Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.02.2022
Avaldamismärge: RTL 2002, 138, 2019

Pukseerimise nõuded

Vastu võetud 06.12.2002 nr 23


Määrus kehtestatakse 
«Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375) § 49 
 lõike 2 alusel.
 
 


 1. peatükk
ÜLDSÄTTED
 
 


 § 1. Rakendusala
 
 


 Pukseerimise nõuete eesmärk on tagada ohutu pukseerimine merel ja 
 laevatatavatel siseveekogudel (edaspidi pukseerimine).
 
 


 § 2. Pukseerimise viisid
 
 


 (1) Pukseerimised jaotatakse:
1) kavandatud pukseerimine;
2) 
 laevaõnnetusega seotud pukseerimine.
 
 


 (2) Kavandatud pukseerimiseks loetakse laeva või muu ujuvvahendi 
 (objekti) eelneva reisiplaaniga kavandatud pukseerimist.
 
 


 (3) Laevaõnnetusega seotud pukseerimiseks loetakse laevaõnnetuse 
 tagajärjel meresõiduomadusi kaotanud laeva või muu ujuvvahendi 
 kiireloomulist pukseerimist varjusadamasse, ankrupaigale või muusse 
 ohutusse kohta.
 
 


 (4) Laevaõnnetusega seotud kiireloomulisel pukseerimisel teostab 
 pukseerimise arvestused ja koostab pukseerimise plaani pukseeriva laeva 
 kapten võimaluse korral pukseeritava laeva kapteni osavõtul. 
 Pukseerimise plaan ei vaja eelnevat kooskõlastamist Veeteede Ametiga.

 
 


 2. peatükk
KAVANDATUD PUKSEERIMISE TEHNILISED NÕUDED
 
 


 § 3. Vedurlaeva puksiirseadme kasutamise juhend
 
 


 Vedurlaeval, mis teostab pukseerimisi, peab olema laevaehitaja 
 väljastatud ja Veeteede Ameti poolt kooskõlastatud puksiirseadme 
 kasutamise juhend (instruktsioon).
 
 


 § 4. Pukseerimise plaan
 
 


 (1) Pukseeriva laeva omanik on kohustatud koostama pukseerimise plaani 
 ja selle kooskõlastama Veeteede Ametiga järgmistel juhtudel:

1) pukseerimisel laevaga, mis ei ole vedurlaev;
2) pukseerimisel 
 vedurlaevaga väljaspool pukseeritavale laevale või ujuvvahendile 
 kehtestatud sõidupiirkonda;
3) pukseerimisel enam kui ühe 
 vedurlaevaga.
 
 


 (2) Pukseerimise plaani koostamisel tuleb arvestada:
1) 
 rahvusvahelise eeskirja laevade kokkupõrkamise vältimise kohta merel 
 (COLREG 1972) reegli 24 nõudeid;
2) laine kõrgust, tuule 
 tugevust ja teisi hüdrometeoroloogilisi tingimusi;
3) 
 pukseeritava laeva või ujuvvahendi kere tugevust, püstuvust ja ujuvust;

4) võimalike varjumispaikade olemasolu marsruudil;
5) vedurlaeva ja 
 pukseeritava laeva varustatust navigatsiooni- ja raadioseadmetega ning 
 päästevahenditega sõltuvalt sõidupiirkonnast;
6) 
 keskkonnareostust ohustavaid tingimusi;
7) täiendava juhendi 
 vajalikkust, mis arvestaks planeeritud pukseerimise eripära;
8) 
 laevapereta pukseeritava laeva või ujuvvahendi veekindluse tagamist;

9) soovitust, et pukseeriva laeva, mis ei ole vedurlaev, veeväljasurve oleks 
 1,5 korda suurem pukseeritava laeva veeväljasurvest (soovitus on seotud 
 pukseerimise efektiivsusega);
10) puksiirtrossi kinnitusviisi 
 vastavust heale merepraktikale.
 
 


 (3) Pukseeritava laeva või ujuvvahendi tehniline seisukord peab vastama 
 pukseerimise tingimustele ning sellel peab olema merekõlblikkuse 
 tunnistus (või sõidukõlblikkuse tunnistus) või ühekordne Veeteede Ameti 
 või volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud pukseerimise 
 luba.
 
 


 (4) Pukseeritava laeva roolileht ja sõukruvi (olemasolu korral) tuleb 
 fikseerida.
 
 


 § 5. Pukseerimise arvestused
 
 


 Kõigi pukseerimiste korral tuleb koostada pukseerimise põhiarvestus 
 vastavalt määruse lisale, et välja arvestada:
1) 
 pukseerimise kiirus, mis vaiksel veel peab olema vähemalt 5 sõlme ning 
 seejuures peab peamasina võimsuse varu olema vähemalt 15%;

2) puksiirtrossi tugevus ja pikkus, mis peavad vastama pukseerimise 
 tingimustele.
 
 


 § 6. Määruse jõustumine
 
 


 Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Minister Liina TÕNISSON
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Asekantsler
kantsleri ülesannetes Signe RATSO

 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 
 2002. a määruse nr 23
lisa
 
 
 
 


 PUKSEERIMISE PÕHIARVESTUSE METOODIKA
 
 


 1. Esitatud metoodikat võib kasutada kõigi pukseerimiste puhul. 
 Praktikas võib kasutada ka teisi metoodikaid, kui nende täpsusaste ei 
 ole halvem kui käesolev metoodika. Kõigi metoodikate kasutamisel tuleb 
 välja arvestada pukseerimise kiirus ja puksiirtrossi katkemisjõu suurus.

 
 


 2. Pukseeriva laeva, mis ei ole vedurlaev, kiiruse langus sõltuvalt 
 pukseeriva ja pukseeritava laeva (objekti) veeväljasurve suhtest (I0/I1):

 
 


 Tabel 1
 
 


 
 
 
 


  
 I0/I1
 
  
 0,25
 
  
 0,30
 
  
 0,60
 
  
 1,0
 
  
 1,5
 
  
 2,0
 
  
 4,0
 
 
 


  
 Vs, %
 
  
 42
 
  
 40
 
  
 33
 
  
 23
 
  
 18
 
  
 14
 
  
 7
 
 
 
 
 


  
 Siin: 
 
  
 I0
 
  
 –
 
  
 pukseeriva laeva veeväljasurve;
 
 
 


  
  
 
  
 I1
 
  
 –
 
  
 pukseeritava laeva veeväljasurve;
 
 
 


  
  
 
  
 Vs
 
  
 –
 
  
 pukseeriva laeva kiiruse langus vaikses vees.
 
 
 
 


 3. Vedurlaeva (pukseeriva laeva) tõmbejõu suuruse arvutamisel võetakse 1 
 t jõudu peamasina iga 73,6 kW (100 hj) kohta või arvutatakse järgmise 
 empiirilise valemi järgi:
Piltkus: 
 
  
 N
 
  
 –
 
  
 vedurlaeva peamasina(te) võimsus, kW;
 
 
 


  
  
 
  
 V
 
  
 –
 
  
 vedurlaeva kiirus täiskäigul (pukseeritava laevata), sõlme.

 
 
 
 


 4. Vedurlaeva (pukseeriva laeva) kiirus pukseerimisel vaiksel veel peab 
 olema vähemalt 5 sõlme ning seejuures peab peamasina võimsuse varu olema 
 vähemalt 15%.
 
 


 5. Puksiirtrossi katkemisjõud ei tohi olla väiksem kui:
 
 


 Tk = K × F (jõutonnid)
 
 
 


  
 kus:
 
  
 F
 
  
 –
 
  
 vedurlaeva tõmbejõud (jõutonnid) kiirusel 5 sõlme;

 
 
 


  
  
 
  
 K = 5,0
 
  
 –
 
  
 trossi tugevuse varu tõmbejõu korral 10 t ja vähem;
 
 
 


  
  
 
  
 K = 3,0
 
  
 –
 
  
 trossi tugevuse varu tõmbejõu korral 30 t ja rohkem.
 
 
 
 


 Vahepealne trossi tugevuse varu arvutatakse 10 t ja 30 t vahelise 
 lineaarse interpoleerimisega.
 
 


 Juhul kui tuleb arvestada suure lainetusega (h > 3,0 m), ei tohi 
 puksiirtrossi katkemisjõud olla väiksem kui Tk = 2 K . F (jõutonnid).

 
 


 6. Kandilise objekti pukseerimisel ei tohi puksiirtrossi katkemisjõud 
 olla väiksem kui:
1) vaiksel veel:
Tk > Fv = 73 B × d × Vv;

2) lainetuse korral, kus h on suurem kui 3,0 m:
Tk > Fl = 29,2 B × d × Vl2 
 + 0,08 B × L2 + 0,772 B × Vl × ruutjuurL3
 
 
 


  
 kus:
 
  
 B
 
  
 –
 
  
 objekti laius, m;
 
 
 


  
  
 
  
 d
 
  
 –
 
  
 objekti süvis, m;
 
 
 


  
  
 
  
 L
 
  
 –
 
  
 objekti pikkus, m;
 
 
 


  
  
 
  
 Vv
 
  
 –
 
  
 pukseerimise suurim kiirus vaiksel veel, sõlme;
 
 
 


  
  
 
  
 Vl
 
  
 –
 
  
 pukseerimise suurim kiirus lainetuse korral, sõlme.
 
 
 
 


 7. Puksiirtrossi pikkus valitakse sõltuvalt lainetusest:
 
 


 Tabel 2
 
 


 
 
 
 


  
 Lainetus, palli
 
  
 3
 
  
 4
 
  
 5
 
  
 6
 
  
 7
 
  
 8
 
 
 


  
 Terastrossi pikkus
 
  
 350
 
  
 600
 
  
 700
 
  
 900
 
  
 1100
 
  
 1250
 
 
 
 


 Terastrossi pikkust võib vähendada kuni 350 meetrini, kui 
 amortisaatorina kasutatakse sünteetilist trossi.
 
 


 Sünteetilise trossi katkemisjõud peab 1,4 korda ületama terastrossi 
 katkemisjõudu. Sünteetilisest trossist amortisaatori pikkus peab olema 
 vähemalt:
 
 


 Tabel 3
 
 


 
 
 
 


  
 Lainetus, palli
 
  
 5
 
  
 6
 
  
 7
 
  
 8
 
 
 


  
 Amortisaatori pikkus
 
  
 35
 
  
 55
 
  
 75
 
  
 100