1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Rakendusala

Pukseerimise nõuete eesmärk on tagada ohutu pukseerimine merel ja laevatatavatel siseveekogudel (edaspidi pukseerimine).

§ 2. Pukseerimise viisid

(1) Pukseerimised jaotatakse:
1) kavandatud pukseerimine;
2) laevaõnnetusega seotud pukseerimine.

(2) Kavandatud pukseerimiseks loetakse laeva või muu ujuvvahendi (objekti) eelneva reisiplaaniga kavandatud pukseerimist.

(3) Laevaõnnetusega seotud pukseerimiseks loetakse laevaõnnetuse tagajärjel meresõiduomadusi kaotanud laeva või muu ujuvvahendi kiireloomulist pukseerimist varjusadamasse, ankrupaigale või muusse ohutusse kohta.

(4) Laevaõnnetusega seotud kiireloomulisel pukseerimisel teostab pukseerimise arvestused ja koostab pukseerimise plaani pukseeriva laeva kapten võimaluse korral pukseeritava laeva kapteni osavõtul. Pukseerimise plaan ei vaja eelnevat kooskõlastamist Veeteede Ametiga.

2. peatükk
KAVANDATUD PUKSEERIMISE TEHNILISED NÕUDED

§ 3. Vedurlaeva puksiirseadme kasutamise juhend

Vedurlaeval, mis teostab pukseerimisi, peab olema laevaehitaja väljastatud ja Veeteede Ameti poolt kooskõlastatud puksiirseadme kasutamise juhend (instruktsioon).

§ 4. Pukseerimise plaan

(1) Pukseeriva laeva omanik on kohustatud koostama pukseerimise plaani ja selle kooskõlastama Veeteede Ametiga järgmistel juhtudel:
1) pukseerimisel laevaga, mis ei ole vedurlaev;
2) pukseerimisel vedurlaevaga väljaspool pukseeritavale laevale või ujuvvahendile kehtestatud sõidupiirkonda;
3) pukseerimisel enam kui ühe vedurlaevaga.

(2) Pukseerimise plaani koostamisel tuleb arvestada:
1) rahvusvahelise eeskirja laevade kokkupõrkamise vältimise kohta merel (COLREG 1972) reegli 24 nõudeid;
2) laine kõrgust, tuule tugevust ja teisi hüdrometeoroloogilisi tingimusi;
3) pukseeritava laeva või ujuvvahendi kere tugevust, püstuvust ja ujuvust;
4) võimalike varjumispaikade olemasolu marsruudil;
5) vedurlaeva ja pukseeritava laeva varustatust navigatsiooni- ja raadioseadmetega ning päästevahenditega sõltuvalt sõidupiirkonnast;
6) keskkonnareostust ohustavaid tingimusi;
7) täiendava juhendi vajalikkust, mis arvestaks planeeritud pukseerimise eripära;
8) laevapereta pukseeritava laeva või ujuvvahendi veekindluse tagamist;
9) soovitust, et pukseeriva laeva, mis ei ole vedurlaev, veeväljasurve oleks 1,5 korda suurem pukseeritava laeva veeväljasurvest (soovitus on seotud pukseerimise efektiivsusega);
10) puksiirtrossi kinnitusviisi vastavust heale merepraktikale.

(3) Pukseeritava laeva või ujuvvahendi tehniline seisukord peab vastama pukseerimise tingimustele ning sellel peab olema merekõlblikkuse tunnistus (või sõidukõlblikkuse tunnistus) või ühekordne Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud pukseerimise luba.

(4) Pukseeritava laeva roolileht ja sõukruvi (olemasolu korral) tuleb fikseerida.

§ 5. Pukseerimise arvestused

Kõigi pukseerimiste korral tuleb koostada pukseerimise põhiarvestus vastavalt määruse lisale, et välja arvestada:
1) pukseerimise kiirus, mis vaiksel veel peab olema vähemalt 5 sõlme ning seejuures peab peamasina võimsuse varu olema vähemalt 15%;
2) puksiirtrossi tugevus ja pikkus, mis peavad vastama pukseerimise tingimustele.

§ 6. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.

PUKSEERIMISE PÕHIARVESTUSE METOODIKA

1. Esitatud metoodikat võib kasutada kõigi pukseerimiste puhul. Praktikas võib kasutada ka teisi metoodikaid, kui nende täpsusaste ei ole halvem kui käesolev metoodika. Kõigi metoodikate kasutamisel tuleb välja arvestada pukseerimise kiirus ja puksiirtrossi katkemisjõu suurus.

2. Pukseeriva laeva, mis ei ole vedurlaev, kiiruse langus sõltuvalt pukseeriva ja pukseeritava laeva (objekti) veeväljasurve suhtest (I0/I1):

Tabel 1

3. Vedurlaeva (pukseeriva laeva) tõmbejõu suuruse arvutamisel võetakse 1 t jõudu peamasina iga 73,6 kW (100 hj) kohta või arvutatakse järgmise empiirilise valemi järgi:

]]> R0lGODlhUQAyAJEAAP///x8aFyUiHgAAACH5BAAAAAAALAAAAABRADIAAAKehI+py+0Po5y02ouz 3rz7D4biSJbmiaZqGLRIG6wl/MozbcT2GLv5zsvpdEDQ0EUseohIpfHlc3aSgKhUgxMCYdnr9ED1 YsWiIXnZrXLT54W5vQnDMXL1mirI6/d8/qo+R8EWSFhoeIiY2MAllDRIGPVWo1iV0OMIGEglWUmp Nuno2Yjjk6nI9CNqWWOlavV4yGjZqlpre4ubq7sbUgAAOw==

4. Vedurlaeva (pukseeriva laeva) kiirus pukseerimisel vaiksel veel peab olema vähemalt 5 sõlme ning seejuures peab peamasina võimsuse varu olema vähemalt 15%.

5. Puksiirtrossi katkemisjõud ei tohi olla väiksem kui:

Tk = K × F (jõutonnid)

Vahepealne trossi tugevuse varu arvutatakse 10 t ja 30 t vahelise lineaarse interpoleerimisega.

Juhul kui tuleb arvestada suure lainetusega (h > 3,0 m), ei tohi puksiirtrossi katkemisjõud olla väiksem kui Tk = 2 K . F (jõutonnid).

6. Kandilise objekti pukseerimisel ei tohi puksiirtrossi katkemisjõud olla väiksem kui:
1) vaiksel veel:
Tk > Fv = 73 B × d × Vv;
2) lainetuse korral, kus h on suurem kui 3,0 m:
Tk > Fl = 29,2 B × d × Vl2 + 0,08 B × L2 + 0,772 B × Vl × ruutjuurL3

7. Puksiirtrossi pikkus valitakse sõltuvalt lainetusest:

Tabel 2

Terastrossi pikkust võib vähendada kuni 350 meetrini, kui amortisaatorina kasutatakse sünteetilist trossi.

Sünteetilise trossi katkemisjõud peab 1,4 korda ületama terastrossi katkemisjõudu. Sünteetilisest trossist amortisaatori pikkus peab olema vähemalt:

Tabel 3