Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Liiklus ja transport → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: ÜRO

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Liiklusmärkide ja -signaalide konventsioon [seisuga 28.03.2006]

Vastu võetud 08.11.1968

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu ja selle muudatuste jõustumise kohta

Ülemnõukogu 23.03.1992 otsus "Eesti Vabariigi ühinemisest ÜRO teeliikluse konventsiooniga ning liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooniga"

Vabariigi Valitsuse 7.04.2022 korraldus nr 115 "8. novembril 1968. a Viinis koostatud liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni muudatuste heakskiitmine"

1968. aasta Viini liiklusmärkide ja signaalide konventsiooni muudatusettepanekud

8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni Euroopa lisakokkulepe [seisuga 28.03.2006]

 

 

LIIKLUSMÄRKIDE JA -SIGNAALIDE KONVENTSIOON

KOOSTATUD VIINIS 8. NOVEMBRIL 1968

(Konsolideeritud versioon*)

 

* Sisaldab 30. novembril 1995 (tähistatud lehe serval ühekordse joonega) ja 28. märtsil 2006 (tähistatud lehe serval kahekordse joonega ) jõustunud konventsiooni muudatusi.

 

 

LIIKLUSMÄRKIDE JA -SIGNAALIDE KONVENTSIOON

Konventsiooniosalised,

tunnistades, et liiklusmärkide, -signaalide ja -tähiste ning teemärgiste rahvusvaheline ühtsus on vajalik rahvusvahelise teeliikluse hõlbustamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Mõisted

Konventsioonis kasutatakse mõisteid, millele on omistatud järgmine tähendus:

a) riigisisesed õigusaktid - konventsiooniosalise territooriumil kehtivate üleriigiliste või kohalike õigusaktide kogum;

b) asula - ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või mis on riigisisestes õigusaktides teisiti määratletud¹;

² Vaata allmärkust.

c) tee - avalikuks liikluseks avatud tee või tänava kogu pindala;

d) sõidutee - osa teest, mida kasutatakse tavapäraselt sõidukite liikluseks; tee võib koosneda mitmest sõiduteest, mis on üksteisest selgelt eraldatud näiteks eraldusribaga või eri tasanditega;

e) sõidurada - sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud pikisuunaliste teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane mootorsõidukite, välja arvatud mootorrataste liikumiseks ühes reas;

e) bis. jalgrattarada - jalgratastele ettenähtud osa sõiduteest. Jalgrattarada eraldatakse ülejäänud sõiduteest pikisuunalise teekattemärgisega; e) ter. jalgrattatee - jalgratastele ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Jalgrattarada on ehituslikult eraldatud teistest teedest või sama tee teistest osadest;

f) ristmik - samatasandiline ristumis- või hargnemiskoht koos ristumis- või hargnemiskoha tekitatud avatud alaga;

g) raudteeülesõidukoht - tee ja raudtee või eraldi rajaga trammitee samatasandiline lõikumiskoht;

h) kiirtee - spetsiaalselt mootorsõidukite jaoks projekteeritud ja ehitatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid ja

i) millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldi sõiduteed, välja arvatud erikohtades või ajutiste lahenduste puhul, ning need sõiduteed on eraldatud liikluseks mitte mõeldud eraldusriba või erandjuhtudel ka teiste lahendustega;

ii) mis ei ristu ühelgi tasandil tee, raudtee, trammitee või jalgteega ja

iii) mis on liiklusmärkidega tähistatud kiirteena;

i) Sõiduk on:

i) peatatud - kui see on seisma jäetud inimeste peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks, ja

ii) pargitud - kui see on seisma jäetud muul põhjusel kui teise liikleja segamise või takistusega kokku põrkamise vältimiseks või liikluseeskirjade järgimiseks ja kui sõiduki paigal seismise kestus ei piirdu ajaga, mis kulub inimeste või veoste peale- või mahapanekuks;

konventsiooniosalised võivad pidada peatatuks sõidukit, mis seisab ülaltoodud alapunkti ii tähenduses paigal lühemat aega, kui riigisisestes õigusaktides fikseeritud aeg ning pidada pargituks sõidukit, mis seisab ülaltoodud alapunkti i tähenduses paigal pikemat aega kui riigisisestes õigusaktides fikseeritud aeg;

j) jalgratas - vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul, esmajoones pedaalide või käsiväntade abil;

k) mopeed - kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ja mille valmistajakiirus ei ületa 50 km (30 miili) tunnis. Konventsiooniosalised ei pea riigisiseste õigusaktide alusel lugema mopeediks sõidukeid, millel ei ole jalgratta kasutustunnuseid, esmajoones pedaalidega edasiliikumise võimalust, või mille maksimaalne valmistajakiirus, mass või teatav mootorinäitaja ületab limiite. Miski selles määratluses ei takista konventsiooniosalistel riigisiseste liiklusalaste õigusaktide kohaldamisel mopeede jalgratastega võrdsustada;

l) mootorratas - külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline sõiduk, millel on mootor. Konventsiooniosalised võivad riigisisestes õigusaktides käsitada mootorratastena ka kolmerattalisi sõidukeid, mille tühimass ei ületa 400 kg. Mõiste mootorratas ei hõlma mopeede, ehkki konventsiooniosalised võivad mopeede konventsiooni tähenduses mootorratastena käsitada, esitades sellesisulise deklaratsiooni kooskõlas konventsiooni artikli 46 lõikega 2;³

m) mootori jõul liikuv sõiduk - iseliikuv maanteesõiduk, mis ei ole mopeed nende konventsiooniosaliste territooriumil, kes ei käsitle mopeede mootorratastena, ning mis ei ole rööbassõiduk;

n) mootorsõiduk - mootori jõul liikuv sõiduk, mida kasutatakse tavapäraselt inimeste või kauba vedamiseks maanteel või inimeste või kauba vedamiseks kasutatavate sõidukite haakes vedamiseks. Selle mõiste alla kuuluvad trollid, st elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukid. See ei hõlma kõiki sõidukeid, nagu põllumajandustraktorid, mida üksnes juhuslikult kasutatakse inimeste või kauba vedamiseks maanteel või inimeste või kauba vedamiseks kasutatavate sõidukite haakes vedamiseks;

o) haagis - mootori jõul liikuva sõiduki haakes vedamiseks loodud sõiduk, sealhulgas poolhaagis;

p) poolhaagis - haagis, mis on mõeldud mootorsõidukiga haakes liikumiseks nii, et osa poolhaagisest toetub mootorsõidukile ja mootorsõiduk kannab arvestatavat osa poolhaagise massist ja sellel oleva veose massist.

q) juht - isik, kes juhib mootorsõidukit või muud sõidukit (sealhulgas jalgratast) või ajab teel üksikult, karjas või parves liikuvaid loomi või kande-, veo- või ratsaloomi;

r) registrimass - veosega sõiduki suurim mass, mida lubab selle riigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud;

s) tegelik mass - sõiduki tegelik mass koos veose, meeskonna ja sõitjatega konkreetsel ajahetkel;

t) pärisuunavöönd - tee parem pool, kui riigisiseste õigusaktide alusel tuleb sõidukijuhil vastusõitev sõiduk mööda lasta vasakult, vastasel juhul viitavad need väljendid tee vasakule poolele;

u) nõue anna teed teistele sõidukitele tähendab, et juht ei tohi jätkata ega alustada liikumist ega teha manöövrit, mis võiks sundida teisi juhte järsult muutma oma sõiduki liikumissuunda või -kiirust.

v) Vaata allmärkust ⁴.

ARTIKKEL 2

Konventsiooni lisad

Konventsiooni lahutamatuks osaks on järgmised lisad. Lisa 1. Liiklusmärgid. Jagu A. Hoiatusmärgid. Jagu B. Eesõigusmärgid. Jagu C. Keelumärgid. Jagu D. Kohustusmärgid. Jagu E. Osutusmärgid. Jagu F. Teeninduskohamärgid. Jagu G. Juhatusmärgid. Jagu H. Lisateatetahvlid. Lisa 2. Teemärgised. Lisa 3. Lisas 1 esitatud märkide, tähiste ja tahvlite värvilised kujutised.

ARTIKKEL 3

Konventsiooniosaliste kohustused

1. a) Konventsiooniosalised kiidavad heaks konventsioonis kirjeldatud liiklusmärkide, -signaalide ja -tähiste ning teemärgiste süsteemi ja kohustuvad selle võimalikult kiiresti vastu võtma. Selleks,

i) kui konventsioonis on ette nähtud märk, tähis või märgis teatava reegli tähistamiseks või liiklejatele teatava teabe edastamiseks, kohustuvad konventsiooniosalised käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud aja jooksul mitte kasutama selle reegli tähistamiseks või selle teabe edastamiseks teistsugust märki, tähist või märgist;

ii) kui konventsioonis ei ole teatava reegli tähistamiseks või liiklejatele teatava teabe edastamiseks ette nähtud märki, tähist või märgist, võivad konventsiooniosalised kasutada sellel eesmärgil sellist märki, tähist või märgist, nagu nad soovivad, tingimusel et märgile, tähisele või märgisele ei ole konventsioonis antud teistsugust tähendust ja see on kooskõlas konventsioonis ettenähtud süsteemiga.

b) Liikluskorraldusmeetodite parandamise eesmärgil ja pidades silmas katsete läbiviimise kasulikkust enne konventsiooni muudatusettepanekute tegemist, võivad konventsiooniosalised teatavatel teelõikudel katsete tegemiseks ajutiselt konventsioonist kõrvale kalduda.

2. Konventsiooniosalised kohustuvad hiljemalt nelja aasta jooksul konventsiooni jõustumisest nende territooriumil täiendama või asendama märgi, tähise, paigaldise või märgise olenemata selle konventsioonis ettenähtud süsteemi kuuluva märgi, tähise, paigaldise või märgise omadustest, kui seda kasutatakse konventsioonis antud tähendusest teistsuguses tähenduses.

3. Konventsiooniosalised kohustuvad 15 aasta jooksul konventsiooni jõustumisest nende territooriumil asendama märgi, tähise, paigaldise või märgise, mis ei vasta konventsioonis ettenähtud süsteemile. Konventsioonis ettenähtud süsteemi tutvustamiseks liiklejatele võib selle ajavahemiku jooksul hoida konventsioonis ettenähtute kõrval alles varasemaid märke ja tähiseid⁵.

4. Konventsiooni ei tõlgendata nii, nagu nõuaks see konventsiooniosalistelt kõikide konventsioonis ettenähtud märkide ja märgiste tüüpide vastuvõtmist. Vastupidi, konventsiooniosalised piiravad vastuvõetavate märkide või märgiste tüüpide arvu, võttes vastu üksnes hädavajalikud.

ARTIKKEL 4

Konventsiooniosalised tagavad, et keelatud on:

a) kinnitada liiklusmärgile, selle alusele või muule liikluskorraldusvahendile midagi, mis ei ole seotud selle liiklusmärgi või liikluskorraldusvahendi otstarbega; kui konventsiooniosalised või nende allüksused lubavad mittetulundusühingul paigaldada informatiivseid liiklusmärke, võivad nad lubada kujutada märgil või selle alusel vastava ühingu embleemi, kui see ei muuda märki raskemini mõistetavaks;

b) paigaldada tahvleid, teateid, märgiseid või vahendeid, mis võidakse ajada segamini liiklusmärkide või muude liikluskorraldusvahenditega, mõjutada liiklusmärkide või muude liikluskorraldusvahendite nähtavust või tõhusust, või mis võivad liiklejaid pimestada või hajutada nende tähelepanu viisil, mis kahjustab liiklusohutust.

 

II peatükk

LIIKLUSMÄRGID

ARTIKKEL 5

1. Konventsioonis ettenähtud süsteem eristab järgmisi liiklusmärkide rühmasid:

a) hoiatusmärgid - hoiatavad liiklejaid teel oleva ohu eest ja teatavad neile ohu iseloomu;

b) ettekirjutavad märgid - teavitavad liiklejaid erikohustustest, piirangutest või keeldudest, mida nad peavad täitma; need jagunevad järgmiselt:

i) eesõigusmärgid;

ii) keelumärgid;

iii) kohustusmärgid;

iv) osutusmärgid; c) informatiivsed märgid - juhatavad liiklejaid liiklemise ajal või annavad muud kasulikku teavet; need jagunevad järgmiselt: i) teeninduskohamärgid; ii) juhatusmärgid; eelviidad; suunaviidad; teetähised; kohanimetähised; kaugusviidad; viidamärgid; iii) lisateatetahvlid.

2. Kui konventsioonis on lubatud valida mitme märgi või tähise hulgast,

a) kohustuvad konventsiooniosalised võtma vastu ainult ühe nendest märkidest või tähistest kogu nende territooriumil;

b) konventsiooniosalised püüavad jõuda piirkondliku kokkuleppeni sama valiku kasutamise kohta;

c) Valituks mitte osutunud märkidele ja tähistele kohaldatakse konventsiooni artikli 3 lõiget 3.

ARTIKKEL 6

1. Märgid paigaldatakse nii, et juhid, kellele need on ette nähtud, märkavad neid kergesti ja aegsasti. Märgid paigaldatakse harilikult tee pärisuunapoolele; neid võib siiski paigaldada sõidutee kohale või neid seal korrata. Tee pärisuunapoolele paigaldatud märke korratakse sõidutee kohal või teisel pool, kui need võivad kohapealsete olude tõttu jääda õigel ajal märkamata juhtidele, kellele märgid on ette nähtud.

2. Kõik märgid kehtivad juhtidele, kellele need on ette nähtud, kogu liikluseks avatud sõidutee laiuses. Märke võib kohaldada üksnes sõidutee ühe või mitme sõiduraja suhtes, kui need on eristatud pikisuunaliste teekattemärgistega.

Sellisel juhul kasutatakse ühte järgmisest kolmest võimalusest: a) märk, millele vajaduse korral lisatakse vertikaalnool, paigaldatakse asjaomase sõiduraja kohale või b) märk paigaldatakse sõiduteele lähemal asuvale äärele, kui teemärgised osutavad üheselt sellele, et märk kehtib üksnes sõidutee kõige äärepoolsema sõiduraja kohta ning et märgi ainus otstarve on kinnitada teemärgiste abil juba osutatud reeglit või c) konventsiooni lisa 1 jao E II alajao punktides 1 ja 2 kirjeldatud märgid E, 1 või E, 2 või lisa 1 jao G V alajao punktides 1 ja 2 kirjeldatud märgid G, 11 ja G, 12 paigaldatakse sõidutee äärele.

3. Kui pädevad asutused peavad märki kasutuks, kui see on paigaldatud üksteisest eraldatud sõiduteedega tee peenrale, võib märgi paigaldada eraldusribale ning sel juhul ei ole vaja lisamärki teepeenrale paigaldada.

4.⁶ Riigisiseste õigusaktidega on soovitatav sätestada järgmist:

a) märgid tuleb paigaldada nii, et need ei takistaks sõidukiliiklust sõiduteel

ning teepeenardele paigaldatuna takistaksid jalakäijaid võimalikult vähe; Vahe sõidutee selle serva, kuhu märk on paigaldatud, pinna ning märgi allserva vahel peab samal suunal olevate üht tüüpi märkide puhul olema võimalikult ühtne;

b) liiklusmärkide tahvlid on nii suured, et need on kaugelt hästi nähtavad ning

lähenevatele liiklejatele kergesti arusaadavad; käesoleva lõike punkti c kohaselt kohandatakse selliste tahvlite mõõtmeid vastavalt sõidukite tavalisele sõidukiirusele;

c) hoiatusmärkide ja ettekirjutavate märkide (välja arvatud osutusmärkide) mõõtmed on iga konventsiooniosalise territooriumil standarditud.

Reeglina on igat märgitüüpi neljas suuruses: väike, tavaline, suur ja väga suur. Väikeseid märke kasutatakse oludes, kus tavalises suuruses märke ei ole võimalik kasutada või kus liiklus saab olla ainult väga aeglane; neid võib samuti kasutada eelneva märgi kordamiseks. Suuri märke kasutatakse väga laiadel kiire liiklusega teedel. Väga suuri märke kasutatakse väga kiire liiklusega teedel, näiteks kiirteedel.

ARTIKKEL 7

1. Riigisiseste õigusaktidega on soovitatav sätestada, et öösel paremini nähtavaks ja loetavaks muutmiseks peavad liiklusmärgid, eriti hoiatusmärgid, ettekirjutavad märgid ja suunaviidad, olema valgustatud või valmistatud valgust peegeldavast materjalist, tingimusel et see ei pimesta liiklejaid.7 2. Konventsiooniosalised võivad lubada ka fluorestseerivate materjalide kasutamist; sel juhul tuleb määratleda märgid, mida on lubatud sellistest materjalidest valmistada. 3. Riigisiseste õigusaktidega tuleks kehtestada eeskirjad valgustatud, valgust peegeldavate või fluorestseerivate märkide kasutamiseks. Eeskirjad peaksid määratlema ka erinevasse klassi kuuluvate valgust peegeldavate materjalide kasutamise olukorrad. 4. Märkidel kujutatud erivärviliste tumedate või heledate graafiliste elementide esiletoomiseks võib vajadusel kasutada vastavalt kontrastseid heledaid või tumedaid kitsaid ribasid. 5. Konventsiooniga ei keelata üksnes teatavatel aegadel või päevadel kehtiva teabe, hoiatuste või reeglite edastamiseks kasutada märke, mis on nähtavad üksnes ajal, mil nende edastatav teave on asjakohane.

ARTIKKEL 8

1. Märkidest arusaamise hõlbustamiseks rahvusvahelisel tasandil põhineb konventsioonis ettenähtud märkide ja signaalide süsteem igale märgirühmale omastel kujunditel ja värvidel ning võimaluse korral alati pigem graafilistel tähistel kui tekstil. Kui konventsiooniosalised peavad vajalikuks ettenähtud tähiseid muuta, ei tohi sellega muuta nende põhilisi tunnuseid.

1. bis Muutteabega märkide korral peavad nendel esitatavad tekstid ja tähised olema samuti kooskõlas konventsioonis ettenähtud märkide ja signaalide süsteemiga. Kui kõnealust tüüpi märkide ja signaalide süsteemi tehnilised omadused seda võimaldavad, eelkõige piisava loetavuse tagamiseks ja tingimusel, et tõlgendamisel ei ole võimalik eksida, võivad tumeda värviga ettenähtud märgid ja tähised olla heledat värvi, sel juhul tuleb hele taust asendada tumeda taustaga. Märgil oleva tähise ja selle raami punast värvi ei muudeta.

2. Konventsiooniosalised, kes soovivad kooskõlas konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga ii võtta vastu märke või tähiseid, mida konventsioonis ei ole ette nähtud, püüavad tagada selliste märkide või tähiste kokkuleppelise kasutamise piirkondlikul tasandil.

3. Konventsiooniga ei keelata lisada märkidest arusaamise hõlbustamiseks märgi all olevale ristkülikukujulisele tahvlile või märki sisaldavale ristkülikukujulisele tahvlile teksti; selle teksti võib paigutada ka märgile endale, kui see ei muuda märki raskemini arusaadavaks juhtidele, kes ei saa tekstist aru.8

 

4. Kui pädevad asutused peavad vajalikuks muuta märgi või tähise tähendust selgemaks või piirata selle kohaldamisaega, võib selleks kasutada konventsiooni lisas 1 sätestatud tekste märgil või lisateatetahvlil. Kui ettekirjutavad märgid kehtivad üksnes teatavate liiklejate suhtes või on teatavad liiklejad nende järgimisest vabastatud, kasutatakse selleks lisa 1 jao H punkti 4 kohaselt lisateatetahvleid (tahvlid H, 5a; H, 5b ja H, 6).

5. Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud tekstid on ühes või mitmes riigikeeles ning, kui asjaomane konventsiooniosaline seda vajalikuks peab, ka teistes keeltes, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ametlikes keeltes.

 

HOIATUSMÄRGID

ARTIKKEL 9

1. Konventsiooni lisa 1 jao A I alajaos on toodud hoiatusmärkide näidised; jao A II alajaos on toodud märkidele paigutatavad tähised ja juhised nende kasutamiseks. Konventsiooni artikli 46 lõike 2 kohaselt teatab iga riik peasekretärile, kas ta valis hoiatusmärkide näidiseks Aa või Ab .9

2. Hoiatusmärkide arvu ei suurendata asjatult, kuid need paigutatakse nii, et märgid hoiataksid võimalike liiklusohtude eest, mida on nõuetekohase ettevaatusega liikleval juhil raske aegsasti märgata.

3. Hoiatusmärgid paigaldatakse ohukohast sellisele kaugusele, mis on kõige tõhusam nii päeval kui ka öösel, arvestades tee- ja liiklusolusid, sealhulgas sõidukite tavalist sõidukiirust ja kaugust, millelt märk on nähtav.

4. Märgi ja ohtliku teelõigu alguse vahelist kaugust võib näidata konventsiooni lisa 1 jaos H toodud lisateatetahvlil H, 1, mis paigaldatakse nimetatud punkti kohaselt; teavet kauguse kohta tuleb anda juhul, kui juhtidel ei ole võimalik hinnata märgi ja ohtliku teelõigu alguse vahelist kaugust ning see erineb tavaliselt eeldatavast.

5. Hoiatusmärke võib korrata, eriti kiirteedel ja kiirteedega võrdsustatud teedel. Lisamärgi puhul näidatakse märgi ja ohtliku teelõigu alguse vahelist kaugust käesoleva artikli lõike 4 kohaselt.

Lahtikäivatest sildadest ja raudteeülesõidukohtadest teavitavate hoiatusmärkide puhul võivad konventsiooniosalised kohaldada järgmisi sätteid: Hoiatusmärgi alla, millel on konventsiooni lisa 1 jao A II alajao punktides 5, 25, 26 ja 27 kirjeldatud tähiseid A, 5; A, 25; A, 26 või A, 27, võib paigaldada ristkülikukujulise tahvli, mille pikemad küljed on vertikaalsed ning millel on kujutatud kolm punast kaldjoont valgel või kollasel taustal, tingimusel et märgi ja raudteeliini vahelisest vahemaast ühe ja kahe kolmandiku kaugusele paigaldatakse lisamärgid sama kujuga tahvlitega, millel on vastavalt üks ja kaks punast kaldjoont valgel või kollasel taustal. Neid märke võib korrata sõidutee vastaspoolel. Käesolevas lõikes nimetatud tahvleid on täpsemalt kirjeldatud konventsiooni lisa 1 jao A II alajao punktis 29. 6. Kui hoiatusmärki kasutatakse ohu eest hoiatamiseks teatava pikkusega teelõigul (näiteks ohtlikud kurvid või halvad teeolud) ja soovitakse näidata teelõigu pikkust, tehakse seda konventsiooni lisa 1 jaos H toodud lisateatetahvlil H, 2, mis paigaldatakse nimetatud punkti kohaselt.

 

ETTEKIRJUTAVAD MÄRGID

ARTIKKEL 10

Eesõigusmärgid

1. Liiklejate teavitamiseks ristmikel kehtivatest eesõigustest kasutatakse märke B, 1; B, 2; B, 3 ja B, 4. Liiklejate teavitamiseks kitsastel teelõikudel kehtivatest eesõigustest kasutatakse märke B, 5 ja B, 6. Neid märke kirjeldatakse konventsiooni lisa 1 jaos B.

2. Märki B, 1 "ANNA TEED" kasutatakse juhtide teavitamiseks sellest, et ristmikul, kuhu märk on paigaldatud, peavad nad andma teed sõidukitele sellel teel, millele nad lähenevad.

3. Märki B, 2 "PEATU JA ANNA TEED" kasutatakse juhtide teavitamiseks sellest, et ristmikul, kuhu märk on paigaldatud, peavad nad enne ristmikule sõitmist peatuma ja andma teed sõidukitele sellel teel, millele nad lähenevad. Konventsiooni artikli 46 lõike 2 kohaselt teatab iga riik peasekretärile, kas ta valis "PEATU JA ANNA TEED" märgi näidiseks B, 2^a või B, 2^b .¹⁰

4. Märki B, 1 või B, 2 võib paigaldada mujale kui ristmikule, kui pädevad asutused peavad seda vajalikuks.

5. Märk B, 1 või B, 2 paigaldatakse ristmikul võimaluse korral samale joonele kohaga, kus sõidukid peavad peatuma või millest alates nad ei tohi teed andmata edasi sõita.

6. Märgist B, 1 ette hoiatamiseks kasutatakse sama märki koos konventsiooni lisa 1 jaos H kirjeldatud lisateatetahvliga H, 1. Märgist B, 2 ette hoiatamiseks kasutatakse märki B, 1 koos ristkülikukujulise tahvliga, millel on tähis "STOP" ja number, mis näitab vahemaad märgini B, 2.11

7. Märki B, 3 "PEATEE" kasutatakse liiklejate teavitamiseks sellest, et selle tee lõikumisel teiste teedega peavad nendel teistel teedel ristmikule lähenevad juhid või sõidukid andma teed. Märgi võib paigaldada tee algusesse ning korrata pärast iga ristmikku; samuti võib selle paigaldada ristmiku ette või ristmikule. Kui teele on paigaldatud märk B, 3, paigaldatakse enne kohta, kus peatee lõpeb, märk B, 4 "PEATEE LÕPP".

Märki B, 4 võib korrata ühel või mitmel korral enne peatee lõppemise kohta; enne peatee lõppemise kohta paigaldatud märgile või märkidele tuleb lisada lisa 1 jaos H toodud lisateatetahvel H, 1. 8. Kui ristmiku eest hoiatamiseks kasutatakse hoiatusmärki, millel on üks tähistest A, 19, või kui asjaomane tee on ristmikul peatee ning on käesoleva artikli lõike 7 kohaselt tähistatud märkidega B, 3, paigaldatakse ristmikul kõikidele teistele teedele märk B, 1 või B, 2; märke B, 1 või B, 2 ei ole kohustuslik paigaldada teeradadele või pinnasteedele, millel liiklevad juhid peavad ristmikul teed andma isegi selliste märkide puudumisel.

Märk B, 2 paigaldatakse üksnes juhul, kui pädevad asutused peavad juhtidelt peatumise nõudmist vajalikuks, eriti teelõikude vähese nähtavuse tõttu, ning need paigaldatakse asjaomastele teelõikudele läheneva ristmiku kummalegi äärele.

ARTIKKEL 11

Keelumärgid

Keelumärke ning nende tähendust on kirjeldatud konventsiooni lisa 1 jaos C. Samuti kirjeldab see keelu ja/või piirangu lõppu tähistavaid märke.

ARTIKKEL 12

Kohustusmärgid

Kohustusmärke ning nende tähendust on kirjeldatud konventsiooni lisa 1 jaos D.

ARTIKKEL 13

Konventsiooni lisa 1 jagudes C ja D kirjeldatud märkide üldsätted

1. Keelumärgid ning kohustusmärgid paigaldatakse sellise koha vahetusse lähedusse, millest alates kohustus, piirang või keeld kehtib, ja korratakse, kui pädevad asutused peavad seda vajalikuks. Kui pädevad asutused peavad seda nähtavuse või ettehoiatamise huvides vajalikuks, võib neid märke paigaldada sobivale kaugusele enne kohta, millest alates kohustus, piirang või keeld kehtib.

Enne kohustuse, piirangu või keelu kehtima hakkamise kohta paigaldatud märgile lisatakse lisa 1 jaos H toodud lisateatetahvel.

 

2. Asula algusele viitava märgiga ühele joonele või kohe selle järele paigaldatud ettekirjutav märk tähendab, et reegel kehtib kogu asulas, välja arvatud juhul, kui asula teatavatel teelõikudel olevad märgid osutavad teistele reeglitele.

 

3. Keelumärgid kehtivad alates nende paigaldamise kohast kuni keeldu või piirangut lõpetava märgini, muul juhul kuni järgmise ristmikuni. Kui keeld või piirang jätkub pärast ristmikku, korratakse märki riigisiseste õigusaktide kohaselt. 4. Kui ettekirjutav märk kehtib kõikidele ühe mõjuala teedele, paigaldatakse see konventsiooni lisa 1 jao E II alajao punkti 8 alapunktis a kirjeldatud viisil. 5. Lõikes 4 viidatud mõjualadelt väljumist tähistatakse konventsiooni lisa 1 jao E II alajao punkti 8 alapunktis b kirjeldatud viisil. ARTIKKEL 13 bis Osutusmärgid 1. Osutusmärke ning nende tähendust on kirjeldatud konventsiooni lisa 1 jaos D. 2. Märgid E, 7a; E, 7b; E, 7c või E, 7d ja E, 8a; E, 8b; E, 8c või E, 8d annavad liiklejatele teada, et riigi territooriumil kehtivad asulasisest liiklust reguleerivad üldised eeskirjad märkidest E, 7a; E, 7b; E, 7c või E, 7d märkideni E, 8a; E, 8b; E, 8c või E, 8d, kuigi teised märgid võivad asula teatavatel teelõikudel anda teada teistsugustest eeskirjadest. Märk B, 4 paigutatakse siiski alati märgiga B, 3 tähistatud peateele, kui see tee lakkab olemast peatee ja kui see tee läbib asulat. Nendele märkidele kohaldatakse artikli 14 lõikeid 2, 3 ja 4.12

 

2 bis. Märki E, 11a kasutatakse 1000 meetri pikkustes ja pikemates tunnelites ning riigisiseste õigusaktidega sätestatud juhtudel. 1000 meetri pikkuste ja pikemate tunnelite puhul on tunneli pikkus märgitud kas märgi alumises osas või lisa 1 jaos H kirjeldatud lisateatetahvlil H, 2. Tunneli nime võib märkida konventsiooni artikli 8 lõike 3 kohaselt.

 

3. Märgid E, 12a; E, 12b või E, 12c paigaldatakse ülekäiguradadele, kui pädevad asutused peavad seda vajalikuks. 4. Osutusmärgid paigaldatakse artikli 6 lõike 1 nõudeid arvesse võttes üksnes juhul, kui pädevad asutused peavad seda vajalikuks. Märke võib korrata; märgi alla paigutatava lisateatetahvliga võib näidata märgi ja sellel osutatud koha vahelist kaugust; kauguse võib märkida ka märgi alumisele osale.

INFORMATIIVSED MÄRGID

ARTIKKEL 14

1. Konventsiooni lisa 1 jagudes F ja G on kirjeldatud liiklejatele tarvilikku teavet edastavaid märke või esitatud nende näidised ning toodud juhised nende kasutamiseks. 2. Artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis ii toodud teavitava sisuga märkidel olevad sõnad on riikides, kes ei kasuta ladina tähestikku, nii riigikeeles kui ka ladina tähestikku translitereeritult, mis esitab võimalikult täpselt sõna häälduse riigikeeles.

3. Riikides, kes ei kasuta ladina tähestikku, võib ladina tähtedega sõnad kanda kas samale märgile, millele on kantud riigikeelsed sõnad, või kordavale märgile.

4. Märgil ei tohi olla tekste rohkem kui kahes keeles.

ARTIKKEL 15

Eelviidad

Eelviidad paigaldatakse ristmikust sellisele kaugusele, mis on kõige tõhusam nii päeval kui ka öösel, arvestades tee- ja liiklusolusid, sealhulgas sõidukite tavalist sõidukiirust ja kaugust, millelt märk on nähtav; see kaugus ei pea olema rohkem kui 50 meetrit (55 jardi) asulates, kuid ei ole vähem kui 500 meetrit (550 jardi) kiirteedel ja muudel kiire liiklusega teedel. Märke võib korrata. Märgi alla paigutatava lisateatetahvliga võib näidata märgi ja ristmiku vahelist kaugust; kauguse võib märkida ka märgi alumisele osale.

ARTIKKEL 16

Suunaviidad

1. Ühel suunaviidal võib olla mitu kohanime; sel juhul on nimed viidal üksteise all. Ühe kohanime tähed võivad olla suuremad kui teiste kohanimede tähed üksnes juhul, kui kõnealune koht on viidal nimetatutest kõige suurem.

2. Kaugust väljendavad arvud tuleb esitada kohanimega samal kõrgusel. Noolekujulistel suunaviitadel tuleb kaugust väljendavad arvud paigutada kohanime ja noole tipu vahele; ristkülikukujulistel viitadel paigutatakse need kohanime järele.

ARTIKKEL 17

Teetähised

Kui teede tähistamiseks kasutatakse numbritest, tähtedest või numbrite ja tähtede kombinatsioonist koosnevaid tunnuseid või nimesid, on teetähistel vastav tunnus või nimi, mis on ümbritsetud ristküliku- või kilbikujulise raamiga. Teetähistussüsteemiga konventsiooniosalised võivad ristküliku asendada süsteemikohase teetähisega.

ARTIKKEL 18

Kohanimetähised

Kohanimetähiseid võib kasutada riigipiiri või haldusüksuse piiri või jõe, mäekuru, vaatamisväärsuse vms nime tähistamiseks. Tähised peavad selgelt eristuma konventsiooni artikli 13 bis lõikes 2 nimetatud märkidest.13

ARTIKKEL 19

Kaugusviidad

Kaugusviitasid kasutatakse teesuuna kinnitamiseks, kui pädevad asutused peavad seda vajalikuks, näiteks suurest asulast väljumisel. Viidale on märgitud üks või mitu kohanime kooskõlas konventsiooni artikli 16 lõikega 1. Kaugust väljendavad arvud tuleb paigutada kohanime järele.

ARTIKKEL 20

[Kustutatud]

ARTIKKEL 21

Informatiivsete märkide üldsätted

1. Konventsiooni artiklites 15-19 nimetatud informatiivsed märgid paigaldatakse kohtadesse, kus pädevad asutused peavad seda vajalikuks.

Muud informatiivsed märgid paigaldatakse artikli 6 lõike 1 nõudeid arvesse võttes ainult kohtadesse, kus pädevad asutused peavad seda hädavajalikuks; märgid F, 2-F, 7 paigaldatakse üksnes teedele, kus on vähe avariiremondi, tankimise, majutuse ja einestamise võimalusi.

2. Informatiivseid märke võib korrata. Märgi alla paigutatava lisateatetahvliga võib näidata märgi ja sellel osutatud koha vahelist kaugust; kauguse võib märkida ka märgi alumisele osale.

[Pealkiri kustutatud]

ARTIKKEL 22

[Kustutatud]

 

III peatükk

FOORITULED

ARTIKKEL 23

Sõidukite liiklust reguleerivad signaaltuled

1. Kui käesoleva artikli lõikest 12 ei tulene teisiti, võib sõidukite liikluse, välja arvatud ühissõidukite liikluse reguleerimiseks kasutada üksnes järgmisi foore, mille tuledel on alljärgnevad tähendused:

a) mittevilkuvate tuledega foorid:

i) roheline tuli lubab liikuda; ristmikku reguleeriva foori roheline tuli ei luba aga juhtidel liikuda, kui liiklus on kavatsetud suunas nii tihe, et juht ei jõuaks järgmise tule sisse lülitumise ajaks ristmikku ületada;

ii) punane tuli keelab liikuda; sõidukid ei tohi ületada stoppjoont või selle puudumise korral foorist lähtuvat mõttelist joont või kui foor asub ristmiku keskel või vastasküljel, ei tohi ristmikule sõita või liikuda ristmikul olevale ülekäigurajale;

iii) kollane tuli võib põleda üksi või koos punase tulega; kui põleb ainult kollane tuli, ei tohi sõidukid stoppjoont või foorist lähtuvat mõttelist joont ületada, välja arvatud juhul, kui sõiduk on tule süttimise ajal stoppjoonele või foorile nii lähedal, et seda ei ole enne stoppjoone või foorist lähtuva mõttelise joone ületamist võimalik ohutult peatada. Kui foor asub ristmiku keskel või vastaspoolel, keelab kollane tuli sõita ristmikule või liikuda ristmikul olevale ülekäigurajale, välja arvatud juhul, kui sõiduk on tule süttimise ajal ülekäigurajale või ristmikule nii lähedal, et seda ei ole enne ristmikule või ülekäigurajale sõitmist võimalik ohutult peatada. Punase tulega koos põledes tähendab kollane tuli, et tuli hakkab vahetuma, aga see ei mõjuta punase tulega antavat edasiliikumise keeldu;

b) vilkuvate tuledega foorid:

i) üks vilkuv punane tuli või kaks vaheldumisi vilkuvat punast tuld, millest üks süttib, kui teine kustub, ja millest mõlemad on paigaldatud ühele toele ja kõrgusele ning samas suunas, keelab sõidukitel ületada stoppjoont või selle puudumise korral foorist lähtuvat mõttelist joont; selliseid foore tohib kasutada üksnes raudteeülesõidukohtades, lahtikäivate sildade või praamikaide ees ning viitamaks sellele, et edasiliikumine on keelatud teele sõitvate tuletõrjeautode või teed madalalt ületava õhusõiduki tõttu;

ii) üks vilkuv kollane tuli või kaks vaheldumisi vilkuvat kollast tuld lubab juhtidel edasi liikuda, kui seda tehakse eriti ettevaatlikult.

2. Kolmevärvilised foorid koosnevad kolmest mittevilkuvast tulest, mis on vastavalt punane, kollane ja roheline; roheline põleb ainult siis, kui punane ja kollane ei põle.

3. Kahevärvilised foorid koosnevad ühest mittevilkuvast punasest ja ühest mittevilkuvast rohelisest tulest. Punane ja roheline tuli ei põle samal ajal. Kahevärvilisi foore kasutatakse üksnes ajutise lahendusena konventsiooni artikli 3 lõike 3 kohaselt olemasolevate liikluskorraldusvahendite väljavahetamiseks lubatud ajavahemikul.

3. bis a) Konventsiooni artikli 6 lõigete 1, 2 ja 3 liiklusmärkidega seotud sätteid kohaldatakse fooride suhtes, mida ei kasutata raudteeülesõidukohtadel. b) Ristmikel paigaldatakse foorid ristmiku ette või selle keskele ja kohale; neid võib korrata ristmiku teisel poolel ja/või juhi silmade kõrgusel. c) Lisaks sellele on soovitatav näha riigisiseste õigusaktidega fooride kohta ette järgmist: i) foorid paigaldatakse nii, et need ei takista sõiduteel liiklevaid sõidukeid ning teepeenardele paigaldatud fooride puhul takistavad jalakäijaid võimalikult vähe; ii) foorid on kaugelt hästi nähtavad ja lähenemisel kergesti arusaadavad ning iii) foorid on iga konventsiooniosalise territooriumil eri teeliikide puhul standarditud.

4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud kolme- ja kahevärviliste fooride tuled on järjestatud vertikaalselt või horisontaalselt.

5. Vertikaalse järjestuse korral on punane tuli kõige ülemine, horisontaalse järjestuse korral on punane tuli vastassuunavööndi poolel.

6. Kolmevärviliste fooride kollane tuli on keskel.

7. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud kolme- ja kahevärviliste fooride tuled on ringikujulised. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud foori punased vilkuvad tuled on samuti ringikujulised.

8. Vilkuva kollase tule võib paigaldada eraldi; sellist tuld võib kasutada ka kolmevärvilise foori asemel ajal, kui liiklus on hõre.

9. Kolmevärviliste fooride puhul võib punase, kollase ja rohelise tule asendada mustal taustal sama värvi noolekujuliste tuledega. Põlemise korral on sellistel noolekujulistel tuledel sama tähendus kui tavalistel tuledel, kuid vastav keeld või luba kehtib üksnes noole või nooltega näidatud suuna või suundade suhtes. Otse edasi liikumist lubavad või keelavad noolekujulised tuled osutavad üles. Kasutada võib musti noolekujulisi tulesid punasel, kollasel või rohelisel taustal. Sellistel noolekujulistel tuledel on sama tähendus kui eespool kirjeldatud noolekujulistel tuledel.

10. Kui kolmevärvilisel fooril on üks või mitu täiendavat noolekujulist rohelist tuld, tähendavad need noolekujulised tuled põledes, et olenemata sellest, milline tuli parajasti fooris põleb, tohib nooltega näidatud suundades edasi liikuda; samuti tähendavad need, et kui sõidukid on nooltega näidatud suunas viival sõidurajal või liikuda tuleb nooltega näidatud suunas, peavad juhid liikuma näidatud suunas, kui nad takistaksid peatumise korral neile samal sõidurajal järgnevate sõidukite edasiliikumist, seda alati tingimusel, et sõidukid liiklusvoolus, millega ühinetakse, lastakse mööda ning jalakäijaid ei ohustata.

Sellised täiendavad rohelised tuled tuleks eelistatavalt paigutada tavalise rohelise tulega ühele kõrgusele.

11. a) Kui roheline või punane tuli on enam kui kahe sõidurajaga sõiduteel paigutatud pikisuunaliste teekattemärgistega eraldatud sõiduradade kohale, tähendab punane tuli, et rajal, mille kohale on tuli paigutatud, ei tohi edasi liikuda, ja roheline tuli, et tohib edasi liikuda. Selliselt paigutatud punane tuli peab olema kahe ristamisi asetseva joone ning roheline alla osutava noole kujuline.

b) Kui pädevad asutused peavad vajalikuks võtta kasutusele "vahetuli" või "üleminekutuli", siis on see kollane või valge ja diagonaalis alla vasakule või paremale osutava noole või kahe kummaski suunas osutava noole kujuline; sellised noolekujulised tuled võivad vilkuda. Kollased või valged noolekujulised tuled tähendavad, et sõidurada pannakse liikluse jaoks kinni ning sellel rajal olevad liiklejad peavad liikuma noolega näidatud sõidurajale.

¹⁴ Vaata allmärkust

12. Riigisiseste õigusaktidega võib ette näha, et teatavatele raudteeülesõidukohtadele tuleb paigaldada aeglaselt vilkuv valge tulega foor, mis lubab edasi liikuda.

13. Kui foor kehtib ainult jalgratturitele, võib vajaduse korral segaduse ärahoidmiseks lisada tulele jalgratta kujutise või kasutada selleks väikest foori, millele on lisatud ristkülikukujuline tahvel jalgratta kujutisega.

ARTIKKEL 24

Jalakäijafoorid

1. Üksnes jalakäijafooridena tohib kasutada ainult järgmisi foore järgmiste tähendustega tuledega:

a) mittevilkuvate tuledega foorid:

i) roheline tuli lubab teed ületada;

ii) kollane tuli keelab teed ületada, kuid lubab seda jätkata jalakäijatel, kes on juba sõiduteel;¹⁵

iii) punane tuli keelab jalakäijatel sõiduteele astuda;

b) vilkuvate tuledega foorid: vilkuv roheline tuli tähendab, et teeületuseks ettenähtud aeg hakkab lõppema ning punane tuli süttima.

2. Jalakäijafoorid peaksid eelistatult olema kahevärvilised, koosnedes punasest ja rohelisest tulest; need võivad olla ka kolmevärvilised, vastavalt punase, kollase ja rohelise tulega. Kaks tuld ei põle kunagi samal ajal.¹⁶

3. Tuled paigutatakse vertikaalselt, punane tuli alati üleval ja roheline tuli alati all. Punasel tulel on eelistatult ühe või mitme seisva jalakäija kujutis ja rohelisel tulel on ühe või mitme kõndiva jalakäija kujutis.¹⁷

4. Jalakäijafoorid peavad olema sellise kuju ja paigutusega, et juhid ei saa neid mitte mingil juhul sõidukifooridega segi ajada.

5. Ülekäiguradadel võib pimedate jaoks teeületuse hõlbustamiseks jalakäijafooridele lisada heli- või kompesignaale.

 

IV peatükk

TEEMÄRGISED

ARTIKKEL 25

Teemärgiseid kasutatakse siis, kui pädev asutus peab seda vajalikuks liikluse reguleerimiseks või liiklejate hoiatamiseks või suunamiseks. Neid võib kasutada kas eraldi või koos teiste märkide või signaalidega nende tähenduse rõhutamiseks või selgitamiseks.

ARTIKKEL 26

1. Pikisuunaline ühekordne pidevjoon sõiduteel tähendab, et sõidukitel ei ole lubatud joont ületada ega selle peal sõita ning juhul, kui joon eraldab kaht erisuunalist vööndit, ei ole sõidukitel lubatud liikuda joonest üle sellele poolele, mis jääb juhi suhtes vastassuunavööndisse. Pikisuunalisel kahekordsel pidevjoonel on sama tähendus.

2. a) Pikisuunalisel ühekordsel katkendjoonel ei ole keelavat tähendust, vaid seda kasutatakse, et:

i) eraldada sõiduradasid liikluse suunamisel või

ii) ette teatada pidevjoonele lähenemisest ning selle joonega tähistatud keelust või hoiatada konkreetse ohu lähenemisest teelõigul

b) Käesoleva lõike punkti a alapunktis ii määratletud tähendusega katkendjoone kriipsude ja vahede suhe on oluliselt väiksem kui nimetatud punkti alapunktis i määratletud tähendusega katkendjoonel.

¹⁸Vaata allmärkust

(c) Kahekordset katkendjoont võib kasutada sõiduraja või sõiduradade piiritlemiseks, milles liiklussuund võib kooskõlas konventsiooni artikli 23 lõikega 11 olla muutsuunaline.

3. Kui sõiduteel on pidevjoon kõrvuti katkendjoonega, arvestavad juhid üksnes lähemal asuvat joont. Käesolev säte ei keela lubatud möödasõitu teostavatel juhtidel naasta oma kohale sõiduteel.

4. Käesolevas artiklis ei käsitata pikisuunalise märgisena pikisuunalisi jooni, mida kasutatakse sõidutee äärte märgistamiseks, et need oleksid paremini nähtavad, põikjoontega ühendatud pikisuunalisi jooni, mida kasutatakse sõiduteel olevate parkimiskohtade märgistamiseks, ja pikisuunalisi jooni, mis näitavad peatumise või parkimise keeldu või piirangut.19

 

ARTIKKEL 26 bis

 

1. Teatavatele sõidukikategooriatele eraldatud sõidurajad, kaasa arvatud jalgrattarajad, tähistatakse joontega, mis peaksid olema selgelt eristatavad teistest pidev- või katkendjoontest sõiduteel, olles laiemad ja väiksemate vahedega.

 

2. Ühistransporditeenuse sõidukitele eraldatud rada on tähistatud sõnalise teemärgisega, kas sõnaga "BUS" või tähega "A". Sellise raja tähistamiseks kasutatakse konventsiooni lisa 1 jaos E toodud ruudukujulist või lisa 1 jaos D toodud ringikujulist märki valge bussi kujutisega sinisel taustal. Konventsiooni lisas 2 toodud diagrammid 28a ja 28b kujutavad ühistransporditeenuse sõidukitele eraldatud raja teemärgiseid. 3. Riigisisestes õigusaktides täpsustatakse, mis tingimustel võivad teised sõidukid lõikes 1 nimetatud rada kasutada või ületada.

ARTIKKEL 27

1.20 Üht või mitut sõidurada läbiva põikisuunalise ühekordse pidevjoonega tähistatakse kohta, mille taga peavad juhid konventsiooni artikli 10 lõikes 3 määratletud märgi B, 2 "PEATU JA ANNA TEED" kohaselt peatuma.

Sellist teemärgist võib kasutada ka joonena, mille taga juhid peavad peatuma fooritule või reguleerija juhiste kohaselt või enne raudteeülesõidukohta. Märgi B, 2 juures olevate märgiste ette võib sõiduteele märkida sõna "STOP".

2. Kui see ei ole tehniliselt võimatu, kantakse iga märgi B, 2 juurde käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud põikisuunaline märgis.

3.21 Üht või mitut sõidurada läbiva põikisuunalise ühekordse katkendjoonega tähistatakse joont, mida sõidukid ei tohi tavaliselt ületada, andes teed kooskõlas konventsiooni artikli 10 lõikes 2 määratletud märgiga B, 1 "ANNA TEED".

Sellise märgise ette võib märgile B, 1 osutamiseks märkida sõiduteele laiade külgedega kolmnurga, mille üks külg on paralleelne märgisega ning vastastipp osutab lähenevate sõidukite poole.

4. Ülekäiguraja tähistamiseks tuleks eelistatult kasutada suhteliselt laiu triipe, mis on sõidutee teljega paralleelsed.

5.²² Jalgrattateega ristumise kohad tuleb tähistada põikjoontega või muude märgistega, mida ei saa segi ajada ülekäiguradade tähistamiseks kasutatavate märgistega.

ARTIKKEL 28

1. Märkidega antavate korralduste kordamiseks või liiklejatele sellise teabe edastamiseks, mida märkidega ei ole võimalik asjakohaselt anda, võib sõiduteel kasutada muid märgiseid, näiteks nooli, paralleel- või kaldjooni või teksti. Selliste teemärgistega tähistatakse eelkõige parkimisalade või -kohtade piire, bussi- või trollipeatusi, kus parkimine on keelatud, ning ümberreastumist enne ristmikku. Kui aga pikisuunaliste teekattemärgistega sõiduradadeks jagatud sõiduteel on nool, liiguvad juhid oma sõidurajal noole või ühega nooltest osutatud suunas.

2. Kooskõlas artikli 27 lõikega 4, mis käsitleb ülekäiguradasid, tähendab pidev- või katkendjoonega ümbritsetud paralleelsete kaldjoontega eraldatud sõidutee osa või sõiduteest kõrgemale tõstetud ala tähistamine pidevjoonega alale sõidukiga sõitmise keeldu ning tähistamine katkendjoonega alale sõidukiga sõitmise luba üksnes tingimusel, et see on ohutu või seda tehakse selleks, et liikuda sõidutee vastaspoolel olevale teele.

3. Siksakjoon sõidutee ääres tähendab parkimise keeldu sõidutee sellel poolel kogu joone ulatuses. Sellist joont võib kasutada koos sõnaga "BUS" või tähega "A" bussi- või trollipeatuse tähistamiseks.

²³ Vaata allmärkust

ARTIKKEL 29

1. Konventsiooni artiklites 26 ja 28 nimetatud teemärgised tuleb kanda sõiduteele värviga või muul sama tõhusal viisil.

2.24 Värviga kandmisel peavad märgised olema kollased või valged; sinist võib kasutada märgiste puhul, mis näitavad kohti, kus parkimisele kehtivad teatavad tingimused või piirangud (ajaline piirang, tasulisus, kasutajate rühm vms).

Kui konventsiooniosalise territooriumil kasutatakse nii kollaseid kui ka valgeid teemärgiseid, peavad samaliigilised märgised olema sama värvi. Käesoleva lõike tähenduses hõlmab mõiste "valge" hõbeda või helehalli varjundeid.

²⁵Vaata allmärkust

3. Teemärgiste tekstide, tähiste ja noolte kujutamisel pikendatakse neid juhtidele avaneva väga väikese vaatenurga tõttu oluliselt liikluse suunas.

4. Liikuvatele sõidukitele ettenähtud teemärgised peavad olema juhtidele kergesti ja aegsasti märgatavad. Need peavad olema nähtavad nii päeval kui ka öösel. On soovitatav, et niisugused märgised oleksid valgust peegeldavad, eriti kohtades, mis on ebapiisavalt valgustatud. ARTIKKEL 29 bis 1. Alaliste teemärgiste muutmisel kindlaks ajavahemikuks, eelkõige teetööde või ümbersuunamiste tõttu, võib ajutiste märgiste teele kandmiseks kasutada värve, mis erinevad alaliste märgiste puhul kasutatavatest värvidest. 2. Ajutised märgised on alaliste märgiste suhtes ülimuslikud ning liiklejatelt nõutakse nende järgimist. Juhul, kui alaliste ja ajutiste teemärgiste üheaegne esinemine võib osutuda segadusttekitavaks, tuleb alalised märgised kinni katta või eemaldada. 3. Ajutised märgised peavad eelistatult olema valgust peegeldavad ning neile lisaks võib liikluse paremaks korraldamiseks kasutada märgutulesid, teenaelu või helkureid.

ARTIKKEL 30

Konventsiooni lisas 2 on toodud soovitused teemärgiste paigutamiseks ja kujundamiseks.

 

V peatükk

MUUD SÄTTED

ARTIKKEL 31

Teetööde märgid

1. Sõiduteel tehtavate teetööde piirid peavad olema selgelt nähtavad.

2.²⁶ Kui teetööde ulatus ja liiklussagedus seda õigustavad, tähistatakse tööde piirid pidevate või katkendlike piiretega, mis on punase-valge-, punase-kollase-, musta-valge- või musta-kollasetriibulised, ja lisaks sellele öösel tulede või helkurseadmetega, kui piirded ise ei helgi. Sellel eesmärgil kasutatavad helkurseadmed ja püsituled on punased või tumekollased ja vilkuvad tuled on tumekollased. Siiski võivad:

a) tuled ja seadmed, mis on nähtavad ainult ühes suunas liikuvale liiklusele ja mis tähistavad teetööde piire tee vastassuunavööndis, olla valged;

b) tuled ja seadmed, mis tähistavad teetöid kahe erisuunalise vööndi vahel, olla valged või helekollased.

ARTIKKEL 32

Tähistamine tulede või helkurseadmetega

Konventsiooniosalised kasutavad sõidutee ääre tähistamiseks tulede või helkurseadmete puhul sama värvi või sama värvisüsteemi kogu oma territooriumil.²⁷

RAUDTEEÜLESÕIDUKOHAD

ARTIKKEL 33

1. a)²⁸ Kui raudteeülesõidukohale on paigaldatud signaalimissüsteem, et hoiatada läheneva rongi eest või peatselt sulguvate tõkkepuude või pooltõkkepuu eest, koosneb see punasest vilkuvast tulest või vaheldumisi vilkuvatest punastest tuledest, nagu on toodud konventsiooni artikli 23 lõike 1 punktis b. Siiski võib:

i) vilkuvaid punaseid tulesid täiendada või asendada kolmevärviline foor, milles kasutatakse punast, kollast ja rohelist tuld, nagu on kirjeldatud konventsiooni artikli 23 lõikes 2, või selline foor ilma rohelise tuleta, kui muu kolmevärviline foor on paigaldatud teele raudteeülesõidukoha lähedale või kui ülesõit on varustatud tõkkepuudega;

ii) Väga hõreda liiklusega pinnasteel ja jalgrajal kasutada üksnes helisignaali.

b) foore võib kõikidel juhtudel täiendada helisignaaliga.

2. Foor paigaldatakse sõidutee pärisuunavööndi serva; kui olud, näiteks foori nähtavus või liiklussagedus, nõuavad, paigutatakse lisafoor tee teisele poolele. Lisafoori võib paigutada sõidutee ohutussaarele või sõidutee kohale, kui seda eelistatakse kohalike olude tõttu.²⁹

3. Konventsiooni artikli 10 lõike 4 kohaselt võib märgi B, 2 "PEATU JA ANNA TEED" paigaldada raudteeülesõidukohta, millel ei ole tõkkepuid, pooltõkkepuid ega lähenevate rongide eest hoiatavaid foore; selle märgiga tähistatud raudteeülesõidukohtadel peavad juhid peatuma stoppjoone taga või selle puudumise korral märgiga ühel joonel ning ei tohi enne edasi liikuda, kuni nad on veendunud, et ühtki rongi ei lähene.

ARTIKKEL 34

1. Tõkkepuud raudteeülesõidukohal või pooltõkkepuud mõlemal pool raudteeülesõidukohta tähendavad, et lähimast sulgunud tõkkepuust või pooltõkkepuust ei tohi ükski liikleja edasi liikuda; kui tõkkepuud või pooltõkkepuud sulguvad, on sellel sama tähendus.

2. Konventsiooni artikli 33 lõike 1 punktis a nimetatud punane tuli või punased tuled või samas lõikes nimetatud helisignaal tähendab samamoodi, et stoppjoone või selle puudumise korral foorist lähtuva mõttelise joone ületamine on kõigile liiklejatele keelatud. Artikli 33 lõike 1 punkti a alapunktis i nimetatud kolmevärvilise foori kollane tuli tähendab, et stoppjoone või selle puudumise korral foorist lähtuva mõttelise joone ületamine on liiklejatele lubatud üksnes juhul, kui sõiduk on kollase tule süttimise ajal foorile nii lähedal, et seda ei ole võimalik enne foorist möödumist ohutult peatada.

ARTIKKEL 35

1. Raudteeülesõidukohtade tõkkepuud ja pooltõkkepuud peavad olema tähistatud vahelduvate punaste ja valgete, punaste ja kollaste, mustade ja valgete või mustade ja kollaste triipudega. Tõkkepuud võivad olla ka üleni valged või kollased, kui keskele on paigaldatud suur punane ring.³⁰

2. Kõikidele raudteeülesõidukohtadele, millel ei ole tõkkepuid ega pooltõkkepuid, paigaldatakse raudteeliini vahetusse lähedusse lisa 1 jaos A kirjeldatud märk A, 28. Kui on paigaldatud lähenevate rongide eest hoiatav foor või märk B, 2 "PEATU JA ANNA TEED", paigaldatakse märk A, 28 fooriga või märgiga B, 2 ühele toele. Märk A, 28 ei ole kohustuslik:

a) tee ja raudtee lõikumiskohal, kus raudteeliiklus on väga aeglane ning teeliiklust reguleerib raudteetöötaja viipemärgistega, või

b) väga hõreda liiklusega pinnastee või jalgraja ja raudtee lõikumiskohal.

3. [Kustutatud]

ARTIKKEL 36

1. Raudteeülesõidukohtade erilise ohtlikkuse pärast kohustuvad konventsiooniosalised:

a) paigaldama iga raudteeülesõidukoha ette ühe hoiatusmärkidest tähisega A, 25; A, 26 või A, 27; hoiatusmärki ei ole vaja paigaldada

i) asulates tekkida võivates erioludes;

ii) pinnasteedele ja jalgteedele, kus mootorsõidukiliiklus on erandlik;

b) varustama kõik raudteeülesõidukohad tõkkepuudega või pooltõkkepuudega või lähenevate rongide eest hoiatava fooriga, välja arvatud juhul, kui liiklejad näevad raudteed mõlemal pool ülesõidukohta nii kaugele, et rongide suurimat sõidukiirust arvestades on kummaltki poolt raudteele läheneva sõidukiga juhil rongi märgates aega enne ülesõidukohale liikumist peatuda, ja välja arvatud ka juhul, kui juba ülesõidukohal olevatel liiklejatel on rongi ilmudes aega jõuda ülesõidukohast üle; konventsiooniosalised võivad käesolevast punktist kõrvale kalduda raudteeülesõidukohtade puhul, kus rongid liiguvad suhteliselt aeglaselt või kus mootorsõidukite liiklus on hõre;

c) varustama kõik raudteeülesõidukohad, millel on nägemisulatusest väljaspoolt juhitavad tõkkepuud või pooltõkkepuud, ühega konventsiooni artikli 33 lõikes 1 osutatud rongide lähenemise eest hoiatamise süsteemidest;

d) varustama kõik rongide lähenemisel automaatselt käivituvate tõkkepuudega või pooltõkkepuudega raudteeülesõidukohad ühega konventsiooni artikli 33 lõikes 1 osutatud rongide lähenemise eest hoiatamise süsteemidest;

e) varustama tõkkepuud ja pooltõkkepuud nende nähtavuse parandamiseks helkurmaterjaliga või helkurseadmetega ning vajaduse korral valgustama neid öösiti; lisaks varustama raudteeülesõidukoha ette paigaldatud hoiatusmärgid teedel, kus ülesõidukohal on öösiti mootorsõidukiliiklus väga tihe, helkurmaterjali või helkurseadmetega ning vajaduse korral neid öösiti valgustama;

f) märkima võimaluse korral pooltõkkepuudega raudteeülesõidukohtade lähedale sõidutee keskele pikisuunalise märgise, mis keelab ülesõidukohale lähenevatel sõidukitel liikuda sõidutee vastassuunavööndisse või paigaldama kahe erisuunalise vööndi vahele eraldussaared.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata konventsiooni artikli 35 lõike 2 viimases lauses nimetatud juhtudel.

 

VI peatükk

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 37

1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1969 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakontoris New Yorgis kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või eriorganisatsioonide või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liikmesriikidele või Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooltele ja muudele riikidele, keda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee kutsub konventsiooni osalisriigiks saama.

2. Konventsioon ratifitseeritakse. Ratifitseerimiskiri antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

3. Konventsioon on ühinemiseks avatud kõigile lõikes 1 nimetatud riikidele. Ühinemiskiri antakse hoiule peasekretärile.

ARTIKKEL 38

1. Riik võib konventsioonile allakirjutamise või ratifitseerimise ajal või sellega ühinemise ajal või hiljem peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et konventsioon hakkab kehtima kõikidel või osadel territooriumidel, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Konventsioon hakkab kehtima teates nimetatud territooriumil 30 päeva pärast peasekretäri poolt teate kättesaamist või teate esitanud riigis konventsiooni jõustumise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teadet edastav riik edastab territooriumide nimel, kelle nimel ta teate edastab, konventsiooni artikli 46 lõikes 2 sätestatud avaldused.

3. Lõike 1 kohaselt deklaratsiooni esitanud riik võib hiljem peasekretärile saadetava teatega deklareerida konventsiooni kohaldamise lõpetamisest teates nimetatud territooriumil ning konventsiooni kohaldamine sellele territooriumile lõpeb ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

ARTIKKEL 39

1. Konventsioon jõustub 12 kuud pärast viieteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmist.

2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast viieteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmist, jõustub konventsioon 12 kuud pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmist.

ARTIKKEL 40

Konventsioon lõpetab ja asendab selle jõustumisel konventsiooniosaliste vahelistes suhetes 30. märtsil 1931 Genfis allakirjutamiseks avatud liiklusmärkide ühtlustamise konventsiooni või 19. septembril 1949 Genfis allakirjutamiseks avatud liiklusmärkide ja -signaalide protokolli.

ARTIKKEL 41

1. Pärast seda, kui konventsioon on kehtinud ühe aasta, võib konventsiooniosaline teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepaneku tekst koos seletuskirjaga saadetakse peasekretärile, kes edastab selle kõigile konventsiooniosalistele. Konventsiooniosalistel on võimalik teatada peasekretärile 12 kuu jooksul pärast edastamist, kas osaline: a) kiidab muudatuse heaks või b) lükkab muudatuse tagasi või c) soovib muudatuse arutamiseks konverentsi kokkukutsumist. Peasekretär edastab muudatusettepaneku teksti ka konventsiooni artikli 37 lõikes 1 nimetatud teistele riikidele.

2. a) Eelmise lõike kohaselt edastatud muudatusettepanek loetakse heaks kiidetuks, kui vähem kui üks kolmandik konventsiooniosalistest on eelmises lõikes nimetatud 12 kuu jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest või konverentsi kokkukutsumise soovist muudatuse arutamiseks. Peasekretär teatab kõikidele konventsiooniosalistele muudatusettepaneku igast heakskiitmisest, tagasilükkamisest ja konverentsi kokkukutsumise soovist. Kui nimetatud 12 kuu jooksul laekunud tagasilükkamiste ja konverentsi kokkukutsumise soovide koguarv on väiksem kui üks kolmandik konventsiooniosaliste koguarvust, teatab peasekretär kõikidele konventsiooniosalistele, et muudatus jõustub kuus kuud pärast eelmises lõikes nimetatud 12 kuu möödumist kõikide konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud osaliste suhtes, kes lükkasid muudatusettepaneku tagasi või soovisid konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks.

b) Konventsiooniosaline, kes on nimetatud 12 kuu jooksul muudatusettepaneku tagasi lükanud või soovinud konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks, võib pärast selle perioodi lõppemist alati teatada peasekretärile muudatuse heakskiitmisest ja peasekretär edastab selle teate kõikidele teistele konventsiooniosalistele. Muudatus jõustub heakskiitmisest teatanud konventsiooniosaliste suhtes kuue kuu möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest.

3. Kui muudatusettepanekut ei ole käesoleva artikli lõike 2 kohaselt heaks kiidetud ja kui vähem kui pooled konventsiooniosaliste koguarvust teatavad peasekretärile käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud 12 kuu jooksul muudatusettepaneku tagasilükkamisest ja kui vähemalt üks kolmandik konventsiooniosaliste koguarvust, kuid vähemalt 10 konventsiooniosalist, teatavad peasekretärile, et nad kiidavad selle heaks või soovivad konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks, kutsub peasekretär kokku konverentsi, et arutada muudatusettepanekut või muud ettepanekut, mida võib käesoleva artikli lõike 4 kohaselt peasekretärile esitada.

4. Kui lõike 3 kohaselt kutsutakse kokku konverents, kutsub peasekretär konverentsile kõik konventsiooni artikli 37 lõikes 1 nimetatud riigid. Peasekretär palub kõikidel konverentsile kutsutud riikidel esitada peasekretärile vähemalt kuus kuud enne konverentsi toimumist ettepanekud, mida riik soovib lisaks muudatusettepanekule konverentsil arutada, ja edastab need ettepanekud vähemalt kolm kuud enne konverentsi toimumist kõikidele konverentsile kutsutud riikidele.

5. a) Konventsiooni muudatus loetakse heakskiidetuks, kui see võetakse vastu konverentsil esindatud riikide kahekolmandikulise häälteenamusega, mis moodustab vähemalt kaks kolmandikku konverentsil esindatud konventsiooniosaliste arvust. Peasekretär teatab muudatuse vastuvõtmisest kõikidele konventsiooniosalistele ning muudatus jõustub 12 kuu möödumisel selle teate saatmisest kõikide konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud nende suhtes, kes on selle perioodi jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest.

b) Nimetatud 12 kuu jooksul muudatuse tagasilükanud konventsiooniosaline võib alati teatada peasekretärile muudatuse heakskiitmisest ja peasekretär edastab selle teate kõikidele teistele konventsiooniosalistele. Muudatus jõustub heakskiitmisest teatanud konventsiooniosalise suhtes kuue kuu möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest või nimetatud 12 kuu lõppemisel, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

6. Kui muudatusettepanekut ei loeta lõike 2 kohaselt heakskiidetuks ja kui lõikes 3 ette nähtud tingimused konverentsi kokkukutsumiseks ei ole täidetud, loetakse muudatusettepanek tagasilükatuks.

ARTIKKEL 42

Konventsiooniosaline võib denonsseerida konventsiooni peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

ARTIKKEL 43

Konventsioon kaotab kehtivuse, kui 12 kuud järjest on konventiooniosaliste arv väiksem kui viis.

ARTIKKEL 44

Konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluse kahe või enama konventsiooniosalise vahel, mida vaidluse pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või muul viisil, võib vaidluse pooleks oleva konventsiooniosalise taotlusel esitada otsustamiseks Rahvusvahelisele Kohtule.

ARTIKKEL 45

Konventsiooni ühtki sätet ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalisel toimingute tegemist, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja lähtuvad olukorra vajadustest, nagu ta peab vajalikuks välis- või sisejulgeoleku huvides.

ARTIKKEL 46

1. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada, et ta ei kohalda konventsiooni artiklit 44. Sel juhul ei kohalda teised konventsiooniosalised artiklit 44 teate esitanud konventsiooniosalise suhtes.

2. a) Riik deklareerib ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes peasekretärile saadetava teatega, kas konventsiooni kohaldamisel valib ta:

i) hoiatusmärgiks näidise A^a või A^b (artikli 9 lõige 1) ja

ii) stoppmärgiks näidise B, 2^a või B, 2^b (artikli 10 lõige 3).

Riik võib peasekretärile saadetava teatega alati muuta oma valikut uue deklaratsiooniga.

b) Riik võib ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida peasekretärile saadetava teatega, et käsitab konventsiooni kohaldamise eesmärgil mopeede mootorratastena (artikli 1 punkt l).

Riik võib peasekretärile saadetava teatega alati oma deklaratsioonist taganeda.

3. Lõikes 2 sätestatud deklaratsioonid jõustuvad kuue kuu möödumisel päevast, mil peasekretär on nendega seotud teate kätte saanud, või kuupäeval, mil konventsioon deklaratsiooni teinud riigi suhtes jõustub, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

4. Muud reservatsioonid peale käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni on konventsiooni ja selle lisade kohta lubatud tingimusel, et need on vormistatud kirjalikult ning kui need on vormistatud enne ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, siis kinnitatud nimetatud kirjas. Peasekretär edastab reservatsioonid kõikidele konventsiooni artikli 37 lõikes 1 nimetatud riikidele.

5. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 nimetatud reservatsiooni või deklaratsiooni esitanud riik võib sellest taganeda igal ajal peasekretärile saadetava teatega.

6. Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt esitatud reservatsioon:

a) muudab reservatsiooni esitanud konventsiooniosalise jaoks konventsiooni sätteid, mida reservatsioon puudutab, reservatsioonis toodud ulatuses;

b) muudab neid sätteid teiste konventsiooniosaliste jaoks samas ulatuses nende suhtes reservatsiooni esitanud konventsiooniosalisega.

ARTIKKEL 47

Lisaks konventsiooni artiklites 41 ja 46 sätestatud deklaratsioonidele, teadetele ja teadaannetele teavitab peasekretär artikli 37 lõikes 1 nimetatud riike järgmisest:

a) allakirjutamised, ratifitseerimised ja ühinemised artikli 37 kohaselt;

b) deklaratsioonid artikli 38 kohaselt;

c) konventsiooni jõustumise kuupäevad artikli 39 kohaselt;

d) konventsiooni muudatuste jõustumise kuupäev artikli 41 lõigete 2 ja 5 kohaselt;

e) denonsseerimised artikli 42 kohaselt;

f) konventsiooni lõppemine artikli 43 kohaselt.

ARTIKKEL 48

Konventsiooni originaal, mille ühes eksemplaris koostatud hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab konventsiooni tõestatud koopiad kõikidele konventsiooni artikli 37 lõikes 1 nimetatud riikidele.

SELLE KINNITUSEKS on oma valitsuste täievolilised esindajad* konventsioonile alla kirjutanud.

KOOSTATUD kaheksandal novembril tuhande üheksasaja kuuekümne kaheksandal aastal Viinis.

 

¹ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkti 3 alapunkt b.

² Euroopa kokkuleppe lisas sisaldub täiendav mõiste (vaata punkt 3).

³ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkti 3 alapunkt l.

⁴ Euroopa kokkuleppe lisas sisaldub täiendav mõiste (vaata punkt 3).

⁵ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 4.

⁶ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 5.

⁷ Euroopa kokkuleppe lisas sisaldub täiendav lause (vaata punkt 6).

⁸ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 7.

⁹ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 8.

¹⁰ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 9.

¹¹ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 9.

¹² Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 9 bis.

¹³ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 10.

¹⁴ Euroopa kokkuleppe lisas sisaldub täiendav punkt (vaata punkt 11).

¹⁵ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 12

¹⁶ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 12

¹⁷ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 12

¹⁸ Teemärgiste protokolli lisas sisaldub täiendav punkt (vaata punkt 3).

¹⁹ Vaata ka teemärgiste protokolli lisa punkt 3.

²⁰ Vaata ka teemärgiste protokolli lisa punkt 4.

²¹ Vaata ka teemärgiste protokolli lisa punkt 4.

²² Vaata ka teemärgiste protokolli lisa punkt 4.

²³ Teemärgiste protokolli lisas sisalduvad täiendavad punktid (vaata punkt 5).

²⁴ Vaata ka teemärgiste protokolli lisa punkt 6.

²⁵ Teemärgiste protokolli lisas sisaldub täiendav punkt (vaata punkt 6).

²⁶ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 13.

²⁷ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 14.

²⁸ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 15.

²⁹ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 15.

³⁰ Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 16.

* Vaata dokument E/CONF.56/17/Rev.1.

Lisad 

Convention on road signs and signals done at Vienna on 8. november 1968 (consolidated version)