Eesti Vabariigi ja Austraalia vaheline sotsiaalkindlustusleping
Vastu võetud 14.09.2015
Eesti Vabariigi ja Austraalia vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi ja Austraalia (edaspidi lepingupooled),
soovides tugevdada kahe riigi vahelisi sõbralikke suhteid
ja
olles otsustanud koordineerida oma sotsiaalkindlustussüsteemid ning vältida lähetatud töötajate topeltkindlustuskaitset,
on kokku leppinud järgmises.
I OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
1. Lepingus kasutatud mõistetel on alljärgnev tähendus, kui kontekstist ei tulene teisiti:
(a) hüvitis tähendab ühe lepingupoole pensioni, mis on sätestatud selle lepingupoole õigusaktides ja hõlmab mis tahes maksmisele kuuluvaid täiendavaid summasid, suurendusi või lisasid, kuid Austraalia puhul ei hõlma see kogumispensioni tagatist käsitlevates õigusaktides sätestatud hüvitisi, makseid ega õigusi;
(b) pädev võimuorgan tähendab
Austraalia puhul selle Austraalia Liidu ministeeriumi juhti, kes vastutab lepingu artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i nimetatud õigusaktide eestälja arvatud lepingu II osa kohaldamise puhul (kaasa arvatud lepingu teiste osade kohaldamise puhul, kui need mõjutavad seda osa) nendel juhtudel, kui pädeva võimuorgani all mõeldakse maksuameti peadirektorit või maksuameti peadirektori volitatud esindajat, ja
Eesti Vabariigi puhul Sotsiaalministeeriumi, välja arvatud lepingu II osa kohaldamise puhul (kaasa arvatud lepingu teiste osade kohaldamise puhul, kui need mõjutavad seda osa) nendel juhtudel, kui pädeva võimuorgani all mõeldakse Rahandusministeeriumi;
(c) pädev asutus tähendab institutsiooni või asutust, kes rakendab kohaldatavaid õigusakte;
(d) kindlustusperiood Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt tähendab sotsiaalmaksu maksmise, elamise või töötamise perioodi ning õigusaktide alusel nendega võrdsustatud perioode;
(e) õigusaktid tähendavad
Austraalia puhul lepingu artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i nimetatud õigusakte, välja arvatud lepingu II osa kohaldamise puhul (kaasa arvatud lepingu teiste osade kohaldamise puhul, kui need mõjutavad seda osa) nendel juhtudel, kui õigusaktide all mõeldakse lepingu artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii nimetatud õigusakte, ja
Eesti Vabariigi puhul lepingu artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i nimetatud õigusakte, välja arvatud lepingu II osa kohaldamise puhul (kaasa arvatud lepingu teiste osade kohaldamise puhul, kui need mõjutavad seda osa) nendel juhtudel, kui õigusaktide all mõeldakse lepingu artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud õigusakte;
(f) Austraalias tööealisena elatud periood tähendab Austraalia õigusaktides sellisena määratletud perioodi, kuid ei hõlma perioodi, mida loetakse lepingu artikli 11 kohaselt perioodiks, mil isik oli Austraalia elanik.
2. Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse lepingus määratlemata mõisteid kohaldatavates õigusaktides ja muus riigisiseses õiguses määratletud tähenduses.
Artikkel 2
Lepingu kohaldamisala
1. Lepingut kohaldatakse alljärgnevate lepingu allkirjastamise kuupäeva seisuga kehtivate õigusaktide suhtes ja kõikide nende õigusaktide suhtes, millega neid muudetakse, täiendatakse või asendatakse:
(a) Austraalia puhul:
(i) seadused, mis moodustavad sotsiaalkindlustusalase õiguse, kuivõrd need õigusaktid sätestavad vanaduspensioni, kohalduvad vanaduspensionile või mõjutavad vanaduspensioni;
(ii) kogumispensioni tagatist käsitlevad õigusaktid, mis on lepingu allkirjastamise ajal osa 1992. aasta kogumispensioni tagatise (korralduse) seadusest, 1992. aasta kogumispensioni tagatise tasustamise seadusest ja kogumispensioni tagatise (korralduse) määrustest;
(b) Eesti Vabariigi puhul:
(i) õigusaktid, mis käsitlevad kohustuslikku riiklikku pensionikindlustust vanaduse ja toitja kaotuse korral, välja arvatud represseeritud isikutele antud pensioniõigusi ja kohustusliku kogumispensioni maksmist;
(iii) sõltumata käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktist ii ei kohaldu leping töötushüvitistele.
2. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei hõlma kummagi lepingupoole õigusaktid teisi sotsiaalkindlustust käsitlevaid lepinguid, mille üks või teine lepingupool on sõlminud kolmanda osapoolega.
3. Lepingut kohaldatakse tulevikus jõustuvate õigusaktide suhtes, millega laiendatakse ühe või teise lepingupoole olemasolevaid õigusakte uutele hüvitisesaajate rühmadele, üksnes siis, kui pädevad võimuorganid selles kirjalikult kokku lepivad.
Artikkel 3
Lepingu subjektid
Lepingut kohaldatakse isiku suhtes, kes:
(a) on või on olnud Austraalia elanik või
(b) on või on olnud Eesti elanik ja kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud Eesti Vabariigi õigusakte.
Artikkel 4
Võrdne kohtlemine
Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohtleb lepingupool võrdselt kõiki isikuid, kelle suhtes lepingut kohaldatakse, seoses hüvitiste saamise õigust ja hüvitiste maksmist puudutavate õiguste ja kohustustega, olenemata sellest, kas need õigused ja kohustused tulenevad otse selle lepingupoole õigusaktidest või käesolevast lepingust.
Artikkel 5
Hüvitiste eksport
1. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, maksab lepingupool hüvitisi isikutele, kes elavad ja viibivad ühe või teise lepingupoole territooriumil.
2. Austraalia puhul makstakse kõiki lepingus sätestatud hüvitisele lisaks makstavaid täiendavaid summasid, suurendusi või lisasid väljaspool Austraaliat elavale isikule ainult 1991. aasta sotsiaalkindlustuse seaduses sätestatud perioodi eest.
3. Eesti Vabariigi puhul määratakse ja makstakse rahvapensioni ainult Eesti Vabariigi territooriumil elavatele isikutele.
II OSA
KINDLUSTUSKAITSE ULATUST KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 6
Käesoleva osa kohaldamine
Käesolevat osa kohaldatakse vaid juhul, kui töötaja ja/või tööandja suhtes kohaldatakse peale käesoleva osa ka mõlema lepingupoole õigusakte seoses töötaja tehtud töö ja töö eest makstud tasuga.
Artikkel 7
Diplomaatilised ja konsulaarsuhted
Leping ei mõjuta 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni sätteid.
Artikkel 8
Topeltkindlustuskaitse vältimine
1. Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse juhul, kui töötaja töötab ühe lepingupoole territooriumil, töö ja selle eest makstava tasu suhtes töötajale ja tema tööandjale ainult selle lepingupoole õigusakte.
2. Kui töötaja:
(a) on hõlmatud ühe lepingupoole (edaspidi esimene lepingupool) õigusaktidega;
(b) lähetati töötama esimese lepingupoole valitsuse poolt teise lepingupoole (edaspidi teine lepingupool) territooriumile enne käesoleva osa jõustumise kuupäeva, käesoleva osa jõustumise kuupäeval või pärast käesoleva osa jõustumise kuupäeva;
(c) töötab teise lepingupoole territooriumil esimese lepingupoole valitsuse teenistuses ja
(d) ei tööta alaliselt teise lepingupoole territooriumil,
kohaldatakse töötaja ja tööandja suhtes seoses käesoleva osa jõustumise järel tehtud tööga ja selle töö eest makstud tasuga ainult esimese lepingupoole õigusakte. Selle lõike kohaldamisel hõlmab mõiste „valitsus” Austraalia puhul Austraalia poliitilist allüksust või kohalikku omavalitsust ja Eesti Vabariigi puhul valitsusasutust Vabariigi Valitsuse seaduses määratletud tähenduses või kohalikku omavalitsust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses määratletud tähenduses.
3. Kui töötaja:
(a) on hõlmatud ühe lepingupoole (edaspidi esimene lepingupool) õigusaktidega;
(b) lähetati töötama tööandja poolt, kelle suhtes kohaldatakse esimese lepingupoole õigusakte, teise lepingupoole (edaspidi teine lepingupool) territooriumile enne käesoleva osa jõustumise kuupäeva, käesoleva osa jõustumise kuupäeval või pärast käesoleva osa jõustumise kuupäeva;
(c) töötab teise lepingupoole territooriumil tööandja või selle tööandjaga seotud üksuse teenistuses ja
(d) ei tööta alaliselt teise lepingupoole territooriumil ning ajast, kui töötaja saadeti töötama teise lepingupoole territooriumile, ei ole möödunud nelja aastat,
kohaldatakse töötaja ja tööandja suhtes seoses käesoleva osa jõustumise järel tehtud tööga ja selle töö eest makstud tasuga ainult esimese lepingupoole õigusakte.
4. Lepingu artikli 8 lõike 3 punkti c kohaldamisel on üksus tööandjaga seotud üksus, kui see üksus ja tööandja on ühe ja sama täis- või enamusosalusega kontserni liikmed.
Artikkel 9
Erikokkulepped
Pädevad võimuorganid või nende määratud pädevad asutused võivad kirjalikult kokku leppida konkreetse isiku või konkreetse isikute rühma suhtes käesoleva osa sätete kohaldamise muutmises.
III OSA
AUSTRAALIA HÜVITISI KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 10
Eesti Vabariigis elamine või viibimine
Kui isik vastaks Austraalia õigusaktide või käesoleva lepingu kohaselt Austraalia hüvitise saamise tingimustele, ent ta ei ole Austraalia elanik ega viibi Austraalias hüvitise taotluse esitamise kuupäeval, aga ta:
(a) on Austraalia või Eesti elanik ja
(b) viibib Austraalias või Eesti Vabariigis,
loetakse seda isikut nimetatud taotluse esitamisel Austraalia elanikuks ja nimetatud kuupäeval Austraalias viibivaks, kui ta on teataval ajal olnud Austraalia elanik.
Artikkel 11
Perioodide liitmine Austraalia hüvitiste saamise õiguse tuvastamiseks
1. Kui isik, kellele käesolev leping kohaldub, on lepingu alusel taotlenud Austraalia hüvitist ning tal on kogunenud:
(a) periood Austraalia elanikuna, mis on lühem kui periood, mille alusel oleks isikul Austraalia õigusaktide kohaselt õigus sellel alusel hüvitist saada;
(b) Austraalias tööealisena elatud periood, mis on selle isiku puhul käesoleva artikli lõikes 4 viidatud perioodiga võrdne või sellest pikem; ja
(c) Eesti Vabariigi õigusaktide kohane kindlustusperiood,
võetakse Eesti Vabariigi õigusaktide kohast kindlustusperioodi Austraalia hüvitise taotlemisel arvesse ainult selleks, et kõik asjakohastes Austraalia õigusaktides kehtestatud miinimumperioodid selle hüvitise saamiseks oleksid täidetud, ning eelnimetatud perioodi loetakse perioodiks, mil isik oli Austraalia elanik.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, kui isik:
(a) on olnud katkematult Austraalia elanik lühemat aega kui Austraalia õigusaktides isikule hüvitise saamise õiguse tekkimiseks sätestatud minimaalne katkematu periood ja
(b) tal on kogunenud Eesti Vabariigi õigusaktide kohane kindlustusperiood kahe või enama eraldi perioodina, mis on kokku võrdne käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud minimaalse perioodiga või ületab seda,
loetakse kõiki Eesti Vabariigi õigusaktide kohaseid kindlustusperioode üheks katkematuks perioodiks.
3. Kui isiku periood Austraalia elanikuna ja Eesti Vabariigi õigusaktide kohane kindlustusperiood kattuvad, võetakse kattuvat perioodi käesoleva artikli kohaldamisel arvesse üks kord ainult Austraalia poolt kui perioodi Austraalia elanikuna.
4. Minimaalne käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel arvesse võetav Austraalias tööealisena elatud periood on 12 kuud, millest vähemalt kuus kuud peab olema katkematu.
Artikkel 12
Austraalia hüvitiste arvutamine
1. Kui väljaspool Austraaliat viibivale isikule makstakse Austraalia hüvitist ainult käesoleva lepingu alusel, tehakse käesoleva artikli lõiget 2 arvestades selle hüvitise summa kindlaks Austraalia õigusaktide kohaselt.
2. Kui isik viibib Austraalias ajutiselt, jätkatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist 26 nädala jooksul alates isiku saabumisest Austraaliasse.
3. Kui Austraalias viibivale isikule makstakse Austraalia hüvitist ainult käesoleva lepingu alusel, tehakse käesoleva artikli lõiget 4 arvestades selle hüvitise määr kindlaks:
(a) arvutades selle isiku sissetuleku Austraalia õigusaktide järgi, aga jättes arvestusest välja kõik Eesti Vabariigi õigusaktide kohased hüvitised, mida isikul või tema abikaasal, elukaaslasel või registreeritud elukaaslasel on õigus saada;
(b) arvates Austraalia hüvitise maksimummäärast maha Eesti Vabariigi õigusaktide kohase hüvitise summa, mida isikul on õigus saada, ja
(c) kohaldades ülejäänud hüvitisele, mis on saadud käesoleva artikli lõike 3 punkti b alusel, Austraalia õigusaktides kehtestatud asjakohast arvestusmäära, võttes isiku sissetulekuna arvesse käesoleva artikli lõike 3 punkti a järgi arvutatud summat.
4. Kui isik lahkub ajutiselt Austraaliast, jätkatakse lõike 3 kohaldamist 26 nädala jooksul pärast isiku lahkumist Austraaliast.
5. Kui ühel või mõlemal isikul, kes on abielus, elukaaslased või registreeritud elukaaslased, on Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt õigus saada hüvitist või hüvitisi, on neist kummalgi käesoleva artikli ja Austraalia õigusaktide kohaldamisel õigus saada pool nimetatud hüvitisest või vastavalt pool mõlema hüvitise kogusummast.
6. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel ei sisalda hüvitis täiendavat lapsetoetuse summat.
IV OSA
EESTI HÜVITISI KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 13
Perioodide liitmine Eesti hüvitiste saamise õiguse tuvastamiseks
1. Kui õigus saada hüvitist Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt tekib Austraalia tööealisena elatud perioodi arvesse võtmata, määrab Eesti Vabariik hüvitise ainult oma õigusaktide alusel arvesse võetavate kindlustusperioodide eest.
2. Kui isikul ei teki õigust saada hüvitist Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud kindlustusperioodide eest, liidetakse Eesti hüvitiste saamise õiguse tuvastamiseks Eesti kindlustusperioodid Austraalias tööealisena elatud perioodidega tingimusel, et need perioodid ei kattu osaliselt või täielikult. Eesti Vabariik arvutab hüvitise summa ja maksab seda oma territooriumil täitunud Eesti kindlustusperioodide eest.
3. Kui isikul ei ole õigust hüvitisele eriseaduse alusel, mis kohaldub tööle teatud kindlal erialal, teatud tingimustes või eriteenistustes, võetakse neid kindlustusperioode arvesse, nagu need oleksid tavalised kindlustusperioodid.
4. Kui Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodide kogupikkus on lühem kui kaksteist kuud, ei võta Eesti Vabariigi pädev asutus seda perioodi hüvitise määramisel ja maksmisel arvesse.
Artikkel 14
Toitjakaotuspensioni maksmine
1. Eesti Vabariik määrab toitjakaotuspensioni ainult oma õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide eest.
2. Eesti Vabariik ei määra toitjakaotuspensioni isikule, kes saab teiselt lepingupoolelt vanaduspensioni või töövõimetuspensioni. Kui teine lepingupool määrab vanaduspensioni või töövõimetuspensioni, lõpetatakse määratud Eesti toitjakaotuspensioni maksmine.
V OSA
RAKENDUS- JA MUUD SÄTTED
Artikkel 15
Dokumentide esitamine
1. Lepingu alusel või muul alusel maksmisele kuuluva hüvitise kohta võib esitada taotluse, teate või vaide ühe või teise lepingupoole territooriumil käesoleva lepingu artikli 18 järgi sõlmitud rakenduskokkuleppe kohaselt igal ajal pärast lepingu jõustumist.
2. Kuupäeva, millal ühe lepingupoole pädevale asutusele esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 viidatud taotlus, teade või vaie, käsitatakse selle dokumendi teise lepingupoole pädevale asutusele esitamise kuupäevana. Pädev asutus, kellele taotlus, teade või vaie esitatakse, edastab selle viivitamatult teise lepingupoole pädevale asutusele.
3. Austraalia puhul tähendab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 tehtud viide vaidele viidet sellisele vaidele, mille võib esitada haldusorganile, mille loomine on sätestatud Austraalia sotsiaalkindlustusalaste seadustega või mis on loodud Austraalia sotsiaalkindlustusalaste seaduste halduseesmärkidel.
Artikkel 16
Hüvitiste maksmine
1. Kummagi lepingupoole pädevad asutused maksavad lepingu alusel hüvitisi otse teise lepingupoole territooriumil elavatele õigustatud isikutele selle riigi ametlikus vääringus või mõnes muus rahvusvaheliselt konverteeritavas vääringus.
2. Lepingupool maksab lepingu alusel tema poolt maksmisele kuuluvat hüvitist olenemata sellest, kas hüvitise saaja viibib selle lepingupoole või teise lepingupoole territooriumil, ilma et arvestataks maha hüvitise töötlemise ja maksmisega seotud riiklikke halduskulusid ja -tasusid.
3. Maksumärkide, notari- või registreerimistasudega seotud maksuvabastusi, mis kehtivad ühe lepingupoole territooriumil seoses samal territooriumil asuvatele pädevatele võimuorganitele ja pädevatele asutustele esitatavate tõendite ja dokumentidega, kohaldatakse ka nendele tõenditele ja dokumentidele, mis tuleb lepingu alusel esitada teise lepingupoole territooriumil asuvatele pädevatele võimuorganitele ja pädevatele asutustele. Lepingu kohaldamiseks nõutavate dokumentide ja tõendite puhul ei nõuta, et nende autentsust peaksid kinnitama diplomaatilised või konsulaarorganid.
Artikkel 17
Teabevahetus ja vastastikune abi
1. Lepingu kohaldamise eest vastutavad pädevad võimuorganid ja pädevad asutused kohustuvad oma riigisiseses õiguses lubatud ulatuses:
(a) esitama üksteisele kogu teabe, mis on vajalik käesoleva lepingu ja Austraalia sotsiaalkindlustusalase õiguse või Eesti Vabariigi õigusaktide kohaldamiseks;
(b) osutama üksteisele abi, mis hõlmab ka üksteisele kogu vajaliku teabe edastamist lepingu alusel mis tahes hüvitise kindlaksmääramisel või maksmisel nii, nagu oleks tegu oma riigi õigusaktide kohaldamisega; ja
(c) esitama üksteisele esimesel võimalusel kogu teabe lepingu rakendamiseks võetud meetmete kohta või oma riigi asjaomaste õigusaktide muudatuste kohta, kui need muudatused mõjutavad lepingu kohaldamist.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud abi osutatakse tasuta, välja arvatud juhul, kui artikli 18 järgi sõlmitud rakenduskokkuleppes on sätestatud teisiti.
3. Igasugune füüsilist isikut puudutav teave, mida edastatakse kooskõlas lepinguga lepingupoole pädevale võimuorganile või pädevale asutusele, on salajane ning seda kasutatakse üksnes lepingu ja selle alusel kohaldatavate õigusaktide rakendamiseks, välja arvatud juhul, kui andmete avaldamine on nõutav lepingupoole õigusaktide kohaselt.
4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 sätteid ei tohi mingil juhul tõlgendada selliselt, nagu seataks lepingupoole pädevale võimuorganile või pädevale asutusele kohustus:
(a) võtta haldusmeetmeid, mis on vastuolus ühe või teise lepingupoole seaduste või haldustavadega; või
(b) esitada üksikasju, mis ei ole kättesaadavad ühe või teise lepingupoole seaduste alusel või tavapärase haldustegevuse käigus.
5. Lepingu kohaldamisel võib ühe lepingupoole pädev võimuorgan ja pädev asutus anda teise lepingupoole pädevale võimuorganile ja pädevale asutusele teavet kõikides lepingupoolte ametlikes keeltes.
6. Lepingupoolte pädevad asutused edastavad üksteisele kokkulepitud ajal ja vormis asjakohast teavet, sealhulgas isiku surma, aadressi muutuse, suhteseisu muutuse ja mõlema riigi hüvitist saavate isikute hüvitiste suuruse muutuse kohta.
Artikkel 18
Rakenduskokkulepe
1. Lepingupoolte pädevad võimuorganid määravad rakenduskokkuleppega kindlaks lepingu rakendamiseks vajalikud meetmed.
2. Pädevad võimuorganid määravad lepingu rakendamise hõlbustamiseks kontaktasutused, mis loetletakse rakenduskokkuleppes.
Artikkel 19
Erimeelsuste lahendamine
Lepingupoolte pädevad võimuorganid lahendavad võimalust mööda kõik lepingu tõlgendamisel või rakendamisel tekkinud erimeelsused kooskõlas lepingu eesmärgi ja põhimõtetega.
Artikkel 20
Lepingu ülevaatamine
Kui üks lepingupool nõuab lepingu ülevaatamiseks kohtumist teise lepingupoolega, kohtuvad lepingupooled sellel eesmärgil mitte hiljem kui kuus kuud pärast asjakohase nõudmise esitamist, ja kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti, toimub kohtumine selle lepingupoole territooriumil, kellele nõudmine esitati.
VI OSA
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Üleminekusätted
1. Lepingu alusel ei teki õigust saada hüvitist lepingu jõustumisele eelnenud perioodide eest.
2. Lepingu alusel hüvitise saamise õiguse tuvastamisel võetakse arvesse ka enne lepingu jõustumist täitunud perioode Austraalia elanikuna, Austraalias tööealisena elatud perioode ning Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode.
3. Artikli 8 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse alates lepingu jõustumise kuupäevast isegi siis, kui tööandja lähetas isiku enne nimetatud kuupäeva. Sellisel juhul loetakse lähetusperioodi alguseks lepingu jõustumise kuupäev.
4. Kui isik, kellele Eesti Vabariik määras töövõimetuspensioni Eesti Vabariigi territooriumil elamise ajal, asub elama Austraalia territooriumile, jätkab Eesti Vabariik isikule töövõimetuspensioni maksmist püsivalt töövõimetuks tunnistamise tähtaja lõpuni või, kui isikule on määratud invaliidsusgrupp või püsiv töövõimetus tähtajatult, siis kuni isiku Eesti Vabariigi riiklikku vanaduspensionikka jõudmiseni.
Artikkel 22
Jõustumine
Leping jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, kui lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu vahetatud viimases kirjalikus teates kinnitanud, et kõik lepingu jõustumise eelduseks olevad tingimused on täidetud.
Artikkel 23
Kestus, muutmine ja lõpetamine
1. Leping on sõlmitud määramata ajaks ja seda on võimalik muuta lepingupoolte vahelise kirjaliku lepinguga.
2. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt jääb leping jõusse 12 kuuks pärast seda, kui üks lepingupool saab teiselt lepingupoolelt diplomaatiliste kanalite kaudu noodi lepingu lõpetamise kohta.
3. Lõpetamise korral jääb leping jõusse kõigi isikute suhtes:
(a) kes saavad hüvitisi lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeval või
(b) kes on enne nimetatud kuupäeva esitanud hüvitise taotluse ja kellel on õigus saada hüvitist tulenevalt lepingust või
(c) kelle suhtes on vahetult enne lõpetamise kuupäeva kohaldatavad ainult ühe lepingupoole õigusaktid tulenevalt lepingu II osa artiklitest 8 või 9, eeldusel et töötaja vastab jätkuvalt nimetatud artiklites sätestatud kriteeriumidele.
SELLE KINNITUSEKS on oma valitsuselt nõuetekohased volitused saanud isikud lepingule alla kirjutanud.
KOOSTATUD Tallinnas, 14. septembril 2015. aastal kahes originaaleksemplaris eesti ja inglise keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
Margus Tsahkna |
Gerald Thomson |
EESTI VABARIIGI NIMEL |
AUSTRAALIA NIMEL |
Agreement between the Republic of Estonia and Australia on Social Security
Facebook
Twitter