Väljaandja: Sotsiaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 04.07.2003 Avaldamismärge: Raseduskatkestusandmekogu asutamine Raseduskatkestusandmekogu pidamise põhimäärus Raseduskatkestusandmekogu registreerimiskaardi täitmise juhend Vastu võetud 02.06.1999 nr 43 AVALDATUD : RTL 1999, 102, 1263 REDAKTSIOON : Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 RTL 2001, 138, 2046 Sotsiaalmin m 19.08.1999 Nr.56 jõust.03.09.1999 RTL 1999, 123, 1697 Raseduskatkestusandmekogu asutamine   Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RT I 1998, 107, 1766) paragrahvi 15 ja paragrahvi 17 lõike 1 ning andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) paragrahvi 39 lõike 1 alusel määran: 1. Asutada Sotsiaalministeeriumi andmekogu nimega raseduskatkestusandmekogu. 2. Kinnitada raseduskatkestusandmekogu pidamise põhimäärus (juurde lisatud). 3. Kinnitada andmete registreerimiskaardi vorm ja täitmise juhend (juurde lisatud). (Kehtetu vormi osas - Sotsiaalmin m 19.08.1999 Nr.56 jõust.03.09.1999) 4. Kõikidel tervishoiuasutustel ja eraarstidel, kus toimub kas raseduse katkestamine või katkenud rasedusega naistele arstiabi osutamine, esitada raseduskatkestusandmekogusse registreerimiskaardil ettenähtud andmed tagasiulatuvalt alates 6. novembrist 1998. a. 5. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudil kui raseduskatkestusandmekogu volitatud töötlejal korraldada abordikaartidega senikogutud kasutatavate andmete ülekandmine raseduskatkestusandmekogusse.       Kinnitatud sotsiaalministri 2. juuni 1999. a määrusega nr 43 RASEDUSKATKESTUSANDMEKOGU PIDAMISE PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED   1. Raseduskatkestusandmekogu (edaspidi andmekogu) pidamise eesmärk on kõikides riigi-, munitsipaal- ja eratervishoiuasutustes (edaspidi tervishoiuasutus) toimunud raseduskatkestuste registreerimine ja arvestuse korraldamine ning perepoliitika väljatöötamiseks vastava meditsiiniandmekogu pidamine, täitmaks raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse paragrahvides 16, 17 ja 18, rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) § 3 punktides 2, 3 ja 4, §-des 5 ja 6, § 8 lõike 1 punktides 1, 2, 6 ja 8 ja §-s 14 ning Sotsiaalministeeriumi põhimääruses toodud ülesandeid. (Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) 2. Andmekogu ametlik nimi on raseduskatkestusandmekogu (inglise keeles Estonian Abortion Registry). 3. Andmekogu peetakse infotehnoloogilise ühetasandilise andmebaasina.   II. ANDMEKOGU PIDAMISE KORD   4. Andmekogusse kantakse alljärgnevad andmed: 1) tervishoiuasutuse/eraarsti andmed: - tervishoiuasutuse kood / eraarsti litsentsi number; - registreerimiskaardi number; - naise tervishoiuasutusse saabumise ja sealt lahkumise kuupäev; 2) andmed raseda kohta: (Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) - isikukoodi seitse esimest kohta (isikukoodi puudumisel sünniaeg); - rahvus; - elukoht (ainult valla, linna või alevi täpsusega); - tavategevusala; - haridus; - perekonnaseis (sh abielu registreerimise või vabaabielu alustamise aeg); 3) varasemate sünnituste ja abortlõppega raseduste andmed: - varasemate sünnituste arv (nii elus- kui surnultsünniga); - varasemate abortlõppega raseduste arv; - eelmise sünnituse kuupäev; - eelmise abordi aeg ja liik; 4) andmed käesoleva abordi kohta: - viimase menstruatsiooni algus; - raseduskestus; - vahetult enne käesolevat rasedust kasutatud rasestumisvastased vahendid; - abordi teostamise aeg; - abordi liik; - abordi meetod; - valutustamine; - terapeutilise abordi näidustus; - abordi tüsistused; - raviarsti nimi, arstikood ja allkiri. 5. Andmekogusse kantakse andmed registreerimiskaardilt (vt lisa 1). Kaart täidetakse iga raseduse katkemise või katkestamise korral (v.a emakaväline rasedus). Kaardivormi ning kogumisele ja töötlemisele kuuluvate andmete koosseisu kehtestab sotsiaalminister. 6. Andmete esitajad on rasedusi katkestavad ja katkenud rasedusega naistele arstiabi osutavad kõik Eesti tervishoiuasutused ja eraarstid. 7. Andmete esitajad edastavad täidetud registreerimiskaardid kuude kaupa andmekogusse nii, et eelneva kuu kaardid laekuvad hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. 8. Andmekogu volitatud töötleja tagab, et andmekogu on organisatsiooni-, tark- ja riistvarameetmetega kaitstud andmete loata töötlemise, sealhulgas kasutamise, hävitamise ja muutmise eest. 9. Andmekogu volitatud töötleja rakendab andmekogu kaitsmiseks sellised meetmed, et on välditud: - kõrvaliste/kolmandate isikute juurdepääs andmetöötluseks kasutatavatele seadmetele; - andmekandjate omavoliline lugemine, kopeerimine ja nende muutmine või kaasaviimine; - andmetöötlussüsteemi omavoliline kasutamine andmete edastamiseks andmesidevahendite abil; - andmesaajate juurdepääs neile mittelubatud (väljaandmiseks ja kasutamiseks mitteettenähtud) andmetele; - andmete töötlemine mittesihipäraselt (mitte tööülesannete kohaselt); - andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transpordil andmete omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine ning kustutamine. 10. Andmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse andmebaasis kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni. (Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) 11. Andmekogu volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajatele järelepärimisi, kui andmed on jäetud andmata või vajavad täpsustamist. 12. Ebaõigete andmete ilmsikstulekul parandab andmekogu volitatud töötleja kohe vea. 13. Andmed kustutatakse andmekogust, kui andmed raseduskatkestuse kohta on andmekogusse kantud ebaõigete dokumentide alusel või vigade tõttu kande tegemisel. 14. Andmekogu andmeid (sh registreerimiskaarte algdokumendina) säilitatakse 50 aastat, mille järel antakse nad seadustes sätestatu kohaselt arhiivi.   III. ANDMETE VÄLJASTAMISE KORD   15. Andmekogusse kantud andmed on avalikud, kui seadustest ei tulene teisiti. (Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) 16. (Kehtetu - Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) 17. Andmekogusse kantud andmetele ja andmete alusdokumentidele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seaduse ja andmekogude seadusega. (Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) 18. (Kehtetu - Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) 19. Andmekogust väljastatud andmeid on lubatud kasutada vaid seaduses või selle alusel antud õigusaktis ettenähtud korras, asutustel vaid seadusega ja selle alusel antud õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks. (Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) 20. (Kehtetu - Sotsiaalmin m 19.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 138, 2046) 21. Andmekogu volitatud töötleja peab arvestust, kellelt, millal ja millised andmed on saadud ning kellele, millal ja millised andmed on väljastatud.   IV. ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD   22. Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad andmekogu vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. 23. Andmekogu üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda andmekogusse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ning saada teavet andmete andmekogust väljastamise ja kasutamise kohta. 24. Andmekogu pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on andmekogu volitatud töötleja kohustatud kõrvaldama järelevalvet teostanud isikute ettekirjutustes kajastatud puudused nende määratud tähtajaks.   V. ANDMEKOGU FINANTSEERIMISE KORD   25. Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest andmekogu vastutava töötleja vahenditest, mis on näidatud informaatikakulude eelarvereal.   VI. ANDMEKOGU LIKVIDEERIMISE KORD   26. Andmekogu likvideeritakse või korraldatakse ümber seadustes ettenähtud korras. Andmekogu likvideerimise otsustab Sotsiaalministeerium. 27. Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse, arhiveerimine, kuulumine hävitamisele ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. 28. Andmete üleandmine toimub andmekogu volitatud töötleja poolt vastutava töötleja vastutusel ning riikliku andmekaitse järelevalveasutuse ja Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna volitatud ametiisiku juuresolekul. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse vastav akt.     Kinnitatud sotsiaalministri 2. juuni 1999. a määrusega nr 43 RASEDUSKATKESTUSANDMEKOGU REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND   Raseduskatkestusandmekogu andmete registreerimiskaart (edaspidi abordikaart) on kaheleheküljeline dokument, mille esimene lehekülg omab isekopeeruvat koopialehekülge (vt lisa). Andmekogusse saadetaval isekopeeruval leheküljel on kaetud raseda isikukoodi neli viimast numbrikohta ning ees- ja perekonnanime ala. Abordikaardi täidab raviarst, kusjuures isekopeeruvale leheküljele, mis esitatakse raseduskatkestuse andmekogu volitatud töötlejale, raseda nimi ei jäädvustu. Nõuetele vastavalt täidetud ühe kuu abordikaardid edastatakse ettenähtud turvanõudeid järgides raseduskatkestusandmekogu volitatud töötleja kätte hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Isikuandmed kantakse abordikaardile abivajaja ütluse või vastavasisuliste dokumentide alusel. Abordikaardi täitmise eest vastutab tervishoiuasutuse vastava osakonna juhataja/esimees. Registreerimiskaardile kantud andmete õigsuse eest vastutab abordikaardi täitja. Abordikaardi täitmine on kohustuslik kõikidel tervishoiuasutustel ja eraarstidel, kes tegelevad raseduse katkestamisel või katkenud rasedusega naistele arstiabi osutamisega, ja kõikide abordiliikide korral (v.a emakaväline rasedus). Abordikaardi täitmisel tehakse üldjuhul vastavasse kasti kas rist või kirjutatakse andmed numbri või tekstina. Raseduse katkemise või katkestamise kohta kogutakse järgmisi andmeid: 1. Tervishoiuasutus Märgitakse tervishoiuasutuse kood, eraarst märgib litsentsi numbri. 2. Kaardi number Märgitakse haigusloo number. 3. Isikukood/sünniaeg Eesti kodaniku isikukoodi puudumisel märgitakse sünniaeg (aasta kaks viimast numbrit, kuu ja kuupäev). Välisriigi kodaniku isikukoodi ei märgita, neil märgitakse sünniaeg. 4. Rahvus Märgitakse enesemääratluse järgi sõnades, soovitavalt trükitähtedega. 5. Nimi Märgitakse trükitähtedega ees- ja perekonnanimi/-nimed. 6. Elukoht Märgitakse alaline/püsielukoht (valla/alevi/linna ja maakonna täpsusega). Abordikaardile märgitakse tegelik püsielukoht ka siis, kui naise passi on kirjutatud teine aadress. Välisriikides alaliselt elava isiku kohta täidetakse küsimuse kõik osised. 7. Tavategevusala Töötav on isik, kellel on seaduslik rahasissetulekut andev tegevus sõltumata tegevuse vormist (palgatöötaja, ettevõtja, talunik, individuaaltöötaja, vabakutseline jne). Töötu on isik, kes on ilma igasuguse elatist andva tööta, otsib tööd ning on valmis töö saamisel kohe täisajaga tööle asuma. Ajateenija on sõjaväes või sellega võrdsustatud asendusteenistuses viibiv isik. Kinnipeetav on vabaduskaotuskaristust kandev isik. (Üli)õpilane on kehtestatud haridussüsteemis nn pidevõppija sõltumata õppevormist, ka õppepraktikal viibija. Täiend- või ümberõppe puhul tuleb lähtuda õppimisele eelnenud seisundist. Kui õppija elatus põhiosas õpingute kõrval tehtavast tööst (nt töötas ja õppis õhtukoolis), loetakse ta töötavaks. Pensionär on pensioni saav isik, välja arvatud invaliidsuspensioni saav isik. Kui pensionär saab oma põhielatise tööst, on ta töötav isik. Töövõimetu on invaliidsuspensioni saav isik. Kui niisugune isik saab oma põhielatise tööst, on ta töötav isik. Kodused on koduperenaised, lapsehoolduspuhkusel viibivad emad, ka samal põhjusel akadeemilisel puhkusel olevad emad (kuni kolmeaastane vahe eelmise lapse sünnist). Juhul kui naine on läinud enne kolme aasta möödumist tööle või teeb lepingulist tööd, on ta töötav isik. Mitme ameti või tegevusala üheaegsel esinemisel (nt mitmel töökohal töötajad, töötav üliõpilane, väikese töötunniarvuga töötav pensionär), kirjutatakse isiku enda hinnangust lähtuv peamine amet/tegevusala. Töötava isiku kohta kirjutatakse sõnadega tema amet: st töö, mida isik teeb (mitte töökoht). Üldnimetus (nagu direktor, teadur, insener, juhataja, meister, operaator, laborant, inspektor, kontrolör, brigadir, tööline, teenistuja, assistent) ei ole piisav, vaja on piiritleda tehtava töö sisu. Näiteks inseneri asemel tuleks kirjutada eletroonikainsener või töökaitseinsener; teaduri asemel keemik, füüsik, bioloog, botaanik või geograaf; meistri asemel mis ala meister või hoopis kutsekooli meister; operaatori asemel kas arvutioperaator või hoopis tehases või kaevanduses töötav operaator; laborandi asemel kas keemia- ja füüsikalaborant või meditsiiniasutuse laborant; inspektori asemel kas ohutustehnika-, hinna-, tolli- või politseiinspektor; kontrolöri asemel pileti- või kvaliteedikontrolör. Mittetöötava isiku puhul tehakse vastavasse kasti ainult rist. 8. Haridus Märgitakse omandatud kõrgeim lõpetatud haridusaste. Algharidus või vähem märgitakse isikutel, kellel puudub põhiharidus. Põhiharidus märgitakse isikutel, kellel puudub keskharidus, kuid kes on lõpetanud vähemalt 7-9 klassi. Keskharidus märgitakse keskkooli, kutsekeskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, kommertskooli või muu üldkeskharidust andva õppeasutuse lõpetanutele. Keskeriharidus märgitakse tehnikumi, pedagoogika-, meditsiini-, muusikakooli või muu keskeriõppeasutuse lõpetanutel. Rakenduskõrgharidus ehk esimese astme kõrgharidus märgitakse rakenduskõrgkooli lõpetanutel ja isikutel, kes omandasid kõrgemas õppeasutuses esimese astme kõrghariduse (ei omandanud magistrikraadi). Ülikooliharidus ehk teise astme kõrgharidus märgitakse kõrgema õppeasutuse lõpetanutel, kes on saanud diplomeeritud spetsialisti, magistri või doktori diplomi. Eestis loetakse ajavahemikul 1944-1992 kõrgkooli lõpetanud diplomeeritud spetsialistid ülikooliharidusega isikuteks. 9. Perekonnaseis Märgitakse perekonnaseis viie variandi alusel. Registreeritud abielus on isik, kes on ametlikult registreeritud abielus, mis on seadusjõuline ega ole lõppenud abikaasa surmaga, abielulahutusega või muul viisil. Isik on registreeritud abielus olev ka siis, kui ta enam abikaasaga tegelikult koos ei ela, kusjuures abielulahutus on vormistamata. Registreeritud abielu puhul märgitakse ka selle sõlmimise aeg - päev, kuu ja aasta kaks viimast numbrit; vabaabielu korral märgitakse ka selle algus - kuu ja aasta kaks viimast numbrit. Vabaabielu olemasolu märgitakse naise enesemääratluse kohaselt. 10. Varasemate sünnituste arv Sisaldab kõiki sünnitusi, nii elus- kui surnultsünniga lõppenuid kokku. Kui varasemate sünnituste arv on mingil põhjusel teadmata, märgitakse vastavatesse kastidesse 99. 11. Varasemate abortlõppega raseduste arv Sisaldab kõiki abortlõppega rasedusi kokku. Tähistused RHK-10 (rahvusvahelise haiguste klassifikaatori) klassi O alusel vastavalt: - spontaanabort - koodtähis 03; - legaalne abort (raseduse katkestamine naise soovil kuni 12. rasedusnädalani, ka miniabort) - 04; - terapeutiline abort (st raseduse katkestamine meditsiininäidustustel) - 04; - emakaväline rasedus - 00; - muu abort - vastavalt kas 01 või 02 või 05 või 06. Kui varasemate abortlõppega raseduste arv ei ole teada, märgitakse kasti 99. 12. Eelmise sünnituse kuupäev Märgitakse päev, kuu ja aasta. 13. Eelmise abordi aeg ja liik Abordi aeg - märgitakse kuu ja aasta. Abordi liik märgitakse ristiga vastavas kastis. 14. Viimase menstruatsiooni algus Märgitakse päev, kuu ja aasta. 15. Raseduskestus Märgitakse raseduskestus (st täpseim määratud raseduskestus, mõõdetuna alates viimase normaalse menstruaalperioodi esimesest päevast või ultrahelidiagnostika abil) täisnädalates. 16. Vahetult enne käesolevat rasedust kasutatud RVV Märgitakse vahetult enne käesolevat rasedust kasutatud rasestumisvastane vahend (RVV), st millist vahendit kasutades rasestuti. Vastavasse kasti märgitakse rist. Tähistused: OK - oraalne kontratseptsioon, ESV - emakasisene vahend. 17. Abordi teostamise aeg Märgitakse päev, kuu, aasta ning tund ja minut. 18. Abordi liik Märgitakse rist vastavasse kasti. Tähistuste selgitus: - legaalne abort - raseduse katkestamine naise soovil kuni 12. rasedusnädalani (v.a miniabort, mis märgitakse oma kasti); - miniabort - legaalne abort, menstruatsioonipeetus kuni 20 päeva; - terapeutiline abort - raseduse katkestamine meditsiininäidustustel; - kriminaalne abort - raseduse ebaseaduslik katkestamine. 19. Abordi meetod Märgitakse rist vastavasse kasti. Tähistuste selgitus: - medikamentoosne induktsioon - intraamniaalne instillatsioon või induktsioon spetsiaalsete medikamentidega (nt prostaglandiinid); - antiprogesteroon ehk mifepristoon ehk RU 486. 20. Valutustamine Märgitakse rist vastavasse kasti. 21. Terapeutilise abordi näidustus Märgitakse terapeutilise abordi näidustuse diagnoos sõnadega ja selle kood RHK-10 alusel. 22. Abordi tüsistused Märgitakse 24 tunni jooksul tekkinud aborditüsistuste andmete kohta rist vastavasse kasti. 23. Raviarst Märgitakse raviarsti ees- ja perekonnanimi (loetavalt), arstikood ja allkiri. Abordikaartide saadetise kaaskirja andmestik   Tervishoiuasutus/eraarst   Litsentsi number/kood   Aasta ja kuu   Abordikaartide arv   Kuupäev   Allkiri Lisa Sotsiaalministri 02. juuni 1999.a määruse nr 23 juurde [RTL 2001, 138, 2046 - jõust.01.01.2002]