Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded

Vastu võetud 12.12.2002 nr 43

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531) § 13 lõike 3 ja § 66 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab teeliikluses osaleva ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste (edaspidi koos masin) tehnoseisundi kontrollimise eeskirja ning nõuded masina tehnoseisundile ja varustusele, eesmärgiga tagada masina liiklusele ohutu ja loodushoidlik tehnoseisund, kontrollida masina registreerimistunnistuse andmeid ja täpsustada liiklusregistri andmeid.

(2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil teeliikluses osalevaid masinaid omavatele ja valdavatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, v.a kaitsejõudude masinad.

§ 2. Nõuded masinale

(1) Teeliikluses osaleva masina tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded on toodud lisas 1.

(2) Lisas 1 toodud nõuded on aluseks masina, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu järelevalve teostamisel ning masina tehnoseisundi ja varustuse kontrollimisel.

(3) Lisas 1 toodud nõuetes märgitud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirjad (edaspidi E-reegel) ja Euroopa Nõukogu või Euroopa Komisjoni direktiivid ja määrused (edaspidi direktiiv) kehtivad koos E-reegli või direktiivi parandustega, mis kehtisid masina valmistamise ajal.

(4) Lisas 1 käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda kas lisas 4 toodud E-reeglitest, direktiividest või masinaehituse üldpraktikast.

§ 3. Mõisted

Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) direktiiv on Euroopa Nõukogu või Euroopa Komisjoni direktiiv või määrus. Direktiivide jõustamise ajad Eestis on toodud lisas 4;
2) eesmise udutule latern on latern, mille tuli valgustab teed masina ees udus, lume- või vihmasajus;
3) E-reegel on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskiri. E-reegli jõustumise ajad on toodud lisas 4;
4) E-sertifitseeritud tähendab masina, tema osade või varustuse vastavust E-reegli nõuetele ja vastava tähise olemasolu;
5) e-sertifitseeritud tähendab masina, tema osade või varustuse vastavust direktiivi nõuetele ja vastava tähise olemasolu;
6) erakorraline ülevaatus on masina tehnoseisundi kontroll, mille määrab õigusaktidega määratud korras liiklusjärelevalvet teostav isik pärast liiklust ohustavate rikete avastamist;
7) haagis (TH-kategooria) on ratastraktori või liikurmasinaga haakes veose vedamiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk;
8) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele ratastraktori või liikurmasina ees;
9) kontrollkaart on masina ülevaatusel koostatav dokument, millele märgitakse avastatud rikked ja puudused ning otsus masina tehnoseisundi kohta;
10) korduvülevaatus on tehnoülevaatuspunkti poolt määratud tehnoseisundi kontroll masinale, millel korralisel ülevaatusel avastati olulisi rikkeid või puudusi;
11) korraline ülevaatus on perioodiline masina tehnoseisundi kontroll käesolevas eeskirjas määratud mahus ja sagedusega;
12) liikurmasin (LM-kategooria) on ratastel liikuv teatud kindla töö tegemiseks ette nähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat;
13) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed ratastraktori või liikurmasina ees nii, et väldib vastusõitva juhi ja teiste liiklejate pimestamist ja muid sellega seotud ebamugavusi;
14) masinarong on ratastraktorist või liikurmasinast ja haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon;
15) ohutuled on üheaegselt vilkuval režiimil töötavad kõik suunatuled, mis tähendab, et masin on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele;
16) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab päeval liikuvat ratastraktorit või liikurmasinat eest;
17) registreerimiseelne ülevaatus on masina VIN-koodi, tehasetähise või tunnusnumbri, margi ja mudeli dokumentidele ja käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimine enne masina registreerimist või registriandmete muutmist;
18) ratastraktor (TR-kategooria) on mootorsõiduk, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või veose või haagise vedamine. Ratastraktoriks loetakse ka käesolevas sättes nimetatud tingimustele vastavat mootorsõidukit, mille põhifunktsioon on veose vedamine ja mille valmistajakiirus ei ületa 50 km/h;
19) rikkepidur on seade, mis tagab sõidupiduri rikke korral masina peatamise;
20) seisupidur on seade, mis kindlustab masina ja selle haagise püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik;
21) suunatuli on tuli, mille süttimine informeerib teisi liiklejaid masina pöörde sooritamisest, peatumisest või sõidu alustamisest;
22) sõidupidur on seade, mis võimaldab juhil kontrollida masina liikumist ning seda kindlalt ja kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse ja teekalde puhul;
23) tagatuli on tuli, mis märgistab masinat tagant. Ühildatud tulede korral võivad tagatulega koos ühes laternas olla ka teised tuled;
24) tagumine ääretuli on tuli, mis märgistab masina asukohta ja laiust tagant;
25) teljekoormus on osa masina massist, mis telje kaudu koormab teed;
26) tunnusnumber on pädeva asutuse poolt raamile löödud number;
27) täismass on juhi, sõitjate ja täisvarustusega masina suurim mass, mida lubab valmistaja;
38) uus masin on masin, mis pärast valmistamist ei ole olnud kasutuses ega kantud Eesti või mõne teise riigi registrisse ja mille valmistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat;
29) VIN-kood (tehasetähis) on tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks;
30) ülevaataja on nõuetekohase haridusega ja eriväljaõppega töötaja, kes on volitatud kontrollima masinate tehnoseisundit;
31) ülevaatuse teostaja on selleks volitatud ülevaatuspunkt või ülevaataja;
32) ülevaatuspunkt on ARK-le või äriühingule kuuluvad nõuetekohase varustusega ruumid ja territoorium masinate ülevaatuse teostamiseks.

2. peatükk
MASINA TEHNOSEISUNDI KONTROLLIMISE EESKIRI

§ 4. Eeskirja reguleerimisala

(1) Eeskiri kehtestab nõuded masina tehnoseisundi kontrollimisele. Eeskiri ei hõlma teel liikleva masina tehnoseisundi kontrollimist.

(2) Nõuded teel liikleva masina tehnoseisundi kontrollimisele kehtestatakse eraldi määrusega.

(3) Tehnoseisundi kontrollimise (edaspidi ülevaatus) eesmärk on masina liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi ning tööohutuse nõuetele vastavuse tagamine ja masina registreerimistunnistuse andmete kontrollimine ning liiklusregistri (edaspidi register) andmete täpsustamine.

§ 5. Ülevaatuse korraldamine

(1) Masina ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK ).

(2) Teel liikleva masina tehnoseisundi kontrolli teostab õigusaktidega määratud korras liiklusjärelevalvet teostav isik.

(3) Kõik registrisse kantud masinad kuuluvad korralisele ülevaatusele ja esmakordselt registrisse kantavad masinad registreerimiseelsele ülevaatusele.

(4) Masina ülevaatust teostatakse ülevaatuspunktis või masina omaniku ehk kasutaja tellimisel masina asukohas.

(5) Masina võib, sõltumata selle registreerimiskohast, esitada korralisele ja erakorralisele ülevaatusele mis tahes ülevaatuspunkti või ülevaatajale. Korduvülevaatuseks peab masina esitama samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati. Registreerimiseelseks ülevaatuseks peab masina esitama ARK büroole või büroo poolt määratud ülevaatuse teostajale.

(6) Ülevaatusel kontrollitakse masina tehnoseisundi ja varustuse vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuvastatakse masina vastavus või mittevastavus nimetatud nõuetele ning määratakse masina järgmise ülevaatuse kuu ja aasta, mille möödumisel ei loeta masinat kehtivatele tehnonõuetele vastavaks.

(7) Kui ilma kehtiva ülevaatuseta masina kasutamine liikluses ei ole masina tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelatud, loetakse masin tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks, sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, ülevaatuspunkti, ARK büroosse ja tagasi garažeerimiskohta.

(8) Masina ehituse muutmine võib toimuda ainult ARK kirjaliku loa alusel.

§ 6. Lepingute sõlmimine

ARK võib sõlmida lepinguid masinate ülevaatuse teostamiseks äriühingutega, mis omavad kehtivat M, N, O või L kategooria sõidukite ülevaatuse teostamise lepingut.

§ 7. Lepingu kohustuslikud tingimused

Ülevaatuse teostamiseks äriühinguga sõlmitava lepinguga määratakse:
1) äriühingule (tema ruumidele, territooriumile, seadmetele, vahenditele, mõõteriistadele, inventarile, kohustusliku infomaterjali, nõutavate eeskirjade ja normatiivdokumentide olemasolule, samuti töötajatele ning nende koolitusele ja väljaõppele) esitatavad nõuded;
2) äriühingu kohustused ülevaatuse teostamisel;
3) ülevaatuse eest tasu võtmise alused;
4) ARK-le ülevaatuse teostamise kohta esitatava aruandluse tingimused ja tähtajad;
5) lepingu lõpetamise tingimused ja alused.

§ 8. Ülevaatusele esitamise tähtajad

(1) Registreerimiseelsele ülevaatusele peab masina esitama enne selle tollivormistust.

(2) Uue masina peab korralisele ülevaatusele esitama hiljemalt 24 kuu möödumisel esmaregistreerimisest.

(3) Kasutuses oleva masina peab korralisele ülevaatusele esitama hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.

(4) Erakorralisele ülevaatusele suunamine muudab kehtetuks korralise ülevaatuse kehtivusaja. Pärast erakorralise ülevaatuse läbimist jääb kehtima varem määratud korralise ülevaatuse aeg.

§ 9. Ülevaatusel nõutavad dokumendid

(1) Masina ülevaatusele esitamisel peab masina omanik, rentija või kasutaja esitama ülevaatajale järgmised dokumendid:
1) registreerimiseelsel ülevaatusel:
– masina omandamise või valduse saamise seaduslikkust tõendavad dokumendid;
– kehtiva liikluskindlustuspoliisi (kui masin toodi ülevaatusele omal käigul);
– volikirja, kui masina ülevaatusele esitaja ei ole selle omanik;
2) korralisel ülevaatusel:
– masina registreerimistunnistuse või selle B-osa;
– kehtiva liikluskindlustuspoliisi (kui masin toodi ülevaatusele omal käigul);
– juhitunnistuse;
– volikirja (kui masina ülevaatusele esitaja ei ole omanik või registreerimistunnistusele märgitud kasutaja).

(2) Korduvülevaatusel peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nõutud dokumentidele esitama eelnenud ülevaatuse kontrollkaardi.

(3) Erakorralisel ülevaatusel peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nõutud dokumentidele esitama teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise akti.

§ 10. Ülevaatuse töömaht

(1) Registreerimiseelsel ülevaatusel peab kontrollima masina tunnusnumbri või VIN-koodi (tehasetähise) vastavust § 9 lõike 1 punktis 1 toodud dokumentidele, masina vastavust lisas 1 toodud nõuetele ning masina komplektsust ja varustuse olemasolu. Kasutatud masin tuleb pärast selle esmaregistreerimist esitada korralisele ülevaatusele.

(2) Korralisel ja erakorralisel ülevaatusel peab kontrollima masina tehnoseisundi ja varustuse vastavust lisas 1 toodud nõuetele.

(3) Kui korduvülevaatus toimub ühe kuu jooksul pärast korduvülevaatuse määramist, on lubatud piirduda masina ülevaatusel avastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.

§ 11. Ülevaatuse tulemuste hindamine

(1) Masina ülevaatuse tulemused peab ülevaataja kandma vastavalt kontrollkaardile või registreerimiseelse ülevaatuse aktile, mille vormid on toodud lisades 2 ja 3.

(2) Rikked ja puudused tuleb kontrollkaardile märkida alljärgnevalt:
1) veergu VO – «väheohtlikud»: tehniliselt lihtsamad rikked ja puudused, mis ei ohusta liiklust rikke ja puuduse kõrvaldamiseks vajaliku aja jooksul. Rikked ja puudused on lihtsalt kõrvaldatavad ühe osa või sõlme vahetamise, kinnitamise või lihtsa reguleerimise teel;
2) veergu OV – «ohtlikud rikked ja puudused»: tehniliselt keerulised rikked ja puudused, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad, ning liiklus- ja keskkonnaohtlikud rikked ja puudused. Remondi kvaliteedi kontrolliks on vajalik korduvülevaatus;
3) veergu EOV – «eriti ohtlikud rikked ja puudused»: rikked ja puudused, mille esinemisel ei ole võimalik ohutult remondikohta sõita ka siis, kui ollakse teadlik rikke või puuduse olemasolust.

§ 12. Otsused ja nendest tulenevad piirangud

(1) Vastavalt registreerimiseelse ülevaatuse tulemustele märgib ülevaataja registreerimiseelse ülevaatuse aktile otsuse masina registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.

(2) Vastavalt korralisel, korduval või erakorralisel ülevaatusel avastatud rikete või puuduste iseloomule, ohtlikkusele ja arvule peab ülevaataja kontrollkaardile märkima ühe alljärgnevatest otsustest:
1) «tehniliselt korras», kui masinal ei esine rohkem kui neli väheohtlikku (VO) riket või puudust. Masina omanik peab kõrvaldama kontrollkaardile kantud rikked või puudused esimesel võimalusel. Masinat ei pea korduvale ülevaatusele esitama;
2) «ülevaatus katkestatud», kui masina tegelikud andmed ei vasta registreerimistunnistusele, masin on omavoliliselt ümber ehitatud või masinale on omavoliliselt paigaldatud lisaseadmeid. Masina ülevaatus teostatakse täies mahus ja kontrollkaardile märgitakse kõik avastatud rikked ja puudused. Dokumendi või tehasetähise võltsingu või võltsimise kahtluse korral peab ülevaatuspunkt sellest kohe teatama politseiprefektuurile ja ARK-le. Masina omanik (kasutaja) peab masina koos kontrollkaardiga esitama andmete kontrollimiseks või ümberehituse tunnustamiseks ARK büroole. Pärast puuduste kõrvaldamist tuleb masin esitada katkestuse määranud ülevaatuse teostajale ülevaatuse vormistamiseks;
3) «esitada korduvülevaatusele», kui masinal on viis või enam väheohtlikku (VO) riket või puudust ehk kas või üks ohtlik (OV) rike või puudus. Kuni rikete või puuduste kõrvaldamiseni loetakse masin mittevastavaks kehtivatele nõuetele, kuid erandina võib sellises tehnoseisundis masinaga sõita vigade kõrvaldamiseks remondi- või garažeerimiskohani ning pärast rikete või puuduste kõrvaldamist korduvülevaatusele. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart;
4) «omal jõul sõitmiseks kõlbmatu», kui masinal on vähemalt üks eriti ohtlik (EOV) rike või puudus. Pärast rikete või puuduste kõrvaldamist tuleb masin esitada korduvülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart.

§ 13. Masina registreerimiseelse ülevaatuse vormistamine

Masina registreerimiseelse ülevaatuse kohta peab ARK büroo või ülevaatuse teostaja koostama registreerimiseelse ülevaatuse akti ja väljastama:
1) nõuetele vastava uue masina kohta – registreerimiseelse ülevaatuse akti. Registreerimisel peab ARK büroo tegema registreerimistunnistusele sissekande järgmise korralise ülevaatuse kuu ja aasta kohta, mille kinnitab allkirja ja pitseriga, ning paigaldama masina registreerimismärgile ülevaatuse kleebise;
2) nõuetele vastava kasutatud masina kohta – registreerimiseelse ülevaatuse akti;
3) nõuetele mittevastava masina kohta – registreerimiseelse ülevaatuse akti, millele on märgitud põhjused, miks masin ei kuulu registreerimisele.

§ 14. Masina korralise, erakorralise ja korduvülevaatuse vormistamine

(1) Masina korralise ja erakorralise ülevaatuse kohta peab ülevaatuse teostaja koostama kontrollkaardi ja väljastama:
1) tehniliselt korras masina kohta – kontrollkaardi, millel on otsus «Tehniliselt korras» ja paigaldama registreerimismärgi vastavale väljale ülevaatuse kleebise. Ülevaatuse teostaja peab masina registreerimistunnistusele tegema sissekande järgmise ülevaatuse kuu ja aasta ning kontrollkaardi numbri kohta, mille kinnitab allkirja ja pitseriga;
2) tehniliselt mittekorras masina kohta – kontrollkaardi, millel on üks järgnevatest otsustest:
– «esitada korduvülevaatusele» vastavalt § 12 lõike 2 punktile 3. Ülevaatuse teostaja peab masina registreerimistunnistusele tegema sissekande «Korduv» koos ülevaatuse teostamise kuupäevaga ning kinnitama selle allkirja ja pitseriga;
– «omal jõul sõitmiseks kõlbmatu» vastavalt § 12 lõike 2 punktile 4. Ülevaatuse teostaja peab masina registreerimistunnistusele tegema sissekande «Sõidukõlbmatu» koos ülevaatuse teostamise kuupäevaga ning kinnitama selle allkirja ja pitseriga.

(2) Kontrollkaardi kaotamise korral väljastab duplikaatkaardi ainult see ülevaatuse teostaja, kus kontrollkaart oli vormistatud.

(3) Rikutud ülevaatuse kleebise asemele peab ülevaatuse teostaja või ARK büroo väljastama uue kleebise.

(4) Masina registreerimistunnistuse vahetamisel peab ARK büroo kandma uue registreerimistunnistuse lahtrisse «Tehnoülevaatused» vanal registreerimistunnistusel oleva viimase kehtiva märkuse masina ülevaatuse kohta ja kinnitama selle allkirjaga.

§ 15. Nõuded masina ülevaatajale ja ülevaataja töö kvaliteedi kontroll

(1) Masina ülevaataja peab:
1) omama auto või traktori erialast kõrg- või keskeriharidust;
2) olema töötanud auto või traktori erialal vähemalt kolm aastat;
3) olema läbinud ARK poolt korraldatava ettevalmistuskursuse ja sooritanud vastava arvestuse;
4) omama juhiluba masina juhtimiseks.

(2) Ülevaataja peab oskama kasutada kõiki käesolevas eeskirjas toodud seadmeid ja vahendeid masina tehnoseisundi kontrollimiseks ja sooritama praktika ülevaatuse töökohal, mille järel ARK annab temale ülevaataja tunnistuse.

(3) Ülevaataja peab osalema ARK poolt korraldatavatel täienduskursustel.

(4) Ülevaatajate töö kvaliteedi kontrolli teostab ARK.

3. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 16. Nõuded üle 25 aasta vanusele masinale

Määruse nõuded masina ehitusele ja tehnoseisundile ei laiene üle 25 aasta vanusele masinale. Sellise masina ehitus ja tehnoseisund peavad vastama valmistaja nõuetele, mis kehtisid selle valmistamise ajal.

§ 17. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Teede- ja sideministri 27. märtsi 2001. a määrus nr 27 «Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» (RTL 2001, 46, 657) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Liina TÕNISSON

Kantsler Marika PRISKE

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruse nr 43 «Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1

NÕUDED MASINA TEHNOSEISUNDILE JA VARUSTUSELE

Grupp 1
Identifitseerimine ja varustus

Kood 101. VIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber ja andmesildid

1) Masina raamil/kabiinil peab olema VIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber.

2) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktoril peab olema direktiivi 89/173/EMÜ kohane valmistaja andmesilt.

Kood 102. Registreerimismärk

1) Registreerimismärk peab vastama Eesti standardile.

2) Registreerimismärk peab asuma masina taga valmistaja poolt ette nähtud kohas ja olema puhas ning ilma katteta.

3) Masinal, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud registreerimismärgi loetavus.

4) Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt ja pimedal ajal vähemalt 25 m kauguselt.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori registreerimismärgi kinnituskoht peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ nõuetele.

Kood 103. Tahavaatepeegel

1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt üks tahavaatepeegel.

2) Tahavaatepeegel peab olema reguleeritav.

3) Kui vaade taha on varjatud või veetakse haagist, peab mõlemal küljel olema väline tahavaatepeegel.

4) Tahavaatepeeglil ei tohi olla pragusid ja peegeldav kiht peab olema terve. Tahavaatepeegel peab olema kindlalt kinnitatud.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori tahavaatepeeglid peavad vastama direktiivi 74/346/EMÜ nõuetele ja peavad olema e-sertifitseeritud.

Kood 104. Helisignaal

1) Helisignaal peab toimima, selle heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega.

2) Heli tugevus mõõdetuna 7 m kaugusel masina ees peab olema vähemalt 93 dB, kuid ei tohi ületada 104 dB.

3) Ratastraktoril ja liikurmasinal võib olla katkendliku heliga tagurdamise hoiatussignaal, mis lülitub töösse tagurdamiskäigu sisselülitamisel. Hoiatussignaali helitugevus, mõõdetuna 7 m kaugusel masina taga, ei tohi ületada 75 dB.

4) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori helisignaal peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 70/388/EMÜ nõuetele.

Kood 105. Kiirusmõõdik ja suurim kiirus

1) Kui ratastraktoril või liikurmasinal on kiirusmõõdik, siis see peab toimima.

2) Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest.

3) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori lubatud suurim kiirus peab olema määratud direktiivi 74/152/EMÜ kohaselt.

4) Kui ratastraktorile on paigaldatud kiirusregulaator, siis peab see olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et ratastraktor ei saa ületada valmistaja poolt määratud suurimat kiirust.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori kiirusregulaator peab vastama direktiivi 89/173/EMÜ nõuetele.

Kood 106. Ratta tõkiskingad

Masinal peab olema vähemalt kaks tõkiskinga.

Kood 107. Käsiapteek

1) Nõuded käsiapteegile ja masinate loetelu, millel on käsiapteek kohustuslik, on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.

2) Käsiapteek peab asuma kättesaadavas kohas.

Kood 108. Tulekustuti

1) Nõuded masina esmastele tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega.

2) Tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.

Kood 109. Aeglase sõiduki tunnusmärk

1) Masinal peab olema aeglase sõiduki tunnusmärk.

2) Aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele ning olema E-sertifitseeritud.

Kood 110. Turvavööd

1) Kui ratastraktoril ja liikurmasinal on turvavöö kinnituskohad, siis peavad turvavööd olema paigaldatud.

2) Turvavöö peab kindlalt lukustuma ja selle avamine peab olema lihtne. Turvavööl ei tohi olla nähtavaid vigastusi.

Kood 111. Ohukolmnurk

Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema E-reegli nr 27 nõuetele vastav ning E-sertifitseeritud ohukolmnurk.

Grupp 2
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed

Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele

1) Kasutada võib ainult valmistaja poolt masina selle variandi ehituses ette nähtud laternaid. ARK võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada teistele masinatele ette nähtud laternaid tingimusel, et nende optilised elemendid, lambid ja laternate paigutus vastavad nõuetele.

2) Laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest.

3) Laterna kaitseks võib kasutada selleks ettenähtud vahendeid.

4) Hajutiklaasid peavad olema pragudeta ja muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud.

5) Ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud lähitule laternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on kantud nool). Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks.

6) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori laternate optilised elemendid ja laternates kasutatavad lambid peavad vastama direktiivide 79/532/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ, 76/762/EMÜ, 77/538/EMÜ või 77/539/EMÜ või E-reeglite nr 1, 4, 5, 6, 7, 8, 19, 20, 31, 37, 38, 87, 98, 99, 112 või 113 nõuetele ning olema E- või e-sertifitseeritud.

Kood 202. Lähitule laternad

1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks lähitule laternat. Lähitulede värvus peab olema valge või valikkollane. Lähitule laternate paigaldamine haagisele on keelatud.

2) Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega.

3) Lähitule laterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja alaserv madalamal kui 500 mm teepinnast. Mõõdet 1200 võib suurendada kuni 1500 mm-ni, kui masina konstruktsioon ei võimalda täita nõutud mõõdet.

4) Lähituled peavad olema reguleeritud ja need ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte.

5) Kui masina esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab ehitusekohaseid tulesid, võib paigaldada lisaks kaks lähitule laternat, mille valgusava ülaserv võib olla kuni 3000 mm kõrgusel. Korraga tohib põleda ainult üks paar lähitulesid.

6) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori lähitule laternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Kood 203. Kaugtule laternad

1) Ratastraktorile ja liikurmasinale on lubatud paigaldada kaks või neli kaugtule laternat, sh lisakaugtule laternad. Kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane. Haagisele on kaugtule laternate paigaldamine keelatud.

2) Kõigi kaugtulede ümberlülitamine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega.

3) Kaugtulede sisselülimise märgulamp (armatuurlaual) on kohustuslik.

4) Üheaegselt põlevate kaugtulede summaarne valgustugevus ei tohi ületada 225 000 cd. E- või e-sertifitseeritud kaugtule laternate hajutiklaasidel on tähise kohal kaugtule tunnustäht «R» (võib esineda R, CR, HR, HCR, SR, SCR, HSR, HSCR, DR ja DCR). Tähisest paremal paikneb valgustugevuse kontrollarv. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori kaugtule laternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Kood 204. Numbritule latern

1) Masinal peab olema taga vähemalt üks valmistaja nõuetele vastav numbritule latern. Numbritule värvus peab olema valge.

2) Numbritule latern peab olema paigaldatud nii, et registreerimismärk on loetav pimedal ajal vähemalt 25 m kauguselt.

3) Numbrituli ei tohi olla otseselt nähtav masina tagant 25 m kauguselt ja 1,0–2,2 m kõrguselt.

4) Numbrituli peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori numbritule laterna paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Kood 205. Eesmised ja tagumised ääretule laternad

1) Masinal peab olema ees kaks valget ja taga kaks punast ääretule laternat, mis peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt. Ääretuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400 mm laiusgabariidist seespool.

2) Ülemisi eesmisi ja tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada üle 2100 mm laiusele masinale.

3) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori ääretule laternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Kood 206. Piduritule laternad

1) Masinal peab taga olema vähemalt kaks piduritule laternat, mis peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ning toimima.

2) Piduritulede värvus on punane ja nende valgustugevus peab olema suurem kui tagumistel ääretuledel.

3) Pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil.

4) Piduritule laternad ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik asetada piduritule laternaid 1500 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni 2100 mm kõrgusele.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori piduritule laternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Kood 207. Suunatule laternad

1) 1980. a või hiljem valmistatud masinal peavad olema ees ja taga suunatuled.

2) Suunatule laternad peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ja peavad toimima.

3) Suunatulede vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis.

4) Suunatulede värvus on merevaigukollane.

5) Ratastraktori ja liikurmasina armatuurlaual peab olema suunatulede töö kontrollimise märgulamp.

6) Suunatuled ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm.

7) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori suunatule laternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Kood 208. Ohutuled

1) Ohutuled, kui nad on paigaldatud, peavad toimima. Ohutuled on kohustuslikud 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktoritele.

2) Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peavad vastama koodi 207 nõuetele.

3) Ohutulede töö kontrollimiseks peab armatuurlaual vilkuma sünkroonselt märgulamp.

4) Ohutulesid peab olema võimalik töösse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori ohutuled peavad vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Kood 209. Töötule laternad

1) Töötule laternad, kui nad on paigaldatud, peavad toimima.

2) Töötulede laternate paigutus peab olema selline, et see võimaldaks piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi tekitada liiklusohtlikku olukorda. Töötulede kasutamine liikluses on keelatud.

3) Töötulede laternad võivad olla teisaldatavad.

4) Töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja masina armatuurlaual peab olema nende märgulamp.

Kood 210. Muud masinale paigaldatavad laternad

1) Masinale võidakse paigaldada lisaks järgmisi laternaid:
– päevatule laternad;
– udutule laternad;
– lisa piduritule laternad;
– külgmised ääretule laternad;
– tagurdamistule laternad.

2) Päevatulede ning eesmiste ja tagumiste udutulede laternad peavad olema E- või e-sertifitseeritud. Eesmise udutule laterna valgusava ülemine serv ei tohi olla kõrgemal kui lähitule valgusava ülaserv.

3) Lõikes 2 nimetatud masinale paigaldatud tuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400 mm masina laiusgabariidist seespool, kui see ei ole valmistaja poolt ette nähtud teisiti. Tuled ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja mitte kõrgemal kui 1500 mm teepinnast.

4) Külgmiste ääretulede värvus peab olema merevaigukollane, lisa piduritule värvus punane ja tagurdustule värvus valge.

5) Lisapiduritulesid võib paigaldada kas kaks sümmeetriliselt masina pikiteljega või ühe pikisümmeetriateljele.

6) Külgmised ääretule laternad ei tohi olla masina eesmisest või tagumisest gabariidist kaugemal kui 3000 mm.

7) Masina taha võib olla paigaldatud üks või kaks tagurdustule laternat. Tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu süttimisel ja kustuma selle väljalülitamisel.

8) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori päevatule, udutule, lisa piduritule, külgmiste ääretule ja tagurdamistule laternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Kood 211. Armatuurlaua märgulambid

1) Armatuurlaua märgulambid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima.

2) Ratastraktoril ja liikurmasinal peavad olema:
– kaugtulede märgulamp;
– suunatulede märgulamp;
– ohutulede märgulamp;
– töötulede märgulamp.

3) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori armatuurlaua märgulambid peavad vastama direktiivi 86/415/EMÜ nõuetele.

Kood 212. Masinarongi tähistamine

1) Haagist vedaval masinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinarongi tunnusmärk. Tunnusmärgiks võib olla üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm masina pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150–300 mm.

2) Masinarongil, millel on ülemised eesmised ääretule laternad, ei ole masinarongi tunnusmärk kohustuslik.

Kood 213. Kollased vilkurid

1) Hooldussõidukina kasutatava masina kollane vilkur ja tema paigaldus masinale peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele.

2) Kollaseid vilkureid on lubatud paigaldada ülegabariidilistele masinatele.

Kood 214. Eesmised, külgmised ja tagumised helkurid

1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peavad olema tagumised ja külgmised helkurid, haagisel lisaks kaks eesmist helkurit.

2) Helkurid peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt.

3) Haagise eesmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema valge.

4) Kuni 6000 mm pikkusel masinal peab olema mõlemal küljel üks helkur. Üle 6000 mm pikkusel masinal peab olema mõlemal küljel vähemalt kaks helkurit ja need ei tohi olla masina eesmisest või tagumisest gabariidist kaugemal kui 3000 mm. Külgmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema merevaigukollane.

5) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema punane.

6) Haagisel peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles, ja nende värvus peab olema punane. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150–200 mm.

7) Helkurid ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm.

8) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori helkurid peavad vastama direktiivile 79/532/EMÜ või 76/757/EMÜ või E-reeglile nr 3, nad peavad olema E- või e-sertifitseeritud ning nende paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.

Grupp 3
Juhtimisseadmed

Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele

1) Juhtimisseadmed peavad olema töökorras ja vastama valmistaja juhendile.

2) Võib kasutada juhtimisseadmeid, mis toimivad rataste erineva pöörlemiskiiruse kaudu.

3) Ratastraktori ja liikurmasina juhtimisseadmed ja juhiiste peavad paiknema nii, et juhile on tagatud nõutav vaba väljavaade ette ja mõlemale poole kõrvale.

4) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori juhtimisseadmed peavad vastama direktiivi 75/321/EMÜ või 70/311/EMÜ nõuetele.

Kood 302. Juhtrataste pöördepiirikud

Juhtrataste pöördepiirikud peavad vastama valmistaja juhendile.

Kood 303. Roolihoovastik

1) Roolihoovastiku osadel ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone.

2) Roolihoovastik peab olema kindlalt kinnitatud.

3) Roolihoovastiku liigendid peavad vastama valmistaja juhendile, neis ei tohi olla lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.

Kood 304. Rooliratas

Rooliratas peab vastama valmistaja juhendile ja olema kindlalt kinnitatud.

Kood 305. Rooliratta vabakäik

Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 25° või valmistaja poolt lubatut.

Kood 306. Roolimehhanism

1) Roolimehhanism peab olema kindlalt kinnitatud ja ei tohi lekkida.

2) Koostude porikaitsed peavad olema terved.

Kood 307. Roolivõimendi

1) Roolivõimendi peab toimima.

2) Hüdrosüsteem peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida.

Kood 308. Hüdrosilinder (pöördesilinder)

1) Hüdrosilinder peab olema kindlalt kinnitatud. Kinnituskohtades ei tohi olla tuntavat lõtku ja kinnitusmutrid peavad olema kindlalt kinnitatud.

2) Hüdrosilinder peab toimima.

3) Hüdrosilinder ei tohi lekkida.

Kood 309. Roolivõimendi õlitorud/voolikud, õlipump ja -radiaator

1) Roolivõimendi õlitorud/voolikud, õlipump ja -radiaator ei tohi lekkida.

2) Õlitorud ja voolikud peavad olema kindlalt kinnitatud.

Grupp 4
Pidurid

Kood 401. Üldnõuded piduritele

1) Pidurisüsteem peab vastama valmistaja juhendile ja käesoleva määruse nõuetele. Ei tohi muuta selle ehitust ega kasutada valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud osi või sõlmi.

2) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülitatavat piduri juhtimisseadet: sõidupidur ja seisupidur.

3) Pidurisüsteem ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega.

4) Sõidupidur peab võimaldama peatada masinat efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist.

5) Vedelikajamiga pidurisüsteemis ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud selle masina versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele.

6) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori pidurisüsteem peab vastama direktiivi 76/432/EMÜ või 71/320/EMÜ nõuetele.

Kood 402. Nõuded sõidupidurile

1) Sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist.

2) Rataste pidurimehhanismid peavad rakenduma üheaegselt ja ühtlaselt vähemalt ühe telje mõlemale rattale.

3) Vedelikajamiga pidurisüsteemi pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas.

4) Sõidupiduril võib olla kaks eraldi pedaali, kuid neid piduripedaale peab saama kokku ja lahku ühendada.

5) Piduripedaali töö- ja vabakäik peavad vastama valmistaja juhendile.

6) Trossid ja hoovad peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta.

7) Ratastraktorile ja liikurmasinale, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olema paigaldatud manomeeter ehk optiline või akustiline signaalseade, mis hoiatab juhti rõhu ohtliku languse eest süsteemis.

8) Ratastraktori ja liikurmasina pidurdusteekond kuival, rõhtsal ja kõva kattega teel ei tohi ületada järgmises tabelis toodud väärtusi:

V	6	10	15	20	25	30	35	40
S	1,2	2,4	4,2	6,4	9,2	12,3	15,8	19,8

kus V on liikumiskiirus km/h ja S on pidurdusteekond meetrites. Pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda korrigeerima.

Kood 403. Nõuded seisupidurile

1) Seisupidur peab vastama valmistaja juhendile ja toimima.

2) Seisupiduri hoovad ja trossid peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta.

3) Seisupiduri hoova vabakäik ja töökäik peavad vastama valmistaja nõuetele.

Kood 404. Haagise või haakes veetava seadme pidurid

1) Haagise või haakes veetava seadme pidurid, kui need on paigaldatud, peavad olema tööle rakendatavad juhi töökohalt. Pidurite rakendamine ei tohi olla mõne teise juhtimisorgani kaasfunktsiooniks või sellega kokku liidetud.

2) Kui masina õhusüsteem või hüdrosüsteem on ühendatud haagise või haakes veetava seadme vastava süsteemiga, siis sõidupidurisüsteem peab olema ühendatud eraldi juhtmega/juhtmetega ning masinarongi sõidupidur peab olema rakendatav ühe juhtimisseadme abil.

3) Haagise või haakes veetava seadme pidurid peavad olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et nende rikke, haakeseadme katkemise või pidurisüsteemi ühendusvoolikute purunemisel säiliks vedukmasina pidurdusvõime.

4) Haagise või haakes veetava seadme ja vedukmasina vaheline vedelikajamiga pidurisüsteemide ühendus peab olema ühejuhtmeline. Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistajatehase nõuetele. Vooliku ühendust ei tohi olla võimalik rõhuallikast lahutada tööriistadeta.

5) Haagise või haakes veetava seadme ja vedukmasina vaheline õhkpiduri süsteemide ühendus võib olla kas ühe- või kahejuhtmeline. Süsteemid peavad automaatselt ühenduma, kui vedukmasina süsteemis rõhk suureneb töörõhuni.

6) Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistaja juhendile.

7) Kõik valmistaja poolt ette nähtud ratta piduriseadmed peavad toimima.

8) Haagise kõikide rataste piduriseadmed peavad rakenduma enne vedukmasina pidurite rakendumist.

9) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori haagise sõidupiduri juhtimine ning ühendusjuhtmed peavad vastama direktiivi 89/173/EMÜ nõuetele.

Kood 405. Piduritorustik ja pidurivoolikud

1) Piduritorustik ja pidurivoolikud peavad vastama valmistaja juhendile, ei tohi lekkida ega pihkuda õhku.

2) Torudel ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi.

3) Torude ja voolikute pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud või murenenud kohti.

4) Torude ja voolikute kinnitus ja paigutus peavad tagama nende säilivuse.

Kood 406. Kompressor ja süsteemi täitumise aeg

1) Hiljemalt kuus minutit pärast tühja pidurisüsteemiga masina mootori käivitamist peab rõhk haagiseta masina õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma 65–100 %-ni nimirõhust.

2) Hiljemalt üheksa minutit pärast tühja pidurisüsteemiga masina mootori käivitamist peab rõhk haagisega või haakes veetava seadmega masina õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma 65–100 %-ni nimirõhust.

Kood 407. Rõhuregulaator

1) Rõhuregulaator peab hoidma õhusüsteemis nimirõhku.

2) Kui rõhk tõuseb õhusüsteemis kaks korda üle nimirõhu, peab rõhuregulaator toimima kaitseklapina.

Kood 408. Õhusüsteemi manomeeter

Õhusüsteemi manomeeter peab toimima.

Kood 409. Õhurõhu langus pidurisüsteemis

Rõhk ei tohi süsteemis langeda kiiremini, kui seda näeb ette valmistaja juhend.

Kood 410. Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp

Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp peavad vastama valmistaja juhendile, peavad toimima ja ei tohi pihkuda.

Kood 411. Ratta piduriseadme vedruakud ja kambrid

1) Vedruakud ja kambrid peavad toimima ja ei tohi pihkuda.

2) Vedruakude ja kambrite hoobade käik peab vastama valmistaja juhendile, need ei tohi olla kinni kiilunud.

Kood 412. Pidurisüsteemi koostude porikaitsed

Pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved.

Grupp 5
Rattad

Kood 501. Rehv

1) Masinal peavad olema õhkrehvid. Masinal, mille kiirus ei ületa 10 km/h, võivad olla täisrehvid.

2) Rehvide mõõtmed peavad olema vastavuses valmistaja juhendiga ja kasutatava velje mõõtmetega.

3) Rehvide paigaldus peab olema vastavuses masina ja rehvi valmistaja juhenditega.

4) Masina ühel teljel ei tohi üheaegselt kasutada diagonaal- ja radiaalrehve või erineva turvisemustri tüübiga rehve.

5) Rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ette nähtud rõhule.

6) Rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist.

7) Rehvi mustri minimaalne jääksügavus peab olema:
– veoratastel – 7 mm;
– juhtratastel – 2 mm;
– haagise ratastel – 1 mm.

8) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori rehvid peavad vastama E-reegli nr 106 nõuetele ning olema E-sertifitseeritud.

Kood 502. Velg

1) Veljed peavad vastama valmistaja juhendile.

2) Velg peab olema valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud. Kinnitusmutrite avad ei tohi olla kulunud sellisel määral, et see ei taga velje kindlat kinnitust.

3) Veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge.

4) Veljel ei tohi esineda velje märgatavat viskumist.

Grupp 6
Kabiin, raam ja veermik

Kood 601. Kabiin

1) Kabiinil ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid, lõikavaid või haakuvaid osi.

2) Kui kabiini ukse käepide pöördub avamisel rõhttasandis, siis peab tema pöörduv osa olema masina tagaosa poole ja pööratud kere poole.

3) Väljaulatuvate osade servad peavad olema tagasi painutatud, muude detailide servad peavad olema ümardatud ümarusraadiusega vähemalt 2,5 mm.

4) Astmelauad peavad olema terved ja kindlalt kinnitatud.

5) Uksed, kapotid ja nende hinged, käepidemed ja lukustus peavad olema terved, kinnitatud ja nõuetekohaselt toimima.

6) Värvkattel ei tohi olla olulisi korrosiooni- ja muid kahjustusi. Värviparandused ei tohi oluliselt erineda masina värvist. Keelatud on kasutada alarmsõidukite värvikombinatsioone.

7) Masinale kantud ohutus- ja juhendkirjed peavad vastama Eesti keeleseaduse nõuetele.

8) Klaasipuhasti peab vastama valmistaja juhendile ja toimima.

9) Kui aknapesur on valmistaja poolt ette nähtud, peab see toimima.

10) Kabiini sisustusel ei tohi olla teravaid ja lõikavaid osi.

11) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori juhi töökoht ja juurdepääs juhikohale peavad vastama direktiivi 80/720/EMÜ nõuetele.

12) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori klaasipuhastid ja juhi vaateväli peab vastama direktiivi 74/347/EMÜ või 77/649/EMÜ või E-reegli nr 71 nõuetele.

Kood 602. Klaasid ja nende läbipaistvus

1) Klaasid peavad vastama valmistaja juhendile.

2) Tuuleklaasil ei tohi olla juhi vaateväljas liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest».

3) 1990. a või hiljem valmistatud masina tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%, teistel klaasidel vähemalt 70%. Enne 1990. a valmistatud masina kõikide klaaside läbipaistvus peab olema vähemalt 70%.

4) 2003. a või hiljem valmistatud masina klaasid peavad vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 92/22/EMÜ või E-reegli nr 43 nõuetele ning olema E- või e-sertifitseeritud.

Kood 603. Istmed

1) Istmed peavad olema valmistaja juhendi kohased.

2) Istmete ehitus ja kinnitus peavad vastama valmistaja juhendile.

3) Istme reguleerimismehhanism peab toimima.

4) Sõidu ajal kasutatav iste, istme tugevus, istme kinnitused ratastraktori ja liikurmasina kere külge ja istme reguleerimise seadmed peavad vastama valmistaja juhendile.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori juhiiste ja selle kinnitus kere külge peavad vastama direktiivi 78/764/EMÜ nõuetele ning olema e-sertifitseeritud.

6) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori kaassõitja iste ja selle kinnitus kere külge peavad vastama direktiivi 76/763/EMÜ nõuetele ning olema e-sertifitseeritud.

Kood 604. Raam

1) Raamis või selle osades ei tohi esineda murdeid, pragusid ega jääkdeformatsioone.

2) Poltliited peavad olema pingutatud, neetliited peavad olema tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta.

Kood 605. Ümbermineku kaitsekonstruktsioonid

2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori ümbermineku kaitsekonstruktsioonid peavad vastama direktiivide 77/536/EMÜ, 79/622/EMÜ, 86/298/EMÜ või 87/402/EMÜ nõuetele.

Kood 606. Lisaraskused

1) Ratastraktori ja liikurmasina lisaraskused peavad vastama valmistaja juhendile, nad peavad olema paigaldatud valmistaja poolt ette nähtud viisil selleks ette nähtud kohtadesse.

2) Lisaraskustele peab olema peale kantud nende ligikaudne mass.

3) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori lisaraskused peavad vastama direktiivi 74/151/EMÜ nõuetele.

Kood 607. Ratastraktori koormusplatvormid

1) Koormusplatvormid peavad paiknema nii, et nende raskuskese asub ratastraktori telgede vahel.

2) Koormusplatvormi pikkus ei tohi olla suurem kui 1,4-kordne suurim ratastraktori teljerööbe.

3) Koormusplatvormi laius ei tohi olla suurem kui ratastraktori laius.

4) Koormusplatvormid peavad paiknema sümmeetriliselt ratastraktori pikiteljega.

5) Koormusplatvormid ei tohi paikneda kõrgemal kui 1,5 m maapinnast.

6) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori koormusplatvormid peavad vastama direktiivi 74/152/EMÜ nõuetele.

Kood 608. Haakeseade

1) Haakeseade peab vastama valmistaja juhendile.

2) Haakeseadme poltühendused peavad olema pingutatud ja keevisliited pragudeta.

3) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori haakeseade peab vastama direktiivi 79/533/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele ning olema e-sertifitseeritud.

Kood 609. Haagise julgestuskett (-tross) ja kallurkasti julgestustugi

1) Kõikide haagiste haakeseadmed, v.a haagised, mis haakeseadme katkemisel ise pidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestusketi või -trossiga.

2) Kallurhaagise veokastil peab olema tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti all. Kui tugi või seade ei ole ette nähtud vastu pidama koormatud veokasti survele, st selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab kerel/raamil olema nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt.

Kood 610. Poritiivad ja poripõlled

Poritiivad ja poripõlled peavad vastama valmistaja juhendile ja olema korralikult kinnitatud.

Kood 611. Haagise veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid

1) Veokasti põhi ja küljeluugid ning tagaluuk peavad olema terved.

2) Luukide sulgurid peavad toimima ja ei tohi iseeneslikult avaneda.

3) Ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi haagise külgpinnast välja ulatuda rohkem kui 50 mm.

4) Puidu, puidukimpude, metalli või torude veoks kasutatava veokasti, platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas. Haagise ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist haagise raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade vahe korral alla 2,5 m peab vahemikus olema sidumiseks üks kinnitusaas (konks), suurema tulpade vahelise kauguse korral kaks kinnitusaasa (konksu).

Kood 612. Ühendusjuhtmed

1) Ratastraktorit või liikurmasinat ning haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega elektrisüsteemi puhul «Tüüp 12N» nõuetele vastavad ning 24 V nimipingega elektrisüsteemi puhul «Tüüp 24N» nõuetele vastavad.

2) Ühendusjuhtmed ei tohi olla vigastatud ja peavad olema kinnitatud.

Kood 613. Haagise tagumine allasõidutõke

1) Haagise tagumise allasõidutõkke kõrgus teepinnast tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm ja laius suurem tagasilla laiusest. Kaugus tõkke otsast kuni haagise külggabariidini ei tohi olla suurem kui 100 mm. Tõke ei tohi asetseda haagise tagaosast esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõkke profiili vähim laius on 100 mm ja profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud.

2) Allasõidutõket ei nõuta haagisel, millel tõke teeb haagise kasutamise võimatuks.

Kood 614. Esitelg

1) Esitelg peab olema kindlalt kinnitatud.

2) Käänmiku osades ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone.

3) Käänmiku tapi radiaallõtk peab vastama valmistaja juhendile.

4) Rattalaagrid peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt.

5) Õõtstelje puksides ei tohi olla lõtku, mis ületab valmistaja poolt lubatut.

Kood 615. Tagatelg

1) Tagatelg peab olema kindlalt kinnitatud.

2) Tagateljel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid.

3) Tagatelg ei tohi lekkida.

Kood 616. Täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti

Kui täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti on valmistaja poolt ette nähtud, siis peab see toimima ega tohi iseeneslikult sisse või välja lülituda.

Grupp 7
Mootor

Kood 701. Üldnõuded mootorile

1) Mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud.

2) Heitgaaside ja karterigaaside pihkumine ei ole lubatud.

Kood 702. Mootori kinnitus

1) Mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased.

2) Kinnituspadjad peavad olema terved ja valmistaja juhendi kohaselt kinnitatud.

Kood 703. Toitesüsteem

1) Toitesüsteem peab vastama valmistaja juhendile.

2) Kütusepaak ja selle kork peavad vastama valmistaja juhendile.

3) Kütusepaak peab paiknema valmistaja poolt ette nähtud kohas ja olema ettenähtud viisil kinnitatud.

4) Kütuse lekkimine paagist või torudest/voolikutest ei ole lubatud.

5) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori kütusepaak peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ nõuetele.

Kood 704. Heitgaaside väljalaskesüsteem

1) Heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja juhendile. Selle ehituse omavoliline muutmine on keelatud.

2) Heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja -torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele.

3) Heitgaaside pihkumine kogu väljalaskesüsteemi ulatuses ei ole lubatav.

Kood 705. Heitgaasid

Ratastraktori ja liikurmasina heitgaaside saasteainete piirsisaldus ja kontrollimise metoodika peavad vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.

Kood 706. Müra

Ratastraktori ja liikurmasina seisu- ja sõidumüra ning nende kontrollimise metoodika peavad vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.

Kood 707. Käivitusblokeeringu lüliti

1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema mootori käivitusblokeeringu lüliti ja see peab toimima.

2) Väljastpoolt kabiini/juhtimiskohta käivitataval masinal peab olema käivituskohalt nähtav kirje «KÄIK VÄLJA».

Kood 708. Raadiohäirete summutid

2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori raadiohäirete summutid peavad vastama direktiivi 75/322/EMÜ või 72/245/EMÜ nõuetele.

Grupp 8
Jõuülekanne

Kood 801. Üldnõuded jõuülekandele

1) Ratastraktori ja liikurmasina jõuülekande osad peavad olema kaitstud nii, et masina normaalse kasutuse korral hoida ära õnnetusi.

2) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori jõuülekande osade katted peavad vastama direktiivi 89/173/EMÜ nõuetele.

Kood 802. Sidur

1) Siduripedaali vabakäik peab vastama valmistaja juhendile.

2) Sidur ei tohi libiseda või kaasa vedada.

3) Käigud peavad lülituma kergelt ja müratult.

Kood 803. Käigukast ja jaotuskast, lõppülekanne (rattareduktorid)

1) Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne peavad olema kindlalt kinnitatud.

2) Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne peavad toimima.

3) Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne ei tohi lekkida.

4) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktoril peab vastavalt direktiivile 74/151/EMÜ olema tagasikäik, mis peab olema lülitatav juhi kohalt.

Kood 804. Kardaanülekanne

1) Kardaanülekanne peab olema kindlalt kinnitatud ja tasakaalustatud.

2) Kardaanülekanne ei tohi vibreerida.

3) Kardaanülekande kaitsed peavad vastama valmistaja juhendile.

Kood 805. Peaülekanne

1) Peaülekandes ei tohi esineda ülemäärast kõrvalist müra.

2) Peaülekanne ei tohi lekkida.

Kood 806. Jõuvõtuvõll

1) Jõuvõtuvõll peab töösse lülituma müratult ja pärast väljalülitamist ei tohi pöörelda.

2) Jõuvõtuvõlli tihendid ei tohi lekkida.

3) Jõuvõtuvõll peab olema kaitsekattega varustatud.

4) 2003. a või hiljem valmistatud ratastraktori jõuvõtuvõll ja selle kaitse peavad vastama direktiivi 86/297/EMÜ nõuetele.

Grupp 9
Hüdrosüsteem

Kood 901. Üldnõuded hüdrosüsteemile

1) Hüdrosüsteem peab vastama valmistaja juhendile ja toimima.

2) Töötamisel ei tohi esineda hüdrosüsteemis liigset müra.

3) Hüdrosüsteem ei tohi lekkida.

Kood 902. Hüdrojagaja

1) Hüdrojagaja peab toimima.

2) Hüdrojagaja juhthoobade asendid peavad fikseeruma, kui valmistaja on seda ette näinud.

3) Hüdrojagaja juhthoova tagastusautomaat peab toimima, kui valmistaja on selle ette näinud.

Kood 903. Hüdrosüsteemi torud ja voolikud

1) Hüdrosüsteemi torud ja voolikud peavad olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt ja ei tohi lekkida.

2) Voolikud ei tohi olla keerdus, pragunenud või hõõrdunud.

Kood 904. Riputusseade

1) Riputusseadme ehitus peab vastama valmistaja juhendile.

2) Riputusseade peab tõstma ja langetama tööorganit sujuvalt.

3) Riputusseade peab hoidma rippmasinat üleval (transpordiasendis) vastavalt valmistaja juhendile.

Grupp 10
Masina mõõtmed ja massid

Kood 1001. Üldnõuded

1) Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagise ning nendest koostatud masinarongi suurimad lubatud mõõtmed peavad vastama direktiivi 89/173/EMÜ nõuetele ning suurimad lubatud massid direktiivi 74/151/EMÜ nõuetele.

2) Masina mõõtmete määramine toimub direktiivi 89/173/EMÜ metoodika kohaselt.

Kood 1002. Ratastraktori ja liikurmasina suurimad lubatud mõõtmed

1) Ratastraktori ja liikurmasina suurim lubatud pikkus on 12,0 m.

2) Ratastraktori ja liikurmasina suurim lubatud laius on 2,55 m.

3) Ratastraktori ja liikurmasina suurim lubatud kõrgus on 4,0 m.

Kood 1003. Haagise (täis-, kesktelg- ja poolhaagise) ja masinarongi suurimad lubatud mõõtmed

1) Suurim lubatud pikkus on:

– täis- või kesktelghaagisel	12,0 m;
– poolhaagisel (veopoldist tagaosani)	12,0 m;
– masinarongil täis- või kesktelghaagisega	18,75 m;
– masinarongil poolhaagisega	16,5 m.

2) Haagise suurim lubatud laius on 2,55 m. Köetavate, termos-, külmik- või külmutushaagiste kerede lubatud laius, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm, on 2,60 m.

3) Haagise suurim lubatud kõrgus on 4,0 m.

Kood 1004. Suurimad lubatud registriteljekoormused

1) Veotelje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 11,5 t.

2) Veetava telje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 10,0 t.

3) Ratastraktori või liikurmasina 2-teljelise teliku suurim lubatud registrikoormus on:

– telgede vahekaugusel d < 1,0 m	11,5 t;
– telgede vahekaugusel 1,0 ≤ d < 1,3 m	16,0 t;
– telgede vahekaugusel 1,3 ≤ d < 1,8 m	18,0 t;
– paaristelgede vahekaugusel 1,3 ≤ d < 1,8 m, kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 t	19,0 t.

4) 2-teljelise telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim lubatud registrikoormus on:

– telgede vahekaugusel d < 1,0 m	11 t;
– telgede vahekaugusel 1,0 ≤ d < 1,3 m	16 t;
– telgede vahekaugusel 1,3 ≤ d < 1,8 m	18 t;
– telgede vahekaugusel d ≤ 1,8 m	20 t.

5) 3-teljelise telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim lubatud registrikoormus on:

– telgede vahekaugusel d ≤ 1,3 m	21 t;
– telgede vahekaugusel 1,3 < d ≤ 1,4 m	24 t.

Kood 1005. Ratastraktori ja liikurmasina suurimad lubatud registrimassid

1) 2-teljelise ratastraktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 18 t.

2) 3-teljelise ratastraktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 25 t.

3) 4-teljelise ratastraktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 31 t.

Kood 1006. Haagise suurimad lubatud registrimassid

1) 1-teljelise kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 10 t.

2) 2-teljelise täis- või kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 18 t.

3) 3-teljelise täis- või kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 24 t.

Kood 1007. Masinarongi suurimad lubatud tegelikud massid

1) 2-teljelisest ratastraktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 28 t.

2) 2-teljelisest ratastraktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 36 t.

3) 2-teljelisest ratastraktorist või liikurmasinast ja 3-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t.

4) 3- või 4-teljelisest ratastraktorist või liikurmasinast ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t.

5) 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 28 t.

6) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass:
– poolhaagise telgede vahe korral 1,3 kuni 1,8 m on 36 t;
– kui poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m, on 38 t.

7) 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t.

8) 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t.

9) 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest, konteinerite veo poolhaagisest koosneva masinarongi, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveol, suurim lubatud tegelik mass on 44 t.

Kood 1008. Masinarongi koostamine

1) Ratastraktori või liikurmasina järele võib olla haagitud pidurita haagis, mille tegelik mass ei ületa kahekordset ratastraktori või liikurmasina tühimassi.

2) Kui haagisel on ratastraktori või liikurmasina piduripedaaliga juhitav pidurisüsteem, võib ratastraktori või liikurmasina järele olla haagitud haagis, mille tegelik mass ei ületa kolmekordset ratastraktori või liikurmasina tühimassi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruse nr 43 «Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 2

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruse nr 43 «Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 3

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruse nr 43 «Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 4

PÕLLUMAJANDUS- JA METSARATASTRAKTORITELE RAKENDATAVAD DIREKTIIVID JA E-REEGLID

Põllumajandus- ja metsatraktorite direktiivid

Tabel 1

Jrk nr	Direktiivi nr	Ilmumisandmed Euroopa Ühenduse Teatajas	Direktiivi paranduste direktiivid	Paranduste direktiivi jõustumise aeg Eestis	Direktiivi pealkiri
1.	74/151/EMÜ	EÜT L 84, 28.3.1974, lk 25	82/890/EMÜ 88/410/EMÜ 97/54/EÜ 98/38/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 74/151/EMÜ 4. märtsist 1974 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite teatud komponente ja tehnilisi andmeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
2.	74/152/EMÜ	EÜT L 84, 28.3.1974, lk 33	82/890/EMÜ 88/412/EMÜ 97/54/EÜ 98/89/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 74/152/EMÜ 4. märtsist 1974 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite suurimat projekteeritavat kiirust ja koormusplatvorme käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
3.	74/346/EMÜ	EÜT L 191, 15.7.1974, lk 1	82/890/EMÜ 97/54/EÜ 98/40/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01. 01.2003	Nõukogu direktiiv 74/346/EMÜ 25. juunist 1974 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite tahavaatepeegleid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
4.	74/347/EMÜ	EÜT L 191, 15.7.1974, lk 5	79/1073/EÜ 82/890/EMÜ 97/54/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 74/347/EMÜ 25. juunist 1974 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite juhi vaatevälja ja klaasipuhasteid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
5.	75/321/EMÜ	EÜT L 147, 9.6.1975, lk 24	82/890/EMÜ 88/411/EMÜ 97/54/EÜ 98/39EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 75/321/EMÜ 20. maist 1975 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite juhtimisseadmestikku käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
6.	75/322/EMÜ	EÜT L 147, 9.6.1975, lk 28	82/890/EMÜ 97/54/EÜ 2000/2/EÜ 2001/3/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 75/322/EMÜ 20. maist 1975 sädesüütemootoriga põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite raadiohäirete vältimist käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
7.	76/432/EMÜ	EÜT L 122, 8.5.1976, lk 1	82/890/EMÜ 96/63/EMÜ 97/54/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 76/432/EMÜ 6. aprillist 1976 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite pidurdusseadmeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
8.	76/763/EMÜ	EÜT L 262, 27.9.1976, lk 135	82/890/EMÜ 97/54/EÜ 99/86/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 76/763/EMÜ 27. juulist 1976 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite kaasasõitja istmeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
9.	77/536/EMÜ	EÜT L 220, 29.8.1977, lk 1	87/354/EMÜ 89/680/EMÜ 99/55/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 77/536/EMÜ 28. juunist 1977 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite ümbermineku kaitseseadmeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
10.	78/764/EMÜ	EÜT L 255, 18.9.1978, lk 1	82/890/EMÜ 83/190/EMÜ 87/354/EMÜ 88/465/EMÜ 97/54/EÜ 99/57/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 78/764/EMÜ 25. juulist 1978 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite juhiistet käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
11.	78/933/EMÜ	EÜT L 325, 20.11.1978, lk 16	82/890/EMÜ 97/54/EÜ 99/56/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 78/933/EMÜ 17. oktoobrist 1978 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmete paigaldust käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
12.	79/532/EMÜ	EÜT L 145, 13.6.1979, lk 16	82/890/EMÜ 97/54/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 79/532/EMÜ 17. maist 1979 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmete tüübihindamist käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
13.	79/533/EMÜ	EÜT L 145, 13.6.1979, lk 20	82/890/EMÜ 97/54/EÜ 99/58/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 79/533/EMÜ 17. maist 1979 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite haake- ja tagasikäiguseadet käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
14.	79/622/EMÜ	EÜT L 179, 17.7.1979, lk 1	82/953/EMÜ 87/354/EMÜ 88/413/EMÜ 99/40/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 79/622/EMÜ 28. juunist 1979 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioone (staatiline katsetamine) käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
15.	80/720/EMÜ	EÜT L 194, 28.7.1980, lk 1	82/890/EMÜ 88/414/EMÜ 97/54/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 80/720/EMÜ 24. juunist 1980 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite kabiini, kabiini juurdepääsu ning uksi ja aknaid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
16.	86/297/EMÜ	EÜT L 186, 8.7.1986, lk 19	97/54/EÜ	01.01.2003	Nõukogu direktiiv 86/297/EMÜ 26. maist 1986 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite jõusiirdevõlle ja nende kaitseid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest
17.	86/298/EMÜ	EÜT L 186, 8.7.1986, lk 26	89/682/EMÜ 2000/19/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 86/298/EMÜ 26. maist 1986 põllumajanduse või metsamajanduse kitsa rööpega ratastraktorite taha paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta
18.	86/415/EMÜ	EÜT L 240, 26.8.1986, lk 1	97/54/EÜ	01.01.2003	Nõukogu direktiiv 86/415/EMÜ 24. juunist 1986 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite juhtseadiste paigalduse, asukoha, kasutamise ja identifitseerimise kohta
19.	87/402/EMÜ	EÜT L 220, 8.8.1987, lk 1	89/681EMÜ 2000/22/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 87/402/EMÜ 25. juunist 1987 põllumajanduse või metsamajanduse kitsa rööpega ratastraktorite juhi istme ette kinnitatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonidest
20.	89/173/EMÜ	EÜT L 67, 10.3.1989, lk 1	97/54/EÜ 2000/1/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 89/173/EMÜ 21. detsembrist 1988 põllumajanduse või metsamajanduse ratastraktorite teatud komponente ja karakteristikuid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamisest

Mootorsõidukite direktiivid, mida on lubatud rakendada vastavate põllumajandus- ja metsaratastraktorite direktiivide asemel

Tabel 2

Jrk nr	Direktiivi nr	Ilmumisandmed Euroopa Ühenduse Teatajas	Direktiivi paranduste direktiivid	Paranduste direktiivi jõustumise aeg Eestis	Direktiivi pealkiri
1.	70/311/EMÜ	EÜT L 133, 18.06.1970, lk 10	92/62/EMÜ 1999/7/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 70/311/EMÜ 8. juunist 1970 mootorsõidukite ja nende haagiste juhtimisseadmestikku käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
2.	70/388/EMÜ	EÜT L 329, 25.11.1982, lk 31	87/354/EMÜ	01.01.2003	Nõukogu direktiiv 70/388/EMÜ 27. juulist 1970 mootorsõidukite helisignaali käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
3.	71/320/EMÜ	EÜT L 202, 6.9.1971, lk 37	74/132/EMÜ 75/524/EMÜ 79/489/EMÜ 85/647/EMÜ 88/194/EMÜ 91/422/EMÜ 98/12/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 71/320/EMÜ 26. juulist 1971 teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
4.	72/245/EMÜ	EÜT L 152, 6.7.1972, lk 15	89/491/EMÜ 95/54/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 72/245/EMÜ 20. juunist 1972 mootorsõidukitele paigaldatud sädesüütemootorite tekitatud raadiohäirete summutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
5.	76/757/EMÜ	EÜT L 262, 27.09.1976, lk 32	87/354/EMÜ 97/29/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 76/757/EMÜ 27. juulist 1976 mootorsõidukite ja nende haagiste helkureid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
6.	76/758/EMÜ	EÜT L 262, 27.09.1976, lk 54	87/354/EMÜ 89/516/EMÜ 97/30/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 76/758/EMÜ 27. juulist 1976 mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, tagumisi ääretulelaternaid ja piduritulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
7.	76/759/EMÜ	EÜT L 262, 27.09.1976, lk 71	87/354/EMÜ 89/277/EMÜ 1999/15/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 76/759/EMÜ 27. juulist 1976 mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
8.	76/760/EMÜ	EÜT L 262, 27.09.1976, lk 85	87/354/EMÜ 97/31/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 76/760/EMÜ 27. juulist 1976 mootorsõidukite ja nende haagiste tagumisi numbritulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
9.	76/761/EMÜ	EÜT L 262, 27.09.1976, lk 96	87/354/EMÜ 89/517/EMÜ 1999/17/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 76/761/EMÜ 27. juulist 1976 mootorsõidukite esilaternaid, mida kasutatakse kaug- ja/või lähitulelaternatena, ja nende hõõglampe käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
10.	76/762/EMÜ	EÜT L 262, 27.09.1976, lk 122	87/354/EMÜ 1999/18/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 76/762/EMÜ 27. juulist 1976 mootorsõidukite eesmisi udutulelaternaid ja eesmiste udutulelaternate hõõglampe käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
11.	77/538/EMÜ	EÜT L 220, 29.08.1977, lk 60	87/354/EMÜ 89/518/EMÜ 1999/14/EÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 77/538/EMÜ 28. juunist 1977 mootorsõidukite ja nende haagiste tagumisi udulaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
12.	77/539/EMÜ	EÜT L 220, 29.08.1977, lk 72	87/354/EMÜ 97/32/EÜ	01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 77/539/EMÜ 28. juunist 1977 mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
13.	77/649/EMÜ	EÜT L 267, 19.10.1977, lk 1	81/643/EMÜ 88/366/EMÜ 90/630/EMÜ	01.01.2003 01.01.2003 01.01.2003	Nõukogu direktiiv 77/649/EMÜ 27. septembrist 1977 mootorsõidukite juhtide vaatevälja käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
14.	92/22/EMÜ	EÜT L 129, 14.05.1992, lk 1	2001/92/EÜ	01.01.2003	Nõukogu direktiiv 92/22/EMÜ 31. märtsist 1992 mootorsõidukite ja nende haagiste ohutu klaasi ja klaasist materjalide kohta

E-reeglid, mida on lubatud rakendada vastavate põllumajandus- ja metsaratastraktorite direktiivide või mootorsõidukite direktiivide asemel

Tabel 3

Jrk nr	E-reegel nr	E-reegli paranduste seeria	Algversiooni ja paranduste seeria jõustumise aeg	E-reegli pealkiri
1.	1	02	08.08.1960 08.09.2001	R2 kategooria hõõglambiga asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern
2.	3	02	01.11.1963 01.07.1985	Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
3.	4	00	15.04.1964	Mootorsõiduki (v.a. mootorratas) ja selle haagise registreerimismärgi valgusti
4.	5	02	30.09.1967 06.03.1988	Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega auto lamplatern
5.	6	01	15.10.1967 27.06.1987	Mootorsõiduki ja selle haagise suunatuled
6.	7	02	15.10.1967 05.05.1991	Mootorsõiduki (v.a mootorratas) ja selle haagise ääre- ja pidurituled
7.	8	05	15.11.1967 08.09.2001	Halogeenlambiga (H1, H2, H3, HB 3, HB4, H7, H8 ja/või H 9) sümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern
8.	10	02	01.04.1969 03.09.1997	Sõiduki tekitatud raadiohäired
9.	19	02	01.03.1971 08.05.1988	Udulatern
10.	20	03	01.05.1971 09.09.1991	Mootorsõiduki halogeenlambiga (H4), asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern
11.	27	03	15.09.1972 03.03.1985	Ohukolmnurk
12.	31	02	01.05.1975 30.03.1998	Mootorsõiduki asümmeetrilise valgusjaotusega halogeenlamplatern
13.	37	03	01.02.1978 01.06.1984	Ühtsetele tingimustele vastavates mootorsõiduki laternates kasutatavad hõõglambid
14.	38	00	01.08.1978	Mootorsõiduki ja selle haagise tagaudulaternad
15.	69	01	15.05.1987 27.09.1997	Aeglase sõiduki ja selle haagise märk
16.	71	00	01.08.1987	Agrotraktori juhi vaateväli
17.	86	00	01.08.1990	Agro- ja metsatraktorite valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmed
18.	87	00	01.11.1990	Mootorsõiduki päevasõidutule latern
19.	98	00	15.04.1996	Gaaslahenduslampidega laternad
20.	99	00	15.04.1996	Gaaslahenduslambid
21.	106	00	07.05.1998	Agrotraktorite ja nende haagiste õhkrehvid
22.	112	00	21.09.2001	Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaug-tulelaternad
23.	113	00	21.09.2001	Sümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtulelaternad