Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse salastatud teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kokkulepe
Vastu võetud 20.11.2023
Vabariigi Valitsuse 08.07.2022 korraldus nr 189 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
PREAMBUL
Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi Eesti) ja Ameerika Ühendriikide valitsus (edaspidi USA) (eraldi pool ja koos pooled),
arvestades, et pooled teevad koostööd küsimustes, mille hulka kuuluvad muu hulgas rahvusvahelised suhted, kaitse, julgeolek, õiguskaitse, teadus, tööstus ja tehnoloogia, ning
olles mõlemad huvitatud poolte vahel konfidentsiaalselt vahetatava salastatud teabe kaitsest,
on kokku leppinud järgmises.
ARTIKKEL 1 – MÕISTED
Kokkuleppes on kasutatud järgmisi mõisteid.
1. Salastatud teave – ühelt poolelt teisele poolele antav teave, mis on teavet väljastava poole määratluse kohaselt riikliku julgeoleku eesmärkidel salastatud ja vajab seega kaitset volitamata avaldamise eest. Teave võib olla suulises, visuaalses, elektroonilises või dokumentaalses vormis või materjali, sealhulgas varustuse või tehnoloogia kujul.
2. Salastatud leping – leping, mis nõuab praegu või tulevikus lepingu täitmiseks lepinglase või selle töötajate juurdepääsu salastatud teabele või selle loomist.
3. Lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kellel on juriidiline õigus lepinguid sõlmida ning kes on salastatud lepingu pool.
4. Töötlemisluba – poole määratlus, mille kohaselt poole jurisdiktsiooni alla kuuluvale lepinglase objektile lubatakse kooskõlas riigisisese õigusega kindlaksmääratud salastatuse tasemel teavet ja rajatisel on ühtlasi sobivad kindlaksmääratud salastatuse tasemel turvameetmed, et salastatud teavet kaitsta. Määratlus näitab, et CONFIDENTIAL/KONFIDENTSIAALNE või sellest kõrgemal salastatuse tasemel salastatud teavet kaitseb lepinglane, kellele on antud kokkuleppe kohaselt töötlemisluba, ja kelle nõuete järgimist kontrollib ja jõustab asjakohane riigi julgeoleku volitatud esindaja.
5. Teadmisvajadus – volitatud salastatud teabe valdaja määratlus, mille kohaselt vajab potentsiaalne salastatud teabe saaja juurdepääsu kindlaksmääratud salastatud teabele, et täita riigi õiguspärast ja volitatud funktsiooni või selles abistada.
6. Juurdepääsuluba
a.
Poole määratlus, mille kohaselt poole riigiasutuse töötajal või poole jurisdiktsiooni alla kuuluval lepinglasel lubatakse kooskõlas riigisisese õigusega kuni kindlaksmääratud salastatuse tasemel salastatud teabele juurde pääseda.
b. Poole määratlus, mille kohaselt isikul, kes on ühe poole kodanik, kuid kelle palkab teine pool või teise poole lepinglane, lubatakse kooskõlas riigisisese õigusega kuni kindlaksmääratud salastatuse tasemel salastatud teabele juurde pääseda.
ARTIKKEL 2 – KOKKULEPPE ULATUSE PIIRANGUD
Kokkulepe ei kohaldu salastatud teabele, mis on kaetud poolte või nende asutuste sõlmitud teise kokkuleppe või rakenduskokkuleppe tingimustega, mis tagavad poolte või nende asutuste vahetatava kindlaksmääratud salastatud teabe või kategooria kaitse, välja arvatud niivõrd, kuivõrd nimetatud teise kokkuleppe või rakenduskokkuleppe alusel kohaldatakse selgelt käesolevat kokkulepet. Kokkulepe ei kohaldu ka piiratud teabe vahetamisele, mis on defineeritud USA 1954. aasta aatomienergia seaduse muudetud versioonis, ega varem piiratud teabele, mis on eemaldatud piiratud teabe kategooriast aatomienergia seadusega kooskõlas, kuid mida Ameerika Ühendriigid peavad endiselt kaitsealaseks teabeks.
ARTIKKEL 3 – SALASTATUD TEABE KAITSE KOHUSTUS
1. Pool kaitseb teise poole salastatud teavet kooskõlas siin sätestatud tingimustega.
2. Ühe poole teisele poolele väljastatud salastatud teavet kaitseb vastuvõttev pool vähemalt samaväärselt kaitsega, mis on tagatud vastuvõtva poole võrdväärsel salastatuse tasemel salastatud teabele.
3. Pool teavitab teist poolt viivitamata kõigist õigusaktide muudatustest, mis mõjutavad kokkuleppe alusel salastatud teabe kaitset. Kokkuleppes sätestatud kohustusi nimetatud riikliku õiguse muudatused ei mõjuta. Sellistel juhtudel räägivad pooled läbi võimalikud kokkuleppe muudatused või muud meetmed, mis võivad olla asjakohased kokkuleppe alusel vahetatava salastatud teabe kaitse tagamiseks.
ARTIKKEL 4 – RIIGI JULGEOLEKU VOLITATUD ESINDAJAD
1. Pooled teavitavad teineteist riigi julgeoleku volitatud esindajatest, kes vastutavad kokkuleppe täitmise eest, ja kõigist edasistest nimetatud esindajate muutustest.
2. Kokkuleppe kontekstis on riigi julgeoleku volitatud esindajad järgmised.
a. Ameerika Ühendriikides: direktori abi, rahvusvaheliste suhete direktoraat, kaitsetehnoloogia turvalisuse amet, poliitikavaldkonna abikaitseministri kantselei, USA kaitseministeerium.
b. Eestis: riigi julgeoleku volitatud esindaja, Välisluureamet.
3. Pooled võivad sõlmida kokkuleppe täiendavaid rakenduskokkuleppeid, milles võib nõuda tehnilisi lisaturvameetmeid, et kaitsta militaarvaldkonna müügiprogrammi või kaitsevaldkonna kaubaartiklite või teenuste ühise tootmise või arendamise koostööprogrammide kaudu vastuvõtvale poolele edastatavat salastatud teavet. Nimetatud rakenduskokkulepete alla võivad kuuluda konkreetsed julgeolekukokkulepped või valdkondlikud julgeolekukokkulepped.
ARTIKKEL 5 – SALASTATUD TEABE TASEMED
1. Teavet väljastav pool märgib salastatud teabele, võimaluse korral templi või märkega, ühe järgmistest riiklikest salastatuse tasemetest. Võrdse kaitsmise eesmärgil lepivad pooled kokku, et järgmised salastatuse tasemed on võrdväärsed.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID |
EESTI |
TOP SECRET |
TÄIESTI SALAJANE |
SECRET |
SALAJANE |
CONFIDENTIAL |
KONFIDENTSIAALNE |
Vaste puudub (vt punkti 2) |
PIIRATUD (RESTRICTED) |
2. Kui Eesti annab kokkuleppe täitmise jooksul PIIRATUD (RESTRICTED) salastatud teavet, kaitsevad Ameerika Ühendriigid seda kooskõlas kokkuleppe lisaga.
3. Salastatud teabele märgitakse, võimaluse korral templi või märkega, teavet väljastava poole nimi.
ARTIKKEL 6 – SALASTATUD TEABE EEST VASTUTAMINE
Vastuvõttev pool vastutab teavet väljastava poole salastatud teabe kaitsmise eest. Vastuvõttev pool tagab ühelt poolelt teisele edastatavale salastatud teabele ajal, mil salastatud teave on tema kontrolli all, kaitse, mis on vähemalt võrdväärne kaitsega, mida vastuvõttev pool pakub enda võrdväärsel salastatuse tasemel salastatud teabele. Edastamise ajal vastutab teavet väljastav pool kogu salastatud teabe eest, kuni salastatud teave antakse ametlikult üle vastuvõtva poole valdusse.
