Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruse nr 381 "Õpetajate koolituse raamnõuded" muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2003
Avaldamismärge:RT I 2002, 107, 640

Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruse nr 381 "Õpetajate koolituse raamnõuded" muutmine

Vastu võetud 17.12.2002 nr 406

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348; 61, 375; 63, 389; 90, 520; 92, 530) § 5 lõike 2 punkti 7 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» (RT I 2000, 87, 575) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad «õpetajate koolitust järgmistel pedagoogilistel kutsealadel» sõnadega «järgmiste pedagoogide koolitust»;

2) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õpetajakoolitus toimub kõrghariduse tasemel.

(2) Õppejõu õpetajakoolitus toimub magistri- või doktoriõppes.»;

3) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õpetajakoolituse alustamiseks kohaldatakse vastava kõrgharidusastme alustamise tingimusi, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse alustamise tingimus on enne 1. juunit 2002. a Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud vähemalt 3-aastase nominaalkestusega kõrghariduse õppekava lõpetamine.

(2) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse alustamise tingimus on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda kuuluva õppekava läbimine kõrghariduse tasemel.»;

4) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu «ainedidaktilised õpingud» sõnadega «ning praktika»;

6) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolitus koosneb üldkasvatusteaduslikest, psühholoogilistest ja ainedidaktilistest õpingutest ning praktikast.»;

7) paragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Õppejõu õpetajakoolitus koosneb üldkasvatusteaduslikest, psühholoogilistest ja ainedidaktilistest õpingutest ning praktikast. Ainealaste õpingute sisu määratakse kindlaks magistri- või doktoriõppe õppekavas täiendusena kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale.»;

8) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Üldhariduslikud õpingud sisalduvad kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavas.»;

9) paragrahvi 8 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu «ainedidaktilised õpingud» mis tahes käändes sõnadega «ning praktika»;

10) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõnad «kõrghariduse esimesele astmele järgnevas» sõnadega «üheaastase nominaalkestusega»;

11) paragrahvi 9 lõiked 3, 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on olenevalt omandatavatest pädevustest kõrghariduse esimesel astmel 120 ainepunkti ja magistriõppes 80 ainepunkti.

(4) Klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 200 ainepunkti.

(5) Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 40 ainepunkti.»;

12) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnatuses:

« (41) Põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja ja eripedagoogi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades määratud õpetajakoolituse maht kokku on 200 ainepunkti.»;

13) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õpetajakoolituse õppejõududele kohaldatakse vastava kõrgharidusastme õppejõududele kehtestatud nõudeid.

(2) Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekava korral õpetavad vähemalt 40 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust vastavas õppevaldkonnas ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud.»;

14) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõnad «esimeses astmes, magistri- ja doktoriõppes» sõnaga «tasemel»;

15) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad «Kõrghariduse esimesele astmele järgnev» sõnadega «Üheaastase nominaalkestusega»;

16) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kutseaasta alustamise tingimus on § 1 lõike 2 punktides 1–4 ja 7 nimetatud pedagoogide õpetajakoolituse lõpetamine.»;

17) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Koolieelse lasteasutuse õpetaja

(1) Koolieelse lasteasutuse õpetaja on kõrghariduse esimese astme õppekava lõpetamisel võimeline:
1) kujundama lapse arenguks soodsa vaimse ja füüsilise keskkonna;
2) tegema koostööd teiste õpetajate ja lastevanemate või neid asendavate isikutega, vajadusel nõustama lapsevanemaid kasvatusküsimustes;
3) kujundama lapsel suhtlemis-, õppimis- ja tööoskusi;
4) seostama õppe- ja kasvatustegevust kodukoha, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga ning tagama lapsele turvalisuse ja ohutuse;
5) orienteeruma 1.–3. klassi õppekavas ja tagama lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli.

(2) Koolieelse lasteasutuse õpetaja on magistriõppe õppekava lõpetamisel võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõudeile:
1) õpetama erivajadustega lapsi või olema liikumis- või muusikaõpetaja;
2) nõustama lapsevanemaid kasvatusküsimustes ja kolleege erialaselt;
3) juhtima koolieelse lasteasutuse tööd ja kavandama selle arengut;
4) arendama õppe-kasvatustööd koolieelses lasteasutuses.»;

18) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesolevale määrusele vastavaid õppekavu, mis on kantud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse pärast 1. juunit 2002. a, kohaldatakse alates 2002. aastast vastuvõetud üliõpilastele.

(4) Lõikes 3 nimetatud õppekavad viiakse määrusega vastavusse 15. veebruariks 2003. a.

(5) 2002. aastal koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuseõppesse vastuvõetud üliõpilane, kes täidab bakalaureuseõppe õppekava selle nominaalkestuse jooksul ning võetakse samal aastal vastu koolieelse lasteasutuse õpetaja magistriõppesse, on magistriõppe õppekava lõpetamisel võimeline lisaks § 19 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud eripädevusnõudeile õpetama erivajadustega lapsi või olema liikumis- või muusikaõpetaja või õpetama 1.–3. klassis.»;

19) paragrahvi 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.

Peaminister Siim KALLAS

Haridusminister Mailis RAND

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN