Teksti suurus:

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.12.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Vastu võetud 19.12.2001 nr 131
RTL 2001, 139, 2061
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

 

16.12.2002/146 (RTL 2002, 144, 2117) 26.12.2002

 

Määrus kehtestatakse “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377) § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.

 

 

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kiirabibrigaad – kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;
2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused kiirabiautode parkimiseks;
3) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi liige täidab temale pandud kohustusi;
4) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukorralduse saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni;
5) operatiivteenistus – politsei- ja päästeteenistus.

 

 

 

2. peatükk
KIIRABIBRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS

§ 3. Kiirabibrigaadi koosseis ja kutsenõuded

(1) Kiirabibrigaadi liikmeks võivad olla erakorralise meditsiini arst või anestesioloog ja erakorralise meditsiini õde ning kiirabitehnik.

(2) Kiirabibrigaadi juht peab olema meditsiinilise kutsekesk- või kõrgharidusega.

(3) Kiirabitehnik peab olema vähemalt keskharidusega isik, kes on saanud erakorralise meditsiini alase väljaõppe vähemalt 400 tunni ulatuses ja saanud sellekohase tunnistuse.

(4) Kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 2 kehtestatud nõuetele.

(5) Kiirabibrigaadid jaotatakse:
1) reanimobiilibrigaad, mida juhib anestesioloog või erakorralise meditsiini arst;
2) arstibrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini alase spetsialiseerumise või erakorralise meditsiini alase residentuuri läbinud arst;
3) õebrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini eriala omandanud õde.

“(6) Tervishoiuameti peadirektoril on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale erandkorras ja määratud tähtajaks kirjalik luba kaheliikmelise kiirabibrigaadi väljasõitudeks märkides loale selle väljaandmise põhjuse. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra puhul, kuid mitte kauemaks kui 20 päevaks.”

 

[RTL 2002, 144, 2117 – jõust. 26.12.2002]

 

§ 4. Kiirabibrigaadi varustus

(1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid.

(2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis peab vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole standardiga EVS-EN 1789:2000 «Meditsiinilised transpordivahendid ja nende varustus. Kiirabiautod» kehtestatud nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus peab vastama Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» (RT I 2001, 19, 105) nõuetele.

(3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalik meditsiiniseadmete loetelu on toodud käesoleva määruse lisas 3 ja ravimite loetelu käesoleva määruse lisas 4.

(4) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab igale kiirabibrigaadile vajaliku meditsiiniseadmete ja ravimite tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse.

(5) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab ravimite ja meditsiiniseadmete varu olemasolu vähemalt viieks ööpäevaks.

(6) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab kiirabibrigaadi pidaja töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.

3. peatükk
KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 5. Kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused

Kiirabibrigaadi juht:
1) vastutab valve ajal kogu kiirabibrigaadi valmisoleku eest ja tegevuse eest väljasõidul;
2) juhindub väljasõidul häirekeskusest saadud A, B, C või D prioriteedist vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetest;
3) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest ja missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab;
4) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi;
5) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse;
6) palub täiendavat abi häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi (patsientide) terviseseisundist;
7) otsustab vajaduse üle jätta patsient koju või sündmuskohale ning vajadusel määrab lühiajalise ravi;
8) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi diagnoosist ja terviseseisundist;
9) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest;
10) diagnoosib bioloogilist surma;
11) täidab kiirabikaardi ja vajadusel elustamiskaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
12) korraldab valve jooksul dokumenteeritud andmete kandmise kiirabiettevõtte arvuti andmebaasi ja vastutab andmete õigsuse eest;
13) peab viibima erialastel kursustel, seminaridel ja muul koolitusel vähemalt 60 tundi aastas.

§ 6. Kiirabibrigaadi õe õigused ja kohustused

(1) Kiirabibrigaadi õde:
1) tagab kiirabiautos ettenähtud ravimite ning meditsiiniseadmete olemasolu ja korrasoleku;
2) abistab arsti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi teisi korraldusi.

(2) Kiirabibrigaadi õele kiirabibrigaadi juhi ülesannetes laienevad § 5 punktides 1–13 loetletud õigused ja kohustused.

§ 7. Kiirabitehniku õigused ja kohustused

Kiirabibrigaadi tehnik:
1) vastutab varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
2) tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo;
3) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda;
4) pargib kiirabiauto sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks kõige enam sobivas kohas;
5) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel;
6) osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires;
7) täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi;
8) peab viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas.

4. peatükk
KIIRABIBRIGAADI TEGEVUS

§ 8. Tegevus väljasõidueelsel perioodil

Pärast valve ülevõtmist ja enne väljasõidukorralduse saamist kiirabibrigaad:
1) on operatiivvalmisolekus;
2) kannab ettenähtud tööriietust;
3) kontrollib ettenähtud varustuse olemasolu ja töökorras olekut;
4) on sideühenduses häirekeskusega vastavalt häirekeskuse kehtestatud korrale.

§ 9. Väljasõit sündmuskohale

Häirekeskusest või muul viisil antud väljasõidukorralduse vastuvõtmisel kiirabibrigaad:
1) alustab tegevust vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
2) vajadusel täpsustab häirekeskusega väljakutse asjaolusid ja kuulab teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste informatsiooni sündmuskohalt;
3) teavitab häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt, saabumisest haiglasse ning kannab selle kiirabikaardile.