ARTIKKEL 7 – SALASTATUD TEABE KAITSE
1. Ühelgi isikul pole õigust üksnes auastme, ametikoha, ametisse määramise või juurdepääsuloa alusel salastatud teabele juurde pääseda. Juurdepääs nimetatud teabele antakse ainult isikutele, kellel on teadmisvajadus, keda on teavitatud kooskõlas riikliku õigusega nende vastutusest ja kohustustest salastatud teavet kaitsta ja kellele on antud nõutud juurdepääsuluba või kellel on muul viisil kooskõlas oma riigi õigusega luba salastatud teabele juurde pääseda.
2. Välja arvatud juhul, kui kokkuleppes on sätestatud teisiti, ei väljasta vastuvõttev pool väljastava poole salastatud teavet ühelegi kolmandale isikule, sealhulgas kolmandast isikust valitsusele, indiviidile, firmale, institutsioonile, organisatsioonile või muule üksusele ilma teavet väljastava poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
3. Vastuvõttev pool ei kasuta ega luba kasutada väljastava poole salastatud teavet muul eesmärgil kui see, milleks teave anti, ilma teavet väljastava poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
4. Vastuvõttev pool austab väljastava poole salastatud teabega seotud eraisikute õigusi, sealhulgas patentide, autoriõiguste või ärisaladustega seotud õigusi, ega väljasta, kasuta, vaheta ega avalda sellist salastatud teavet ilma õiguste omaniku eelneva kirjaliku loata viisil, mis oleks nimetatud õigustega vastuolus.
5. Vastuvõttev pool tagab, et kõik objektid või asutused, kes kokkuleppe alusel salastatud teavet töötlevad, peavad nimekirja objektil või asutuses olevatest isikutest, kellel on luba nimetatud teabele juurde pääseda.
6. Pool arendab välja nii vastutuse kui ka järelevalve korra, et hallata salastatud teabe levitamist ja sellele juurde pääsemist.
7. Pool järgib salastatud teabe kasutamise, avaldamise, väljastamise ja sellele juurde pääsemise piiranguid, mida teavet väljastav pool võib salastatud teabe avaldamisel täpsustada. Kui pool ei suuda täpsustatud piiranguid järgida, konsulteerib ta kohe teise poolega ja võtab kõik seaduslikud meetmed, et ennetada või minimeerida eespool nimetatud kasutust, avaldamist, väljastamist või juurde pääsemist.
ARTIKKEL 8 – JUURDEPÄÄSULOAD
1. Pooled tagavad, et kõik isikud, kellel on ametikohustuste täitmise käigus vaja juurde pääseda kokkuleppe alusel salastatud teabele või kelle teenistuskohustused või rollid võivad võimaldada kokkuleppe alusel salastatud teabele juurde pääsemist, saavad asjakohase juurdepääsuloa, enne kui neile nimetatud teabele juurdepääs antakse.
2. Pool, kes annab juurdepääsuloa, viib läbi asjakohase ja piisavalt üksikasjaliku julgeolekukontrolli, et teha kindlaks, kas isik on kõlblik salastatud teabele juurde pääsema. Otsus juurdepääsuluba anda tehakse kooskõlas luba andva poole riigisisese õigusega.
3. Külastuste käigus peab vastuvõttev pool enne, kui poole ametnik või esindaja teise poole esindajale salastatud teavet väljastab, tagama teavet väljastavale poolele kindluse, et ametiisikule või esindajale on antud kooskõlas riigisisese õigusega salastatud teabele juurdepääsu õigus või tal on vajalik juurdepääsuluba ja teadmisvajadus ning et vastuvõttev pool kaitseb salastatud teavet kooskõlas kokkuleppega.
ARTIKKEL 9 – SALASTATUD TEABE VÄLJASTAMINE LEPINGLASTELE
1. Vastuvõttev pool võib teavet väljastava poole eelneva kirjaliku nõusoleku alusel anda saadud salastatud teavet lepinglasele või potentsiaalsele lepinglasele, kelle kohustused nõuavad juurdepääsu nimetatud teabele. Enne salastatud teabe väljastamist lepinglasele või potentsiaalsele lepinglasele peab vastuvõttev pool:
a. veenduma, et nimetatud lepinglane või potentsiaalne lepinglane ja lepinglase objekt on võimelised kaitsma teavet kooskõlas kokkuleppe tingimustega;
b. veenduma, et nimetatud lepinglasele või potentsiaalsele lepinglasele ja lepinglase objektile on antud asjakohased juurdepääsuload ja töötlemisload;
c. veenduma, et lepinglasel või potentsiaalsel lepinglasel on sätestatud asjakohane kord tagamaks, et kõiki isikuid, kellele antakse juurdepääs teabele, teavitatakse nende kohustusest kaitsta teavet kooskõlas kohaldatava õigusega;
d. korraldama perioodiliselt loa saanud objektide julgeolekuinspektsioone kindlustamaks, et teavet kaitstakse nii, nagu kokkuleppe alusel nõutud, ja
e. veenduma, et lepinglasel või potentsiaalsel lepinglasel on sätestatud vastav kord tagamaks, et teabele pääsevad juurde vaid need isikud, kellel on teadmisvajadus.
ARTIKKEL 10 – SALASTATUD LEPINGUD
1. Kui pool teeb ettepaneku sõlmida või volitab oma riigis asuvat lepinglast sõlmima salastatud lepingut, mille salastatuse tase on CONFIDENTIAL/KONFIDENTSIAALNE või kõrgem, teise poole riigis asuva lepinglasega, taotleb nimetatud salastatud lepingut sõlmiv või lepinglast lepingut sõlmima volitav pool teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajalt kinnitust, et lepinglasele on väljastatud nõutud salastatuse tasemele vastav töötlemisluba. Taotluse saanud riigi julgeoleku volitatud esindaja teeb järelevalvet ja võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lepinglase turvakäitumine on kooskõlas kohalduva õigusega.
2. Selle poole, kes peab läbirääkimisi teise poole riigis täidetava salastatud lepingu üle, riigi julgeoleku volitatud esindaja kaasab salastatud lepingusse, pakkumiskutsesse või alltöövõtudokumenti asjakohased turvaklauslid ja muud asjassepuutuvad sätted, sealhulgas turvalisusega seotud kulud. Sinna hulka kuuluvad sätted, millega nõutakse lepinglastelt, et nad kaasaksid asjassepuutuvad turvasätted oma alltöövõtudokumentidesse.
ARTIKKEL 11 – OBJEKTIDE EEST VASTUTAMINE
Pool vastutab kõigi riiklike ja eraobjektide ning asutuste turvalisuse eest, kus ta teise poole salastatud teavet säilitab, ja tagab, et nimetatud objektides või asutustes on määratud kvalifitseeritud ja asjakohaste lubadega isikud, kes vastutavad nimetatud teabe järelevalve ja kaitse eest ning on selleks volitatud.
ARTIKKEL 12 – SALASTATUD TEABE SÄILITAMINE
Poolte vahel vahetatavat salastatud teavet säilitatakse nii, et sellele pääsevad juurde ainult need isikud, kellel on lubatud sellele juurde pääseda.
ARTIKKEL 13 – EDASTAMINE
1. Pooled edastavad salastatud teavet valitsustevaheliste kanalite või muude kanalite kaudu, mille mõlemad pooled on eelnevalt kirjalikult heaks kiitnud.
2. Miinimumnõuded salastatud teabe turvalisuse tagamiseks edastamise käigus on järgmised.
a. Dokumendid või muud andmekandjad
(1) Dokumente või muid andmekandjad, mis sisaldavad salastatud teavet, tuleb edastada kahekordsetes kinnistes ümbrikes. Sisemisele ümbrikule lisatakse ainult dokumentide või muude andmekandjate salastatuse tase ja ettenähtud saaja ametkondlik aadress. Välimisele ümbrikule märgitakse ettenähtud saaja ametkondlik aadress, saatja ametkondlik aadress ja dokumendi registreerimisnumber, kui see on asjakohane.
(2) Välimisele ümbrikule ei lisata mingit märget sisalduvate dokumentide või muude andmekandjate salastatuse kohta. Kahekordne kinnine ümbrik edastatakse kooskõlas poolte sätestatud korraga.
