Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus
Vastu võetud 17.11.1999
RT I 1999, 92, 825
jõustumine 01.01.2001
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 14.11.2001 | RT I 2001, 94, 579 | 01.01.2002 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab toote nõuetele vastavuse tõendamise korralduse.
(2) Toote nõuetele vastavuse tõendamise eesmärk on tagada toote vastavus seadusega või seaduse alusel antud määrusega (edaspidi õigusakt) esitatavatele nõuetele.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse niivõrd, kuivõrd see on ette nähtud teise õigusaktiga.
§ 2. Mõisted
Käesoleva seaduse tähenduses on:
1) toode – valmistatud asi või selle osa, mis võiks kahjustada isikute ohutust, tervist, vara või keskkonda ning millele on sellest tulenevalt õigusaktiga esitatud nõuded;
2) tootja – isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes valmistab toote või kontrollib toote valmistamist eesmärgiga lasta toode oma nimel turule või võtta see kasutusele;
3) volitatud esindaja – Eestis alaliselt elav füüsiline isik või seadusega või seaduse alusel asutatud Eesti juriidiline isik, keda tootja on volitanud täitma käesolevas seaduses sätestatud volitatud esindaja funktsioone;
4) toote turule laskmine – tegevus, millega toode tehakse Eestis esmakordselt tasu eest või tasuta kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks;
5) toote kasutusele võtmine – tegevus, mis seisneb toote Eestis esmakordses ettenähtud otstarbel kasutamises;
6) tarnija – isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevus seisneb toote turule laskmises, samuti toote Eestisse importija;
7) volitatud asutus – isik, kellele on käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda volitatud asutusena, või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Vabakaubandusühendusega (EFTA) liitunud riigi territooriumil tegutsev isik, kes on riigilt saanud õiguse teostada vastavas valdkonnas toote nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure ja kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni;
8) tootja kvaliteedisüsteem – tootja poolt rakendatud toote nõuetele vastavuse tagamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, protseduurid ja ressursid;
9) vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks toote või tootja kvaliteedisüsteemi vastavus nõuetele;
10) vastavusdeklaratsioon – kirjalik kinnitus, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda;
11) vastavusmärk – sümbol, mis näitab, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda;
12) vastavussertifikaat – volitatud asutuse väljaantud dokument, mis kinnitab, et toode või tootja kvaliteedisüsteem vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele.
2. peatükk TOOTE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE
§ 3. Toote nõuetele vastavuse tõendamise kord
(1) Toote nõuetele vastavust tõendab õigusaktis sätestatud juhtudel vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või vastavusmärk.
(2) Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud selle nõuetele vastavuse tõendamine, ei tohi tootja või tarnija seda turule lasta või kasutusele võtta, järgimata õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda.
(3) Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud selle nõuetele vastavuse tõendamine, peab tootega selle tootja või tarnija poolt turule laskmisel või kasutusele võtmisel kaasas olema vastavusdeklaratsioon või selle koopia ja toode peab olema vastavusmärgistatud, kui õigusakt ei näe ette teisiti.
(4) Õigusaktiga võib ette näha, et toote turule laskmisel või kasutusele võtmisel peavad tootega kaasas olema muud dokumendid.
(5) Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks viiakse läbi vastavushindamine õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduuride kohaselt.
(6) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata sellise toote eksportimisel või turule laskmisel, mille puhul on tagatud, ettoodetei võeta kasutusele, kui õigusaktis või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
§ 4. Toote nõuetele vastavuse hindamine
Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalik vastavushindamine võib koosneda järgmistest õigusaktis ettenähtud protseduuridest:
1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja poolne toote vastavushindamine;
2) volitatud asutuse poolne toote tüübikatsetus;
3) volitatud asutuse poolne toote eriomaduste katsetamine koos toodete pistelise kontrolliga;
4) volitatud asutuse poolne tootja tootmise kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine koos kvaliteedisüsteemi rakendamise üle teostatava järelevalvega;
5) volitatud asutuse poolne toote lõppkontrolli ja hooldusega seotud tootja kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine ning pidev järelevalve kvaliteedisüsteemi rakendamise üle;
6) volitatud asutuse poolne toote tüübile vastavuse hindamine;
7) volitatud asutuse poolne tooteühiku vastavuse hindamine kõigi sellele esitatud nõuete suhtes;
8) muud õigusaktis sätestatud protseduurid.
