Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade esimene lisaprotokoll
Vastu võetud 06.10.2016
Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade esimene lisaprotokoll
Sisukord
Artikkel
I. (Artikli 103 muutmine) Kongressi ülesanded
II. (Artikli 106 muutmine) Administratsiooninõukogu koosseis ja toimimine
III. (Artikli 112 muutmine) Postinõukogu koosseis ja toimimine
IV. (Artikli 113 muutmine) Postinõukogu ülesanded
V. (Artikli 119 muutmine) Nõuandekomitee koosseis
VI. (Artikli 127 muutmine) Peadirektori ülesanded
VII. (Artikli 130 muutmine) Postiliidu organite dokumentide koostamine ja levitamine
VIII. (Artikli 138 muutmine) Kongressile ettepanekute esitamise kord
IX. (Artikli 138bis lisamine) Artikli 138 kohaselt esitatud ettepanekute muutmise kord
X. (Artikli 140 muutmine) Konventsiooni või kokkulepete muudatusettepanekute läbivaatamise kord kongressidevahelisel ajal
XI. (Artikli 142 muutmine) Eeskirjade muutmine Postinõukogu poolt
XII. (Artikli 145 muutmine)
XIII. (Artikli 146 muutmine) Liikmesriikide osamaksude kord
XIV. (Artikli 149 muutmine) Automaatsed sanktsioonid
I artikkel
(Artikli 103 muutmine)
Kongressi ülesanded
1. Liikmesriikide, administratsiooninõukogu ja postinõukogu ettepanekute alusel peab kongress:
1.1. määrama kindlaks üldised tegevuspõhimõtted Postiliidu põhikirja preambulis ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;
1.2. arutama vajaduse korral liikmesriikide ja nõukogude esitatud põhikirja, üldeeskirjade, konventsiooni ja lepingute muudatusettepanekuid ja võtma need vastu vastavalt põhikirja artiklile 29 ja üldeeskirjade artiklile 138;
1.3. määrama aktide jõustumise kuupäeva;
1.4. võtma vastu oma töökorra ja töökorra muudatused;
1.5. arutama administratsiooninõukogu, postinõukogu ja nõuandekomitee tegevuse üksikasjalikke aruandeid, mis hõlmavad ajavahemikku alates eelmisest kongressist ja mille vastavad organid on esitanud vastavalt üldeeskirjade artiklitele 111, 117 ja 125;
1.6. võtma vastu Postiliidu strateegia;
1.6bis. kinnitama Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu;
1.7. määrama kindlaks Postiliidu kulude ülemmäära vastavalt põhikirja artiklile 21;
1.8. valima liikmesriigid, kes osalevad administratsiooninõukogu ja postinõukogu tegevuses;
1.9. valima peadirektori ja asepeadirektori;
1.10. määrama oma resolutsiooniga kindlaks Postiliidu kantavate kulutuste ülemmäära, mida tehakse dokumentide esitamiseks hiina, saksa, portugali ja vene keeles.
2. Kongress kui Postiliidu kõrgeim organ käsitleb ka muid postiteenuseid puudutavaid küsimusi.
II artikkel
(Artikli 106 muutmine)
Administratsiooninõukogu koosseis ja toimimine (põhikirja artikkel 177)
1. Administratsiooninõukogu koosneb 41 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil.
2. Eesistuja ülesannete täitmise õigus on liikmesriigil, kus kongress toimub. Kui kõnealune vastuvõttev liikmesriik sellest õigusest loobub, käsitatakse teda de iure liikmena ning selle tõttu antakse üks lisakoht sellele geograafilisele rühmale, kuhu kõnealune riik kuulub ning selle lisakoha suhtes ei kohaldata lõike 3 piiravaid sätteid. Sel juhul valib administratsiooninõukogu eesistujaks vastuvõtva liikmesriigiga samasse geograafilisse rühma kuuluva liikmesriigi.
3. Administratsiooninõukogu ülejäänud 40 liiget valib kongress lähtuvalt tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt pooled liikmed; ühtki liiget ei või valida kolmel järjestikusel kongressil.
4. Iga administratsiooninõukogu liige määrab oma esindaja. Administratsiooninõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös.
5. Administratsiooninõukogu liikmetele töötasu ei maksta. Nõukogu tegevuskulud kannab Postiliit.
III artikkel
(Artikli 112 muutmine)
Postinõukogu koosseis ja toimimine
1. Postinõukogu koosneb 40 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil.
2. Postinõukogu liikmed valib kongress lähtuvalt kvalifitseeritud geograafilise jaotuse põhimõttest. 24 kohta on eraldatud arenevatele liikmesriikidele ning 16 kohta arenenud liikmesriikidele. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt üks kolmandik liikmetest.
3. Iga postinõukogu liige nimetab endale esindaja. Postinõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös.
4. Postinõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. Nõukogu liikmetele töötasu ei maksta.
IV artikkel
(Artikli 113 muutmine)
Postinõukogu ülesanded
1. Postinõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
1.1. Kooskõlastab asjakohaseid meetmeid, mida on vaja rahvusvaheliste postiteenuste arendamiseks ja tõhustamiseks.
1.2. Võtab kõik administratsiooninõukogu poolt viimase pädevuse piires heakskiidetud meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada.
1.3. Teeb otsuseid liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks.
1.4. Võtab meetmeid selleks, et käsitleda ja avalikustada teatavate liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate tehtud katseid ja edusamme tehnika, muu tegevuse, majanduse ja kutseõppe valdkonnas, mis on teistele liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele huvipakkuvad.
1.5. Võtab pärast administratsiooninõukoguga konsulteerimist asjakohaseid tehnikakoostöö meetmeid koos kõikide Postiliidu liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega ning eelkõige uute riikide ja arenguriikidega ja nende määratud ettevõtjatega.
1.6. Vaatab läbi kõik muud küsimused, mille on talle esitanud postinõukogu või administratsiooninõukogu liikmed või mõni liikmesriik või määratud ettevõtja.
1.7. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused, mis pakuvad huvi postinõukogule, vaatab läbi kongressile esitatavad nõuandekomitee soovitused ja teeb nende kohta märkusi.
1.8. Nimetab enda hulgast need liikmed, kellest saavad nõuandekomitee liikmed.
1.9. Käsitleb olulisimaid tegevusega seotud küsimusi ning ärilist, tehnilist ja majanduslikku laadi ja tehnikakoostöö probleeme, mis pakuvad huvi kõikidele liikmesriikidele või nende määratud ettevõtjatele, sealhulgas märkimisväärse finantsmõjuga küsimusi (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, lennupostitariifid, postipakkide tariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal), ning valmistab ette neid küsimusi käsitlevat teavet, arvamusi ja tegevussuuniseid.
1.10. Annab panuse administratsiooninõukogu töösse kongressile esitatava Postiliidu strateegia eelnõu ja nelja-aastase tegevuskava eelnõu väljatöötamiseks.
1.11. Käsitleb liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele ning uutele riikidele ja arenguriikidele huvipakkuvaid õpetamise ja kutseõppega seotud probleeme.
1.12. Käsitleb uute riikide ja arenguriikide olukorda ja vajadusi ning koostab asjakohased soovitused nende postiteenuste tõhustamiseks.
1.13. Vaatab läbi Postiliidu eeskirjad kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu, kui kongress ei otsusta teisiti. Postinõukogu võib kõnealuseid eeskirju muuta ka muudel istungitel.
Mõlemal juhul lähtub postinõukogu põhiprintsiipe käsitlevate küsimuste puhul administratsiooninõukogu juhistest.
1.14. Sõnastab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele artiklis 140 sätestatud korras; administratsiooninõukogu pädevuses olevaid küsimusi käsitlevad ettepanekud peavad saama administratsiooninõukogu heakskiidu.
1.15. Vaatab liikmesriigi taotluse korral läbi selle liikmesriigi poolt artikli 139 alusel rahvusvahelisele büroole edastatud ettepanekud, et esitada nende kohta märkusi ning anda rahvusvahelisele büroole soovitusi nende märkuste lisamiseks ettepanekule enne, kui see esitatakse liikmesriikidele heakskiitmiseks.
1.16. Esitab vajaduse korral pärast administratsiooninõukogu heakskiitu ja kõigi liikmesriikidega konsulteerimist soovitusi eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks kuni kongressi vastavasisulise otsuse langetamiseni.
1.17. Valmistab ette ja annab teada liikmesriikidele ning nende määratud ettevõtjatele suunatud soovituste vormis tehnoloogiat, tegevust ja muid tema pädevusse kuuluvaid menetlusi puudutavaid standardeid, kui see on tegevuse ühtsuse seisukohalt oluline. Samal viisil teeb postinõukogu vajaduse korral muudatusi tema poolt juba kehtestatud standardites.
1.18. Kehtestab kasutajate rahastatud allorganite korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nende organite korraldamises kooskõlas artikliga 152.
1.19. Võtab vastu ja arutab läbi kasutajate rahastatud allorganite aruanded igal aastal.
V artikkel
(Artikli 119 muutmine)
Nõuandekomitee koosseis
1. Nõuandekomitee koosneb:
1.1. vabaühendustest, kes esindavad kliente, kohaletoimetamisteenuse pakkujaid, töötajate organisatsioone, postiteenuste sektorile kauba ja teenuste pakkujaid, ning muudest samalaadsetest üksikisikuid ja firmasid ühendavatest organisatsioonidest, kes on huvitatud Postiliidu ülesannete ja eesmärkide toetamisest;
1.1bis. liikmesriikide või Postiliidu asjaomaste organite, sealhulgas nõuandekomitee poolt soovitatud postisektori tippjuhtidest;
1.1ter. kodanikuühiskonna organisatsioonidest: piirkondlikest ja valitsusvälistest rahvusvahelistest postiorganisatsioonidest, samuti standardi-, finants- ja arenguorganisatsioonidest, mis ei ole punktis 1.1 sätestatud;
1.2. Administratsiooninõukogu poolt oma liikmete hulgast nimetatud liikmetest;
1.3. Postinõukogu poolt oma liikmete hulgast nimetatud liikmetest.
1bis Kui need organisatsioonid on registreeritud, peavad nad olema registreeritud Postiliidu liikmesriigis.
2. Nõuandekomitee tegevuskulud kannavad Postiliit ja komitee liikmed administratsiooninõukogu määratud viisil.
3. Nõuandekomitee liikmed ei saa tasu ega muud hüvitist.
VI artikkel
(Artikli 127 muutmine)
