Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sordikaitseseaduses sätestatud õigusaktide kinnitamine Sordikaitseseaduse sisu ja vormi nõuded Registreerimiskatsete läbiviimise kord Kaitsealuse sordi tunnistuse sisu ja vormi nõuded Liikide loetelu, millele kooskõlas sordikaitseseaduse paragrahviga 39 laienevad paragrahvi 37 lõike 1 punktid 1kuni 7 ning laienemise kord

Vastu võetud 16.11.1998 nr 37
RTL 1998, 353, 1482
jõustumine 09.12.1998

Sordikaitseseaduses sätestatud õigusaktide kinnitamine

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg)

19.04.2000/33 (RTL 2000, 50, 748) 08.05.2000

 

Sordikaitseseaduse (RT I 1998, 36/37, 553) paragrahvi 17 lõike 2, paragrahvi 21 lõike 3, paragrahvi 34 lõike 2 ja paragrahvi 39 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 64 lõikega 1:

Kinnitan sordikaitseseaduse rakendamiseks vajalikud õigusaktid järgmiselt:
1) sordikaitsetaotluse sisu ja vormi nõuded (lisa 1);
2) registreerimiskatsete läbiviimise kord (lisa 2);
3) kaitsealuse sordi tunnistuse sisu ja vormi nõuded (lisa 3);
4) liikide loetelu, millele kooskõlas sordikaitseseaduse paragrahviga 39 laienevad paragrahvi 37 lõike 1 punktid 1, 2 ja 7 ning laienemise kord (lisa 4).

 

 

Lisa 1 Kinnitatud põllumajandusministri 16. novembri 1998. a määrusega nr 37

Sordikaitsetaotluse sisu ja vormi nõuded

I. SORDIKAITSETAOTLUSE SISU NÕUDED

 

1. Sordikaitsetaotlusena käsitletakse dokumentide kogumit, mis koosneb vormikohasest taotlusest ning sellega koos esitatavatest lisadokumentidest.

2. Sordikaitsetaotlus ja nõutavad lisadokumendid esitatakse Taimetoodangu Inspektsioonile kui sordiregistri volitatud töötlejale (registripidajale) kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse pärast vastuvõtmist ja registreerimist taotlejale ning teise säilitab registripidaja.

3. Sordikaitsetaotluse registreerimiseks esitab taotleja:
1) vormikohase taotluse;
2) taotluse esitamise eest riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid;
3) sordi lühikirjelduse;
4) omanikuõigust tõendava dokumendi;
5) esindaja korral tema volitusi ja nende ulatust tõendava dokumendi;
6) ametliku sordikirjelduse, kui registreerimiskatsed on juba varem läbi viidud.

4. Pärast taotluse registreerimist võib esitada:
1) prioriteeti tõendavad dokumendid juhtudel, kus prioriteeti taotletakse sordikaitseseaduse paragrahvi 18 lõike 2 kohaselt;
2) sordinime ettepaneku (soovitatavalt aasta jooksul pärast taotluse esitamist) tingituna asjaolust, et sordinime ettepaneku sobivust peab registripidajal olema võimalik kontrollida hiljemalt sordi kaitse alla võtmise ajaks;
3) seemne või paljundusmaterjali registreerimiskatsete läbiviimiseks registripidaja poolt määratud tähtajaks;
4) muud lisadokumendid.

5. Registripidaja märgib sordikaitsetaotlusele selle laekumise kuupäeva ja registreerimisnumbri, kannab kaitsealuste sortide riikliku registri sordikaitsetaotluste alaosas andmed laekunud dokumentide kohta ning avab iga sordi kohta toimiku laekunud dokumentide ja kirjavahetuse säilitamiseks.

6. Taotlus loetakse vastuvõetuks, kui see on registripidaja poolt registreeritud.

7. Registripidaja informeerib kümne tööpäeva jooksul kirjalikult taotluse esitajat taotluse vastuvõtmisest ja selle registreerimisest.

8. Kui taotlus ei vasta sordikaitseseaduse paragrahvi 17 ja käesoleva määruse nõuetele, on registripidaja kohustatud teavitama avastatud puudustest taotlejat. Informatsioon edastatakse taotlejale tähitud postiga.

9. Sordikaitsetaotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kehtestab registripidaja tähtaja. Kehtestatud tähtaeg ei tohi olla lühem kui üks kuu ning pikem kui kolm kuud. Erandjuhtudel võib registripidaja tähtaega pikendada.

10. Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral loetakse taotlus tagasi lükatuks ning taotlejal tuleb esitada uus taotlus sordikaitseseaduses ettenähtud korras.

11. Taotleja on kohustatud esitama tõendi sordiregistrisse sordikaitsetaotluste tasandil tehtavate registrikannete eest määratud riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumisel peab taotleja näitama täpselt ära, millise toimingu ja missuguse sordi eest ning kui suur summa on tasutud. Registripidajale saadetakse makse tasumist tõendav dokument või selle koopia.

Käesoleva punkti nõuete eiramise korral lükkab registripidaja sordikaitsetaotluse tagasi.

 

II. SORDIKAITSETAOTLUSE VORMI NÕUDED

 

12. Taotlus esitatakse selleks ettenähtud vormil (lisa).

 

Lisa "Sordikaitsetaotluse sisu ja vormi nõuete" juurde

TAIMETOODANGU INSPEKTSIOON

Sordikaitsetaotlus nr ....

(Täidab ametnik)

(Täidab ametnik)

Sordikaitsetaotluse laekumise kuupäev

Prioriteedi kuupäev

Sordikaitsetaotluse registreerimise kuupäev

Sordikaitsetaotluse eest tasutud riigilõivu laekumise kuupäev

(Täidab taotleja)

1.

Omanik(ud): nimi (nimed) ja aadressid

Kodakondsus:

(...) eesti

(...)

2.

Esindaja nimi ja aadress

3.

Kontaktisiku nimi ja aadress

4.

Liik (alamliik) ladina ja eesti keeles

5.

Sordinime ettepanek ja aretusnumber

(Täidab taotleja)

(Täidab ametnik)

6.

Aretajad:

( ) (kõik) omanik(ud)

( ) teised: nimi, aadress, kodakondsus, osaluse määr

Tõendan/tõendame, et rohkem isikuid minu/meie teada sordi aretamisel/kindlakstegemisel ei osalenud.

Omanik on omandanud õiguse sordile:

( ) lepingu alusel ( ) pärimise teel

( ) muul viisil (näidata ära alus)

Sort on aretatud/kindlaks tehtud (riik või riigid):

7.

Informatsioon kui sordikaitsetaotlus, sordilehte võtmise või patendi taotlus

on varem esitatud mõnes välisriigis:

Varasemad taotlused

Taotluse registreerinud riik, kuupäev

Taotluse registreerimise nr

Järk

Sordinimi või sordinime ettepanek (aretusnumber)

Sordikaitse

Sordileht

Patent

8.

Sordile nõutakse prioriteeti esimese taotluse alusel, mis on esitatud

sordinime

all.

(riik)

(kuupäev)

9.

NSVL Põllumajandusministeeriumi poolt

( ) ei ole väljastatud sorditunnistust

( ) on väljastatud sorditunnistus nr

(kuupäev)

10.

Sordikaitsetaotlusega kaasneb sordikirjeldus ........ lehel.

(Täidab taotleja)

(Täidab ametnik)

11.

Sordi seemet või paljundusmaterjali

a) - on Eestis müüdud või

müüdi või pakuti müügiks

müügiks pakutud

Eestis esimest korda

( ) ei ( ) ja

(kuupäev)

- on välisriigis müüdud

müüdi või pakuti müügiks

või müügiks pakutud

välisriigis esimest korda

( ) ei ( ) ja

(riik ja kuupäev)

b) informatsioon nagu punktis a iga hübriidsordi kohta juhul, kui sorti

kasutatakse korduvalt ühe või enama hübriidsordi tootmiseks

c) konkreetne teave, kas sorti on kasutatud teistel juhtudel kui punktis a ja b

mainitud aretaja poolt või tema nõusolekul

12.

Sort on läbinud registreerimiskatsed

( ) ei ( ) ja

(läbiviimise aeg)

(riik)

13.

Sort, mida kaitse alla võetakse, on tuletatud sort

( ) ei ( ) ja

Tuletatud sordi korral andmed sordile väljastatud tunnistuse kohta, mille

alusel saab teda eristada lähtesordist.

(riik)

(riik ja kuupäev)

14.

Taotlusega kaasnevad järgmised dokumendid:

( ) 1. volitus (nr 2)

( ) 2. omandiõigust tõendavad dokumendid (nr 5)

( ) 3. prioriteeti tõendavad dokumendid (nr 6)

( ) 4. maksukorralduse koopia taotluse esitamise riigilõivu tasumise kohta

( ) 5. sordi lühikirjeldus

( ) 6.

( ) 7.

( ) 8.

( ) 9.

( ) 10.

15.

Mina/meie annan/anname registripidajale õiguse koguda minu/meie sordi

kohta informatsiooni välisriikide vastavatelt asutustelt.

16.

Mina/meie vastutan/vastutame sordikaitsetaotluses ja taotlusega kaasnevates

dokumentides esitatud andmete õigsuse eest.

17.

Palun/palume võtta sort kaitse alla. (Juriidilise isiku puhul kinnitada pitsatiga.)

Koht

Kuupäev

Allkiri/allkirjad

P. k.

 

Lisa 2 Kinnitatud põllumajandusministri 16. novembri 1998. a määrusega nr 37

Registreerimiskatsete läbiviimise kord

 

1. Sordikaitseseaduse paragrahvi 23 kohaselt on registreerimiskatsete läbiviijaks Taimetoodangu Inspektsioon kui sordiregistri volitatud töötleja (edaspidi registripidaja).

2. Registripidaja korraldab registreerimiskatsed või sõlmib nende läbiviimiseks lepingu selleks volitatud juriidilise isikuga.

3. Registreerimiskatseid läbiviiv asutus peab omama vajalikku võrdlussortide kollektsiooni või olema võimeline seda looma ning omama personali, kelle erialane ettevalmistus võimaldab katsete läbiviimist või kes on võimeline korraldama personali täiendkoolitust.

4. Registreerimiskatsed eelnimetatud asutustes viiakse läbi riikliku järelevalve all, mida teostab registripidaja. Välisriikides viiakse registreerimiskatsed läbi vastava riikliku asutuse poolt registripidajaga sõlmitud lepingu alusel ja registripidaja poolt teostatava riikliku järelevalve all.

5. Registreerimiskatsete metoodika sortide eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kindlakstegemiseks töötatakse välja kooskõlas Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) või Euroopa Liidu Sordikaitse Osakonna (CPVO) poolt väljatöötatud katsemetoodikaga. Kui mingile liigile nimetatud metoodikaid välja töötatud ei ole, koostab selle registripidaja, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid.

6. Registripidaja edastab registreerimiskatseid läbiviivale asutusele katsetatava sordi kohta järgmised dokumendid:
1) taotluse koopia;
2) sordi lühikirjelduse koopia;
3) koopiad muudest dokumentidest, mis on vajalikud registreerimiskatsete läbiviimiseks;
4) vastuväite sisu ja selle esitamise põhjust käsitlevate dokumentide koopiad, kui on tegemist registreerimiskatsetega esitatud vastuväite lahendamiseks.

7. Registripidaja teatab taotlejale või tema esindajale:
1) registreerimiskatsete läbiviimise koha;
2) tähtaja registreerimiskatseteks vajaliku seemne või paljundusmaterjali registreerimiskatseid läbiviivasse asutusse kohaletoimetamiseks. Seemne või paljundusmaterjali peab taotluse esitaja registreerimiskatseid läbiviivale asutusele saatma omal kulul. Seeme või paljundusmaterjal peab vastama eliitseemnele ja -paljundusmaterjalile rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele;
3) katseteks vajaliku seemne või paljundusmaterjali koguse sõltuvalt taimeliigist ja paljundamise viisist.

8. Registripidaja töötab välja katsetulemuste aruande vormi, mis täidetakse registreerimiskatseid läbiviiva asutuse poolt ja esitatakse tähtaegselt registripidajale. Katsete läbiviija esitab iga katseaasta järel aastaaruande ja katseperioodi lõppedes koondaruande. Kui sort vastab kehtestatud nõuetele, koostab katsete läbiviija ametliku sordikirjelduse. Kui registreerimiskatsete läbiviimise käigus selgub, et on probleeme sordi ühtlikkuse ja püsivuse osas, informeerib registreerimiskatseid läbiviiv asutus kohe registripidajat. Registripidaja edastab saadud informatsiooni kirjalikult taotlejale. Probleemi lahendamiseks on taotleja kohustatud tutvuma registreerimiskatsetega kohapeal ning andma vajalikke selgitusi.

9. Vajadusel ja võimalusel annab taotleja registripidajale vajalike võrdlussortide seemne või paljundusmaterjali. Võrdlussortideks võivad olla sama aretaja poolt varem aretatud sordid, mis on juba tuntud ja mida aretuse käigus kasutati ristlusvanematena. Kui tegemist on tuletatud sordiga, edastatakse registripidajale lähtesordi seeme või paljundusmaterjal.

10. Sordikaitseseaduse paragrahvi 24 kohase sordikaitsetaotlusele esitatud vastuväite kontrollimiseks korraldatud registreerimiskatsete tulemused saadab registripidaja vastuväite esitajale. Vastuväite esitaja isiklik kohaleilmumine on nõutav probleemide ilmnemisel põldkatsetes, või kui vastuväite lahendamine nõuab visuaalset tunnuste määramist kasvavatel taimedel, mis on vajalikud hinnangu andmiseks ja otsuse tegemiseks.

11. Kui sordi registreerimiskatsed on eelnevalt läbi viidud mõne teise riigi vastava riikliku asutuse poolt, kontrollib katsetulemuste aruannet registripidaja. Uusi registreerimiskatseid ei korraldata, kui olemasolevate andmete põhjal on võimalik sort registreerida. Kui sort on pärit Eesti tingimustest oluliselt erinevate kliimatingimustega riigist, viiakse katsed läbi registripidaja poolt määratud ulatuses.

12. Registreerimiskatsete läbiviimise eest tasub sordikaitsetaotluse esitaja talle esitatud arve alusel. Registreerimiskatsete läbiviija peab esitatud arvel ära näitama kõik kululiigid eraldi.

13. Registripidaja jälgib registreerimiskatseid ja vajaduse korral kaasab eksperte sortide eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kindlakstegemiseks. Eksperdid peavad kinni pidama registreerimiskatsetega seonduvate dokumentide ja katseandmete konfidentsiaalsuse nõudest. See ei välista katsete külastusi muude isikute poolt, eeldades, et katseid läbiviiv asutus võtab kasutusele kõik meetmed sordi omaniku õiguste kaitseks.

 

Lisa 3 Kinnitatud põllumajandusministri 16. novembri 1998. a määrusega nr 37

Kaitsealuse sordi tunnistuse sisu ja vormi nõuded

 

1. Sordiregistrisse kantud kaitsealuse sordi omaniku taotlusel väljastab registripidaja (Taimetoodangu Inspektsioon) talle kaitsealuse sordi tunnistuse.

2. Kaitsealuse sordi tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) kaitsealuste sortide riikliku registri vastava kande kuupäev ja number;
2) tunnistuse registreerimise number;
3) liigi nimi ladina ja eesti keeles;
4) sordinimi;
5) sordi omaniku nimi, aadress, juriidilise isiku korral nimi, aadress, äriregistri kood;
6) esindaja nimi, aadress;
7) aretaja nimi, aadress;
8) viide sordikirjelduse originaali valdajale;
9) tunnistuse väljaandmise aeg ja koht.

3. Registreerimistunnistusele kirjutab alla Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor ja vastava osakonna juhataja. Allkirja tõestatakse pitseriga.

4. Registreerimistunnistuse plangil kasutatakse riigivapi kujutist ja vähemalt ühte turvaelementi.

Plangid numereeritakse.

5. Kaitsealuse sordi tunnistus vormistatakse juurdelisatud näidise kohaselt.

 

Lisa "Kaitsealuse sordi tunnistuse sisu ja vormi nõuete" juurde

TAIMETOODANGU INSPEKTSIOON
Kaitsealuse sordi tunnistus
(koht)			(kuupäev)
Vastavalt Eesti Vabariigi sordikaitseseadusele on Taimetoodangu Inspektsioon ........... 1999. a
otsuse nr ......... alusel kandnud kaitsealuste sortide riiklikku registrisse järgmise sordi:
Registreerimise nr:
Liik:
Sort:
Omanik:
Esindaja:
Aretaja(d):
Sordikirjeldust säilitatakse alaliselt
Käesolev tunnistus on tõendiks, et ülalmainitud sort on iga-aastase riigilõivu tasumise korral
kaitse all kuni ............ a. (kaasa arvatud) ning tema omanikule laienevad selle aja vältel
kõik kaitsealuse sordi omaniku õigused ja kohustused, mis tulenevad Eesti Vabariigi
sordikaitseseadusest.
Peadirektor
	(nimi)				(allkiri)
Sordikontrolli osakonna juhataja
	(nimi)				(allkiri)

 

Lisa 4 Kinnitatud põllumajandusministri 16. novembri 1998. a määrusega nr 37

 

Liikide loetelu, millele kooskõlas sordikaitseseaduse paragrahviga 39 laienevad paragrahvi 37 lõike 1 punktid 1 kuni 7 ning laienemise kord

[RTL 2000, 50, 748 - jõust.08.05.2000]

I. LIIKIDE LOETELU

 

1. Liikide loetelu, mille puhul kaitsealuse sordi omanikul on õigus nõuda tasu sordi korduval paljundamisel oma tarbeks:

1) söödakultuurid:
Cicer arietinum L.	-	kikerhernes
Lupinus luteus L.	-	kollane lupiin
Medicago sativa L.	-	lutsern
Pisum sativum L. (partim.)	-	põldhernes
Trifolium alexandrinum L.	-	egiptuse ristik
Trifolium resupinatum L.	-	pärsia ristik
Vicia faba L.	-	põlduba
Vicia sativa L.	-	harilik vikk
2) teravili:
Avena sativa L.	-	kaer
Hordeum vulgare L.	-	oder
Phalaris canariensis L.	-	kanaari paelrohi
Secale sereale L.	-	rukis
X Triticosecale Wittm.	-	tritikale
Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol.	-	harilik nisu
Triticum durum Desf.	-	kõvanisu
Triticum spelta L.	-	spelta nisu
3) kartul:
Solanum tuberosum L.	-	kartul
4) kiu- ja õlikultuurid:
Brassica napus L. (partim.)	-	rüps
Brassica rapa L. (partim.)	-	raps
Linum ussitatissimum L. v.a linaseemneks	-	kiulina

 

II. OMA TARBEKS SEEMNE VÕI PALJUNDUSMATERJALI PALJUNDAMISE KORD

 

2. Põllumajandusega tegelevatel füüsilistel või juriidilistel isikutel on õigus kasutada kaitsealuse sordi seemet või paljundusmaterjali selle korduvaks paljundamiseks oma tarbeks.

3. Oma tarbeks säilitatava kaitsealuse sordi seemne või paljundusmaterjali kogus ei ole piiratud.

4. Põllumajandusega tegelevatel füüsilistel või juriidilistel isikutel on kohustus informeerida kaitsealuse sordi omanikku või esindajat toodetud seemne või paljundusmaterjali kogustest kaitsealuse sordi omaniku nõudmisel. Informatsiooni tuleb anda mis tahes kategooriate eliit- ja sertifitseeritud seemne ning paljundusmaterjali kohta. Oma tarbeks seemne ja paljundusmaterjali paljundamisega tegelevad isikud peavad pidama oma tegevuse kohta täpset arvestust seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduses sätestatud korras.

5. Põllumajandusega tegelevatel füüsilistel või juriidilistel isikutel on kohustus maksta litsentsitasu juhul, kui punktis 1 loetletud liike kasvatatakse oma tarbeks suuremal kui 10 hektari suurusel alal.

6. Kaitsealuse sordi korduval paljundamisel oma tarbeks makstava litsentsitasu määr on pool sama sordi litsentsi kasutamise eest makstavast litsentsitasu määrast.

7. Litsentsitasu kaitsealuse sordi korduval oma tarbeks paljundamisel makstakse olenemata sellest, kas põllumajandusega tegeleval juriidilisel või füüsilisel isikul oli sordi omanikuga sõlmitud sordi kasutamise leping või mitte.