(3) Teavet väljastav pool valmistab ette üleandmis-vastuvõtmisakti pakkide kohta, mis sisaldavad salastatud teabega dokumente või muid andmekandjaid, mida pooled omavahel edastavad; nimetatud aktile kirjutab alla lõppsaaja ning saadab selle tagasi saatjale.
b. Materjal
(1) Materjali, sealhulgas varustust, mis sisaldab salastatud teavet, transporditakse plommitud kinnistes sõidukites või muul viisil kindlalt pakituna või kaitstuna, et vältida selle kuju, suuruse või sisu tuvastamist, ja hoitakse pideva järelevalve all, et vältida loata isikute juurdepääsu.
(2) Materjal, sealhulgas varustus, mis sisaldab salastatud teavet ja mida tuleb ajutiselt tarne ootel ladustada, paigutatakse kaitstud ladustamisaladele. Selliseid alasid kaitstakse sissetungivastase häiresüsteemi või valvuritega, kellel on nõutud juurdepääsuload ning kes alasid pidevalt valvavad. Kaitstud ladustamisaladele pääsevad juurde ainult volitatud töötajad, kellel on nõutavad juurdepääsuload.
(3) Salastatud teavet sisaldava materjali, sealhulgas varustuse üleandmisel transiidi käigus varustatakse see üleandmis-vastuvõtmisaktiga; nimetatud materjali aktile kirjutab alla lõppsaaja ning saadab selle tagasi saatjale.
c. Elektrooniline edastamine
(1) Salastatud teavet, mille salastatuse tase on CONFIDENTIAL/KONFIDENTSIAALNE või kõrgem ja mida on vaja elektrooniliselt edastada, edastatakse turvaliste vahenditega, mille on heaks kiitnud mõlema poole riigi julgeoleku volitatud esindaja.
ARTIKKEL 14 – POOLTE OBJEKTIDE JA ASUTUSTE KÜLASTUSED
1. Ühe poole esindajate külastused teise poole objektidele ja asutustesse, mille puhul on vaja salastatud teabele juurde pääseda, või külastused, mille puhul on vaja sissepääsu andmiseks juurdepääsuluba, on piiratud ametlikeks eesmärkideks vajalike külastustega. Luba antakse ainult neile esindajatele, kellel on kehtiv juurdepääsuluba.
2. Nimetatud objektide ja asutuste külastuslubasid annab ainult pool, kelle territooriumil külastatav objekt või asutus paikneb. Külastatav pool või selle määratud ametiisikud vastutavad külastatava objekti või asutuse nõustamise eest, mis puudutab kavandatud külastust ning külastajale tutvustatava salastatud teabe mahtu ja kõrgeimat taset.
3. USA külastajate puhul peab poolte esindajate külastamise taotlused esitama Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis Tallinnas ja Eesti külastajate puhul Eesti suursaatkond Washingtonis.
ARTIKKEL 15 – KÜLASTUSED TURVAEESMÄRKIDEL
Kokkuleppes sätestatud turvanõuete täitmist võib kontrollida poolte turvapersonali vastastikuste külastuste abil. Poole turvavaldkonna esindajatel lubatakse pärast eelnevat konsulteerimist teist poolt külastada, et vaadelda teise poole täitmiskorda ja selle üle arutleda, selleks et saavutada mõistlikkuse piires võrreldavad turvasüsteemid. Võõrustav pool abistab külastavaid turvavaldkonna esindajaid selle tuvastamisel, kas teiselt poolelt saadud salastatud teavet kaitstakse piisavalt.
ARTIKKEL 16 – TURVASTANDARDID
Taotluse alusel annab pool teisele poolele teavet salastatud teabe kaitsmiseks mõeldud turvastandardite, tavade ja korra kohta.
ARTIKKEL 17 – SALASTATUD TEABE PALJUNDAMINE
Kui salastatud teavet paljundatakse (sealhulgas tõlgitakse), lisatakse templi või märgisena igale teabe paljundusele ka algsed turvamärgised. Nimetatud paljunduste kohta kehtivad samad kontrollimeetmed, mis algse teabe kohta. Paljunduste arvu piiratakse miinimumiga, mis on ametlikuks kasutuseks vajalik.