§ 10. Tegevus sündmuskohal

Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad:
1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
2) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid;
3) alustab patsiendile abi osutamist eluohtliku seisundi tuvastamisega ja selle kõrvaldamisega;
4) liiklusõnnetustes, varingutes või muudes olukordades, kus kannatanut ei ole võimalik kohe vabastada, alustab võimalusel kannatanu terviseseisundi uurimist ja eluliselt näidustatud ravi enne tema lahtipäästmist või lahtipäästmise käigus;
5) tagab kannatanu vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket;
6) eluohtliku seisundi puudumisel uurib patsienti muude kahjustuste suhtes ja annab vajadusel abi;
7) töötab nii kiiresti kui võimalik, kuid väldib üleliigset kiirustamist ja lohakust;
8) suhtub patsienti lugupidavalt, toetab teda psühholoogiliselt ja varjab juuresolijate eest;
9) käitub viisakalt ja professionaalselt juuresolijate suhtes;
10) kirjeldab kiirabikaardil kannatanu trauma tekkimise võimalikud põhjused;
11) jälgib, et kõik õnnetusjuhtumis kannatanud isikud leitakse üles;
12) täidab operatiivteenistuse vahelist koostöökorda vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
13) operatiivteenistuse abi vajamisel sündmuskohal teavitab sellest kohe häirekeskust;
14) operatiivteenistuse eelneval kohalolekul võtab kohe üle vajaliku teabe juhtunu kohta;
15) operatiivteenistuse kohalolekul sündmuskohal ei sega neid ülesannete täitmisel;
16) operatiivteenistuse sündmuskohal mittekohaloleku korral kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel ja alustab lihtsamate päästetöödega;
17) piirkondliku suurõnnetuse/katastroofi olukorra lahendamisel juhindub suurõnnetuse/katastroofi kriisireguleerimise plaanist.

§ 11. Patsiendi vedu haiglasse

Patsiendi veol haiglasse kiirabibrigaad:
1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu;
2) annab patsiendile tema terviseseisundile vastava sobivaima asendi ja fikseerib ta selles;
3) toetab patsienti psühholoogiliselt;
4) teavitab haiglat otse või häirekeskuse vahendusel patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast haiglasse jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest;
5) haiglale eelnevalt teatatud patsiendi haiglasse paigutamise vajaduse ärajäämisel teavitab sellest haiglat kohe.

§ 12. Tegevus haiglas

Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad:
1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda;
2) ei jäta patsienti kordagi järelevalveta;
3) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile;
4) patsiendi eluohtliku seisundi korral osaleb vajadusel meditsiiniabi osutamisel vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas;
5) annab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja;
6) edastab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ning patsiendi ja haigusega seotud muud dokumendid.

§ 13. Tagasisõit kiirabibaasi

Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist kiirabibrigaad teavitab häirekeskust:
1) kiirabibrigaadi lahkumisest sündmuskohalt või haiglast;
2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks;
3) saabumisest kiirabibaasi.

§ 14. Tegevus kiirabibaasis

Saabumisel kiirabibaasi kiirabibrigaad:
1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajadusel täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu;
2) viib läbi vahendite ja auto puhastuse ning vajadusel desinfektsiooni;
3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale;
4) teatab häirekeskusele valmisolekust minna uuele väljasõidule.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 15. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

(2) Kuni 1. jaanuarini 2006. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja arstibrigaadi juhtida kiirabialase spetsialiseerumise läbinud üldarst või eriarst.

(3) Kuni 1. jaanuarini 2006. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja õebrigaadi juhtida kiirabialase spetsialiseerumise läbinud õde.

 

 

 

 

 

 

 

 

Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131
lisa 1

KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE NÕUTAVAD OSKUSED

 

 Kiirabi-  tehnik

  Õde  

  Arst  

Erakorralise
meditsiini
arst ja
anestesio-
loog

1. DIAGNOSTIKA

 

1.1. Patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu hindamine: teadvus, hingamine, vereringe (pulss, vererõhk)

jah

jah

jah

jah

1.2. Vereringe seiskuse vormide ära- tundmine (vatsakeste fibrillatsioon, pulsita ventrikulaarne tahhükardia (VT), ebaefektiivne süstol, asüstoolia)

jah

jah

jah

jah

1.3. Eluohtlikud südame rütmihäired (VT, supraventrikulaarne tahhükardia (SVT), totaalne atrioventrikulaarne blokaad)

ei

jah

jah

jah

1.4. Ägeda müokardi isheemia diagnoosimine EKGs

ei

jah

jah

jah

1.5. Sündroomi diagnoosimine

 

 

 

 

     1.5.1. Hingamispuudulikkus

jah

jah

jah

jah

             1.5.1.1. Hingamisteede sulgus

jah

jah

jah

jah

             1.5.1.2. Bronhiaalastma

ei

jah

jah

jah

             1.5.1.3. Hingamisseiskus

jah

jah

jah

jah

             1.5.1.6. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

ei

jah

jah

jah

             1.5.1.7. Äge respiratoorne distress-sündroom

ei

jah

jah

jah

     1.5.2. Südame-vereringe puudulikkus

ei

jah

jah

jah

     1.5.3. Äge müokardi isheemia

ei

jah

jah

jah

     1.5.4. Südame rütmihäired

ei

jah

jah

jah

     1.5.5. Teadvusehäired

ei

jah

jah

jah

     1.5.6. Neuroloogiliste ärajäämanähtude esinemine

ei

jah

jah

jah

     1.5.7. Ägedad neuroloogilised seisundid

ei

jah

jah

jah

     1.5.8. Krambid

jah

jah

jah

jah

     1.5.9. Hüpotensioon/šokk

jah

jah

jah

Jah

     1.5.10. Hüpoglükeemia

jah

jah

jah

Jah

     1.5.11. Diabeet

ei

jah

jah

jah

     1.5.12. Ägedad psühhootilised seisundid

ei

jah

jah

jah

     1.5.13. Allergilised reaktsioonid

ei

jah

jah

jah

     1.5.14. Äge kõht

ei

jah

jah

jah

     1.5.15. Hüpovoleemia

ei

jah

jah

jah

     1.5.16. Hüper- ja hüpotermia

jah

jah

jah

jah

     1.5.17. Mürgistused

ei

jah

jah

jah

     1.5.18. Põletused

jah

jah

jah

jah

     1.5.19. Trauma

jah

jah

jah

jah

1.6. Triaaž (patsientide grupeerimine vastavalt nende seisundi raskusastmele)

jah

jah

jah

jah

1.7. Kardiomonitori, pulssoksümeetri kasutamine

jah

jah

jah

jah

1.8. Vererõhu mõõtmine

jah

jah

jah

jah

1.9. Kopsude auskulteerimine

jah

jah

jah

jah

1.10. EKG registreerimine (12-lülituseline)

jah

jah

jah

jah

1.11. Veresuhkru määramine glükomeetriga

jah

jah

jah

jah

2. RAVIPROTSEDUURID

 

2.1. Vabade hingamisteede tagamine

 

     2.1.1. Neelust aspireerimine

jah

jah

jah

jah

     2.1.2. Pea ja keha asendi(te)ga

jah

jah

jah

jah

     2.1.3. Suu-neelu avajaga

jah

jah

jah

jah

     2.1.4. Endotrahheaalne intubatsioon vereringe seiskusel

ei

jah

jah

jah

     2.1.5. Sügavalt teadvuseta patsiendi endotrahheaalne intubatsioon (ravimiteta)

ei

jah

jah

jah

     2.1.6. Endotrahheaalne intubatsioon müorelaksantide kasutamisega

ei

ei

ei

jah

     2.1.7. Krikotüreotoomia/koniotoomia

ei

jah

jah

jah

     2.1.8. Võõrkeha eemaldamine klemmi ja larüngoskoobi abil

ei

jah

jah

jah

2.2. Hingamise tagamine

 

 

 

 

     2.2.1. Suust-suhu meetodil

jah

jah

jah

jah

     2.2.2. Taskumaski abil

jah

jah

jah

jah

     2.2.3. Hingamiskoti, maski ja O2-ga

jah

jah

jah

jah

     2.2.4. PEEP klapi kasutamine (lõpp-positiivse rõhu tagamiseks hingamisteedes)

ei

jah

jah

jah

     2.2.5. CPAP maski kasutamine

ei

jah

jah

jah

     2.2.6. Mehhaanilise mooduli kasutamine kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks

ei

jah

jah

jah

     2.2.7. Hapnikravi (O2 osarõhu suurendamine sissehingatavas õhus)

jah

jah

jah

jah

2.3. Vereringe tagamine

 

 

 

 

     2.3.1. Välise verejooksu peatamine survemeetodil

jah

jah

jah

jah

     2.3.2. Välise verejooksu peatamine žgutiga

jah

jah

jah

jah

     2.3.3. Välise verejooksu peatamine klemmi asetamisega veresoonele

ei

jah

jah

jah

     2.3.4. Kaudne südame massaaž

jah

jah

jah

jah

2.4. Defibrilleerimine täisautomaatse defibrillaatoriga

jah

jah

jah

jah

2.5. Defibrilleerimine muude defibrillaatoritega

ei

jah

jah

jah

2.6. Kiirabibrigaadi varustusse kuuluva elektrilise kardiostimulaatori kasutamine

ei

jah

jah

jah

2.7. Kardioversioon kardiogeenses šokis patsiendil

ei

jah

jah

jah

2.8. Lahastamine kiirabi varustusse kuuluvate lahastega ja muude käepäraste vahenditega

jah

jah

jah

jah

2.9. Haavade sidumine

jah

jah

jah

jah

2.10. Haavas asuva võõrkeha fikseerimine

jah

jah

jah

jah

2.11. Patsienti säästev transport

jah

jah

jah

jah

2.12. Perifeerse veeni kanüleerimine

jah

jah

jah

jah

2.13. Ravimite manustamine parenteraalselt, enteraalselt ja inhalatsiooni teel

jah

jah

jah

jah

2.14. Infusioonravi teostamine

ei

jah

jah

jah

2.15. Intraossaalne ravimite manustamine

ei

jah

jah

jah

2.16. Tsentraalse veeni punkteerimine

ei

ei

ei

jah

2.17. Venae sectio

ei

jah

jah

jah

2.18. Perikardi punkteerimine

ei

ei

ei

jah

2.19. Pleuraõõne punkteerimine või kanüleerimine ventiilpingelise pneumotooraksi lahendamiseks

jah

jah

jah

jah

2.20. Pleuraõõne dreneerimine

ei

ei

jah

jah

2.21. Normaalse sünnituse vastuvõtt

jah

jah

jah

jah

2.22. Maoloputus täiskasvanud patsiendil

ei

jah

jah

jah

2.23. Maoloputus lapsel

ei

jah

jah

jah

2.24. Analgeesia

ei

jah

jah

jah

2.25. Sedatatsioon

ei

jah

jah

jah

2.26. Anesteesia

ei

ei

ei

jah

2.27. Oskus abistada ülaltoodud meditsiiniliste protseduuride teostajaid

jah

jah

jah

jah

3. MUUD OSKUSED

 

 

 

 

3.1. Informatsiooni edastamine sidevahendite abil

jah

jah

jah

jah

3.2. Kõikide kiirabibrigaadi sidevahendite kasutamine

jah

jah

jah

jah

3.3. Sündmuskoha vaatlus, situatsiooni kirjeldamine

jah

jah

jah

jah

3.4. Töökaitsevahendite kasutamine

jah

jah

jah

jah

3.5. Meditsiinilise anamneesi kogumine

jah

jah

jah

jah

3.6. Meditsiinilise dokumentatsiooni täitmine

ei

jah

jah

jah

3.7. Ravimite kasutamise oskus (näidustused, vastunäidustused, annustamine, praktiline manustamine, kõrvaltoimed ja nende ravi) vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud nimekirjale

ei

jah

jah

jah

 

 

Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131
lisa 2

RAVIMID, MILLE KASUTAMISE OSKUS ON KIIRABIBRIGAADI
LIIKMETELT NÕUTAV

Jrk nr

 

  Õde  

  Arst  

Erakorralise
meditsiini
arst ja
anestesioloog

1.

Adrenergilised ained

1.1.

Dopamiin

jah

jah

jah

1.2.

Epinefriin

jah

jah

jah

1.3.

Norepinefriin

jah

jah

jah

1.4.

Isoproterenool

jah

jah

jah

2.

Antidoodid

2.1.

Flumaseniil

jah

jah

jah

2.2.

Naloksoon

jah

jah

jah

2.3.

Etüülalkohol

jah

jah

jah

3.

Antipsühootilised ained

3.1.

Haloperidool

jah

jah

jah

4.

Antiarütmikumid

4.1.

Verapamiil

ei

jah

jah

4.2.

Metoprolool (enteraalne ja parenteraalne)

ei

jah

jah

4.3.

Adenosiin

jah

jah

jah

4.4.

Amiodaroon

jah

jah

jah

4.5.

Proprafenoon

ei

jah

jah

4.6.

Lidokaiin

jah

jah

jah

5.

Antihistamiinsed ained

5.1.

Klemastiin

jah

jah

jah

6.

Astmavastased ained

6.1.

Salbutamool (inhaleeritav ja parenteraalne)

jah

jah

jah

6.2.

Aminofülliin

jah

jah

jah

7.

Antikolinergilised ained

7.1.

Atropiin

jah

jah

jah

8.

Ca-kanalite blokaatorid

8.1.

Nifedipiin

jah

jah

jah

9.

Desinfektsioonivahendid

9.1.

Naha desinfitseerimiseks

jah

jah

jah

9.2.

Pindade desinfitseerimiseks

jah

jah

jah

9.3.

Med. instrumentide desinfitseerimiseks

jah

jah

jah

9.4.

Polüvidoonjodiid

jah

jah

jah

10.

Diureetikumid

10.1.

Furosemiid (enteraalne ja parenteraalne)

jah

jah

jah

11.

Epilepsiavastased ained

11.1.

Fenütoiin

jah

jah

jah

12.

Isheemiatõve vastased ained, vasodilataatorid

12.1.

Nitroglütseriin (pihusti ja parenteraalne)

jah

jah

jah

12.2.

Isosorbiid-mononitraat

jah

jah

jah

13.

Intravenoossete lahuste lisandid

13.1.

Kaaliumkloriid 7,45%

jah

jah

jah

13.2.

Naatriumkloriid 5,85%

jah

jah

jah

14.

Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid

14.1.

Enalapriil (parenteraalne)

jah

jah

jah

15.

Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks

 

 

 

15.1.

Deksametasoon

jah

jah

jah

16.

Lokaalanesteetikumid

16.1.

Lidokaiin, pihusti

jah

jah

jah

17.

Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid

17.1.

Diklofenak

jah

jah

jah

18.

Mineraalsed lisandid

18.1.

Mg-, K-aspartaat

jah

jah

jah

18.2.

Kaaliumkloriid (enteraalne)

jah

jah

jah

19.

Plasmaasendajad ja infusioonlahused

19.1.

Dekstraan 40

jah

jah

jah

19.2.

želatiin 4%

jah

jah

jah

19.3.

Naatriumkloriid 0,9%

jah

jah

jah

19.4.

Naatriumbikarbonaat 8,4%

jah

jah

jah

20.

Spasmolüütilised ained

20.1.

Butüülskopolamiid

jah

jah

jah

20.2.

Drotaveriin

jah

jah

jah

21.

Südameglükosiidid

21.1.

Digoksiin (parenteraalne)

ei

jah

jah

22.

Soolemotoorikat suurendavad ained

22.1.

Metoklopramiid (parenteraalne)

jah

jah

jah

23.

Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid

23.1.

Atsetüülsalitsüülhape

jah

jah

jah

24.

Tsentraalse toimega antikolinerilised ained

24.1.

Klonidiin

jah

jah

jah

25.

Trankvillisaatorid

25.1.

Diasepaam (enteraalne, rektaalne ja parenteraalne)

jah

jah

jah

26.

Uinutid, rahustid

26.1.

Midasolaam

jah

jah

jah

27.

Valuvaigistid

27.1.

Morfiin

jah

jah

jah

27.2.

Tramadool

jah

jah

jah

27.3.

Paratsetamool

jah

jah

jah

28.

Üldanesteetikumid

28.1.

Droperidool

jah

jah

jah

28.2.

Propofool

ei

ei

jah

28.3.

Naatrium-oksübutüraat

ei

jah

jah

29.

Süsteemsed hormoonpreparaadid

29.1.

Oksütotsiin

ei

jah

jah

30.

Muud preparaadid

30.1.

Magneesiumsulfaat 25%

jah

jah

jah

30.2.

Glükoos 40%

jah

jah

jah

30.3.

Nuuskpiiritus

jah

jah

jah

30.4.

Vesinikperoksiid 3%

jah

jah

jah

30.5.

Aktiivsüsi

jah

jah

jah

 

 

Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131
lisa 3

KIIRABIBRIGAADI MEDITSIINISEADMETE LOETELU

Jrk nr

Artikkel

Arv

Standardid ja soovituslikud nõuded

1.

Seadmed patsiendi transportimiseks

1.1.

Põhikanderaam

1

EVS-EN 1865:2000

1.2.

Kühvelraam

1

EVS-EN 1865:2000

1.3.

Vaakummadrats

1

EVS-EN 1865:2000

1.4.

Kandelina

1

EVS-EN 1865:2000

1.5.

Lisakanderaam

1

Kergest materjalist, kokkupandav, lihtsalt puhastatav, minimaalse kandevõimega 150 kg

2.

Seadmed immobiliseerimiseks

2.1.

Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks

3

Võimaldavad sääre, reie, õla ja käsivarre immobiliseerimist

2.2.

Kaelalahas

4

Väikelapse ja lapse kaelalülide immobiliseerimiseks suurused 1 ja 2; täiskasvanutele reguleeritav kaelalahas, mis võimaldab muuta lahase suurust 4-st kuni 6-ni (lühikesest kaelast kuni pika kaelani)

2.3.

Lühike seljalahas

1

 

2.4.

Kolmnurkrätid

2

Mõõdud 96×96×136 cm

3.

Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks

3.1.

Statsionaarne hapniku manustamise süsteem

1

Minimaalne kogus 2000 l O2 (norm. temp ja rõhul), on varustatud gaasivoolumõõtjaga (maks. tootlikkus vähemalt 15 l/min), reguleerimisklapi ja kiirühendusotsikuga. EVS-EN 737-1:1999; EVS-EN 738-1:1999

3.2.

Transporditav hapnik

 

Min kogus 400 l (norm temperatuuril ja rõhul), on varustatud gaasivoolu mõõtjaga (maks. tootlikkus vähemalt 15 l/min), reguleerimisklapi ja kiirühendusotsikuga. EVS-EN 737-1:1999; EVS-EN 738-1:1999

3.3.

Kott transporditavale hapnikule

1

Transportimisel jätab vabaks käed ning kaitseb balloone ja voolumõõdikut vigastamise eest

3.4.

Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks* (hingamiskott)

2

Kergesti puhastatav ja desinfitseeritav (nii seest kui väljast), võimaldab ventileerida imikutest täiskasvanuteni (250–1600 ml), varustatud rõhukontrolli klapiga ja hapnikureservuaari lisamise võimalusega.
Kui nõuded pole täidetavad ühe vahendiga, siis on vajalik 2 eri suurusega hingamiskoti olemasolu ning laste hingamiskott peab olema varustatud rõhukontrolli klapiga

3.5.

Näomask hapniku manustamiseks

 

 

 

– tavaline

3

Kolmes eri suuruses – täiskasvanutele, noorukitele ja lastele

 

– koos hapnikureservuaariga

3

Kolmes eri suuruses – täiskasvanutele, noorukitele ja lastele

3.6.

Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks*

4

Läbipaistvast desinfitseerimist võimaldavast materjalist; suurused: imikule, väikelapsele, lapsele ja täiskasvanule (nr 1, 2, 3, 4/5)

3.7.

Statsionaarne mittemanuaalne aspiratsioonivahend

1

Minimaalse negatiivse rõhuga 500 mmHg ja mahtuvusega 1 liiter. EN ISO 10079-1

3.8.

PEEP klapp

1

Kopsude kunstliku ventilatsiooni vahendi (hingamiskoti) külge kinnitatav

3.9.

Vastsündinu transpordi kuvöös (portatiivne)**

1

 

3.10.

Vastsündinu hingamismoodul (respiraator)**

1

 

3.11.

Narkoosi aparaat (portatiivne)***

1

 

4.

Diagnostikaseadmed

4.1.

Mehaaniline vererõhu mõõtja

1

Aneroidmanomeetriga. EVS-EN 1060-2:1999

4.2.

Pulssoksümeeter

1

Võib kuuluda kardiomonitor-defibrillaatori juurde. EVS-EN 865:1999

4.3.

Termomeeter

1

Mõõteskaala algab 26 EC või madalamalt

4.4.

EKG aparaat

1

12-kanaliga, portatiivne, sisemise toiteallikaga

4.5.

Glükomeeter

1

 

5.

Seadmed süstimiseks, infusioonideks

5.1.

Süsteemid infusioonlahuste ülekandmiseks*

10

 

5.2.

Perifeerse veeni kanüülid*

30

Suurused ja kogus: G14 – 5 tk, G16 – 5 tk, G18 –
5 tk, G20 – 5 tk, G22 – 5 tk, G24 – 5 tk

5.3.

Süstlad koos nõeltega*

20

Suurused ja kogus: 2ml – 5 tk, 5 ml – 5 tk, 10 ml – 5 tk, 20 ml – 5 tk

5.4.

Venoosne žgutt*

2

 

5.5.

Survekott kiirinfusiooni teostamiseks*

2

Võimaldab teostada kiirinfusiooni 1000 ml infusioonilahuse pudelist  

5.6.

Automaatsüstal

1

Omab sisemist toiteallikat

5.7.

Täiendavad automaatsüstlad ja infusioonipumbad***

 

 

6.

Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks

6.1.

Kardiomonitor-defibrillaator

1

Portatiivne, võimaldab teha patsiendi andmetest väljatrükki, valida energiajaotusi ja omab sisemist toiteallikat. Töötab jälgimisrežiimil vähemalt 1,5 h ja võimaldab vähemalt 20 korda defbrilleerida
360 J-ga

6.2.

Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator

1

Võib kuuluda kardiomonitor-defibrillaatori juurde

6.3.

Nebulisaator

1

 

6.4.

Mehaaniline kaasaskantav aspiraator*

1

Portatiivne, puhastatav, vajab käsitsemiseks ühte inimest. EVS-EN ISO 10079-2:1999

6.5.

Aspiratsioonikateetrid*

8

Steriilsed; suurused ja arv: Ch 8 – 2 tk, Ch 12 – 2 tk, Ch 14 – 2 tk ja Ch16 – 2 tk

6.6.

Orofarüngeaalne tuubus hingamisteede avatuna hoidmiseks*

3

Suurused 1, 3 ja 5

6.7.

Suuavaja*

1

 

6.8.

Larüngoskoop koos keeltega*

1

Larüngoskoobi keeled suurustes nr 1, 2, 3, 4

6.9.

Magill’i klemmid*

2

Lastele ja täiskasvanutele

6.10.

Juhtevarras*

2

 

6.11.

Endotrahheaalsed torud konnektoritega*

13

Steriilsed; suurused 3,0–6,0 ilma mansetita; suurused 6,5–9,0 mansetiga

6.12.

Arteriaalsed žgutid*

2

Venivad kummilindid mõõtudega 5 cm × 2 m

6.13.

Suukiil*

1

 

6.14.

Bakterifiltrid*

3

Kaitseb hingamiskotti bakterite ja viiruste (sh HIV ja TBC) eest

6.15.

Juhtevardaga troakaarkateeter

1

 

6.16.

Täiendavad patsiendi monitoriseerimise vahendid***

 

 

7.

Sidumis- ja põetusvahendid

7.1.

Materjal haavade sidumiseks*

 

Sidemeid

 

 

 

laiusega 5–6 cm – 20 m;

 

 

 

laiusega 8–10 cm – 30 m;

 

 

 

laiusega 12–14 cm – 20 m;

 

 

 

Steriilsed absorbeerivad haavatampoonid suurustes 5×5 cm kuni 15×15 cm – 10 tk

7.2.

Leukoplaastrid*

 

Laiusega 1,25 cm – 5 m,

 

 

 

laiusega üle 3 cm – 5 m

7.3.

Materjal põletuste ja söövituste raviks

 

Jahutav, veel baseeruv põletusgeel koos steriilsete absorbeerivate haavatampoonidega (5 tk)
Või veel baseeruva geeliga immutatud haavatampoonid põletushaavadele

7.4.

Tekid

3

Mittesünteetilisest materjalist

7.5.

Termolinad*

2

Tagavad patsiendi kehatemperatuuri säilimise

7.6.

Oksekott

4

 

7.7.

Neerukauss

4

Ühekordseks kasutamiseks

8.

Eriotstarbelised komplektid

8.1.

Maoloputuskomplekt

1

Sisaldab: maoloputussonde lastele ja täikasvanutele, lehtrit, mõõtetopsikut, klemme

8.2.

Steriilsed kirurgilised kindad

6 paari

Suurused 6, 7 ja 8

8.3.

Kirurgia komplekt

1

Steriilne; sisaldab: pesuklemm – 2, moskiito – 1, kirurgiline klemm – 2, nõelahoidja – 1

Kirurgiline pintsett – 1, terava otsaga käärid – 1 paar, skalpell –1; resorbeeruv ja mitteresorbeeruv

Õmblusmaterjal koos nõelaga, tupsud – 10, tampoonid – 5, steriilsed rätid – 2

8.4.

Sünnituse komplekt

1

Sisaldab: steriilsed klemmid – 2, steriilsed käärid, steriilne lina sünnitajale alla panekuks
(100×150 cm), puhas froteelina lapse mähkimiseks/katmiseks, puuvillane rätik
vastsündinu kuivatamiseks, vedelikku imavad püksid/mähe sünnitajale.
Klemmid võivad olla kirurgia komplektis

8.5.

Täiendavad intensiivravi komplektid
(mikrokirurgilised jt)***

 

 

9.

Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid

9.1.

Kott elustamiseks vajalikele vahenditele

1

Piisava mahtuvusega, kergelt avatav, kantav nii õlal kui käes, võimaldab ülevaate kotis olevast varustusest ja selle kiire kättesaamise

9.2.

Kott/kohver ravimitele

1

Mahutab: vähemalt ühe visiidi jaoks vajalikud ravimid, infusioonilahused ja vahendid nende manustamiseks; sidumiseks, haavade ja põletuste töötlemiseks vajalikud vahendid; žgutid, glükomeetri, vererõhuaparaadi, termomeetri. Võimaldab ülevaate kotis olevast varustusest ja varustuse kiire kättesaamise

9.3.

Puhtad kilekotid amputeerunud kehaosade transpordiks

3

Suurustes 2 l, 20 l, 100 l

9.4.

Taskulamp

1

Omab sisemist toiteallikat, pidev põlemise aeg min 1 tund, valgusvihu kaugus vähemalt 10 m ja valgusvihu laius 3 m, valguse heledus 5 m kaugusel min 100 luksi

9.5.

5-liitriline kanister joogiveega

 

 

9.6.

Kaitsemask

10

Soovitavalt kummist aasadega, sobivad prille kandvatele inimestele

9.7.

Teravate esemete konteiner

1

Mahutavusega vähemalt 1,5 liitrit

9.8.

Kuuldetorud

1

 

9.9.

Diagnostiline valgusallikas

1

Portatiivne, sisemise toiteallikaga

9.10.

Käärid

1

(Listeri) sidemekäärid

9.11.

Klemm

1

 

9.12.

Kaitsekiivrid

3

Väikese noka, tellitava suuruse ja lõuapaeltega

9.13.

Raamiga kaitseprillid

1

Külgedelt kinnised (kaitsevad silmi külgedelt) ja optiliselt neutraalsed. Peavad sobima kasutamiseks koos prillide või kontaktläätsedega

9.14.

Kaitsekindad

10 paari

Puudrivabad

9.15.

Tööriietus

 

Kaheosaline punast värvi tööülikond, mis koosneb pükstest ja jopest. Tööülikonna mõlemal osal peavad olema sobivad foto- ja kalorimeetriliste omadustega valgust kiirgavad ribad, mis on paigutatud tööülikonna esiküljele ja seljaosasse ning tagavad nähtavuse kõikidest suundadest.

Tööülikonna jope seljaosal on kiirabiettevõtte nimetus

10.

Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid

10.1.

Ohumärgid

4

Koonusekujulised, kaetud valge-punase helkurribaga või samaväärne arv ohukolmnurkasid;
50 meetrit puna-valget kilest hoiatuslinti.
SFS 1993:584

10.2.

Tulekustuti (6 kg)

1

AB klassi pulberkustuti. EVS-EN 3-6:1998

10.3.

Pipragaas

1

 

10.4.

Turvavöö lõikur

1

 

10.5.

Klaasipurustushaamer või -nael

1

 

11.

Sidevahendid

11.1.

Käsiraadiojaam

1

Varustatud sisemise toiteallikaga, mis tagab pideva töötamise vähemalt 6 tunni jooksul. Sagedused ühilduvad piirkonda teenindava häirekeskuse raadiosagedusega

11.2.

Autoraadiojaam

 

Paigaldatud statsionaarselt kiirabiautosse. Sagedused ühilduvad piirkonda teenindava häirekeskuse raadiosagedusega

* Igast vahendist peab üks olema elustamiseks vajalike vahendite kotis.
** Peab olema lastereanimobiilis.
*** Peab olema nii laste- kui täiskasvanute reanimobiilis.

 

Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131
lisa 4

KIIRABIBRIGAADI RAVIMITE LOETELU

Jrk nr

Ravim

Ravimvorm, tugevus, pakend

Arv/
kogus

1.

Adrenergilised ained

1.1.

Dopamiin

infusioonikontsentraat, 40 mg/ml; 5 ml ampull

5

1.2.

Epinefriin

süstelahus, 1 mg/ml; 1 ml ampull

50

1.3.

Norepinefriin

süstelahus, 2 mg/ml; 1 ml ampull

5

1.4.

Isoproterenool

süstelahus, 0,2 mg/ml; 5 ml ampull

3

2.

Antidoodid

2.1.

Flumaseniil

süstelahus, 0,1 mg/ml; 10 ml ampull

2

2.2.

Naloksoon

süstelahus, 0,4 mg/ml; 1 ml ampull

10

2.3.

Etüülalkohol

lahus 96%

100 ml

3.

Antipsühootilised ained

3.1.

Haloperidool

süstelahus, 5 mg/ml; 1 ml ampull

2

4.

Antiarütmikumid

4.1.

Verapamiil

süstelahus, 2,5 mg/ml; 2 ml ampull

4

4.2.

Metoprolool

süstelahus, 1 mg/ml; 5 ml ampull

3

4.3.

Metoprolool

tablett, 50 mg

10

4.4.

Adenosiin

süstelahus, 3 mg/ml; 2 ml viaal

6

4.5.

Amiodaroon

Infusioonikontsentraat, 50 mg/ml; 3 ml ampull

6

4.6.

Propafenoon

süstelahus, 3,5 mg/ml; 20 ml ampull

4

4.7.

Lidokaiin

süstelahus, 40 mg/ml; 2 ml ampull

12

5.

Antihistamiinsed ained

5.1.

Klemastiin

süstelahus, 1 mg/ml; 2 ml ampull

2

6.

Astmavastased ained

6.1.

Salbutamool

Ihnhalatsiooniaerosool, 100 mcg/annuses,
200 annust

1

6.2.

Salbutamool

süstelahus, 0,5 mg/ml; 1 ml ampull

4

6.3.

Aminofülliin

süstelahus, 25 mg/ml; 10 ml ampull

4

7.

Antikolinergilised ained

7.1.

Atropiin

süstelahus, 1 g/ml; 1 ml ampull

6

8.

Ca-kanalite blokaatorid

8.1.

Nifedipiin

tablett, 10 mg

20

9.

Desinfektsioonivahendid

9.1.

Naha desinfitseerimiseks

vt märkus 1

100 ml

9.2.

Pindade desinfitseerimiseks

vt märkus 2

300 ml

9.3.

Med. instrumentaariumi desinfitseerimiseks

vt märkus 3

300 ml

9.4.

Polüvidoonjodiid

salv, 10%; 25 g tuub

1

10.

Diureeetikumid

10.1.

Furosemiid

süstelahus, 10 mg/ml; 2 ml ampull

5

10.2.

Furosemiid

tablett, 40 mg

20

11.

Epilepsiavastased ained

11.1.

Fenütoiin

süstelahus 50 mg/ml; 5 ml ampull

6

12.

Isheemiatõve vastased ained, vasodilataatorid

12.1.

Nitroglütseriin

Infusioonikontsentraat, 1 mg/ml; 5 ml ampull

3

12.2.

Nitroglütseriin

lahus, 0,4 mg/annus; 300-annuseline pihusti

 

12.3.

Isosorbiid mononitraat

tablett, 20 mg

20

13.

Intravenoossete lahuste lisandid

13.1.

Kaaliumkloriid

Infusioonikontsentraat, 7,45%; 20 ml ampull

2

13.2.

Naatriumkloriid

Infusioonikontsentraat, 5,85%; 100 ml viaal

6

14.

Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid

14.1.

Enalapriil

süstelahus, 1,25 mg/ml; 1 ml ampull

4

15.

Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks

15.1.

Deksametasoon

süstelahus, 4 mg/ml; 1 ml ampull

5

16.

Lokaalanesteetikumid

16.1.

Lidokaiin

lahus, 10%, pihusti

1

17.

Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid

17.1.

Diklofenak-naatrium

süstelahus, 25 mg/ml; 3 ml ampull

3

18.

Mineraalsed lisandid

 

 

18.1.

Mg-_, K-aspartaat

süstelahus, 40/45,2 mg/ml; 10 ml ampull

4

18.2.

Kaaliumkloriid

tablett, 500–600 mg

10

19.

Plasmaasendajad ja infusioonlahused

19.1.

Dekstraan-40

Infusioonilahus, 10% 500 ml

1

19.2.

Želatiin

Infusioonilahus, 4% 500 ml

5

19.3.

Naatriumkloriid

Infusioonilahus, 0,9% 500 ml

10

19.4.

Naatriumbikarbonaat

Infusioonilahus, 8,4% 500 ml

3

20.

Spasmolüütilised ained

20.1.

Butüülskopolamiin

süstelahus, 20 mg/ml; 1 ml ampull

3

 

või

 

 

20.2.

Drotaveriin

süstelahus, 20 mg/ml, 2 ml ampull

3

21.

Südameglükosiidid

21.1.

Digoksiin

süstelahus, 0,25 mg/ml; 1 ml ampull

4

22.

Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid

22.1.

Atsetüülsalitsüülhape

tablett; 500 mg

10

23.

Soolemotoorikat suurendavad ained

23.1.

Metoklopramiid

süstelahus, 5 mg/ml; 2 ml ampull

4

24.

Tsentraalse toimega antikolinerilised ained

24.1.

Klonidiin

süstelahus 0,15 mg/ml; 1 ml ampull

5

25.

Trankvillisaatorid

25.1.

Diasepaam

süstelahus, 5 mg/ml; 2 ml ampull

5

25.2.

Diasepaam

tablett, 5 mg

20

25.3.

Diasepaam

Rektaallahus, 5 mg; 2,5 ml rektaaltuub

8

26.

Uinutid, rahustid

26.1.

Midasolaam

süstelahus, 5 mg/ml; 1 ml ampull

8

27.

Valuvaigistid

27.1.

Morfiin

süstelahus, 10 mg/ml; 1 ml ampull

5

27.2.

Tramadool

süstelahus, 50 mg/ml; 2 ml ampull

5

27.3.

Paratsetamool

Suposiid, 150 mg

5

27.4.

Paratsetamool

Suposiid, 600 mg

4

28.

Üldanesteetikumid

28.1.

Droperidool

Süstelahus, 2,5 mg/ml; 2 ml ampull

4

28.2.

Naatrium-oksübutüraat

Süstelahus, 200 mg/ml; 10 ml ampull

5

28.3.

Propofool

emulsioon süstimiseks, 10 mg/ml; 20 ml ampull

3

29.

Süsteemsed hormoonpreparaadid

29.1.

Oksütotsiin

süstelahus, 5 ü/ml; 1 ml ampull

4

30.

Muud preparaadid

30.1.

Naatriumkloriid

süstelahus, 0,9%; 20 ml ampull

10

30.2.

Magneesiumsulfaat

süstelahus, 25%; 10 ml ampull

2

30.3.

Glükoos

süstelahus, 40%; 20 ml ampull

10

30.4.

Ammoniaagi vesilahus (nuuskpiiritus)

lahus, 10%, 40 ml

1

30.5.

Vesinikperoksiid

lahus, 3%, 100 ml

1

30.6.

Aktiivsüsi

pulber, 50 gr

1

 

Märkus 1.

bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,

 

HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,

 

nahka mitte kahjustav,

 

ekspositsiooniaeg enne injektsiooni mitte üle sekundi,

 

ekspositsiooniaeg hügieeniliseks kätedesinfektsiooniks mitte üle 30 sekundi,

 

ekspositsiooniaeg traumaatiliste nahavigastuste puhastamiseks, punktsioonideks mitte üle 1 minuti

Märkus 2.

bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,

 

HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,

 

Formaldehüüdita,

 

ei jäta kuivamisel plekke,

 

ei riku puhastatavaid materjale,

 

katab puhastatavad pinnad ühtlaselt,

 

ekspositsiooniaeg mitte üle 15 minuti

Märkus 3.

bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,

 

HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,

 

ei riku desinfitseeritavaid materjale,

 

ekspositsiooniaeg mitte üle 15 minuti

 

 

/otsingu_soovitused.json