§ 5. Vastavusdeklaratsioon
Vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma järgmine teave:
1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi või nimetus, väljaandja elu- või asukoht;
2) andmed toote identifitseerimiseks;
3) viited õigusaktidele ja standarditele, millele toode vastab;
4) vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht;
5) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi ja allkiri või tema esindaja nimi, allkiri ja ametikoht;
6) muu õigusaktis nõutav teave.
§ 6. Vastavusmärk
(1) Vastavusmärk paigaldatakse õigusaktis ettenähtud juhtudel tootele, toote pakendile või tootega kaasas olevale dokumendile nähtavalt, püsivalt ja selgelt eristatavalt.
(2) Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Kui toote vastavushindamisse oli kaasatud volitatud asutus, märgitakse õigusaktis ettenähtud juhtudel vastavusmärgi juurde asjaomase volitatud asutuse registreeringunumber.
(4) Õigusaktis ettenähtud juhtudel lisatakse vastavusmärgi juurde toote kasutamisega või muu tootega seonduv teave.
§ 7. Vastavusdeklaratsiooni väljaandja ja vastavusmärgi paigaldaja
(1) Tootja või tema volitatud esindaja annab välja vastavusdeklaratsiooni, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat.
(2) Vastavusmärgi paigaldab tootja või tema volitatud esindaja, kui õigusakt ei sätesta teisiti. Vastavusmärk paigaldatakse, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon.
§ 8. Vastavusdeklaratsiooni väljaandja ja vastavusmärgi paigaldaja kohustused
(1) [Kehtetu - RT I 2001, 94, 579 - jõust. 01.01.2002]
(2) Tootja või tema volitatud esindaja on kohustatud alal hoidma dokumendid, mis puudutavad toote valmistamist, toote standarditekohasust, kasutatud vastavushindamise protseduure ja vastavusdeklaratsiooni väljaandmist, sealhulgas vastavussertifikaati või selle koopiat ja vastavusdeklaratsiooni või selle koopiat, vähemalt 10 aasta jooksul, arvates hetkest, mil lõpetati toote valmistamine või see imporditi, või kui toode võeti tootja või tarnija poolt kasutusele, siis arvates selle kasutusele võtmisest, kui õigusakt ei sätesta teisiti.
(3) Tootja või tema volitatud esindaja peab esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid vastava toote turujärelevalvet teostava asutuse nõudmisel.
(4) Kui toode on imporditud, on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustus tarnijal.
§ 9. Tootja volitatud esindaja tõendamise kohustus
Tootja volitatud esindaja peab suutma vajaduse korral tõendada, et tootja on teda volitanud täitma käesolevas seaduses ettenähtud volitatud esindaja funktsioone, samuti täies ulatuses oma volitusi käesolevas seaduses sätestatud volitatud esindaja ülesannete täitmisel.
§ 10. Vastavussertifikaat
(1) Vastavussertifikaadi annab välja volitatud asutus.
(2) Vastavussertifikaadi väljaandmiseks peab volitatud asutus läbi viima õigusaktis ettenähtud vastavushindamise protseduurid ning olema tuvastanud toote või tootja kvaliteedisüsteemi vastavuse tema poolt hindamisele kuuluvatele nõuetele.
11. Välislepingute kohaldamine
Kui välislepingus nähakse ette käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse tõendamise korrast erinev kord, kohaldatakse välislepingu sätteid.
3. peatükk VOLITATUD ASUTUSENA TEGUTSEMISE ÕIGUSE ANDMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA TÜHISTAMINE
§ 12. Komisjon
(1) Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise, samuti nimetatud õiguse äravõtmise otsustamiseks moodustatakse Majandusministeeriumi juures komisjon (edaspidi komisjon).
(2) Komisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Komisjoni asjaajamist korraldab Majandusministeerium.
§ 13. Komisjoni otsusele esitatavad nõuded
(1) Komisjon vormistab oma otsused kirjalikult.
(2) Otsuses, millega antakse isikule õigus tegutseda volitatud asutusena, peavad olema kindlaks määratud funktsioonid, mida isikul on volitatud asutusena õigus täita.
(3) Otsuses, millega keeldutakse isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, peab olema põhjendatud, miks komisjon isiku taotlust ei rahulda. Otsuses, millega rahuldatakse isiku taotlus volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks üksnes osaliselt, peab olema põhjendatud, miks komisjon ei rahulda isiku taotlust täielikult.
(4) Otsuses tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks või tühistada isiku õigus tegutseda volitatud asutusena peab olema põhjendatud, miks komisjon nimetatud õiguse kehtetuks tunnistab või tühistab.
(5) Komisjoni otsustele allakirjutamise protseduuri sätestab käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud kord.
§ 14. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmine
(1) Õiguse tegutseda volitatud asutusena annab komisjon isikule tema kirjaliku taotluse alusel õigusaktis ettenähtud juhtudel ja funktsioonide täitmiseks, kui isik vastab järgmistele nõuetele:
1) isikul peab olema kindlaksmääratud funktsioonide täitmiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid;
2) isikul peavad olema vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal täita kindlaksmääratud funktsioone;
3) isik peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
4) isik ega ükski töötaja ei tohi olla volitatud asutuse poolt kindlaksmääratud valdkondades vastavushindamisele kuuluvate toodete tootja, tootja volitatud esindaja, importija või tarnija, samuti ei tohi nende muu tegevus olla seotud vastavate toodetega määral, mis tekitab kahtlusi nende erapooletuses;
5) isik peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.
(2) Isik, kes taotleb õigust tegutseda volitatud asutusena, peab olema õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduuride teostamiseks akrediteeritud.
(3) Komisjon keeldub volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, kui seda taotlev isik eivastakäesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele või kui isiku õigus tegutseda volitatud asutusena on käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punkti 2, 3, 4 või 5 või lõike 2 alusel tunnistatud kehtetuks või tühistatud.
(4) Õigus tegutseda volitatud asutusena antakse tähtajatult, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(5) Komisjon teeb otsuse isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul, arvates kõigi otsustamiseks vajalike andmete esitamisest.
(6) Otsus isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 141. Volitatud asutuse akrediteerimine
(1) Volitatud asutusena tegutsemise õigust taotleva isiku akrediteerimist teostab sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus või Euroopa akrediteerimisalase koostööorganisatsiooniga (European co-operation for Accreditation) liitunud akrediteerimisasutus, kes on ühinenud mitmepoolse tunnustusleppega, või välislepingus ettenähtud isik (edaspidi akrediteerimisasutus).
(2) Akrediteerimise käigus hindab akrediteerimisasutus isiku vastavust volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel esitatavatele nõuetele. Kui isik vastab esitatavatele nõuetele, väljastab akrediteerimisasutus isikule sellekohase kirjaliku tunnistuse.
(3) Akrediteerimisasutus peab pärast isikule käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmist vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistuse väljaandmisele järgnevast päevast arvates kontrollima isiku jätkuvat vastavust esitatavatele nõuetele. Kontrolli tulemused esitab akrediteerimisasutus kirjalikult volitatud asutusele ja Majandusministeeriumile hiljemalt viie tööpäeva jooksul kontrollimise lõppemise päevast arvates.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud akrediteerimise ja kontrollimise kulud katab volitatud asutus või volitatud asutusena tegutsemise õigust taotlev isik.
§ 15. Dokumentide esitamine
(1) Taotluse volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks esitab isik kirjalikult Majandusministeeriumile. Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) isiku nimi, registri- või isikukood või viimase puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev, aadress ja muud kontaktandmed;
2) vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
3) töötajate arv;
4) valdkond, milles isik soovib saada õigust tegutseda volitatud asutusena ning viited asjakohastele õigusaktidele;
5) funktsioonid, mida isik tahab täita volitatud asutusena ning viited asjakohastele õigusaktidele;
6) taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
(2) Isik peab koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega esitama käesoleva seaduse § 141 lõikes 2 nimetatud tunnistuse või selle väljaandja poolt või notariaalselt kinnitatud koopia.
(3) Komisjon võib oma otsusega isikult nõuda täiendavate dokumentide esitamist, kui ta leiab, etisikuvastavus nõuetele ei ole piisavalt tõendatud, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat tõendamist. Komisjon peab otsuses põhjendama, miks eelnevalt esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt isiku vastavust nõuetele.
(4) Täiendavate dokumentide nõudmisel annab komisjon isikule tähtaja nende esitamiseks. Kui selleks tähtajaks ei ole täiendavaid dokumente esitatud, jäetakse taotlus rahuldamata.
§ 16. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamine ja tühistamine
(1) Komisjon tunnistab isiku õiguse tegutseda volitatud asutusena kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui volitatud asutus:
1) on esitanud sellesisulise kirjaliku avalduse;
2) ei vasta volitatud asutusele esitatavatele nõuetele;
3) ei ole käesoleva seaduse § 29 alusel tehtud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudusi;
4) ei võimalda riikliku järelevalve teostamist oma tegevuse üle;
5) on oma tegevuses olulisel määral või pidevalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;
6) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot.
(2) Komisjon tühistab isiku õiguse tegutseda volitatud asutusena, kui nimetatud õiguse andmise aluseks olid volitatud asutuse poolt esitatud tegelikkusele mittevastavad olulised andmed. Sellisel juhul tühistatakse nimetatud õigus ilma eelneva ettekirjutuseta.
(3) Otsus isiku volitatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(4) Volitatud asutusena tegutsemise õiguse tühistamise korral muutuvad volitatud asutuse poolt väljaantud vastavussertifikaadid tühiseks. Volitatud asutus on kohustatud teisele isikule hüvitama volitatud asutusena tegutsemise õiguse tühistamisega tekitatud kahju.
4. peatükk VOLITATUD ASUTUSE REGISTREERIMINE JA TEMA KOHTA INFORMATSIOONI EDASTAMINE
§ 17. Volitatud asutuse registreerimine
(1) Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel kannab Majandusministeerium isiku komisjoni otsuse alusel sellel otstarbel asutatud registrisse ning annab talle kordumatu registreeringunumbri.
(2) Kui isiku õigus tegutseda volitatud asutusena tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse, kustutab Majandusministeerium komisjoni otsuse alusel tema andmed registrist.
(3) Kui isikule, kelle õigus tegutseda volitatud asutusena on tunnistatud kehtetuks, antakse see õigus uuesti, kantakse ta registrisse vana registreeringunumbriga. Registreeringunumber ei muutu, kui isiku funktsioone volitatud asutusena tegutsemisel laiendatakse või kitsendatakse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud register asutatakse riikliku registrina ja tema põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Registri vastutav töötleja on Majandusministeerium. Registreeringuandmed avaldatakse registri veebilehel.
(5) Registrisse kantakse volitatud asutuse kohta järgmised andmed:
1) registreeringunumber;
2) registreeringu tegemise kuupäev;
3) volitatud asutusena tegutseva isiku nimi, registri- või isikukood või viimase puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev, aadress ja muud kontaktandmed;
4) funktsioonid, mida isikul on õigus volitatud asutusena täita;
5) teave komisjoni otsuse kohta, millega isikule on antud õigus mingis valdkonnas volitatud asutusena tegutseda;
6) teave komisjoni otsuse kohta, millega tunnistati kehtetuks või tühistati isiku õigus mingis valdkonnas volitatud asutusena tegutseda;
7) teave volitatud asutusele tehtud ettekirjutuse kohta.
(6) Registrisse kantakse andmed ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete muutmise kohta.
(7) Volitatud asutus on kohustatud komisjoni teavitama registreeringuandmete ja käesoleva seaduse § 14 lõike 1 nõudeid tõendavate andmete muutumisest ning volitatud asutusena tegutsemise lõpetamisest hiljemalt viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest või tegutsemise lõpetamise päevast arvates.
§ 18. [Kehtetu – RT I 2001, 94, 579 - jõust. 01.01.2002]
5. peatükk TEGUTSEMINE VOLITATUD ASUTUSENA
§ 19. Volitatud asutusele tema tegevuses esitatavad nõuded
(1) Volitatud asutus peab täitma oma ülesandeid pädeval, läbipaistval, erapooletul, sõltumatul ja mittediskrimineerival viisil, samuti täitma muid õigusaktis ettenähtud nõudeid.
(2) Volitatud asutus peab tagama kõigile soovijatele vastavushindamise kättesaadavuse võrdsetel alustel.
(3) Volitatud asutus peab vastama käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 esitatud nõuetele.
§ 20. Kohustused vastavushindamisel
(1) Volitatud asutus peab teavitama vastavushindamist taotlevat isikut enne hindamise läbiviimist selle eeldatavast kestusest konkreetsel juhul ja andma nimetatud isikule tema soovi korral seletusi vastavushindamise kohta.
(2) Volitatud asutus peab kohe kontrollima vastavushindamiseks vajalike andmete olemasolu ning vastavushindamist taotlevale isikule viivitamatult teatama kõigist puudustest.
(3) Volitatud asutus peab vastavushindamist taotlevat isikut kohe teavitama kõigist viivitustest, mis vastavushindamise käigus on tekkinud.
(4) Volitatud asutus on kohustatud vastavushindamist taotlevale isikule võimalikult täpselt ja täielikult edasi andma vastavushindamise tulemused.
(5) Kui vastavushindamist taotleva isiku esitatud andmed ei võimalda vastavust hinnata täielikult, hindab volitatud asutus vastavust sellises ulatuses, nagu on võimalik.
§ 21. Volitatud asutuse dokumentatsioon
(1) Volitatud asutus on kohustatud oma vastavushindamisalast tegevust dokumenteerima ja säilitama vastavad dokumendid vähemalt 10 aasta jooksul pärast vastavushindamist, kui õigusakt ei näe ette teisiti.
(2) Volitatud asutusena tegutsemise lõppemisel või lõpetamisel on volitatud asutus kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel säilitatud dokumentatsiooni arhiveerima vastavalt kehtivale korrale.
§ 22. Konfidentsiaalsuse nõue
(1) Volitatud asutus ja tema töötajad peavad tagama oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus säilib volitatud asutuse töötajatel ka pärast nende töösuhte lõppemist volitatud asutusega.
§ 23. Teatamise kohustus
(1) Volitatud asutus on kohustatud teavitama oma algatusel teisi samas valdkonnas tegutsevaid volitatud asutusi, kui tal on tekkinud kahtlus, et isik võib taotleda volitatud asutuse poolt nõuetele mittevastavaks tunnistatud toote või tootja kvaliteedisüsteemi vastavuse tõendamist teiselt volitatud asutuselt.
(2) Volitatud asutus on kohustatud teavitama toote nõuetele vastavuse üle õigusakti alusel järelevalvet teostavat asutust kahtlusest, etturulelastud või kasutusele võetud toode ei vasta nõuetele.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamine peab toimuma viivitamatult pärast asjaolude ilmnemist, mille põhjal võib tekkida põhjendatud kahtlus käesolevas paragrahvis nimetatud asjaolude esinemise võimalikkuse kohta.
§ 24. Vastutuskindlustus
(1) Volitatud asutusel peab olema kogu volitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtiv vastutuskindlustusleping tema tegevuses volitatud asutusena tekkida võiva kahju hüvitamiseks.
(2) Volitatud asutus ei või alustada oma tegevust volitatud asutusena enne vastutuskindlustuslepingu sõlmimist.
(3) Vastutuskindlustuslepingu olemasolu ei ole nõutav juhul, mil õigusaktis on sätestatud volitatud asutuse tegevusest tuleneda võiva kahju hüvitamise tagamise kord.
§ 25. Volitatud asutusele makstav tasu
(1) Volitatud asutus peab vastavushindamist taotlevale isikule eelnevalt teatavaks tegema vastavushindamise ja toote nõuetele vastavuse tõendamise eest võetava tasu määrad.
(2) Majandusminister võib oma määrusega kehtestada volitatud asutuse poolt võetava tasu maksimummäärad.
§ 26. Töövõtt
(1) Volitatud asutus võib vastavushindamise käigus töövõtu korras kasutada teiste isikute teenuseid selgelt piiritletud tehniliste ülesannete täitmiseks, kui see ei too kaasa volitatud asutuse tegevusele esitatavate nõuete rikkumist. Volitatud asutus ei või töövõttu kasutada kogu konkreetse vastavushindamise läbiviimiseks.
(2) Volitatud asutus võib kasutada teiste isikute teenuseid töövõtu korras juhul, kui ta on veendunud, et nimetatud isikud täidavad ülesandeid moel, mis ei too kaasa volitatud asutuse tegevusele esitatud nõuete rikkumist. Volitatud asutus peab olema võimeline tõendama töövõtjate nõuetele vastavust vastavushindamist taotleva isiku või volitatud asutuse tegevuse üle järelevalvet teostava isiku nõudmisel.
(3) Volitatud asutus tohib kasutada töövõttu juhul, kui vastavushindamist taotlev isik on sellega nõus ja tal ei ole vastuväiteid töövõtja isiku suhtes.
(4) Volitatud asutus peab kontrollima töövõtjatele antud ülesannete täitmist.
(5) Volitatud asutus jääb töövõtu kasutamise korral kolmandate isikute ees vastutavaks töövõtu raames täidetavate ülesannete täitmise eest.
(6) Töövõtjad ei tohi käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kasutada töövõttu.
(7) Volitatud asutusel peab olema töövõtjaga sõlmitud töövõtuleping.
6. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE VOLITATUD ASUTUSE TEGEVUSE ÜLE
§ 27. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Riiklikku järelevalvet isiku volitatud asutusena tegutsemise üle teostab Majandusministeerium või muu õigusaktigasätestatud isik.
(2) Järelevalve käigus saadud andmed esitatakse komisjonile.
§ 28. Järelevalve teostaja õigused ja kohustused
(1) Järelevalvet teostavatel ametiisikutel on õigus siseneda volitatud asutuse ruumidesse, tutvuda tema dokumentidega ning saada nendest koopiaid ja teavet volitatud asutusena tegutsemist puudutavates küsimustes.
(2) Järelevalvet teostavatel ametiisikutel on õigus tutvuda käesoleva seaduse §-s 141 sätestatud akrediteerimise ja kontrollimisega seonduvate akrediteerimisasutuse dokumentidega ja saada neist koopiaid.
(3) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 ja §-s 16 sätestatu kontrollimiseks on komisjoni liikmetel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigused.
(4) Järelevalvet teostavad ametiisikud ja komisjoni liikmed peavad sellealases tegevuses tõendama oma isikut ja enda kuulumist järelevalvet teostama õigustatud isikute hulka.
(5) Järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel tuleb talle esitada eestikeelne tõlge järelevalve teostamiseks vajalikest vastavushindamisalastest dokumentidest.
§ 29. Ettekirjutus
(1) Kui järelevalve käigus ilmneb, etvolitatudasutus ei vasta talle või tema tegevusele esitatavatele nõuetele, teeb järelevalvet teostav ametiisik talle ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks ning määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Majandusministeeriumi pädev ametiisik peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse või eraldi aktiga isiku õiguse tegutseda volitatud asutusena juhul, kui volitatud asutus ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 esitatud nõuetele.
(3) Ettekirjutuses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) asutus, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva mittevastavuse kohta ning nõue vastavusse viimiseks;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) ettekirjutuse tegemise põhjendus ning volitatud asutusena tegutsemise õiguse peatamise korral peatamise kestus ning põhjendus;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametinimetus ja allkiri;
6) märge ettekirjutuse vaidlustamise võimaluse, korra ja tähtaja kohta.
(4) Ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtusse 30 päeva jooksul ettekirjutusest teadasaamise päevast arvates. Kaebuse esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutus.
7. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 30. Vaidluste lahendamine
(1) Käesolevast seadusest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus.
(2) Kui komisjon teeb otsuse keelduda isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest või tunnistada kehtetuks või tühistada nimetatud õigus, võib isik kolme kuu jooksul pärast vastavast otsusest teada saamist pöörduda halduskohtusse.
§ 31–32. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter