Teksti suurus:

Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine Parandusõpperühma töökorralduse alused

Väljaandja:Haridusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.03.2005
Avaldamismärge:

Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine Parandusõpperühma töökorralduse alused

Vastu võetud 02.06.1999 nr 34
RTL 1999, 98, 1196
jõustumine 19.06.1999

Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine

 

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

03. 01. 2002/2 (RTL 2002, 8, 68) vastavalt § 5

 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497) paragrahvi 15 lõike 5 alusel haridusminister määrab:

 

Kinnitada parandusõpperühma töökorralduse alused (juurde lisatud).

 

Kinnitatud

Haridusministri

2. juuni 1999. a

määrusega nr 34

 

Parandusõpperühma töökorralduse alused

 

I. ÜLDSÄTTED

 

[punkti 1 sõnastus kuni 31. 08. 2002]

1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.-9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhihariduse ja üldkeskhariduse riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.

 

[punkti 1 sõnastus alates 01. 09. 2002]

1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.–9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.

 

[RTL 2002, 8, 68 - jõust vastavalt § 5]

 

[punkti 2 sõnastus kuni 31. 08. 2002]

2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.

 

[punkti 2 sõnastus alates 01. 09. 2002]

2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.

 

[RTL 2002, 8, 68 - jõust vastavalt § 5]

 

3. Parandusõppe tunnid on ette nähtud ka neile 1. ja 2. klassi õpilastele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.

 

4. Õpilastele, kelle õpetamine toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel, parandusõpet ei rakendata.

[RTL 2002, 8, 68 - jõust 19. 01. 2002]

 

II. PARANDUSÕPPERÜHMA TÖÖKORRALDUSE ALUSED

 

5. Õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja ülesanne. Õpilasele, kes nõustamisele ja tunnivälisele abile vaatamata ei suuda õppekava nõudeid täita, seatakse sisse "Õpilase vaatluse kaart" (edaspidi kaart). Klassijuhataja, õpilast õpetavate õpetajate ja parandusõppe õpetajaga koostöös otsustatakse iga lapse puhul eraldi, mida kaardi põhjal jälgitakse.

 

6. Kaardi põhjal kogutud andmestikku analüüsivad koos logopeed, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Analüüsi põhjal tehakse õppetöö tõhustamise või individuaalse õppekava koostamise või parandusõppe rakendamise või õpilase nõustamiskomisjoni suunamise otsus.

 

7. 1.-2. klassi õpilase võib viia parandusõppele koolianalüüsi või eriarsti soovituse alusel. 3.-9. klassi õpilane viiakse parandusõppele eriarsti soovituse alusel. Õpilase parandusõpperühma viimise otsus kooskõlastatakse lapsevanema või eestkostjaga.

 

8. Parandusõppele viidavate õpilaste nimekirjad kinnitab õppenõukogu üheks õppeaastaks esimese õppeveerandi jooksul, 1. klassi õpilaste nimekirja kinnitab õppenõukogu teise õppeveerandi lõpul. Parandusõpet vajavad õpilased selgitatakse välja jooksva õppeaasta viimasel õppeveerandil.

 

9. Parandusõpperühma koormus 1.-2. klassis on kuni neli tundi nädalas, 3.-4. klassis kuni kolm tundi nädalas ja 5.-9. klassis üks tund nädalas. Parandusõpperühma suurus on 6-8 õpilast. Parandusõpperühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.

 

10. Parandusõppe tunnid viiakse üldjuhul läbi tunniplaani välisel ajal rühma- või individuaaltegevustena. 1.-4. klassis võivad õpilased parandusõppe tundides osaleda üks kord nädalas ühe tunni ulatuses klassi ainetundide ajal. Tunniplaani koostab parandusõppe õpetaja, selle kinnitab direktor.

 

11. Parandusõppe õpetaja üldtööaja sisse kuulub:

1) parandusõppe tundide läbiviimine;

2) aineõpetajate, lapsevanemate ja õpilaste nõustamine;

3) õpiraskustega õpilaste väljaselgitamine, uurimine ja nõustamine;

4) uurimis- ja metoodilise materjali koostamine ja ettevalmistamine;

5) osalemine individuaalsete õppekavade koostamises ja hindamisaluste väljatöötamises;

6) konsulteerimine spetsialistidega.

 

12. Parandusõppe rakendamisel on vajalikud järgmised dokumendid:

1) parandusõppes osalevate õpilaste nimekiri, mille on kinnitanud õppenõukogu;

 

2) kaart iga parandusõppel oleva õpilase kohta ja õpilase arengut kajastavad materjalid (hinnangud, järeldused, kokkuvõtted, uurimistulemused, iseloomustused vm);

3) parandusõpperühma tööplaan (soovitavalt kuude kaupa);

4) parandusõppe tundide plaan ja õpetaja töögraafik.

 

13. Parandusõpperühma töö kohta arvestuse pidamiseks kasutatakse klassipäeviku (1.-9. klass) vormi. Eraldi peetakse päevikus arvestust parandusõpperühma väliste konsultatsioonide ja nõustamise kohta.

 

14. Parandusõppe rahastamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.

 

 

Lisa
parandusõpperühma töökorralduse aluste juurde

>

>

>

>

>

>

>