Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded

Vastu võetud 09.01.2001 nr 4

AVALDATUD :

RTL 2001, 8, 119

REDAKTSIOON :

Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002

RTL 2002, 29, 413

Määrus kehtestatakse « Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 9 ja paragrahvi 12 lõike 3 ning « Sotsiaalhoolekande seaduse» (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) paragrahvi 17 lõike 7 alusel.

1. peatükk

 

ÜLDSÄTTED

§1. Tervisekaitsenõuete rakendusala

(1) Määrusega kehtestatakse tervisekaitsenõuded laste hoolekandeasutuse (edaspidi hoolekandeasutus) projekteerimisele, maa-alale, hoonestamisele, ehitamisele, hoonete ja ruumide kavandamisele, ruumide pindalale, sisustusele, viimistlusmaterjalidele, valgustusele, sisekliimale, seadistamisele, aga samuti maa-ala ja ruumide korrashoiule.

(2) Tervisekaitsenõuded kehtestatakse ka hoolekandeasutuse tegevuse korraldamisele, laste vastuvõtmisele hoolekandeasutusse, laste toitlustamisele, töötajate ja hoolealuste tervisekontrollile, isikuhügieenile, kodukorrale.

(3) Tervisekaitsenõuete sätestamisel on aluseks «Sotsiaalhoolekande seaduse» paragrahvis 18 sätestatud hoolekandeasutuste liigitus ja sellest tulenevalt erinevad nõuded, vajadused ja eesmärgid hoolekandeasutuse tegevuse korraldamisel.

§2. Projekteerimine ja ehitamine

(1) Hoolekandeasutuse ehitamise ja rekonstrueerimise projekt ning viimistlusmaterjali valik kooskõlastatakse kohaliku tervisekaitsetalitusega.

(2) Hoolekandeasutuse uusi, rekonstrueeritud või remonditud hooneid avatakse kohaliku tervisekaitsetalituse loal.

§3. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse «Rahvatervise seaduse» ning «Sotsiaalhoolekande seaduse» mõisteid.

§4. Kohustused ja vastutus

(1) Hoolekandeasutuse omanik tagab lastele ning töötajatele tervisekaitsenõuetele vastavad tingimused. Hoolekandeasutuse direktor (juhataja) tagab tervisekaitsenõuete täitmise.

(2) Kohalik omavalitsus, kelle hallatavale maa-alale planeeritakse hoolekandeasutuse rajamist või kelle maa-alal asub hoolekandeasutus, vastutab hoolekandeasutusele esitatud tervisekaitsenõuete täitmise eest oma pädevuse piirides.

(3) Hoolekandeasutuse omanik vastutab käesoleva dokumendiga kehtestatud planeerimis-, ehitamis- ja renoveerimisnõuete täitmise ning ruumides vajaliku sisustuse ja inventari olemasolu eest.

(4) Hoolekandeasutuse direktor (juhataja) kontrollib käesoleva dokumendiga kehtestatud tervisekaitsenõuete täitmist ja vastutab nende täitmise eest.

2. peatükk

 

HOOLEKANDEASUTUSE MAA-ALA

§5. Hoolekandeasutuse maa-ala planeerimine

(1) Hoolekandeasutus projekteeritakse võimalikult kaugele mürarikastest teedest ja tänavatest ning õhku saastavatest ettevõtetest.

(2) Lastekodul, koolkodul, noortekodul ja tugikodul peab olema omaette maa-ala.

(3) Varjupaigal võib mitte olla omaette maa-ala.

(4) Hoolekandeasutuse maa-alaga piirnevad teed ja tänavad on mittetolmava kõvakattega.

(5) Maa-ala piiratakse haljastuse ja piirdeaiaga. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiste lehtede, õite või viljadega põõsaid või taimi ning haljastus ei tohi takistada ruumide valgustatust.

(6) Maa-ala peab olema haljastatud vähemalt 40% ulatuses.

(7) Piirdega varustatud maa-alal peab olema üks väljapääs jalakäijatele ja teine autodele.

(8) Maa-ala planeerimisel tuleb arvestada vähemalt 40 m² ühe lapse kohta.

(9) Maa-alale planeeritakse spordirajatisi, puhke- ja mänguväljakuid ning majandusõu.

(10) Mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, materjal, mõõtmed ja pindade viimistlus peavad vastama laste eale, kasvule ja erivajadustele ning tagama nende vahendite ohutu kasutuse. Mänguväljaku rajatised peavad olema ohutud, kindlalt ja püsivalt kinnitatud. Liiva saastumise vältimiseks rajatakse ööseks kaetavad liivakastid.

(11) Majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja muude majandusruumide sissepääsude lähedusse. Seal võivad paikneda pesukuivatuspostid, vaibakloppimispuu, prüginõud. Prüginõud peavad olema tihedalt sulguva kaanega ja asuma hoonest vähemalt 25 m kaugusel.

(12) Maa-ala planeerimisel ja ehitamisel nägemis- ja liikumispuudega laste hoolekandeasutusele esitatakse erinõuded:
–liikumispuudega laste lastekodude sõidu- ja kõnniteed (jalgteed) peavad olema vähemalt 1,6 m laiad ning kaldega mitte üle 5 kraadi. Iga 6 m tagant ja kurvides peavad olema rajatud puhkekohad (pingid või muud istekohad);
–nägemispuudega laste lastekodude sõidu- ja kõnniteed (jalgteed) peavad olema vähemalt 3 m laiad ja olema mõlemalt poolt piiranguga kahel kõrgusel – 90 cm ja 15 cm. Kurvides, ristmikel, hoonete ümbruses, postide läheduses ja teiste takistuste juures peab olema takistusele orientiiriks kruusaga teekate. Nägemispuudega laste paremaks orienteerumiseks istutatakse erineva lõhnaga puid ja erksavärvilisi lilli.

§6. Hoolekandeasutuse maa-ala valgustus ja müra

(1) Maa-ala peab olema pimedal ajal valgustatud.

(2) Müra tase ei tohi ületada elu- ja puhkealale kehtestatud piirväärtusi.

3. peatükk

 

HOOLEKANDEASUTUSE HOONE JA RUUMID

§7. Üldnõuded

(1) Hoolekandeasutuse hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena olenevalt laste erivajadustest. Keldrikorrusele võib projekteerida abi- ja laoruumid.

(2) Eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- või lõunapoolsesse ossa, köök aga põhjapoolsesse ossa.

(3) Hoone sissepääsud projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega ja enam kui kahe astmega välistrepid piirde või käsipuuga.

(4) Liikumispuudega laste ruumid peavad olema lävepakkudeta, klaasuksed või -vaheseinad purunematust klaasist.

(5) Liikumispuudega lastele tagatakse juurdepääs hoolekandeasutuse maaalale ja hoonesse ning liikumine ruumides keskkonnaministri 18. mai 1999. a määruse nr 54 «Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides» (RTL 1999, 94, 1158) kohaselt.

(6) Hoolekandeasutuse aknad peavad võimaldama tuulutamist ja välispindade mugavat ruumisisest pesemist ning olema hõlpsasti avatavad ja tihedalt suletavad ning lastele ohutud.

(Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413)

(7) Alates neljandast eluaastast on magamistoad eraldi tüdrukutele ja poistele, toas mitte enam kui neli voodit.

(8) Koolikohustuslikku ikka jõudnud lastele nähakse ette õppimiskohad ja toad mitte enam kui kahe voodiga.

(9) Igas projekteeritavas hoolekandeasutuses tuleb ette näha vähemalt üks WC-ruum ja duširuum liikumispuudega lastele.

§8. Lastekoduruumid

(1) Lastekodu igal perel (edaspidi pere) peavad olema tabelis 1 toodud ruumid.

(Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413)

Tabel 1

Pere ruumide pindala

Jrk nr	Ruumi nimetus	Minimaalne pindala ühe lapse kohta, m2	Ruumi pindala mitte väiksem kui m2	Ruumide arv
1.	Riidehoiuruum koos riiete kuivatusruumiga1	0,8	8
2.	Elutuba (puhkeruum) koos kööginurgaga1, 2	3 3,5	30 35
3.	Magamistuba1 – kuni 7-aastastele lastele –kuni 13-aastastele lastele –üle 13-aastastele lastele	5 5,5 6	8 8 8
4.	WC koos valamuga1, 3		3	2
5.	Duširuum1, 4		6	2
6.	Pesupesemis- ja kuivatusruum koos koristusinventari ja puhastusvahendite kapiga		6
7.	Kasvatajatuba		8

¹

Liikumispuudega laste jaoks suurendatakse ruumide pindala ja uste laiust, mis võimaldab ohutult liikuda ratastooliga.

² Kui toitu valmistatakse peres, tuleb ette näha eraldi pere köök pindalaga mitte vähem kui 10 m², aga juhul, kui eraldi kööki ei ole ja valmistoit tuuakse kohale, peab elutoas olema kööginurk.

³ Kui peres on alla kolmeaastaseid lapsi, tuleb ette näha võimalused ööpottide hoidmiseks ja pesemiseks.

⁴ Ühes duširuumis peab olema ka vann.

(2) Mitme perega lastekodus peavad peale pere ruumide olema ühisruumid, mis on toodud tabelis 2.

(Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413)

Tabel 2

Ühisruumide pindala

Jrk nr	Ruumi nimetus	Ruumi pindala mitte väiksem kui m2
1.	Toiduainete ettevalmistusruum	8
2.	Kuumköök	24
3.	Toiduainete ladu ja külmkapid	8+6
4.	Juurviljaladu koos juurvilja puhastamiskohaga	6
5.	Personaliruum koos WC ja dušiga	10
6.	Pesupesemisruum*	12
7.	Pesu triikimisruum* koos pesulaoga	12
8.	Spordiinventari hoiuruum	6
9.	Vanemkasvataja, pedagoogi või sotsiaaltöötaja ruum koos WC-ga	12
10.	Külaliste vastuvõtutuba koos WC-ga	12

* Pesupesemis- ja triikimisruumi ei nähta ette, kui pesu pestakse teenuse korras väljaspool asutust.

(3) Kui lastekodus ei ole pered, tuleb täiendavalt ette näha ka söögisaal pindalaga 0,75 m² ühe lapse kohta.

(4) Lastekodus, kus on üks pere 4–10 lapsega ja toitu valmistatakse pere köögis, kohaldatakse tabelit 1 ja tabeli 2 punkte 1, 3, 4, 6 ja 8.

(5) Lastekodus võivad täiendavalt olla tabelis 3 toodud ühisruumid.

Tabel 3

Täiendavate ühisruumide pindala

Jrk nr	Ruumi nimetus	Ruumi pindala mitte väiksem kui m2
1.	Arsti/õe kabinet (vajadusel isolaator)	18,0 (6×3 m)
2.	Saal	65,0
3.	Saun	10 lapsele
4.	Sauna juures ruumid koos WC ja dušiga	Üks dušikabiin 6 lapsele
5.	Muud ruumid	Vastavalt omaniku soovile

(6) Olenevalt laste tervise seisundist võivad lastekodus olla kõneravi-, muusika-, logopeedi- ja muud sellised kabinetid.

(7) Hoolekandeasutuses võib olla individuaaltöö ruume suurusega mitte vähem kui 4 m² ühe lapse kohta.

§9. Varjupaigaruumid

(1) Varjupaigaruumide pindalad on toodud tabelis 4.

Tabel 4

Varjupaiga ruumide pindala

Jrk nr	Ruumi nimetus	Minimaalne pindala ühe lapse kohta, m2	Ruumi pindala mitte väiksem kui m2	Laste arv
1.	Vastuvõturuum		10
2.	Riidehoiuruum	0,8	8
3.	Elutuba		12
4.	Söögituba koos kööginurgaga		17
5.	Magamistuba	5	8
6.	WC koos valamuga		3	6 lapse kohta
7.	Duširuum		6	8 lapse kohta
8.	Pesupesemis- ja kuivatusruum koos koristusinventari ja puhastusvahendite kapiga		12
9.	Pesu triikimisruum koos pesulaoga		6
10.	Personalituba koos WC ja dušiga		8

(2) Kui toitu valmistatakse kuni kümne kohaga varjupaigas, peab olema köök pindalaga mitte vähem kui 10 m² ja abiruumid § 8 lõike 4 kohaselt.

(3) Kui toitu valmistatakse enam kui kümne kohaga varjupaigas, peavad olema tabelis 5 toodud sööklaruumid.

Tabel 5

Sööklaruumide nõutav pindala

Jrk nr	Ruumi nimetus	Ruumi pindala mitte väiksem kui m2
1.	Toiduainete ettevalmistusruum	8
2.	Kuumköök	18
3.	Toiduaineteladu ja külmkapid	8+6
4.	Juurviljaladu	6
5.	Personaliruum koos WC ja dušiga	10
6.	Toidunõude pesemisruum	14
7.	Söögisaal	12 m2, kuid mitte vähem kui 0,8 m2 ühe lapse kohta

§10. Koolkodu ja noortekodu ruumid

Koolkodus ja noortekodus kohaldatakse paragrahvides 7 ja 8 toodud lastekoduruumide planeerimise tervisekaitse nõudeid. Koolkodu koolile kohaldatakse sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruses nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) kehtestatud nõudeid.

§11. Päevakeskus

Päevakeskuse ruumide planeerimisele kohaldatakse vastavalt laste vanusele sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määruse nr 64 «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine» (RTL 1999, 152, 2149) ja sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» nõudeid.

§12. Ruumide sisustus

(1) Hoolekandeasutuses peab mööbel olema lapsepärane ja arvestama lapse erivajadusi.

(2) Ööpäevasel hooldamisel peab iga vähemalt kolmeaastase lapse jaoks olema omaette voodi, riidekapp või selle osa, öökapp, raamaturiiul või selle osa, laud ja tool. Alla kolmeaastasel lapsel peab olema omaette voodi, tool, riidekapp või selle osa, ööpott.

(3) Kööginurgas peab olema vähemalt järgmine sisustus: elektripliit, toidunõudepesumasin ja nõutavas koguses valamuid, toidunõude kapp, külmkapp, eraldi lauad ja töövahendid kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata toidule, võimalusel võib olla mikrolaineahi.

(4) Toidukäitlemise ruumide viimistlus, sisustus, korrashoid, toiduainete vastuvõtmine, hoidmine ja kulinaarne töötlemine peavad vastama Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruse nr 329 «Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine» (RT I 1999, 84, 766; 2000, 97, 625) nõuetele ja toitlusettevõtetele kehtestatud tervisekaitsenõuetele.

(5) Lapse laud ja tool peavad sobima tema kasvule ning olema ühe ja sama märgistusega. Laste õppelaudade ja toolide mõõtmed ja märgistuse värvus on toodud tabelis 6.

Tabel 6

Lapse laua ja tooli suurus ning märgistuse värvus

Keskmine kehakasv (mm)	Mööbli number	Laua kõrgus (cm)	Tooli kõrgus (cm)	Märgistuse värvus
900	0	40	22	valge
1050	1	46	26	oranþ
1200	2	52	30	violetne
1350	3	58	34	kollane
1500	4	64	38	punane
1650	5	70	42	roheline
1800	6	76	46	sinine

(6) Nägemispuudega lastele soetatakse reguleeritavaid ühekohalisi laudu ja toole ning vaimupuudega lastele kindla konstruktsiooniga ühekohalisi laudu ja toole. Kuulmispuudega laste lauad ja toolid paigutatakse poolkaares ümber õpetaja laua.

(7) Ruumide siseviimistluse materjalid peavad olema tervisele ohutud. Ruumide põrandad peavad olema kergesti puhastatavad. Tualettruumi ning pesuköögi põrandad kaetakse niiskuskindla, kergesti puhastatava ja desinfitseerivate vahendite suhtes vastupidava materjaliga.

(8) Lemmikloomi hoolekandeasutuse hoonesse ei lubata, erandina võivad olla akvaariumid.

(9) Arvuti kasutamisele esitatavad tervisekaitsenõuded kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» paragrahvi 8 lõike 2 punkti 7 alusel.

(10) Ujulat projekteeritakse ja kasutatakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996. a määrusega nr 185 kinnitatud «Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996» (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029) kohaselt. Nägemispuudega lastele nähakse ujulates ette kummiäärega sisepinnad ja käepidemed basseini servades.

§13. Ruumide valgustus

(1) Hoolekandeasutuse ruumides peab olema loomulik valgustus, v.a laoruumides, tualettruumides ja teistes abiruumides.

(2) Ruumide loomuliku valgustatuse koefitsient (LVK) peab olema vähemalt 1,5% ning nägemis- ja kuulmispuudega laste hoolekandeasutuses vähemalt 2,5%.

(3) Akende ühepoolse asetuse korral ei tohi akna ja vastasseina kaugus olla üle 6,0 m.

(4) Kunstlik valgustus peab tagama normile vastava kõikide ruumide ühtlase ja hajutatud valgustatuse. Üld- ja kohtvalgustuse summaarne tase peab olema diferentseeruv ja sõltuma nägemispuudest.

(5) Kunstlik valgustatus peab vastama tabelis 7 toodule.

Tabel 7

Ruumide kunstlik valgustatus

Ruumi nimetus	Nägemis- ja kuulmispuudega lastele	Tervetele lastele	Pind, mille kohta kehtib valgustatuse väärtus
	Minimaalne valgustatus luksides	Minimaalne valgustatus luksides
1. Riidehoiuruum	200	200	Põrand
2. Magamistuba*	200	200	Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast
3. Õppekoht	500	300	Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast
4. Elutuba	200	200	Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast
5. WC-ruum	100	100	Põrand
6. Tervishoiuruum	300	300	Tööpind
7. Saal	400	200	Põrand
8. Koridor	200	75	Põrand
9. Söögisaal	200	200	Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast
10. Spordiinventari hoiuruum	75	75	Põrand

* Magamistoas ja õppekohas tuleb üldvalgustusele täiendavalt sisse seada ka kohtvalgustus.

(6) Ruumides, kus võivad viibida väikesed lapsed, tuleb madalpingevõrgu pistikupesad varustada võtme abil eemaldatavate katetega või paigaldada need vähemalt 1,8 m kõrgusele põrandast.

§14. Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima

(1) Hoolekandeasutuse joogivesi peab vastama «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843) alusel kehtestatud joogiveenõuetele.

(2) Hoolekandeasutuses peab olema külma- ja soojaveevarustus, reo- ning sademeveekanalisatsioon, ventilatsioon ja keskküte.

(3) Duši ja valamute kasutamisel peab sooja vee temperatuur olema reguleeritav 37 °C ± 2 °C piires ning köögi- ja toidunõude pesemisel 65 °C ± 2 °C piires.

(4) Ruumide optimaalne suhteline õhuniiskus kütteperioodil on 30–60%, õhutemperatuur vähemalt 20 °C ± 2 °C. Minimaalse vajaliku õhuniiskuse tagamiseks tuleb kasutada õhuniisuteid.

(5) Ruumides, v.a abiruumides, peavad vähemalt pooled akendest olema tuulutamiseks avatavad ja hõlpsasti käsitsetavad.

(6) Laste kasutuses olevate esimese korruse ruumide põrandad peavad olema kaetud soojustatud põrandakattematerjaliga. Põrandapinna temperatuur peab olema vähemalt 18 °C kuni 23 °C piires. Siseõhu- ja põrandatemperatuuri vahe ei tohi ületada 2 °C ning välis- ja siseseina temperatuuri vahe 4 °C.

(7) Kuumköögis on nõutav väljatõmbe- ning pesupesemis- ja riietekuivatusruumis sisse-väljatõmbe sundventilatsioon. Toidukäitlemisruumide ventilatsiooni projekteerimisel arvestatakse ruumi suurust ja seadmete hulka.

(8) Pesupesemis- ja riietekuivatusruumi projekteeritakse vähemalt viiekordne õhuvahetus tunnis.

§15. Hoolekandeasutuse korrashoid

(1) Maa-ala korrashoidu jälgitakse ja vajadusel koristatakse iga päev, vajadusel niidetakse muru.

(2) Liivakasti liiva vahetatakse igal kevadel. Kuival ajal tuleb liiva kergelt niisutada, perioodiliselt läbi kaevata.

(3) Hoolekandeasutuse ruume peab iga päev niiskelt koristama.

(4) Magamis-, puhke- ja elutube tuleb tuulutada korrapäraselt. Tuulutamise ajal ei või ruumi õhutemperatuur langeda alla +16 °C. Lapsed ei viibi tuulutatavas ruumis.

(5) Kord nädalas tehakse ruumide põhjalikum koristus mööbli nihutamise, kappide korrastamise ja vaipade puhastamisega. Põrandavaibad puhastatakse tolmuimejaga või klopitakse õues. Aknaid pestakse vähemalt kaks korda aastas.

(6) Voodipesu tuleb vahetada üks kord nädalas, käterätte ja ihupesu kaks korda nädalas, vajadusel ka tihedamini. Tekke tuleb kloppida mitte harvem kui kord kuus.

(7) Uued mänguasjad tuleb enne kasutamist pesta. Edaspidi puhastatakse ja pestakse mänguasju olenevalt määrdumisest, kuid vähemalt üks kord nädalas.

(8) Lapsi ei tohi rakendada tualettruumide ja akende pesemisel ning valgustusarmatuuri puhastamisel.

(9) Kasutatud ja määrdunud pesu kogutakse kilekotti ja viiakse pesupesemisruumi või selleks ettenähtud eraldi ruumi.

(10) Toidunõusid võib pesta nõudepesumasinas või käsitsi. Käsitsi pestakse nõusid kaheosalises kraanikausis järgmises korras:
–eemaldatakse toidujäägid;
–pestakse harjaga kraanikausi esimeses osas +40–50 °C vees, millele on lisatud nõudepesuvahendit kasutamisjuhendi kohaselt;
– loputatakse sama temperatuuriga voolava veega;
– hoitakse kraanikausi teises osas +65 °C vees vähemalt kaks minutit;
– loputatakse restil +65 °C voolava veega;
– kuivatatakse kuivatusrestil.
Pestud ja kuivatatud nõud hoitakse kapis.

(11) Kui kuum voolav vesi ajutiselt puudub või selle temperatuur on alla 65 °C, peab kasutama desinfitseeriva toimega nõudepesuvahendit kasutamisjuhendi kohaselt.

(12) WC koristusinventar (lapid, ämbrid, harjad) peab olema markeeritud ja hoitud muust koristusinventarist eraldi. WC peab olema varustatud seebi ja tualettpaberiga.

(13) Nakkushaiguste esinemisel kehtestatakse hoolekandeasutuses kohaliku tervisekaitsetalituse nõudmisel asjakohane puhastus- ja pesemiskord.

§16. Päevakava ja kodukord

(1) Perel peab olema kodukord, kus arvestatakse laste isikuomadusi, tervise iseärasusi ja pere ühishuve.

(2) Kodukorras nähakse eelkooliealistele lastele ette vabas õhus viibimist üks kuni kaks korda päevas ja päevane uneaeg sõltuvalt lapse vanusest ning terviseseisundist. Eelkooliealiste laste uneajal nähakse ette vanematele lastele puhketund.

§17. Toitlustamine

(1) Hoolekandeasutuses valmistatud toit peab olema eakohane, vastama «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 58, 608), Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruse nr 329 «Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine» ning teiste tervisekaitse ja toiduvalmistamise eeskirjade nõuetele.

(2) Hoolekandeasutuse laste toit peab olema ohutu, tasakaalustatud ning sisaldama vajalikke toitaineid vastavalt lapse vanusele. Toit valmistatakse lastele kehtestatud toidunormide järgi kooskõlas toidukäitlemist reguleerivate teiste õigusaktidega.

(3) Toidukorrad peavad olema kindlal kellaajal ja toidukordade vahe ei tohi ületada päeval 3,5 kuni 4 tundi. Toit peab vastama toiduohutust reguleerivatele õigusaktidele.

(4) Toiduainete õhukindlalt konserveerimine ja piimatoodete (kohupiim, hapupiim) valmistamine ei ole lubatud. Ei ole lubatud valmistada kreemiga kondiitritooteid, magustoite, milles kasutatavad munad jäävad termiliselt töötlemata, pasteeti ja sülti ning fritüüris valmistatud toite.

(5) Toorpiima tohib toiduks kasutada ainult keedetult.

4. peatükk

 

TERVISE EDENDAMISE NÕUDED

§18. Töötajate tervisekontroll, isikuhügieen

(1) Hoolekandeasutuse töötajad peavad enne töölepingu sõlmimist ja edaspidi perioodiliselt läbima tervisekontrolli sotsiaalministri 23. detsembri 1997. a määrusega nr 44 «Tervisekontroll nakkushaiguste leviku tõkestamiseks» (RTL 1998, 6/7, 48; 153/154, 576) kinnitatud nõuete kohaselt.

(2) Omaniku soovil ja võimaluse korral võib hoolekandeasutuses olla tervishoiutöötaja, kes omab arsti või õendusala töötaja pädevust.

(3) Hoolekandeasutuse töötajad peavad kandma vahetusjalatseid ja -riietust.

(4) Hoolekandeasutuse töötajad peavad tundma ja täitma käesolevaid nõudeid ning pidevalt täiendama teadmisi laste tervise kaitse ja tervise edendamise alal.

(5) Köögitöötajad peavad toidukäitlemise ajal kandma eririietust.

(6) WC koristaja peab kandma eririietust, mida hoitakse koristusvahendite hoidmiskohas.

§19. Lapse isikuhügieen

(1) Igal lapsel peab olema ainult tema kasutatavad voodipesu, käterätik, kamm, hambahari, ihupesu, pealisrõivad, jalatsid ja muud esemed.

(2) Lapsi peab õpetama hoolitsema kehapuhtuse eest, puhastama hambaid, hoidma korras soengut, korrastama voodit, puhastama rõivaid ja jalatseid ning kasutama taskurätti ja hoidma korras oma tegevuspaika.

(3) Last peab õpetama käsi pesema iga kord enne sööki ja pärast WC-ruumi kasutamist ning pärast loomadega mängimist.

§20. Lapse vastuvõtmine hoolekandeasutusse

(1) Lapse vastuvõtmisel hoolekandeasutusse peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja esitama hoolekandeasutuse direktorile (juhatajale) perearsti väljastatud vormikohase arstitõendi (lisa).

(2) Nakkushaiged või psüühiliste häiretega lapsed tuleb vastuvõtmisel esmalt suunata haiglaravile.

5. peatükk

 

RAKENDUSSÄTTED

§21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub projekteeritavatele hoolekandeasutustele 1. veebruaril 2001. a ja tegutsevatele 1. jaanuaril 2003. a, v.a paragrahvid 4, 14–20, mis jõustuvad 1. juulil 2001. a.

(Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413)

Minister Eiki NESTOR

Kantsler Hannes DANILOV

Lisa sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määruse nr 4 «Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded» juurde

Perearst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .		Välja antud . . . . . . . . . . . . . 20 . . . a
Perearsti nimi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Telefon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .		Haigekassa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Litsentsinumber . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .		Haigekassa kaardi nr . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Lastekaitsetöötajale väljastatav arstitõend
Lapse nimi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(ees- ja perekonnanimi)
Vanus . . . . . . . . . . . . .
Aadress ja vanemate kontaktandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Põetud nakkushaigused: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Vaktsineerimised	Vaktsineerimine		Revaktsineerimine
DTL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Tbc . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Leetrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Punetised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Mumps . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
OPV . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Erimärkused:
Puukentsefaliit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Arstliku läbivaatuse tulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Terviseseisundi iseärasused (sh kroonilised tervisehäired ja allergia), mis vajavad arstlikku järelevalvet, abi või nõustamist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Soovitused kehaliseks kasvatuseks, toitlustamiseks jm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Arsti pitser		Allkiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .