Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokoll (muudetud 2006. aastal)
Vastu võetud 07.11.1996
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISRIIGID,
RÕHUTADES vajadust kaitsta merekeskkonda ja edendada mereressursside jätkusuutlikku kasutamist ning kaitset;
TÄHELDADES selles osas 1972. aastal vastuvõetud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni raames tehtud edusamme ja ennekõike arengut ettevaatlikkusel ja ärahoidmisel või vältimisel põhineva lähenemise suunas,
TÄHELDADES SAMUTI selles osas täiendavate piirkonnas või riikide võetud meetmete panust, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda ning mis võtavad arvesse nimetatud piirkondadele ja riikidele eriomaseid olukordi ja vajadusi,
VEEL KORD KINNITADES nendele küsimustele ülemaailmse lähenemise olulisust ja eriti osalisriikide vahelise koostöö jätkamise vajadust nimetatud konventsiooni ja selle protokolli rakendamisel,
TUNNISTADES, et võib osutuda soovitavaks võtta kasutusele riikide või piirkonna tasandil rangemaid meetmeid kaadamisest põhjustatud merekeskkonna reostuse vältimiseks ja kõrvaldamiseks, kui seda on rahvusvaheliste konventsioonide ja muude ülemaailmse ulatusega lepetega sätestatud meetmed,
VÕTTES ARVESSE asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid ja toiminguid, eriti 1982. aastal vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, Rio keskkonna ja arengu deklaratsiooni ja tegevusprogrammi Agenda 21,
TUNNISTADES SAMUTI arengumaade ja eriti väikesaartel asuvate arengumaade huvisid ja võimeid,
OLLES VEENDUNUD, et edasisi rahvusvahelisi meetmeid kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimiseks, vähendamiseks ja vajaduse korral kõrvaldamiseks on võimalik ja tuleb rakendada viivitamatult, et merekeskkonda kaitsta ja säilitada ning inimtegevust korraldada viisil, mis võimaldab mere ökosüsteemi jätkusuutlikku ja õiguspärast kasutamist ning rahuldada praeguse inimpõlve ja tulevaste inimpõlvede vajadused,
ON KOKKU LEPPINUD järgmises:
ARTIKKEL 1
MÕISTED
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. Konventsioon tähendab 1972. aastal vastuvõetud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni koos muudatustega.
2. Organisatsioon tähendab Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni.
3. Peasekretär tähendab Organisatsiooni peasekretäri.
4. 4.1. Kaadamine on:
4.1.1 igasugune jäätmete või muude ainete tahtlik merre heitmine laevadelt, õhusõidukitelt, platvormidelt ja muudelt mererajatistelt;
4.1.2 igasuguste laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste tahtlik merre heitmine;
4.1.3 igasugune jäätmete ja muu aine ladestamine merepõhja ja selle aluspinnasesse, mida tehakse laevadelt, õhusõidukitelt, platvormidelt ja muudelt mererajatistelt;
4.1.4 igasugune platvormide ja muude mererajatiste hülgamine või ümberlükkamine, mille ainsaks eesmärgiks on nende tahtlik kõrvaldamine.
4.2. Kaadamiseks ei loeta:
4.2.1 laevade, õhusõidukite, platvormide ja muude mererajatiste ning nende varustuse tavakasutusega kaasnevat või sellest tulenevat jäätmete või muude ainete merre heitmist, välja arvatud juhul, kui on tegu jäätmete või muude ainetega, mida veetakse nende kõrvaldamise eesmärgil tegutsevatel laevadel, õhusõidukitel, platvormidel või muudel mererajatistel või mida veetakse sellistele laevadele, õhusõidukitele, platvormidele või muudele mererajatistele, või mis tekivad selliste jäätmete või muude ainete töötlemise käigus sellistel laevadel, õhusõidukitel, platvormidel või muudel mererajatistel;
4.2.2 ainete merre heitmist muul eesmärgil kui ainult tahtlik kõrvaldamine, eeldusel, et selline tegevus ei ole vastuolus protokolli eesmärkidega;
4.2.3 olenemata lõike 4 punktist 4.1.4 selliste ainete (nt kaablite, torujuhtmete ja mereuurimisvarustuse), mis ei ole merre heidetud pelgalt kõrvaldamise eesmärgil, merre jätmine.
4.3. Käesolev protokoll ei hõlma merepõhja maavarade uurimisest, kasutamisest ja sellega seotud avamerel toimuvast töötlemisest otseselt tingitud või nendega seotud jäätmete või muude ainete kõrvaldamist või ladestamist.
5. 5.1. Tuhastamine merel tähendab jäätmete või muude ainete põletamist merel asuval laeval, platvormil või muul mererajatisel nende tuhastamise teel tahtliku kõrvaldamise eesmärgil.
5.2. Tuhastamiseks merel ei loeta jäätmete või muude ainete põletamist merel asuval laeval, platvormil või muul mererajatisel, kui sellised jäätmed või muud ained on tekkinud laeva, platvormi või muu mererajatise tavakasutuse käigus.
6. Laevad ja õhusõidukid tähendab igat tüüpi mere- või õhukeskkonnas tegutsevat liikurvahendit. See väljend hõlmab ka õhkpadjal liikurvahendeid ja iseliikuvaid ning teisaldatavaid ujuvvahendeid.
7. Meri tähendab kogu mereala, välja arvatud riikide siseveed, kaasa arvatud merepõhi ja selle aluspinnas; mereks ei loeta merepõhja-aluseid matmiskohti, millele on juurdepääs ainult maismaalt.
8. Jäätmed või muud ained tähendab igasugust tüüpi või sorti või mis tahes olekus materjale ja aineid.
9. Luba tähendab artikli 4.1.2 või 8.2 alusel kehtestatud meetmete kohaselt eelnevalt antud luba.
10. Reostus tähendab inimtegevusega otseselt või kaudselt jäätmete või muude ainete merre viimist, mis põhjustab või võib põhjustada sellist kahjulikku mõju nagu kahju elusressurssidele ja mere ökosüsteemile, oht inimese tervisele, takistada tegevust merel, kaasa arvatud kalastamine ja mere muu õiguspärane kasutamine, rikkuda kasutatava merevee kvaliteeti ning kahjustada saadavaid hüvesid.
ARTIKKEL 2
EESMÄRGID
Osalisriigid kohustuvad individuaalselt ja kollektiivselt kaitsma ja säilitama merekeskkonda igasugusest allikast pärineva reostuse eest ning võtma kasutusele vastavalt oma teaduslikele, tehnilistele ja majanduslikele võimalustele tõhusaid meetmeid, et ära hoida, vähendada ja võimaluse korral kõrvaldada jäätmete või muude ainete kaadamisest või merel tuhastamisest põhjustatud reostust. Vajaduse korral kooskõlastavad osalisriigid oma sellealase poliitika.
ARTIKKEL 3
ÜLDISED KOHUSTUSED
1. Käesoleva protokolli kohaldamisel rakendavad osalisriigid keskkonna kaitsmiseks jäätmete või muude ainete kaadamisel ettevaatusprintsiipi ja võtavad sealjuures kasutusele sobivad ennetavad meetmed, kui on alust arvata, et merekeskkonda kaadatud jäätmed või muud ained võivad osutuda kahjulikuks isegi siis, kui puuduvad vaieldamatud tõendid heidete ja nende mõju vahelise põhjusliku seose kohta.
2. Vastavalt põhimõttele, mille kohaselt iga saastaja peab kandma saastamisega tekitatud kulud, peavad osalisriigid püüdma edendada praktikaid, kus iga isik, kellele riik on andnud loa tegelda kaadamise või tuhastamisega merel, peab katma loas sätestatud tegevuse suhtes kehtivate saastuse vältimise ja kontrolli nõuete täitmise kulud, võttes seejuures arvesse avalikku huvi.
3. Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel tegutseb iga osalisriik viisil, mis väldib kahju või võimaliku kahju otsest või kaudset ülekandumist keskkonna ühelt osalt teisele või ühe reostuse liigi muutumist teiseks.
4. Käesoleva protokolli ühtegi sätet ei tohi tõlgendada kui keeldu, mis takistaks osalisriike vastavalt rahvusvahelisele õigusele individuaalselt või ühiselt rakendamast rangemaid abinõusid reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks.
ARTIKKEL 4
JÄÄTMETE JA MUUDE AINETE KAADAMINE
1. 1.1. Osalisriigid keelavad igasuguste jäätmete ja muude ainete, välja arvatud lisas 1 nimetatud ainete, kaadamise.
1.2. Lisas 1 loetletud jäätmete või muude ainete kaadamiseks on nõutav luba. Osalisriigid võtavad haldus- ja õigusmeetmeid, et kindlustada lubade andmise ja loatingimuste vastavus lisa 2 nõuetele. Erilist tähelepanu pööratakse kaadamise võimalikule vältimisele ja selle asendamisele keskkonnasõbralikumate alternatiividega.
2. Käesoleva protokolli sätteid ei tohi tõlgendada kui takistust ühelgi osalisriigil keelata – niivõrd, kuivõrd see puudutab osalisriiki ennast – lisas 1 nimetatud jäätmete või muude ainete kaadamist. Osalisriik teavitab nendest meetmetest organisatsiooni.
ARTIKKEL 5
TUHASTAMINE MEREL
Osalisriigid keelavad jäätmete või muude ainete tuhastamise merel.
ARTIKKEL 6
JÄÄTMETE JA MUUDE AINETE EKSPORT
Osalisriigid ei luba jäätmete või muude ainete eksporti teistesse riikidesse nende kaadamise või merel tuhastamise eesmärgil.
ARTIKKEL 7
SISEVEED
1. Olenemata ühestki käesoleva protokolli sättest hõlmab käesolev protokoll sisemerd ainult lõigetes 2 ja 3 sätestatud ulatuses.
2. Osalisriigid rakendavad oma äranägemise järgi käesoleva protokolli sätteid või võtavad vastu muid tõhusaid meetmeid lubade ja nõuete näol, et kontrollida jäätmete ja muude ainete tahtlikku heidet sisemerel juhul, kui sellist heidet loetakse selle merel toimumise korral artikli 1 tähenduses kaadamiseks või tuhastamiseks merel.
3. Iga osalisriik esitab organisatsioonile informatsiooni sisemerd käsitlevate õigusaktide ja halduskorralduslike meetmete jõustamise, rakendamise ja täitmise kohta. Osalisriigid annavad endast parima, et vabatahtlikult esitada kokkuvõtvaid aruandeid sisemerel kaadatud ainete liigi ja omaduste kohta.
ARTIKKEL 8
ERANDID
1. Artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 sätted ei kohaldu olukorras, kus raskete ilmastikuolude põhjustatud vääramatu jõu mõju tõttu on vajalik tagada inimeste elu, laeva, õhusõiduki, platvormi või muu mererajatise ohutus, või muul juhul, kui inimeste elu on ohus või on olemas reaalne oht laeva, õhusõiduki, platvormi või muu mererajatise ohutusele, ja leitakse, et kaadamine või merel tuhastamine on ainus viis sellise ohu vältimiseks ning on igati tõenäoline, et kaadamise või merel tuhastamise tagajärjel tekkinud kahju on väiksem kui vastupidiselt toimides. Nimetatud kaadamine või merel tuhastamine teostatakse viisil, mis viib miinimumini inimeste elu või mereelustiku kahjustamise võimaluse, ning sellest teavitatakse organisatsiooni viivitamatult.
2. Osalisriik võib artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 sätete suhtes erandina anda loa hädaolukorras, mis kujutab endast vältimatut ohtu inimese tervisele ja turvalisusele või merekeskkonnale ning kus muud lahendused puuduvad. Enne sellise loa andmist peab osalisriik pidama nõu kõigi riikidega, keda antud olukord tõenäoliselt võib mõjutada, ning organisatsiooniga, kes pärast teiste osalisriikide ja vajaduse korral ka pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega konsulteerimist soovitab osalisriigile viivitamatult kõige sobivama menetluse vastavalt artikli 18 lõikele 6. Osalisriik peab neid soovitusi järgima nii suures ulatuses kui tekkinud olukorras võimalik, arvestades aega, mille kestel tuleb meetmed kasutusele võtta, ja üldise kohustusega hoiduda kahjustamast merekeskkonda, ning teavitab võetavatest meetmetest organisatsiooni. Osalisriigid kohustuvad sellistes olukordades üksteist abistama.
3. Iga osalisriik võib loobuda käesoleva artikli lõike 2 kohastest õigustest käesoleva protokolli ratifitseerimise või sellega ühinemise ajal või pärast seda.
ARTIKKEL 9
LUBADE ANDMINE JA ARUANDLUS
1. Iga osalisriik määrab asjaomase ametiasutuse või ametiasutused, kelle ülesanne on:
1.1 anda käesoleva protokolli kohaseid lube;
1.2 pidada arvet kõikide jäätmete või muude ainete üle, mille jaoks on antud kaadamisluba, ja võimaluse korral tegelikult kaadatud koguste ning kaadamiskoha, aja ja meetodi kohta;
1.3 teostada seiret iseseisvalt või koostöös teiste osalisriikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega mere seisundi üle käesoleva protokolliga sätestatud eesmärkide täitmise suhtes.
2. Osalisriigi asjaomane ametiasutus või ametiasutused annavad käesoleva protokolli kohaseid lube jäätmete või muude ainete kaadamiseks või vastavalt artikli 8 lõikele 2 merel tuhastamiseks:
2.1 mida lastitakse tema territooriumil;
2.2 laevadele või õhusõidukitele, mis on registreeritud tema territooriumil või sõidavad tema lipu all juhul, kui lastimine toimub sellise riigi territooriumil, kes ei ole käesoleva protokolli osaline.
3. Lubade andmisel lähtub asjaomane ametiasutus või ametiasutused artiklis 4 sätestatud nõuetest ning sellistest täiendavatest kriteeriumitest, meetmetest ja nõuetest, mida nad peavad asjakohasteks.
4. Iga osalisriik esitab otse või piirkondliku lepingu alusel asutatud sekretariaadi kaudu organisatsioonile ja vajaduse korral teistele osalisriikidele aruandeid, mis käsitlevad:
4.1 lõike 1 punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud informatsiooni;
4.2 käesoleva protokolli rakendamiseks võetud haldus- ja õiguslikke meetmeid, sh kokkuvõtet jõustamismeetmete kohta;
4.3 punktis 4.2 nimetatud meetmete tõhusust ning nende kohaldamisel ilmnenud probleeme.
Lõike 1 punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud informatsiooni esitatakse igal aastal. Lõike 4 punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud informatsiooni esitatakse regulaarselt.
5. Lõike 4 punktide 4.2 ja 4.3 kohast informatsiooni hindab osalisriikide kohtumise määratud asjaomane allorgan. Nimetatud organ teeb oma järeldustest kokkuvõtte osalisriikide asjaomasel või erakorralisel kohtumisel.
ARTIKKEL 10
KOHALDAMINE JA JÕUSTAMINE
1. Iga osalisriik on kohustatud kohaldama protokolli rakendamiseks nõutavaid meetmeid kõikide:
1.1 tema territooriumil registreeritud ja tema lipu all sõitvate laevade ja õhusõidukite suhtes;
1.2 laevade ja õhusõidukite suhtes, mida lastitakse tema territooriumil jäätmete või muude ainetega, mida kavatsetakse kaadata või merel tuhastada;
1.3 laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste suhtes, mida arvatakse tegelevat kaadamisega või merel tuhastamisega aladel, mis vastavalt rahvusvahelisele õigusele kuuluvad selle riigi jurisdiktsiooni alla.
2. Iga osalisriik peab kooskõlas rahvusvahelise õigusega võtma kasutusele asjakohased meetmed käesoleva protokolli rikkumise vältimiseks ja vajaduse korral protokolli rikkumise eest karistamiseks.
3. Osalisriigid lepivad kokku, et nad teevad koostööd käesoleva protokolli tõhusaks rakendamiseks vajalike menetluste väljatöötamiseks alade jaoks, mis jäävad väljapoole mistahes riigi jurisdiktsiooni, kaasa arvatud menetluse väljatöötamiseks käesoleva protokolli vastaselt kaadamise või merel tuhastamisega tegelevatest laevadest ja õhusõidukitest teatamiseks.
4. Käesolevat protokolli ei kohaldata laevadele ja õhusõidukitele, mis vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele omavad suveräänset puutumatust. Seejuures tagab iga osalisriik asjakohaste meetmete võtmisega, et eelnimetatud laevad ja õhusõidukid, mis on tema omand või mida ta kasutab, tegutseksid käesoleva protokolli eesmärgi ja mõtte kohaselt, ning teavitab nendest meetmetest organisatsiooni.
5. Käesoleva protokolliga ühinedes või igal ajal pärast seda võib iga riik deklareerida, et ta kohaldab käesoleva protokolli sätteid oma laevadele ja õhusõidukitele, mida nimetatakse lõikes 4, arvestusega, et ainult tema võib rakendada neid sätteid nimetatud laevade ja õhusõidukite suhtes.
ARTIKKEL 11
MENETLUSED NÕUETE TÄITMISEKS
1. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist kehtestab osalisriikide kohtumine käesoleva protokolli nõuete täitmise hindamiseks ja täitmise soodustamiseks vajalikud menetlusreeglid ja meetmed. Sellised menetlusreeglid ja meetmed töötatakse välja konstruktiivsel viisil täieliku ja avatud teabevahetuse võimaldamise eesmärgil.
2. Pärast käesoleva protokolli kohaselt esitatud informatsiooni ja vastavalt lõikele 1 kehtestatud menetlusreeglite ja meetmete kaudu tehtud soovituste põhjalikku analüüsimist võib osalisriikide kohtumine pakkuda nõuandeid, abi või koostööd nii osalisriikidele kui ka nendele riikidele, kes ei ole käesoleva protokolli osalised.
ARTIKKEL 12
PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ
Käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks püüavad teatud ühist huvi pakkuval geograafilisel alal merekeskkonna kaitsmisega seotud osalisriigid edendada piirkonna iseärasusi arvestavat regionaalset koostööd, sh käesoleva protokolli põhimõtetega kooskõlas olevate piirkondlike kokkulepete sõlmimist, mis on suunatud jäätmete või muude ainete kaadamisest või merel tuhastamisest põhjustatud reostuse vältimisele, vähendamisele ja, kus võimalik, kõrvaldamisele. Osalisriigid peavad otsima võimalusi koostööks osalisriikidega, kellega on sõlmitud piirkondlikud kokkulepped, et töötada välja mitmesuguste konventsioonide asjaomaste osalisriikide jaoks ühtlustatud menetlused.
ARTIKKEL 13
TEHNILINE KOOSTÖÖ JA ABI
1. Osalisriigid peavad organisatsioonisiseselt ja kooskõlas teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega edendama kahe- ja mitmepoolse abi andmist kaadamisest põhjustatud reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks vastavalt käesolevale protokollile nendele osalisriikidele, kes taotlevad:
1.1 teadus- ja tehniliste töötajate koolitamist teadusuuringute, seire ja protokolli nõuete jõustamise alal, sh vajaduse korral riigisisese suutlikkuse suurendamiseks vajalike seadmete ja vahenditega varustamist;
1.2 käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke nõuandeid;
1.3 jäätmetekke minimiseerimist ja puhtaid tootmisprotsesse käsitlevat informatsiooni ja tehnilist koostööd;
1.4 teavet ja tehnilist koostööd seoses jäätmete kõrvaldamise ja töötlemisega ning muid meetmeid, mida rakendatakse kaadamisest põhjustatud reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja, võimaluse korral, kõrvaldamiseks;
1.5 keskkonnasõbraliku tehnoloogia ja kaasneva oskusteabe kasutamise võimalust arengumaadele ja turumajandusele siirduvatele riikidele soodsatel tingimustel ning selliste teadmiste edasiandmist soodus- ja eelistingimustel, vastavalt vastastikusele kokkuleppele, võttes arvesse nii intellektuaalse omandi kaitse vajadust kui ka arengumaade ja turumajandusele siirduvate maade erivajadusi.
2. Organisatsioon täidab järgmisi ülesandeid:
2.1 edastab tehnilise koostöö taotlusi ühelt osalisriigilt teisele, võttes sealjuures arvesse selliseid tegureid nagu tehnilised võimalused;
2.2 koordineerib teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega abitaotlustele vastamist vastavalt vajadusele;
2.3 piisavate ressursside olemasolu korral aitab arengumaadel ja turumajandusele siirduvatel riikidel, kes on teatanud oma soovist saada käesoleva protokolli osalisriikideks, välja selgitada, milliseid vahendeid on vaja käesoleva protokolli täielikuks rakendamiseks.
ARTIKKEL 14
TEADUSLIK JA TEHNILINE UURIMISTÖÖ
1. Osalisriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et edendada ja soodustada teaduslikku ja tehnilist uurimistööd käesoleva protokolli kohase kaadamisest ja muudest merereostuse allikatest põhjustatud reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja, võimaluse korral, kõrvaldamiseks. Nimetatud uuringud peavad sisaldama ennekõike reostuse jälgimist, mõõtmist, hindamist ja analüüsi teaduslike meetodite abil.
2. Käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks soodustavad osalisriigid asjakohase informatsiooni kättesaadavust teistele osalisriikidele, kes seda taotlevad:
2.1 käesoleva protokolliga kooskõlas korraldatavate teaduslike ja tehniliste tööde tegemise ja meetmete võtmise kohta;
2.2 merealaste teaduslike ja tehniliste programmide ja nende abil saavutatavate eesmärkide kohta;
2.3 vastavalt artikli 9 lõike 1 punktis 1.3 teostatud keskkonnamõju seire ja hindamise käigus tuvastatud mõjude kohta.
ARTIKKEL 15
RIIGIVASTUTUS JA VASTUTUS KAHJU EEST
Vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele riikide vastutuse kohta teiste riikide keskkonnale või ükskõik millisel muul alal keskkonnale kahju tekitamise eest, kohustuvad osalisriigid välja töötama menetluse vastutusele võtmiseks jäätmete või muude ainete kaadamisest või merel tuhastamisest põhjustatud kahju eest.
ARTIKKEL 16
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
1. Kõik käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendatakse kõigepealt läbirääkimiste, vahendamise või lepituse teel või muude rahumeelsete vahenditega vaidluse poolte valikul.
2. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada kaheteistkümne kuu jooksul ühe poole poolt teisele poolele nendevahelist vaidlust käsitleva teate edastamisest arvates, lahendatakse vaidlus ühe poole taotlusel lisas 3 sätestatud vahekohtumenetluse kohaselt, kui vaidluse pooled ei lepi kokku kasutada ühte ÜRO mereõiguse konventsiooni (1982) artikli 287 lõikes 1 loetletud menetlustest. Osalisriigid võivad sellise kokkuleppe sõlmida sõltumata sellest, kas nad on ÜRO mereõiguse konventsiooni (1982) osalisriigid või mitte.
3. Kui lepitakse kokku kasutada ühte ÜRO mereõiguse konventsiooni (1982) artikli 287 lõikes 1 nimetatud menetlustest, kohaldatakse mutatis mutandis ka sama konventsiooni XV osa valitud menetluse kohta käivaid sätteid.
4. Lõikes 2 nimetatud kaheteistkümnekuist perioodi võib mõlema poole nõusolekul pikendada veel kaheteistkümne kuu võrra.
5. Sõltumata lõikes 2 sätestatust võib iga riik, kui ta annab oma nõusoleku olla seotud käesoleva protokolliga, teatada peasekretärile, et artikli 3 lõigete 1 või 2 tõlgendamist või kohaldamist käsitleva vaidluse lahendamiseks lisas 3 sätestatud vahekohtumenetluse kohaselt on vajalik tema sellekohane nõusolek.
ARTIKKEL 17
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Osalisriigid edendavad käesoleva protokolli eesmärkide kohast tegevust pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides.
ARTIKKEL 18
OSALISRIIKIDE KOHTUMISED
1. Osalisriikide regulaarsetel ja erakorralistel kohtumistel jälgitakse pidevalt käesoleva protokolli rakendamist ja hinnatakse selle tõhusust, et tuvastada võimalusi jäätmete või muude ainete kaadamisest põhjustatud reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja, võimaluse korral, kõrvaldamiseks mõeldud tegevuse tõhustamiseks, kui see osutub vajalikuks. Osalisriikide regulaarsetel ja erakorralistel kohtumistel võivad osalisriigid selle eesmärgi saavutamiseks:
1.1 kooskõlas artiklitega 21 ja 22 vaadata läbi ja võtta vastu käesoleva protokolli muudatusi;
1.2 asutada vajaduse korral allorganeid, kes tegelevad mistahes küsimustega, mis võiks aidata kaasa käesoleva protokolli efektiivsele rakendamisele;
1.3 kaasata eksperdiasutusi, kes nõustavad osalisriike või organisatsiooni käesoleva protokolliga seotud küsimustes;
1.4 edendada koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes tegelevad reostuse vältimise ja kontrolliga;
1.5 hinnata vastavalt artikli 9 lõikele 4 esitatud teavet;
1.6 koostöös pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega töötada välja või võtta vastu artikli 8 lõikes 2 nimetatud menetlusreegleid, sh erakorraliste ja hädaolukordade määratlemiseks vajalikke kriteeriume, ning reegleid nimetatud olukordades konsultatsiooni saamise ja ainete ohutu kõrvaldamise menetlusteks;
1.7 kaaluda ja vastu võtta otsuseid;
1.8 kaaluda vajadusel mis tahes vajalikke täiendavaid tegevusi.
2. Kui see osutub vajalikuks, võtavad osalisriigid esimesel kohtumisel vastu töökorra.
ARTIKKEL 19
ORGANISATSIOONI ÜLESANDED
1.Organisatsioon vastutab sekretariaaditeenuste osutamise eest käesoleva protokolliga seotud küsimustes. Iga käesoleva protokolli osalisriik, kes ei ole nimetatud organisatsiooni liige, teeb asjakohase sissemakse kulude katteks, mida organisatsioon nende ülesannete täitmisel kannab.
2. Käesoleva protokolli täitmise tagamiseks vajalike sekretariaaditeenuste hulka kuuluvad:
2.1 osalisriikide kohtumise kokkukutsumine kord aastas, kui osalisriigid ei otsusta teisiti, ning osalisriikide erakorraliste kohtumiste kokkukutsumine igal ajal kahe kolmandiku osalisriikide nõudel;
2.2 taotluse põhjal nõuannete andmine käesoleva protokolli rakendamise ning protokolli kohaselt väljatöötatud juhiste ja menetlusreeglite küsimustes;
2.3 osalisriikide esitatud järelepärimiste ja teabe läbivaatamine, osalisriikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega konsulteerimine ning osalisriikidele soovituste andmine protokolliga seotud, kuid sellega otseselt hõlmamata küsimustes;
2.4 protokolli artikli 18 lõikes 1 punktis 1.6 nimetatud menetlusreeglite koostamise ja rakendamise ettevalmistamine ning koostamises ja rakendamises abistamine, konsulteerides osalisriikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nende väljatöötamisel ja rakendamisel;
2.5 asjaomastele osalisriikidele kooskõlas käesoleva protokolliga vastuvõetud teadete edastamine;
2.6 kord kahe aasta jooksul käesoleva protokolli haldamise eelarve ja rahandusaruande koostamine ning kõikidele osalisriikidele edastamine.
3. Piisavate vahendite olemasolu korral täidab organisatsioon lisaks artikli 13 lõike 2 punktis 2.3 sätestatule järgmisi ülesandeid:
3.1 teeb koostööd merekeskkonna seisundi hindamisel;
3.2 teeb koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes tegelevad reostuse vältimise ja vähendamisega.
ARTIKKEL 20
LISAD
Käesoleva protokolli lisad moodustavad protokolli lahutamatu osa.
ARTIKKEL 21
PROTOKOLLI MUUTMINE
1. Iga osalisriik võib teha käesoleva protokolli sätete muutmise ettepanekuid. Organisatsioon edastab muudatusettepaneku teksti osalisriikidele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist osalisriikide regulaarsel või erakorralisel kohtumisel.
2. Käesoleva protokolli muudatused võetakse vastu osalisriikide regulaarsel kohtumisel või selleks kokkukutsutud erakorralisel kohtumisel osalevate ja hääletavate osalisriikide kahe kolmandiku poolthäältega.
3. Protokolli muudatus jõustub selle heaks kiitnud osalisriikide suhtes kuuekümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku osalisriikidest on esitanud organisatsioonile muudatuse heakskiitmiskirja. Ülejäänud osalisriikide suhtes jõustub muudatus kuuekümnendal päeval arvates päevast, mil see osalisriik esitas muudatuse heakskiitmiskirja.
