Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vaheline 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.10.2015
Avaldamismärge:RT II, 27.02.2015, 5

Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vaheline 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokoll

Vastu võetud 25.08.2014



Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadus

Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vaheline tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariigi valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu,

soovides sõlmida 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise lepingu (edaspidi leping) muutmise protokolli,

on kokku leppinud järgmises.

I ARTIKKEL

1. Lepingu artikli 3 (Üldmõisted) lõike 1 punkti h alapunkt ii asendatakse järgmisega:

   „(ii)  Šveitsis Föderaalse Rahandusministeeriumi juhti või tema volitatud esindajat;“.

2. Lepingu artikli 3 (Üldmõisted) lõiget 1 täiendatakse punktiga j järgmises sõnastuses:

   „j)  pensioniskeem tähendab plaani, skeemi, fondi, sihtasutust, trusti või muud lepinguosalises riigis rajatud süsteemi, mis:
     (i) on selles riigis reguleeritud ja tavaliselt tulumaksust vabastatud ning
     (ii) mida peamiselt kasutatakse pensionimaksete või pensionihüvitiste haldamiseks või maksmiseks või pensioniskeemidele tulu teenimiseks.“.


II ARTIKKEL

Lepingu artikli 4 (Resident) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lahendavad selle küsimuse kokkuleppe teel; see ei kehti füüsilise isiku kohta.“.


III ARTIKKEL

Lepingu artikli 5 (Püsiv tegevuskoht) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ehitusplatsi või  ehitus- või seadmestamistöid käsitatakse püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui seal tegutsetakse või selliseid töid tehakse üle 12 kuu.“.


IV ARTIKKEL

Lepingu artikli 6 (Kinnisvaratulu) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha lepinguosalise riigi õiguse alusel. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvaraga seotud nõudeõigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada  tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest.  Kinnisvarana ei käsitata laeva ega õhusõidukit.“.


V ARTIKKEL

Lepingu artikli 9 (Seotud ettevõtjad) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab kasumi, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib see teine riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu.“.


VI ARTIKKEL

Lepingu artikkel 10 (Dividendid) asendatakse järgmisega:

Artikkel 10. Dividend

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Dividendi võib maksustada ka dividendi maksva äriühingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti dividendi brutosummast.

3. Lõikest 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis selle riigi residendist äriühingu makstud dividendi, kui dividendi on makstud:
a) teise lepinguosalise riigi residendist äriühingule, millel on dividendi maksvas äriühingus vähemalt 10protsendiline otsene osalus vähemalt ühe aasta jooksul enne dividendi väljamakset;
b) pensioniskeemile või
c) teise riigi keskpangale.

4. Lõiked 2 ja 3 ei mõjuta äriühingu selle kasumi maksustamist, millest dividendi makstakse.

5. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse kasumit jaotava äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt nagu osalusest saadud tulu.

6. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äri- või iseseisev kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või iseseisva kutsetegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

7. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla kohaga.“.


VII ARTIKKEL

Lepingu artikkel 11 (Intressid) asendatakse järgmisega:

Artikkel 11. Intress

1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mille saaja on teise lepinguosalise riigi resident, maksustab ainult see teine riik.

2. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse võlakirjadest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest. Termin intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. Hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äri- või iseseisev kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või iseseisva kutsetegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

4. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskoha või kindla kohaga ning kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

5. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.“.


VIII ARTIKKEL

Lepingu artikkel 12 (Litsentsitasud) asendatakse järgmisega:

Artikkel 12. Litsentsitasu

1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mille saaja on teise lepinguosalise riigi resident, maksustab ainult see teine riik.

2. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kinofilmi) või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või tehnoloogilise protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äri- või iseseisev kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuvas äri- või iseseisvas kutsetegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

4. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsiva tegevuskoha või kindla kohaga ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

5. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.“.


IX ARTIKKEL

Lepingu artikli 13 (Kasu vara võõrandamisest) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib võõrandamisest saadud kasu maksustada see teine riik. Eelmises lauses sätestatut ei kohaldata lepinguosaliste riikide börsil või lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel ka muul börsil noteeritud osaluse võõrandamisest saadud kasule.“.


X ARTIKKEL

Lepingu artikkel 18 (Pension) asendatakse järgmisega:

Artikkel 18. Pension

Lepinguosalise riigi residendi pensioni ja muud seda laadi tasu maksustab ainult see riik; see ei kehti artikli 19 lõikes 2 nimetatud pensioni kohta.“.


XI ARTIKKEL

Lepingu artikkel 23 (Topeltmaksustamise vältimine) asendatakse järgmisega:

Artikkel 23. Topeltmaksustamise vältimine

1. Eestis välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:

a) kui Eesti resident saab tulu või kui tal on vara, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Šveitsis, vabastab Eesti selle tulu või vara maksust, arvestades punkte b ja c;

b) kui Eesti resident saab tulu, mida artikli 10 lõike 2 kohaselt võib maksustada Šveitsis, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Šveitsis tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa Eesti maksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist Šveitsis saadud tulult;

c) kui Eesti residendi tulu või vara on selle lepingu kohaselt Eestis maksust vabastatud, võib Eesti sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu või vara osa arvesse võtta.

2. Šveitsis välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:

a) kui Šveitsi resident saab tulu või tal on vara, mida selle lepingu kohaselt võib maksustada Eestis, siis arvestades punkti b vabastab Šveits selle tulu või vara maksust, kuid võib selle oma residendi ülejäänud tulu- või kapitalimaksusumma arvutamisel arvesse võtta, kasutades samu määrasid kui maksust vabastamata tulu või vara korral. Artikli 13 lõikes 4 nimetatud kasu vabastatakse maksust vaid juhul, kui sellise kasu maksustamine Eestis on tõendatud;

b) kui Šveitsi resident saab dividendi, mida artikli 10 kohaselt võib maksustada Eestis, lubab Šveits taotluse korral residendi maksukohustust vähendada. Maksuvähendus võib hõlmata:
   (i) residendi tulumaksust artikli 10 kohaselt Eestis tasutud maksuga võrdse summa mahaarvamist; mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud Eestis maksustatavalt tulult enne maksukohustuse vähendamist;
   (ii) Šveitsi maksukohustuse vähendamist kindlaksmääratud summa võrra või
   (iii) dividendide osalist Šveitsi maksust vabastust, mis on igal juhul vähemalt sama suur kui Eestis dividendi brutosummalt tasutud maks.

Šveits otsustab kohaldatava maksuvähenduse ja menetleb seda Šveitsi Konföderatsiooni sõlmitud rahvusvaheliste topeltmaksustamise vältimise lepingute rakendamist käsitlevate õigusaktide kohaselt.

3. Lepinguosalise riigi residendist äriühingul, kes saab dividende teise lepinguosalise riigi residendist äriühingult, on esimesena nimetatud lepinguosalises riigis dividendi maksustamisel õigus samasugusele maksuvähendusele, mida võimaldatakse äriühingule, kes saab dividende esimesena nimetatud riigi residendist äriühingult.“.


XII ARTIKKEL

Lepingu artiklit 25 (Vastastikuse kokkuleppe menetlus) täiendatakse järgmiste lõigetega:

„5.  Kui

a) isik on lõike 1 kohaselt esitanud lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule kaebuse ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevuse kohta, mis põhjustas maksustamist, mis ei olnud lepinguga kooskõlas, ja

b) pädevad ametiisikud ei suuda lõike 2 alusel kokkuleppele jõuda kolme aasta jooksul alates kaebuse esitamisest teise lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule,

esitatakse lahendamata küsimused isiku nõudmisel vahekohtule. Neid lahendamata küsimusi ei esitata vahekohtule, kui samas asjas on ühes neist riikidest tehtud kohtu- või kohtueelse vaidluste lahendamise organi otsus. Kui otseselt asjassepuutuv isik ei vaidlusta vastastikust kokkulepet, mis rakendab vahekohtuotsust, või kui pädevad ametiisikud ja otseselt asjassepuutuv isik ei lepi vahekohtuotsuse neile teatavaks saamisest kuue kuu jooksul kokku teistsuguses lahenduses, on vahekohtuotsus siduv mõlemale lepinguosalisele riigile ja see täidetakse nende riikide seadustes ettenähtud ajapiirangut kohaldamata. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lepivad selle lõike kohaldamise viisi kokku vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus.

6. Lepinguosalised riigid võivad avaldada lõike 5 alusel moodustatud vahekohtule menetluseks vajalikku teavet. Vahekohtu liikmed arvestavad teabe avaldamisel artikli 26 lõikes 2 nimetatud avalikustamise piiranguid.“.


XIII ARTIKKEL

Lepingu artikkel 26 (Teabevahetus) asendatakse järgmisega:

Artikkel 26. Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks või riigisiseste seaduste kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepingus nimetatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artikkel 1 teabevahetust ei piira.

2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma seaduste alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 nimetatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud süüdistusi esitab või kaebusi lahendab. Selline isik või ametivõim kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepinguosalise riigi seadused ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik annab selleks nõusoleku.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
   a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;
   b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;
   c) anda teavet, mis sisaldab äri-, tootmis- või ametisaladust või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu.

5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja või usaldusisik või teave puudutab osalust isikus.“.


XIV ARTIKKEL

1. Lepingu protokolli punktide 1 ja 2 numeratsiooni muudetakse ja edaspidi loetakse need punktideks 3 ja 4.

2. Lepingu protokolli punktid 3, 4, 5 ja 6 kustutatakse.


XV ARTIKKEL

Lepingu protokolli täiendatakse punktiga 1 järgmises sõnastuses:

„1. Artikli 3 lõike 1 alapunkti j juurde

Termin pensioniskeem hõlmab järgmisi ja samaseid või sama laadi skeeme, mis on rajatud pärast selle protokolli allkirjastamist kehtestatud õigusaktide alusel:

a) Eestis pensioniskeemid, mida käsitletakse:
   (i) riikliku pensionikindlustuse seaduses;
   (ii) kogumispensionide seaduses;

b) Šveitsis pensioniskeemid, mida käsitletakse:
   (i) 20. detsembri 1946. aasta vanadus- ja toitjakaotuskindlustuse föderaalseaduses;
   (ii) 19. juuni 1959. aasta puudega inimese föderaalseaduses;
   (iii) 6. oktoobri 2006. aasta täiendava vanadus-, toitjakaotus- ja puudega inimese pensioni föderaalseaduses;
   (iv) 25. juuni 1982. aasta töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise eest makstava vanadus-, toitjakaotus- ja puudega inimese kindlustuse föderaalseaduses, sealhulgas registreerimata pensioniskeemid, mis pakuvad ametipensione, ja üksikisiku tunnustatud pensioniskeemi vormid, mis on ametipensionidega samalaadsed.”. 


XVI ARTIKKEL

Lepingu protokolli täiendatakse punktiga 2 järgmises sõnastuses:

„2. Artikli 4 juurde

Artikli 4 lõikes 1 hõlmab termin lepinguosalise riigi resident:
   a) selles riigis rajatud pensioniskeemi;
   b) usulistel, heategevuslikel, teaduslikel, kultuurilistel, sportlikel või hariduslikel eesmärkidel asutatud ja tegutsevat organisatsiooni, mis on selle riigi resident tema seaduste alusel, olenemata sellest, kas kõik või osa tema tulust või kasust on selle riigi õigusaktide alusel maksust vabastatud või mitte.“.


XVII ARTIKKEL

Lepingu protokolli täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5. Artikli 10 lõike 3 punkti a juurde

Kui artikli 10 lõike 3 punktis a kehtestatud osaluse valdamise miinimumperioodi tingimus ei olnud dividendi väljamaksmisel täidetud ja artikli 10 lõikes 2 nimetatud maks peeti väljamakse tegemise ajal kinni, kuid osaluse valdamise miinimumperioodi tingimus täidetakse hiljem, siis on dividendi saajal õigus kinnipeetud maksu tagastusele.“.


XVIII ARTIKKEL

Lepingu protokolli täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6. Artiklite 10, 11 ja 12 juurde

Artikleid 10, 11 ja 12 ei kohaldata dividendile, intressile või litsentsitasule, mida täielikult või osaliselt makstakse näiliku skeemi alusel. Termin näilik skeem tähendab tehingut või tehingute jada, mis on üles ehitatud selliselt, et lepinguosalise riigi resident, kel on õigus käesolevast lepingust tulenevatele soodustustele, saab teises lepinguosalises riigis tekkinud tulu, kuid see resident maksab otse või kaudselt kogu tulu või suurema osa sellest (mis tahes ajal või vormis) teisele isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise riigi resident ja kellel ei oleks selle teise isiku residendiriigi ja tulu tekkimise lepinguosalise riigi topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel õigust lepingusoodustustele või sellele tululiigile antud soodustustele, mis on võrdsed või soodsamad kui lepinguosalise riigi residendile käesoleva lepingu alusel antavad soodustused, ja selle skeemi peamine eesmärk oli käesoleva lepingu alusel soodustuste saamine.

Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teavitavad teineteist sellistele näilikele skeemidele selle punkti kohaldamisest.“.


XIX ARTIKKEL

Lepingu protokolli täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7. Artiklite 18 ja 19 juurde

Termin pension artiklites 18 ja 19 hõlmab nii perioodilisi kui ka ühekordseid summeeritud väljamakseid.“.


XX ARTIKKEL

Lepingu protokolli täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8. Artiklite 18 ja 24 juurde

Artiklite 18 ja 24 kohaldamisel käsitletakse lepinguosalise riigi pensioniskeemi sissemakseid, mida teeb teises lepinguosalises riigis teenuseid osutav füüsilise isik või mida tehakse tema eest, füüsilise isiku maksukohustuse ja ettevõtja maksustatava kasumi kindlaksmääramisel selles riigis samamoodi kui selle riigi pensioniskeemi sissemakseid ning neile kohaldatakse samu tingimusi ja piiranguid, eeldusel et füüsiline isik ei olnud selle riigi resident ning ta osales pensioniskeemis vahetult enne selles riigis teenuste osutamise alustamist.“.  


XXI ARTIKKEL

Lepingu protokolli täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9. Artikli 26 juurde

a) Teabevahetuse taotlus esitatakse vaid siis, kui teavet taotlev lepinguosaline riik on ammendanud kõik oma riigi maksumenetluses kättesaadavad tavapärased teabeallikad.

b) Artikli 26 kohaselt teavet taotleva riigi maksuhaldur edastab taotluse saanud maksuhaldurile teabetaotlust tehes järgmised andmed:
   (i) kontrollitav või uurimisalune isik;
   (ii) ajavahemik, mille kohta teavet taotletakse;
   (iii) nõutava teabe kirjeldus, sealhulgas teabe iseloom ja vorm, millisena teavet taotlev riik soovib taotluse saanud riigilt teavet saada;
   (iv) maksueesmärk, mille jaoks teavet küsitakse;
   (v) kui võimalik, siis taotletavat teavet valdava isiku nimi ja aadress.

c) Viide eeldatavale asjakohasusele on tehtud kavatsusega võimaldada maksuasjades teavet vahetada nii ulatuslikult kui võimalik ning samal ajal selgitada, et lepinguosalised riigid ei või tegeleda teabe huupi hankimisega ega taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole asjaomase maksumaksja maksuasjas oluline. Kuigi punkt b sisaldab olulisi menetlusnõudeid, mille eesmärk on tagada, et huupi teavet ei hangita, siis punkti b alapunkte i–v ei või tõlgendada tõhusat teabevahetust takistavana.

d) Artikkel 26 ei kohusta lepinguosalisi riike vahetama teavet automaatselt või omal algatusel.

e) Taotluse saanud lepinguosalise riigi maksumaksjate õigusi käsitlevaid haldusmenetluse eeskirju kohaldatakse ka teabevahetusel. Nende eeskirjade eesmärk on tagada maksumaksjale õiglane menetlus ning mitte takistada teabevahetuse protsessi või sellega ülemäära viivitada.“.


XXII ARTIKKEL

1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu teate protokolli jõustumiseks vajaliku oma õiguses ettenähtud menetluse lõpetamise kohta. Protokoll jõustub hilisema teate kättesaamise päeval.

2. Protokolli kohaldatakse:

a) protokolli jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem mitteresidendile makstud või krediteeritud summadelt kinnipeetava maksu suhtes;

b) protokolli jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal tasutava muu maksu suhtes;

c) artikli 25 lõigete 5 ja 6 alusel korraldatava vastastikuse kokkuleppe menetluse suhtes, mis on
   (i) protokolli jõustumise ajal lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute vahel pooleli (sel juhul arvestatakse lõike 5 punktis b nimetatud kolme aasta perioodi käesoleva protokolli jõustumisest) või
   (ii) algatatud pärast protokolli jõustumiskuupäeva;

d) lepingu artikli 26 suhtes kohaldatakse käesoleva protokolli teabevahetuse sätteid taotlustele, mis on tehtud protokolli jõustumise kuupäevast alates ning käsitlevad teavet protokolli jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algava majandusaasta kohta.


Selle kinnituseks on volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 25. augustil 2014 Tallinnas kahes eksemplaris eesti, saksa ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuste korral eestikeelse ja saksakeelse teksti vahel võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Šveitsi Liidunõukogu nimel

Urmas Paet
Välisminister

Didier Burkhalter
president ja välisminister

 

Protocol Between the Government of the Republic of Estonia and the Swiss Federal Council Amending the Convention of 11 June 2002 between the Government of the Republic of Estonia and the Swiss Federal Council for the Avoidance of Double Taxation with Respect to Taxes on Income and on Capital