Peadirektori ülesanded
1. Peadirektor korraldab, haldab ja juhib rahvusvahelise büroo tööd ning on selle seaduslik esindaja.
2. Seoses ametikohtade liigituse, ametisse nimetamise ja edutamisega:
2.1. peadirektoril on õigus liigitada ametikohti astmetel G1 kuni D2 ning määrata ametisse ja edutada nende astmete ametnikke;
2.2. töötajate ametisse määramisel astmetele P1 kuni D2 võtab peadirektor arvesse nende liikmesriikide soovitatud kandidaatide erialast kvalifikatsiooni, kelle kodanikud need kandidaadid on või kus nad ametialaselt tegutsevad, pidades mandrite ja keelte seisukohalt silmas tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet. Astme D 2 ametikohtadele valitakse võimaluse korral eri piirkondadest pärit kandidaadid, kes ei ole peadirektori või asepeadirektoriga samast piirkonnast, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise büroo tegevuse tõhusust. Spetsiaalset kvalifikatsiooni eeldavate ametikohtade puhul võib peadirektor nõuda väljastpoolt esitatavaid taotlusi;
2.3. uue ametniku määramisel võtab peadirektor ühtlasi arvesse, et astmetel D2, D1 ja P5 töötavad ametnikud peavad põhimõtteliselt olema pärit Postiliidu erinevatest liikmesriikidest;
2.4. rahvusvahelise büroo ametniku edutamisel astmele D2, D1 või P5 ei pea järgima lõike 2 punktis 3 nimetatud põhimõtet;
2.5. töölevõtmisel peetakse töötaja omadusi tähtsamaks kui geograafilist või keelerühmade tasakaalustatud jaotust;
2.6. üks kord aastas teatab peadirektor administratsiooninõukogule ametissemääramistest ja edutamistest astmetele P4 kuni D2.
3. Lisaks täidab peadirektor järgmisi ülesandeid:
3.1. on Postiliidu aktide hoiulevõtja ning täidab vahendaja ülesandeid Postiliiduga ühinemisel, Postiliitu vastuvõtmisel ja Postiliidust lahkumisel;
3.2. teatab kongressi otsustest kõikide liikmesriikide valitsustele;
3.3. teavitab kõiki liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid postinõukogu koostatud või läbivaadatud eeskirjadest;
3.4 koostab vastavalt Postiliidu nõuetele Postiliidu võimalikult väiksemahulise aastaeelarve projekti ning esitab selle õigel ajal administratsiooninõukogule läbivaatamiseks; esitab eelarve pärast administratsiooninõukogu heakskiitu Postiliidu liikmesriikidele ning täidab eelarve;
3.5. täidab Postiliidu organite antud või aktidega peadirektorile määratud eriülesandeid;
3.6. võtab kehtestatud poliitika ja kättesaadavate vahendite piires meetmeid Postiliidu organite püstitatud eesmärkide saavutamiseks;
3.7. teeb administratsiooninõukogule või postinõukogule soovitusi ja ettepanekuid;
3.8. esitab pärast kongressi lõppu postinõukogule ettepanekuid kongressi otsustest tulenevate muudatuste tegemiseks eeskirjadesse kookõlas postinõukogu töökorraga;
3.9. koostab administratsiooninõukogu jaoks nõukogude poolt väljaantud direktiivide alusel kongressile esitamiseks Postiliidu strateegia eelnõu ja Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu;
3.10. koostab administratsiooninõukogule heakskiitmiseks nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile;
3.11. tagab Postiliidu esindamise;
3.12. on vahendajaks järgmiste organite vahel:
3.12.1. Ülemaailmne Postiliit ja piirkondlikud postiliidud;
3.12.2. Ülemaailmne Postiliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;
3.12.3. Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle tegevus on Postiliidule huvipakkuv;
3.12.4. Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, assotsiatsioonid või ettevõtted, kellega Postiliidu organid soovivad konsulteerida või keda nad soovivad oma tööst teavitada;
3.13. täidab Postiliidu organite peasekretäri ülesandeid ning kontrollib peasekretäri pädevuse piires ja käesolevate üldeeskirjade erisätteid silmas pidades eelkõige:
3.13.1. Postiliidu organite tegevuse ettevalmistamist ja korraldamist;
3.13.2. dokumentide, aruannete ja protokollide koostamist, esitamist ja levitamist;
3.13.3. sekretariaadi toimimist Postiliidu organite koosolekutel;
3.14. osaleb hääleõiguseta Postiliidu organite koosolekutel ning aruteludel või saadab sinna oma esindaja.
VII artikkel
(Artikli 130 muutmine)
Postiliidu organite dokumentide koostamine ja levitamine
1. Rahvusvaheline büroo koostab ja teeb Ülemaailmse Postiliidu veebilehe kaudu kättesaadavaks kõik väljaantud dokumendid artiklis 155 nimetatud keeleversioonides vähemalt kaks kuud enne iga istungit. Samuti annab rahvusvaheline büroo teada Ülemaailmse Postiliidu veebilehel avaldatud uutest e-dokumentidest tõhusa veebipõhise teavitussüsteemi kaudu.
2. Lisaks sellele levitab rahvusvaheline büroo füüsiliselt Postiliidu dokumente, nagu näiteks rahvusvahelise büroo ringkirju ning postinõukogu ja administratsiooninõukogu protokollide kokkuvõtteid üksnes konkreetse liikmesriigi taotlusel.
VIII artikkel
(Artikli 138 muutmine)
Kongressile ettepanekute esitamise kord (põhikirja artikkel 29)
1. Olenevalt lõigetes 2 ja 5 sätestatud eranditest kehtib liikmesriikide poolt kongressile esitatavate ettepanekute kohta järgmine kord:
1.1. vastu võetakse ettepanekud, mille rahvusvaheline büroo saab kätte vähemalt kuus kuud enne kongressi toimumisaega;
1.2. kuue kuu jooksul enne kongressi toimumisaega ei võeta vastu ettepanekuid eelnõude kohta;
1.3. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte kuus kuni neli kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaks liikmesriiki;
1.4. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte neli kuni kaks kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaheksa liikmesriiki; pärast seda tähtaega laekuvaid ettepanekuid enam vastu ei võeta;
1.5. toetusavaldused peavad rahvusvahelisse büroosse jõudma koos ettepanekutega, mille kohta need on esitatud.
2. Põhikirja või üldeeskirju käsitlevad ettepanekud peab rahvusvaheline büroo kätte saama hiljemalt kuus kuud enne kongressi avamist; pärast seda tähtaega, kuid enne kongressi avamist laekunud ettepanekuid ei kaaluta, välja arvatud juhul, kui kongress teeb osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega sellekohase otsuse ja kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.
3. Igas ettepanekus peab üldjuhul olema ainult üks taotlus ning see võib sisaldada ainult sellest taotlusest lähtuvaid muudatusi. Samuti tuleb igale ettepanekule, mis võib Postiliidu jaoks kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, lisada märge selle rahandusliku mõju kohta, mille koostab ettepanekut esitav liikmesriik pärast konsulteerimist rahvusvahelise bürooga, et saaks kindlaks määrata ettepaneku rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid.
4. Eelnõusid käsitlevatele ettepanekutele panevad need ettepanekud esitanud liikmesriigid pealkirjaks “Ettepanek eelnõu kohta“ ning rahvusvaheline büroo avaldab need nummerdatult koos tähega R. Ilma sellise tähistuseta ettepanekud, mis rahvusvahelise büroo arvates käsitlevad ainult eelnõusid, avaldatakse koos asjakohase märkega; rahvusvaheline büroo koostab kongressile nende ettepanekute loetelu.
5. Lõigetes 1 ja 4 nimetatud menetlust ei kohaldata kongresside töökorda käsitlevate ettepanekute suhtes.
IX artikkel
(Artikli 138bis lisamine)
Artikli 138 kohaselt esitatud ettepanekute muutmise kord
1. Muudatusi juba esitatud ettepanekutesse, välja arvatud nendesse, mis on administratsiooninõukogu või postinõukogu poolt esitatud, võib jätkuvalt esitada rahvusvahelisele büroole kooskõlas kongresside töökorra sätetega.
2. Administratsiooninõukogu või postinõukogu poolt esitatud ettepanekute muudatused saadetakse rahvusvahelisele büroole vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Pärast seda võivad liikmesriigid esitada oma muudatused üksnes suuliselt kongressi istungitel.
X artikkel
(Artikli 140 muutmine)
Konventsiooni või kokkulepete muudatusettepanekute läbivaatamise kord kongressidevahelisel ajal
1. Kõigi konventsiooni, kokkuleppeid ja nende lõpp-protokolle käsitlevate ettepanekute kohta kehtib järgmine kord: kui liikmesriik on saatnud rahvusvahelisele büroole ettepaneku, peab büroo edastama selle läbivaatamiseks kõikidele liikmesriikidele. Neile antakse 45 päeva ettepaneku läbivaatamiseks ja tähelepanekute edastamiseks rahvusvahelisele büroole. Kui 45 päeva on möödunud, edastab rahvusvaheline büroo liikmesriikidele kõik saadud tähelepanekud ja palub igal liikmesriigil hääletada ettepaneku poolt või vastu. Kui liikmesriik ei ole oma häält saatnud 45 päeva jooksul, loetakse, et ta on hääletamisest hoidunud. Eespool nimetatud ajavahemikke arvestatakse rahvusvahelise büroo ringkirjade avaldamise kuupäevadest.
2. Kui ettepanek käsitleb kokkulepet või selle lõpp-protokolli, võivad lõikes 1 kirjeldatud menetluses osaleda ainult need liikmesriigid, kes on nimetatud kokkuleppe osalised.
XI artikkel
(Artikli 142 muutmine)
Eeskirjade muutmine Postinõukogu poolt
1. Eeskirjade muudatusettepanekuid käsitleb postinõukogu.
2. Eeskirjade muudatusettepanekute esitamiseks on vajalik vähemalt ühe liikmesriigi toetus.
XII artikkel
(Artikli 145 muutmine)
Postiliidu tegevuskulude kindlaksmääramine (põhikirja artikkel 21)
1. Arvestades lõikeid 2–6 ei tohi Postiliidu organite aastased tegevuskulud ületada 37 235 000 Šveitsi franki aastatel 2017 kuni 2020. Juhul kui 2020. aastaks planeeritud kongress lükatakse edasi, kehtivad samad ülemmäärad ka perioodil pärast 2020. aastat.
2. Järgmise kongressi kokkukutsumisega seotud kulud (sekretariaadi sõidukulud, transpordikulud, sünkroontõlkeseadmete paigaldamiskulud, dokumentide kopeerimiskulud kongressi ajal jne) ei tohi ületada 2 900 000 Šveitsi franki.
3. Administratsiooninõukogul on õigus ületada lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülemmäärasid, et võtta arvesse astmepalkade tõstmist, pensionimakseid ja hüvitisi, sealhulgas elatusmiinimumi indeksilisasid, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on heaks kiitnud ja mida kohaldab ÜRO oma töötajate suhtes Genfis.
4. Lisaks sellele on administratsiooninõukogul õigus igal aastal korrigeerida Šveitsi tarbijahinnaindeksi alusel personalikulutustele lisaks tehtavate kulutuste määra.
5. Olenemata lõikest 1 võib administratsiooninõukogu või äärmiselt pakilistel juhtudel peadirektor anda loa kindlaksmääratud ülemmäärade ületamiseks, et katta rahvusvahelise büroo hoone mahukatele ja planeerimata parandustöödele tehtavad kulutused, tingimusel et ülekulu ei ole suurem kui 125 000 Šveitsi franki aastas.
6. Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad ei ole Postiliidu tõrgeteta toimimiseks piisavad, võib neid määrasid ületada ainult Postiliidu liikmesriikide enamuse heakskiidul. Konsulteerimisel tuleb esitada taotlust põhjendavate asjaolude täielik kirjeldus.
XIII artikkel
(Artikli 146 muutmine)
Liikmesriikide osamaksude kord
1. Postiliiduga ühinevad riigid, Postiliidu liikmeks võetavad riigid ning Postiliidust välja astuvad riigid maksavad osamaksu terve selle aasta eest, mille jooksul nende vastuvõtmine või väljaastumine jõustub.
2. Liikmesriigid tasuvad oma osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks ettemaksena administratsiooninõukogu kehtestatud eelarve alusel. Osamaksud tuleb tasuda hiljemalt selle eelarveaasta esimeseks päevaks, millele eelarves on viidatud. Pärast seda tähtpäeva arvestatakse makstavatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist 6% alates neljandast kuust.
3. Kui liikmesriigi kohustuslike osamaksude intressivaba võlgnevus Postiliidule on võrdne selle liikmesriigi eelmise kahe rahandusaasta osamaksude summaga või ületab selle, võib see liikmesriik loovutada Postiliidule tagastamatult kõik talle teiste liikmesriikide poolt võlgnetavad summad või osa nendest administratsiooninõukogu sätestatud korras. Laenusummade loovutamistingimused määratakse kindlaks liikmesriigi, selle võlgnike ja võlausaldajate ning Postiliidu kokkuleppel.
4. Liikmesriik, kes ei saa õiguslikel või muudel põhjustel sellist loovutust teha, kohustub koostama oma võlgnevuste amortisatsiooniplaani.
5. Postiliidule võlgnetavate kohustuslike osamaksude hüvitamine ei tohi kesta kauem kui kümme aastat, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
6. Erandlike asjaolude korral võib administratsiooninõukogu vabastada liikmesriigi osaliselt või täielikult makstavast viivisest, kui see riik on tasunud kogu võla põhisumma.
7. Peale selle võib liikmesriigi osaliselt või täielikult vabastada kogunenud või kumuleeruva intressi maksmisest administratsiooninõukogu poolt selle liikmesriigi võlgnevuste suhtes heaks kiidetud amortisatsiooniplaani alusel; see vabastamine eeldab siiski amortisatsiooniplaani täielikku ja nõuetekohast täitmist kokkulepitud, maksimaalselt kümne aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.
8. Lõikeid 3 kuni 7 kohaldatakse analoogia alusel tõlkimise kuludele, mille kohta rahvusvaheline büroo väljastab keelerühmadesse kuuluvatele liikmesriikidele arve.
9. Rahvusvaheline büroo saadab liikmesriikide poolt tasumisele kuuluvad arved vähemalt kolm kuud enne maksetähtpäeva. Originaalarved saadetakse vastava liikmesriigi poolt antud täpsel aadressil. Arvete elektroonilised koopiad saadetakse e-postiga eelteatena või meeldetuletusena.
10. Lisaks sellele esitab rahvusvaheline büroo selget informatsiooni iga kord, kui liikmesriikidelt tasumata arvete eest intressi nõuab, et liikmesriigid saaksid hõlpsasti kontrollida, milliste arvete eest intressi nõutakse.
XIV artikkel
(Artikli 149 muutmine)
Automaatsed sanktsioonid
1. Iga liikmesriik, kes ei saa teha artikli 146 lõikes 3 sätestatud loovutust ega ole nõus esitama kooskõlas artikli 146 lõikega 4 rahvusvahelise büroo nõutavat võlgnevuste tasumise plaani või ei järgi kõnealust plaani, kaotab automaatselt oma hääleõiguse kongressil ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu koosolekutel ega saa enam olla nende kahe nõukogu liige.
2. Automaatsed sanktsioonid tühistatakse endastmõistetavalt ja kohe, kui asjaomane liikmesriik on tasunud Postiliidule oma kohustuslike osamaksude võla põhisumma ja intressid või leppinud Postiliiduga kokku, et koostab võlgnevuste tasumise plaani.
XV artikkel
Üldeeskirjade lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus
1. Lisaprotokoll jõustub 1. jaanuaril 2018 ning jääb kehtima määramata ajaks.
Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on samasugune jõud ja kehtivus nagu siis, kui selle sätted oleksid lisatud üldeeskirjade teksti, ning on selle alla kirjutanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele lisaprotokolli koopia.
Koostatud Istanbulis 6. oktoobril 2016.
First Additional Protocol to the General Regulations of the Universal Postal Union
Facebook
Twitter