4. Peasekretär teavitab osalisriike igast osalisriikide kohtumisel vastuvõetud muudatusest ja päevast, mil see muudatus hakkab kehtima üldiselt ja iga osalisriigi suhtes eraldi.
5. Pärast käesoleva protokolli muudatuse jõustumist ühineb käesoleva protokolliga ühinev riik käesoleva protokolliga vastavalt tehtud muudatustele, välja arvatud juhul, kui kaks kolmandikku osalisriike, kes osalevad ja hääletavad muudatust osalisriikide regulaarsel või erakorralisel kohtumisel, lepivad kokku teisiti.
ARTIKKEL 22
LISADE MUUTMINE
1. Iga osalisriik võib teha käesoleva protokolli lisade muutmise ettepanekuid. Organisatsioon edastab muudatusettepaneku teksti osalisriikidele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist osalisriikide regulaarsel või erakorralisel kohtumisel.
2. Välja arvatud lisa 3 osas, põhinevad lisade muudatused teaduslikel või tehnilistel kaalutlustel ning nende osas võidakse arvesse võtta vastavalt vajadusele õiguslikke, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid. Nimetatud muudatused võetakse vastu osalisriikide regulaarsel kohtumisel või selleks kokkukutsutud erakorralisel kohtumisel osalevate ja hääletavate osalisriikide kahe kolmandiku poolthäältega.
3. Organisatsioon teatab viivitamatult kõikidele osalisriikidele lisade muudatustest, mis võetakse vastu osalisriikide regulaarsel või erakorralisel kohtumisel.
4. Välja arvatud lõikes 7 sätestatu osas, jõustuvad lisade muudatused iga osalisriigi suhtes kohe, kui see riik teatab organisatsioonile muudatuse heakskiitmisest, või sada päeva pärast muudatuse vastuvõtmist osalisriikide kohtumisel, kui see päev on hilisem, välja arvatud nende osalisriikide suhtes, kes enne sajapäevase perioodi lõppu deklareerivad, et nad ei saa muudatust sel ajal heaks kiita. Osalisriik võib igal ajal muudatuse kohta eelnevalt esitatud heakskiitmisest keeldumise deklaratsiooni asendada muudatuse heakskiitmisega ja sellega jõustub tema suhtes muudatus, mille suhtes heakskiitmisest keelduv deklaratsioon eelnevalt esitati.
5. Peasekretär informeerib osalisriike viivitamatult organisatsioonile esitatud heakskiitmistest ja heakskiitmisest keeldumise deklaratsioonidest.
6. Uus lisa või lisa muudatus, mis on seotud käesoleva protokolli artiklite muutmisega, ei jõustu enne, kui jõustub käesoleva protokolli artiklite muudatus.
7. Vahekohtumenetlust käsitleva lisa 3 muutmisele ning uute lisade vastuvõtmisele ja jõustumisele kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite muutmise korda.
ARTIKKEL 23
PROTOKOLLI JA KONVENTSIOONI VAHELINE SUHE
Käesolev protokoll on konventsiooni suhtes ülimuslik nende protokolli osalisriikide vahelistes suhetes, kes on ka konventsiooni osalisriigid.
ARTIKKEL 24
ALLKIRJASTAMINE, RATIFITSEERIMINE, HEAKSKIITMINE, KINNITAMINE JA ÜHINEMINE
1. Käesolev protokoll on avatud allkirjastamiseks igale riigile organisatsiooni peakorteris alates 1. aprillist 1997 kuni 31. maini 1998 ning jääb pärast seda ühinemiseks avatuks kõigile riikidele.
2. Riigid võivad saada käesoleva protokolli osalisriikideks:
2.1 andes allkirja, mis ei kuulu ratifitseerimisele, heakskiitmisele ega kinnitamisele; või
2.2 andes allkirja, mis kuulub ratifitseerimisele, heakskiitmisele või kinnitamisele,
või
2.3 ühinemise teel.
3. Ratifitseerimine, heakskiitmine, kinnitamine või ühinemine jõustub asjaomase dokumendi peasekretärile hoiule andmisega.
ARTIKKEL 25
JÕUSTUMINE
1. Protokoll jõustub kolmekümnendal päeval arvates päevast, mil:
1.1 vähemalt 26 riiki on avaldanud nõusolekut siduda end käesoleva protokolliga vastavalt artiklile 24;
1.2 kui lõike 1 punktis 1.1 nimetatud riikide hulgas on vähemalt 15 konventsiooni osalisriiki.
2. Iga riigi jaoks, kes avaldab nõusolekut siduda end käesoleva protokolliga pärast lõikes 1 nimetatud päeva vastavalt artiklile 24, jõustub protokoll kolmekümnendal päeval arvates päevast, mil see riik oma nõusoleku teatavaks tegi.
ARTIKKEL 26
ÜLEMINEKUPERIOOD
1. Iga riik, kes ei olnud konventsiooni osalisriik enne 31. detsembrit 1996 ja kes avaldab nõusolekut siduda end käesoleva protokolliga enne selle jõustumist või viie aasta jooksul selle jõustumise päevast arvates, võib oma nõusolekust teatamise ajal teavitada peasekretäri, et teates nimetatud põhjustel ei saa ta üleminekuperioodi vältel, mille kestvus ei ületa lõikes 4 nimetatud perioodi, täita käesoleva protokolli teatavaid sätteid, mille hulka ei kuulu lõikes 2 nimetatud sätted.
2. Ükski lõike 1 kohaselt tehtud teade ei mõjuta käesoleva protokolli osalisriigi kohustusi, mis käsitlevad radioaktiivsete jäätmete või muude radioaktiivsete ainete tuhastamist merel või nende merre kaadamist.
3. Iga osalisriik, kes vastavalt lõikele 1 teavitab peasekretäri, et ta ei saa teates täpsustatud üleminekuperioodi vältel täies ulatuses või osaliselt täita artikli 4 lõike 1 või artikli 9 sätteid, peab sellest olenemata keelama nimetatud perioodi vältel selliste jäätmete või muude ainete kaadamise, mille kohta ta ei ole luba andnud, tegema kõik endast oleneva, et võtta kasutusele haldus- või õiguslikke meetmeid, mis peavad tagama, et lubade andmine ja lubade tingimused vastaksid lisa 2 sätetele, ning informeerima peasekretäri kõigist antud lubadest.
4. Vastavalt lõikele 1 antud teates ei tohi nimetatud üleminekuperiood olla pikem kui viis aastat selle teate esitamise päevast arvates.
5. Osalisriigid, kes on esitanud lõikes 1 nimetatud teate, esitavad esimesele osalisriikide kohtumisele pärast nende ratifitseerimis-, heakskiitmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmist käesoleva protokolli nõuetega täieliku vastavuse tagamise programmi ja ajakava koos kõigi vajalike tehnilise koostöö ning abi saamise taotlustega vastavalt käesoleva protokolli artiklile 13.
6. Osalisriigid, kes on esitanud lõike 1 kohase teate, kehtestavad üleminekuperioodiks menetlusreeglid ja meetmed, et rakendada programme, mille nad esitasid käesoleva protokolli nõuetega täieliku vastavuse tagamise eesmärgil, ja jälgivad nende täitmist. Nimetatud osalisriigid esitavad igale üleminekuperioodi jooksul toimuvale osalisriikide kohtumisele vajalike sammude astumiseks aruande edusammude kohta käesoleva protokolli nõuetega täieliku vastavuse saavutamisel.
ARTIKKEL 27
PROTOKOLLIST TAGANEMINE
1. Iga osalisriik võib käesolevast protokollist taganeda igal ajal pärast kahe aasta möödumist päevast, mil protokoll nimetatud osalisriigi suhtes jõustus.
2. Taganemine toimub taganemiskirja peasekretärile hoiule andmisega.
3. Taganemine jõustub üks aasta pärast päeva, mil peasekretär võttis vastu taganemiskirja, või kui taganemiskirjas on nimetatud pikem periood, siis pärast selle perioodi lõppu.
ARTIKKEL 28
DEPOSITAAR
1. Käesolev protokoll antakse hoiule peasekretärile.
2. Lisaks artikli 10 lõikes 5, artikli 16 lõikes 5, artikli 21 lõikes 4, artikli 22 lõikes 5 ja artikli 26 lõikes 5 loetletud ülesannetele, peab peasekretär:
2.1 informeerima kõiki käesolevale protokollile alla kirjutanud või sellega ühinenud riike:
2.1.1 igast uuest allakirjutamisest või ratifitseerimis-, heakskiitmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimisest koos vastava kuupäevaga;
2.1.2 käesoleva protokolli jõustumise päevast;
2.1.3 igast käesolevast protokollist taganemise kirjast, koos sellise kirja saamise ja protokollist taganemise jõustumise kuupäevaga.
2.2 edastama käesoleva protokolli kinnitatud koopiad kõikidele riikidele, kes on protokollile alla kirjutanud või sellega ühinenud.
3. Vahetult pärast käesoleva protokolli jõustumist saadab peasekretär selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ÜRO sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.
ARTIKKEL 29
AUTENTSED TEKSTID
Käesolev protokoll on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE KINNITUSEKS on osalisriikide valitsuste nõuetekohaselt volitatud esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.1
KOOSTATUD LONDONIS tuhande üheksasaja üheksakümne kuuenda aasta seitsmendal novembril.
______________
1 Allkirjad välja jäetud
Lisa 1 Jäätmed või muud ained, mille kaadamist võib kaaluda
Lisa 2 Jäätmete või muude ainete, mille kaadamist võib kaaluda, hindamine
Lisa 3 Vahekohtumenetlus
Facebook
Twitter