist;
d) finantsturgude komitee: arenguaruanne kolme aasta jooksul pärast ühinemist;
e) kindlustuse ja erapensionide komitee: arenguaruanne kolme aasta jooksul pärast ühinemist;
f) tööhõive, töösuhete ja sotsiaalküsimuste komitee: arenguaruanne kolme aasta jooksul pärast ühinemist.

Koostatud 3. juunil 2010. aastal Tallinnas inglise ja prantsuse keeles.

EESTI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL
Andrus ANSIP
Peaminister

MAJANDUSLIKU KOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOONI NIMEL
Angel GURRÍA
Peasekretär

 

Lisa Agreement on the Terms of Accession

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json