Väljaandja: Sotsiaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 26.12.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2005 Avaldamismärge: Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend Vastu võetud 19.12.2001 nr 131 RTL 2001, 139, 2061 jõustumine 01.01.2002 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):   16.12.2002/146 (RTL 2002, 144, 2117) 26.12.2002   Määrus kehtestatakse “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377) § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.     1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kiirabibrigaad – kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi; 2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused kiirabiautode parkimiseks; 3) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi liige täidab temale pandud kohustusi; 4) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukorralduse saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni; 5) operatiivteenistus – politsei- ja päästeteenistus.       2. peatükk KIIRABIBRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS § 3. Kiirabibrigaadi koosseis ja kutsenõuded (1) Kiirabibrigaadi liikmeks võivad olla erakorralise meditsiini arst või anestesioloog ja erakorralise meditsiini õde ning kiirabitehnik. (2) Kiirabibrigaadi juht peab olema meditsiinilise kutsekesk- või kõrgharidusega. (3) Kiirabitehnik peab olema vähemalt keskharidusega isik, kes on saanud erakorralise meditsiini alase väljaõppe vähemalt 400 tunni ulatuses ja saanud sellekohase tunnistuse. (4) Kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 2 kehtestatud nõuetele. (5) Kiirabibrigaadid jaotatakse: 1) reanimobiilibrigaad, mida juhib anestesioloog või erakorralise meditsiini arst; 2) arstibrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini alase spetsialiseerumise või erakorralise meditsiini alase residentuuri läbinud arst; 3) õebrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini eriala omandanud õde. “(6) Tervishoiuameti peadirektoril on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale erandkorras ja määratud tähtajaks kirjalik luba kaheliikmelise kiirabibrigaadi väljasõitudeks märkides loale selle väljaandmise põhjuse. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra puhul, kuid mitte kauemaks kui 20 päevaks.”   [RTL 2002, 144, 2117 – jõust. 26.12.2002]   § 4. Kiirabibrigaadi varustus (1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid. (2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis peab vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole standardiga EVS-EN 1789:2000 «Meditsiinilised transpordivahendid ja nende varustus. Kiirabiautod» kehtestatud nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus peab vastama Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» (RT I 2001, 19, 105) nõuetele. (3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalik meditsiiniseadmete loetelu on toodud käesoleva määruse lisas 3 ja ravimite loetelu käesoleva määruse lisas 4. (4) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab igale kiirabibrigaadile vajaliku meditsiiniseadmete ja ravimite tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse. (5) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab ravimite ja meditsiiniseadmete varu olemasolu vähemalt viieks ööpäevaks. (6) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab kiirabibrigaadi pidaja töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta. 3. peatükk KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 5. Kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused Kiirabibrigaadi juht: 1) vastutab valve ajal kogu kiirabibrigaadi valmisoleku eest ja tegevuse eest väljasõidul; 2) juhindub väljasõidul häirekeskusest saadud A, B, C või D prioriteedist vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetest; 3) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest ja missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab; 4) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi; 5) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse; 6) palub täiendavat abi häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi (patsientide) terviseseisundist; 7) otsustab vajaduse üle jätta patsient koju või sündmuskohale ning vajadusel määrab lühiajalise ravi; 8) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi diagnoosist ja terviseseisundist; 9) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest; 10) diagnoosib bioloogilist surma; 11) täidab kiirabikaardi ja vajadusel elustamiskaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest; 12) korraldab valve jooksul dokumenteeritud andmete kandmise kiirabiettevõtte arvuti andmebaasi ja vastutab andmete õigsuse eest; 13) peab viibima erialastel kursustel, seminaridel ja muul koolitusel vähemalt 60 tundi aastas. § 6. Kiirabibrigaadi õe õigused ja kohustused (1) Kiirabibrigaadi õde: 1) tagab kiirabiautos ettenähtud ravimite ning meditsiiniseadmete olemasolu ja korrasoleku; 2) abistab arsti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi teisi korraldusi. (2) Kiirabibrigaadi õele kiirabibrigaadi juhi ülesannetes laienevad § 5 punktides 1–13 loetletud õigused ja kohustused. § 7. Kiirabitehniku õigused ja kohustused Kiirabibrigaadi tehnik: 1) vastutab varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel; 2) tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo; 3) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda; 4) pargib kiirabiauto sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks kõige enam sobivas kohas; 5) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel; 6) osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires; 7) täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi; 8) peab viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas. 4. peatükk KIIRABIBRIGAADI TEGEVUS § 8. Tegevus väljasõidueelsel perioodil Pärast valve ülevõtmist ja enne väljasõidukorralduse saamist kiirabibrigaad: 1) on operatiivvalmisolekus; 2) kannab ettenähtud tööriietust; 3) kontrollib ettenähtud varustuse olemasolu ja töökorras olekut; 4) on sideühenduses häirekeskusega vastavalt häirekeskuse kehtestatud korrale. § 9. Väljasõit sündmuskohale Häirekeskusest või muul viisil antud väljasõidukorralduse vastuvõtmisel kiirabibrigaad: 1) alustab tegevust vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele; 2) vajadusel täpsustab häirekeskusega väljakutse asjaolusid ja kuulab teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste informatsiooni sündmuskohalt; 3) teavitab häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt, saabumisest haiglasse ning kannab selle kiirabikaardile. § 10. Tegevus sündmuskohal Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad: 1) tagab enda kui abiandja ohutuse; 2) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid; 3) alustab patsiendile abi osutamist eluohtliku seisundi tuvastamisega ja selle kõrvaldamisega; 4) liiklusõnnetustes, varingutes või muudes olukordades, kus kannatanut ei ole võimalik kohe vabastada, alustab võimalusel kannatanu terviseseisundi uurimist ja eluliselt näidustatud ravi enne tema lahtipäästmist või lahtipäästmise käigus; 5) tagab kannatanu vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket; 6) eluohtliku seisundi puudumisel uurib patsienti muude kahjustuste suhtes ja annab vajadusel abi; 7) töötab nii kiiresti kui võimalik, kuid väldib üleliigset kiirustamist ja lohakust; 8) suhtub patsienti lugupidavalt, toetab teda psühholoogiliselt ja varjab juuresolijate eest; 9) käitub viisakalt ja professionaalselt juuresolijate suhtes; 10) kirjeldab kiirabikaardil kannatanu trauma tekkimise võimalikud põhjused; 11) jälgib, et kõik õnnetusjuhtumis kannatanud isikud leitakse üles; 12) täidab operatiivteenistuse vahelist koostöökorda vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele; 13) operatiivteenistuse abi vajamisel sündmuskohal teavitab sellest kohe häirekeskust; 14) operatiivteenistuse eelneval kohalolekul võtab kohe üle vajaliku teabe juhtunu kohta; 15) operatiivteenistuse kohalolekul sündmuskohal ei sega neid ülesannete täitmisel; 16) operatiivteenistuse sündmuskohal mittekohaloleku korral kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel ja alustab lihtsamate päästetöödega; 17) piirkondliku suurõnnetuse/katastroofi olukorra lahendamisel juhindub suurõnnetuse/katastroofi kriisireguleerimise plaanist. § 11. Patsiendi vedu haiglasse Patsiendi veol haiglasse kiirabibrigaad: 1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu; 2) annab patsiendile tema terviseseisundile vastava sobivaima asendi ja fikseerib ta selles; 3) toetab patsienti psühholoogiliselt; 4) teavitab haiglat otse või häirekeskuse vahendusel patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast haiglasse jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest; 5) haiglale eelnevalt teatatud patsiendi haiglasse paigutamise vajaduse ärajäämisel teavitab sellest haiglat kohe. § 12. Tegevus haiglas Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad: 1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda; 2) ei jäta patsienti kordagi järelevalveta; 3) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile; 4) patsiendi eluohtliku seisundi korral osaleb vajadusel meditsiiniabi osutamisel vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas; 5) annab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja; 6) edastab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ning patsiendi ja haigusega seotud muud dokumendid. § 13. Tagasisõit kiirabibaasi Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist kiirabibrigaad teavitab häirekeskust: 1) kiirabibrigaadi lahkumisest sündmuskohalt või haiglast; 2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks; 3) saabumisest kiirabibaasi. § 14. Tegevus kiirabibaasis Saabumisel kiirabibaasi kiirabibrigaad: 1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajadusel täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu; 2) viib läbi vahendite ja auto puhastuse ning vajadusel desinfektsiooni; 3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale; 4) teatab häirekeskusele valmisolekust minna uuele väljasõidule. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 15. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. (2) Kuni 1. jaanuarini 2006. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja arstibrigaadi juhtida kiirabialase spetsialiseerumise läbinud üldarst või eriarst. (3) Kuni 1. jaanuarini 2006. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja õebrigaadi juhtida kiirabialase spetsialiseerumise läbinud õde.                 Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131 lisa 1 KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE NÕUTAVAD OSKUSED    Kiirabi-  tehnik   Õde     Arst   Erakorralise meditsiini arst ja anestesio- loog 1. DIAGNOSTIKA   1.1. Patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu hindamine: teadvus, hingamine, vereringe (pulss, vererõhk) jah jah jah jah 1.2. Vereringe seiskuse vormide ära- tundmine (vatsakeste fibrillatsioon, pulsita ventrikulaarne tahhükardia (VT), ebaefektiivne süstol, asüstoolia) jah jah jah jah 1.3. Eluohtlikud südame rütmihäired (VT, supraventrikulaarne tahhükardia (SVT), totaalne atrioventrikulaarne blokaad) ei jah jah jah 1.4. Ägeda müokardi isheemia diagnoosimine EKGs ei jah jah jah 1.5. Sündroomi diagnoosimine              1.5.1. Hingamispuudulikkus jah jah jah jah              1.5.1.1. Hingamisteede sulgus jah jah jah jah              1.5.1.2. Bronhiaalastma ei jah jah jah              1.5.1.3. Hingamisseiskus jah jah jah jah              1.5.1.6. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ei jah jah jah              1.5.1.7. Äge respiratoorne distress-sündroom ei jah jah jah      1.5.2. Südame-vereringe puudulikkus ei jah jah jah      1.5.3. Äge müokardi isheemia ei jah jah jah      1.5.4. Südame rütmihäired ei jah jah jah      1.5.5. Teadvusehäired ei jah jah jah      1.5.6. Neuroloogiliste ärajäämanähtude esinemine ei jah jah jah      1.5.7. Ägedad neuroloogilised seisundid ei jah jah jah      1.5.8. Krambid jah jah jah jah      1.5.9. Hüpotensioon/šokk jah jah jah Jah      1.5.10. Hüpoglükeemia jah jah jah Jah      1.5.11. Diabeet ei jah jah jah      1.5.12. Ägedad psühhootilised seisundid ei jah jah jah      1.5.13. Allergilised reaktsioonid ei jah jah jah      1.5.14. Äge kõht ei jah jah jah      1.5.15. Hüpovoleemia ei jah jah jah      1.5.16. Hüper- ja hüpotermia jah jah jah jah      1.5.17. Mürgistused ei jah jah jah      1.5.18. Põletused jah jah jah jah      1.5.19. Trauma jah jah jah jah 1.6. Triaaž (patsientide grupeerimine vastavalt nende seisundi raskusastmele) jah jah jah jah 1.7. Kardiomonitori, pulssoksümeetri kasutamine jah jah jah jah 1.8. Vererõhu mõõtmine jah jah jah jah 1.9. Kopsude auskulteerimine jah jah jah jah 1.10. EKG registreerimine (12-lülituseline) jah jah jah jah 1.11. Veresuhkru määramine glükomeetriga jah jah jah jah 2. RAVIPROTSEDUURID   2.1. Vabade hingamisteede tagamine        2.1.1. Neelust aspireerimine jah jah jah jah      2.1.2. Pea ja keha asendi(te)ga jah jah jah jah      2.1.3. Suu-neelu avajaga jah jah jah jah      2.1.4. Endotrahheaalne intubatsioon vereringe seiskusel ei jah jah jah      2.1.5. Sügavalt teadvuseta patsiendi endotrahheaalne intubatsioon (ravimiteta) ei jah jah jah      2.1.6. Endotrahheaalne intubatsioon müorelaksantide kasutamisega ei ei ei jah      2.1.7. Krikotüreotoomia/koniotoomia ei jah jah jah      2.1.8. Võõrkeha eemaldamine klemmi ja larüngoskoobi abil ei jah jah jah 2.2. Hingamise tagamine              2.2.1. Suust-suhu meetodil jah jah jah jah      2.2.2. Taskumaski abil jah jah jah jah      2.2.3. Hingamiskoti, maski ja O2-ga jah jah jah jah      2.2.4. PEEP klapi kasutamine (lõpp-positiivse rõhu tagamiseks hingamisteedes) ei jah jah jah      2.2.5. CPAP maski kasutamine ei jah jah jah      2.2.6. Mehhaanilise mooduli kasutamine kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks ei jah jah jah      2.2.7. Hapnikravi (O2 osarõhu suurendamine sissehingatavas õhus) jah jah jah jah 2.3. Vereringe tagamine              2.3.1. Välise verejooksu peatamine survemeetodil jah jah jah jah      2.3.2. Välise verejooksu peatamine žgutiga jah jah jah jah      2.3.3. Välise verejooksu peatamine klemmi asetamisega veresoonele ei jah jah jah      2.3.4. Kaudne südame massaaž jah jah jah jah 2.4. Defibrilleerimine täisautomaatse defibrillaatoriga jah jah jah jah 2.5. Defibrilleerimine muude defibrillaatoritega ei jah jah jah 2.6. Kiirabibrigaadi varustusse kuuluva elektrilise kardiostimulaatori kasutamine ei jah jah jah 2.7. Kardioversioon kardiogeenses šokis patsiendil ei jah jah jah 2.8. Lahastamine kiirabi varustusse kuuluvate lahastega ja muude käepäraste vahenditega jah jah jah jah 2.9. Haavade sidumine jah jah jah jah 2.10. Haavas asuva võõrkeha fikseerimine jah jah jah jah 2.11. Patsienti säästev transport jah jah jah jah 2.12. Perifeerse veeni kanüleerimine jah jah jah jah 2.13. Ravimite manustamine parenteraalselt, enteraalselt ja inhalatsiooni teel jah jah jah jah 2.14. Infusioonravi teostamine ei jah jah jah 2.15. Intraossaalne ravimite manustamine ei jah jah jah 2.16. Tsentraalse veeni punkteerimine ei ei ei jah 2.17. Venae sectio ei jah jah jah 2.18. Perikardi punkteerimine ei ei ei jah 2.19. Pleuraõõne punkteerimine või kanüleerimine ventiilpingelise pneumotooraksi lahendamiseks jah jah jah jah 2.20. Pleuraõõne dreneerimine ei ei jah jah 2.21. Normaalse sünnituse vastuvõtt jah jah jah jah 2.22. Maoloputus täiskasvanud patsiendil ei jah jah jah 2.23. Maoloputus lapsel ei jah jah jah 2.24. Analgeesia ei jah jah jah 2.25. Sedatatsioon ei jah jah jah 2.26. Anesteesia ei ei ei jah 2.27. Oskus abistada ülaltoodud meditsiiniliste protseduuride teostajaid jah jah jah jah 3. MUUD OSKUSED         3.1. Informatsiooni edastamine sidevahendite abil jah jah jah jah 3.2. Kõikide kiirabibrigaadi sidevahendite kasutamine jah jah jah jah 3.3. Sündmuskoha vaatlus, situatsiooni kirjeldamine jah jah jah jah 3.4. Töökaitsevahendite kasutamine jah jah jah jah 3.5. Meditsiinilise anamneesi kogumine jah jah jah jah 3.6. Meditsiinilise dokumentatsiooni täitmine ei jah jah jah 3.7. Ravimite kasutamise oskus (näidustused, vastunäidustused, annustamine, praktiline manustamine, kõrvaltoimed ja nende ravi) vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud nimekirjale ei jah jah jah     Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131 lisa 2 RAVIMID, MILLE KASUTAMISE OSKUS ON KIIRABIBRIGAADI LIIKMETELT NÕUTAV Jrk nr     Õde     Arst   Erakorralise meditsiini arst ja anestesioloog 1. Adrenergilised ained 1.1. Dopamiin jah jah jah 1.2. Epinefriin jah jah jah 1.3. Norepinefriin jah jah jah 1.4. Isoproterenool jah jah jah 2. Antidoodid 2.1. Flumaseniil jah jah jah 2.2. Naloksoon jah jah jah 2.3. Etüülalkohol jah jah jah 3. Antipsühootilised ained 3.1. Haloperidool jah jah jah 4. Antiarütmikumid 4.1. Verapamiil ei jah jah 4.2. Metoprolool (enteraalne ja parenteraalne) ei jah jah 4.3. Adenosiin jah jah jah 4.4. Amiodaroon jah jah jah 4.5. Proprafenoon ei jah jah 4.6. Lidokaiin jah jah jah 5. Antihistamiinsed ained 5.1. Klemastiin jah jah jah 6. Astmavastased ained 6.1. Salbutamool (inhaleeritav ja parenteraalne) jah jah jah 6.2. Aminofülliin jah jah jah 7. Antikolinergilised ained 7.1. Atropiin jah jah jah 8. Ca-kanalite blokaatorid 8.1. Nifedipiin jah jah jah 9. Desinfektsioonivahendid 9.1. Naha desinfitseerimiseks jah jah jah 9.2. Pindade desinfitseerimiseks jah jah jah 9.3. Med. instrumentide desinfitseerimiseks jah jah jah 9.4. Polüvidoonjodiid jah jah jah 10. Diureetikumid 10.1. Furosemiid (enteraalne ja parenteraalne) jah jah jah 11. Epilepsiavastased ained 11.1. Fenütoiin jah jah jah 12. Isheemiatõve vastased ained, vasodilataatorid 12.1. Nitroglütseriin (pihusti ja parenteraalne) jah jah jah 12.2. Isosorbiid-mononitraat jah jah jah 13. Intravenoossete lahuste lisandid 13.1. Kaaliumkloriid 7,45% jah jah jah 13.2. Naatriumkloriid 5,85% jah jah jah 14. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid 14.1. Enalapriil (parenteraalne) jah jah jah 15. Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks       15.1. Deksametasoon jah jah jah 16. Lokaalanesteetikumid 16.1. Lidokaiin, pihusti jah jah jah 17. Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid 17.1. Diklofenak jah jah jah 18. Mineraalsed lisandid 18.1. Mg-, K-aspartaat jah jah jah 18.2. Kaaliumkloriid (enteraalne) jah jah jah 19. Plasmaasendajad ja infusioonlahused 19.1. Dekstraan 40 jah jah jah 19.2. želatiin 4% jah jah jah 19.3. Naatriumkloriid 0,9% jah jah jah 19.4. Naatriumbikarbonaat 8,4% jah jah jah 20. Spasmolüütilised ained 20.1. Butüülskopolamiid jah jah jah 20.2. Drotaveriin jah jah jah 21. Südameglükosiidid 21.1. Digoksiin (parenteraalne) ei jah jah 22. Soolemotoorikat suurendavad ained 22.1. Metoklopramiid (parenteraalne) jah jah jah 23. Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid 23.1. Atsetüülsalitsüülhape jah jah jah 24. Tsentraalse toimega antikolinerilised ained 24.1. Klonidiin jah jah jah 25. Trankvillisaatorid 25.1. Diasepaam (enteraalne, rektaalne ja parenteraalne) jah jah jah 26. Uinutid, rahustid 26.1. Midasolaam jah jah jah 27. Valuvaigistid 27.1. Morfiin jah jah jah 27.2. Tramadool jah jah jah 27.3. Paratsetamool jah jah jah 28. Üldanesteetikumid 28.1. Droperidool jah jah jah 28.2. Propofool ei ei jah 28.3. Naatrium-oksübutüraat ei jah jah 29. Süsteemsed hormoonpreparaadid 29.1. Oksütotsiin ei jah jah 30. Muud preparaadid 30.1. Magneesiumsulfaat 25% jah jah jah 30.2. Glükoos 40% jah jah jah 30.3. Nuuskpiiritus jah jah jah 30.4. Vesinikperoksiid 3% jah jah jah 30.5. Aktiivsüsi jah jah jah     Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131 lisa 3 KIIRABIBRIGAADI MEDITSIINISEADMETE LOETELU Jrk nr Artikkel Arv Standardid ja soovituslikud nõuded 1. Seadmed patsiendi transportimiseks 1.1. Põhikanderaam 1 EVS-EN 1865:2000 1.2. Kühvelraam 1 EVS-EN 1865:2000 1.3. Vaakummadrats 1 EVS-EN 1865:2000 1.4. Kandelina 1 EVS-EN 1865:2000 1.5. Lisakanderaam 1 Kergest materjalist, kokkupandav, lihtsalt puhastatav, minimaalse kandevõimega 150 kg 2. Seadmed immobiliseerimiseks 2.1. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks 3 Võimaldavad sääre, reie, õla ja käsivarre immobiliseerimist 2.2. Kaelalahas 4 Väikelapse ja lapse kaelalülide immobiliseerimiseks suurused 1 ja 2; täiskasvanutele reguleeritav kaelalahas, mis võimaldab muuta lahase suurust 4-st kuni 6-ni (lühikesest kaelast kuni pika kaelani) 2.3. Lühike seljalahas 1   2.4. Kolmnurkrätid 2 Mõõdud 96×96×136 cm 3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks 3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem 1 Minimaalne kogus 2000 l O2 (norm. temp ja rõhul), on varustatud gaasivoolumõõtjaga (maks. tootlikkus vähemalt 15 l/min), reguleerimisklapi ja kiirühendusotsikuga. EVS-EN 737-1:1999; EVS-EN 738-1:1999 3.2. Transporditav hapnik   Min kogus 400 l (norm temperatuuril ja rõhul), on varustatud gaasivoolu mõõtjaga (maks. tootlikkus vähemalt 15 l/min), reguleerimisklapi ja kiirühendusotsikuga. EVS-EN 737-1:1999; EVS-EN 738-1:1999 3.3. Kott transporditavale hapnikule 1 Transportimisel jätab vabaks käed ning kaitseb balloone ja voolumõõdikut vigastamise eest 3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks* (hingamiskott) 2 Kergesti puhastatav ja desinfitseeritav (nii seest kui väljast), võimaldab ventileerida imikutest täiskasvanuteni (250–1600 ml), varustatud rõhukontrolli klapiga ja hapnikureservuaari lisamise võimalusega. Kui nõuded pole täidetavad ühe vahendiga, siis on vajalik 2 eri suurusega hingamiskoti olemasolu ning laste hingamiskott peab olema varustatud rõhukontrolli klapiga 3.5. Näomask hapniku manustamiseks       – tavaline 3 Kolmes eri suuruses – täiskasvanutele, noorukitele ja lastele   – koos hapnikureservuaariga 3 Kolmes eri suuruses – täiskasvanutele, noorukitele ja lastele 3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks* 4 Läbipaistvast desinfitseerimist võimaldavast materjalist; suurused: imikule, väikelapsele, lapsele ja täiskasvanule (nr 1, 2, 3, 4/5) 3.7. Statsionaarne mittemanuaalne aspiratsioonivahend 1 Minimaalse negatiivse rõhuga 500 mmHg ja mahtuvusega 1 liiter. EN ISO 10079-1 3.8. PEEP klapp 1 Kopsude kunstliku ventilatsiooni vahendi (hingamiskoti) külge kinnitatav 3.9. Vastsündinu transpordi kuvöös (portatiivne)** 1   3.10. Vastsündinu hingamismoodul (respiraator)** 1   3.11. Narkoosi aparaat (portatiivne)*** 1   4. Diagnostikaseadmed 4.1. Mehaaniline vererõhu mõõtja 1 Aneroidmanomeetriga. EVS-EN 1060-2:1999 4.2. Pulssoksümeeter 1 Võib kuuluda kardiomonitor-defibrillaatori juurde. EVS-EN 865:1999 4.3. Termomeeter 1 Mõõteskaala algab 26 EC või madalamalt 4.4. EKG aparaat 1 12-kanaliga, portatiivne, sisemise toiteallikaga 4.5. Glükomeeter 1   5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks 5.1. Süsteemid infusioonlahuste ülekandmiseks* 10   5.2. Perifeerse veeni kanüülid* 30 Suurused ja kogus: G14 – 5 tk, G16 – 5 tk, G18 – 5 tk, G20 – 5 tk, G22 – 5 tk, G24 – 5 tk 5.3. Süstlad koos nõeltega* 20 Suurused ja kogus: 2ml – 5 tk, 5 ml – 5 tk, 10 ml – 5 tk, 20 ml – 5 tk 5.4. Venoosne žgutt* 2   5.5. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks* 2 Võimaldab teostada kiirinfusiooni 1000 ml infusioonilahuse pudelist   5.6. Automaatsüstal 1 Omab sisemist toiteallikat 5.7. Täiendavad automaatsüstlad ja infusioonipumbad***     6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks 6.1. Kardiomonitor-defibrillaator 1 Portatiivne, võimaldab teha patsiendi andmetest väljatrükki, valida energiajaotusi ja omab sisemist toiteallikat. Töötab jälgimisrežiimil vähemalt 1,5 h ja võimaldab vähemalt 20 korda defbrilleerida 360 J-ga 6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator 1 Võib kuuluda kardiomonitor-defibrillaatori juurde 6.3. Nebulisaator 1   6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator* 1 Portatiivne, puhastatav, vajab käsitsemiseks ühte inimest. EVS-EN ISO 10079-2:1999 6.5. Aspiratsioonikateetrid* 8 Steriilsed; suurused ja arv: Ch 8 – 2 tk, Ch 12 – 2 tk, Ch 14 – 2 tk ja Ch16 – 2 tk 6.6. Orofarüngeaalne tuubus hingamisteede avatuna hoidmiseks* 3 Suurused 1, 3 ja 5 6.7. Suuavaja* 1   6.8. Larüngoskoop koos keeltega* 1 Larüngoskoobi keeled suurustes nr 1, 2, 3, 4 6.9. Magill’i klemmid* 2 Lastele ja täiskasvanutele 6.10. Juhtevarras* 2   6.11. Endotrahheaalsed torud konnektoritega* 13 Steriilsed; suurused 3,0–6,0 ilma mansetita; suurused 6,5–9,0 mansetiga 6.12. Arteriaalsed žgutid* 2 Venivad kummilindid mõõtudega 5 cm × 2 m 6.13. Suukiil* 1   6.14. Bakterifiltrid* 3 Kaitseb hingamiskotti bakterite ja viiruste (sh HIV ja TBC) eest 6.15. Juhtevardaga troakaarkateeter 1   6.16. Täiendavad patsiendi monitoriseerimise vahendid***     7. Sidumis- ja põetusvahendid 7.1. Materjal haavade sidumiseks*   Sidemeid       laiusega 5–6 cm – 20 m;       laiusega 8–10 cm – 30 m;       laiusega 12–14 cm – 20 m;       Steriilsed absorbeerivad haavatampoonid suurustes 5×5 cm kuni 15×15 cm – 10 tk 7.2. Leukoplaastrid*   Laiusega 1,25 cm – 5 m,       laiusega üle 3 cm – 5 m 7.3. Materjal põletuste ja söövituste raviks   Jahutav, veel baseeruv põletusgeel koos steriilsete absorbeerivate haavatampoonidega (5 tk) Või veel baseeruva geeliga immutatud haavatampoonid põletushaavadele 7.4. Tekid 3 Mittesünteetilisest materjalist 7.5. Termolinad* 2 Tagavad patsiendi kehatemperatuuri säilimise 7.6. Oksekott 4   7.7. Neerukauss 4 Ühekordseks kasutamiseks 8. Eriotstarbelised komplektid 8.1. Maoloputuskomplekt 1 Sisaldab: maoloputussonde lastele ja täikasvanutele, lehtrit, mõõtetopsikut, klemme 8.2. Steriilsed kirurgilised kindad 6 paari Suurused 6, 7 ja 8 8.3. Kirurgia komplekt 1 Steriilne; sisaldab: pesuklemm – 2, moskiito – 1, kirurgiline klemm – 2, nõelahoidja – 1 Kirurgiline pintsett – 1, terava otsaga käärid – 1 paar, skalpell –1; resorbeeruv ja mitteresorbeeruv Õmblusmaterjal koos nõelaga, tupsud – 10, tampoonid – 5, steriilsed rätid – 2 8.4. Sünnituse komplekt 1 Sisaldab: steriilsed klemmid – 2, steriilsed käärid, steriilne lina sünnitajale alla panekuks (100×150 cm), puhas froteelina lapse mähkimiseks/katmiseks, puuvillane rätik vastsündinu kuivatamiseks, vedelikku imavad püksid/mähe sünnitajale. Klemmid võivad olla kirurgia komplektis 8.5. Täiendavad intensiivravi komplektid (mikrokirurgilised jt)***     9. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid 9.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele 1 Piisava mahtuvusega, kergelt avatav, kantav nii õlal kui käes, võimaldab ülevaate kotis olevast varustusest ja selle kiire kättesaamise 9.2. Kott/kohver ravimitele 1 Mahutab: vähemalt ühe visiidi jaoks vajalikud ravimid, infusioonilahused ja vahendid nende manustamiseks; sidumiseks, haavade ja põletuste töötlemiseks vajalikud vahendid; žgutid, glükomeetri, vererõhuaparaadi, termomeetri. Võimaldab ülevaate kotis olevast varustusest ja varustuse kiire kättesaamise 9.3. Puhtad kilekotid amputeerunud kehaosade transpordiks 3 Suurustes 2 l, 20 l, 100 l 9.4. Taskulamp 1 Omab sisemist toiteallikat, pidev põlemise aeg min 1 tund, valgusvihu kaugus vähemalt 10 m ja valgusvihu laius 3 m, valguse heledus 5 m kaugusel min 100 luksi 9.5. 5-liitriline kanister joogiveega     9.6. Kaitsemask 10 Soovitavalt kummist aasadega, sobivad prille kandvatele inimestele 9.7. Teravate esemete konteiner 1 Mahutavusega vähemalt 1,5 liitrit 9.8. Kuuldetorud 1   9.9. Diagnostiline valgusallikas 1 Portatiivne, sisemise toiteallikaga 9.10. Käärid 1 (Listeri) sidemekäärid 9.11. Klemm 1   9.12. Kaitsekiivrid 3 Väikese noka, tellitava suuruse ja lõuapaeltega 9.13. Raamiga kaitseprillid 1 Külgedelt kinnised (kaitsevad silmi külgedelt) ja optiliselt neutraalsed. Peavad sobima kasutamiseks koos prillide või kontaktläätsedega 9.14. Kaitsekindad 10 paari Puudrivabad 9.15. Tööriietus   Kaheosaline punast värvi tööülikond, mis koosneb pükstest ja jopest. Tööülikonna mõlemal osal peavad olema sobivad foto- ja kalorimeetriliste omadustega valgust kiirgavad ribad, mis on paigutatud tööülikonna esiküljele ja seljaosasse ning tagavad nähtavuse kõikidest suundadest. Tööülikonna jope seljaosal on kiirabiettevõtte nimetus 10. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid 10.1. Ohumärgid 4 Koonusekujulised, kaetud valge-punase helkurribaga või samaväärne arv ohukolmnurkasid; 50 meetrit puna-valget kilest hoiatuslinti. SFS 1993:584 10.2. Tulekustuti (6 kg) 1 AB klassi pulberkustuti. EVS-EN 3-6:1998 10.3. Pipragaas 1   10.4. Turvavöö lõikur 1   10.5. Klaasipurustushaamer või -nael 1   11. Sidevahendid 11.1. Käsiraadiojaam 1 Varustatud sisemise toiteallikaga, mis tagab pideva töötamise vähemalt 6 tunni jooksul. Sagedused ühilduvad piirkonda teenindava häirekeskuse raadiosagedusega 11.2. Autoraadiojaam   Paigaldatud statsionaarselt kiirabiautosse. Sagedused ühilduvad piirkonda teenindava häirekeskuse raadiosagedusega * Igast vahendist peab üks olema elustamiseks vajalike vahendite kotis. ** Peab olema lastereanimobiilis. *** Peab olema nii laste- kui täiskasvanute reanimobiilis.   Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131 lisa 4 KIIRABIBRIGAADI RAVIMITE LOETELU Jrk nr Ravim Ravimvorm, tugevus, pakend Arv/ kogus 1. Adrenergilised ained 1.1. Dopamiin infusioonikontsentraat, 40 mg/ml; 5 ml ampull 5 1.2. Epinefriin süstelahus, 1 mg/ml; 1 ml ampull 50 1.3. Norepinefriin süstelahus, 2 mg/ml; 1 ml ampull 5 1.4. Isoproterenool süstelahus, 0,2 mg/ml; 5 ml ampull 3 2. Antidoodid 2.1. Flumaseniil süstelahus, 0,1 mg/ml; 10 ml ampull 2 2.2. Naloksoon süstelahus, 0,4 mg/ml; 1 ml ampull 10 2.3. Etüülalkohol lahus 96% 100 ml 3. Antipsühootilised ained 3.1. Haloperidool süstelahus, 5 mg/ml; 1 ml ampull 2 4. Antiarütmikumid 4.1. Verapamiil süstelahus, 2,5 mg/ml; 2 ml ampull 4 4.2. Metoprolool süstelahus, 1 mg/ml; 5 ml ampull 3 4.3. Metoprolool tablett, 50 mg 10 4.4. Adenosiin süstelahus, 3 mg/ml; 2 ml viaal 6 4.5. Amiodaroon Infusioonikontsentraat, 50 mg/ml; 3 ml ampull 6 4.6. Propafenoon süstelahus, 3,5 mg/ml; 20 ml ampull 4 4.7. Lidokaiin süstelahus, 40 mg/ml; 2 ml ampull 12 5. Antihistamiinsed ained 5.1. Klemastiin süstelahus, 1 mg/ml; 2 ml ampull 2 6. Astmavastased ained 6.1. Salbutamool Ihnhalatsiooniaerosool, 100 mcg/annuses, 200 annust 1 6.2. Salbutamool süstelahus, 0,5 mg/ml; 1 ml ampull 4 6.3. Aminofülliin süstelahus, 25 mg/ml; 10 ml ampull 4 7. Antikolinergilised ained 7.1. Atropiin süstelahus, 1 g/ml; 1 ml ampull 6 8. Ca-kanalite blokaatorid 8.1. Nifedipiin tablett, 10 mg 20 9. Desinfektsioonivahendid 9.1. Naha desinfitseerimiseks vt märkus 1 100 ml 9.2. Pindade desinfitseerimiseks vt märkus 2 300 ml 9.3. Med. instrumentaariumi desinfitseerimiseks vt märkus 3 300 ml 9.4. Polüvidoonjodiid salv, 10%; 25 g tuub 1 10. Diureeetikumid 10.1. Furosemiid süstelahus, 10 mg/ml; 2 ml ampull 5 10.2. Furosemiid tablett, 40 mg 20 11. Epilepsiavastased ained 11.1. Fenütoiin süstelahus 50 mg/ml; 5 ml ampull 6 12. Isheemiatõve vastased ained, vasodilataatorid 12.1. Nitroglütseriin Infusioonikontsentraat, 1 mg/ml; 5 ml ampull 3 12.2. Nitroglütseriin lahus, 0,4 mg/annus; 300-annuseline pihusti   12.3. Isosorbiid mononitraat tablett, 20 mg 20 13. Intravenoossete lahuste lisandid 13.1. Kaaliumkloriid Infusioonikontsentraat, 7,45%; 20 ml ampull 2 13.2. Naatriumkloriid Infusioonikontsentraat, 5,85%; 100 ml viaal 6 14. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid 14.1. Enalapriil süstelahus, 1,25 mg/ml; 1 ml ampull 4 15. Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks 15.1. Deksametasoon süstelahus, 4 mg/ml; 1 ml ampull 5 16. Lokaalanesteetikumid 16.1. Lidokaiin lahus, 10%, pihusti 1 17. Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid 17.1. Diklofenak-naatrium süstelahus, 25 mg/ml; 3 ml ampull 3 18. Mineraalsed lisandid     18.1. Mg-_, K-aspartaat süstelahus, 40/45,2 mg/ml; 10 ml ampull 4 18.2. Kaaliumkloriid tablett, 500–600 mg 10 19. Plasmaasendajad ja infusioonlahused 19.1. Dekstraan-40 Infusioonilahus, 10% 500 ml 1 19.2. Želatiin Infusioonilahus, 4% 500 ml 5 19.3. Naatriumkloriid Infusioonilahus, 0,9% 500 ml 10 19.4. Naatriumbikarbonaat Infusioonilahus, 8,4% 500 ml 3 20. Spasmolüütilised ained 20.1. Butüülskopolamiin süstelahus, 20 mg/ml; 1 ml ampull 3   või     20.2. Drotaveriin süstelahus, 20 mg/ml, 2 ml ampull 3 21. Südameglükosiidid 21.1. Digoksiin süstelahus, 0,25 mg/ml; 1 ml ampull 4 22. Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid 22.1. Atsetüülsalitsüülhape tablett; 500 mg 10 23. Soolemotoorikat suurendavad ained 23.1. Metoklopramiid süstelahus, 5 mg/ml; 2 ml ampull 4 24. Tsentraalse toimega antikolinerilised ained 24.1. Klonidiin süstelahus 0,15 mg/ml; 1 ml ampull 5 25. Trankvillisaatorid 25.1. Diasepaam süstelahus, 5 mg/ml; 2 ml ampull 5 25.2. Diasepaam tablett, 5 mg 20 25.3. Diasepaam Rektaallahus, 5 mg; 2,5 ml rektaaltuub 8 26. Uinutid, rahustid 26.1. Midasolaam süstelahus, 5 mg/ml; 1 ml ampull 8 27. Valuvaigistid 27.1. Morfiin süstelahus, 10 mg/ml; 1 ml ampull 5 27.2. Tramadool süstelahus, 50 mg/ml; 2 ml ampull 5 27.3. Paratsetamool Suposiid, 150 mg 5 27.4. Paratsetamool Suposiid, 600 mg 4 28. Üldanesteetikumid 28.1. Droperidool Süstelahus, 2,5 mg/ml; 2 ml ampull 4 28.2. Naatrium-oksübutüraat Süstelahus, 200 mg/ml; 10 ml ampull 5 28.3. Propofool emulsioon süstimiseks, 10 mg/ml; 20 ml ampull 3 29. Süsteemsed hormoonpreparaadid 29.1. Oksütotsiin süstelahus, 5 ü/ml; 1 ml ampull 4 30. Muud preparaadid 30.1. Naatriumkloriid süstelahus, 0,9%; 20 ml ampull 10 30.2. Magneesiumsulfaat süstelahus, 25%; 10 ml ampull 2 30.3. Glükoos süstelahus, 40%; 20 ml ampull 10 30.4. Ammoniaagi vesilahus (nuuskpiiritus) lahus, 10%, 40 ml 1 30.5. Vesinikperoksiid lahus, 3%, 100 ml 1 30.6. Aktiivsüsi pulber, 50 gr 1   Märkus 1. bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,   HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,   nahka mitte kahjustav,   ekspositsiooniaeg enne injektsiooni mitte üle sekundi,   ekspositsiooniaeg hügieeniliseks kätedesinfektsiooniks mitte üle 30 sekundi,   ekspositsiooniaeg traumaatiliste nahavigastuste puhastamiseks, punktsioonideks mitte üle 1 minuti Märkus 2. bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,   HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,   Formaldehüüdita,   ei jäta kuivamisel plekke,   ei riku puhastatavaid materjale,   katab puhastatavad pinnad ühtlaselt,   ekspositsiooniaeg mitte üle 15 minuti Märkus 3. bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,   HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,   ei riku desinfitseeritavaid materjale,   ekspositsiooniaeg mitte üle 15 minuti