Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkulepe

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.07.2014
Avaldamismärge:RT II, 29.06.2014, 2

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkulepe

Vastu võetud 11.04.2014

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muutmise ja muudatuse jõustumise kohta


Võttes arvesse Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse (edaspidi eraldi pool või koos pooled) soovi sõlmida kokkulepe rahvusvahelise maksukuulekuse parandamiseks, kasutades selleks automaatse teabevahetuse tõhusal taristul põhinevat vastastikust abi maksuasjades;

võttes arvesse, et 15. jaanuaril 1998 Washingtonis alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) artikkel 26 lubab vahetada maksualast teavet ka automaatselt;

võttes arvesse, et Ameerika Ühendriigid jõustasid välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (Foreign Account Tax Compliance Act, edaspidi FATCA), mis kehtestab finantsasutustele teatud kontodega seotud aruandlussüsteemi;

võttes arvesse, et Eesti Vabariigi valitsus toetab FATCA poliitilist eesmärki parandada maksukuulekust;

võttes arvesse, et FATCA on tõstatanud mitmeid küsimusi, sealhulgas toonud välja, et Eesti finantsasutused ei pruugi olla suutelised täitma mõningaid FATCA-st tulenevaid nõudeid riigisiseste õiguslike takistuste tõttu;

võttes arvesse, et Ameerika Ühendriikide valitsus kogub teavet Eesti Vabariigi residentide teatud kontode kohta USA finantsasutustes, on pühendunud vahetama sellekohast teavet Eesti Vabariigi valitsusega ja püüdleb võrdväärse teabevahetuse poole tingimusel, et kohased kaitsemeetmed ja taristu tõhusaks teabevahetuseks on olemas;

võttes arvesse, et pooled on pühendunud pikaaegsele koostööle eesmärgiga saavutada finantsasutuste aruandluse ja hoolsusmeetmete ühtsed standardid;

võttes arvesse, et Ameerika Ühendriikide valitsus tunnistab vajadust koordineerida Eesti finantsasutuste USA maksudega seotud aruandluskohustusi, mis tulenevad FATCA-st ja muust õigusest, et vältida topeltaruandlust;

võttes arvesse, et valitsustevaheline lähenemine FATCA rakendamisele aitaks ületada õiguslikke takistusi ja vähendaks Eesti finantsasutuste halduskoormust;

võttes arvesse poolte soovi sõlmida kokkulepe rahvusvahelise maksukuulekuse parandamiseks ja rakendada FATCA-t riigisiseste aruandluseeskirjade ja maksulepingus sätestatud vastastikuse automaatse teabevahetuse eeskirjade kohaselt ning täita maksulepingus ettenähtud konfidentsiaalsusnõuet ja võtta muid kaitsemeetmeid, sealhulgas järgida sätteid, mis piiravad maksulepingu alusel vahetatud teabe kasutamist,

on pooled kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1
Mõisted

1. Kokkuleppes ja selle lisades (edaspidi kokkulepe) tähendavad allpool toodud terminid järgmist:

a) „Ameerika Ühendriigid“ tähendab Ameerika Ühendriike, sealhulgas selle osariike, kuid mitte USA territooriume. Viide Ameerika Ühendriikide „osariigile“ hõlmab Columbia ringkonda;

b) „USA territoorium“ tähendab Ameerika Samoad, Põhja-Mariaani Ühendust, Guami, Puerto Rico Ühendust või USA Neitsisaari;

c) „IRS“ tähendab USA riigitulude ametit;

d) „Eesti“ tähendab Eesti Vabariiki;

e) „partnerjurisdiktsioon“ tähendab jurisdiktsiooni, millel on Ameerika Ühendriikidega kehtiv kokkulepe FATCA rakendamiseks. IRS avaldab nimekirja kõikidest partnerjurisdiktsioonidest;

f) „pädev ametiisik“ tähendab:
   (1) Ameerika Ühendriikides rahandusministrit või tema esindajat ja
   (2) Eestis rahandusministrit või tema esindajat;

g) „finantsasutus“ tähendab hoidmisasutust, hoiustamisasutust, investeerimisettevõtet või kindlaksmääratud kindlustusandjat;

h) „hoidmisasutus“ tähendab ettevõtet, mille äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab finantsvarasid teiste arvel oma äritegevuse märkimisväärse osana, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud finantsteenustest, on võrdne või ületab 20 protsenti ettevõtte brutotulust kahest järgmisest perioodist lühema jooksul: (i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeaasta viimasel päeval); või (ii) ettevõtte eksisteerimise periood;

i) „hoiustamisasutus“ tähendab ettevõtet, mis võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames;

j) „investeerimisettevõte“ tähendab ettevõtet, mille äritegevuseks on (või mida haldab ettevõte, mille äritegevuseks on) üks või mitu alljärgnevatest tegevustest kliendi eest või kliendi nimel:
    (1) kauplemine rahaturu instrumentidega (sealhulgas tšekkide, vekslite, hoiusetunnistuste või tuletisväärtpaberitega); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; võõrandatavate väärtpaberitega; või kaubafutuuridega;
    (2) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või
    (3) varade või raha muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel.

Lõike 1 punkti j tõlgendatakse kooskõlas finantsasutuse mõistega rahapesuvastase töökonna soovitustes;

k) „kindlaksmääratud kindlustusandja“ tähendab ettevõtet, mis on kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid;

l) „Eesti  finantsasutus“ tähendab (i) Eesti seaduste alusel asutatud finantsasutust, välja arvatud sellise finantsasutuse väljaspool Eestit asuvat filiaali, ja (ii)  muude kui Eesti seaduste alusel asutatud finantsasutuse filiaali, kui see filiaal asub Eestis;

m) „partnerjurisdiktsiooni finantsasutus“ tähendab (i) partnerjurisdiktsioonis asutatud finantsasutust, välja arvatud sellise finantsasutuse väljaspool partnerjurisdiktsiooni asuvat filiaali, ja (ii) väljaspool partnerjurisdiktsiooni asutatud finantsasutuse filiaali, kui see filiaal asub partnerjurisdiktsioonis;

n) „aruandekohustuslik finantsasutus“ tähendab konteksti arvestades kas aruandekohustuslikku Eesti finantsasutust või aruandekohustuslikku USA  finantsasutust;

o) „aruandekohustuslik Eesti finantsasutus“ tähendab Eesti finantsasutust, mis ei ole mittearuandekohustuslik Eesti finantsasutus;

p) „aruandekohustuslik USA finantsasutus“ tähendab (i) Ameerika Ühendriikide residendist finantsasutust, välja arvatud sellise finantsasutuse väljaspool Ameerika Ühendriike asuvat filiaali, ja (ii) mitteresidendist finantsasutuse Ameerika Ühendriikides asuvat filiaali, eeldusel, et see finantsasutus või filiaal kontrollib, võtab vastu või hoiab tulu, mille kohta peab vahetama teavet artikli 2 lõike 2 punkti b alusel;

q) „mittearuandekohustuslik Eesti finantsasutus“ tähendab Eesti finantsasutust või muud Eesti residendist ettevõtet, mis on II lisas kindlaksmääratud kui mittearuandekohustuslik Eesti  finantsasutus või mis USA Rahandusministeeriumi asjakohaste õigusaktide alusel kvalifitseerub muul viisil nõuetele vastava välisriigi finantsasutusena või vabastatud tulusaajana;

r) „mitteosalev finantsasutus“ tähendab mitteosalevat välisriigi finantsasutust USA Rahandusministeeriumi asjakohase õigusakti mõistes, kuid ei hõlma Eesti finantsasutust ega muu partnerjurisdiktsiooni finantsasutust; viimane ei kehti finantsasutuse kohta, mis on artikli 5 lõike 2 punkti b või Ameerika Ühendriikide ja partnerjurisdiktsiooni kokkuleppes eelnimetatud punktile vastava sätte kohaselt mitteosalev finantsasutus;

s) „finantskonto“ tähendab finantsasutuse peetavat kontot, sealhulgas:
    (1) finantsasutuses, mis on finantsasutus ainult seetõttu, et ta on investeerimisettevõte, hoitavat osalust või võlanõuet, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;
    (2) eelmises alapunktis nimetamata finantsasutuses hoitavat osalust või võlanõuet, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul, kui
       (i) osaluse või võlanõude väärtus tuleneb peamiselt otse või kaudselt varadest, mis on aluseks USA päritoluga kinnipeetavatele maksetele,
       (ii) see liik osalusi või võlanõudeid loodi selleks, et vältida andmete edastamist selle kokkuleppe alusel, ja
    (3) finantsasutuse sõlmitud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustuslepingut  ja annuiteedilepingut, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole investeerimisriskiga ega edasilükatud väljamaksetega ning mida kasutatakse füüsilisele isikule pensioni või puudetoetuse maksmiseks kontolt, mis ei kuulu II lisa kohaselt finantskonto mõiste alla.

Eeltoodust olenemata ei hõlma mõiste „finantskonto“ kontot, mis on II lisas finantskonto mõistest välja jäetud. Selle kokkuleppe tähenduses kaubeldakse osaluse või võlanõudega regulaarselt, kui võlakirjaintressiga tehakse tehinguid suures mahus ja püsivalt, ja reguleeritud väärtpaberiturg on väärtpaberiturg, mida tunnustab ja mille üle teostab järelevalvet selle riigi järelevalve asutus, kus väärtpaberiturg asub, ning millel kaubeldakse aktsiatega aastapõhiselt suures väärtuses. Lõike 1 punkti s tähenduses ei ole finantsasutuses hoitav osalus või võlanõue korrapäraselt kaubeldav ja seda tuleb käsitada finantskontona, kui selle osaluse või võlanõude valdajat (muu kui vahendajana tegutsev finantsasutus) hoiab sama finantsasutus. Eelmist lauset ei kohaldata osalusele või võlanõudele, mida hoitakse finantsasutuses juba enne 1. juulit 2014; sama lauset ei ole finantsasutus kohustatud kohaldada enne 1. jaanuarit 2016 osalustele või võlanõuetele, mida hakatakse hoidma finantsasutuses 1. juulil 2014 või peale seda;

t) „hoiusekonto“ hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või muud kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline instrument, mida finantsasutus väljastab tavapärase panganduse või muu sellise tegevuse käigus. Hoiusekonto hõlmab ka kindlustusandja tagatud kindlustuslepingu või muu sellise lepingu alusel hoitavat summat, millelt makstakse või arvestatakse intressi;

u) „hoidmiskonto“ tähendab teise isiku kasuks avatud kontot (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse investeerimise eesmärgil finantsinstrumenti või lepingut (sealhulgas osalust äriühingus, vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti, valuuta- või kaubatehingut, krediidiriski vahetustehingut, mittefinantsindeksil põhinevat vahetustehingut, tinglikku põhiosa lepingut, kindlustuslepingut või annuiteedilepingut ning optsiooni või muud tuletisinstrumenti);

v) „osalus“ tähendab finantsasutusest partnerluse puhul kas osalust partnerluse kapitalis või õigust partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll. Kindlaksmääratud USA isikut käsitatakse välisriigi trusti kasusaajana, kui sellel kindlaksmääratud USA isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindaja kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid;

w) „kindlustusleping“ tähendab lepingut (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju;

x) „annuiteedileping“ tähendab lepingut, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise jurisdiktsiooni õigusaktide või praktika kohaselt ning mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema;

y) „rahalise väärtusega kindlustusleping“ tähendab kindlustuslepingut (mis ei ole kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), mille rahaline väärtus ületab 50 000 USA dollarit;

z) „rahaline väärtus“ tähendab suuremat kahest järgmisest: (i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse vastu võetud); või (ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes.

Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus“ kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat, mis on:
    (1) tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitis või muu hüvitis, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;
    (2) varem makstud kindlustusmakse tagasimakse kindlustusvõtjale kindlustuslepingu (mis ei ole elukindlustusleping) alusel lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu, riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt kindlustusmakse ümberhindamisest kirjendamisvea või muu sellise vea parandamise tõttu; või
    (3) kindlustuslepingu või -lepingute käekäigul põhinev kindlustusvõtja dividend;

aa) „avaldatav konto“ tähendab konteksti arvestades kas USA-le avaldatavat kontot või Eestile avaldatavat kontot;

bb) „Eestile avaldatav konto“ tähendab aruandekohustusliku USA finantsasutuse hallatavat finantskontot, kui
     (i) hoiustamiskonto puhul on kontoomanikuks füüsilisest isikust Eesti resident ja kalendriaastal makstakse sellele kontole rohkem kui 10 USA dollarit intressi; või
     (ii) hoiustamiskontost erineva finantskonto puhul on kontoomanikuks Eesti resident, sealhulgas ettevõte, mis kinnitab, et ta on maksustamise tähenduses Eesti resident, ning sellele kontole makstakse või krediteeritakse USA päritoluga tulu, mida peab deklareerima USA riigitulude seadustiku jao A  peatüki 3 või jao F peatüki 61 alusel;

cc) „USA-le avaldatav konto“ tähendab finantskontot, mida haldab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus ja mille omanikuks on üks või mitu kindlaksmääratud USA isikut või USA-väline ettevõte, millel on üks või mitu kontrollivat isikut, kes on kindlaksmääratud USA isikud. Eeltoodust olenemata ei käsitata kontot USA-le avaldatava kontona, kui kontot ei tuvastata USA-le avaldatava kontona pärast I lisas sätestatud hoolsusmeetmete võtmist;

dd) „kontoomanik“ tähendab isikut, kelle on kontot haldav finantsasutus finantskonto omanikuna loetlenud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot kontot teise isiku kasuks või nimel agendi, vara hoidja, volitatu, allkirjaõiguse omaja, investeerimisnõustaja või vahendajana, ei käsitata kokkuleppes kontoomanikuna, vaid sellena käsitatakse eelnimetatud teist isikut. Eelmise lause tähenduses ei hõlma mõiste „finantsasutus“ USA territooriumil asutatud finantsasutust. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on kontoomanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on kontoomanikuks isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse kontoomanikuna iga isikut, kellel on lepingu alusel õigus väljamaksele;

ee) „USA isik“ tähendab USA kodanikku või residendist füüsilist isikut, Ameerika Ühendriikides või Ameerika Ühendriikide või selle osariigi õigusaktide alusel asutatud partnerlust või äriühingut, samuti trusti juhul, kui
     (i) Ameerika Ühendriikide kohtul oleks kohaldatava õiguse alusel õigus teha kohtumäärusi või -otsuseid kõikides trusti haldamist puudutavates olulistes küsimustes, ja
     (ii) ühel või mitmel USA isikul on õigus juhtida trusti kõiki olulisi otsuseid;
või Ameerika Ühendriikide kodaniku või residendi pärandvara.

Käesolevat punkti tõlgendatakse USA riigitulude seadustiku alusel;

ff) „kindlaksmääratud USA isik“ tähendab USA isikut, kes ei ole:
     (i) äriühing, mille aktsiate või osadega kaubeldakse regulaarselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul;
     (ii) punktis (i) kirjeldatud äriühing, kes kuulub USA riigitulude seadustiku paragrahvis 1471(e)(2) määratletud äriühingute konsolideerimisgruppi;
     (iii) Ameerika Ühendriigid või täielikult sellele kuuluv asutus või agentuur;
     (iv) Ameerika Ühendriikide osariik, USA territoorium, eelnimetatute poliitiline allüksus või ühele või mitmele eelnimetatule täielikult kuuluv asutus või agentuur;
     (v) organisatsioon, mis on maksustamisest vabastatud USA riigitulude seadustiku paragrahvi 501(a) alusel, või paragrahvis 7701(a)(37) määratletud individuaalne pensioniplaan;
     (vi) USA riigitulude seadustiku paragrahvis 581 määratletud pank;
     (vii) USA riigitulude seadustiku paragrahvis 856 määratletud kinnisvarasse investeeriv trust;
     (viii) USA riigitulude seadustiku paragrahvis 851 määratletud reguleeritud investeerimisühing või ettevõte, mis on registreeritud Väärtpaberite ja Börsitehingute Komisjonis 1940. aasta investeerimisühingute seaduse alusel (15 U.S.C. 80a-64);
     (ix) USA riigitulude seadustiku paragrahvis 584(a) määratletud trustide ühisfond;
     (x) USA riigitulude seadustiku paragrahvi 664(c) alusel maksustamisest vabastatud trust või USA riigitulude seadustiku paragrahvis 4947(a)(1) kirjeldatud trust;
     (xi) väärtpaberite, kaupade või tooraine või tuletisinstrumentidega (sealhulgas tinglike põhiosa lepingute, futuuride, forward-lepingute ja optsioonidega) kaupleja, kes on sellisena registreeritud Ameerika Ühendriikide või osariigi seaduste alusel;
     (xii) USA riigitulude seadustiku paragrahvis 6045(c) määratletud maakler; või
     (xiii) USA riigitulude seadustiku paragrahvide (403)b või 457(g) alusel maksustamisest vabastatud trust;

gg) „ettevõte“ tähendab juriidilist isikut või muud õiguslikku moodustist, näiteks trusti;

hh) „USA-väline ettevõte“ tähendab ettevõtet, mis ei ole USA isik;

ii) „USA päritolu kinnipeetav väljamakse“ tähendab intressi (sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust on vähendatud), dividendi, üüri või rendi, töötasu, lisatasude, annuiteetide, hüvitiste, tasude, preemiate ja muude kindlaksmääratud või kindlaksmääratavate iga-aastase või perioodilise kasu, kasumi või tulu väljamakset, kui väljamakse allikas asub Ameerika Ühendriikides. Eeltoodust olenemata ei käsitata USA päritolu kinnipeetava väljamaksena sellist väljamakset, mida ei käsitata kinnipeetava väljamaksena asjakohastes USA Rahandusministeeriumi õigusaktides;

jj) Ettevõte on teise ettevõttega „seotud  ettevõte“, kui üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet või kui mõlemad ettevõtted alluvad ühisele kontrollile. Kontroll tähendab otsest või kaudset omandit rohkem kui 50 protsendi ettevõtte väärtuse või hääleõiguse üle. Eeltoodust olenemata võib Eesti käsitada ettevõtet teise ettevõttega mitteseotud ettevõttena, kui need kaks ettevõtet ei kuulu samasse konsolideerimisgruppi USA riigitulude seadustiku paragrahvi 1471(e)(2) tähenduses;

kk) „USA TIN“ tähendab USA föderaalse maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit;

ll) „Eesti TIN“ tähendab Eesti maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit;

mm) „kontrolliv isik“ tähendab füüsilist isikut, kes teostab kontrolli ettevõtte üle. Trusti puhul tähendab see trusti asutajat, haldajat, kaitsjat (olemasolu korral), kasusaajaid või teatud liiki kasusaajaid ning muud füüsilist isikut, kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku moodustise puhul tähendab see termin samalaadse või võrdväärse positsiooniga isikut. Terminit „kontrolliv isik“ tõlgendatakse kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega.

2. Kui kontekstist ei tulene teisiti või kui pädevad ametiisikud ei lepi omavahel kokku ühises tähenduses (nagu seda lubab riigisisene õigus), antakse kokkuleppes määratlemata mõistele  see tähendus, mis tal on kokkulepet kohaldava poole seadustes kokkuleppe kohaldamise ajal; maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.


Artikkel 2
Kohustus hankida ja vahetada teavet avaldatavate kontode kohta

1. Artiklit 3 arvestades on kumbki pool kohustatud hankima käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teavet kõikide avaldatavate kontode kohta ning igal aastal vahetama automaatselt asjaomast teavet teise poolega maksulepingu artikli 26 kohaselt.

2. Hangitav ja vahetatav teave on:

   a) Eestis aruandekohustuslikus Eesti finantsasutuses peetava USA-le avaldatava konto puhul:
      (1) kindlaksmääratud USA isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress ja USA TIN; USA-välise ettevõtte puhul, mis pärast I lisas ettenähtud hoolsusmeetmete võtmist loetakse ettevõtteks, millel on üks või mitu kontrollivat isikut, kes on kindlaksmääratud USA isikud, ettevõtte ja selliste kindlaksmääratud USA isikute nimed, aadressid ja (olemasolu korral) USA TIN-id;
      (2) kontonumber (või kontonumbri puudumisel selle toimiv ekvivalent);
      (3) aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber;
      (4) kontojääk või väärtus (sealhulgas rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjakohase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kalendriaasta jooksul, siis vahetult enne sulgemise aega;
      (5) hoidmiskonto puhul:
          (A) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja muu, kontol olevate varadega seotud sissetulekute brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul; ja
         (B) vara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik Eesti finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri või esindajakonto omanikuna või muul viisil kontoomaniku käsundi alusel;
      (6) hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma; ja
      (7) käesoleva punkti alapunktis 5 või 6 kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud kontoomanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik Eesti finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas kontoomanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul;

   b) Ameerika Ühendriikide aruandekohustuslikus USA finantsasutuses peetava Eestile avaldatava konto puhul:
      (1) Eesti residendist kontoomaniku nimi, aadress ja Eesti TIN;
     (2) kontonumber (või kontonumbri puudumisel selle toimiv ekvivalent);
     (3) aruandekohustusliku USA finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber;
     (4) hoiusekontole makstud intressi brutosumma;
     (5) kontole makstud või krediteeritud USA päritolu dividendide brutosumma ja
     (6) kontole makstud või krediteeritud USA päritolu tulu brutosumma niivõrd, kui seda peab deklareerima USA riigitulude seadustiku jao A peatüki 3 või jao F peatüki 61 alusel.


Artikkel 3
Teabe vahetamise aeg ja viis

1. Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse kohustuse täitmiseks võib USA-le avaldatava kontoga seotud väljamaksete summa ja liigi kindlaks määrata kooskõlas Eesti maksuseaduste põhimõtetega ning Eestile avaldatava kontoga seotud väljamaksete summa ja liigi võib kindlaks määrata kooskõlas USA föderaalse tulumaksuõiguse põhimõtetega.

2. Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse kohustuse täitmiseks peab vahetatavas teabes kindlaks määrama valuuta, milles iga asjakohane summa on nimetatud.

3. Artikli 2 lõike 2 alusel peab teavet hankima ja vahetama 2014. aasta ja iga järgneva aasta kohta, kuid erandina:

   a) Eesti puhul:
     (1) 2014. aasta kohta hangitav ja vahetatav teave on üksnes artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktist 1 kuni artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktini 4 kirjeldatud teave;
     (2) 2015. aasta kohta hangitav ja vahetatav teave on artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktist 1 kuni artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktini 7 kirjeldatud teave, välja arvatud artikli 2 lõike 2 punkti a alapunkti 5 alapunktis B kirjeldatud brutotulu; ja
     (3) 2016. ja järgnevate aastate kohta hangitav ja vahetatav teave on artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktist 1 kuni artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktini 7 kirjeldatud teave;

   b)  Ameerika Ühendriikide puhul on 2014. ja järgnevate aastate kohta hangitav ja vahetatav teave kogu artikli 2 lõike 2 punktis b nimetatud teave.

4. Olenemata lõikest 3 ja arvestades artikli 6 lõiget 4, ei ole pooled kohustatud avaldatavate kontode, mis on aruandekohustuslikus finantsasutuses olemas 30. juuni 2014 seisuga, kohta hankima ega vahetatava teabe hulka lisama ei asjakohase isiku Eesti TIN-i ega USA TIN-i, kui sellist maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud andmete hulgas ei ole. Sellisel juhul on pooled kohustatud hankima ja lisama vahetatava teabe hulka asjakohase isiku sünnikuupäeva, kui aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud andmete hulgas selline sünnikuupäev leidub.

5. Lõikeid 3 ja 4 arvestades peab artiklis 2 kirjeldatud teavet vahetama üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mille kohta teave käib.

6. Eesti ja Ameerika Ühendriikide pädevad ametiisikud sõlmivad maksulepingu artiklis 25 sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus kokkuleppe või lepivad kokku töökorra, mis näeb ette:
    a) artiklis 2 kirjeldatud teabe automaatse vahetamise eeskirjad;
    b) vajaduse korral artikli 5 rakendamise eeskirjad ja
    c) vajaduse korral artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt avaldatud teabe vahetamise eeskirjad.

7. Vahetatavale teabele kohaldatakse maksulepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja muid kaitsemeetmeid, sealhulgas vahetatava teabe kasutamist piiravaid sätteid.

8. Peale kokkuleppe jõustumist saadab poole pädev ametiisik teise poole pädevale ametiisikule kirjaliku teate selle kohta, kui ta on veendunud, et teise poole pädeva ametiisiku riigis on olemas
     (i) kohased turvameetmed, et tagada kokkuleppe alusel saadud teabe salajasus (konfidentsiaalsus) ja teabe kasutamine üksnes maksuasjades,
     (ii) taristu tõhusa teabevahetuse toimimiseks (sealhulgas töötavad lahendused, et tagada õigeaegne, täpne ja salajane teabevahetus, tõhus ja usaldusväärne suhtlus, tõendatud võime lahendada viivitamata teabevahetuse või teabevahetuse taotlusega seotud probleeme ning hallata artiklit 5).

Pädevad ametiisikud püüdlevad heas usus selle poole, et kohtumine nimetatud turvameetmete ja taristu hindamiseks toimuks enne 2015. aasta septembrit.

9. Poole kohustus hankida ja vahetada teavet artikli 2 alusel jõustub hilisema lõikes 8 nimetatud kirjaliku teate kuupäeval. Juhul, kui Eesti pädev ametiisik on veendunud, et Ameerika Ühendriikidel on olemas lõikes 8 kirjeldatud turvameetmed ja taristu, kuid Ameerika Ühendriikide pädeval ametiisikul on vaja lisaaega Eesti turvameetmete ja taristu hindamiseks, siis eelmisest lausest olenemata jõustub Eesti suhtes artikli 2 alusel teabe hankimise ja vahetamise kohustus kuupäeval, mil Eesti pädev ametiisik esitab Ameerika Ühendriikide pädevale ametiisikule lõike 8 alusel kirjaliku teate.

10. Kokkulepe lõpeb 30. septembril 2015, kui artikkel 2 pole selleks kuupäevaks käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kummagi poole suhtes jõustunud.


Artikkel 4
FATCA kohaldamine Eesti finantsasutustele

1. Aruandekohustuslike Eesti finantsasutuste kohtlemine. Aruandekohustuslikku Eesti finantsasutust käsitatakse USA riigitulude seadustiku paragrahviga 1471 kooskõlas olevana ja sellele tehtavatelt väljamaksetelt ei peeta maksu kinni kui Eesti täidab artiklitest 2 ja 3 tulenevaid kohustusi seoses aruandekohustusliku Eesti finantsasutusega ja aruandekohustuslik Eesti finantsasutus:

   a) tuvastab USA-le avaldatavad kontod ja edastab Eesti pädevale ametiisikule igal aastal artiklis 3 kirjeldatud ajal ja viisil artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud teavet;

   b) edastab aastapõhiselt Eesti pädevale ametiisikule kõigile mitteosalevatele finantsasutustele 2015. ja 2016. aastal tehtud väljamaksete kogusumma ja väljamakse saanud finantsasutuste nimed;

   c) täidab partnerjurisdiktsioonides finantsasutustele kehtestatud registreerimisnõudeid;

   d) peab kinni 30% mitteosalevale finantsasutusele tehtavast USA päritolu kinnipeetavast väljamaksest, kui Eesti finantsasutus (i) tegutseb USA riigitulude seadustiku paragrahvi 1441 tähenduses kvalifitseeritud vahendajana, mis on valinud esmase kinnipidamiskohustuse kandmise USA riigitulude seadustiku jao A peatüki 3 alusel; (ii) on välisriigi partnerlus, mis on valinud tegutsemise kinnipidava välisriigi partnerlusena USA riigitulude seadustiku paragrahvide 1441 ja 1471 tähenduses; või (iii) on välisriigi trust, mis on valinud tegutsemise kinnipidava välisriigi trustina USA riigitulude seadustiku paragrahvide 1441 ja 1471 tähenduses; ja

e) on selle lõike punktis d nimetamata aruandekohustuslik Eesti finantsasutus, mis teeb mitteosalevale finantsasutusele USA päritolu kinnipeetava väljamakse või mis tegutseb selle makse vahendajana, siis annab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus USA päritolu kinnipeetava makse vahetule tegijale teavet, mis on vajalik selle maksega kaasnevaks kinnipidamiseks ja aruandluseks.

Eeltoodust olenemata ei kohaldata USA riigitulude seadustiku paragrahvi 1471 tähenduses kinnipidamist aruandekohustuslikule Eesti finantsasutusele, kes ei vasta selles lõikes toodud tingimustele; eelnev ei kehti juhul kui USA riigitulude amet käsitab teda artikli 5 lõike 2 punkti b alusel mitteosaleva finantsasutusena.

2. Nõuetele mittevastavate kontodega seotud eeskirjade täitmise peatamine. Ameerika Ühendriigid ei nõua, et aruandekohustuslik Eesti finantsasutus peaks USA riigitulude seadustiku paragrahvi 1471 või 1472 alusel maksu kinni seoses kontoga, mille omanik on USA riigitulude seadustiku paragrahvi 1471(d)(6) tähenduses nõuetele mittevastav kontoomanik, või sulgeks sellise konto, kui USA pädev ametiisik saab artiklit 3 arvestades asjaomase konto kohta artikli 2 lõike 2 punktis a ettenähtud teavet.

3. Eesti pensioniplaanide erikohtlemine. Ameerika Ühendriigid käsitavad kokkuleppe II lisas loetletud Eesti pensioniplaane kas nõuetele vastava välisriigi finantsasutusena või vabastatud tulusaajana USA riigitulude seadustiku paragrahvide 1471 ja 1472 tähenduses. Eesti pensioniplaan hõlmab ettevõtet, mis on asutatud või mis asub Eestis ja mida reguleeritakse Eestis, või eelnevalt kindlaksmääratud lepingulist või muud õiguslikku moodustist, mille eesmärk on pakkuda pensioni või hüvesid pensionieas või teenida tulu selliste hüvede pakkumiseks Eesti seaduste alusel ja mille sissemaksed, väljamaksed, aruandlus, toetused ja maksustamine on reguleeritud.

4. Muude nõuetele vastavate välisriigi finantsasutuste ja vabastatud tulusaajate kindlaksmääramine ja kohtlemine. Ameerika Ühendriigid käsitavad iga mittearuandekohustuslikku Eesti finantsasutust kas nõuetele vastava välisriigi finantsasutusena või vabastatud tulusaajana USA riigitulude seadustiku paragrahvi 1471 tähenduses.

5. Seotud ettevõtete ja filiaalidega, mis on mitteosalevad finantsasutused, seotud erieeskirjad. Kui Eesti finantsasutusel, mis vastab selle artikli lõike 1 nõuetele või mida on kirjeldatud selle artikli lõikes 3 või 4, on seotud ettevõte või filiaal, mis tegutseb sellises jurisdiktsioonis, mille tõttu see seotud ettevõte või filiaal ei saa täita osalevale välisriigi finantsasutusele või nõuetele vastava välisriigi finantsasutusele esitatud nõudeid USA riigitulude seadustiku paragrahvi 1471 tähenduses, või tal on seotud ettevõte või filiaal, mida käsitatakse mitteosaleva finantsasutusena ainult seetõttu, et läbi on saanud USA Rahandusministeeriumi õigusaktides sätestatud üleminekuperiood piiratud finantsasutustele ja filiaalidele, on selline Eesti finantsasutus kooskõlas käesoleva kokkuleppe tingimustega ja seda käsitatakse jätkuvalt nõuetele vastava välisriigi finantsasutusena või vabastatud tulusaajana USA riigitulude seadustiku paragrahvi 1471 tähenduses tingimusel, et:

   a) Eesti finantsasutus käsitab sellist seotud ettevõtet või filiaali eraldi mitteosaleva finantsasutusena selle kokkuleppe kohase aruandluse ja kinnipidamise nõuete tähenduses ja selline seotud ettevõte või filiaal annab kinnipidajatele teada, et on mitteosalev finantsasutus;

   b) selline seotud ettevõte või filiaal tuvastab oma USA kontod ja avaldab nende kontode kohta teavet, nagu nõuab seda USA riigitulude seadustiku paragrahv 1471, kuid sellises ulatuses, nagu see on võimalik seotud ettevõttele või filiaalile kohaldatavate seaduste alusel; ja

   c) selline seotud ettevõte või filiaal ei paku spetsiaalselt oma teenuseid USA kontodega isikutele, kes ei ole sellise seotud ettevõtte või filiaali asukoha jurisdiktsiooni residendid, ega mitteosalevatele finantsasutustele, mis ei ole asutatud selle seotud ettevõtte või filiaali asukoha jurisdiktsioonis, ja Eesti finantsasutus või muu seotud ettevõte ei kasuta sellist seotud ettevõtet või filiaali sellest kokkuleppest või USA riigitulude seadustiku paragrahvist 1471 tulenevatest kohustustest kõrvalehoidumiseks.

6. Kohustuste täitmise vastastikune ajastamine. Olenemata artikli 3 lõigetest 3 ja 5 ei ole:
    a) Eesti kohustatud teavet hankima ega vahetama kalendriaasta kohta, mis eelneb kalendriaastale, mille kohta on osalev välisriigi finantsasutus Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumi õigusaktide kohaselt kohustatud IRSile samalaadset teavet esitama;
    b) Eesti kohustatud alustama teabevahetust enne kuupäeva, mil osalevalt välisriigi finantsasutuselt nõutakse samalaadse teabe esitamist Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumi õigusaktide kohaselt;
    c) Ameerika Ühendriigid kohustatud teavet hankima ega vahetama kalendriaasta kohta, mis eelneb esimesele kalendriaastale, mille kohta Eesti on kohustatud teavet hankima ja vahetama;
    d) Ameerika Ühendriigid kohustatud teabevahetust alustama enne kuupäeva, mil Eesti on kohustatud teabevahetust alustama.

7. Mõistete ühtlustamine Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumi õigusaktides kasutatud mõistetega. Olenemata artiklis 1 ja kokkuleppe lisades kasutatud määratlustest, võib Eesti ise kasutada ja lubada ka Eesti finantsasutustel kasutada asjakohastes Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumi õigusaktides kasutatud määratlust kokkuleppe samaväärse määratluse asemel tingimusel, et selline mõiste sisustamine ei lähe vastuollu kokkuleppe eesmärgiga.


Artikkel 5
Nõuete täitmise ja rakendamisega seotud koostöö

1. Tühised ja halduslikud vead. Arvestades artikli 3 lõike 6 alusel sõlmitavat pädevate ametiisikute kokkulepet, teavitab pädev ametiisik teise poole pädevat ametiisikut, kui tal on alust arvata, et halduslike vigade või muude tühiste vigade tulemusena on edastatud ebatäpne või poolik teave või käesolevat kokkulepet on muul viisil rikutud. Teise poole pädev ametiisik kohaldab sellisel juhul riigisisest õigust (sealhulgas karistusi), et koguda parandatud ja/või terviklik teave või kõrvaldada muu käesoleva kokkuleppe rikkumine.

2. Märkimisväärne rikkumine.

   a) Pädev ametiisik teatab teise poole pädevale ametiisikule, kui ta on teinud kindlaks, et teises jurisdiktsioonis on aruandekohustusliku finantsasutuse tegevuse tulemusena kokkuleppes sätestatud kohustust märkimisväärselt rikutud. Teise poole pädev ametiisik kohaldab riigisisest õigust (sealhulgas karistusi), et tegeleda teates kirjeldatud märkimisväärse rikkumisega.

   b) Kui sellised sunnivahendid ei kõrvalda aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse tegevuse tulemusena tekkinud kokkuleppe märkimisväärset rikkumist 18 kuu jooksul pärast seda, kui USA sellest esmakordselt teatas, käsitavad Ameerika Ühendriigid Eesti aruandekohustuslikku finantsasutust selle punkti kohaselt mitteosaleva finantsasutusena.

3. Tuginemine kolmandast isikust teenusepakkujale. Pool võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada kolmandast isikust teenusepakkujat kokkuleppe alusel pandud kohustuste täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt aruandekohustuslikud finantsasutused.

4. Kõrvalehoidumise ennetamine. Pooled kehtestavad vajaduse korral finantsasutustele nõuded, mis takistavad kokkuleppes sätestatud aruandluskohustusest kõrvalehoidumist.


Artikkel 6
Vastastikune kohustus jätkata teabevahetuse tõhususe ja läbipaistvuse edendamist

1. Vastastikkuse põhimõte. Ameerika Ühendriikide valitsus tunnistab vajadust saavutada Eestiga samaväärne vastastikuse automaatse teabevahetuse tase. Ameerika Ühendriikide valitsus on pühendunud läbipaistvuse jätkuvale parandamisele ja Eestiga teabevahetuse edendamisele, pürgides eeskirjade kehtestamise poole ning kaitstes ja toetades asjakohaseid õigusakte samaväärse taseme saavutamiseks vastastikuses automaatses teabevahetuses.

2. Vahendatavate maksete ja brutoväljamaksete kohtlemine. Pooled lubavad teha koostööd nii omavahel kui ka partnerjurisdiktsioonidega selleks, et töötada välja tõhus ja praktiline alternatiivlahendus, mis saavutaks vahendatavatelt maksetelt ja brutoväljamaksetelt kinnipidamise poliitilise eesmärgi väiksema halduskoormusega.

3. Ühtse aruandluse ja teabevahetuse mudeli väljatöötamine. Pooled lubavad töötada koos partnerjurisdiktsioonide ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ning Euroopa Liiduga, et koostada käesoleva kokkuleppe ning Ameerika Ühendriikide ja partnerjurisdiktsioonide teiste kokkulepete põhjal ühine automaatse teabevahetuse mudel, sealhulgas finantsasutuste aruandluse ja hoolsusmeetmete standardid.

4. 30. juuni 2014 seisuga peetavate kontode dokumenteerimine. Seoses aruandekohustusliku finantsasutuse peetavate avaldatavate kontodega, mis on olemas 30. juuni 2014 seisuga:

   a) lubavad Ameerika Ühendriigid kehtestada 1. jaanuariks 2017 eeskirjad, mille kohaselt peavad aruandekohustuslikud USA finantsasutused hankima ja 2017. aastal ja järgnevatel aastatel aruandes esitama Eestile avaldatava konto iga omaniku Eesti TIN‑i artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkti 1 täitmiseks; ja

   b) lubab Eesti kehtestada 1. jaanuariks 2017 eeskirjad, mille kohaselt peavad aruandekohustuslikud Eesti finantsasutused hankima ja 2017. aastal ja järgnevatel aastatel aruandes esitama iga kindlaksmääratud USA isiku USA TIN-i artikli 2 lõike 2 punkti a alapunkti 1 täitmiseks.


Artikkel 7
FATCA partnerjurisdiktsioonidele kohaldamise järjepidevus

1. Eestile kohaldatakse artikli 4 või I lisa kohaldamisel sama soodsaid tingimusi kui teisele partnerjurisdiktsioonile, kes on allkirjastanud kahepoolse kokkuleppe, millega teine partnerjurisdiktsioon seob end samade kohustustega kui Eesti käesoleva kokkuleppe artiklites 2 ja 3 ning täidab samu tingimusi, mis on loetletud käesoleva kokkuleppe artiklites 2 ja 3 ning artiklites 5 kuni 9.

2. Ameerika Ühendriigid teavitavad Eestit sellistest soodsamatest tingimustest ning neid kohaldatakse käesoleva kokkuleppe alusel automaatselt, nagu sisalduksid need tingimused käesolevas kokkuleppes alates sellest kuupäevast, mil kirjutati alla kokkulepe, mis sisaldab soodsamaid tingimusi, välja arvatud juhul kui Eesti keeldub kirjalikult soodsamate tingimuste kohaldamisest.


Artikkel 8
Nõupidamised ja muudatused

1. Kokkuleppe rakendamisel tekkivate raskuste korral võib pool taotleda nõupidamist, et töötada välja meetmed, mis tagavad kokkuleppe täitmise.

2. Kokkulepet võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Kui pole kokku lepitud teisiti, jõustub selline muudatus artikli 10 lõikes 1 sätestatud korras.


Artikkel 9
Lisad

Lisad on kokkuleppe lahutamatud osad.


Artikkel 10
Kokkuleppe tähtaeg

1. Kokkulepe jõustub kirjaliku teate kuupäeval, mil Eesti teatab Ameerika Ühendriikidele, et ta on lõpule viinud kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse.

2. Pool võib kokkuleppe lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele poolele. Kokkulepe lõpeb selle lõpetamise teate kuupäevale järgneva 12-kuulise perioodi lõppemisele järgneva kuu esimesel päeval.

3. Pooled peavad enne 31. detsembrit 2016 heas usus nõu, et vajaduse korral kokkulepet muuta, et see kajastaks artiklis 6 antud lubadustega seotud edusamme.

Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud kokkuleppele alla kirjutanud.

Koostatud 11. aprillil 2014 Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles.

EESTI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE NIMEL



EESTI VABARIIGI VALITSUSE JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE VAHELIST RAHVUSVAHELISE MAKSUKUULEKUSE PARANDAMISE JA FATCA RAKENDAMISE KOKKULEPET KÄSITLEV VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM

Tänasel Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) allkirjastamisel soovivad Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide esindajad kinnitada nende arusaama järgmisest:

Viidates kokkuleppe artikli 1 lõikele 1 (Mõisted) mõistetakse, et kui Eesti väärtpaberite keskregistris Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse kohaselt registreeritud väärtpaberid on finantsasutuse, mis ei ole mitteosalev finantsasutus, valduses või neid hoitakse läbi ühe või mitme finantsasutuse, mis ei ole mitteosalev finantsasutus, siis neid finantskontosid käsitatakse kui nende finantsasutuste hoitavaid finantskontosid ja need finantsasutused vastutavad nende finantskontodega seotud aruandluse eest. Sellegipoolest ja kooskõlas kokkuleppe artikli 5 lõikega 3 võib Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja esitada aruandeid selliste finantsasutuste nimel.

Alla kirjutatud 11. aprillil 2014 Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles.

Veiko Tali
Rahandusministeeriumi kantsler

Jeffrey D. Levine
Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis

EESTI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE NIMEL

I lisa 

II lisa 

Agreement  between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the United States of America to Improve International Tax Compliance and to Implement FATCA

/otsingu_soovitused.json