HALDUSÕIGUSKultuur ja sportVälislepingud

Euroopa Nõukogu

Teksti suurus:

Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkulepe muudetud põhikiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.05.2024
Avaldamismärge:RT II, 31.05.2024, 1

Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkulepe muudetud põhikiri

Vastu võetud 18.12.2013

Vabariigi Valitsuse 19.04.2024 korraldus nr 85 kokkuleppe heakskiitmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta

Tõlge inglise keelest

Resolutsioon CM/Res(2013)66,
millega kinnitatakse kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe loomine

(Ministrite komitee poolt vastu võetud 18. detsembril 2013
ministrite asetäitjate 1187bis koosolekul)

 

Andorra, Austria, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Küprose, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Monaco, Montenegro, Norra, Portugali, Rumeenia, Venemaa Föderatsiooni, Serbia, Sloveenia, Hispaania ja Šveitsi esindajad ministrite komitees,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlevatel resolutsioonidel CM/Res(2010)52 ja CM/Res(2010)53 põhineva Euroopa Nõukogu kultuuriteede programmi edu, kusjuures nendest resolutsioonidest on saanud olulised abivahendid teadlikkuse tõstmisel Euroopa kodakondsuse nurgakiviks oleva Euroopa ühise pärandi kohta, elukvaliteedi parandamise vahend ning sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu allikas;

rõhutades kultuuriteede olulisust ühistel väärtustel põhineva Euroopa kultuuri pluralismi ja mitmekesisuse konkreetsete näidetena piiriülestel teekondadel Euroopas ning kultuuridevahelise dialoogi ja üksteisemõistmise vahendina;

nentides rahulolevalt, et nüüdseks on 26 kultuuriteed kuulutatud Euroopa Nõukogu kultuuriteeks ning neid teid kasutuselevõtvate võrgustike tegevus kasvab järjepidevalt, ulatudes üle enamiku Mandri-Euroopa ja kaugemalegi, samuti nentides, et kultuuriteedel toimub nüüd igal aastal sadu kultuuriüritusi, haridusalaseid vahetusprogramme ja ekskursioone, milles osaleb sadu tuhandeid inimesi ning sadu organisatsioone ja kohalikke kogukondi;

tunnistades, et võimalikult suure ulatuse ja mõju saavutamiseks vajavad nii praegused kui ka alles loodavad kultuuriteed rohkem professionaalset abi ja tuge;

rõhutades Luksemburgis asuva Euroopa Kultuuriteede Instituudi märkimisväärset panust informatsiooni kogumisel ja levitamisel ning kultuuriteede loomiseks vajaliku tehnilise abi suurenenud nõudlusega tegelemisel, ja tänades Luksemburgi valitsust instituudi pideva ja helde toetamise eest aastate vältel;

arvestades Luksemburgi valitsuse pühendumust teha jätkuvalt igal aastal vabatahtlik annetus katmaks Euroopa Kultuuriteede Instituudi tegevuskulusid, et viimane saaks täita talle laiendatud osalise kokkuleppega pandud ülesandeid, ning Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Euroopa Nõukogu vahel sõlmitud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe lisalepingut, mille allkirjastasid 28. novembril 2011. aastal Euroopa Nõukogu peasekretär Thørbjorn Jagland ja Luksemburgi peaministri asetäitja, välisminister Jean Asselborn, seoses laiendatud osalise kokkuleppega;

nentides rahulolevalt Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel välja kujunenud üksmeelset partnerlust kultuuriteede ja kultuuriturismi valdkonnas ning toetades selle partnerluse pidevat tugevdamist tulevikus, sealhulgas Euroopa Liidu võimalikult kiiret ühinemist laiendatud osalise kokkuleppega;

tunnistades Euroopa Parlamendi kindlat poliitilist toetust laiendatud osalise kokkuleppe loomisele;

samuti nentides rahulolevalt uusi tegevusi, mida on selles valdkonnas algatatud koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Maailma Turismiorganisatsioon (WTO), OECD ja UNESCO, ja julgustades nende partnerlussuhete edasist arengut;

tunnistades kultuuriteede olulisust seoses piiriülese kultuurikoostööga ning kohalikel teadmistel, oskustel ja kultuuripärandisse kuuluvatel varadel rajaneva kestliku kultuuriturismi arendamisega, reklaamides Euroopat – sealhulgas selle vähem tuntud piirkondi – kordumatut kultuurilist kogemust pakkuva sihtkohana;

arvestades, et laiendatud osaline kokkulepe pakub kohast abivahendit, millega toetada praeguste ja tulevaste kultuuriteede arendamist ja edendamist;

võttes arvesse resolutsiooni CM/Res(2010)53, millega luuakse kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe esialgu kolmeks aastaks;

resolutsiooni CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, valguses;

arvestades põhikirjajärgset resolutsiooni Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta, mille võttis ministrite komitee vastu 14. mail 1993 toimunud 92. istungjärgul;

võttes arvesse resolutsiooni Res(96)36, millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid ja mille võttis ministrite komitee vastu 17. oktoobril 1996. aastal 575. ministrite asetäitjate kohtumisel ning mida on muudetud resolutsiooniga CM/Res(2010)2, mille võttis ministrite komitee vastu 5. mail 2010. aastal 1084. ministrite asetäitjate kohtumisel,

otsustavad järgmist.

1.     Kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe on käesolevaga kinnitatud ja seda hallatakse kooskõlas käesolevale resolutsioonile lisatud põhikirjaga.

2.     Euroopa Kultuuriteede Instituut jätkab tegutsemist Luksemburgi valitsuse rahalise toetusega laiendatud osalise kokkuleppe egiidi all ning aitab kaasa selle tegevusprogrammi elluviimisele Euroopa Nõukogu peasekretäri ja Luksemburgi ametiasutuste vahel 27. novembril 2011. aastal sõlmitud kokkuleppe ning Euroopa Kultuuriteede Instituudi direktori ja laiendatud osalise kokkuleppe täitevsekretäri vahelise operatiivkokkuleppe alusel.

3.     Soovime, et kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriigid ühineksid lähitulevikus laiendatud osalise kokkuleppega kultuuriteede kohta.

 

Resolutsiooni CM/Res(2013)66 lisa

Kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe muudetud põhikiri


Artikkel 1 Eesmärgid ja ülesanded

1.1     Eesmärgid

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa Euroopa identiteedi ja kodakondsuse edendamisele Euroopa ühise pärandi teadvustamise näol ning kultuuriseoste ja dialoogi loomisele Euroopas, aga ka teiste riikide ja piirkondadega. See püüab kujundada jagatud kultuuriruumi kultuuriteede loomise abil eesmärgiga edendada teadlikkuse tõstmist pärandi, hariduse, võrgustikutöö, kvaliteetse ja kestliku piiriülese turismi ning muude seotud tegevuste teemadel.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab tugevdada kultuuriteede potentsiaali kultuurikoostöö, kestliku territoriaalse arengu ja sotsiaalse sidususe jaoks, keskendudes eelkõige teemadele, millel on Euroopa ühtsuse, ajaloo, kultuuri ja väärtuste ning vähem tuntud sihtkohtade avastamise seisukohast sümboolne tähendus. See tugevdab kultuurivahetuse ja turismi demokraatilist mõõdet, kaasates rohujuuretasandi võrgustikke ja ühendusi, kohalikke ja regionaalseid asutusi, ülikoole ja kutseorganisatsioone. See aitab kaasa mitmekesise pärandi säilitamisele läbi turistidele mõeldud temaatiliste ja alternatiivsete teekondade ja kultuuriprojektide.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa kultuuriteede kontseptsiooni arendamisele ja edendamisele kõikides aspektides, et tõsta terves maailmas teadlikkust Euroopast kui ainulaadse väärtuse ja kvaliteediga turismisihtkohast. 

Mõisted

Kultuuritee – kultuuriline ja hariduslik pärandi ja turismi koostööprojekt, mille eesmärk on arendada ja edendada ühte või mitut teekonda, mis põhineb ajaloolisel marsruudil, kultuurilisel kontseptsioonil, persoonil või nähtusel, millel on Euroopa ühiste väärtuste mõistmise ja austamise seisukohast piiriülene tähtsus.

Kultuuritee korraldaja – organisatsioon või organisatsioonide ühendus, mis on seaduslikult registreeritud ühes või mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis, või avalik institutsioon, mis vastutab õiguslikult, rahaliselt ja moraalselt kultuuritee haldamise ja toimimise eest ning mis esindab teed suhetes Euroopa Nõukoguga.

Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistus – tunnistus, mis antakse kultuuriteedele, mis vastavad resolutsioonis CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, esitatud kriteeriumitele.

1.2     Ülesanded

Poliitika kujundamine ja standardite kehtestamine

Eelkõige Euroopa Kultuuriteede Instituudi teadmistest lähtudes annab laiendatud osaline kokkulepe nõu ja asjatundlikku abi kultuuriteede arendamiseks, elluviimiseks, hindamiseks ja edendamiseks. See hõlmab eriteadmisi järgmistel teemadel:
    • projektivõrgustike ja -organisatsioonide asutamine ja toimimine ning koostöölepingute väljatöötamine;
    • teede ajaloolise tausta uurimine ning kultuuriteede kultuurilise ja haridusliku sisu ja tegevuste väljatöötamine;
    • kultuuriteedel põhineva kestliku turisminduse väljatöötamine, panustades seeläbi regioonide majanduslikku heaolusse;
    • rahastamise ja edendamise strateegia koostamine ja elluviimine;
    • kultuuriteede korraldajate koolitamine ja pädevuse suurendamine, eelkõige seoses Euroopa Nõukogu ja muude rahvusvaheliste standarditega pärandi- ja kultuurivaldkonnas, samuti turismivaldkonna kutsetegevuse standarditega;
    • edendamine, nähtavalolek ja kõik muud aspektid, mis on seotud Euroopa Nõukogu standardite täitmisega.

Laiendatud osaline kokkulepe toetab võrgustikutööd ja partnerlust kultuuriteede korraldajate ja muude kultuuriturismi valdkonna partnerite vahel, eelkõige eesmärgiga:
    • luua ühtne nägemus ja strateegia kultuuriteede kui turismitoodete jaoks;
    • luua partnerlussuhteid, et suurendada Euroopa kultuuriturismi jaoks ette nähtud vahendeid;
    • teha kindlaks ja levitada head tava.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa uute suundade ja standardite väljatöötamisele seoses kultuuriteede ja -turismiga vastuseks kaasaegsete ühiskondade probleemidele ja murekohtadele.

Laiendatud osaline kokkulepe arendab edasi piiriülese kultuuriturismi edendamise meetodeid.

Laiendatud osaline kokkulepe annab Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse kooskõlas resolutsiooniga CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad.

1.3     Tegevusprogramm

Laiendatud osaline kokkulepe viib ellu haldusnõukogu määratud tegevusprogrammi.


Artikkel 2 Ühinemine ja osalemine

2.1     Laiendatud osalise kokkuleppega võib ühineda iga Euroopa Nõukogu liikmesriik või Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriik, samuti Euroopa Liit, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

2.2     Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, kutsuda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud häälteenamusega mis tahes Euroopa Nõukogu mitteliikmesriiki ühinema laiendatud osalise kokkuleppega pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed. Sellise kutse saanud mitteliikmesriik teavitab peasekretäri oma kavatsusest saada laiendatud osalise kokkuleppe liikmeks.

2.3     Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriigid, kes laiendatud osalise kokkuleppega ei ühine, võivad taotleda laiendatud osalise kokkuleppe vaatleja staatust kõige rohkem üheks aastaks ilma mis tahes rahalise kohustuseta. Sellised otsused langetab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu.

2.4     Euroopa Liitu kutsutakse laiendatud osalise kokkuleppega ühinema samade õiguste ja kohustustega, nagu on teistel laiendatud osalise kokkuleppe liikmetel. Kuni laiendatud osalise kokkuleppega ühinemiseni jätkab Euroopa Liit töös osalemist kooskõlas laiendatud osalise kokkuleppe organi kehtestatud tingimustel.

2.5     Kooskõlas põhikirjajärgse resolutsiooniga Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta kutsutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Maailma Turismiorganisatsiooni (OMT), OECD-d ja UNESCO-t viimaste taotlusel osalema laiendatud osalise kokkuleppe kohtumistel hääleõiguseta vaatlejatena.

2.6     Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, anda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud häälteenamusega ja pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, laiendatud osalisele kokkuleppele volituse kutsuda muid rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone, Euroopa Nõukogu kultuuriteede esindajat, valitsusväliseid organisatsioone või muid organeid, kes panustavad laiendatud osalise kokkuleppe eesmärkidesse, osalema hääleõiguseta selle töös.

2.7     Parlamentaarne assamblee, Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress ning rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverents võivad laiendatud osalise kokkuleppe töös osaleda kooskõlas artikliga 3.5 allpool.


Artikkel 3 Haldusnõukogu

3.1     Laiendatud osalise kokkuleppe iga liige nimetab laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogusse ühe esindaja.

3.2     Asjaomase valitsustevahelise komitee*, kelle ees on haldusnõukogu oma otsuste osas aruandekohustuslik, liiget kutsutakse osalema haldusnõukogu kohtumistel, et lihtsustada selle komitee nõuandvat rolli seoses otsustega resolutsioonis CM/Res(2013)67 ette nähtud tunnistuse andmise kohta. Konsultatsiooni viis määratakse kindlaks haldusnõukogu kodukorra alusel.

3.3     Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb esimehest, ühest aseesimehest ja kolmest muust liikmest, kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada vaid korra.

3.4     Haldusnõukogu:
    • vastutab laiendatud osalisele kokkuleppele pandud ülesannete üldise täitmise eest;
    • annab Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse kooskõlas resolutsiooniga CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad;
    • kinnitab laiendatud osalise kokkuleppe iga-aastase tegevusprogrammi projekti ja esitab selle kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjadega Euroopa Nõukogu peasekretärile seoses aastaeelarve eelnõu koostamisega enne selle edastamist põhikirjajärgsele komiteele;
    • otsustab projektide üle, mis vastavad Euroopa Nõukogu poliitilistele prioriteetidele;
    • jälgib suhteid Euroopa Kultuuriteede Instituudiga, et tagada selle tegevuse ja laiendatud osalise kokkuleppe tegevusprogrammi kokkusobivus;
    • jälgib tegevusprogrammi elluviimist;
    • kinnitab iga-aastase tegevusaruande ja esitab selle ministrite komiteele.

3.5     Haldusnõukogu tuleb kokku korra aastas. Haldusnõukogu võib kutsuda Euroopa Nõukogu asjaomaste organite esindajaid osalema hääleõiguseta oma kohtumistel vastavalt päevakorras olevatele punktidele.

3.6     Haldusnõukogu võib kahekolmandikulise poolthäälteenamusega määrata operatiivülesandeid oma juhatusele. Juhatuse kutsub kokku haldusnõukogu esimees vähemalt korra aastas.

3.7     Haldusnõukogu teeb otsuseid kahekolmandikulise poolthäälteenamusega ja igal liikmel on üks hääl. Menetluslikud küsimused lahendatakse poolthäälteenamusega. Kõikides muudes küsimustes võtab haldusnõukogu vastu oma kodukorra ja teeb muud korraldused oma tegevuse elluviimiseks.


Artikkel 4 Põhikirjajärgne komitee

4.1     Põhikirjajärgne komitee koosneb laiendatud osalises kokkuleppes osalevate Euroopa Nõukogu liikmesriikide esindajatest ministrite komitees ja laiendatud osalises kokkuleppes osalevate mitteliikmesriikide esindajatest, kes on selleks spetsiaalselt nimetatud. Põhikirjajärgne komitee kasutab mutatis mutandis ministrite komitee kodukorda.

4.2     Põhikirjajärgne komitee määrab igal aastal kindlaks liikmete laiendatud osalises kokkuleppes osalemise kohustuslike liikmemaksude kogusumma ja liikmemaksude astmestiku, mille järgi jagatakse kogusumma osalisriikide vahel ära; üldiselt peab see astmestik vastama Euroopa Nõukogu üldeelarvesse laekuvate liikmemaksude astmestiku kindlaksmääramise kriteeriumitele.

4.3     Põhikirjajärgne komitee kinnitab igal aastal laiendatud osalise kokkuleppe eelarve tegevusprogrammi elluviimisega seotud kulutuste ja sekretariaadi üldiste kulutuste kohta.

4.4     Põhikirjajärgne komitee kinnitab igal aastal laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamise aastaaruande, mille koostab Euroopa Nõukogu peasekretär kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjadega ja esitab põhikirjajärgsele komiteele koos välisaudiitori aruandega, nagu on finantseeskirjades ette nähtud. Selleks, et vabastada peasekretär kõnealuse majandusaasta haldamisest, edastab põhikirjajärgne komitee ministrite komiteele raamatupidamise aastaaruande koos selle kinnituse või võimalike märkustega, haldusnõukogu esitatud märkused ja välisaudiitori koostatud aruande, nagu on finantseeskirjades ette nähtud.


Artikkel 5 Kultuuriteede nõuandev kogu

5.1     Kultuuriteede korraldajate, võrgustike, rahvusvaheliste kultuuripärandi ja turismiorganisatsioonide ja ‑platvormide, kohalike ja piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kaubanduskodade, sihtasutuste ja muude rahastusorganisatsioonide, turismi-, kultuuripärandi ja kultuurivaldkonna kutseorganisatsioonide ning muude asjaomaste organite esindajate kohtumine toimub igal aastal kultuuriteede nõuandva kogu vormis.

5.2     Nõuandvas kogus osalemine toimub kutse või laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaadi poolt heaks kiidetud registreeringu alusel.

5.3     Nõuandev kogu arutab kultuuriteedega seotud suundumusi ja probleeme ning pakub platvormi kogemuste jagamiseks, kultuuriteede elluviimise edenemise ülevaatamiseks, uut laadi kutsetegevuse üle arutamiseks, uute algatuste tegemiseks ning partnerlussuhete loomiseks.


Artikkel 6 Eelarve

6.1     Laiendatud osalise kokkuleppe vahendid saadakse järgmisest:
    • laiendatud osalise kokkuleppega ühinenud liikme aastane liikmemaks;
    • muud summad, annetused või pärandused, mida reguleerib punkt 6.3 allpool.

Laiendatud osaline kokkulepe võib rahasummasid saada Euroopa Liidult.

6.2     Tegevusprogrammi elluviimisega seotud kulutused ja sekretariaadi üldkulutused kaetakse osalise kokkuleppe eelarvest, mida rahastavad laiendatud osalise kokkuleppe liikmed. Laiendatud osalise kokkuleppe asukoha kulutusi ning Euroopa Kultuuriteede Instituudi personali ja tegevuskuludega seotud kulutusi kajastatakse laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamisaruannetes informatsioonilise kirjena.

6.3     Laiendatud osaline kokkulepe võib saada ka kokkuleppe tööga seotud vabatahtlikke ja muid annetusi, mille peab haldusnõukogu enne vastuvõtmist heaks kiitma. Need annetused makstakse eraldi kontole, mis on avatud Euroopa Nõukogu finantseeskirjade artikli 4.2 tingimuste alusel ja mille üle on kontroll haldusnõukogul, ning neid eraldatakse eesmärkide ja ülesannete täitmiseks, kui need on põhikirja eesmärkidega kooskõlas.

6.4     Laiendatud osalise kokkuleppe varad saadakse ja neid hoitakse Euroopa Nõukogu nimel ning sellisena kehtivad nendele sõlmitud kokkulepete alusel nõukogu varadele kehtivad privileegid ja immuniteedid.

6.5     Haldusnõukogu ja selle juhatuse, samuti asjakohasel juhul põhikirjajärgse komitee kohtumistel osalevate isikute reisi- ja elamiskulud katab riik või asjasse puutuv organisatsioon.

6.6     Kultuuriteede nõuandvas kogus osalevate isikute reisi- ja elamiskulud katavad osalejad, kui haldusnõukogu ei otsusta laiendatud osalise kokkuleppe tegevuseelarves nimetatud sihtotstarbeliste eraldiste alusel teisiti.

6.7     Euroopa Nõukogu finantseeskirjad kehtivad mutatis mutandis laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmisele ja haldamisele.


Artikkel 7 Sekretariaat

7.1     Laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaadi, mida juhib täitevsekretär, võimaldab Euroopa Nõukogu peasekretär.

7.2     Täitevsekretär võib paluda programmiga seotud valdkondades tegutsevatel institutsioonidel ja sõltumatutel ekspertidel sõna võtta.

7.3     Laiendatud osalise kokkuleppe asukoht on Luksemburg Euroopa Kultuuriteede Instituudi ruumides Luksemburgi valitsuse lahkel loal.


Artikkel 8 Muudatused

Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe liikmesriikide esindajad, ja pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, muuta käesolevat põhikirja Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud poolthäälteenamusega.


Artikkel 9 Taganemine
 
9.1     Liige võib laiendatud osalisest kokkuleppest taganeda Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava avaldusega.

9.2     Peasekretär kinnitab avalduse kättesaamist ja teavitab sellest laiendatud osalise kokkuleppe liikmeid.

9.3     Euroopa Nõukogu statuudi artikli 7 analoogiat kohaldades jõustub taganemine:
    • selle majandusaasta lõpus, mille kestel taganemisest teatati, kui sellest teatatakse enne kõnealuse majandusaasta 1. juunit;
    • järgmise majandusaasta lõpus, kui taganemisest teatatakse majandusaasta 1. juunil või hiljem.

9.4     Kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjade artikliga 18 selgitab haldusnõukogu välja liikme taganemise finantstagajärjed ja teeb vastavad korraldused.

9.5     Peasekretär teavitab asjasse puutuvat liiget viivitamata tema taganemise tagajärgedest.

* Käesoleva resolutsiooni vastuvõtmise ajal on selleks komiteeks kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku juhtkomitee (CDCPP).

Revised Statute of the Enlarged Partial Agreement on Cultural Routes 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json