Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.04.2007 Avaldamismärge: Raamatukoguhoidjakutset nõudvate ametikohtade loetelu, raamatukoguhoidjatele esitatavate kutsenõuete ja raamatukoguhoidjate kutseeksami sooritamise korra kinnitamine Vastu võetud 24.03.1999 nr 11 RTL 1999, 63, 842 jõustumine 19.04.1999 Muudetud järgmiste määrustega: 17.01.2001 nr 3 (RTL 2001, 13, 170) 05.02.2001   Rahvaraamatukogu seaduse (RT I 1998, 103, 1696) paragrahvi 7 lõike 2 alusel määran: 1. Kinnitada: 1) raamatukoguhoidjakutset nõudvate ametikohtade loetelu (juurde lisatud); 2) rahvaraamatukogu raamatukoguhoidja kutsenõuded (juurde lisatud); 3) raamatukoguhoidja kutseeksami sooritamise kord (juurde lisatud). 2. [käesolevast tekstist välja jäetud]      Kinnitatud kultuuriministri 24. märtsi 1999. a määrusega nr 11 RAAMATUKOGUHOIDJAKUTSET NÕUDVATE AMETIKOHTADE LOETELU   Ametikoht Nõutav haridus   Raamatukogunduslik kõrgharidus Muu kõrgharidus Raamatukogunduslik rakenduslik kõrgharidus Muu rakenduslik kõrgharidus Raamatukogunduslik keskeriharidus Muu keskeriharidus Üldine keskeriharidus 1. maakonnaraamatukogu direktor   X 1 X 1     2. linna või valla keskraamatukogu direktor/juhataja   X 1 X 1 X 1 3. külaraamatukogu juhataja (vanemraamatukoguhoidja ülesannetes)   X X 1 X X 1 X X 1 4. pearaamatukoguhoidja (direktori asetäitja)   X 1 X 1     5. osakonnajuhataja   X X 1 X X 1 X 1 6. raamatukoguhoidja   X X 1 X X 1 X 1 7. bibliograaf   X X 1 X X 1 X   8. konsultant   X X 1 X X 1 X 1 9. lasteosakonna bibliograaf   X X 1 X X 1 X 1     Kinnitatud kultuuriministri 24. märtsi 1999. a määrusega nr 11 RAHVARAAMATUKOGU RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSENÕUDED 1. ÜLDISED NÕUDED   Rahvaraamatukogu raamatukoguhoidja ametikohal on nõutav: - raamatukogunduse, infoteaduse või muu eriala kõrgharidus, rakenduslik kõrgharidus (keskeriharidus) või keskharidus; - arvuti kasutamise oskus.   2. NÕUDED TÖÖVALDKONDADE KAUPA   2.1. Kogude kujundamine Raamatukoguhoidja peab: - oskama prognoosida raamatukogu kasutajate lugemisvajadusi; - omama ülevaadet kirjastustegevusest, tundma komplekteerimisallikaid, teavikute laade ja tüüpe, nende turgu ja hinnapoliitikat. 2.2. Kogude korraldamine ja säilitamine Raamatukoguhoidja peab: - tundma erinevate kogude (avakogu, hoidlakogu jne) organiseerimise põhimõtteid; - tundma teavikute paigutamise, hooldamise ja säilitamise tingimusi ja erinevaid viise; - oskama pidada kogude arvestust; - tundma teavikute kustutamise põhimõtteid. 2.3. Teavikute töötlemine ja kataloogide korraldus Raamatukoguhoidja peab: - tundma teavikute bibliograafilise kirjeldamise, liigitamise ja märksõnastamise standardeid ja reegleid; - tundma tähestik-, liigi-, märksõna- ja koondkataloogide, kartoteekide ja andmebaaside koostamise ja korraldamise põhimõtteid. 2.4. Raamatukoguteenindus Raamatukoguhoidja peab: - tundma raamatukoguteeninduse erivorme ja -meetodeid (kohal- ja kojulaenutus, RVL, elektroonilised andmete ja dokumentide edastusviisid); - oskama analüüsida raamatukogu kasutajate infovajadusi; - oskama koostada bibliograafiaid ja luua andmebaase; - oskama juhendada infootsingut ja korraldada kasutajate koolitust; - tundma kirjandust; - oskama suhelda raamatukogu kasutajatega. 2.5. Kultuuritöö ja üldsussuhted Raamatukoguhoidja peab: - oskama tutvustada raamatukogu teenuseid ja kogusid erinevates vormides (näitused, ülevaated, loengud, trükised jne); - suutma teha koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonidega; - olema võimeline avalikeks esinemisteks. 2.6. Raamatukogu sisustamine Raamatukoguhoidja peab: - oskama sisustada ja kujundada raamatukogu ruume vastavalt raamatukogu töö tehnoloogiale ja kasutajate vajadustele; - oskama kasutada raamatukogu töö tehnilisi vahendeid. 2.7. Raamatukogutöö juhtimine ja korraldamine Raamatukoguhoidja peab: - tundma raamatukogu tegevust normeerivaid õigusakte; - oskama tööd planeerida, tööülesandeid jaotada, töötulemusi analüüsida; - oskama koostada raamatukogu eelarvet ja muid rahataotlusi; - suutma organiseerida töökeskkonda; - suutma organiseerida täiendõpet; - suutma planeerida uue tehnoloogia rakendamist.     Kinnitatud kultuuriministri 24. märtsi 1999. a määrusega nr 11 RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSEEKSAMI SOORITAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED   1. Käesoleva korra kohaselt sooritavad raamatukoguhoidja kutseeksami need raamatukogutöötajad, kes töötavad raamatukoguhoidja kutset nõudvatel ametikohtadel, kuid kellel raamatukogualane eriharidus puudub. [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 2. [Kehtetu - 05.02.2001] [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001]   II. KUTSEEKSAMI SOORITAMISE TÄHTAEG JA TINGIMUSED   3. [Kehtetu - 05.02.2001] [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 4. [Kehtetu - 05.02.2001] [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 5. [Kehtetu - 05.02.2001] [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001]  III. EKSAMIPROGRAMM JA EKSAMIKS VALMISTUMINE   6. Kutseeksami programm koosneb viiest moodulist: «Raamatukogunduse ja informatsiooninduse alused», «Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine raamatukogudes», «Kogude kujundamine, kirjeldamine ja säilitamine», «Kogude ja informatsiooni kättesaadavaks tegemine», «Eesti raamatu, bibliograafia ja raamatukogude ajalugu». Iga mooduli mahuks on 2 ainepunkti (AP) ehk 80 tundi (1 AP = 40 t). Kutseeksami programmi kirjeldus sisaldub käesoleva määruse lisas. [RTL 2001, 13, 170 - jõust.05.02.2001] 7. [Kehtetu - 05.02.2001] [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 8. [Kehtetu - 05.02.2001] [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 9. Raamatukogutöötaja võib programmi omandada iseseisvalt, saada konsultatsioone, osaleda lühikursustel (40 tundi) või täispikkusega (320 tundi) kursustel. 10. [Kehtetu - 05.02.2001] [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001]   IV. EKSAMI LÄBIVIIMINE   11. Kultuuriminister moodustab igaks kalendriaastaks viieliikmelise eksamikomisjoni, kuhu kuuluvad esindajad Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Raamatukoguhoidjate Koolituse Nõukogust, Kultuuriministeeriumist, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust ja Eesti kesksetest raamatukogudest. Eksamikomisjoni esimehe määrab kultuuriminister. Käesolevat punkti ei kohaldata määruse punktis 161 sätestatud juhul. [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 12. Kursuste ja eksamite plaan kavandatakse üheks aastaks ette ja antakse raamatukogudele teada. 13. Eksamile pääsemiseks tuleb üks kuu enne eksami toimumist esitada eksamikomisjoni esimehe nimele kirjalik avaldus koos koopiaga haridust tõendavast tunnistusest ja väljavõttega tööraamatust raamatukogus töötatud aja kohta. 14. Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. 141. Eksamid ning praktilised tööd sooritatakse kõigis viies moodulis kutseeksami programmi ulatuses (kokku 10 AP), mille kohta antakse välja kirjalik õiend. Õiendile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Eksamid ja praktilised tööd peavad olema sooritatud hiljemalt kahe aasta jooksul. [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 142. Teadmisi hinnatakse kuuepallisüsteemis: 5 (A) – suurepärane (91–100%); 4 (B) – väga hea (81–90%); 3 (C) – hea (71–80%); 2 (D) – rahuldav (61–70%); 1 (E) – kasin (51–60%); 0 (F) – puudulik (kuni 50%). Eksamitulemus 0 (F) on negatiivne. [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 15. Eksami käigu kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse komisjoni koosseis, eksamineeritava ees- ja perekonnanimi, esitatud küsimused, kirjaliku osa vorm, hinded, komisjoni otsus. [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 16. Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on kaks kolmandikku liikmetest. Otsused tehakse lihthäälteenamusega. 161. Eksamiks vajalike konsultatsioonide andmiseks, eksami vastuvõtmiseks ja tunnistuse väljastamiseks võib Kultuuriministeerium sõlmida lepingu haridusasutusega, kelle õppekavades on ette nähtud raamatukogunduse ja infoteaduste alased õppeained ja kes korraldavad täiskasvanute tööalast koolitust. Lepingus nähakse ette eksami sooritamise ja tunnistuse väljastamise kord vastavuses käesoleva määrusega ning tasu haridusasutusele nende toimingute läbiviimise eest. [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001]   V. TUNNISTUS   17. Isikule, kes on eksami sooritanud vähemalt rahuldavalt, antakse eksamikomisjoni otsuse ja isiku haridustunnistuse alusel raamatukoguhoidja I või II astme tunnistus. Tunnistusele kantakse kutsetunnistuse väljaandja, kutsetunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, tekst eksami sooritamise kohta, kutsetunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev. Tunnistus antakse saajale allkirja vastu. Kui tunnistus on hävinenud, varastatud, tekst pole loetav või selles leidub vigu, on tunnistuse omanikul õigus taotleda dublikaati. [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] 18. Tunnistus annab õiguse töötada raamatukogualast eriharidust nõudvatel ametikohtadel.   VI. KAEBUSTE LAHENDAMINE   19. Eksamikomisjoni töö kohta võib esitada kaebuse kultuuriministrile. Kultuuriministri otsuse peale võib edasi kaevata kohtusse.     Kultuuriministri 17. jaanuari 2001. a määruse nr 3 lisa [RTL 2001, 13, 170 - jõust. 05.02.2001] RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSEEKSAMI PROGRAMM   1. moodul: Raamatukogunduse ja informatsiooninduse alused (maht 2 ainepunkti) 1. Põhimõisted – raamatukogu, raamatukogundus, informatsioon, kommunikastioon, infoteadus. Raamatukogud ja ühiskond. Raamatukogu põhifunktsioonid: info-, haridus-, kultuuri- ja meelelahutusfunktsioon. 2. Infoteaduse uurimisaine ja objekt. Infoteaduse kujunemine ja peamised tegevussuunad. Informatsioon ja kommunikatsioon. Kommunikastiooni põhilülid. Kommunikatsiooni liigitamine – teaduslik kommunikastioon. Infoprotsessid teaduslikus kommunikastioonis. Eesti infopoliitika põhialused. 3. Raamatukogude tüpiseerimisvõimalusi. Teadus-, rahvus-, eriala-, rahva- ja kooliraamatukogud. Eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja prioriteetsed tegevusvaldkonnad. Teaduslikud keskraamatukogud ressursiraamatukogudena. 4. Raamatukoguvõrk Eestis. Raamatukogude juhtimine – riiklik, kohalik, institutsionaalne tasand. Seadusandlus raamatukoguvõrgu tegevuse eelduse ja toetusena. Eesti kultuuripoliitika põhialused. 5. ISO standardid ja raamatukogutöö normdokumendid. 6. Raamatukogu struktuur ja töökorraldus. Raamatukogu töö planeerimine, aruandlus, tegevuse analüüs. Töö tulemuslikkuse hindamine – toimivusindikaatorid. Raamatukogu eelarve ja selle kujundamise alused. Töö tasustamise kord, tulemustöötasu. 7. Raamatukoguhoidja haridus ja täienduskoolitus. Tasemeõpe Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Viljandi Kultuurikolledþis. Täienduskoolituse süsteem (riiklik, regionaalne ja lokaalne tasand). Raamatukoguhoidja erialaharidusega tegelevad institutsioonid Eestis. 8. Raamatukogude koostöö Eestis. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ), tema tegevus raamatukogunduse arendamisel, raamatukoguhoidjate kutseoskuste tõstmisel ja kutsehuvide kaitsmisel. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium. 9. Raamatukogud avatud ühiskonnas. Rahvusvaheline koostöö raamatukogunduses: organisatsioonid ja koostööprojektid. Õppekirjandus: Aasmets, M. (1995). Raamatukoguharidus Eestis. In: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 6, 62–74. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Aastaraamat 1998. – Tallinn, 1999. – 152 lk. Eesti eriala- ja teadusraamatukogud 1998: [statistikatabelid]. – Tallinn, 1999. – 13 lk. Eesti infopoliitika põhialused. – Tallinn, 1998. – 21 lk. Eesti kooliraamatukogud 1998–1999: [statistikatabelid]. – Tallinn, 2000. – 59 lk. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1998. 10.– Viljandi, 1999. – 163 lk. Eesti rahvaraamatukogud 1998: [statistikatabelid]. – Tallinn, 1999. – 59 lk. Eesti Rahvusraamatukogu 80: artiklite kogumik. – Tallinn, 1998. – 133 lk. Eesti Rahvusraamatukogu. Tegevusaruanne 1998. Tegevuskava 1999. – [Tallinn], 1999. – 41 lk. Kalvik, M. (1995). Pilguheit raamatukoguharidusele Eestis aastail 1944–1988. In: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 6, 75–81. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. Kohalikud omavalitsused ja kultuur. – Tallinn: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, 1998. – 123 lk. Kultuuriseadused. – Tallinn: EV Kultuuriministeerium, 1999. – 197 lk. Lepik, A. (1995). Raamatukogu- ja infotöötajate erialakoolitus: võimalused ja tegelikkus Tallinna Pedagoogikaülikoolis. In : Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 6, 81–104. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. Noodla, K. (1969). Raamatukogunduse õpetamine Tartu Ülikoolis 1927–1967. TRÜ Toimetised 248: 3–26. Praust, V. Maailm suundub infoühiskonda. – Raamatukogu. 1998, nr 5, lk 4–6. Priimets, H., Saul, M. Rahvaraamatukogude tegevusest 1995.–1998. aastal. – Raamatukogu. 1999, nr 3, lk 20–29. Raamatukogu- ja infotöötaja kutse-eetika: seminari ettekanded: Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu, 28.–29. oktoobrini 1999. – Tallinn, 1999. – 54 lk. Raamatukogud avatud ühiskonnas: Eesti Raamatukoguhoidjate VII kongress 22.–23. oktoobril 1998 Tartus. – Tartu, 1999. – 199 lk. Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend. – Tallinn, 1999. – 27 lk. Tartu Ülikooli Raamatukogu. Aastaraamat 1997. – Tartu, 1998. – 256 lk. Valm, T. Raamatukogunduse ja raamatukogude juhtimine Eesti Vabariigis: loengukonspekt. – Tallinn, 1999. – 19 lk. Märkus. Lisaks eelnevale moodustavad õppekirjanduse osa ka ajakirja «Raamatukogu» aastakäigud 1997–2000, väljaanne «Uut välismaa raamatukogudes» (ilmus aastatel 1990–1998), Eesti teadusraamatukogude ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatud, Eesti Rahvusraamatukogu ja TPÜ infoteaduste osakonna toimetised. Täiendav kirjandus: Competencies for special librarians of the 21st century. – Washington, 1997. – XI, 36 p. Apostle, R., Raymond, B. Librarianship and the information paradigm. – Lanham, 1997. – XIII, 162 p. Bakken, F. The possible role of libraries in the digital future // Libri. Vol. 48 (1998) no. 2, p. 81–88. European Library declaration on behalf of European national, academic and research libraries // LIBER Quarterly. Vol. 8 (1998) no. 4, p. 491–494. Gorman, G. E. The future for library science education // Libri. Vol. 49 (1999) no. 1, p. 1–58. Hassner, K. The model library project: a way to implement the UNESCO Public Library Manifesto // IFLA J. Vol. 25 (1999) no. 3, p. 143–147. Kigongo-Bukenya, I. M. N. New trends in library and infomation fields and the implications for continuing education // J. of Librarianship and Inform. Sci. Vol. 31 (1999) no. 2, p. 93–99. Librarianship and information work worldwide 1998. – London [etc.], 1998. – XIV, 307 p. Library legistlation in Europe: Discussion papers and Country Reports. – Bad Honnef: Bock und Herchen, 2000. – 78 p. Managing the electronic library: a practical guide for information professionals. – London etc., 1998. – 742 p. Scott, M. Library-publisher relations in the next millennium: the library perspective // IFLA J. Vol. 24 (1998) no. 5/6, p. 316–319. Staff development in academic libraries: present practice and future challenges. – London, 1997. – XIII, 148 p. The role of libraries in modern societies // Information Europe. Vol. 3 (1998) no. 4, p. 16–19. White, H. S. At the crossroads: librarians on the information superhighway. – Englewood, Colorado, 1995. – XVIII, 422 p. 2. moodul: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine raamatukogudes (maht 2 ainepunkti) 1. Infosüsteemi mõiste, struktuur, funktsioonid. Andmebaasid, nende liigitus. Allika- ja viiteandmebaasid. 2. Infovõrgud. Internet. Interneti teenused. Interneti võimalused raamatukogudes ja infoasutustes. 3. Sidusotsingutööstuse sektorid, sidusandmebaaside peamised tarnijad ja nende poolt pakutavad teenused. 4. Automatiseeritud infosüsteemide ja võrkude rakendused raamatukogudes ja infoasutustes. 5. Integreeritud raamatukogusüsteemid ja nende arengutendentsid. Enamlevinud raamatukogusüsteemid teadus-, rahva- ja erialaraamatukogudele. 6. Integreeritud raamatukogusüsteemide valikukriteeriumid. Kirjandus: Hallik, K. Interneti juhend algajatele. Tartu: TÜ, 1998. 81 lk. Martens, T. Internet: käsiraamat. Tallinn: Ilo, 1996. 118 lk. Mikli, T. Sissejuhatus infosüsteemidesse. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1999. 99 lk. Pihlau, J. Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele: II: arvutivõrgud ja multimeedia. Tallinn: Külim, 1998. 207 lk. Pihlau, J. Internet: Netscape Communicator, Internet Explorer 4.0. Tallinn: Külim, 1998. 136 lk. 3. moodul: Kogude kujundamine, kirjeldamine ja säilitamine (maht 2 ainepunkti) 1. Raamatukogu kogud Kogude kujundamine: mõiste, kogude kujundamise alusdokumentide: komplekteerimisplaani ja -eelarve koostamine, kogude kujundamise põhimõtted eri tüüpi raamatukogudes. Teaviku erilaadide ja -tüüpide komplekteerimine. Raamatuturg: kirjastused, kauplused, vahendajad. Komplekteerimisallikad, teavikute hankimise viisid. Teavikute inventeerimine ja arvestus. Teavikute kustutamine. Teavikute tehniline töötlemine. Kogude paigutus ja hoid. 2. Raamatukogu kataloogid Kataloogimine. Kataloogimise reeglid. Kataloogitüübid. Kataloogimise masinloetavad vormingud (MARC-vormingud). Eesti raamatukogude avalikud siduskataloogid. Teavikute bibliograafiline kirjeldamine. Kirjestandardid (ISBDd). Teavikute liigitamine. Teavikute märksõnastamine. 3. Kogude säilitamine Kirjandus: Aasmets, M. Trükiste liigitamise metoodika: lühikokkuvõte. Tallinn, 1999. 33 lk. Autori nimi kirje pealdises. Tartu: TRÜ, 1985. Eesti rahvaraamatukogude liigitussüsteem: metoodilised juhised. Tallinn, 1996. 74 lk. Eesti üldine märksõnastik. Tallinn, 1999. 811 lk. Hunter, E. J. and Bakewell, K. Cataloguing. 3rd ed. London: Library Association Publishing, 1991. ISBD(M). London: IFLA, 1987. Kikas, Konrad. Eesti teadusraamatukogud vajavad Conspectus't: [Ameerika Ühendriikide Teadusraamatukogude Rühma väljatöötatud meetodist kogude hindamiseks] // Raamatukogu (1998) nr 2, lk 4–7. Kikas, Konrad. Teadusraamatukogude komplekteerimise rahastamispõhimõtted // Raamatukogu (1999) nr 6, lk 11–15. Kirsel, A.-M. Liigitamise ja märksõnastamise toimkond // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 10 (1998). Tallinn, 1999, lk 54–58. Metsar, Silvi. Teekond sundeksemplarist rahvusbibliograafiani // Eesti Rahvusraamatukogu 80: artiklid. Tallinn, 1998, lk 50–54. Millsap, L. & Ferl, T. E. Descriptive cataloging for the ACCR2R and the integrated MARC format. – Rev. ed. – New York: Neal-Schuman, 1997. – 266 lk. Märksõnaliigitus: metoodiline materjal / koost Helmi Masing. 2. tr. Tallinn, 1987. 49 lk. Nilbe, S. Dokumentide sisu avamine ja aineotsing arvutikataloogis // Raamatukogu (1995), 1, lk 12–13. Nilbe, S. Tesauruse mitu palet // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 7 (1995). Tallinn, 1996. Lk 51–67. Nilbe, Sirje. Raamatukogu elektronkataloog // Infofoorum, nr 2 ja nr 4. Kättesaadav: http://www.tpu.ee/~i-foorum/. Piibeleht, I., Vihma, H. Kataloogi termineid: eesti-inglise-saksa-soome-vene. Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu, 1994. Raamatukogu töökorraldus: juhend rahvaraamatukogudele / koost Hans Jürman, Ere Raag, Krista Talvi, Esti Tähnas. Tallinn, 1995. 64 lk. Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend / RR; toim Mall Saul. Tallinn, 1999. 27 lk. Randma, Maia. Kogud. Komplekteerimine: eesti-inglise-saksa-soome-vene / toim Hans Jürman, Reet Kukk, Margit Hõbemägi (ingl. k). Tallinn, 1997. Soovitusi raamatu kirje koostamiseks / koostaja J. Andresoo. Tallinn: TPÜ, 1997. Sundeksemplari seadus // Riigi Teataja I. (1997) nr 16, lk 495–499; Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1997. 9. Tartu, 1998, lk 142–147. Sundeksemplari seaduse muutmise seadus: vastu võetud 15. juunil 1998 // Riigi Teataja (1998) nr 61, lk 2006. Talihärm, Ülle; Tõnso, Aivar. Uusi eesti teaviku komplekteerimise suundi // Eesti Rahvusraamatukogu 80: artiklid. Tallinn, 1998, lk 55–63. Kokkuv. ingl. k. Tamme, Asko. ELNET Konsortsiumi võimalused kogude koordineeritud arendamisel // Eesti raamatukoguhoidjate VII kongress «Raamatukogud avatud ühiskonnas», 22.–23. oktoobril 1998. a Tartus: ettekannete kokkuvõtted. Tartu, 1998, lk 11. Teaduslike keskraamatukogude ja nende ainevaldkondade loetelu: [KHM määrus 19.01.1995] // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat, 1995. 7. Tallinn, 1996, lk 40–41. UDK: universaalne detsimaalklassifikatsioon: liigitustabelid. Tallinn, 1999. 1084 lk. 4. moodul: Kogude ja informatsiooni kättesaadavaks tegemine (maht 2 ainepunkti) 1. Raamatukogu kasutajad, nende infovajadused ja lugemishuvid. Infovajaduse väljaselgitamise vormid ja meetodid. 2. Raamatukogu poolt pakutavad teenused. Raamatukogu teenindussüsteem. Teenindamine oma kogude põhjal – lugejateenindus ja lisateenused raamatukogus. RVL. Raamatukogututvustus ja kasutajakoolitus. Infoteenindus – korraldus ja ülesanded, eri vormid (nõustamine, teatmeteenindus, infoteadistus, ülevaated, nimestikud); teenindustasandid. Infoteenindusprotsessi etapid – infopäring ja päringuintervjuu, infootsing , tulemuste hindamine. Infoteenindus kui suhtlemisprotsess. Infoteenuste hinnakujundus. 3. Raamatukogu teatmestu ja raamatukoguvälised ressursid. Raamatukogusiseste ja -väliste inforessursside osa infoteeninduses. Asetleidnud muutused. Teatmestu mõiste ja koostis: teatmekogu, kataloogid, kartoteegid ja andmebaasid. Teaviku(te)-, teema- ja leidumusotsingu allikad. Kaart- ja elektronkataloog. Koondkataloogid: Eesti Raamtukoguvõrgu Konsortsiumi ja teiste maade raamatukogude elektronkataloogid. Bibliograafia mõiste. Bibliograafia liigid. Rahvus-, eriala-, raamatuturu- ja koduloo- jm bibliograafiad. Bibliograafilised andmebaasid, Interneti vahendusel kättesaadavad andmebaasid ja bibliograafiad. Faktiotsingu allikad: Teatmeteose mõiste ja liigid. Eestikeelsete teatmeteoste trüki- ja võrguversioonid. Interneti ressursid fakti ja teemaotsingu allikana. Infoallikad ja -otsing – raamatukogu teatmestu, kataloogid, kartoteegid, andmebaasid, teatmematerjalid; bibliograafiad (rahvus- ja erialabibliograafiad, raamatuturubibliograafia, koduloobibliograafia, rahvusvaheline bibliograafia); raamatukoguvälised inforessursid – Interneti ressursid ja andmebaasid Internetis. 4. Klienditeenindaja raamatukogus: teenindaja teadmised, oskused, isikuomadused; teenindaja kutseteadvus ja kutse-eetika. Kirjandus: Annus, E. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisest // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 4 (1993) lk 9–23. Annus, E. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia 1525–1940 valikupõhimõtteist // Keel ja Kirjandus (1994) nr 7, lk 419–421. Ermel, M. «Eesti raamatute üldnimestiku» koostamine 1924–1939 // Tartu Ülikooli Toimetised. Vihik 910 (1990) lk 131–146. Kalvik, M. Eesti bibliograafiaväljaanded minevikus ja tänapäeval // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 5 (1994) lk 105–115. Uverskaja, E. Rahvusbibliograafia rahvuslikud ja rahvusvahelised ülesanded // Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised: Humanoria. A14 (1998) lk 146–151. Bopp, R. E., Smith, L. C. Reference and information services: an introduction. 2nd ed. Engelwood: Libraries Unlimited, Inc., 1995. Grogan, D. Practical reference work. London: Clive Bingley; Munich; New York: K. G. Saur, 1989. Katz, William A. Introduction to reference work. Vol. 1, 2. 6th ed. New York: McGraw Hill, 1992. Modern library technology and reference services. NewYork; London: The Haworth Press, Inc, 1993. 5. moodul: Raamatu, bibliograafia ja raamatukogunduse ajalugu (maht 2 ainepunkti) 1. Eesti raamatu ajalugu (maht 1 ainepunkt) Eesti raamatu arengu tähtsamad etapid. Tänapäeva tähtsamad arengusuunad Eesti raamatuteaduses. Kirjandus: Eesti raamat 1525–1975. Ajalooline ülevaade. Koost V. Miller. Tallinn, 1978. 380 lk. Liivaku, U. Eesti raamatu lugu. Tallinn, 1995 (tänapäevaküsimused). 2. Eesti bibliograafia ajalugu (maht 0,5 ainepunkti) Eesti bibliograafia areng kuni 1917. aastani Eesti jooksva rahvusbibliograafia varasemad katsetused. Johann Heinrich Rosenplänteri «Beiträge...». Õpetatud Eesti Seltsi kalendrid. Bibliofiilide Mihkel Jürgensi ja David Martsoni nimestikud. Ajalehe «Olevik» kuunimestikud. Eesti Üliõpilaste Selts. Ajakiri «Eesti Kirjandus». Varasemad katsetused retrospektiivse rahvusbibliograafia vallas. Esimesed retrospektiivsed ülevaated. Johann Heinrich Rosenplänteri «Bibliotheca esthonica». Õpetatud Eesti Seltsi tegevus andmete täiendamisel. Andreas Johannes Schwabe. Järgnevad üritajad: Mihkel Jürgens, David Martson, August Busch, Oskar Kallas, Eesti Kirjameeste Selts. Pontus von Halleri käsikirjaline nimestik. Eduard August Winkelmann «Bibliotheca Livoniae historica». Kirjandus: Hamburg, I. Eesti bibliograafia ajalugu 19. sajandi lõpuni. – Tln, 1986. – Lk 38–59, 89–133, 178–187. Bibliograafia areng aastatel 1918–1940 Eesti jooksva rahvusbibliograafia areng aastatel 1924–1940. Jooksva rahvusbibliograafia tekkimise eeldused. Tartu Ülikooli Raamatukogu koostajana ja Eesti Kirjanduse Selts väljaandjana. Registratsioonipõhimõtted ilmumahakkamisel ja nende edasine muutumine. Kirjeandmed. Aastanimestike koondköited, lisatud registrid. Üldnimestike registratsiooni täielikkuse probleem. Richard Antiku tegevus retrospektiivse rahvusbibliograafia vallas. «Eesti raamatute üldnimestik 1918–1923». «Eesti ajakirjandus 1766–1930». Evald Blumfeldt, Nigolas Loone «Biblioteca Estoniae historica 1877–1917». Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaated. Herbert Normann «Eesti meditsiiniline bibliograafia». Peeter Saidla «Eesti sõjakirjanduse nimestik». Raamatukogude kataloogid. Ajakirjade sisuregistrid. Ernst Raudsepp «Täielik eesti raamatuturu kataloog». Kirjandus: Ermel, Malle. «Eesti raamatute üldnimestiku» 1924–1939 koostamine // Tartu Ülikooli Raamatukogu 1918–1940: Raamatukogu töid VIII. – Trt, 1990. – Lk 131–144. Annus, Endel. Richard Antik 90 // Keel ja Kirjandus. – 1991. – Nr 4. – Lk 239. Põldmäe, Rudolf. Õpetatud Eesti Seltsi bibliograafilised aastaülevaated // Kultuuriloolisi vahelugemisi. – Tln, 1979. – Lk 210–220. – Sama // Keel ja Kirjandus. – 1978. – Nr 11. – Lk 658–664. Kalvik, Mari. Eesti bibliograafiaväljaanded minevikus ja tänapäeval // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1993. – Tln, 1994. – Lk 105–109. Bibliograafia areng aastatel 1940–1991 Nõukogude Eesti aegse jooksva bibliograafia väljaannete süsteem. Raamatupalat. Raamatukroonikad. Artiklite ja retsensioonide kroonikad. Koondbibliograafiad. Retrospektiivne rahvusbibliograafia Kirjandusmuuseumi eestvedamisel. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programm. Teaduste Akadeemia Raamatukogu rahvusbibliograafia osakond. Endel Annus. Retrospektiivse rahvusbibliograafia programmi osad. Valikuprintsiibid. Koondkataloog. Registrid. Töö sujumine. Eva Vahesalu «Eesti meditsiinikirjandus». Raamatukogunduse bibliograafia. Teatribibliograafia. Osvald Kivi «Bibliographia Uralica». Tõlkekirjanduse nimestikud. Personaalnimestikud. Vaime Kabur. Ajakirjade sisuregistrid. Institutsioonide bibliograafiad. Soovitusnimestikud. Raamatukogude koostööna valminud nimestikud. Keelatud, piiratud levikuga kirjanduse nimestikud. Kirjandus: Laidvee, Leida; Räim, Heino. Eesti raamatute bibliograafia koostamise eelloost // Keel ja Kirjandus. – 1994. – Nr 7. – Lk 421–423. Annus, Endel. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia 1525–1940 valikupõhimõtteist // Keel ja Kirjandus. – 1994. – Nr 7. – Lk 419–421. Kalvik, Mari. Eesti bibliograafiaväljaanded minevikus ja tänapäeval // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1993. – Tln, 1994. – Lk 109–112. Bibliograafia areng aastatel 1992–2000 Uus jooksva rahvusbibliograafia väljaannete süsteem. Retrospektiivse rahvusbibliograafia programmi köidete ilmumine, edasised suundumused. Varasemate traditsioonide jätkumine. Uued suunad bibliograafiate väljaandmisel. Kirjandus: Taal, Kersti. Eesti ajaloo bibliograafia traditsioone jätkamas // Raamatukogu. – 1994. – Nr 4. – Lk 12–13. Maurer, Küllike. Eesti õigusbibliograafia koostamisest // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1993. – Tln, 1994. – Lk 53–56. 3. Eesti raamatukogude ajalugu (maht 0,5 ainepunkti) 13. saj – 1917 Raamatukogud Vana-Liivimaal 13. saj–16. saj algus. Reformatsioon ja uut tüüpi linnaraamatukogude loomine, Tallinna Oleviste kogu. Raamatukogud Rootsi ajal. Tartu Ülikooli raamatukogu. Raamatukogud tsaarivõimu all: Maksuliste eraraamatukogude ja lugemisringide tekkimine 18. saj–19. saj algul. Rahvuslik liikumine ja rahvaraamatukogude tekkimine. Eesti rahvusliku arhiivraamatukogu idee kandjad 19. saj (J. H. Rosenplänter, M. Jürgens, O. Kallas) ning Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukogu asutamine 1909. Raamatukoguliikumine enne I Maailmasõda ja Noor-Eesti. Tartu Ülikooli Raamatukogu (1802) ja teaduslike seltside (Õpetatud Eesti Selts 1838, Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842) raamatukogud. Kirjandus: Kulpa, H. Oskar Kallas ja arhiivraamatukogu // Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed: Uurimusi ja materjale VIII. – Tartu, 1974. – Lk 59–92. Robert, K. Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842–1940) ja tema raamatukogu // Keel ja Kirjandus. – 1992. – Nr 8. – Lk 449–458; Nr 9. – Lk 535–543. Robert, K. Tallinna linna Oleviste raamatukogu ajaloost // Raamatutel on oma saatus: Kirjutisi aastaist 1969–1990. – Tallinn, 1991. – Lk 45–62. Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik Raamatukogu: Koost L. Trikkant. – Tartu, 1977. Tering, A. Ülikooli raamatukogu // Tartu Ülikooli ajalugu kolmes köites 1632–1982: I kd. 1632–1798. – Tallinn, 1982. – Lk 243–254. Veskimägi, K. Eesti raamatukogude ajaloo bibliograafia kuni 1917: 1–2. – Tallinn, 1984–1985. Veskimägi, K. Lühiülevaade raamatukogude ajaloost Eestis XIII saj–1917: Õppematerjal raamatukogunduse ja bibliograafia eriala kaugüliõpilastele. – Tallinn, 1983. Veskimägi, K. Eesti raamatukogude ajalugu. – Tallinn, 2000. Lk 105–296. Raamatukogundus Eesti Vabariigis 1918–1940 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamine ja tegevus raamatukogunduse arendamisel. Avalikkude raamatukogude seadus (1925) ja rahvaraamatukogude areng. Vabaharidusseltsid ja raamatukogud. Raamatukoguhariduse areng. Erialakirjanduse väljaandmine. Kooliraamatukogude areng. Teaduslikud raamatukogud: ERM Arhiivraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Eesti Riigiraamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu. R. Antiku, H. Mugasto, J. Muide, Fr. Puksoo, A. Sibula osa eesti raamatukogunduse arengus. Kirjandus: Antik, R. Eesti rahvuslik Arhiivraamatukogu. – Tartu, 1931. Aasmets, M. Aleksander Sibul ja eesti raamatukogunduse algus // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat: 5 (1993).– Tallinn, 1994. – Lk 84–104. Aasmets, M. Eesti avalike raamatukogude liigitussüsteemist // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat: 2 // Tallinn, 1993. – Lk 46–70. Aasmets, M. Raamatukoguharidus Eestis 1918–1940 // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat: 6. – Tallinn, 1995. – Lk 62–74. Johani, H. Eesti raamatukogunduse rajamine ja areng // Nõukogude Eesti raamatukogundus: 11. – Tallinn, 1981. – Lk 6–39. Lotman, P. Teaduslike raamatukogude arengujooni Eesti Vabariigis 1918–1940 // Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised: 6. – Tallinn, 1997. – Lk 94–114. Läll, L. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing // Nõukogude Eesti raamatukogundus: 14. Tallinn, 1985. – Lk 45–65. Veskimägi, K. Eesti raamatukogude ajalugu. Tallinn, 2000. Lk 297–399. Okupatsioonide aeg 1940–1991 Tsensuur ja raamatukogud. Ajalooliselt kujunenud raamatukogusüsteemi lõhkumine ning ametkondlikkusel põhineva raamatukogusüsteemi kujundamine, uute teadusraamatukogude (Eesti Meditsiiniraamatukogu 1944, Eesti Akadeemiline Raamatukogu 1944) loomine. Raamatukogude ümberkujundamine haridus- ja kultuuriasutustest ideoloogiaasutusteks. Rahvaraamatukogude võrgu tsentraliseerimine. Ülikooliraamatukogude (TÜ, TTÜ) areng. Raamatukoguharidus. ERÜ taastamine. Kirjandus: Johani, H. Eesti raamatukogunduse rajamine ja areng // Nõukogude Eesti raamatukogundus: 11. – Tallinn, 1981. – Lk 6–39. Kalvik, M. Pilguheit raamatukoguharidusele Eestis 1944–1988 // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat: 6. – Tallinn, 1991. – Lk 87–119. Lotman, P. Raamatukogude roll sõjajärgses nõukogude Eestis // Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised: 2. – Tallinn, 1991. – Lk 87–119. Medijainen, E. Esimene nõukogude võimu aasta Eesti raamatukogudes // Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised: 2. – Tallinn, 1991. – Lk 23–49. Noodla, K. Tsensuur Tartu Ülikooli raamatukogudes aastatel 1944–1954 // Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised: 2. – Tallinn, 1991. – Lk 52–81. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu 1919–1989. – Tallinn, 1989. Tammaru, K. Raamatukogude ajaloo uurimisest Eestis // Nõukogude Eesti raamatukogundus: 14. – Tallinn, 1985. – Lk 5–24. Ajakiri Raamatukogu. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Aastaraamat.