Relvastatud üksuse tegevuse kord
Vastu võetud 12.12.2002 nr 81
Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521) § 109 lõike 3 alusel.
§ 1. Relvastatud üksuse põhiülesanne
Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate juurde moodustatud relvastatud üksuse (edaspidi üksus) põhiülesanne on kuritegude ennetamise, avastamise ja tõkestamisega seotud ning eriettevalmistust nõudvate ülesannete täitmine vanglas.
§ 2. Üksuse struktuur
(1) Üksus koosneb mitmest taktikalisest rühmast ja läbiotsimisrühmast.
(2) Taktikaline rühm julgestab läbiotsimisrühma ja lahendab hädaolukordi.
(3) Taktikaline rühm koosneb vähemalt 60-st vangla teenistuses olevast ametnikust.
(4) Läbiotsimisrühm otsib keelatud esemeid ja aineid vanglas.
(5) Läbiotsimisrühm koosneb vähemalt 20-st vangla teenistuses olevast ametnikust, kellest vähemalt 4 on naissoost.
§ 3. Üksuse koosseis
Üksuse koosseisu kuuluvad:
1) üksuse ülem;
2)
rühmade ülemad;
3) rühma liikmed.
§ 4. Üksuse liikme nimetamine
Üksuse liikme nimetab ja vabastab justiitsminister käskkirjaga Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri ettepanekul kooskõlastatult vastava vangla direktoriga.
§ 5. Üksuse ülesanded
(1) Üksus täidab vanglas eriettevalmistust ja kiiret tegutsemist eeldavaid eriti ohtlikke ülesandeid. Üksuse eesmärk on ennetada, avastada ja tõkestada kuritegu või muu erakorraline sündmus, mis ohustab vangla julgeolekut ja sisekorda.
(2) Lõikes 1 nimetatud ülesannet täites võtab üksus osa:
1) massilise korratuse tõkestamisest;
2) pantvangi võetud isiku
vabastamisest;
3) vangla vastu toimepandud relvastatud ründe
tõrjumisest;
4) hädaolukorra lahendamisest;
5)
ebaseaduslikult hõivatud objekti vabastamisest;
6) vangla või
kinnipeetava läbiotsimisest;
7) kinnipeetava saatmisest ja
ümberpaigutamisest;
8) erakorralisest teenistusvalvest
justiitsministri määratud ulatuses.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesande täitmise ajaks vabaneb üksuse liige oma muude teenistuskohustuste täitmisest.
(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannet täites kannab üksuse liige eririietust ja numbrimärki. Numbrimärki ei kanna läbiotsimisrühma liige.
§ 6. Üksuse kokkukutsumine
(1) Paragrahvis 5 nimetatud ülesande täitmiseks annab korralduse justiitsminister või tema korraldusel Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler.
(2) Kavandatud ürituste läbiviimiseks taotleb Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler või üritust korraldada sooviva vangla direktor justiitsministrilt üksuse kokkukutsumist. Taotlusele lisatakse ürituse kava ja ülesande kirjeldus. Üksust rakendatakse justiitsministri kirjaliku korralduse alusel.
(3) Erakorralise olukorra lahendamiseks annab justiitsminister või tema korraldusel Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler üksuse ülemale suulise korralduse.
(4) Justiitsministri või Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri korralduse alusel kutsub üksuse ülem üksuse liikmed kogunemispunkti rühma ülemate kaudu.
(5) Kui üksus on jõudnud kogunemispunkti, tutvustab Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler või tema volitatud isik justiitsministri korraldust üksuse ülemale.
(6) Üksuse ülem tutvustab üksuse liikmetele ürituse eesmärke, jagab ülesandeid ning otsustab teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise ning numbrimärkide jagamise.
(7) Teenistusrelvade, erivahendite ja numbrimärkide kasutamine fikseeritakse üksuse ülema poolt. Võimalusel jäädvustatakse üritus videolindil, mida säilitatakse vähemalt kolm kuud.
§ 7. Üksuse juhtimine
(1) Üksust juhib üksuse ülem.
(2) Üksuse ülem allub Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri kaudu justiitsministrile.
(3) Rühma ülemad ja liikmed alluvad üksuse ülemale.
§ 8. Üksuse ülema ülesanded:
Üksuse ülema pädevuses on:
1) vastutada üksuse
tegevuse korraldamise eest;
2) korraldada üksuse liikme valimist;
3) organiseerida rühma ülema ja liikme väljaõpet ning täiendusõpet;
4) töötada välja eri objektidel ja eriolukordades järgitav tegutsemistaktika;
5) hoolitseda üksuse liikmele ülesannete täitmiseks antud eririietuse ning
relvade ja erivahendite säilimise ja sihipärase kasutamise eest;
6) kindlaks määrata üksuse liikme numbrimärgid;
7) anda
üksuse tegevusest aru Justiitsministeeriumi vanglate asekantslerile ja
tema kaudu justiitsministrile;
8) anda korraldusi rühma ülemale ja
liikmele;
9) taotleda üksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite
eraldamist;
10) esindada üksust ja anda üksuse nimel arvamusi.
§ 9. Üksuse ülema õigused
Üksuse ülemal on õigus:
1) pärida üksuse tegevuse
asjus aru ja saada teavet vangla direktorilt;
2) teha
justiitsministrile ettepanekuid üksuse liikmele lisatasu maksmise ja
distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta.
§ 10. Rühma ülema ülesanded
Rühma ülema pädevuses on:
1) teha üksuse ülemale
ettepanek rühma liikme valimiseks;
2) täita üksuse ülemalt
saadud ülesandeid;
3) anda rühma tegevusest aru üksuse ülemale;
4) anda korraldusi rühma liikmetele;
5) taotleda üksuse ülemalt rühma
ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja pidada nende üle
arvet;
6) esindada rühma ja rühma nimel edastada selle tegevust
käsitlevaid seisukohti üksuse ülemale.
§ 11. Üksuse liikme väljaõpe
(1) Üksuse liikmele korraldatakse väljaõpet tema teenistuskohustustest vabal ajal.
(2) Kui üksuse liige erandkorras saab väljaõpet teenistuskohuste täitmise ajal, kooskõlastab üksuse ülem väljaõppe vangla direktoriga ja Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleriga.
§ 12. Üksuse liikme tasustamine
Üksuse koosseisu kuuluvat liiget tasustatakse justiitsministri käskkirja alusel selle vangla eelarvest, kelle koosseisu liige kuulub.
§ 13. Rakendussäte
Justiitsministri 29. jaanuari 2001. aasta määrus nr 12 «Relvastatud üksuse moodustamine ja tegevuse kord» (RTL 2001, 18, 248; 135, 1949) tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Märt RASK |
| Kantsler Priidu PÄRNA |
Facebook
Twitter