HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Konkurentsiseadus (lühend - KonkS)

Konkurentsiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.12.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.03.2003
Avaldamismärge:

Konkurentsiseadus

Vastu võetud 05.06.2001
RT I 2001, 56, 332
jõustumine 01.10.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
18.09.2002RT I 2002, 82, 48024.10.2002
09.10.2002RT I 2002, 87, 50523.10.2002 , vt. muutva akti § 2. (1) Majandusministeerium ning Teede- ja Sideministeerium reorganiseeritakse ning ühendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiks alates 2002. aasta 1. novembrist.
20.11.2002RT I 2002, 102, 60026.12.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesoleva seaduse reguleerimisala on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise (edaspidi kahjustamine) ärahoidmine ja kõrvaldamine.

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevus või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil.

 (3) Käesolev seadus ei reguleeri suhteid tööjõuturul.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Ettevõtja

 (1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik.

 (2) Kui avalik-õiguslikku funktsiooni täitev isik, riik või kohaliku omavalitsuse üksus osaleb kaubaturul, kohaldatakse neile ettevõtjate kohta käivaid sätteid. Riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Pangale ei laiene käesoleva seaduse 9. peatüki sätted.

 (3) Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents.

 (4) Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt teise ettevõtja või füüsilise isiku poolt ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, lepingu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, tööd või otsuste tegemist;
 2) kasutada ja käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

§ 3. Kaubaturg

 (1) Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

 (2) Kaubaturu piiritlemisel arvestatakse asendatavate kaupade käivet üldjuhul rahalises väljenduses. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib kaubaturu mahtu ja sellel tegutseva ettevõtja turuosa arvestada mõne muu võrreldava näitaja alusel.

2. peatükk KOKKULEPPE, KOOSKÕLASTATUD TEGEVUSE JA ETTEVÕTJATE ÜHENDUSE OTSUSE KEELD 

§ 4. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld

 (1) Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas:
 1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;
 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
 3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda;
 4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;
 5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
 6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.

 (2) Põllumajandustootjate kokkuleppele, tegevusele ja nende ühenduste otsusele, mis käsitleb põllumajandussaaduse tootmist ja müüki ning ühiste vahendite kasutamist, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 2-6, kui selle kokkuleppe, tegevuse või otsusega konkurentsi oluliselt ei kahjustata.

§ 5. Vähese tähtsusega kokkulepe, tegevus või otsus

 (1) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2-6 sätestatut ei kohaldata vähese tähtsusega kokkuleppele, tegevusele ja otsusele.

 (2) Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete summaarne osatähtsus ei ole kaubaturul:
 1) vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse puhul suurem kui 10 protsenti;
 2) horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse puhul suurem kui 5 protsenti;
 3) kokkuleppe, tegevuse ja otsuse puhul, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse kui horisontaalse kokkuleppe, tegevuse või otsuse tunnused, suurem kui 5 protsenti.

 (3) Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Horisontaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena.

 (4) Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus või otsus siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud selle kokkuleppe, tegevuse või otsuse kogu toimimise aja jooksul.

§ 6. Erand

 (1) Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega antud luba käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa võib anda juhul, kui kokkulepe, tegevus või otsus:
 1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;
 2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
 3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks peavad olema täidetud kõik lõikes 2 sätestatud tingimused.

§ 7. Grupierand

 (1) Grupierand on majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega antud üldine luba käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele vastavate teatud liiki konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.

 (2) Grupierand kehtestatakse tähtajalisena ja selles võidakse määrata:
 1) kokkuleppe, tegevuse või otsuse liigi nimetus, mille suhtes grupierand kohaldub;
 2) piirangud või tingimused, mis sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses ei tohi sisalduda;
 3) tingimused, mis peavad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduma, ning piirangud ja tingimused, mis võivad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduda;
 4) muud tingimused, millele kokkulepe, tegevus või otsus peab vastama.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud grupierand ei kohaldu:
 1) kaubaturgu valitseva ettevõtja suhtes;
 2) kui kaubaturul, mida kokkulepe, tegevus või otsus mõjutab, praktiliselt puudub konkurents.
[RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]

§ 8. Kokkuleppe ja otsuse kehtetus

  Kokkulepe ja otsus või nende osa, millel on käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud eesmärgid või tagajärjed ning millele ei ole § 6 või 7 alusel antud luba, on tühine, välja arvatud §-le 5 vastav kokkulepe ja otsus.

3. peatükk ERANDI ANDMISE MENETLUS 

§ 9. Eranditaotluse esitamine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud erandi saamiseks tuleb esitada Konkurentsiametile eranditaotlus enne kokkuleppe sõlmimist, kooskõlastatud tegevuse alustamist või otsuse vastuvõtmist. Eranditaotluse võib esitada ka erandit vajava kokkuleppe sõlmimisest või otsuse vastuvõtmisest kuue kuu jooksul, seejuures on vastav kokkulepe või otsus või nende konkurentsi kahjustav osa kuni erandi andmiseni kehtetu.

 (2) Eranditaotlus kokkuleppe, otsuse või nende osa või tegevuse kohta, mis ei olnud kokkuleppe sõlmimisel, tegevuse alustamisel või otsuse vastuvõtmisel käesoleva seadusega vastuolus, tuleb esitada kolme kuu jooksul, alates asjaolude ilmnemisest, mille tõttu kokkulepe või otsus või selle osa või tegevus osutub käesoleva seadusega vastuolus olevaks, või ajast, millal nende olemasolust oleks pidanud teada saama. Vastav kokkulepe või otsus või selle osa on vastavate asjaolude ilmnemisest kuni erandi andmiseni kehtetu.

 (3) Eranditaotluse esitavad kokkuleppe sõlminud või kooskõlastatult tegutsenud või otsuse vastuvõtnud ettevõtjad ühiselt või üks nendest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud võivad ühiselt või eraldi eranditaotluse tagasi võtta igal ajal kuni erandi andmiseni, esitades sellekohase kirjaliku avalduse, kusjuures nimetatud avalduse esitaja ei pea olema sama isik, kes eranditaotluse esitas.

§ 10. Eranditaotlusele esitatavad nõuded

 (1) Nõuded eranditaotlusele, erandi kehtivuse tähtaja pikendamiseks esitatavale taotlusele ja taotluse esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Konkurentsiameti nõudmisel peab eranditaotleja andma selgitusi ning esitama tutvumiseks dokumentide originaalid või nende koopiad või ärakirjad, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga.

 (2) Kui eranditaotluses sisalduv või sellega seoses esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, määrab Konkurentsiamet taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist saadab Konkurentsiamet eranditaotluse esitajale vastava kinnituse, mille väljasaatmisest algab ka käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade kulgemine.

