HALDUSÕIGUSEnergeetikaVälislepingud

OrganisatsioonidMajandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Teksti suurus:

Rahvusvahelise energiaprogrammi kokkulepe

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.05.2014
Avaldamismärge:RT II, 28.03.2014, 4

Rahvusvahelise energiaprogrammi kokkulepe

Vastu võetud 18.11.1974

Rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


RAHVUSVAHELISE ENERGIAPROGRAMMI

KOKKULEPE

(muudetud 25. septembril 2008)

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE, AUSTRIA VABARIIGI, BELGIA KUNINGRIIGI, HISPAANIA, IIRIMAA, ITAALIA VABARIIGI, JAAPANI, KANADA, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI, ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI, TAANI KUNINGRIIGI JA TÜRGI VABARIIGI VALITSUSED,


SOOVIDES edendada turvalisi naftatarneid mõistlikel ja õiglastel tingimustel,

OLLES OTSUSTANUD võtta ühiseid tõhusaid meetmeid naftatarnetega seotud hädaolukordade lahendamiseks, arendades välja erakorralise isemajandamise naftatarnete osas, piirates nõudlust ja jaotades olemasoleva nafta nende riikide vahel võrdsetel alustel,

SOOVIDES edendada koostöösuhteid naftat tootvate riikide ja muude naftat tarbivate riikide vahel, sealhulgas arengumaades, läbi sihipärase dialoogi ja muude koostöövormide, et edendada paremat mõistmist tarbivate ja tootvate riikide vahel,

VÕTTES ARVESSE muude naftat tarbivate riikide huve, sealhulgas arengumaad,

SOOVIDES mängida aktiivsemat rolli naftatööstusega seoses, luues ulatusliku rahvusvahelise infosüsteemi ja püsiva raamistiku naftakompaniidega konsulteerimiseks,

OLLES OTSUSTANUD vähendada oma sõltuvust imporditavast naftast, tehes pikaajalist koostööd energiasäästlikkuse, alternatiivsete energiaallikate kiirendatud arendamise, teadus- ja arendustegevuse osas energia ja uraani rikastamise valdkonnas,

OLLES VEENDUNUD, et neid eesmärke on võimalik saavutada üksnes läbi tõhusate organite jätkuva koostöö,

VÄLJENDADES kavatsust luua sellised organid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni raames,

TÕDEDES, et teised Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigid võivad soovida nende püüdlustega ühineda,

ARVESTADES valitsuste erilist vastutust energiavarustuse eest,

JÄRELDAVAD, et on vaja luua läbi Rahvusvahelise Energiaagentuuri rakendatav rahvusvaheline energiaprogramm, ning selleks

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:


Artikkel 1

1. Osalevad riigid rakendavad käesolevas kokkuleppes sätestatud rahvusvahelist energiaprogrammi läbi IX peatükis kirjeldatud Rahvusvahelise Energiaagentuuri, edaspidi nimetatud "agentuur".

2. Termin "osalevad riigid" tähistab riike, mille suhtes kohaldatakse käesolevat kokkulepet ajutiselt, ja riike, mille suhtes on kokkulepe jõustunud ja jääb kehtima.

3. Termin "rühm" tähistab osalevaid riike rühmana.

I PEATÜKK

ERAKORRALINE ISEMAJANDAMINE

Artikkel 2

1. Osalevad riigid tagavad ühise erakorralise isemajandamise naftatarnete osas. Selleks hoiab iga osalev riik avariireserve, mis on piisavad tarbimise säilitamiseks vähemalt 60 päeva jooksul nafta puhasimpordi puudumise korral. Nii tarbimist kui ka nafta puhasimporti arvestatakse eelmise kalendriaasta keskmisel päevatasemel.

2. Juhatus otsustab erihäälteenamusega hiljemalt 1. juulil 1975 kuupäeva, millest alates loetakse iga osaleva riigi avariireservi hoidmise kohustus tema artiklis 7 osutatud tarneõiguse arvutamisel suurendatuks 90 päeva tasemele. Iga osalev riik suurendab oma avariireservide tegelikku taset 90 päevale ja püüab seda teha niimoodi otsustanud kuupäevaks.

3. Termin "avariireservi hoidmise kohustus" tähistab avariireserve, mis vastavad lõikes 1 sätestatud 60 päeva nafta puhasimpordile, ning alates vastavalt lõikele 2 otsustatud kuupäevast lõikes 2 sätestatud 90 päeva nafta netoimpordile.


Artikkel 3

Artiklis 2 sätestatud avariireservi hoidmise kohustuse täitmiseks võib kasutada:
     - naftavarusid,
     - muudele kütustele ülemineku võimalust,
     -nafta reservtootmist

vastavalt käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa moodustava lisa sätetele.

2. Juhatus otsustab häälteenamusega hiljemalt 1. juulil 1975, millises ulatuses võidakse avariireservi hoidmise kohustust täita lõikes 1 nimetatud elementidega.


Artikkel 4

1. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm vaatab pidevalt läbi iga osaleva riigi poolt oma avariireservi hoidmise kohustuse täitmiseks võetud meetmete tõhususe.

2. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm annab aru korralduskomiteele, kes teeb vajaduse korral juhatusele ettepanekuid. Juhatus võib häälteenamusega võtta vastu soovitusi osalevatele riikidele.


II PEATÜKK

NÕUDLUSE PIIRAMINE

Artikkel 5

1. Igal osaleval riigil on igal ajal olemas nafta nõudlust ajutiselt piiravate meetmete programm, mis võimaldab tal vähendada oma lõpptarbimise määra vastavalt IV peatükile.

2. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm vaatab pidevalt läbi ja hindab:
     - iga osaleva riigi nõudlust piiravate meetmete programmi,
     - iga osaleva riigi poolt tegelikult võetud meetmete tõhususe.

3. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm annab aru korralduskomiteele, kes teeb vajaduse korral juhatusele ettepanekuid. Juhatus võib häälteenamusega võtta vastu soovitusi osalevatele riikidele.


III PEATÜKK

JAOTAMINE

Artikkel 6

1. Iga osalev riik võtab vajalikud meetmed selleks, et nafta jaotamine toimuks vastavalt käesolevale peatükile ja IV peatükile.

2. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm vaatab pidevalt läbi ja hindab:
     - iga osaleva riigi meetmeid selleks, et nafta jaotamine toimuks vastavalt käesolevale peatükile ja IV peatükile,
     - iga osaleva riigi poolt tegelikult võetud meetmete tõhususe.

3. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm annab aru korralduskomiteele, kes teeb vajaduse korral juhatusele ettepanekuid. Juhatus võib häälteenamusega võtta vastu soovitusi osalevatele riikidele.

4. Juhatus otsustab viivitamata häälteenamusega nafta jaotamise praktilise korra ning naftakompaniide poolse käesoleva kokkuleppe raames selles osalemise korra ja meetodid.


Artikkel 7

1. Kui nafta jaotamine toimub vastavalt artiklile 13, 14 või 15, on igal riigil tarneõigus, mis võrdub tema lubatud tarbimisega, millest on maha arvestatud tema avariireservi väljavõtmise kohustus.

2. Osaleval riigil, mille tarneõigus ületab tema tavapärase siseriikliku tootmise ja hädaolukorras kasutatava tegeliku puhasimpordi summat, on jaotusõigus, mis annab talle õiguse sellise liigse kogusega võrdsele täiendavale puhasimpordile.

3. Osaleval riigil, mille tavapärase tootmise ja hädaolukorras kasutatava tegeliku puhasimpordi summa ületab tema tarneõigust, on jaotuskohustus, mille kohaselt ta peab kas otseselt või kaudselt tarnima teistele osalevatele riikidele selle liigse kogusega võrdse koguse naftat. See ei välista osaleva riigi poolset nafta ekspordi säilitamist mitteosalevatesse riikidesse.

4. Termin "lubatud tarbimine" tähistab lõpptarbimise keskmist päevamäära, mis on lubatud erakorralise nõudluse piirangu aktiveerimise korral kohaldataval tasemel; võimalik edasine vabatahtlik nõudluse piiramine osaleva riigi poolt ei mõjuta selle jaotusõigust või -kohustust.

5. Termin "avariireservi väljavõtmise kohustus" tähistab mis tahes osaleva riigi avariireservi hoidmise kohustust, mis on jagatud rühma kogu avariireservi hoidmise kohustusega ja korrutatud rühma tarnepuudujäägiga.

6. Termin "rühma tarnepuudujääk" tähistab rühma puudujääki mõõdetuna rühma kogu lubatud tarbimisena, millest on maha arvestatud hädaolukorras rühmale kättesaadavate naftatarnete päevamäär.

7. Termin "rühmale kättesaadavad naftatarned" tähistab:
     - rühmale kättesaadavat kogu toornaftat,
     - kõiki väljastpoolt rühma imporditud naftasaadusi ja
     - kõiki valmistooteid ja rafineerimistehaste lähteaineid, mida toodetakse koos maagaasi ja toornaftaga ja mis on rühmale kättesaadavad.

8. Termin "lõpptarbimine" tähendab kõigi valmis naftasaaduste kogu sisetarbimist.


Artikkel 8

1. Kui nafta jaotamine osalevale riigile toimub artikli 17 alusel, siis see osalev riik:
     - talub oma naftatarnete vähenemist oma lõpptarbimisest kuni tasemeni, mis võrdub 7 protsendiga tema lõpptarbimisest baasperioodil,
     - omab jaotusõigust, mis on võrdne tema naftatarnete vähenemisega, mille tulemuseks on tema lõpptarbimise vähenemine üle selle taseme.

2. Selle naftakoguse eraldamise kohustus on ühine teiste osalevate riikidega nende lõpptarbimise alusel baasperioodil.

3. Osalevad riigid võivad täita oma jaotuskohustusi enda valitud meetmete abil, sealhulgas nõudlust piiravad meetmed või avariireservide kasutamine.


Artikkel 9

1. Jaotussõiguste kasutamisel ja jaotuskohustuste täitmisel kaasatakse järgmised elemendid:
     - kogu toornafta,
     - kõik naftasaadused,
     - kõik rafineerimistehaste lähteained ja
     - kõik koos maagaasi ja toornaftaga toodetavad valmistooted.

2. Osaleva riigi jaotusõiguse arvutamiseks esitatakse tavapäraselt selle osaleva riigi poolt kas teistest osalevatest riikidest või mitteosalevatest riikidest imporditud naftasaadused toornafta ekvivalendina ja neid käsitletakse nii, nagu tegemist oleks toornafta impordiga sellesse osalevasse riiki.

3. Kuivõrd see on võimalik, säilitatakse tavalised tarnekanalid ja ka tavapärased tarneproportsioonid toornafta ja toodete vahel ning erinevate toornafta ja toodete vahel.

4. Jaotuse teostamisel on programmi eesmärgiks, et kättesaadav toornafta ja tooted jagatakse, kuivõrd see on võimalik, rafineerimis- ja jaotustööstuse vahel ning ka rafineerimis- ja jaotusettevõtete vahel kooskõlas ajalooliste tarnemudelitega.


Artikkel 10

1. Programmi eesmärgid hõlmavad õiglase kohtlemise tagamist kõikidele osalevatele riikidele ning jaotatud nafta hinna põhinemist võrreldavate äritehingute valitsevatel hinnatingimustel.

2. Hädaolukorras eraldatud nafta hinnaga seotud küsimustega tegeleb erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm.


Artikkel 11

1. Programmi eesmärgiks ei ole püüda suurendada hädaolukorras seda maailma naftatarnete osakaalu, mis rühmal oli tavalistes turutingimustes. Ajaloolised naftakaubanduse mudelid tuleks säilitada, kuivõrd see on mõistlik, ja arvesse tuleks võtta mitteosalevate riikide seisukohti.

2. Püsimaks lõikes l sätestatud põhimõtete juures, teeb korralduskomitee vajaduse korral ettepanekuid juhatusele, kes teeb häälteenamusega otsused selliste ettepanekute kohta.


IV PEATÜKK

AKTIVEERIMINE

Artikkel 12

Kui rühm tervikuna või mis tahes osalev riik vähendab või tema puhul võib põhjendatult eeldada, et ta kogeb oma naftatarnete vähendamist, aktiveeritakse erakorralised meetmed, milleks on kohustuslik nõudluse piiramine, millele osutatakse II peatükis, ja olemasolevate naftavarude jaotamine, millele osutatakse III peatükis, vastavalt käesolevale peatükile.


Artikkel 13

Kui rühm vähendab või tema puhul võib põhjendatult eeldada, et ta kogeb oma naftatarnete päevamäära vähendamist vähemalt 7 protsendi ulatuses oma lõpptarbimise keskmisest päevamäärast baasperioodil, rakendab iga osalev riik nõudlust piiravaid meetmeid, mis on piisavad selleks, et vähendada oma lõpptarbimist 7 protsendi võrra oma lõpptarbimisest baasperioodil, ning kättesaadava nafta jaotamine osalevate riikide vahel toimub vastavalt artiklitele 7, 9, 10 ja 11.


Artikkel 14

Kui rühm vähendab või tema puhul võib põhjendatult eeldada, et ta kogeb oma naftatarnete päevamäära vähendamist vähemalt 12 protsendi ulatuses oma lõpptarbimise keskmisest päevamäärast baasperioodil, rakendab iga osalev riik nõudlust piiravaid meetmeid, mis on piisavad selleks, et vähendada oma lõpptarbimist 10 protsendi võrra oma lõpptarbimisest baasperioodi, ning kättesaadava nafta jaotamine osalevate riikide vahel toimub vastavalt artiklitele 7, 9, 10 ja 11.


Artikkel 15

Kui artiklis 7 määratletud kumulatiivne päevane avariireservi väljavõtmise kohustus on jõudnud 50 protsendini avariireservi hoidmise kohustustest ja vastavalt artiklile 20 on tehtud otsus, võtab iga osalev riik niimoodi otsustatud meetmed ning olemasolevate naftavarude jaotamine osalevatele riikidele toimub vastavalt artiklitele 7, 9, 10 ja 11.


Artikkel 16

Kui aktiveeritakse nõudluse piiramine vastavalt käesolevale peatükile, võib osalev riik asendada nõudlust piiravad meetmed avariireservi kasutamisega, mida hoitakse koguses, mis ületab tema programmis sätestatud avariireservi hoidmise kohustuse.


Artikkel 17

1. Kui mõni osalev riik vähendab või tema puhul võib põhjendatult eeldada, et ta kogeb oma naftatarnete päevamäära vähendamist, mille tulemusena väheneb tema lõpptarbimise päevamäär üle 7 protsendi tema lõpliku tarbimise keskmisest päevamäärast baasperioodil, toimub kättesaadava nafta jaotamine sellele osalevale riigile kooskõlas artiklitega 8–11.

2. Kättesaadavate naftavarude jaotamine toimub ka siis, kui lõike 1 tingimused on täidetud puudulikult integreeritud naftaturuga osaleva riigi suuremas piirkonnas. Sellisel juhul vähendatakse teiste osalevate riikide jaotuskohustust asjaomase osaleva riigi mõne muu suurema piirkonna või suuremate piirkondade teoreetilise jaotuskohustuse võrra.


Artikkel 18

1. Termin "baasperiood" tähendab informatsiooni kogumiseks vajalikku viimast nelja kvartalit ühe kvartalilise viivitusega. Kui rühma või osaleva riigi suhtes kohaldatakse erakorralisi meetmeid, jääb baasperiood fikseerituks.

2. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm hindab lõikes 1 sätestatud baasperioodi, võttes eelkõige arvesse selliseid tegureid nagu kasv, hooajalised tarbimise muutused ja tsüklilised muutused ning annab hiljemalt 1. aprillil 1975 aru korralduskomiteele. Korralduskomitee teeb vajaduse korral ettepanekuid juhatusele, kes teeb häälteenamusega otsuse nende ettepanekute kohta hiljemalt 1. juulil 1975.


Artikkel 19

1. Sekretariaat avaldab arvamust, kui on toimunud artiklis 13, 14 või 17 märgitud naftatarnete vähenemine või selle toimumist võib mõistlikult eeldada ning kehtestab vähendamise või eeldatava vähendamise suuruse iga osaleva riigi ja rühma jaoks. Sekretariaat hoiab korralduskomitee oma arvamusega kursis ja teatab viivitamata arvamusest komitee liikmele ning teavitab sellest osalevaid riike. Aruanne sisaldab teavet vähendamise laadi kohta.

2. 48 tunni jooksul sekretariaadi poolsest arvamuse avaldamisest tuleb komitee kokku, et vaadata läbi kogutud andmete ja esitatud teabe õigsus. Komitee annab juhatusele aru järgneva 48 tunni jooksul. Aruandes esitatakse komitee liikmete väljendatud seisukohad, sealhulgas seisukohad hädaolukorra käsitlemise kohta.

3. 48 tunni jooksul arvates korralduskomitee aruande saamisest tuleb juhatus kokku, et vaadata läbi sekretariaadi arvamuse selle aruande valguses. Erakorraliste meetmete aktiveerimine loetakse kinnitatuks ja osalevad riigid rakendavad selliseid meetmeid 15 päeva jooksul pärast sellist kinnitust, kui juhatus ei tee erihäälteenamusega järgneva 48 tunni jooksul otsust mitte aktiveerida erakorralisi meetmeid, aktiveerida need üksnes osaliselt või määrata muu tähtaeg nende rakendamiseks.

4. Kui vastavalt sekretariaadi arvamusele on täidetud üle ühe artiklite 14, 13 ja 17 tingimustest, otsustatakse erakorraliste meetmete mitteaktiveerimine eraldi iga artikli osas eespool toodud järjekorras. Kui artikli 17 tingimused on täidetud rohkem kui ühe osaleva riigiga seoses, tehakse otsus jaotamist mitte aktiveerida eraldi iga riigi kohta.

5. Lõigete 3 ja 4 kohased otsused võib igal ajal tühistada juhatuse häälteenamusega.

6. Arvamuse esitamise korral käesoleva artikli alusel konsulteerib sekretariaat naftakompaniidega, et saada nende seisukohad seoses olukorra ja võetavate meetmete asjakohasusega.

7. Naftatööstuse rahvusvaheline nõuandekogu kutsutakse kokku hiljemalt erakorraliste abinõude aktiveerimisel, abistamaks agentuuri selliste meetmete tõhusa toimimise tagamisel.


Artikkel 20

1. Sekretariaat avaldab arvamust, kui kumulatiivse päevase avariireservi väljavõtmise kohustused on saavutanud või võib põhjendatult eeldada, et need saavutavad 50 protsendi taseme avariireservi hoidmise kohustustest. Sekretariaat annab viivitamata arvamusest aru juhtkomitee liikmetele ja informeerib sellest osalevaid riike. Aruanne sisaldab teavet nafta olukorra kohta.

2. 72 tunni jooksul sekretariaadi poolsest arvamusest teatamisest tuleb komitee kokku, et vaadata läbi kogutud andmed ja esitatud teave. Olemasolevatele andmetele tuginedes annab komitee juhatusele aru järgneva 48 tunni jooksul, tehes ettepaneku meetmete kohta, mis on vajalikud olukorra hädavajaduste rahuldamiseks, sealhulgas vajalikuks osutuda võiv nõudluse piiramise kohustusliku taseme tõus. Aruandes esitatakse komitee liikmete väljendatud seisukohad.

3. Juhatus tuleb kokku 48 tunni jooksul pärast komitee aruande ja ettepaneku saamist. Juhatus vaatab sekretariaadi arvamuse ja korralduskomitee aruande läbi ning otsustab järgmise 48 tunni jooksul erihäälteenamusega meetmed, mis on vajalikud olukorra hädavajaduste rahuldamiseks, sealhulgas vajalikuks osutuda võiv nõudluse piiramise kohustusliku taseme tõus.


Artikkel 21

1. Iga osalev riik võib taotleda sekretariaadilt arvamust artikli 19 või 20 alusel.

2. Kui sekretariaat ei esita 72 tunni jooksul pärast sellise taotluse esitamist sellist arvamust, võib osalev riik taotleda korralduskomitee kokkutulemist ja olukorra arutamist kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.

3. Korralduskomitee tuleb olukorra arutamiseks kokku 48 tunni jooksul sellise taotluse saamisest. Osaleva riigi taotlusel annab korralduskomitee juhatusele aru järgneva 48 tunni jooksul. Aruandes esitatakse komitee liikmete ja sekretariaadi väljendatud seisukohad, sealhulgas seisukohad olukorra käsitlemise kohta.

4. Juhatus tuleb kokku 48 tunni jooksul pärast korralduskomitee aruande saamist. Kui juhatus leiab häälteenamusega, et artiklis 13, 14, 15 või 17 sätestatud tingimused on täidetud, aktiveeritakse vastavalt erakorralised meetmed.


Artikkel 22

Kui olukord seda nõuab, võib juhatus igal ajal otsustada ühehäälselt aktiveerida käesolevas kokkuleppes sätestamata asjakohased erakorralised meetmed.


DEAKTIVEERIMINE

Artikkel 23

1. Sekretariaat esitab arvamuse, kui artiklis 13, 14 või 17 nimetatud tarnete vähendamine on vähenenud või selle vähenemist võib põhjendatult eeldada allapoole asjaomases artiklis osutatud taseme. Sekretariaat hoiab korralduskomitee oma arutlustega kursis ja teatab viivitamata arvamusest komitee liikmele ning teavitab sellest osalevaid riike.

2. 72 tunni jooksul sekretariaadi poolsest arvamusest teatamisest tuleb komitee kokku, et vaadata läbi kogutud andmed ja esitatud teave. Korralduskomitee annab juhatusele aru järgneva 48 tunni jooksul. Aruandes esitatakse komitee liikmete väljendatud seisukohad, sealhulgas seisukohad hädaolukorra käsitlemise kohta.

3. 48 tunni jooksul pärast komitee aruande saamist tuleb juhatus kokku, et vaadata läbi sekretariaadi arvamus korralduskomitee aruande valguses. Erakorraliste meetmete deaktiveerimine või kohaldatava nõudluse piiramise taseme vähendamine loetakse kinnitatuks, kui juhatus ei otsusta järgneva 48 tunni jooksul erihäälteenamusega säilitada erakorralised meetmed või deaktiveerida need üksnes osaliselt.

4. Esitades arvamuse käesoleva artikli alusel, konsulteerib sekretariaat artikli 19 lõikes 7 nimetatud rahvusvahelise nõuandekoguga, et saada selle seisukohad seoses olukorra ja võetavate meetmete asjakohasusega.

5. Iga osalev riik võib taotleda sekretariaadilt käesoleva artikli alusel arvamust.


Artikkel 24

Kui erakorralised meetmed on jõus ja sekretariaat ei ole esitanud arvamust artikli 23 alusel, võib juhatus erihäälteenamusega igal ajal otsustada meetmed kas täielikult või osaliselt deaktiveerida.


V PEATÜKK

RAHVUSVAHELISE NAFTATURU TEABESÜSTEEM

Artikkel 25

1. Osalevad riigid loovad kahest osast koosneva infosüsteemi:
     - üldosa olukorra kohta rahvusvahelisel naftaturul ja naftakompaniide tegevuse kohta,
     - eriosa, mis on kavandatud tagama I–IV peatükis kirjeldatud meetmete tõhusat toimimist.

2. Süsteem töötab alaliselt, nii tavatingimustes kui ka hädaolukorras, ning viisil, mis tagab kättesaadavaks tehtud teabe konfidentsiaalsuse.

3. Sekretariaat vastutab infosüsteemi toimimise eest ning teeb kogutud teabe osalevatele riikidele kättesaadavaks.


Artikkel 26

Termin "naftakompaniid" tähendab rahvusvahelisi ettevõtteid, siseriiklikke ettevõtteid, jaotuskettidesse mittekuuluvaid ettevõtteid ja muid ettevõtteid, mis mängivad olulist rolli rahvusvahelises naftatööstuses.


ÜLDOSA

Artikkel 27

1. Infosüsteemi üldosas teevad osalevad riigid regulaarselt sekretariaadile kättesaadavaks teabe täpsete andmete kohta, mis on määratletud kooskõlas artikliga 29 oma vastavates jurisdiktsioonides tegutsevate naftakompaniidega seotud järgmistel teemadel:

     (a) ettevõtte struktuur;

     (b) finantsstruktuur, sealhulgas bilanss, kasumiaruanne ja makstud maksud;

     (c) teostatud kapitaliinvesteeringud;

     (d) peamistele toornafta allikatele juurdepääsu korra tingimused;

     (e) praegused tootmismäärad ja eeldatavad muutused selles;

     (f) kättesaadavate toornafta tarnete jaotused tütarettevõtetele ja teistele klientidele (kriteeriumid ja realiseerimised);

     (g) varud;

     (h) toornafta ja naftasaadused;

     (i) hinnad, sealhulgas tütarettevõtete siirdehinnad;

     (j) muud teemad, mille otsustab juhatus ühehäälselt.

2. Iga osalev riik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kõik tema jurisdiktsioonis tegutsevad naftakompaniid teevad talle kättesaadavaks sellise teabe, mis on vajalik, et täita oma kohustused lõike 1 alusel, võttes arvesse sellise asjakohase teabe, mis on juba üldsusele või valitsustele kättesaadav.

3. Iga osalev riik annab vajaduse korral teavet mittekaubanduslikul alusel ettevõtte ja/või riigi kohta ning sellisel viisil ja määral, mis ei kahjusta konkurentsi ega ole vastuolus mis tahes osaleva riigi konkurentsiga seotud õiguslike nõuetega.

4. Ühelgi osaleval riigil ei ole õigust saada üldosa kaudu teavet tema jurisdiktsioonis tegutseva ettevõtte tegevuse kohta, mida tal ei oleks võimalik saada sellelt ettevõttelt oma seadusi kohaldades või läbi oma institutsioonide ja oma tavade kohaselt, kui see ettevõte tegutseks üksnes tema jurisdiktsioonis.


Artikkel 28

"Mittekaubanduslikul alusel" esitatud teave tähendab informatsiooni, mis ei ole seotud patentide, kaubamärkide, teadus- või tootmisprotsesside või arendustega, üksikmüügi, maksudeklaratsioonide, klientide nimekirjade ega geoloogiliste ja geofüüsikaliste andmetega, sealhulgas kaardid, ega kujuta endast sellist informatsiooni.


Artikkel 29

1. 60 päeva jooksul käesoleva kokkuleppe ajutise kohaldamise esimesest päevast arvates ning vajaduse korral pärast seda esitab naftaturu alaline töörühm korralduskomiteele aruande, milles märgitakse täpsed andmed artikli 27 lõike 1 teemade loetelu piires, mis on vajalikud üldosa tõhusaks toimimiseks, ning täpsustatakse selliste andmete regulaarse saamise kord.

2. Korralduskomitee vaatab aruande läbi ja teeb ettepanekud juhatusele, kes teeb 30 päeva jooksul arvates aruande esitamisest korralduskomiteele häälteenamusega otsused, mis on vajalikud üldosa loomiseks ja tõhusaks toimimiseks.


Artikkel 30

Oma aruannete koostamisel artikli 29 alusel naftaturu alaline töörühm:
     - konsulteerib naftakompaniidega tagamaks, et süsteem on tööstusharu tegevusega ühilduv;
     - tuvastab konkreetsed probleemid ja küsimused, mida osalevad riigid käsitlevad;
     - tuvastab konkreetsed andmed, mis on kasulikud ja vajalikud, et lahendada sellised probleemid ja küsimused;
     - töötab välja täpsed standardid vajaliku teabe ühtlustamiseks, et tagada andmete võrreldavus;
     - töötab välja teabe konfidentsiaalsuse korra.


Artikkel 31

1. Naftaturu alaline töörühm kontrollib pidevalt üldosa toimimist.

2. Rahvusvahelise naftaturu tingimuste muutumise korral annab naftaturu alaline töörühm aru korralduskomiteele. Komitee teeb ettepanekuid asjakohaste muudatuste kohta juhatusele, mis võtab häälteenamusega vastu otsuse selliste ettepanekute kohta.


ERIOSA

Artikkel 32

1. Infosüsteemi eriosas teevad osalevad riigid sekretariaadile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik, et tagada erakorraliste meetmete tõhus toimimine.

2. Iga osalev riik võtab asjakohased meetmed tagamaks, et kõik tema jurisdiktsioonis tegutsevad naftakompaniid teevad talle kättesaadavaks sellise teabe, mis on vajalik, võimaldamaks tal täita oma kohustusi lõike 1 alusel ja artikli 33 alusel.

3. Sekretariaat kontrollib selle teabe ja muu kättesaadava teabe põhjal pidevalt naftatarneid ja nafta tarbimist rühmas ja igas osalevas riigis.


Artikkel 33

Eriosas teevad osalevad riigid regulaarselt sekretariaadile kättesaadavaks teabe nende andmete osas, mis on määratletud kooskõlas artikliga 34 järgmistel teemadel:

     (a) nafta tarbimine ja -tarned;

     (b) nõudlust piiravad meetmed;

     (c) avariireservide tase;

     (d) transpordivahendite kättesaadavus ja kasutamine;

     (e) rahvusvahelise pakkumise ja nõudluse praegused ja prognoositud tasemed;

     (f) muud teemad, mille otsustab juhatus ühehäälselt.


Artikkel 34

1. 30 päeva jooksul arvates käesoleva kokkuleppe ajutise kohaldamise esimesest päevast esitab erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm aruande korralduskomiteele, märkides ära täpsed andmed artikli 33 loendi piires, mis on eriosa alusel vajalikud tagamaks erakorraliste meetmete tõhusat toimimist, ja täpsustades selliste andmete regulaarse saamise korra, sealhulgas kiirmenetlused hädaolukordades.

2. Korralduskomitee vaatab aruande läbi ja teeb ettepanekuid juhatusele, kes teeb 30 päeva jooksul arvates aruande esitamisest korralduskomiteele häälteenamusega otsused, mis on vajalikud üldosa loomiseks ja tõhusaks toimimiseks.


Artikkel 35

Oma aruannete koostamisel artikli 34 alusel erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm:
     - konsulteerib naftakompaniidega tagamaks, et süsteem on tööstusharu tegevusega ühilduv;
     - töötab välja täpsed standardid vajaliku teabe ühtlustamiseks, et tagada andmete võrreldavus;
     - töötab välja teabe konfidentsiaalsuse korra.


Artikkel 36

Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm kontrollib pidevalt eriosa toimimist ning annab vajaduse korral aru korralduskomiteele. Komitee teeb ettepanekuid asjakohaste muudatuste kohta juhatusele, mis võtab häälteenamusega vastu otsuse selliste ettepanekute kohta.


VI PEATÜKK

NAFTAKOMPANIIDEGA KONSULTEERIMISE RAAMISTIK

Artikkel 37

1. Osalevad riigid loovad konsulteerimiseks agentuuri struktuuris alalise raamistiku, milles üks või mitu osalevat riiki võivad sobival viisil konsulteerida üksikute naftakompaniidega ja taotleda neilt teavet naftatööstuse kõikide oluliste aspektide kohta ning milles osalevad riigid võivad omavahel koostöö alusel jagada selliste konsultatsioonide tulemusi.

2. Konsulteerimisraamistik luuakse naftaturu alalise töörühma egiidi all.

3. 60 päeva jooksul käesoleva kokkuleppe ajutise kohaldamise esimesest päevast arvates ning vajaduse korral pärast seda esitab naftaturu alaline töörühm pärast naftakompaniidega konsulteerimist korralduskomiteele aruande selliste konsultatsioonide korra kohta. Korralduskomitee vaatab aruande läbi ja teeb ettepanekuid juhatusele, kes teeb 30 päeva jooksul arvates aruande esitamisest korralduskomiteele häälteenamusega otsused sellise korra kohta.


Artikkel 38

1. Naftaturu alaline töörühm esitab korralduskomiteele aruande naftakompaniidega peetud konsultatsioonide kohta 30 päeva jooksul.

2. Korralduskomitee vaatab aruande läbi ning võib teha ettepanekuid asjakohase koostöötegevuse kohta juhatusele, kes teeb otsuse selliste ettepanekute kohta.


Artikkel 39

1. Naftaturu alaline töörühm hindab pidevalt naftakompaniidega peetud konsultatsioonide tulemusi ja neilt kogutud teavet.

2. Nende hinnangutest lähtudes võib alaline töörühm uurida ja hinnata nafta rahvusvahelist olukorda ja naftatööstuse positsiooni ning ta annab aru korralduskomiteele.

3. Korralduskomitee vaatab sellised aruanded läbi ning teeb ettepanekuid asjakohase koostöötegevuse kohta juhatusele, kes teeb otsuse selliste ettepanekute kohta.


Artikkel 40

Naftaturu alaline töörühm esitab igal aastal korralduskomiteele üldaruande naftakompaniidega konsulteerimise raamistiku toimimise kohta.


VII PEATÜKK

PIKAAJALINE ENERGIAKOOSTÖÖ

Artikkel 41

1. Osalevad riigid on otsustanud vähendada pikemas perspektiivis oma sõltuvust imporditavast naftast kogu oma energiavajaduse rahuldamiseks.

2. Selleks viivad osalevad riigid ellu siseriiklikke programme ja edendavad koostööprogrammide kasutuselevõtmist, sealhulgas vajaduse korral vahendite jagamine ja panuse andmine, tegeledes samas siseriiklike poliitikatega artiklis 42 sätestatud valdkondades.


Artikkel 42

1. Pikaajalise koostöö alaline töörühm vaatab koostöötegevuse läbi ja annab selle kohta aru korralduskomiteele. Eelkõige käsitletakse järgmisi valdkondi:

   (a) energiasäästlikkus, sealhulgas koostööprogrammid seoses järgmisega:
     - energiasäästu siseriiklike kogemuste ja teabe vahetus;
     - võimalused ja vahendid energiatarbimise kasvu vähendamiseks läbi säästmise.

   (b) Alternatiivsete energiaallikate arendamine, nagu näiteks kodumaine nafta, kivisüsi, maagaas, tuumaenergia ja hüdroenergia, sealhulgas koostööprogrammid seoses järgmisega:
     - teabevahetuse sellistes küsimustes nagu ressursid, pakkumine ja nõudlus, hind ja maksustamine;
     - võimalused ja vahendid importnafta tarbimise kasvu vähendamiseks läbi alternatiivsete energiaallikate arendamise;
     - konkreetsed projektid, sealhulgas kaasrahastatavad projektid;
     - keskkonnakaitse kriteeriumid, kvaliteedieesmärgid ja standardid.

   (c) Energia alane teadus- ja arendustegevus, sealhulgas esmajärjekorras koostööprogrammid seoses järgmisega:
     - söetehnoloogia;
     - päikeseenergia;
     - radioaktiivsete jäätmete käitlemine;
     - juhitav termotuumasüntees;
     - vesiniku tootmine veest;
     - tuumaohutus;
     - jääksoojuse kasutamine;
     - energia säästmine;
     - olme-ja tööstusjäätmete kasutamine energiasäästuks;
     - energiasüsteemi üldine analüüs ja üldised uuringud.

   (d) Uraani rikastamise, sealhulgas koostööprogrammid eesmärgiga:
     - jälgida loodusliku ja rikastatud uraani tarnete arengut;
     - soodustada loodusliku uraani ressursside ja rikastamisteenuste arendamist;
     - julgustada selliseid konsultatsioone, mis võivad olla vajalikud tegelemaks rahvusvaheliste küsimustega, mis võivad tekkida seoses rikastatud uraanitarnete kasvuga;
     - korraldada rikastamisteenuste kavandamisega seotud vajalike andmete kogumine, analüüs ja levitamine.

2. Koostöötegevuse valdkondi uurides võtab alaline töörühm nõuetekohaselt arvesse käimasolevaid tegevusi mujal.

3. Lõike 1 alusel väljatöötatud programme võib rahastada ühiselt. Selline ühisrahastamine võib toimuda vastavalt artikli 64 lõikele 2.


Artikkel 43

1. Korralduskomitee vaatab alalise töörühma aruanded läbi ja teeb asjakohaseid ettepanekuid juhatusele, kes teeb nende ettepanekute kohta otsuse hiljemalt 1. juulil 1975.

2. Juhatus võtab arvesse koostöövõimalusi laiemas raamistikus.


VIII PEATÜKK

SUHTED TOOTJARIIKIDE JA MUUDE TARBIJARIIKIDEGA

Artikkel 44

Osalevad riigid püüavad edendada koostöösuhteid naftat tootvate riikide ja muude naftat tarbivate riikidega, sealhulgas arengumaad. Nad jälgivad arenguid energia valdkonnas, et teha kindlaks sihipärase dialoogi ja muu koostöö võimalused tootjariikide ja teiste tarbijateriikidega ja neid edendada.


Artikkel 45

Artiklis 44 sätestatud eesmärkide saavutamiseks arvestavad osalevad riigid igati teiste naftat tarbivate riikide vajaduste ja huvidega, eriti arengumaades.


Artikkel 46

Osalevad riigid vahetavad programmi raames arvamusi oma suhete kohta naftat tootvate riikidega. Selleks peaksid osalevad riigid teavitama üksteist omapoolsest koostöötegevusest naftat tootvate riikidega seoses programmi eesmärkidega.


Artikkel 47

Osalevad riigid teevad programmi raames järgmist:
     - pidades silmas nende poolset pidevat rahvusvahelise energeetika olukorra arengute ja selle maailma majandusele avaldatava mõju ülevaatamist, otsivad võimalusi ja vahendeid, et ergutada stabiilset rahvusvahelist naftakaubandust ja edendada turvalisi naftatarneid iga osaleva riigi jaoks mõistlikel ja õiglastel tingimustel;
     - pidades silmas tööd, mis toimub muudes rahvusvahelistes organisatsioonides, kaaluvad muid võimalikke koostöövaldkondi, sealhulgas koostööväljavaated kiirendatud industrialiseerimise ja sotsiaalmajandusliku arengu osas peamistes tootvates piirkondades ning selle mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele;
     - jälgivad koostööväljavaateid naftat tootvate riikidega vastastikust huvi pakkuvates energiaküsimustes, nagu näiteks energia säästmine, alternatiivsete allikate arendamine ning teadus-ja arendustegevus.


Artikkel 48

1. Tootja- ja muude tarbijariikide suhete alaline töörühm uurib käesolevas peatükis kirjeldatud küsimusi ja annab nende kohta aru korralduskomiteele.

2. Korralduskomitee võib teha ettepanekuid asjakohase koostöötegevuse kohta nendes küsimustes juhatusele, kes teeb otsuse selliste ettepanekute kohta.


IX PEATÜKK

INSTITUTSIOONILISED JA ÜLDSÄTTED

Artikkel 49

1. Agentuuril on järgmised organid:
     - juhatus
     - korralduskomitee
     - alalised töörühmad, mis tegelevad:
        - erakorraliste küsimustega;
        - naftaturuga;
        - pikaajalise koostööga;
        - suhetega tootja- ja muude tarbijariikidega.

2. Juhatus või korralduskomitee võib häälteenamusega luua muu programmi rakendamiseks vajaliku organi.

3. Agentuuril on sekretariaat, mis aitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud organeid.


JUHATUS

Artikkel 50

1. Juhatusse kuulub üks või mitu ministrit või nende esindajad igast osalevast riigist.

2. Juhatus võtab häälteenamusega vastu oma töökorra. Kui töökorras ei ole teisiti otsustatud, kohaldatakse seda korda ka korralduskomitee ja alaliste töörühmade suhtes.

3. Juhatus valib häälteenamusega oma esimehe ja aseesimehed.


Artikkel 51

1. Juhatus võtab vastu otsuseid ja teeb soovitusi, mis on vajalikud programmi nõuetekohaseks toimimiseks.

2. Juhatus vaatab regulaarselt läbi rahvusvahelise energeetika olukorra arengud ja võtab asjakohaseid meetmeid nendega seoses, sealhulgas probleemid, mis on seotud osaleva riigi või osalevate riikide naftatarnetega, ning nende arengute majandus- ja rahaline mõju. Oma tegevuses seoses rahvusvahelise energiaolukorra arengute majandus- ja rahalise mõjuga võtab juhatus arvesse üldiste majandus- ja rahaliste küsimuste eest vastutavate rahvusvaheliste institutsioonide pädevust ja tegevust.

3. Juhatus võib häälteenamusega delegeerida oma ülesandeid agentuuri muudele organitele.


Artikkel 52

1. Artikli 61 lõike 2 ja artikli 65 alusel on käesoleva kokkuleppe alusel juhatuse või juhatuse volitusel muu organi poolt vastu võetud otsused osalevatele riikidele siduvad.

2. Soovitused ei ole siduvad.


KORRALDUSKOMITEE

Artikkel 53

1. Korralduskomiteesse kuulub iga osaleva riigi valitsuse üks või mitu kõrgemat esindajat.

2. Korralduskomitee täidab talle käesolevas kokkuleppes pandud ülesandeid ja muid talle juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

3. Korralduskomitee võib tutvuda mis tahes küsimustega, mis kuuluvad käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse, ja teha nende kohta vajaduse korral juhatusele ettepanekuid.

4. Korralduskomitee kutsutakse kokku, kui seda taotleb mis tahes osalev riik.

5. Korralduskomitee valib häälteenamusega oma esimehe ja aseesimehed.


ALALISED TÖÖRÜHMAD

Artikkel 54

1. Igasse alalisse töörühma kuulub iga osaleva riigi valitsuse üks või mitu esindajat.

2. Korralduskomitee valib häälteenamusega alaliste töörühmade esimehed ja aseesimehed.


Artikkel 55

1. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm täidab talle peatükkides I–V pandud ülesandeid ja muid talle juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

2. Alaline töörühm võib läbi vaadata I–V peatükis ja lisas käsitletud küsimusi ja anda nende kohta aru korralduskomiteele.

3. Alaline töörühm võib konsulteerida naftakompaniidega tema pädevuses olevates küsimustes.


Artikkel 56

1. Naftaturu alaline töörühm täidab talle peatükkides V ja VI pandud ülesandeid ja muid talle juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

2. Alaline töörühm võib läbi vaadata V ja VI peatükis käsitletud küsimusi ja anda nende kohta aru korralduskomiteele.

3. Alaline töörühm võib konsulteerida naftakompaniidega tema pädevuses olevates küsimustes.


Artikkel 57

1. Pikaajalise koostöö alaline töörühm täidab talle peatükis VII pandud ülesandeid ja muid talle juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

2. Alaline töörühm võib läbi vaadata VII peatükis käsitletud küsimusi ja anda nende kohta aru korralduskomiteele.


Artikkel 58

1. Tootja- ja muude tarbijariikide suhete alaline töörühm täidab talle peatükis VIII pandud ülesandeid ja muid talle juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

2. Alaline töörühm võib läbi vaadata VIII peatükis käsitletud küsimusi ja anda nende kohta aru korralduskomiteele.

3. Alaline töörühm võib konsulteerida naftakompaniidega tema pädevuses olevates küsimustes.


SEKRETARIAAT

Artikkel 59

1. Sekretariaat koosneb tegevdirektorist ja vajalikust personalist.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus.

3. Oma ülesannete täitmisel käesoleva kokkuleppe alusel vastutavad tegevdirektor ja personal agentuuri organite ees ja annavad neile aru.

4. Juhatus teeb häälteenamusega kõik sekretariaadi loomiseks ja tööks vajalikud otsused.


Artikkel 60

Sekretariaat täidab talle käesolevas kokkuleppes pandud ülesandeid ja muid talle juhatuse poolt antud ülesandeid.


HÄÄLETAMINE

Artikkel 61

1. Juhatus võtab otsuseid ja soovitusi, mille kohta pole käesolevas kokkuleppes selgesõnalist hääletamissätet, vastu järgmisel viisil:

   (a) häälteenamusega:
     - otsused programmi haldamise kohta, sealhulgas käesoleva kokkuleppe sätete kohaldamise otsused, mis juba kehtestavad konkreetseid kohustusi osalevatele riikidele
     - otsused menetlusküsimustes
     - soovitused

   (b) ühehäälselt:
     - kõik muud otsused, sealhulgas eelkõige otsused, mis kehtestavad osalevatele riikidele käesolevas kokkuleppes veel nimetamata uusi kohustusi.

2. Lõikes 1 (b) nimetatud otsused võivad sätestada:

   (a) et need ei ole ühele või mitmele osalevale riigile siduvad;

   (b) et need on siduvad ainult teatavatel tingimustel.


Artikkel 62

1. Ühehäälsuse puhul on nõutud kohalolevate ja hääletavate osalevate riikide kõik hääled. Hääletamisest keeldunud riigid loetakse mittehääletanuks.

2. Kui on nõutud häälteenamus või erihäälteenamus, on osalevatel riikidel järgmised hääleõigused:

 

Üldised
hääleõigused   

Naftatarbimise   
hääleõigused

Kombineeritud
hääleõigused

Austraalia

3

1

4

Austria

3

1

4

Belgia

3

1

4

Kanada

3

4

7

Tšehhi Vabariik

3

1

4

Taani

3

1

4

Soome

3

1

4

Prantsusmaa

3

6

9

Saksamaa

3

8

11

Kreeka

3

0

3

Ungari

3

0

3

Iirimaa

3

0

3

Itaalia

3

5

8

Jaapan

3

14

17

Korea (Vabariik)

3

1

4

Luksemburg

3

0

3

Holland

3

1

4

Uus-Meremaa

3

0

3

Poola

3

1

4

Portugal

3

0

3

Slovaki Vabariik

3

0

3

Hispaania

3

2

5

Rootsi

3

2

5

Šveits

3

1

4

Türgi

3

1

4

Ühendkuningriik

3

5

8

Ameerika Ühendriigid   

3

43

46

Kokku

81

100

181

3. Häälteenamuse puhul on nõutud 60 protsenti kõikidest antud kombineeritud häältest ja 50 protsenti üldistest häältest.

4. Erihäälteenamuse puhul on nõutud:

   (a) 60 protsenti kõigist kombineeritud häältest ja 61 üldist häält, kui on tegemist:
     - otsustega artikli 2 lõike 2 alusel seoses avariireservi hoidmise kohustuse suurenemisega;
     - otsustega artikli 19 lõike 3 alusel mitte aktiveerida erakorralisi meetmeid, millele osutatakse artiklites 13 ja 14;
     - otsustega artikli 20 lõike 3 alusel meetmete kohta, mis on vajalikud olukorra hädavajaduste rahuldamiseks;
     - otsustega artikli 23 lõike 3 alusel säilitada erakorralised meetmed, millele osutatakse artiklites 13 ja 14;
     - otsustega artikli 24 alusel deaktiveerida erakorralised meetmed, millele osutatakse artiklites 13 ja 14.

   (b) 72 üldist häält, kui on tegemist:
     - otsustega artikli 19 lõike 3 alusel mitte aktiveerida erakorralisi meetmeid, millele osutatakse artiklis 17;
     - otsustega artikli 23 lõike 3 alusel säilitada erakorralised meetmed, millele osutatakse artiklis 17;
     - otsustega artikli 24 alusel deaktiveerida erakorralised meetmed, millele osutatakse artiklis 17.

5. Juhatus otsustab ühehäälselt vajaduse üle suurendada, vähendada ja ümber jagada lõikes 2 osutatud hääleõigused, samuti lõigetes 3 ja 4 sätestatud hääletamisnõuete muutmise, juhul kui
     - mis tahes riik ühineb käesoleva kokkuleppega vastavalt artiklile 71 või
     - mis tahes riik taganeb käesolevast kokkuleppest artikli 68 lõike 2 või artikli 69 lõike 2 alusel.

6. Juhatus vaatab igal aastal läbi lõikes 2 nimetatud häälte arvu ja jaotuse ning tuginedes sellisele läbivaatamisele otsustab ühehäälselt, kas sellist hääleõigust tuleb suurendada või vähendada või ümber jaotada või mõlemat, sest on toimunud muutus mis tahes osaleva riigi nafta kogutarbimise osakaalus või mis tahes muul põhjusel.

7. Kõik muudatused lõikes 2, 3 või 4 põhinevad nende lõigete ja lõike 6 aluseks olevatel mõistetel.


SUHTED MUUDE ÜKSUSTEGA

Artikkel 63

Programmi eesmärkide saavutamiseks võib agentuur seada sisse asjakohased suhted mitteosalevate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii valitsus- kui ka valitsus­väliste organisatsioonidega, muude juriidiliste isikute ja üksikisikutega.


RAHASTAMINE

Artikkel 64

1. Sekretariaadi kulud ja kõik muud ühised kulud jagatakse kõigi osalevate riikide vahel vastavalt jaotamispõhimõtetele, mis on välja töötatud vastavalt 10. detsembri 1963 OECD nõukogu poolt liikmesriikide organisatsiooni eelarve jaotamispõhimõtete määramise resolutsiooni lisas sätestatud põhimõtetele ja eeskirjadele. Pärast käesoleva kokkuleppe kohaldamise esimest aastat vaatab juhatus need jaotamispõhimõtted läbi ja otsustab ühehäälselt asjakohased muudatused kooskõlas artikliga 73.

2. Artikli 65 kohaselt toestatud eritegevustega seotud erikulutused jagatakse sellistes eritegevustes osalenud osalevate riikide vahel sellistes proportsioonides, nagu määratakse kindlaks nende ühehäälsel kokkuleppel.

3. Tegevdirektor esitab vastavalt juhatuse poolt vastuvõetud finantseeskirjadele, kuid mitte hiljem kui iga aasta 1. oktoobril juhatusele eelarveprojekti, sealhulgas personalikulud. Juhatus võtab eelarve vastu häälteenamusega.

4. Juhatus teeb häälteenamusega kõik muud vajalikud otsused agentuuri finantsjuhtimise kohta.

5. Majandusaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Iga majandusaasta lõpus esitatakse tulud ja kulud auditeerimiseks.


ERITEGEVUSED

Artikkel 65

1. Mis tahes kaks või enam osalevat riiki võivad otsustada teostada käesoleva kokkuleppe piires eritegevusi, mis ei ole tegevused, mida peavad läbi viima kõik osalevad riigid peatükkide I–V alusel. Osalevad riigid, kes ei soovi osaleda sellistes eritegevustes, hoiduvad selliste otsuste osas hääletamisest ja need ei ole nende suhtes siduvad. Osalevad riigid, kes teostavad selliseid tegevusi, hoiavad juhatust nendega kursis.

2. Selliste eritegevuste elluviimiseks võivad asjaomased osalevad riigid leppida kokku hääletamise korra, mis erineb artiklites 61 ja 62 sätestatust.


KOKKULEPPE RAKENDAMINE

Artikkel 66

Iga osalev riik võtab vajalikud meetmed, sealhulgas vajalikud õigusloomega seotud meetmed, et rakendada käesolev kokkulepe ja juhatuse tehtud otsused.


X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 67

1. Iga allakirjutanud riik teavitab Belgia valitsust hiljemalt 1. mail 1975 sellest, et olles järginud oma põhiseaduslikku korda, nõustub ta siduma end käesoleva kokkuleppega.

2. Kümnendal päeval pärast päeva, mil vähemalt kuus riiki, kellele kuulub vähemalt 60 protsenti artiklis 62 märgitud kombineeritud hääleõigusest, on hoiule andnud nõusolekuteatise või ühinemiskirja, jõustub käesolev kokkulepe selliste riikide jaoks.

3. Iga allakirjutanud riigi suhtes, kes annab oma teate hoiule pärast seda, jõustub käesolev kokkulepe kümnendal päeval pärast hoiuleandmise päeva.

4. Juhatus võib mis tahes allakirjutanud riigi taotlusel häälteenamusega otsustada pikendada selle riigi suhtes teatamise tähtaega üle 1. mai 1975.


Artikkel 68

1. Olenemata artikli 67 sätetest kohaldatakse käesolevat kokkulepet ajutiselt kõikide allakirjutanud riikide poolt võimalikus ulatuses, mis ei lähe vastuollu nende õigusaktidega, alates 18. novembrist 1974 pärast esimest juhatuse koosolekut.

2. Kokkuleppe ajutine kohaldamine jätkub kuni:
     - kokkulepe jõustub selle riigi suhtes vastavalt artiklile 67 või
     - 60 päeva pärast seda, kui Belgia valitsus saab teate, et asjassepuutuv riik ei nõustu siduma end käesoleva kokkuleppega, või
     - lõpeb artiklis 67 osutatud asjaomase riigi poolt nõusolekuteate esitamise tähtaeg.


Artikkel 69

1. Käesolev kokkulepe kehtib kümme aastat alates selle jõustumisest ja see kehtib pärast seda ajani, mil juhatus otsustab häälteenamusega selle lõpetamise.

2. Iga osalev riik võib lõpetada käesoleva kokkuleppe kohaldamise enda osas, teatades sellest Belgia valitsusele kaksteist kuud kirjalikult ette vähemalt kolm aastat pärast käesoleva kokkuleppe ajutise kohaldamise esimesest päeva.


Artikkel 70

1. Iga riik võib allakirjutamise, kohustuse võtmise nõusolekust teatamise vastavalt artiklile 67, ühinemise ajal või hilisemal kuupäeval deklareerida Belgia valitsusele adresseeritud teatega, et käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi või osade selliste territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, või mis tahes tema piiridesse jäävate territooriumide suhtes, mille naftatarnete eest ta on õiguslikult vastutav.

2. Lõike 1 kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles deklaratsioonis nimetatud mis tahes territooriumi suhtes tühistada vastavalt artikli 69 lõike 2 sätetele.


Artikkel 71

1. Käesolev kokkulepe on avatud ühinemiseks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmetele, kes on valmis ja võimelised täitma programmi nõudeid. Juhatus teeb häälteenamusega otsuse iga ühinemistaotluse kohta.

2. Käesolev kokkulepe jõustub iga riigi suhtes, kelle ühinemistaotlus on rahuldatud, kümnendal päeval pärast tema ühinemiskirja hoiuleandmist Belgia valitsusele või kokkuleppe jõustumise kuupäeval artikli 67 lõike 2 kohaselt, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3. Ühinemine võib toimuda ajutiselt artiklis 68 sätestatud tingimustel sellise tähtajaga, nagu juhatus võib häälteenamusega määrata ühinevale riigile oma kohustuse võtmise nõusoleku teate hoiuleandmiseks.


Artikkel 72

1. Käesolev kokkulepe on avatud ühinemiseks Euroopa ühendustele.

2. Käesolev kokkulepe ei tohi mingil viisil takistada Euroopa ühenduste asutamislepingute edasist rakendamist.


Artikkel 73

Käesolevat kokkulepet võib juhatus igal ajal ühehäälselt muuta. Selline muudatus jõustub juhatuse poolt ühehäälselt määratud viisil, nähes osalevate riikide jaoks ette kohustuse järgida nende asjaomaste põhiseadusest tulenevat menetluskorda.


Artikkel 74

Käesolev kokkulepe vaadatakse üldiselt läbi pärast 1. maid 1980.


Artikkel 75

Belgia valitsus teavitab kõiki osalevaid riike iga kohustuse võtmise nõusolekuteate hoiule andmisest vastavalt artiklile 67 ja igast ühinemisdokumendist, käesoleva kokkuleppe jõustumisest või selle muutmisest, denonsseerimisest ja mis tahes muust saadud deklaratsioonist või teatest.

Artikkel 76

Käesoleva kokkuleppe originaal, mille inglis-, prantsus- ja saksakeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Belgia valitsusele ja selle tõestatud koopia esitatakse Belgia valitsuse poolt kõikidele osalevatele riikidele.


LISA

AVARIIRESERVID

Artikkel 1

1. Kogu naftavaru mõõdetakse vastavalt OECD ja EMÜ mõistetele, mida on muudetud järgmiselt:

A. varud hõlmavad järgmist:

   toornafta, tähtsamad tooted ja pooltöödeldud õlid, mida hoitakse:
     - rafineerimistehaste mahutites;
     - puistekaupade terminalides;
     - torujuhtmete vedelikumahutites;
     - praamidel
     - riigisisese rannaveo tankeritel;
     - sadamas olevatel naftatankeritel;
     - siseveelaevade punkrites;
     - mahutite põhjades;
     - kasutatavate varudena;
     - suurtarbijate poolt seadusest tulenevalt või muid valitsuste poolt kontrollitavaid koguseid.

B. Varud ei hõlma järgmist:

   (a) toornafta, mida ei ole veel toodetud;

   (b) toornafta, tähtsamad tooted ja pooltöödeldud õlid, mida hoitakse:
     - torujuhtmetes;
     - paakvagunites;
     - paakautodes;
     - merelaevade punkrites;
     - teenindusjaamades ja jaemüügikauplustes;
     - teiste tarbijate poolt;
     - meres asuvatel tankeritel;
     - sõjaväevarudena.

2. See osa naftavarudest, mida saab suunata iga osaleva riigi avariireservi hoidmise kohustuse katteks, on tema kogu naftavaru eespool toodud määratluse alusel, millest on maha arvestatud need varud, mida saab tehniliselt määratleda absoluutselt kättesaamatuna isegi kõige tõsisema hädaolukorra puhul. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm vaatab selle mõiste üle ja annab aru absoluutselt kättesaamatute varude hindamise kriteeriumite kohta.

3. Kuni selles küsimuses tehakse otsus, arvestab iga riik oma avariireservide mõõtmisel oma koguvarudest 10 protsenti maha.

4. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm vaatab järgmise läbi ja annab selle kohta aru:

   (a) meetodid nafta arvestamisel muuks kasutuseks peale mootori- ja lennukibensiini tarbimises, mille osas varusid mõõdetakse,

   (b) võimalus kehtestada ühised eeskirjad merepunkrivarude käsitlemiseks hädaolukorras ning arvestada merepunkrivarusid tarbimises, mille osas varusid mõõdetakse,

   (c) võimalus luua ühised eeskirjad lennunduspunkrite puhul nõudluse piiramise osas,

   (d) võimalus suunata avariireservi hoidmise kohustuste katteks mingi osa erakorraliste meetmete aktiveerimise ajal merel olevast naftast,

   (e) võimalus suurendada hädaolukorras kättesaadavaid varusid läbi säästmise jaotussüsteemis.


Artikkel 2

1. Muudele kütustele ülemineku võimalust defineeritakse normaalse naftatarbimisena, mille võib hädaolukorras asendada muude kütustega, seda tingimusel, et see maht allub hädaolukorras valitsuse kontrollile, seda saab kasutusele võtta ühe kuu jooksul ja et alternatiivse kütuse turvalised tarned on kasutamiseks kättesaadavad.

2. Alternatiivse kütuse varustust väljendatakse naftaekvivalendi abil.

3. Alternatiivse kütuse varusid, mida hoitakse muudele kütustele ülemineku eesmärgil, võidakse suunata avariireservi hoidmise kohustuste katteks, kuivõrd neid saab kasutada isemajandamise perioodil.

4. Alternatiivsete kütuste reservtoodang, mida hoitakse muudele kütustele ülemineku eesmärgil, suunatakse avariireservi hoidmise kohustuste katteks samadel alustel nagu nafta reservtoodang lisa artikli 4 sätete alusel.

5. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm vaatab järgmise läbi ja annab selle kohta aru:

   (a) lõikes 1 nimetatud ühe kuu pikkuse tähtaja asjakohasus,

   (b) muudele kütustele ülemineku võimaluse arvestamise alus põhineb alternatiivkütuse varudel lõike 3 sätete alusel.


Artikkel 3

Osalev riik võib suunata avariireservi hoidmise kohustuste katteks teises riigis asuvad naftavarud, tingimusel et selle teise riigi valitsusel on kokkulepe osaleva riigi valitsusega, et ta ei tee hädaolukorras takistusi nende varude osalevale riigile üleandmisele.


Artikkel 4

1. Nafta reservtootmist määratletakse osaleva riigi potentsiaalse naftatootmisena üle tavalise naftatootmise taseme tema jurisdiktsioonis,
     - mis allub valitsuse kontrollile ja
     - mida saab hädaolukorras isemajandamise perioodil kasutusele võtta.

2. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm vaatab järgmise läbi ja annab selle kohta aru:

(a) lõikes 1 osutatud nafta reservtootmise mõiste ja mõõtmismeetodid,

(b) "isemajandamise periood" asjakohasus tähtajana,

(c) küsimus, kas teatav kogus nafta reservtoodangut on suurema väärtusega erakorralise isemajandamise eesmärgil kui sama kogus naftavarusid, võimaliku krediidi summa reservtootmise tarvis ja selle arvutamise meetod.


Artikkel 5

Osalevale riigile teisi riigi jurisdiktsioonis kättesaadava nafta reservtoodangu võib suunata tema avariireservi hoidmise kohustuste katteks samadel alustel nagu nafta reservtoodangu tema oma jurisdiktsioonis käesoleva lisa artikli 4 sätete alusel, tingimusel et selle teise ​​riigi valitsusel on kokkulepe osaleva riigi valitsusega, et ta ei tee hädaolukorras takistusi naftatarnetele sellest reservmahust osalevasse riiki.


Artikkel 6

Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm uurib ja annab korralduskomiteele aru võimaluse kohta suunata osaleva riigi kokkuleppe artikli 2 lõikes 2 nimetatud avariireservi hoidmise kohustuse katteks pikaajalised investeeringud, mille tulemusel väheneb osaleva riigi sõltuvust imporditavast naftast.


Artikkel 7

1. Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm uurib ja annab korralduskomiteele aru lepingu artikli 2 lõikes 1 sätestatud võrdlusperioodi kohta, võttes eelkõige arvesse selliseid tegureid nagu kasv, hooajalised tarbimise muutused ja tsüklilised muutused.

2. Juhatuse otsus lõikes 1 nimetatud võrdlusperioodi määratluse muutmise kohta võetakse vastu ühehäälselt.


Artikkel 8

Erakorraliste küsimustega tegelev alaline töörühm vaatab läbi ja annab korralduskomiteele aru lepingu I–IV peatüki kõikide elementide kohta, et kõrvaldada võimalikud matemaatilised ja statistilised kõrvalekalded.


Artikkel 9

Erakorraliste küsimustega tegeleva alalise töörühma aruanded käesolevas lisas nimetatud küsimustes esitatakse korralduskomiteele 1. aprilliks 1975. Korralduskomitee teeb vajaduse korral ettepanekuid juhatusele, kes teeb häälteenamusega otsuse nende ettepanekute kohta hiljemalt 1. juulil 1975, välja arvatud käesoleva lisa artikli 7 lõikes 2 sätestatu.


SELLE KINNITUSEKS on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud oma vastavate valitsuste poolt, käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Pariis, kaheksateistkümnendal novembril tuhande üheksasaja seitsmekümne neljandal aastal.

Agreement on an International Energy Program 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json