Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus
Vastu võetud 10.02.1999
RT I 1999, 25, 363
jõustumine 22.03.1999
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 04.05.2000 | RT I 2000, 39, 238 | 26.05.2000 |
| 12.12.2000 | RT I 2000, 102, 670 | 01.01.2001 |
| 13.12.2001 | RT I 2001, 102, 668 | 10.01.2002 |
| 24.04.2002 | RT I 2002, 41, 251 | 27.05.2002 |
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused.
(2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.
(3) Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata.
§ 2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse.
(2) Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud.
(3) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) paragrahvis 158 sätestatut.
§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.
(2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti.
(3) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine
(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12-aastase perioodi kohta. Arendamise kava peab sisaldama:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse piiritlemist;
2) hinnangut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta;
3) üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti;
4) sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid.
(3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise lepinguga.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.
§ 5. Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Nimetatud eeskiri peab sisaldama:
1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimusi;
2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja liitumistaotluse läbivaatamise korda;
3) liitumistasu arvutamise aluseid;
4) liitumistasu tasumise korda
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul.
(4) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3) heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.
§ 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel. Omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada liitumistasu ülempiir.
(2) Liitumistasuga tagatakse:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele;
3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine;
4) põhjendatud tulukus.
§ 7. Vee-ettevõtja
(1) Klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise tagab vee-ettevõtja.
(2) Vee-ettevõtja määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) § 14 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(3) Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega.
(4) Kuni käesolevas paragrahvis ettenähtud viisil vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud ajani.
[RT I 2002, 41, 251 - jõust. 27.05.2002]
§ 8. Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni
(1) Vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett.
(3) Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Nimetatud eeskiri peab sisaldama:
1) kliendi veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise nõudeid ja tingimusi;
2) kasutatud vee ja heitvee ärajuhtimise mõõtmise ja veearvesti puudumisel sellekohase arvestuse pidamise korda;
3) veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest tasumise korda;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuste või avarii korral vee andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramise või peatamise korda.
(5) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel.
§ 9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja valla- või linnavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.
(2) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja puhastamise kohta sõlmib valla- või linnavalitsus vajaduse korral sellekohase lepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga.
§ 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldamine
(1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(2) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.
(3) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud kahjustuste või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal on vee-ettevõtjal õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras piirata või peatada klientidele ühisveevärgist vee andmist või heitvee juhtimist ühiskanalisatsiooni.
§ 11. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ning selle korrashoid ja kontroll
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. Kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse paragrahvis 164 sätestatut.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist.
(3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse seaduses ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras ja tingimustel.
(4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul kontrollida käesoleva seaduse Paragrahv 5 lõikes 3 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist.
§ 12. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
Üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest on omavalitsusel õigus teostada sundvaldust või -võõrandamist sundvõõrandamise seaduses ( RT I 1995, 30, 380 ; 59, 1006 ) sätestatud alusel sellise ehitise kasutamiseks või omandamiseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks.
§ 13. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müük
Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel.
§ 14. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind
(1) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub:
1) abonenttasust;
2) tasust võetud vee eest;
3) tasust heitvee ärajuhtimise eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
1) tootmiskulude katmine;
2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine;
4) põhjendatud tulukus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv.
§ 15. Müüdava vee ja ärajuhitava heitvee arvestus
(1) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava heit-, sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee kogust arvestatakse või mõõdetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt.
§ 16. Seaduse rakendamine
(1) 2002. aasta 31. detsembrini tohib ühisveevärgist müüdava vee kogust arvestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi.
(2) Vee-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks paigaldama vee mõõtmiseks veearvestid.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks.
§ 17. Juriidilise isiku haldusvastutus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest
(1) Ühisveevärgist omavolilise veevõtu või ühiskanalisatsiooni omavolilise heit-, sademete- või drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise või ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni normatiivi ületavates kogustes juhtimise eest - karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.
(2) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamise, ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee, sademete- või drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee mõõtmiseks paigaldatud mõõteseadmete näitude moonutamise eest - karistatakse kuni 50 000-kroonise rahatrahviga.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud isiku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete täitmiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest - karistatakse kuni 20 000-kroonise rahatrahviga.
§ 18. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine
Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169) ettenähtud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 19. Juriidilisele isikule haldusõiguserikkumiste protokolli koostamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta võib juriidilisele isikule protokolli koostada kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise protokollis näidatakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
2) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema pädeva esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus ning rikkumisega põhjustatud materiaalse kahju ulatus;
5) viide seadussättele, mida rikuti;
6) viide seadussättele, mis näeb ette vastutuse;
7) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused, ekspertiisi või analüüsi tulemused või teised asja lahendamiseks vajalikud materjalid;
8) märkus selle kohta, et haldusõiguserikkujale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi;
9) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud.
(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja õiguserikkuja pädev esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast ja seletust andmast, teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märkuse. Kui haldusõiguserikkuja esindaja seda nõuab, lisatakse protokollile tema märkused protokolli kohta.
§ 20. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutamine
Käesolevas seaduses nimetatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus maa- või linnakohtul.
§ 21. Füüsilise isiku vastutus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas
Kui füüsiline isik pani toime käesolevas seaduses nimetatud teo, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt.
§ 22. Juriidilisele isikule haldusvastutuse määramise aegumistähtaeg
Halduskaristust võib juriidilisele isikule määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui aasta möödumisel õiguserikkumise päevast.
Facebook
Twitter