 (3) Isik, kelle kasuks on erand antud, ja isik, kes erandi andmise otsust taotleb, peab olulistest muudatustest eranditaotluses esitatud andmetes viivitamata Konkurentsiametile kirjalikult teatama.

 (4) Teabe juurde, mida eranditaotluse esitaja või teine kokkuleppe pool peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke.
[RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]

§ 11. Eranditaotluse lahendamine

 (1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb eranditaotluse kohta ühe järgmistest otsustest:
 1) annab erandi, kui ta leiab, et taotluse aluseks olev kokkulepe, tegevus või otsus on vastavuses käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustega;
 2) keeldub erandi andmisest, kui ta leiab, et taotluse aluseks olev kokkulepe, tegevus või otsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele;
 3) lõpetab menetluse, kui eranditaotlus on tagasi võetud või kui Konkurentsiameti määratud tähtajaks ei ole eranditaotleja oma taotluses puudusi kõrvaldanud või ei ole Konkurentsiameti nõutud teavet esitanud;
 4) lõpetab menetluse erandit andmata, tunnistades kokkuleppe, tegevuse või otsuse erandit mittevajavaks, kuna tegemist ei ole käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud kokkuleppe, tegevuse või otsusega või kui kokkulepe, tegevus või otsus ei vaja erandit käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud alustel või kui kokkulepe, tegevus või otsus vastab grupierandile;
 5) algatab eranditaotluse kohta täiendava menetluse, kui ta leiab, et taotluse aluseks oleva kokkuleppe, tegevuse või otsuse sobivus erandi saamiseks käesoleva seaduse § 6 alusel on kaheldav ning otsustamiseks on vajalik saada täiendavat teavet või teostada täiendavat kontrolli.

 (2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb ühe käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 sätestatud otsustest kahe kuu jooksul pärast kogu teabe saamist.

 (3) Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja otsustab algatada täiendava menetluse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel, toimetab ta erandi taotlejatele kätte sellekohase kirjaliku teate ning teeb ühe lõike 1 punktides 1-3 sätestatud otsustest kuue kuu jooksul pärast kogu teabe saamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu võib Konkurentsiamet pikendada üksnes eranditaotleja kirjalikul nõusolekul.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 12. Erandi andmise otsused

 (1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (2) Erandi andmise otsus võib sisaldada kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele tingimusi või kohustusi.

 (3) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda erandi kuni viieks aastaks, kusjuures määratud tähtaja lõppemisel võib erandi kehtivuse tähtaega pikendada erandi andmise otsusega.

 (4) Taotlus erandi kehtivuse tähtaja pikendamiseks esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud määrusele vähemalt kuus kuud enne otsuses toodud erandi kehtivuse tähtaja lõppemist.

 (5) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tunnistab erandi andmise otsuse kehtetuks või muudab seda sõltuvalt konkurentsiolukorrast konkreetsel juhul, kui:
 1) on toimunud olulisi muutusi erandi andmise aluseks olnud andmetes või tingimustes;
 2) ei täideta erandi andmise otsusega pandud kohustusi või tingimusi;
 3) erand anti mittetäielike või ebaõigete andmete alusel ja erandi saanud kokkulepe, tegevus või otsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele.

 (6) Kõik käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel tehtud otsused teeb Konkurentsiamet avalikult teatavaks, avaldades sellekohase teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

4. peatükk TURGUVALITSEV ETTEVÕTJA 

§ 13. Turguvalitseva ettevõtja mõiste

 (1) Turguvalitsev ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

 (2) Turguvalitsev ettevõtja on ka käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja.

§ 14. Eri- või ainuõigust omav ettevõtja

 (1) Eri- või ainuõigusena käsitatakse käesolevas seaduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul.

 (2) Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui eri- või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 15. Olulist vahendit omav ettevõtja

  Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.

§ 16. Turguvalitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine

  Keelatud on turguvalitseva ettevõtja poolt oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas:
 1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine;
 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
 3) võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
 4) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi;
 5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks;
 6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest;
 7) eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmine.

§ 17. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja tegevuse piirangud

 (1) Eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale võib talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, etselleettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents.

 (2) Olulist vahendit omavale ettevõtjale võib seadusega määratud riigiasutus, Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalitsuse territooriumi piires teenust osutava olulist vahendit omava ettevõtja korral kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, etselleettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents.
28.11.2013 12:18
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "omavalitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

 (3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada teatud liiki eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada kohaliku omavalitsuse territooriumil teenuseid osutavatele eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole või kui see kord neile ettevõtjatele ei laiene.

§ 18. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustused

 (1) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud:
 1) lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil;
 2) hoidma raamatupidamises selget vahet erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel (näiteks tootmine, edastamine, turustamine ja ettevõtja muud tegevusalad), tagades sellega majandusarvestuste läbipaistvuse.

 (2) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja võib keelduda lubamast teistele ettevõtjatele juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile, kui keeldumiseks on objektiivsed alused, sealhulgas:
 1) on ohustatud antud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga ühendatud seadmete ohutus ja turvalisus ning võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi töö efektiivsus ja turvalisus;
 2) on ohustatud v��rgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi terviklikkuse hoidmine või vastastikuses seoses toimimine;
 3) seadmed, mida soovitakse ühendada võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga, ei vasta kehtivatele tehnilistele standarditele või reeglitele;
 4) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puuduvad tehnilised ja finantsilised võimalused ning vahendid, et vajalikul määral efektiivselt ja turvaliselt teenindada vastava võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi kaudu või abil;
 5) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puudub seadusega ettenähtud luba vastavaks tegevuseks;
 6) juurdepääsu tagajärjel ei ole tagatud seadusega ettenähtud andmete kaitse.

5. peatükk KOONDUMISE KONTROLLIMINE 

§ 19. Koondumine

 (1) Koondumine on:
 1) eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) tähenduses;
 2) ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle;
 3) ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine kolmanda ettevõtja või tema osa üle;
 4) ühe füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle;
 5) mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle.

 (2) Ettevõtja üle valitseva mõju omandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 tähenduses on ka neis nimetatud isikute poolt ühise ettevõtja asutamine, kelle äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühise ettevõtja asutamise eesmärgiks või tagajärjeks on teda asutanud ettevõtjate omavahelise konkureeriva käitumise kooskõlastamine või tema äritegevus ei ole kavandatud pikaajaliseks ega iseseisvaks, kohaldatakse sellele tegevusele käesoleva seaduse §-s 4 sätestatut.

 (4) Ettevõtja osa käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav turukäive.

 (5) Koondumiseks ei loeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehinguid, kui need toimuvad kontsernisiseste ümberkorraldustena.

§ 20. Koondumise osalised

  Koondumise osaline on:
 1) ühinev ettevõtja;
 2) füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju teise ettevõtja või tema osa üle;
 3) füüsilised isikud või ettevõtjad, kes ühiselt omandavad valitseva mõju kolmanda ettevõtja või tema osa üle;
 4) ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju.

§ 21. Koondumise kontrollimise kohaldamine

 (1) Koondumist kontrollitakse, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis.

 (2) Koondumist ei kontrollita, kui krediidiasutus, finantseerimisasutus, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja, kelle igapäevaseks äritegevuseks on väärtpaberitehingud kas enda või teiste isikute nimel, omandavad edasimüümise eesmärgil teise ettevõtja väärtpabereid tingimusel, etnadei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud ettevõtja konkureeriva käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite müügi ettevalmistamisel ning nende väärtpaberite edasimüümine toimub ühe aasta jooksul väärtpaberite omandamisest arvates.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väärtpaberite müümine ei ole ühe aasta jooksul võimalik, võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja oma otsusega pikendada seda tähtaega vastava isiku põhjendatud taotluse alusel.

§ 22. Koondumisele hinnangu andmine

 (1) Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ja nii tegelikku kui ka potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
 1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
 2) juriidilisi või muid sisenemistõkkeid kaubaturule;
 3) kaupade nõudlust ja pakkumist;
 4) ostjate, müüjate ja lõpptarbijate huvisid.

 (2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja keelab koondumise, kui see võib tekitada või tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.

§ 23. Koondumise osaliste käive

 (1) Koondumise osalise käive on raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) alusel arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal tema poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste realiseerimise netokäive.

 (2) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste sissetulekute summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks:
 1) intressitulu ja teised sarnased tulud;
 2) tulu väärtpaberitest;
 3) tulu osalustest ettevõtjates;
 4) komisjoni- ja teenustasud;
 5) finantsoperatsioonidest saadud puhaskasum;
 6) muud tegevustulud.

 (3) Kindlustusandja käibeks loetakse bilansiliste kindlustuspreemiate väärtus, mis hõlmab kõiki saadud ja saadavaid summasid kindlustusandja poolt või nimel väljastatud kindlustuslepingute alusel, kaasa arvatud väljaminevad edasikindlustuse preemiad.

§ 24. Käibe arvutamine

 (1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe arvutamisel lisatakse tema käibele järgmiste ettevõtjate käive:
 1) ettevõtja, kelle üle koondumise osaline omab valitsevat mõju;
 2) ettevõtja, kellel on koondumise osalise üle valitsev mõju;
 3) ettevõtja, kelle üle käesoleva lõike punktis 2 nimetatud ettevõtja omab valitsevat mõju;
 4) ettevõtja, kelle üle käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud ettevõtjad ühiselt omavad valitsevat mõju.

 (2) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2-5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed.

 (3) Kui ettevõtja osa üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2-5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult ettevõtja selle osa käive, mille suhtes tehing sooritati.

 (4) Kui kahe või enama tehingu teel omandatakse valitsev mõju ettevõtja üle või ettevõtja osa üle, võetakse käibe arvutamisel arvesse kõigi nende osade käive, mille suhtes sooritati tehingud eelneva kahe aasta jooksul.

 (5) Kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul.

 (6) Käibe arvutamise juhendi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Eri majandusharudes tegutsevate koondumise osaliste käibe arvutamisel võib juhendis ette näha erinevaid metoodikaid.
[RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]

§ 25. Koondumisest teatamine

 (1) Koondumisest, mis kuulub kontrollimisele, teatatakse Konkurentsiametile ühe nädala jooksul, arvates:
 1) ühinemislepingu sõlmimisest;
 2) valitseva mõju omandamisest;
 3) ühise valitseva mõju omandamisest;
 4) väärtpaberite avaliku ostupakkumise väljakuulutamisest.

 (2) Koondumisest teatab või teatavad käesoleva seaduse § 19 lõike 1:
 1) punktis 1 nimetatud koondumise osalised ühiselt;
 2) punktis 2 nimetatud valitsevat mõju omandav ettevõtja;
 3) punktis 3 nimetatud ühist valitsevat mõju omandavad ettevõtjad ühiselt;
 4) punktis 4 nimetatud isik, kes omandab valitsevat mõju;
 5) punktis 5 nimetatud ühist valitsevat mõju omandavad isikud ühiselt.

 (3) Krediidiasutused, väärtpaberivahendajad ja kindlustusandjad teatavad koondumisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal või mitte hiljem kui ühe nädala jooksul pärast vastava ala riikliku järelevalve asutuselt loa saamist.

§ 26. Koondumise teade

 (1) Koondumise teade esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ja selles sisalduvad:
 1) andmed koondumise osaliste kohta, sealhulgas ärinimed, registrikoodid, kontaktandmed, tegevusalad;
 2) koondumise kirjeldus;
 3) andmed koondumise osaliste eelmise majandusaasta käibe kohta;
 4) andmed koondumise osalistega samasse kontserni kuuluvate ja käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud ettevõtjate valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates;
 5) andmed kaubaturgude kohta, sealhulgas andmed koondumise osaliste turuosade, peamiste konkurentide, klientide ja nende turuosade ning kaubaturule sisenemise või sealt lahkumise tõkete kohta;
 6) teate esitaja kirjeldus koondumise mõjust kaubaturule;
 7) andmed ettevõtjate ühenduste kohta, kuhu kuulub vähemalt üks koondumise osaline;
 8) koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud, kui neid esineb, ja põhjendus nende vajalikkusest;
 9) andmed muude koondumisega seotud asjaolude kohta, kui neid esineb, sealhulgas ettepanekud koondumisega otseselt seotud tingimuste ja kohustuste osas.

 (2) Koondumise teatele lisatakse:
 1) välismaa registritesse kantud koondumise osaliste registreerimisdokumentide ärakirjad registritest;
 2) dokumendid, mille alusel koondumine jõustatakse;
 3) koondumise osaliste koondumisele eelnenud majandusaasta aruanded ja raamatupidamisaruanded;
 4) teate esitaja volitusi tõendav dokument;
 5) dokument riigilõivu tasumise kohta;
 6) koondumise teatele lisatud dokumentide loetelu.

 (3) Koondumise teatele lisatakse originaaldokumendid või nende kinnitatud ärakirjad.

 (4) Teatel peab olema selle esitamise kuupäev ja esitaja allkiri.

 (5) Koondumise teate esitamise juhendi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

 (6) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele või lõikes 5 nimetatud juhendile, loetakse teade mitteesitatuks.

 (7) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib määrata tähtaja koondumise teate puuduste kõrvaldamiseks.

 (8) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib vabastada koondumise osalise mõnede käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise kohustusest, kui need ei ole vajalikud antud koondumise menetlemisel.

 (9) Koondumise teates sisalduva teabe juurde, mida koondumisest teataja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke. Ärisaladuseks ei saa lugeda koondumist ennast ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud teavet.
[RT I 2002, 87, 505 - jõust. 23.10.2002]

§ 27. Koondumise menetlemine

 (1) Koondumise teate esitamisest 30 kalendripäeva jooksul Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja:
 1) teeb koondumiseks loa andmise otsuse, juhul kui kontrollitava koondumise puhul ei esine käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
 2) teeb täiendava menetluse alustamise otsuse, et selgitada käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine kontrollitava koondumise puhul;
 3) toimetab kätte kirjaliku teate koondumise teate esitajale, kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt.

 (11) Koondumise menetluse käigus kontrollib Konkurentsiamet Eestis registreeritud koondumise osaliste andmeid registrites.

 (2) Täiendava menetluse käigus teeb Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja nelja kuu jooksul ühe järgmistest otsustest:
 1) annab koondumiseks loa;
 2) keelab koondumise;
 3) lõpetab menetluse, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.

 (3) Vältimaks turguvalitseva seisundi tekkimise või tugevnemisega seotud konkurentsi kahjustamist, võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja, lähtudes koondumise osaliste ettepanekust, koondumiseks loa andmise otsuses kehtestada koondumise osalistele koondumisega otseselt seotud tingimused ja panna kohustused.

 (4) Koondumine on lubatud, kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul teinud ühte nendes lõigetes sätestatud otsustest.

 (5) Koondumise osalised ei tohi enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuse tegemist teha toiminguid koondumise teostamiseks ega teha midagi, mis võib takistada koondumist keelava otsuse täitmist. Kõik nimetatud toimingud on kehtetud loa saamiseni, välja arvatud juhul, kui koondumine on lubatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

 (6) Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja on määranud tähtaja koondumise teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest.

 (7) Kui koondumise osalised ei esita Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja määratud tähtaja jooksul vajalikku teavet või materjale, peatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemine teabe või materjalide esitamiseni.

 (8) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (9) Koondumise teate saamise, käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste ning lõike 1 punkti 3 alusel saadetud kirjaliku teate kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (10) Asjast huvitatud isikutel on õigus seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud koondumise teate saamise kohta teadaande avaldamisest esitada Konkurentsiametile oma arvamus ja vastuväited.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 28. Selgituskohustus ja suuline ärakuulamine

 (1) Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise puhul esinevad käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolud, toimetatakse koondumise teate esitanud isikule kätte vastavasisuline teade.

 (2) Koondumise osaliste taotlusel või Konkurentsiameti initsiatiivil viiakse koondumise osaliste suuliseks ärakuulamiseks läbi istung. Istung toimub Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule haldusmenetluse seaduse §-s 26 sätestatud viisil mitte vähem kui 10 kalendripäeva enne ärakuulamist. Istungile kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ettenähtud tähtaega või kohta muuta.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 29. Koondumise kehtetus

 (1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib teha otsuse koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui:
 1) koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või mittetäielikku teavet, mis oli otsuse tegemisel määrav;
 2) koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise otsuses määratud tähtaegu või muid tingimusi või kohustusi.

 (2) Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda koondumiseks uut luba.

6. peatükk RIIGIABI 

§ 30. Üldsätted

 (1) Riigiabi on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi riigiabi andja) poolt või nende vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav soodustus, mis soosib mõnda ettevõtjat või soodustab mingite kaupade tootmist või müüki ning mis moonutab või võib moonutada konkurentsi kahjustades kaubandust Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide või Eesti ja muude riikide vahel, kellega Eesti on sõlminud välislepingu, milles sisalduvad riigiabi käsitlevad sätted. Riigiabiks võib lugeda rahalist abi, maksuvõlgade tasumise ajatamist, võlgade kustutamist, laenude andmist soodsamatel tingimustel, kui tavaliselt teistele ettevõtjatele antakse, ja muus vormis antud abi.

 (2) Riigiabi andjana käsitatakse ka:
 1) sihtasutust, kes kasutab otseselt või kaudselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid;
 2) mittetulundusühingut, kes kasutab otseselt või kaudselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid;
 3) avalik-õiguslikku juriidilist isikut, kes kasutab otseselt või kaudselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid;
 4) äriühingut, milles riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab üle poole osa- või aktsiakapitalist või üle poole aktsiate või osadega esindatud häältest;
 5) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud äriühinguga ühte kontserni kuuluvat äriühingut.

 (3) Käesolev seadus ei anna õigust saada riigiabi, vaid sätestab riigiabi andja õiguse anda abi ettevõtjale juhul, kui järgitakse käesolevas seaduses sätestatut.

 (4) Riigiabiks ei loeta riigiabi andja sellist tegevust, kus ta käitub nii, nagu käituks tavaliselt turumajanduse tingimustes mõistlikult tegutsev ettevõtja.

 (5) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) (RT II 1995, 22-27, 120) artikli 63 lõikes 5 ettenähtud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale riigiabina antavale abile. Nimetatud abi andmise tingimused ja kord sätestatakse eraldi seadustega.
[RT I 2002, 102, 600– 26. 12. 2002]

§ 31. Riigiabi andmise üld- ja eritingimused

 (1) Anda võib ainult üldiste huvidega kokkusobivat riigiabi, mis vastab käesolevas seaduses sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele.

 (2) Üldiste huvidega sobib kokku järgmist tüüpi riigiabi:
 1) sotsiaalse iseloomuga riigiabi tingimusel, etselliseriigiabi andmisega ei kaasne toodete päritolul põhinevat diskrimineerimist;
 2) riigiabi loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste tõttu tekkinud kahjude heastamiseks.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib üldiste huvidega kokkusobivaks pidada riigiabi:
 1) majandusliku arengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on väga madal või kus tööpuudus on väga kõrge;
 2) üleeuroopalist huvi pakkuva projekti elluviimiseks või tõsise majandushäire kõrvaldamiseks Eestis;
 3) teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui selline abi ei mõju majandustingimustele negatiivselt ulatuses, mis on vastuolus üldiste huvidega;
 4) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.
 5) avalikule ettevõtjale või üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale üldist huvi pakkuva teenuse osutamise eest

 (31) Avalikuks ettev��tjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse § 30 lõike 2 punktides 3–5 nimetatud isikuid ja muid isikuid, kelle üle riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.

 (32) Üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist huvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Üldist huvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga.

 (4) Riigiabi antakse kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Sellise riigiabi andmine tuleb lõpetada, kui see ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldtingimusele või lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele.

 (5) Riigiabi kogusuuruse arvutamisel arvestatakse ka Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest ettevõtjale antud riigiabi, kui käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustes ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Riigiabi andmise eritingimused ja nendega seotud mõisted kehtestab Vabariigi Valitsus valdkonniti, lähtudes Euroopa lepingu artikli 63 lõikes 2 sätestatust.
[RT I 2002, 102, 600– 26. 12. 2002]

§ 32. Eksporditegevusega seotud riigiabi ja abi impordi asendamiseks

 (1) Eksporditegevusega seotud riigiabi (edaspidi ekspordiabi) ja abi impordi asendamiseks ei ole kokkusobiv üldiste huvidega.

 (2) Ekspordiabi on abi, mis on otseselt seotud eksporditavate kaupade kogustega, turustusvõrgu sisseseadmise ja käigushoidmisega või muude eksporditegevusega seotud jooksvate kuludega.

 (3) Abi impordi asendamiseks on abi, mida antakse ettevõtjale imporditud kaupade asemel kodumaisete kaupade kasutamise eest.

 (4) Ekspordiabina ei käsitata abi, mida antakse ettevõtjale osalemiseks kaubandusmessidel ning uuringuteks või konsultatsiooniteenusteks, mis on vajalikud uue või olemasoleva toote müügilelaskmiseks uuel turul.

 (5) Üldiste huvidega võib kokkusobivaks pidada ekspordi garanteerimist ja krediteerimist, kui see ei ole vastuolus Euroopa lepingu või mõne muu välislepinguga.

§ 33. Vähese tähtsusega abi

 (1) Abi, mis ei ületa ettevõtja kohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul, on vähese tähtsusega. Vähese tähtsusega abi loetakse üldiste huvidega kokkusobivaks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata transpordile antava riigiabi, ekspordiabi ja impordi asendamiseks antava abi puhul.

 (3) Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja taotleda käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud riigiabi andmise luba.

§ 34. Riigiabi andmise luba

 (1) Riigiabi võib anda ainult rahandusministri eelneval kirjalikul loal ning riigiabi andmist ei alustata enne, kui rahandusminister on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikele 3 loetakse riigiabi rahandusministri poolt lubatuks või kui Vabariigi Valitsus on vastavalt käesoleva seaduse §-le 48 andnud riigiabi andmise loa.

 (2) Riigiabi andmise loa taotlus (edaspidi loa taotlus) esitatakse rahandusministrile koos kogu vajaliku teabega, arvestades käesolevas seaduses sätestatud menetlemise tähtaegu. Loa taotluse vormi(d) ja nende täitmise juhendi(d) kehtestab rahandusminister.

 (3) Rahandusminister teeb riigiabi andmise loa taotluse kohta otsuse vastavalt käesoleva seaduse §-le 36 või 38. Otsuse teeb rahandusminister oma käskkirjaga, mis tehakse viivitamata loa taotlejale teatavaks posti teel lihtkirjaga.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 35. Riigiabi programm ja individuaalne riigiabi

 (1) Riigiabi andja võib riigiabi andmise luba taotleda nii riigiabi programmi (edaspidi abiprogramm) kui individuaalse riigiabi kohta.

 (2) Abiprogrammi aluseks on igasugune õigusakt või leping, millest tuleneb võimalus anda riigiabi õigusaktis või lepingus eelnevalt kindlaks määratlemata ettevõtjatele ühe eesmärgi või sarnaste eesmärkide saavutamiseks.

 (3) Individuaalne riigiabi on riigiabi, mida ei anta abiprogrammi raames, või abiprogrammi raames antav riigiabi, mille kohta tuleb taotleda eraldi rahandusministri luba.

§ 36. Riigiabi andmise loa taotluse menetlemine

 (1) Rahandusminister vaatab talle esitatud loa taotluse läbi ja teeb ühe järgmistest otsustest:
 1) tagastab taotluse, kui taotluses esitatu ei ole riigiabi käesoleva seaduse § 30 lõike 1 tähenduses;
 2) annab riigiabi andmise loa, kui taotluses esitatud riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega;
 3) algatab riigiabi andmise loa taotluse kohta täiendava menetluse, kui tal on alust kahelda riigiabi kokkusobivuses üldiste huvidega.

 (2) Rahandusminister teeb ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsustest kahe kuu jooksul pärast riigiabi loa taotleja või riigiabi saaja poolt kõigi vajalike andmete esitamist või käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud teate esitamist. Seda tähtaega võib muuta rahandusministri ja loa taotleja omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.

 (3) Kui loa taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul saanud kirjalikku teadet rahandusministri poolt lõike 1 kohaselt tehtud otsuse kohta, teavitab ta sellest rahandusministrit. Kui rahandusminister eeltoodud teate kättesaamisele järgneva 15 tööpäeva jooksul ei ole loa taotlejale teatanud ühest käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud otsusest, loetakse riigiabi rahandusministri poolt lubatuks.

§ 37. Teabe nõudmine

 (1) Rahandusministril on õigus nõuda riigiabi andmise loa taotluse menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid loa taotlejalt, abi saajalt ja kolmandatelt isikutelt kahe kuu jooksul riigiabi andmise loa taotluse või mis tahes nõutud lisateabe kättesaamise päevast arvates. Seda tähtaega muudetakse vastavalt sellele, kuidas on muudetud käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud tähtaeg.

 (2) Kui loa taotleja vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 2 esitatud riigiabi andmise loa taotluses esitatav teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav või taotluse läbivaatamiseks on vaja täiendavaid andmeid, teavitatakse sellest loa taotlejat, abi saajat või kolmandaid isikuid posti teel lihtkirjaga või elektrooniliselt, nõudes määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamist või andmete esitamist.

 (3) Loa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks ei ole puudused kõrvaldatud või loa taotleja ei ole esitanud kogu nõutud teavet või ta ei ole selleks tähtajaks teatanud, etnõutudtäiendav teave ei ole kättesaadav või see on juba esitatud. Teabe mittekättesaadavus peab olema põhjendatud. Loa taotluse läbivaatamata jätmine tehakse posti teel lihtkirjaga või elektrooniliselt taotlejale teatavaks.

 (4) Rahandusminister võib loa taotleja vastava taotluse alusel ning mõjuvate põhjuste olemasolu korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega pikendada.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 38. Täiendava menetluse lõpetamine

 (1) Rahandusminister lõpetab käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 3 alusel alustatud täiendava menetluse, tehes ühe järgmistest otsustest:
 1) annab riigiabi andmise loa, kui riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega;
 2) tagastab taotluse, kui ta pärast loa taotleja poolt abiprogrammis või individuaalse riigiabi kavas tehtud muudatusi leiab, et taotluses esitatu ei ole riigiabi käesoleva seaduse § 30 lõike 1 tähenduses;
 3) annab riigiabi andmise loa, kui ta pärast loa taotleja poolt abiprogrammis või individuaalse riigiabi kavas tehtud muudatusi leiab, et riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega;
 4) keeldub riigiabi andmise loa andmisest, kui riigiabi ei sobi kokku üldiste huvidega.

 (2) Rahandusminister võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud otsusele lisada käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele vastavaid tingimusi, mille täitmise korral võib abi lugeda üldiste huvidega kokkusobivaks, ja kohustusi, mis võimaldavad jälgida otsuse täitmist.

 (3) Rahandusminister teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsused kuue kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete laekumist. Seda tähtaega võib vajaduse korral muuta rahandusministri ja loa taotleja omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.

§ 39. Riigiabi andmise loa taotluse tagasivõtmine

 (1) Loa taotleja võib käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud riigiabi andmise loa taotluse tagasi võtta enne, kui rahandusminister on teinud otsuse vastavalt §-le 36.

 (2) Kui täiendav menetlus on käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 3 alusel juba algatatud ja loa taotleja võtab loa taotluse tagasi enne, kui rahandusminister on teinud otsuse vastavalt §-le 38, teeb rahandusminister oma käskkirjaga otsuse menetluse lõpetamiseks ja loa taotluse tagastamiseks.

§ 40. Otsuste avaldamine

  Käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 38 lõike 1 punktide 1, 3 ja 4, § 39 lõike 2 ning § 43 lõike 1 alusel tehtud rahandusministri otsused tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 41. Otsuse kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt

 (1) Rahandusminister võib tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktile 1 või 2 või § 38 lõikele 1 tehtud otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav. Enne otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist ja uue otsuse tegemist algatab rahandusminister täiendava menetluse vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktile 3.

 (2) Kui rahandusminister pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat menetlust teeb käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsuse, võib ta nõuda riigiabi tagastamist vastavalt §-le 43.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 42. Ebaseadusliku riigiabiga ja riigiabi väärkasutamisega seotud menetlus

 (1) Ebaseaduslik riigiabi on riigiabi, mida hakati andma pärast käesoleva seaduse jõustumist ning millele rahandusminister ei ole andnud luba või mida ei loeta lubatuks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikele 3 või mille kohta Vabariigi Valitsus vastavalt §-le 48 ei ole andnud riigiabi andmise luba.

 (2) Riigiabi väärkasutamine on riigiabi kasutamine eesmärgil, mis on erinev kasutusest või eesmärgist, mis oli nimetatud riigiabi kohta esitatud teabes, või käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud tingimuste või kohustuste mittetäitmine.

 (3) Ebaseaduslikust riigiabist või riigiabi väärkasutamisest võivad rahandusministrile teatada kõik asjast huvitatud isikud.

 (4) Kui rahandusminister saab teavet väidetava ebaseadusliku riigiabi või riigiabi väärkasutamise kohta, teeb ta ettekirjutuse:
 1) riigiabi andjale või riigiabi saajale teabe esitamiseks määratud tähtaja jooksul;
 2) riigiabi andjale riigiabi andmise loa taotluse esitamiseks määratud tähtaja jooksul;
 3) riigiabi andjale ebaseadusliku riigiabi või väidetavalt väärkasutatud riigiabi andmise peatamiseks, kuni ta on selle kohta teinud käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 2 või § 38 lõikes 1 sätestatud otsuse.

 (5) Ebaseadusliku riigiabiga või riigiabi väärkasutamisega seotud menetluse käigus teeb rahandusminister otsuse vastavalt käesoleva seaduse §-le 36. Kui riigiabi andja või riigiabi saaja eitäidakäesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ettekirjutust või ei esita nõutud lisateavet, tehakse otsus olemasoleva teabe põhjal. Käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 3 alusel algatatav täiendav menetlus lõpetatakse ühe § 38 lõikes 1 sätestatud otsusega.

 (6) Kui rahandusminister pärast täiendavat menetlust teeb käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsuse, võib ta nõuda riigiabi tagastamist vastavalt §-le 43.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 43. Riigiabi tagastamine

 (1) Kui pärast käesoleva seaduse § 41 või 42 alusel läbiviidud täiendavat menetlust tehakse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsus, on rahandusministril õigus teha riigiabi andjale või riigiabi saajale ettekirjutus riigiabi andmise otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks või riigiabi tagastamiseks.

 (2) Tagastamisele kuuluva riigiabi suuruse arvutamisel arvestatakse abi suurust ja kulusid enne nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi anti mitterahalises vormis, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks toetuseks. Abi, mida anti mitmete osamaksetena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi tehti kättesaadavaks.

 (3) Rahandusministril on õigus nõuda käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ning § 42 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riigiabi tagastamist 10 aasta jooksul. Tähtaja kulgemine algab riigiabi kättesaadavaks tegemise päevast arvates. Rahandusministri poolt läbiviidava menetluse või asja kohtuliku menetluse ajaks tähtaja kulgemine peatub.

 (4) Kui riigiabi saaja ei täida ettekirjutust riigiabi tagastamise kohta, on rahandusministril õigus pöörduda kohtusse.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 44. Intressi nõudmine

  Rahandusministril on õigus nõuda intressi iga riigiabi tagastamise juhtumi korral käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel tagastatava riigiabi summalt. Sissenõutud intressid kantakse riigieelarve tuludesse. Intressi arvestatakse alates riigiabi kättesaadavaks tegemise päevast, kasutades selleks abi lubamise otsusele või selle puudumisel riigiabi andmisele eelnenud kuu Eesti pankade poolt mittefinantssektori ettevõtjatele antavate laenude keskmist intressimäära.

§ 45. Ettekirjutus

 (1) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 nimetatud ettekirjutusse märgitakse:
 1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
 4) ettekirjutuse tegemise alused koos viidetega vastavate õigusaktide sätetele;
 5) käesoleva seaduse § 42 lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul määratakse kindlaks, millist teavet nõutakse;
 6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 7) sunniraha summa, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral;
 8) ettekirjutuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.

 (2) Rahandusminister võib ettekirjutuses ette näha riigiabi andmise peatamisega kaasnevaid kohustuslikke toiminguid.

§ 46. Sunniraha määramine

 (1) Rahandusminister võib määrata käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sunniraha võib ettekirjutuse täitmiseni rakendada korduvalt.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 47. Riigiabikomisjon

 (1) Vabariigi Valitsus moodustab riigiabikomisjoni (edaspidi komisjon), mille ülesandeks on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 alusel rahandusministri otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud taotluse kohta ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele.

 (2) Komisjoni moodustamise korra ja töökorralduse kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 48. Vaidlusaluse riigiabi juhtumi menetlemine

 (1) Kui rahandusminister lisab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 alusel oma otsusele tingimusi ja kohustusi või teeb § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsuse, millega loa taotleja ei nõustu, on loa taotlejal õigus pöörduda rahandusministri otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse vastuvõtmiseks komisjoni poole, kes pärast asja läbivaatamist saadab materjalid koos oma ettepanekutega Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

 (2) Komisjonile esitatakse kõik loa taotleja, abi saaja ja kolmandate isikute poolt rahandusministrile esitatud materjalid ning rahandusministri poolt juhtumi kohta tehtud otsus.

 (3) Vabariigi Valitsus vaatab talle esitatud taotluse läbi ja teeb ühe järgmistest otsustest:
 1) tunnistab kehtetuks rahandusministri otsuse ja annab oma korraldusega riigiabi andmise loa;
 2) jätab talle esitatud taotluse rahuldamata.

§ 49. Riigiabi aruandlus

 (1) Riigiabi andmise ja kasutamise aruande vormid ning esitamise tähtpäeva kehtestab rahandusminister. Riigiabi andja esitab riigiabi andmise ja kasutamise aruande rahandusministrile. Aruanne esitatakse ka vähese tähtsusega abi andmise ja kasutamise kohta.

 (2) Rahandusminister koostab kalendriaasta lõppemisest 12 kuu jooksul aruande kogu sellel aastal antud riigiabi kohta. Aruanne esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.
[RT I 2002, 102, 600– 26. 12. 2002]

7. peatükk KÕLVATU KONKURENTS 

§ 50. Kõlvatu konkurentsi keeld

 (1) Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:
 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine;
 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine.

 (2) Kõlvatu konkurents on keelatud.

 (3) Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127; 50, 284) sätteid.

§ 51. Eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine

 (1) Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.

 (2) Keelatud on eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi või -allikate, hinna, tariifi, allahindluse, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta.

§ 52. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine

 (1) Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.

 (2) Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.

§ 53. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine

  Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras.

8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 54. Riikliku järelevalve korraldus

 (1) Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle, välja arvatud 6. ja 7. peatükis sätestatu täitmise üle.

 (2) Rahandusminister teostab riiklikku järelevalvet 6. peatükis sätestatu täitmise üle.

§ 55. Konkurentsiameti pädevus

 (1) Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks.

 (2) Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega.

§ 56. Koostöö Euroopa Komisjoniga

  Vastavalt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelisele assotsieerumislepingule (Euroopa leping) ja Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsusele nr 1/99 Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu artikli 63 lõike 1 punkti i, lõike 1 punkti ii ja lõike 2 rakendamiseks vajalike eeskirjade vastuvõtmise kohta (RT II 1999, 15, 94) toimub Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiameti koostöö nende eeskirjade artiklis 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt.

§ 57. Konkurentsiameti õigus nõuda teavet

 (1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet:
 1) konkurentsiolukorra analüüsimiseks;
 2) kaubaturu piiritlemiseks;
 3) kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks;
 4) erandi andmise otsustamiseks;
 5) turguvalitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks;
 6) koondumise kontrollimiseks;
 7)--8)
[kehtetud - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]
 9) käesoleva seaduse täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele teabe esitamata jätmise ning mittetäieliku, ebaõige ja eksitava teabe esitamise eest. Teabe esitamise tähtajaks määratakse mitte vähem kui 10 kalendripäeva.

 (3) Konkurentsiametil on õigus füüsilist isikut, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindajat või töötajat või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 58. Konkurentsiametisse kutsumine
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

 (1) Füüsiline isik, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindaja või töötaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisik või nende esindajad, kutsutakse Konkurentsiametisse kutsega, milles märgitakse:
 1) kutsutava isiku nimi või nimetus;
 2) kutsumise põhjus ja õiguslik alus;
 3) [kehtetu - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]
 4) ilmumise aeg ja koht;
 5) kutsutava isiku õigused, sealhulgas õigus esitada kirjalik seletus;
 6) kohustus teatada ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest.

 (2) Kutse antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega (edaspidi kättetoimetamine) ning ilmumiseks antakse kutsutud isikule või tema esindajale mitte vähem kui 10 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib seda tähtaega muuta, samuti edastada kutse suuliselt.

 (3) -(6)
[Kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 59. Konkurentsiameti õigus nõuda materjale

 (1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt ja esindajatelt dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga. Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks.

 (2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastatakse talle Konkurentsiameti kinnitus vastava materjali vastuvõtmise kohta ning neil on õigus Konkurentsiametilt pärast järelevalvetoimingute lõppu nende poolt esitatud dokumentide, kavandite ja muude materjalide originaalid tagasi saada.

§ 60. Ettevõtja asukoha ja tegutsemiskoha kontrollimine

 (1) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirjaga volitatud Konkurentsiameti ametnikul või esindajal (edaspidi kontrollimist teostav isik) on õigus käesoleva seaduse rikkumise või võimaliku rikkumise tuvastamise eesmärgil kontrollida ettevõtja asukohta ja tegutsemiskohta, sealhulgas ettevõtet, territooriumi, hoonet, ruumi ja transpordivahendit, ilma eelneva hoiatuse või eriloata nii tööajal kui tegutsemiskoha kasutamise ajal. Ettevõtja nõusolekul võib tema asukohta, tegutsemiskohta või ettevõtet kontrollida ka muul ajal.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimine toimub ettevõtja, tema esindaja või töötaja teadmisel ning neil on õigus viibida kontrollimise juures.

 (3) Kontrollitava ettevõtja asukohas või tegutsemiskohas esitab kontrollimist teostav isik sellele ettevõtjale, tema esindajale või töötajale Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirja kontrollimist teostava isiku volitamise kohta.

 (4) Kontrollimist teostaval isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel järgmised õigused:
 1) õigus kontrollida viivitamata ettevõtja tegevust puudutavaid dokumente, nende kavandeid ja muid materjale ning saada neist kontrollitava ettevõtja kulul ärakirju või koopiaid, mille originaalile vastavust kinnitab nende esitaja oma allkirjaga;
 2) õigus kontrollida viivitamata kontrollitava ettevõtja asukohas ja tegutsemiskohas elektroonilisel kujul arvutis peetavaid andmeid ja andmebaase ning elektroonilisi andmekandjaid ning teha neist kontrollitava ettevõtja kulul väljatrükke ja elektroonilisi koopiaid, mille õigsust kinnitab kontrollitav isik, tema esindaja või töötaja oma allkirjaga väljatrükil või eraldi lehel;
 3) õigus võtta ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt seletusi, mis vormistatakse vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõikele 3.

 (5) Kontrollimist teostaval isikul on kohustus koostada kontrollimise tulemuste kohta protokoll.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud protokolli märgitakse:
 1) protokolli koostamise aeg ja koht;
 2) protokolli koostaja nimi ja ametikoht;
 3) kontrollitava füüsilise isiku, tema esindaja või töötaja nimi ja ametikoht või juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimetus ja juriidilise isiku esindaja või töötaja nimi ja ametikoht;
 4) kontrollimise käik;
 5) märge kontrollitavale ettevõtjale, tema esindajale või töötajale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud käskkirja esitamise kohta;
 6) loetelu kontrollitavalt ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt võetud seletuste kohta;
 7) kontrollimise käigus saadud materjalide loetelu;
 8) märge tõlgi osavõtu kohta, kui tõlk osaleb;
 9) kontrollitava ettevõtja või tema esindaja või töötaja märkused kontrollimise kohta;
 10) märge selle kohta, et kontrollitav ettevõtja, tema esindaja või töötaja on saanud kätte protokolli ühe eksemplari.

 (7) Kui ettevõtja või tema esindaja või töötaja takistab kontrollimisalast tegevust, tehakse protokolli sellekohane kanne, märkides võimaluse korral takistamise motiivid.

 (8) Protokoll koostatakse kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla koostaja ja kontrollitava ettevõtja esindaja või töötaja. Allkiri antakse igale leheküljele ning kontrollitav ettevõtja ja Konkurentsiamet saavad protokollist kumbki ühe eksemplari. Konkurentsiameti eksemplarile lisatakse kõik kontrollimise käigus saadud materjalid.

 (9) Kui kontrollitav ettevõtja, tema esindaja või töötaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli vastav kanne ja märgitakse allakirjutamisest keeldumise motiivid.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 61. Soovituste andmine

  Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.
28.11.2013 12:18
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "omavalitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 62. Ettekirjutus ja sunniraha määramine

 (1) Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik:
 1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud tähtajaks teabe või materjalid esitamata;
 2) takistas ettevõtja asukoha või tegutsemiskoha kontrollimist;
 3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata;
 4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel tehtud vastavat otsust või on tehtud koondumist keelav otsus § 27 lõike 2 punkti 2 alusel või milleks antud loa on Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tunnistanud kehtetuks, või rikkus koondumise loa tingimusi;
 5) kuritarvitas turguvalitsevat seisundit;
 6) rikkus konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keeldu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusliku ettekirjutusega võidakse kohustada:
 1) tegema ettekirjutuses nõutav tegu;
 2) hoiduma keelatud teost;
 3) lõpetama või peatama konkurentsi kahjustav tegevus;
 4) taastama õigusrikkumise eelne olukord.

 (3) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 63. Ärisaladuse hoidmise kohustus

 (1) Konkurentsiametil ei ole õigust avaldada ettevõtja nõusolekuta tema ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, teisele isikule ega neid avalikustada, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Ärisaladus ei ole: üldsusele avaldamisele kuuluv teave ning Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja tehtud otsus ja Konkurentsiameti peadirektori, tema asetäitja või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.

 (3) Dokumendi koostamisel ei tohi Konkurentsiamet ettevõtja vastu kasutada teavet, mida käesoleva seaduse kohaselt ei saa sellele ettevõtjale avaldada.

 (4) Konkurentsiamet jätab avaldamisele kuuluvate otsuste tekstist välja ärisaladused.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  §-d 64--73.
[Kehtetud - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

9. peatükk VASTUTUS 

§ 731. Riikliku järelevalve teostamise takistamine

  Juriidilise isiku poolt rahandusministrile või Konkurentsiametile järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 732. Riigiabi väärkasutamine

 (1) Riigiabi väärkasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 733. [Kehtetu - RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 734. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 731–732 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 731 ja 732 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 731 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 74-77. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 78. Kahjude hüvitamine

  Käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§-d 79--86. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 87. Seaduse rakendamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigi konkurentsi kahjustavate kokkulepete, kooskõlastatud tegevuste ja otsuste suhtes, mis kehtivad käesoleva seaduse jõustumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda.

 (2) Juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, menetletakse juhtumi menetluse alustamise ajal kehtinud seaduse järgi.

 (3) Eri- ja ainuõiguseks loetakse ka enne 1998. aasta 1. oktoobrit ettevõtjale riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ükskõik millises vormis ja korras antud luba, mis võimaldab ettevõtjal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul.

 (4) Vabariigi Valitsus ja ministrid viivad konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232) alusel vastuvõetud määrused käesoleva seadusega kooskõlla kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 88. Olemasoleva riigiabi menetlemine

 (1) Olemasolev riigiabi on abiprogrammid ja individuaalne riigiabi, mida hakati andma pärast 1995. aasta 1. jaanuari ja enne käesoleva seaduse jõustumist ning mida antakse jätkuvalt käesoleva seaduse kehtimise ajal, samuti riigiabi, mille andmiseks rahandusminister või Vabariigi Valitsus on andnud loa, ning riigiabi, mida loetakse lubatuks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikele 3.

 (2) Olemasolevat riigiabi hinnatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatud üldtingimustele ja käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele.

 (3) Kui rahandusminister leiab, etolemasolevriigiabi ei sobi või enam ei sobi kokku üldiste huvidega, teatab ta kirjalikult riigiabi andjale oma esialgsest seisukohast ja annab talle võimaluse esitada ühe kuu jooksul omapoolseid selgitusi. Põhjendatud juhtudel võib rahandusminister seda tähtaega pikendada.

 (4) Kui rahandusminister teeb riigiabi andja poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 esitatud selgituste põhjal otsuse, etolemasolevriigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega, teatab ta sellest riigiabi andjale.

 (5) Kui rahandusminister teeb riigiabi andja poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 esitatud selgituste põhjal otsuse, etolemasolevriigiabi ei sobi kokku üldiste huvidega, on rahandusministril õigus nõuda riigiabi sisulist muutmist ja määratud tähtajaks uue loa taotluse esitamist või määratud tähtajaks riigiabi andmise lõpetamist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel esitatavat riigiabi andmise loa taotlust menetletakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 36.

 (7) Kui riigiabi andja ei täida tähtajaks rahandusministri poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5 esitatud nõudeid, loetakse pärast eelnimetud tähtaega antavat riigiabi ebaseaduslikuks riigiabiks ning rahandusministril on õigus algatada menetlus vastavalt käesoleva seaduse §-le 42.

§ 89-90. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

/otsingu_soovitused.json