ARTIKKEL 18 – SALASTATUD TEABE HÄVITAMINE
1. Salastatud teavet sisaldavad dokumendid ja muud andmekandjad hävitatakse põletamise, ribastamise, paberimassiks muutmise või muude meetodite abil, mis takistavad nendes sisalduva salastatud teabe terviklikku või osalist taastamist.
2. Salastatud teavet sisaldav materjal, sealhulgas varustus, hävitatakse meetodite abil, mis muudavad selle tundmatuks, et takistada selles sisalduva salastatud teabe terviklikku või osalist taastamist.
ARTIKKEL 19 – MADALAMA SALASTATUSE TASEME MÄÄRAMINE JA SALASTATUSE KUSTUTAMINE
1. Pooled nõustuvad, et salastatud teabele tuleb määrata madalam salastatuse tase niipea, kui teave ei vaja enam kõrgema taseme kaitset või selle salastatus tuleb kustutada niipea, kui teave ei vaja enam kaitset volitamata avaldamise eest.
2. Teavet väljastav pool otsustab ainuisikuliselt enda salastatud teabele madalama salastatuse taseme määramise või salastatuse kustutamise eest. Vastuvõttev pool ei määra teavet väljastavalt poolelt saadud salastatud teabele madalamat salastatuse taset ega kustuta salastatust, hoolimata dokumendil olevatest ilmsetest salastatuse kustutamise juhistest, ilma teavet väljastava poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
ARTIKKEL 20 – TEABE KAOTUS VÕI OHTU SEADMINE
Vastuvõttev pool teavitab teavet väljastavat poolt igasugusest teavet väljastava poole salastatud teabe kaotusest või ohtu seadmisest ning võimalikust kaotusest või ohtu seadmisest viivitamata selle avastamise korral. Kui nimetatud teave tegelikult või potentsiaalselt kaotsi läheb või ohtu seatakse, algatab vastuvõttev pool viivitamata juurdluse, et kindlaks teha tegeliku või potentsiaalse kaotuse või ohtu seadmise asjaolud. Teavet väljastavale poolele antakse teada juurdluse tulemused ja teave meetmete kohta, mis võeti intsidendi kordumise vältimiseks.
ARTIKKEL 21 – VAIDLUSED
Poolte kokkuleppest tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse üksnes pooltevaheliste konsultatsioonidega ja neid ei suunata lahendamiseks riiklikku kohtusse, rahvusvahelisse vahekohtusse ega mis tahes muu füüsilise või juriidilise isiku juurde.
ARTIKKEL 22 – KULUD
Kumbki pool katab ise kulud, mis tekivad kokkuleppe täitmisel. Kõik poolte kokkuleppe alusel tekkivad kohustused sõltuvad vahendite olemasolust.
ARTIKKEL 23 – LÕPPSÄTTED
1. Kokkulepe ja kõik kokkuleppe muudatused jõustuvad kuupäeval, mil viimane pool sellele alla kirjutab.
2. Pool võib kokkuleppe lõpetada, teavitades teist poolt kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu enda kavatsusest leping lõpetada üheksakümmend päeva ette.
3. Hoolimata kokkuleppe lõpetamisest kaitstakse kokkuleppe alusel vahetatud või muul viisil antud salastatud teavet ka edaspidi kokkuleppes sätestatu alusel.
4. Leping Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kohta (sõjalise teabe kaitse kokkulepe), mis sõlmiti 23. veebruaril 2000, lõpeb kuupäeval, mil jõustub käesolev kokkulepe.
5. Loetakse, et mis tahes muus pooltevahelises kokkuleppes või rakenduskokkuleppes sõjalise teabe kaitse kokkuleppele viitamine tähendab käesolevale kokkuleppele viitamist.
SELLE KINNITUSEKS on poolte valitsuste täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud.
Koostatud 20. novembril 2023. aastal, Washingtonis inglise keeles.
EESTI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL |
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE NIMEL |
Kristjan Prikk |
Micheal R. Laychak |
LISA
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDELE AVALDATUD EESTI PIIRATUD (RESTRICTED) TASEME SALASTATUD TEABE KAITSE KORD
1. Ameerika Ühendriigid kaitsevad vastu võetud Eesti salastatud teavet, mille salastatuse tase on PIIRATUD (RESTRICTED), kooskõlas järgneva korraga.
2. Eesti salastatud teavet, mille salastatuse tasemeks on määratud PIIRATUD (RESTRICTED), säilitatakse lukustatud konteinerites või suletud alal, et vältida volitamata personali juurdepääsu.
3. PIIRATUD (RESTRICTED) teavet ei avaldata volitamata füüsilisele või juriidilisele isikule ilma Eesti riigi julgeoleku volitatud esindaja eelneva kirjaliku heakskiiduta, välja arvatud USA õiguse, sealhulgas teabevabaduse seaduse alusel nõutud juhtudel.
4. PIIRATUD (RESTRICTED) teavet säilitatakse, töödeldakse või edastatakse elektrooniliselt, olenevalt sellest, mis on asjakohane, valitsuse või lepinglase akrediteeritud süsteemidega. Täpsemalt peab iga süsteem enne seda, kui süsteemi kasutatakse PIIRATUD (RESTRICTED) teabe säilitamiseks, töötlemiseks või edastamiseks, saama turvaalase heakskiidu, mida nimetatakse akrediteeringuks. Akrediteering on ametlik asjakohase akrediteerimisorgani tõend, mis kinnitab, et süsteemi kasutamine täidab asjakohaseid turvanõudeid ega tekita vastuvõetamatut riski. Turvanõuete rakendamise juhend on asutuse ainulaadne turvapõhimõtete ja -nõuete rakendamise tehniline kord, mille abil kaitstakse salastatud teavet töötlevaid automatiseeritud infosüsteeme. Iseseisvate automatiseeritud infosüsteemide nagu süle- ja lauaarvutite puhul, mida kasutatakse USA valitsusasutustes, täidab nõutud akrediteeringu rolli süsteemi registreerimisdokument koos turvanõuete rakendamise juhendiga. Lepinglaste puhul kaasatakse lepingu piiratud tingimuste nõuete alla ka juhised side- ja infosüsteemide kohta.
5. PIIRATUD (RESTRICTED) teavet (dokumente või muid andmekandjaid) edastatakse kiirpostiteenusega. Ameerika Ühendriikides ja väljaspool seda edastatakse teavet kahekordsetes kinnistes ümbrikes, nii et sisemisele ümbrikule on märgitud „Estonian PIIRATUD (RESTRICTED)”. Väljaspool Ameerika Ühendriike peab edastamine olema jälgitav, näiteks kommertskulleri või muude poolte kirjalikult kokku lepitud vahendite kaudu.
6. USA dokumentidele, mis sisaldavad Eesti PIIRATUD (RESTRICTED) teavet, peab märkima kaanele ja esimesele leheküljele „Estonian PIIRATUD (RESTRICTED)”. See osa dokumendist, mis sisaldab Eesti PIIRATUD (RESTRICTED) teavet, peab olema samuti sama märgisega tuvastatud.
7. PIIRATUD (RESTRICTED) teavet võib edastada või sellele võib juurde pääseda avaliku võrgu, näiteks Interneti kaudu, kasutades kaubanduslikke või valitsuse krüpteerimisseadmeid, mille mõlemad pooled on heaks kiitnud. PIIRATUD (RESTRICTED) teavet sisaldavad telefonivestlused, videokõned või faksid on lubatud, kui krüpteerimissüsteem pole saadaval ja teavet väljastava poole riigi julgeoleku volitatud esindaja on heakskiidu andnud.
8. Lepinglane, kes täidab lepinguid, milles on nõutud ainult PIIRATUD (RESTRICTED) tasemel salastatud teabe vastuvõtmine või loomine, ei vaja töötlemis- ja juurdepääsuluba.
9. PIIRATUD (RESTRICTED) teabele antakse juurdepääs ainult isikutele, kellel on teadmisvajadus ja keda on asjakohaselt teavitatud nende vastutusest ja kohustustest salastatud teabe kaitsmisel. Ameerika Ühendriikide juurdepääsuluba pole PIIRATUD (RESTRICTED) salastatud teabele juurde pääsemiseks nõutud.
Facebook
X.com