HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

KESKKONNAÕIGUSMaaõigus

Teksti suurus:

Planeerimisseadus

Planeerimisseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.04.2004
Avaldamismärge:RT I 2002, 99, 579

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.12.2002 otsus nr 278

Planeerimisseadus

Vastu võetud 13.11.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

 (1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel.

 (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

 (3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

 (4) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes.

§ 2. Planeering

  Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on:
 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine;
 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine;
 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;
 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.

§ 3. Planeerimise põhimõtted

 (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

 (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:
 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;
 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;
 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral.

 (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:
 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel;
 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel.

§ 4. Planeerimisalase tegevuse korraldamine

 (1) Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Keskkonnaministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavanema pädevuses.

 (2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus:
 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu;
 2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus;
 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.

§ 5. Valla või linna ehitusmäärus

  Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse:
 1) valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks;
 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

2. peatükk PLANEERINGUTE LIIGID 

§ 6. Üleriigiline planeering

 (1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.

 (2) Üleriigilise planeeringu eesmärgid on:
 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine;
 3) asustuse arengu suunamine;
 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine;
 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine;
 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.

§ 7. Maakonnaplaneering

 (1) Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta.

 (2) Maakonnaplaneeringu võib koostada:
 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel;
 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele.

 (3) Maakonnaplaneeringu eesmärgid on:
 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine;
 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel;
 4) asustuse arengu suunamine;
 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud;
 6) maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298) tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud;
 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine;
 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine;
 9) maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasutustingimuste määratlemine;
 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine;
 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks;
 12) puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine;
 13) üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine.

 (4) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele, kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla ja linna detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljaandmisele.

 (5) Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtestatud üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse vajaduse korral ettepanek nende muutmiseks.

§ 8. Üldplaneering

 (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.

 (2) Üldplaneeringu võib koostada:
 1) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel;
 2) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele.

 (3) Üldplaneeringu eesmärgid on:
 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine;
 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid;
 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
 6) miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;
 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;
 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;
 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras;
 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;
 11) puhke- ja virgestusalade määramine;
 12) ranna ja kalda ulatuse ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ranna ja kalda kaitse seaduses (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras;
 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu;
 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.

 (4) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.

 (5) Üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab maavanem koostöös vastava kohaliku omavalitsusega ja kooskõlastab keskkonnaminister.

 (6) Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

 (8) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

§ 9. Detailplaneering

 (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.

 (2) Detailplaneeringu eesmärgid on:
 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
 2) krundi ehitusõiguse määramine;
 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine;
 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
 6) kujade määramine;
 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;
 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;
 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;
 12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;
 13) servituutide vajaduse määramine;
 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine;
 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine;
 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal.

 (3) Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

 (4) Krundi ehitusõigusega on määratletud:
 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
 2) hoonete suurim lubatud arv krundil;
 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
 4) hoonete suurim lubatud kõrgus.

 (5) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus.

 (6) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks.

 (7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.

 (8) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

 (9) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) sätestatud korras.

 (10) Kohalik omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:
 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

 (11) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.

3. peatükk PLANEERINGUTE KOOSTAMINE JA AVALIKKUSE OSALEMINE SELLES 

§ 10. Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine

 (1) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

 (2) Üleriigilise planeeringu koostamise algatab Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab Keskkonnaministeerium.

 (3) Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem.

 (4) Üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

 (5) Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

 (6) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud planeeringu algatamine tähendab Vabariigi Valitsuse, maavanema või kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.

§ 11. Planeeringukavatsusest informeerimine

 (1) Kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas.

 (2) Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) üleriigilise planeeringu puhul – vähemalt üks üleriigilise levikuga päevaleht;
 2) maakonnaplaneeringu puhul – regulaarselt ilmuv maakonnaleht või vähemalt üks üleriigilise levikuga päevaleht ja vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht;
 3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul – vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on kohaliku omavalitsuse poolt määratud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks.

§ 12. Algatatud planeeringust informeerimine

 (1) Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

 (2) Teade üleriigilise planeeringu algatamise kohta avaldatakse Riigi Teataja Lisas.

 (3) Maavanem informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva maakonnaplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (4) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (5) Kohalik omavalitsus informeerib maavanemat üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 13. Planeeringu koostamise õigus

 (1) Üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringut või üldplaneeringut võivad koostada või nende koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

 (2) Kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist võib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid või juhtida nende koostamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuteks on ka isikud, kes on Euroopa Liidu liikmesriigis omandanud arhitekti kutsekvalifikatsiooni, mida tõendab vastavas Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud dokument. Kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu korral eeldatakse, et isikul on kutsekvalifikatsioon, mille kohaselt ta korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsekvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 14. Planeeringu koostamiseks vajalike andmete kättesaadavus ja säilitamine

 (1) Planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid on planeeritaval maa-alal asuvad või planeeritava maa-ala kohta käivaid andmeid valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale ministeeriumile, maavanemale, kohalikule omavalitsusele või nende poolt volitatud planeeringu koostajale.

 (2) Planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse.

§ 15. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal

 (1) Kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust.

 (2) Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks.

 (3) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist.

 (4) Kohalik omavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist.

 (5) Ajutine ehituskeeld tehakse kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teatavaks tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates.

§ 16. Koostöö planeeringute koostamisel

 (1) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud.

 (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus avalikke arutelusid.

 (3) Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või linnaehituslikult olulisele piirkonnale.

 (4) Planeeringud koostatakse:
 1) üleriigilise planeeringu puhul koostöös maavanemate ja maakondlike kohalike omavalitsuste liitudega ning ministeeriumidega;
 2) maakonnaplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanemate ning Keskkonnaministeeriumi ja teiste ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb;
 3) üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja vastava maavanemaga;
 4) detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega, et tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega.

§ 17. Planeeringu kooskõlastamine

 (1) Üleriigiline planeering kooskõlastatakse ministeeriumide, maavanemate ja maakondlike kohalike omavalitsuste liitudega.

 (2) Enne planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav maavanem või kohalik omavalitsus:
 1) maakonnaplaneeringu – planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega;
 2) üldplaneeringu – planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maakonna keskkonnateenistusega;
 3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu – vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel määrab planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse:
 1) maakonnaplaneeringule – Keskkonnaministeerium;
 2) üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering, – maavanem;
 3) kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule – kohalik omavalitsus.

 (4) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

 (5) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.

§ 18. Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek

 (1) Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku.

 (2) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse:
 1) üldplaneeringu puhul – valla või linna keskuses ja valla suuremates asulates või planeeritavas asulas;
 2) detailplaneeringu puhul – valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas.

 (3) Maavanem teeb otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku maakonna keskuses ja teistes linnades ning planeeritava maa-ala valdade keskustes.

 (4) Üleriigilise planeeringu põhiseisukohti tutvustab avalikkusele planeeringu koostamist korraldav ministeerium vastavas ajalehes.

 (5) Kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

 (6) Planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem teatab vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates tuleb:
 1) anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta;
 2) tutvustada lühidalt planeeringu sisu;
 3) detailplaneeringu puhul anda informatsiooni kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta.

 (7) Kohalik omavalitsus paneb hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate avaliku väljapaneku toimumise kohta:
 1) üldplaneeringu ja üldist huvi pakkuva detailplaneeringu puhul – valla külade või linna asumite vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas (kauplus, raamatukogu, kool, bussipeatus või muu selline koht);
 2) detailplaneeringu puhul – valla vastava küla ja linna vastava asumi vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas.

 (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal peab maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse käsutuses.

 (9) Koos planeeringuga pannakse avalikul väljapanekul välja planeeringule antud kooskõlastused ning planeeringu koostamist korraldava maavanema või kohaliku omavalitsuse seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta.

§ 19. Avaliku väljapaneku kestus

  Avaliku väljapaneku kestus on:
 1) detailplaneeringutel kaks nädalat;
 2) üldplaneeringutel neli nädalat;
 3) maakonnaplaneeringutel neli nädalat.

§ 20. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord

 (1) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid.

 (2) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid (edaspidi kirjalikud ettepanekud ja vastuväited) esitanud isikutele teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

§ 21. Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine

 (1) Kohalik omavalitsus korraldab üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste ning maavanem maakonnaplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

 (2) Kohalik omavalitsus teatab detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist.

 (3) Kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

 (4) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus või maavanem planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning käesoleva seaduse § 23 lõigetest 1 ja 2 tulenevatel juhtudel esitab planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta.

 (5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt käesoleva seaduse §-des 17–20 ja käesolevas paragrahvis sätestatule.

 (6) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid esitanud isik võib loobuda oma ettepanekutest või vastuväidetest, teatades sellest kirjalikult planeeringu koostamist korraldavale kohalikule omavalitsusele või maavanemale hiljemalt kahe nädala jooksul planeeringu avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

§ 22. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord

 (1) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18–21 sätestatud planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse:
 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks;
 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks linnas või alevis, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd.

 (2) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve, loobuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18–21 sätestatud planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

 (3) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele ega ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud ranna- ja kaldaaladele.

4. peatükk JÄRELEVALVE PLANEERINGUTE KOOSTAMISE ÜLE. PLANEERINGUTE KEHTESTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 

§ 23. Järelevalve planeeringute koostamise üle

 (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise üle teostatakse enne planeeringu kehtestamist. Järelevalvet teostavad:
 1) maakonnaplaneeringute üle – Keskkonnaministeerium;
 2) üldplaneeringute ja detailplaneeringute üle – maavanem.

 (2) Detailplaneeringu üle ei teostata käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet, kui:
 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud;
 2) detailplaneering käsitleb käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtumeid.

 (3) Järelevalve teostaja pädevuses on:
 1) planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine;
 2) planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine;
 3) nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel;
 4) planeeringus riigi huvide järgimise kontrollimine, kui planeeritava maa-ala kohta puudub liigilt üldisem kehtestatud planeering;
 5) planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud isikud ei saavuta järelevalve käigus kokkulepet, saadab järelevalve teostaja nendele oma kirjaliku seisukoha vastuväite kohta kahe nädala jooksul pärast osapoolte ärakuulamist.

 (5) Järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab keskkonnaminister.

 (6) Järelevalve teostaja annab planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb maavanemale või kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks.

 (7) Järelevalve teostaja võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks käesoleva seaduse tähenduses.

§ 24. Planeeringu kehtestamine

 (1) Keskkonnaministri esitatud üleriigilise planeeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Keskkonnaministri poolt heakskiidetud maakonnaplaneeringu kehtestab maavanem.

 (3) Detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus.

 (4) Kui kehtestatud üldplaneering sisaldab kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab maavanem vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu kehtestamise otsus jõustub pärast üldplaneeringus sisalduvate muudatuste kandmist maakonnaplaneeringusse.

 (5) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab detailplaneeringu.

 (6) Planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Käesoleva seaduse § 7 või § 8 kohane teemaplaneering täiendab ja täpsustab varem kehtestatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringut.

 (7) Kehtestatud planeeringu elluviimiseks vajalikke haldustoiminguid võib teostada kehtestatud planeeringu haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätestatud korras ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte alusel.

§ 25. Planeeringu kehtestamisest teatamine

 (1) Üleriigilise planeeringu kehtestamise teade avaldatakse vastavas ajalehes.

 (2) Maakonnaplaneeringu kehtestamise teate avaldab maavanem vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (3) Maakonnaplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud maakonnaplaneeringu saadab maavanem planeeritava maa-ala kohalikele omavalitsustele ning Keskkonnaministeeriumile ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

 (4) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

 (5) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saadab kohalik omavalitsus maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

 (6) Kui kehtestatud üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muudatust ja maavanem on vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse kandnud, saadab maavanem Keskkonnaministeeriumile muudatusi kajastava maakonnaplaneeringu väljavõtte ühe kuu jooksul muudatuste planeeringusse kandmise päevast arvates.

 (7) Kohalik omavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates:
 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld.

§ 26. Planeeringute kehtestamise vaidlustamine

 (1) Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

 (2) Iga isik võib teha üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse või muu õigusaktiga või planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. Planeeringu kehtestanud maavanem või kohalik omavalitsus teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.

 (3) Kohalik omavalitsus ei tohi teha toimingut ega anda haldusakti käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaidlustust või ettepanekut põhjustanud planeeringulahenduse või planeeringusätte alusel, arvates vaidlustuse või ettepaneku saamise päevast kuni ettepaneku kohta otsuse tegemiseni.

§ 27. Kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

 (2) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

§ 28. Kehtestatud planeeringu kättesaadavus

 (1) Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga.

 (2) Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse:
 1) üleriigilise planeeringu puhul – Keskkonnaministeeriumis ja maavalitsustes;
 2) maakonnaplaneeringu puhul – vastavas maavalitsuses ja planeeritava maa-ala kohalikes omavalitsustes;
 3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul – planeeritava maa-ala kohalikes omavalitsustes.

§ 29. Kehtestatud planeeringute ülevaatamise kohustus

 (1) Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringute edasise elluviimise võimalused, planeeringute põhilahenduste muutmise või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringute elluviimisega seotud küsimused.

 (2) Kehtestatud üleriigilise planeeringu vaatab üle Keskkonnaministeerium ja esitab tulemused ning ülevaate planeerimisalasest olukorrast riigis Vabariigi Valitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast Riigikogu korralisi valimisi.

 (3) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle kohalik omavalitsus ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi.

 (4) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib kohalik omavalitsus avalikkust vastavas ajalehes.

5. peatükk KINNISASJA VÕÕRANDAMINE KEHTESTATUD PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS 

§ 30. Kinnisasja võõrandamine

  Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga:
 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel;
 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

§ 31. Sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks

  Kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006; 2002, 47, 297; 61, 375) ettenähtud alustel ja korras.

6. peatükk RIIKLIKULT TÄHTSA EHITISE KAVANDAMISE ERISUSED 

§ 32. Riiklikult tähtsa ehitise mõiste

  Riiklikult tähtis ehitis käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) üleriigilise tähtsusega kaitseväepolügoon;
 2) üleriigilise tähtsusega sõjaväelennuväli;
 3) rahvusvaheline tsiviillennuväli;
 4) elektrijaam, mille energiatoodang ületab ühe kolmandiku riigi elektritarbimisest;
 5) üleriigiline ohtlike jäätmete lõppladustuspaik;
 6) üleriigiline radioaktiivsete jäätmete hoidla;
 7) üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega sadam.

§ 33. Riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanek

 (1) Riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub (edaspidi käesolevas peatükis ministeerium).

 (2) Asukohaettepanekud koostatakse üldjuhul mitme asukoha kohta. Ettepanekute koosseisu kuuluvad majanduslik ja tehniline põhjendus ning keskkonnamõjude hindamine.

 (3) Asukohaettepanekute alusel alustab ministeerium läbirääkimisi ehitise võimaliku asukoha kohalike omavalitsustega ehitise lõpliku asukoha kokkuleppimiseks. Käesoleva seaduse §-s 34 sätestatut ei rakendata, kui riiklikult tähtsa ehitise ühe võimaliku asukoha kohaliku omavalitsusega saavutatakse kokkulepe ehitise asukoha suhtes.

§ 34. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine

 (1) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib rakendada juhul, kui riiklikult tähtsa ehitise võimaliku asukoha kohalikud omavalitsused on keeldunud riiklikult tähtsa ehitise oma territooriumile paigutamisest ning võimalused kokkuleppe saavutamiseks on ammendatud. Kui kokkulepet ei saavutata, esitab kohalik omavalitsus ministeeriumile kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise oma territooriumile paigutamisest keeldumise kohta kuue kuu jooksul pärast ministeeriumi kirjaliku asukohaettepaneku esitamist kohalikule omavalitsusele.

 (2) Ettepaneku käesolevas paragrahvis sätestatu rakendamiseks ja üldplaneeringu algatamiseks ühes asukohaettepanekute kohases asukohas teeb Vabariigi Valitsusele ministeerium, arvestades asukohaettepanekute kohta koostatud majanduslikke ja tehnilisi põhjendusi ning keskkonnamõju hindamist.

 (3) Otsuse käesolevas paragrahvis sätestatu rakendamise ja ühes riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanekute kohases asukohas üldplaneeringu algatamise kohta teeb Vabariigi Valitsus.

 (4) Riiklikult tähtsa ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab riiklikult tähtsa ehitise asukohajärgne maavanem koostöös ministeeriumi ja ehitise asukohajärgse kohaliku omavalitsusega. Planeeritava maa-ala suurus kooskõlastatakse keskkonnaministriga.

 (5) Riiklikult tähtsa ehitise lõplikku asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ning ehitamise aluseks vajaliku detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel täidab käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandeid maavanem. Maavanem korraldab planeeringu koostamist koostöös ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse riiklikult tähtis ehitis kuulub, ja riiklikult tähtsa ehitise asukohajärgse kohaliku omavalitsusega.

 (6) Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisel teostab käesoleva seaduse § 23 kohast järelevalvet planeeringu koostamise üle Keskkonnaministeerium.

 (7) Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrav üldplaneering ja detailplaneering kooskõlastatakse lisaks käesoleva seaduse §-s 17 nimetatutele planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega.

7. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 35. Maareformi seaduse muutmine

  Maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 6 lõike 1 kuues lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel.»;
 2) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse tiheasustusega aladel. Tiheasustusega aladeks käesoleva seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Nimetatud planeeringute puudumise korral määrab tiheasustusega alad kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul maavanem.»;
 3) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:« (12) Kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik või otstarbekas maakorraldusnõutele vastava iseseisva katastriüksuse moodustamine, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus seda maad oma krundiga liitmiseks ostueesõigusega erastada maavanema loal ja kehtestatud detailplaneeringu alusel.»

§ 36. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 22 lõike 1 punktid 31–33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;».

§ 37. Kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmine

  Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 9 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (7) Kaitseala piires kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga:
 1) katastriüksuse kõlvikute piiride muutmine;
 2) maakorralduskava enne selle kinnitamist;
 3) metsamajandamiskava enne selle väljastamist metsaomanikule;
 4) detailplaneering ja üldplaneering enne nende planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist;
 5) projekteerimistingimused ja ehitusprojekt enne ehitusele ehitusloa andmist.»

§ 38. Maakatastriseaduse muutmine

  Maakatastriseaduses (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 18. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine

 (1) Katastriüksuse registreerimisel peab katastripidaja katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed.

 (2) Planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel.

 (3) Sihtotstarvete liigid ja määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (4) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297) kohases ehitise kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.

 (5) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.

 (6) Planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu.

 (7) Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse moodustatava katastriüksuse sihtotstarve detailplaneeringu alusel.

 (8) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel paiknevate ehitistega ühtse kompleksi moodustavate ehitiste või maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks või tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks iseseisvat katastriüksust ei moodustata ning vajaduse korral määratakse maale käesoleva paragrahvi 7. lõikes sätestatud korras mitu sihtotstarvet. Käesolevas lõikes nimetamata ehitiste püstitamise korral maatulundusmaale kohaldatakse 7. lõikes sätestatut.»;
 2) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 19. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest teatamine

Katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarvete muutmise aluseks olevast otsusest informeerib kohalik omavalitsus katastripidajat ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.»

§ 39. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse muutmine

  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 521) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Planeeringu elluviimisega kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine toimub planeerimisseaduse kohaselt.»
 2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Riikliku arengukava või programmi alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse riikliku arengukava või programmi koostamise või nende hilisema muutmise käigus.»
 3) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 22. Strateegiline keskkonnamõju hindamine

 (1) Strateegilise keskkonnamõju hindamine on riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnamõju hindamine.

 (2) Riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tulenevat võimalikku keskkonnamõju hinnatakse arengukava või programmi koostamise käigus.

 (3) Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub eraldi osana riikliku arengukava või programmi juurde.»

§ 40. Ranna ja kalda kaitse seaduse muutmine

  Ranna ja kalda kaitse seaduses (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290; 2002, 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

 (1) Paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (2) Tiheasustusalaks käesoleva seaduse tähenduses nimetatakse linna ja alevi piiridesse jäävat territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasolevat või planeeritavat territooriumi osa. Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel.»

 (2) Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 6. Ranna, kalda ja ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamine

 (1) Ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatust võib kohalik omavalitsus suurendada kehtestatud üldplaneeringuga.

 (2) Ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks annab nõusoleku keskkonnaminister kohaliku omavalitsuse taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud:
 1) üldplaneeringu alusel või
 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu alusel või
 3) detailplaneeringu alusel, kui kehtestatud üldplaneering puudub.

 (3) Ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine jõustub üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega.»

 (3) Paragrahvis 9:
 1) paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 9. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused»;
 2) lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (2) Rannal ja kaldal on keelatud:
 1) püstitada ja laiendada tootmisobjekte ja ladusid, kus kasutatakse, tekitatakse või ladustatakse I, II ja III ohtlikkuse klassi kuuluvaid aineid;
 2) tootmisobjekte, millest lähtuv kahjulik mõjutus ulatub veekaitsevööndile või supelrannale;
 3) kinnistute jagamine kruntideks ilma kehtestatud detailplaneeringuta.

 (3) Rannal ja kaldal on ehituskeeluvöönd, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud. Ehituskeeluvööndi laius tavalisest veepiirist on:
 1) mererannal Narva-Jõesuus ja meresaartel – 200 m;
 2) Eesti mandriosa mererannal, Peipsil ja Võrtsjärvel – 100 m;
 3) üle 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel – 50 m;
 4) viie kuni 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning 10 kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel – 25 m.
 5) alla 5 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning alla 25 km2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel – 10 m;
 6) tiheasustusalal mererannas, välja arvatud Narva-Jõesuu linn – 50 m.»;
 3) lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
 4) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (8) Ehituskeeld ei laiene üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel ehitatavale:
 1) sadama ning veeliikluse ja veehaarde ehitisele;
 2) tehnovõrgule ja -rajatisele;
 3) seirejaamale ja hüdrograafiateenistuse ehitisele;
 4) kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud ehitisele;
 5) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbega ehitisele;
 7) olemasoleva ehitise juurdeehitusele;
 8) uuele hoonele olemasoleva talu õuel, mis ei ole talu majandustegevuseks vajalik hoone;
 9) rajatisele ranna ja kalda kindlustamiseks;
 10) avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
 11) uuele hoonele tiheasustusala olemasoleval hoonestusalal.»

 (4) Paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Ehitusseaduse muutmine

  Ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

 (1) Seaduse tekstis asendatakse sõna «Majandusministeerium» sõnadega «Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium» vastavas käändes ning sõna «majandusminister», välja arvatud §-des 99 ja 101, sõnadega «majandus- ja kommunikatsiooniminister» vastavas käändes.

 (2) Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 14. Tehnovõrgud ja -rajatised

 (1) Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist.»

 (3) Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

  « (9) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.»

 (4) Paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on:
 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused.»

 (5) Paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (5) Ehitusluba territoriaal- või sisemerel ehitamiseks väljastatakse isikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või sellise asjaõiguslepingu sõlmimist kinnitava notariaalselt kinnitatud kokkuleppe või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada kohalikule omavalitsusele.»

 (6) Paragrahvis 29:
 1) lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise.»;
 2) lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (6) Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri koodide või isikukoodi puudumise korral sünniaegade ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta.

 (7) Ehitamise alustamise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

 (7) Paragrahvi 33 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (8) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kasutamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes.»

 (8) Paragrahvi 82 punktid 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks.

 (9) Paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 93. Korteriomandiseaduse muutmine

  Korteriomandiseaduses (RT I 2000, 92, 601; 2001, 93, 656; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 5 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «ehitusloa» sõnadega «või kasutusloa»;
 2) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:« § 281. Lahuspind

Erastatud eluruumide või erastatud mitteeluruumide puhul korteriomandi seadmisel arvatakse korteriomandi reaalosa koosseisu muuhulgas ka lahuspind, milleks on samas hoones eluruumist lahus paiknev eluruumi teenindamiseks vajalik ruum või mitteeluruumist mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386; 82, 754; 2000, 88, 576) mõttes lahus paiknev mitteeluruumi teenindamiseks vajalik ruum või ehitise piiritletud osast lahus paiknev ehitise osa teenindamiseks vajalik ehitise osa.»

 (10) Paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 97. Asjaõigusseaduse muutmine

  Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336) § 158 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 158. Tehnovõrgud ja -rajatised

  Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.»

 (11) Paragrahv 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 101. Tegevusluba

  Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist majandusministri või majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt ehitusalaseks ettevõtluseks väljastatud tegevusluba, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2003. aasta 1. jaanuari, võib tegutseda tegevusloale kantud tegevusalal tegevusloal märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2003. aasta 31. märtsini.»

§ 42. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine

  Keskkonnajärelevalve seaduses (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375) tehakse järgmised muudatused:

 (1) Paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

  « 4) korraldab seaduses sätestatud juhtudel omavolilise ehitise likvideerimise.»

 (2) Paragrahvis 21:
 1) lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:« 6) omavolilise ehitise likvideerimiseks kaitsealal, välja arvatud programmiala üldvööndis, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja I kategooria kaitsealuse liigi pesapuu kaitsetsoonis kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53, 336; 61, 375; 63, 387) mõistes (edaspidi looduskaitse alla võetud maa-ala ) ning rannal ja kaldal ranna ja kalda kaitse seaduse (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290; 2002, 61, 375; 63, 387) mõistes.»;
 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:« (8) Keskkonnainspektsioon informeerib looduskaitse alla võetud maa-alale või rannale või kaldale omavolilise ehitise likvideerimiseks tehtud ettekirjutusest vastavat kohalikku omavalitsust kolme tööpäeva jooksul.»

 (3) Seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

  « § 221. Omavolilise ehitise likvideerimine

 (1) Keskkonnainspektsioonil on õigus rakendada sunnivahendit looduskaitse alla võetud maa-alal või rannal või kaldal omavolilise ehitise likvideerimiseks asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 25 000 krooni.

 (2) Asendustäitmise rakendamisest peab Keskkonnainspektsioon vastavat kohalikku omavalitsust eelnevalt teavitama.»

§ 43. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

  Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336) tehakse järgmised muudatused:

 (1) Paragrahv 152 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 152. Tehnovõrgu ja -rajatise talumine

 (1) Omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjale või veel kinnistusraamatusse kandmata maale enne 1999. aasta 1. aprilli püstitatud tehnovõrku või -rajatist (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) sõltumata sellest, kas kinnisasi on vastava asjaõigusega koormatud või mitte. Omanik peab muuhulgas võimaldama tehnovõrgu või -rajatise (edaspidi  tehnorajatis) teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Omanik võib nõuda tehnorajatise kõrvaldamist, kui see ei ole enam eesmärgipärasel kasutusel.

 (2) Alates 1999. aasta 1. aprillist on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga.»

 (2) Paragrahvis 153:
 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Tehnorajatise omanikul, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel pärast 1999. aasta 1. aprilli, on õigus nõuda 10 aasta jooksul, alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks.»;
 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Kinnisasja omanik võib reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisest keelduda, kui tehnorajatise edasine asumine kinnisasjal selle kasutamist oluliselt takistab ja omaniku kahju tehnorajatisest on suurem kui tehnorajatise teise kohta ümberpaigutamise kulud, samuti juhul, kui omanik kannab kõik tehnorajatise ümberpaigutamise kulud ja annab selleks tehnorajatise omanikule eelnevalt piisava tagatise.»

 (3) Paragrahv 154 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 154. Tasu tehnorajatise talumise eest

 (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest, sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi või isikliku kasutusõigusega. Tasu suurus võrdub tehnorajatise kaitsevööndi pindalale vastava maamaksuga, mis korrutatakse läbi maa sihtotstarbe koefitsiendiga. Tasu maksmise perioodi, korra ja maa sihtotstarbe koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Tehnorajatise omanik, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale enne 1999. aasta 1. aprilli, on vabastatud tasu maksmisest tehnorajatise talumise kohustuse eest kuni 2009. aasta 1. jaanuarini.

 (3) Tehnorajatise omanik, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale kinnisasjale seaduslikul alusel pärast 1999. aasta 1. aprilli, on vabastatud tasu maksmisest tehnorajatise talumise kohustuse eest kuni 2009. aasta 1. jaanuarini.»

§ 44. Seaduse kohaldamine maakasutusõiguse omanikule

  Käesolevas seaduses sätestatud kinnisasja omaniku õigused planeeringu koostamisel laienevad ka enne 1991. aasta 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omanikule.

§ 45. Üldplaneeringute koostamise kohustus

  Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama:
 1) linna üldplaneeringu kehtestamise hiljemalt 2006. aasta 1. jaanuariks;
 2) valla üldplaneeringu kehtestamise hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.

§ 46. Seaduse rakendamine menetluses oleva planeeringu, kehtestatud planeeringu ja kehtestatud ehitusmääruse puhul

 (1) Maavanema või kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetud maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu või detailplaneeringu menetlemine kuni planeeringu kehtestamiseni toimub käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377; 2002, 47, 297; 53, 336; 63, 387) alusel.

 (2) Planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud planeering jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist.

 (3) Planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud valla või linna ehitusmäärus jääb kehtima pärast käesoleva seaduse ja ehitusseaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas seaduses ja ehitusseaduses ehitusmääruse kohta sätestatuga. Kohalik omavalitsus viib valla või linna ehitusmääruse vastavusse käesolevas seaduses ja ehitusseaduses sätestatuga kuue kuu jooksul pärast nimetatud seaduste jõustumist.

§ 47. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM