Teksti suurus:

Kindlustustegevuse seadus

Kindlustustegevuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.01.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2003
Avaldamismärge:

Kindlustustegevuse seadus

Vastu võetud 06.06.2000
RT I 2000, 53, 343
jõustunud vastavalt §-le 96.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.04.2001RT I 2001, 43, 23801.06.2001
09.05.2001RT I 2001, 48, 26801.01.2002
13.06.2001RT I 2001, 59, 35901.01.2002
24.10.2001RT I 2001, 87, 52909.11.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
27.03.2002RT I 2002, 35, 21501.06.2002, osaliselt 25. 04. 2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 60026.12.2002, osaliselt 1. 01. 2003
04.12.2002RT I 2002, 105, 61202.01.2003

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesoleva seadusega reguleeritakse kindlustustegevust ja selle järelevalvet.

§ 2. Mõisted

 (1) Kindlustustegevus käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) tegevus, mis on suunatud kindlustuslepingu või edasikindlustuslepingu sõlmimisele või jõus hoidmisele;
 2) kindlustuslepinguga seotud konsultatsioonid, välja arvatud õigusnõustamine füüsilise isiku poolt;
 3) kindlustuslepingu sõlmimise vahendamine;
 4) kindlustusandja poolt oma vara hooldamine, säilitamine, investeerimine või rentimine kindlustustegevuse tarbeks;
 5) kindlustuslepingust tulenevad toimingud, sealhulgas kindlustusjuhtumis kahjustatud vara omandamine, valdamine ja võõrandamine.

 (2) Kindlustusportfell käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingute kogum koos nendest tulenevate õiguste ja kohustuste ning nende kohustuste täitmiseks vajaliku varaga.

 (3) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on ühe isiku otsene või kaudne kindlustusandja aktsiate või aktsiatega määratud häälte omamine kümne või enama protsendi ulatuses või muu õiguse omamine, mis annab samasuguse võimaluse mõjutada kindlustusandja juhtimist.

 (4) Kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid loetakse piisavalt kaitstuks, kui kindlustusandja tegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning kindlustusandja on igal ajahetkel võimeline täitma endale võetud kohustusi.

§ 3. Nimetuse «kindlustus» kasutamine

 (1) Kindlustusandja või kindlustusvahendaja ärinimes peab sisalduma sõna «kindlustus».

 (2) Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikute ärinimes ei või sisalduda sõna «kindlustus» ei eesti ega võõrkeeles.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei laiene mittetulundusühingutele.

§ 4. Kindlustuse vormid

  Kindlustuse vormid on:
 1) vabatahtlik kindlustus;
 2) kohustuslik kindlustus;
 3) sundkindlustus.

§ 5. Vabatahtlik kindlustus

  Vabatahtlikuks kindlustuseks nimetatakse kindlustuslepinguid, mille sõlmimise kohustus ei ole sätestatud seaduses.

§ 6. Kohustuslik kindlustus

 (1) Kohustuslik kindlustus on isiku seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping.

 (2) Kohustusliku kindlustuse kehtestamisel sätestatakse kindlustuslepingu sõlmimiseks kohustatud isik, kindlustatud isik, kindlustussumma ja kindlustusjuhtum.

 (3) [Kehtetu]

 (4) Kohustuslikus kindlustuslepingus kindlustusvõtja omavastutuse kohaldamise korral peab kindlustusandja teostama hüvitamise täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa.

 (5) Kohustusliku kindlustuse sätestamisel arvestatakse kindlustatud isikute huvide võrdset kaitset.

 (6) Kohustusliku kindlustuslepingu tingimuste suhtes kohaldatakse seadust, millega kohustuslik kindlustus kehtestati, ja teisi seadusi niivõrd, kuivõrd seadusest, millega kohustuslik kindlustus kehtestati, ei tulene teisiti.
[RT I 2002, 102, 600 - jõust. 26.12.2002]

§ 7. Sundkindlustus

 (1) Sundkindlustus on isiku seadusega sätestatud kohustus tasuda makset või maksu, kui vastav hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule.

 (2) Käesolevat seadust sundkindlustusele ei kohaldata.
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 25.04.2002]

§ 8. Kindlustustegevuse liigid

 (1) Kindlustustegevus jaotub põhiliikideks.

 (2) Kindlustustegevuse põhiliigid on:
 1) kahjukindlustus;
 2) elukindlustus;
 3) edasikindlustus;
 4) kindlustusvahendus.

 (3) Kindlustustegevuse põhiliigid jaotuvad liikideks ja liigid alaliikideks.

 (4) Kahjukindlustuse liigid on:
 1) õnnetusjuhtumite kindlustus;
 2) haiguskindlustus;
 3) maismaasõidukite kindlustus;
 4) raudtee veerevkoosseisu kindlustus;
 5) õhusõidukite kindlustus;
 6) laevade kindlustus;
 7) transporditavate kaupade kindlustus;
 8) tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus;
 9) muu vara kindlustus;
 10) mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus;
 11) liikluskindlustus;
 12) õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus;
 13) veesõiduki valdaja vastutuskindlustus;
 14) tsiviilvastutuskindlustus;
 15) krediidikindlustus;
 16) garantiikindlustus;
 17) finantskahjude kindlustus;
 18) kohtukulude kindlustus;
 19) abistamisteenuste kindlustus.

 (5) Elukindlustuse liigid on:
 1) üldine elukindlustus;
 2) sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus;
 3) pensionikindlustus;
 4) investeerimisriskiga elukindlustus;
 5) lisakindlustus.

 (6) Edasikindlustuse liigid on:
 1) proportsionaalne edasikindlustus;
 2) mitteproportsionaalne edasikindlustus.

 (7) Kindlustusvahenduse liigid on:
 1) tegevus kindlustusagendina;
 2) tegevus kindlustusmaaklerina.

 (8) Kindlustustegevuse liikide alaliigid kehtestab vajaduse korral rahandusminister.

§ 9. Edasikindlustus

 (1) Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga.

 (2) Eestis registreeritud kindlustusandja peab edasikindlustusega tegelemiseks omama tegevusluba.

2. peatükk TEGEVUSLUBA 

§ 10. Tegevusluba

 (1) Tegevusluba on õigus kindlustustegevuseks.

 (2) Kindlustusandjana võib tegutseda isik, kellele käesolevas seaduses sätestatud korras on antud tegevusluba.

 (3) Eesti Liikluskindlustuse Fond tegutseb kindlustusandjana ilma tegevusloata. Eesti Liikluskindlustuse Fond tegutseb piirikindlustuse kindlustusandjana ning liikluskindlustuse edasikindlustusandjana.

 (4) Tegevusloa võib anda eritingimusega, milleks on kindlustusriski territoriaalse paiknemise piiritlemine.

 (5) Esmase tegevusloa taotlemise all mõistetakse, et tegevusluba taotleb isik, kellele ei ole seda väljastatud tegelemiseks ühegi kindlustustegevuse põhiliigi, liigi või alaliigiga.

 (6) Täiendava tegevusloa taotlemise all mõistetakse, et isik taotleb luba tegelemiseks sellise kindlustustegevuse põhiliigi, liigi või alaliigiga, mida ei ole talle varem antud tegevusloas ette nähtud.

 (7) Tegevusluba ei ole tehingu objekt. Tegevusluba on isikuga, kellele see on antud, vahetult seotud õigus, mida ei saa võõrandada ega edasi anda.

§ 11. Tegevusloa vormistamine

 (1) Tegevusluba antakse Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega, milles peab olema märgitud:
 1) tegevusloa omaniku nimetus ja registrikood;
 2) kindlustustegevuse põhiliik, liik, alaliik;
 3) väljaandmise kuupäev;
 4) eritingimus, kui see on olemas.

 (2) Tegevusloa andmise kohta võib lisaks Finantsinspektsiooni juhatuse otsusele väljastada täiendava dokumendi (edaspidi tegevusluba tõendav dokument).

 (3) Tegevusluba tõendavale dokumendile peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele olema märgitud tegevusloa väljaandmise aluseks oleva otsuse number ja kuupäev.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

 (1) Esmase tegevusloa taotlus esitatakse Finantsinspektsioonile. Tegevusloa taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ning lisadest.

 (2) Esmase tegevusloa taotlusele tuleb lisada:
 1) taotleja notariaalselt tõestatud asutamislepingu või -otsuse ning põhikirja ärakiri;
 2) tegevuskava;
 3) kindlustuslepingute üldtingimused;
 4) krediidiasutuse teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta;
 5) andmed aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu. Andmete õigsust kinnitavad juhatuse ja nõukogu liikmed oma allkirjaga;
 6) kindlustusandja audiitori ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja audiitori tunnistuse number;
 7) aktsionäride nimekiri, milles on andmed iga aktsionäri sissemakse suuruse, aktsiate ja häälte arvu kohta;
 8) andmed olulist osalust omavate aktsionäride kohta: juriidilise isiku kohta viimase majandusaasta aruanne ning juhatuse või juhatust asendava organi ja nõukogu liikmete nimekiri ning füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanimi, isikukood;
 9) taotleja plaanitav organisatsiooniline struktuur;
 10) raamatupidamise sise-eeskirja projekt ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;
 11) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

 (3) Taotlusele lisavad juhatuse liikmed kinnituskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

 (4) Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks piisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente.

 (5) Tegelemiseks kindlustustegevuse põhiliigi, liigi või alaliigiga, mida ei ole varem antud tegevusloas ette nähtud, peab kindlustusandja taotlema täiendava tegevusloa.

 (6) Täiendava tegevusloa taotlusele tuleb lisada:
 1) äriregistri registrikartoteegi B-osa registrikaardi ärakiri kindlustusandja kohta;
 2) andmed omavahendite suuruse kohta koos audiitori arvamusega, kas omavahendite suurus vastab käesoleva seaduse nõuetele;
 3) tegevuskava;
 4) kindlustuslepingute üldtingimused;
 5) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

 (7) Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks piisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente.

 (8) Tegevusloa taotlemise ajal toimunud muudatused käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 6 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud tegevusloa andmise alustes teeb kindlustusandja viivitamatult teatavaks Finantsinspektsioonile. Samuti on kindlustusandja kohustatud viivitamatult teatama omavahendite suuruse langemisest alla seaduses sätestatud miinimumi.

§ 13. Tegevusloa andmine

 (1) Tegevusluba antakse, kui esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et on võimalused kindlustustegevuseks ning kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes.

 (2) Otsuse esmase tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsiooni juhatus kolme kuu jooksul, arvates tegevusloa taotleja avalduse ja kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamisest.

 (3) Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsiooni juhatus ühe kuu jooksul, arvates tegevusloa taotleja avalduse ja kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamisest.

 (4) Kindlustusandja tegevusluba on tähtajatu.

 (5) Otsus tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta, samuti tegevusluba tõendav dokument, kui selline väljastati, lähetatakse taotlejale taotluses märgitud asukohta hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

§ 14. Tegevusloa andmisest keeldumine

  Finantsinspektsiooni juhatus võib oma motiveeritud otsusega keelduda tegevusloa andmisest, kui tegevusloa taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses sätestatut või võimalike kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes.

§ 15. Tegevusloa lõppemine

 (1) Tegevusluba lõpeb:
 1) tegevusloa omaniku lõpetamise otsuse tegemisel;
 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;
 3) kindlustusandjate ühinemisel - ühendataval isikul;
 4) tegevusloa omaniku pankroti väljakuulutamisel;
 5) kindlustusportfelli üleandmisel.

 (2) Kindlustusportfelli osa üleandmisel lõpeb tegevusluba tegelemiseks kindlustustegevuse liigi või alaliigiga, millele vastav kindlustusportfelli osa üle anti.

§ 16. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloa andmise otsusega omandatud õiguse täielik või osaline äravõtmine.

 (2) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks, kui:
 1) kindlustusandja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest;
 2) kindlustusandja tegevus on vastuolus käesoleva seadusega;
 3) kindlustusandjale tehtud ettekirjutust ei ole täidetud;
 4) kindlustusandja aktsiakapitali või omavahendite suurus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuetele;
 5) kindlustusandja kindlustustehnilised eraldised ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 6) kindlustusandja ei järgi tegevusloa eritingimust;
 7) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
 8) kindlustusvõtjate või kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes;
 9) liikluskindlustuse kindlustusandja ei täida Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikme kohustusi või on välja arvatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmete hulgast.

 (3) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute kindlustustegevuse põhiliikide, liikide või alaliikide kaupa, piiritledes õigused, mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab.

 (4) Kindlustusandja tegevusloa tunnistab kehtetuks Finantsinspektsiooni juhatus oma motiveeritud otsusega.

 (5) Kindlustusandja tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teatab Finantsinspektsiooni juhatus vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt viiendal päeval, arvates kindlustusandja tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.

§ 17. Tegevuskava

 (1) Tegevuskavas peavad sisalduma:
 1) kindlustustegevuse põhiliikide, liikide ja alaliikide loetelu, millega kavatsetakse tegelda;
 2) tegevuspiirkonna määratlus;
 3) iga kindlustusliigi kohta planeeritav edasikindlustuse maht ja edasikindlustuse põhimõtted;
 4) kindlustustehniliste eraldiste moodustamise kord;
 5) iga kindlustusliigi kindlustustehniline äriplaan, milles peavad sisalduma tariifide kirjeldus, üldised tariifieeskirjad, nende arvutuspõhimõtted ja -alused ning elukindlustuse eraldiste ja garantiiväärtuste arvutuspõhimõtted;
 6) iga kindlustusliigi kohta kindlustustehniline kasumiarvestus ja kindlustustehnilise kasumi jaotamise põhimõtted;
 7) kindlustusandja esimese kolme tegevusaasta kasumiprognoos;
 8) bilanss aktiva ja passiva põhigruppide lõikes.

 (2) Esmase tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevuskava kolme esimese tegevusaasta kohta.

 (3) Täiendava tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevuskava kolme tegevusaasta kohta nende kindlustustegevuse põhiliikide, liikide või alaliikide osas, millega tegelemiseks tegevusluba taotletakse.

 (4) Kõikidest muudatustest tegevuskavas tegevusloa taotlemise ajal ja pärast tegevusloa andmist tuleb eelnevalt kirjalikult teatada Finantsinspektsioonile.

 (5) Kindlustusandja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile tegevuskava täitmise aruande.

 (6) Kindlustusandja on kohustatud Finantsinspektsiooni nõudmisel tegema tegevuskavas muudatusi, kui see on vajalik kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvide kaitseks või kindlustusandja maksejõulisuse tagamiseks.

3. peatükk KINDLUSTUSANDJA ASUTAMISE ERISUSED 

§ 18. Kindlustusandja vorm

 (1) Kindlustusandja võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, kui seadusega ei nähta ette teisiti.

 (2) Kindlustusandja suhtes rakendatakse äriseadustikus ( RT I 1995, 26-28, 355 ; 1998, 91-93, 1500 ; 1999, 10, 155 ; 23, 355 ; 24, 360 ; 57, 596 ; 102, 907 ; 2000, 29, 172 ) sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 19. Kindlustusandjale esitatavad erinõuded

 (1) Kindlustusandja võib tegelda ainult kindlustustegevusega ning tegutseda Finantsinspektsiooni loal kindlustustegevusega seotud alal.

 (2) Kindlustusandja ei või üheaegselt tegelda elu- ja kahjukindlustusega.

 (3) Elukindlustusandja võib üheaegselt tegelda elukindlustuse ja elukindlustuse edasikindlustusega.

 (4) Kahjukindlustusandja võib üheaegselt tegelda kahjukindlustuse ja kahjukindlustuse edasikindlustusega.

§ 20. Välisriigis registreeritud kindlustusandja filiaal Eestis

 (1) Välisriigi kindlustusandja peab filiaali asutamiseks Eestis esitama Finantsinspektsioonile vastava taotluse ning lisama sellele järgmised andmed ja dokumendid:
 1) asutatava filiaali tegevuskava koos kavandatavate kindlustusliikide üksikasjaliku kirjeldusega, samuti oma struktuuri ja suhted asutatava filiaaliga;
 2) käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud dokumendid;
 3) andmed olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
 4) oma aruanded kahe viimase majandusaasta kohta;
 5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid;
 6) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele tuleb välisriigi kindlustusandjal Finantsinspektsioonile esitada:
 1) oma asukohamaa kindlustusjärelevalve nõusolek filiaali asutamiseks Eestis;
 2) oma asukohamaa kindlustusjärelevalve kinnitus selle kohta, et tal on asukohamaal kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade kommetega;
 3) oma asukohamaa kindlustusjärelevalve andmed enda omavahendite piisava suuruse, maksejõulisuse ning asukohamaa kindlustustehniliste eraldiste moodustamise nõuete kohta.

 (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb välisriigi kindlustusandjal legaliseerida konsulaarseaduses ( RT I 1998, 113/114, 1874 ) sätestatud korras ning esitada koos allkirjastatud eestikeelse tõlkega.

 (4) Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas loa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks piisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente.

 (5) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse ning kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest Finantsinspektsioonile.

 (6) Lisaks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda välisriigi kindlustusandjale loa andmisest, kui tema asukohamaa õigusaktid või kindlustusjärelevalve ei taga järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet, filiaali asutava välisriigi kindlustusandja üle.

 (7) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud kindlustusandja peab filiaali asutamiseks Finantsinspektsiooni informeerima filiaali avamise soovist ning esitama oma asukohamaa kindlustusjärelevalve asutuse kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ja lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid. Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse äriregistrile Finantsinspektsiooni kinnitus eelnimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta.

§ 21. Tütarettevõtja või filiaali asutamine välisriigis

 (1) Kui Eestis registreeritud kindlustusandja soovib asutada kindlustustegevusega tegelevat tütarettevõtjat või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi kindlustusandjas, mille tulemusena viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt luba. Koos loa taotlusega esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) riigi nimetus, kus tütarettevõtjat või filiaali soovitakse asutada või kus asutatud kindlustusandjas soovitakse olulist osalust omandada, koos tütarettevõtja või filiaali või kindlustusandja aadressiga;
 2) tütarettevõtja või filiaali tegevuskava koos kavandatava kindlustustegevuse üksikasjaliku kirjeldusega;
 3) omandatava kindlustusandja kahe viimase majandusaasta aruanded koos esitaja allkirjastatud eestikeelse tõlkega;
 4) andmed asutatava tütarettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete või filiaali juhataja kohta;
 5) andmed välisriigi kindlustusandjas olulist osalust omavate isikute kohta.

 (2) Kui tegevusloa taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas loa taotlejal on kindlustustegevuse teostamiseks piisavad võimalused või kas kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente.

 (3) Finantsinspektsioon informeerib vastuvõetud taotlusest vastava riigi kindlustusjärelevalve asutust ning kindlustusjärelevalved sõlmivad kolme kuu jooksul, arvates taotluse vastuvõtmisest, kokkuleppe järelevalve teostamise kohta.

 (4) Loa andmisest keeldutakse, kui:
 1) nõuded asutatava tütarettevõtja või filiaali juhatuse või nõukogu liikmete, aktsionäride ja juhataja suhtes ei ole täidetud;
 2) kindlustusandja, kelles osalust omandatakse, finantsseisund ei ole piisavalt kindel;
 3) vastava riigi õigusaktid ei võimalda efektiivse järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ja selleks vajaliku informatsiooni saamist;
 4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkulepet ei ole sõlmitud;
 5) kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes.

 (5) Välisriigis tütarettevõtjat või filiaali omav Eestis registreeritud kindlustusandja on kohustatud Finantsinspektsioonile ja vastava riigi kindlustusjärelevalve asutusele teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud tegevuskava või andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

4. peatükk KINDLUSTUSANDJA PÕHIKIRI, JUHTIMINE JA AKTSIAKAPITAL 

§ 22. Erinõuded kindlustusandja põhikirjale

  Kindlustusandja põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid:
 1) moodustatavate kindlustustehniliste eraldiste loetelu;
 2) juhatuse või nõukogu pädevust kindlustuslepingute tingimuste, kindlustustehniliste eraldiste moodustamise korra ning sisekontrolli moodustamise ja aruandluse korra kinnitamisel.

§ 23. Kindlustusandja põhikirja muutmine

 (1) Kindlustusandja peab põhikirja muutmise taotluse koos ärakirjaga üldkoosoleku otsusest, millega muudeti põhikirja, ning põhikirja uue teksti esitama Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates vastavate otsuste tegemisest, ning enne äriregistrile kande tegemiseks esitamist.

 (2) Finantsinspektsioon keeldub kindlustusandja põhikirjas muudatuste tegemiseks nõusoleku andmisest juhul, kui need on vastuolus õigusaktidega.

 (3) Motiveeritud otsuse põhikirja muutmise lubamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsiooni juhatus kümne päeva jooksul, arvates vastava taotluse laekumisest.

 (4) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni antud nõusolek kindlustusandja põhikirjas muudatuste tegemiseks.

 (5) Kindlustusandja peab Finantsinspektsioonile viivitamata esitama kindlustusandja kohta tehtud kandeotsuse ärakirja.

§ 24. Nõuded kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmetele, aktsionäridele ning filiaali juhatajale

 (1) Kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmeks, samuti kindlustusandja filiaali juhatajaks võib valida või määrata vaid teovõimelise füüsilise isiku, kellel on kindlustusandja juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon.

 (2) Kindlustusandja juhatuse liikmel peab olema akadeemiline kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus ja kindlustuse või muu finantsteenuse alase töö kogemus.

 (3) Muus vormis kui aktsiaselts tegutseva kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmetele kohaldatakse kindlustusandja juhatuse liikmete ning juhatuse esimehe kohta sätestatut.

 (4) Kindlustusandja juhatuse ega nõukogu liikmeks, samuti filiaali juhatajaks ei tohi olla isik, kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või äriühingule antud tegevusloa lõpetamise või kehtetuks tunnistamise riigi- või järelevalveasutuse algatusel või kellel on ärikeeld või kelle varasem tegevus viimase kümne aasta jooksul äriühingu juhina on näidanud tema suutmatust korraldada äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud isikutele ei või kindlustusandja juhatuse liikmeks olla tema nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, pankrotivõlgnik või viimase juhatuse või nõukogu liige. Kindlustusandja nõukogu liikmeks ei või olla tema juhatuse liige, sisekontrolli töötaja, audiitor või pankrotivõlgnik või viimase juhatuse või nõukogu liige. Kindlustusandja põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse või nõukogu liikmeteks.

 (6) Kindlustusandja on kohustatud juhatuse ja nõukogu liikmete, filiaali juhataja ning audiitori ja vastutava aktuaari valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest enne volituste tähtaja lõppemist teatama ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates nimetatud küsimuse otsustamisest.

 (7) Kindlustusandja juhatuse või nõukogu liikme valimisel või määramisel või filiaali juhataja määramisel tuleb Finantsinspektsioonile esitada:
 1) valitava või määratava isiku kirjalik nõusolek koos kinnitusega selle kohta, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla kindlustusandja juhatuse või nõukogu liige või filiaali juhataja;
 2) ülevaade tema haridusest ja eelnevast töökogemusest.

§ 25. Kindlustusandja juhatuse või nõukogu liikme või filiaali juhataja tagasikutsumine

  Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda kindlustusandja juhatuse või nõukogu liikme või filiaali juhataja tagasikutsumist, kui:
 1) ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente;
 3) tema tegevus kindlustusandja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama kindlustusandja juhtimist selliselt, et kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid oleksid piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes.
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 25.04.2002]

§ 26. Aktuaar

 (1) Kahjukindlustusandja juures peab töölepingu alusel töötama kindlustusmatemaatik ehk aktuaar, kellel on akadeemiline kõrgharidus ning piisavad teadmised ja kutseoskused vastaval erialal töötamiseks.

 (2) Elukindlustusandja juhatusse peab kuuluma vastutav aktuaar, kellel on akadeemiline matemaatikaalane kõrgharidus ning piisavad teadmised ja kutseoskused vastaval erialal töötamiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aktuaar peab hindama kindlustustariifide õigsust ja piisavust, kalkuleerima kindlustusmatemaatiliste (aktuaarsete) meetodite alusel kindlustustehniliste eraldiste suuruse, kinnitama nende õigsust ja vastavust seaduse nõuetele ning omavahendite vastavust omavahendite normatiivile (solventsusmarginaalile).

 (4) Vastutav aktuaar peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule koostama elukindlustuse suremustabeleid ja hindama kasutatavate suremustabelite õigsust, arvutama kindlustuslepingute tagasiostuväärtused ning tegema kindlustusmatemaatilist kasumianalüüsi üksiklepingute ja samaliigiliste lepingute lõikes. Vastutav aktuaar peab hindama sõlmitud või sõlmitavate edasikindlustuslepingute mõju tehnilistele eraldistele, väljamakstavatele kindlustussummadele, tagasiostuväärtusele ja kindlustusmatemaatilisele kasumile üksiklepingute ja samaliigiliste lepingute lõikes.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aktuaar saab oma töö käigus teada kindlustusandja tegevuses esinevatest asjaoludest, millega on seatud ohtu kindlustusandja usaldusväärsus või omavahendite suurus, on ta kohustatud nendest teatama kindlustusandja nõukogule.

§ 27. Konfidentsiaalsuse tagamine

  Kindlustustegevusega tegeleva juriidilise isiku juhatuse liikmed, nõukogu liikmed, töötajad ning nende volitusel või korraldusel tegutsevad isikud, samuti järelevalvet teostavad ja sellega seoses teavet saavad ametnikud ja isikud on kohustatud nii töötamise või tegutsemise ajal kui ka pärast seda tähtajatult hoidma saladuses kõiki andmeid, mis on neile teatavaks saanud ja mis puudutavad kindlustusvõtjate või kindlustatute majanduslikku ja tervislikku seisundit, isikuandmeid või äri- või muid ametisaladusi, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 28. Kindlustusandja aktsiad

 (1) Kindlustusandja võib välja lasta ainult nimelisi aktsiaid.

 (2) Kindlustusandja ei või välja lasta eelisaktsiaid.

§ 29. Nõuded kindlustusandja aktsiakapitalile

 (1) Kindlustusandja minimaalne aktsiakapital peab olema:
 1) edasikindlustusega tegelemise korral 20 miljonit krooni;
 2) elukindlustusega tegelemise korral 12 miljonit krooni;
 3) kohustusliku liikluskindlustuse, teiste vastutuskindlustuste, samuti krediidi-, garantii- või finantskahjude kindlustusega tegelemise korral 10 miljonit krooni;
 4) muude kahjukindlustusliikidega tegelemise korral 5 miljonit krooni.

 (2) Kahe või enama kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks tegevusluba omava kindlustusandja aktsiakapitalile laieneb vastavate kindlustusliikide aktsiakapitalile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatutest kõrgeim nõue.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aktsiakapital peab kindlustusandja asutamisel olema tasutud rahalise sissemaksena.

§ 30. Aktsiakapitali suurendamise viisid

 (1) Üldkoosoleku otsusega võib kindlustusandja aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või sissemakseid tegemata (fondiemissioon).

 (2) Kindlustusandja fondiemissiooni võib korraldada ainult kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel.

 (3) Fondiemissiooni võib korraldada kindlustusandja aktsiate ülekursi, puhaskasumist moodustatud muude reservide, eelmiste aastate jaotamata kasumi või puhaskasumi arvel.

 (4) Üldkoosoleku otsusel võib kindlustusandja aktsiakapitali suurendamisel tasuda mitterahalise sissemaksega, kui aktsiakapitali suurendatakse kindlustusandjate ühinemise käigus.

 (5) Kindlustusandja on kohustatud Finantsinspektsioonile kirjalikult teatama kavandatavast aktsiakapitali suurendamisest ja uue emissiooni üksikasjadest vähemalt üks kuu enne vastavate otsuste vastuvõtmist.

 (6) Kindlustusandjale ei kohaldata äriseadustiku §-s 346 sätestatut.

§ 31. Aktsiakapitali vähendamine

 (1) Kindlustusandja aktsiakapitali võib vähendada ainult kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine).

 (2) Kindlustusandja on kohustatud Finantsinspektsioonile kirjalikult teatama kavandatavast aktsiakapitali vähendamisest vähemalt üks kuu enne vastava otsuse vastuvõtmist. Kindlustusandja võib aktsiakapitali vähendamise otsustada, kui Finantsinspektsioon on andnud selleks oma nõusoleku.

 (3) Kindlustusandja aktsiakapital ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla väiksem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 1.

§ 32. Olulise osaluse omandamine, suurendamine ja sellest loobumine

 (1) Kui isik kavatseb omandada olulist osalust või suurendada seda üle 20, 33 või 50 protsendi kindlustusandja aktsiakapitalist või häälte arvust või kui kindlustusandja muutub tehingu tulemusena tema tütarettevõtjaks, on ta kohustatud eelnevalt taotlema loa Finantsinspektsioonilt.

 (2) Loa saamiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada taotlus koos alljärgnevate andmete ja dokumentidega:
 1) selgitus omandaja kohta, sealhulgas dokumendid, mis kinnitavad omandajaks oleva äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete usaldusväärsust ja laitmatut reputatsiooni;
 2) omandajaks oleva äriühingu majandusaasta aruanne või auditeeritud vahearuanne, mis peab olema koostatud majandusaasta aruande vormis ja mitte varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist. Nimetatud dokumentidele tuleb lisada audiitori järeldusotsus;
 3) kontserni koosseisu kuuluv äriühing peab esitama kontserni struktuuri koos sinna kuuluvate äriühingute osaluse äranäitamisega, kontserni eelneva kolme majandusaasta aruanded ning audiitori järeldusotsused;
 4) füüsiline isik peab esitama andmed raha päritolu kohta;
 5) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmete või dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas pärast olulise osaluse omandamist või selle suurendamist taotleja poolt on tagatud kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvide piisav kaitse, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning dokumente.

 (4) Kindlustusandja on olulise osaluse omandamise tehingu toimumisest teadasaamisel kohustatud sellest viivitamatult teavitama Finantsinspektsiooni. Kindlustusandja on kohustatud koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile esitama olulist osalust omavate aktsionäride nimed ja osaluse suuruse.

 (5) Olulise osaluse omandamiseks või selle suurendamiseks antakse luba, kui kindlustusvõtjate ning kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes. Luba olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks kindlustusandja aktsiakapitalis ei anta, kui:
 1) see võib kahjustada oluliselt konkurentsi kindlustusturul;
 2) taotlejal puudub laitmatu reputatsioon;
 3) taotleja raamatupidamisaruandlus ei vasta Eesti või rahvusvahelistele nõuetele;
 4) kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes.

 (6) Loa olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks annab või selle andmisest keeldub Finantsinspektsiooni juhatus oma motiveeritud otsusega.

 (7) Otsus loa andmise või sellest keeldumise kohta tehakse ühe kuu jooksul, arvates kõigi käesolevas paragrahvis nimetatud andmete ja dokumentide saamisest. Otsus lähetatakse taotlejale tema taotluses märgitud asukohta ja Eesti väärtpaberite keskregistrile otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (8) Kui isik kavatseb loobuda oma olulisest osalusest kindlustusandjas või vähendada seda alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra või kui kindlustusandja lakkab olemast isiku tütarettevõtja, peab sellest teatama Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates vastava tehingu toimumisest.

§ 33. Olulise osaluse omandamine loata

 (1) Kui olulise osaluse omandamise või suurendamise tehing on sooritatud ilma Finantsinspektsiooni loata või kui selgub, et Finantsinspektsioon oli loa andnud ebaõige või puuduliku teabe alusel, on Finantsinspektsioonil kahe kuu jooksul, arvates tehingu sooritamisest või andmete ebaõigsusest või puudulikkusest teadasaamisest, õigus taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist ja tehingu kehtetuks tunnistamise korral tühistada osaluse omandamise või suurendamise luba.

 (2) Antud olulise osaluse luba ei või muuta ega tühistada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul.

§ 34. Väljamaksete tegemine aktsionäridele

 (1) Aktsionäridele võib teha väljamakseid üks kord aastas pärast majandusaasta aruande kinnitamist üldkoosoleku poolt. Aktsionäridele tehtav väljamakse ei või olla suurem kui aktsionäridele väljamakstav kasumiosa, mille suurus arvutatakse raamatupidamise aastaaruandes kajastatud majandusaasta näitajatest lähtuvalt.

 (2) Aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse arvutamisel liidetakse eelmiste perioodide jaotamata kasumile/kahjumile aruandeaasta kasum, põhikirjas ettenähtud kasumist moodustatud reservide vähendamine, majandusaastal tütar- või sidusettevõtjalt saadud dividendid ning lahutatakse sellest kasumist/kahjumist aruandeaasta kahjum, käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud alusel moodustatava reservkapitali suurendamine, oma aktsiate jääk soetusmaksumuses, põhikirjas ettenähtud kasumist moodustatud reservide suurendamine, immateriaalne põhivara bilansilises maksumuses ja summa, mille võrra pikaajalise finantsinvesteeringuna ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtja bilansiline maksumus ületab selle soetusmaksumuse.
[RT I 2002, 102, 600 - jõust. 01.01.2003]

5. peatükk NÕUDED KINDLUSTUSANDJA USALDUSVÄÄRSUSELE JA OMAVAHENDITELE 

§ 35. Kindlustusandja omavahendid

 (1) Kindlustusandjal peavad kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste jätkuva täitmise tagamiseks olema pidevalt piisava suuruse ja struktuuriga omavahendid.

 (2) Omavahendite hulka kuuluvad:
 1) rahas sissemakstud aktsiakapital ja sellega kaasnev ülekurss;
 2) aktsiakapital ja ülekurss, mis on moodustunud sissemakseid tegemata vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikele 3;
 3) seadusjärgsed ja põhikirja alusel eelmiste aastate jaotamata kasumist või puhaskasumist moodustatud reservid kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel;
 4) eelmiste aastate jaotamata kasum, mis kuulub kandmisele järgnevatesse aastatesse.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud omavahenditest arvatakse maha:
 1) immateriaalne põhivara bilansilises maksumuses;
 2) eelmiste aastate kahjum;
 3) jooksva aasta kahjum;
 4) tagasiostetud oma aktsiad soetusmaksumuses;
 5) kindlustusandja väljastatud garantii, välja arvatud juhul, kui see on kindlustuslepingu objekt;
 6) kõik bilansivälised kohustused, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud kindlustuslepingu objektiks olevad garantiid.

 (4) Allutatud laene võib omavahendite hulka arvata kuni 25 protsendi ulatuses omavahendite summast, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
 1) allutatud laenu lepingus on sätestatud, et kindlustusandja pankroti väljakuulutamisel ja tema lõpetamisel toimub nende laenude tagasimaksmine pärast kõigi teiste nõuete rahuldamist;
 2) allutatud laenu summa on laekunud kindlustusandjale;
 3) allutatud laenu tagasimaksmise tähtaeg on allutatud laenu lepingus fikseeritud ja see ei ole lühem kui viis aastat. 12 kuud enne allutatud laenu tagasimaksmist esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile omavahendite loetelu ja suuruse jooksva seisuga ning eeldatavate omavahendite loetelu ja suuruse allutatud laenu tagasimaksmise tähtaja seisuga;
 4) kindlustusandjal ei ole osalust allutatud laenu andnud äriühingus.

 (5) Kindlustusandjal on keelatud võtta laenu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud allutatud laenu.

 (6) Kindlustusandja omavahendite normatiivi (solventsusmarginaali) arvutamise korra kehtestab rahandusminister.

 (7) Kindlustusandja esitab Finantsinspektsioonile omavahendite normatiivi arvutuse koos majandusaasta aruandega ning muudel seaduses sätestatud juhtudel.

§ 36. Nõuded kindlustusandja omavahendite suurusele

 (1) Kindlustusandja omavahendite miinimum on võrdne käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud kindlustusandja minimaalse aktsiakapitaliga vastavalt kindlustusandja kindlustustegevuse põhiliigile või liigile.

 (2) Omavahendite summa ei tohi ühelgi hetkel olla väiksem omavahendite normatiivist ega omavahendite miinimumist.

 (3) Kui omavahendite summa on või on olnud väiksem omavahendite normatiivist või omavahendite miinimumist, on see alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktile 4.

§ 37. Kindlustusandja omavahendite vähenemine

 (1) Omavahendite vähenemisel alla omavahendite normatiivi esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile finantsseisundi taastamise plaani (saneerimisplaani).

 (2) Omavahendite vähenemisel alla ühe kolmandiku omavahendite normatiivist või alla omavahendite miinimumi on kindlustusandja kohustatud Finantsinspektsioonile esitama erakorralise saneerimisplaani, mis võimaldab kolme kuu jooksul taastada omavahendid vähemalt ühe kolmandikuni omavahendite normatiivist, kuid mitte väiksema määrani, kui on omavahendite miinimum.

§ 38. Reservkapitali moodustamine ja kasutamine

 (1) Reservkapital moodustatakse üldkoosoleku kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes fikseeritud puhaskasumist. Reservkapitali eraldatakse vähemalt 10 protsenti puhaskasumist, kuni reservkapital saavutab kindlustusandja põhikirjas märgitud aktsiakapitali maksimumsuuruse või - kui seda ei ole määratud - aktsiakapitali suuruse.

 (2) Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta puhaskasumist moodustatud muude reservide või eelmiste aastate jaotamata kasumi arvel.

 (3) Kindlustusandja on kohustatud kavandatavast reservkapitali vähendamisest Finantsinspektsioonile kirjalikult teatama üks kuu enne vastava otsuse vastuvõtmist.

 (4) Kindlustusandja reservkapitali moodustamise ja kasutamise suhtes ei kohaldata äriseadustiku §-des 336 ja 337 sätestatut.

§ 39. Kindlustustehnilised eraldised

 (1) Kindlustustehnilised eraldised on kindlustusandja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste arvestuslik suurus, mille katteks peab pidevalt olema kohustuste suurusega vähemalt võrdne hulk vara.

 (2) Kindlustusandja peab arvutama kindlustustehnilised eraldised nii, et need väljendavad kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, nagu neid võib põhjendatult ette näha.

 (3) Kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste arvutamise korra kinnitab kindlustusandja nõukogu, kes esitab selle Finantsinspektsioonile.

§ 40. Kindlustustehniliste eraldiste liigid

  Kindlustustehniliste eraldiste liigid on:
 1) ettemakstud preemiate eraldis;
 2) rahuldamata nõuete eraldis;
 3) elukindlustuse eraldis;
 4) tasanduseraldis;
 5) boonuste eraldis;
 6) õigusaktides ettenähtud muud kindlustustehnilised eraldised.

§ 41. Kindlustusandja seotud vara

 (1) Kindlustusandja seotud vara on vara, mille väärtus vastab kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste suurusele ilma edasikindlustusandja osata.

 (2) Kindlustusandja seotud vara investeerimisel tuleb lähtuda kindlustustegevusest ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste iseloomust. Seotud vara investeerimisel tuleb tagada suurim võimalik turvalisus ja tulu ning samal ajal säilitada kindlustusandja pidev likviidsus, investeeringute mitmekesisus ja hajutatus.

 (3) Kindlustusandja seotud vara võib olla ainult:
 1) Eesti Vabariigi või Eesti Panga võlakiri või nende poolt täielikult tagatud võlakiri;
 2) võlakiri, mille emitendiks on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) A-tsooni riik või keskpank või nende poolt täielikult tagatud võlakiri või võlakiri, mis on noteeritud Eesti avalikul börsil või Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalvete Organisatsiooni (IOSCO) liikmesriigi avalikul börsil;
 3) võlakiri, millele viimase 30 päeva jooksul on avaldatud ostunoteering vähemalt kahe Eestis registreeritud krediidiasutuse poolt ja mille emitent on registreeritud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis;
 4) laen kinnistusraamatu esimesele järjekohale kantud hüpoteegi või Eestis või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis registreeritud krediidiasutuse garantii tagatisel;
 5) tagatiseta laen, mis on antud krediidiasutusele või teisele kindlustusandjale eeldusel, et krediidiasutus või kindlustusandja on registreeritud Eestis või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis;
 6) äriühingu aktsia või osa, mis on noteeritud Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalvete Organisatsiooni liikmesriigi avalikul börsil või Eesti avalikul börsil ning mis ei ole soetatud pikaajaliseks hoidmiseks;
 7) Eestis investeerimisfondide seaduse ( RT I 1997, 34, 535 ; 1998, 61, 979 ; 2000, 10, 55 ) alusel registreeritud investeerimisfondi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis registreeritud investeerimisfondi osak või aktsia;
 8) kinnisasi või ehitis, välja arvatud see osa kinnisasjast või ehitisest, mis on kindlustusandja enda kasutuses;
 9) deposiit edasikindlustusvõtja juures ja nõue edasikindlustusvõtjale;
 10) mitte üle 60 päeva vanune kindlustus- ja edasikindlustustegevusest tulenev nõue kindlustusvõtjale ja -vahendajale;
 11) nõudmiseni hoius ja tähtajaline hoius krediidiasutuses, mis on registreeritud Eestis või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis.

 (4) Kindlustustehniliste eraldiste katmise seisukohalt hinnatakse seotud vara järgmiselt:
 1) seotud vara hindamisel on varaga seotud võlgnevused ja kohustused, sealhulgas bilansivälised kohustused, maha arvatud;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3, 6 ja 7 nimetatud seotud vara hinnatakse noteeritud turuhinnas, muud seotud vara aga lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 5 ja 9 (nõue edasikindlustusvõtjale) ning 10 nimetatud seotud vara hinnatakse, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest;
 4) seotud vara, mis on mõeldud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute kindlustustehniliste eraldiste katteks, võib hinnata turuhinnas;
 5) nõudest isiku vastu on maha arvatud sama isiku nõue kindlustusandja vastu.

§ 42. Piirangud kindlustusandja seotud vara investeerimisel

 (1) Ühte kinnisasja või ehitisse või mitmesse ehitisse, mida nende vahetu läheduse tõttu saab käsitada ühe ehitisena, võib seotud vara investeerida kuni 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga, kuid kinnisasjadesse ja ehitistesse kokku mitte üle 15 protsendi.

 (2) Ühe emitendi väärtpaberitesse ja ühe laenuvõtja tagatud laenudesse võib seotud vara investeerida kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga ja kuni 10 protsenti tingimusel, et väärtpaberite ega tagatud laenude osa seotud varas ei ole üle 40 protsendi kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga.

 (3) Ühte tagatiseta laenu võib seotud vara investeerida kuni 1 protsent kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga ja tagatiseta laenudesse kokku kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga.

 (4) Nõudmiseni hoiustesse võib seotud vara investeerida kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga.

 (5) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata kindlustusandjal tehingu tegemine, mis võib kaasa tuua kindlustusandja seotud vara mittevastavuse käesoleva seaduse sätetele.

§ 43. Nõuded tehingutele tuletisväärtpaberiga

 (1) Kindlustusandja võib teha tehinguid ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendava väärtpaberiga (edaspidi tuletisväärtpaber) üksnes kindlustusandja vara väärtuse kõikumistest tuleneva riski maandamiseks ning järgmiste tingimuste täitmise korral:
 1) isik, kellega tehing tehakse, on krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja;
 2) tagatud on tuletisväärtpaberi väärtuse objektiivne hindamine.

 (2) Kindlustusandja ei või:
 1) välja anda müügiõigust tõendavat väärtpaberit (müügioptsioon);
 2) omandada või välja anda tuletisväärtpaberit, mille täitmine toob kaasa või võib kaasa tuua käesolevas seaduses seotud varadele või omavahenditele kehtestatud nõuete rikkumise;
 3) omandada või välja anda tuletisväärtpaberit, mille täitmine ei ole kaetud kindlustusandja vara hulka kuuluvate väärtpaberite või rahaga.

§ 44. Edasikindlustamise nõuded

 (1) Kahjukindlustusandja kõikide võimalike kohustuste summa ühe kindlustuslepingu alusel või sama kindlustuse objekti suhtes tohib ületada 10 protsenti kindlustusandja omavahenditest ainult juhul, kui kindlustusandja kohustuse täitmine seda protsenti ületavas osas on tagatud edasikindlustuslepinguga.

 (2) Elukindlustusandja kõikide võimalike kohustuste summa ühe kindlustuslepingu alusel või sama kindlustuse objekti suhtes tohib ületada 10 protsenti kindlustusandja omavahenditest ainult juhul, kui kindlustusandja kohustuse täitmine seda protsenti ületavas osas on tagatud edasikindlustuslepinguga.

 (3) Kindlustusandjal on keelatud sõlmida:
 1) kahjukindlustuses edasikindlustuslepinguid, mis on lepingupooltele siduvad kauemaks kui üheks aastaks või mille alusel edasikindlustusandjale edasikindlustusandjapoolsete kindlustusjuhtumi toimumise tõenäolisusest tulenevate kohustuste täitmiseks makstava edasikindlustuspreemia osa ei põhine üldtunnustatud kindlustusmatemaatilistel (aktuaarsetel) arvestuspõhimõtetel või kui need arvestuspõhimõtted eri aastatel oluliselt erinevad;
 2) elukindlustuses edasikindlustuslepinguid, mille alusel kindlustusjuhtumi toimumise tõenäolisusest või kindlustussummadest ja tagasiostusummadest tulenevate kohustuste jagamine lepingupoolte vahel ei põhine üldtunnustatud kindlustusmatemaatilistel (aktuaarsetel) arvestuspõhimõtetel või kui need arvestuspõhimõtted eri aastatel oluliselt erinevad.

§ 45. Kindlustusandja sisekontroll

 (1) Kindlustusandja moodustab sõltumatu sisekontrolliorgani (edaspidi sisekontroll), kes kontrollib kindlustusandja kogu tegevust, selle vastavust õigusaktidele ning headele tavadele.

 (2) Sisekontrolli ülesanne on igakülgselt kontrollida kindlustusandja tegevust. Sisekontroll esitab kindlustusandja nõukogule ja juhatusele igakuulise aruande eelmisel kuul avastatud puuduste kohta.

 (3) Sisekontrolli töötajate arv peab olema piisav sisekontrolli ülesannete täitmiseks. Sisekontrolli töötajad peavad vastama kindlustusandja juhatuse liikmele esitatavatele nõuetele.

 (4) Kindlustusandja juhatus tagab sisekontrollile vajalikud töötingimused ja kindlustusandja kohta kogu nõutud informatsiooni saamise.

 (5) Sisekontrolli töötajad on kohustatud neile kindlustusandja tegevuse kohta teatavaks saanud informatsiooni, mis viitab õiguserikkumisele või sellele, et kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole kaitstud, edastama viivitamata kirjalikult kindlustusandja nõukogule ja juhatusele ning Finantsinspektsioonile.

§ 46. Kindlustusandja sise-eeskirjad

  Kindlustusandja peab kehtestama juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis muu hulgas peavad kindlaks määrama:
 1) kindlustusandja huvide ning kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmete ja töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;
 2) kindlustusandjasisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;
 3) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ning õiguste delegeerimise;
 4) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks.
[RT I 2002, 105, 612 - jõust. 02.01.2003]

6. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS 

§ 47. Raamatupidamise korraldamine

  Kindlustusandja raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja kindlustusandja põhikirjast.

§ 48. Nõuded aruandlusele

 (1) Kindlustusandja majandusaastaks on kalendriaasta.

 (2) Rahandusminister kehtestab kindlustusandja:
 1) aruandluse sisu, vormi ja koostamise alused;
 2) aruandluse esitamise tähtajad.

 (3) Kindlustusandja raamatupidamise aastaaruandes ja vahearuandes peab kindlustustehniliste eraldiste õigsust kinnitav dokument olema kinnitatud aktuaari, elukindlustusega tegeleval kindlustusandjal vastutava aktuaari poolt.

 (4) Kindlustusandja peab esitama Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande seitsme tööpäeva jooksul, arvates majandusaasta aruande kinnitamisest, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.

 (5) Kindlustusandja on kohustatud avaldama oma majandusaasta bilansi ja kasumiaruande vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt aruande koostamise aasta 1. juuliks.

§ 49. Audiitorkontroll

 (1) Kindlustusandja majandusaasta aruanne peab olema kontrollitud audiitori poolt vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele.

 (2) Kindlustusandja audiitor peab olema nimetatud vähemalt kuus kuud enne majandusaasta lõppu.

 (3) Kindlustusandja nimetab audiitori Finantsinspektsiooni nõusolekul.

 (4) Finantsinspektsioon hindab audiitoreid, lähtudes enda käsutuses olevatest andmetest nende usaldusväärsuse, reputatsiooni, ettevalmistuse, kindlustusalaste kogemuste, varasema kindlustusalase auditeerimise kvaliteedi ning mahu kohta.

 (5) Audiitor peab Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama audiitorkontrolli käigus selgunud asjaoludest, mis ohustavad või võivad ohustada kindlustusandja maksejõulisust ja usaldusväärsust või viitavad võimalikule või toimunud õiguserikkumisele või võimalusele, et kindlustusvõtjate või kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud.

 (6) Kontrollimise põhjal annab audiitor lisaks kindlustusandja aastaaruandes öeldule oma arvamuse:
 1) kindlustusandja omavahendite vastavuse kohta õigusaktidele;
 2) kindlustusandja seotud vara vastavuse kohta õigusaktidele;
 3) sisekontrolli tegevuse kohta;
 4) kindlustustehniliste eraldiste arvutamise ja arvutamispõhimõtete õigsuse kohta;
 5) kindlustusandja infosüsteemide turvalisuse kohta.

 (7) Finantsinspektsioonile andmete edastamise nõudele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavaldamise kohustus.

7. peatükk ERIREŽIIM 

§ 50. Erirežiim

 (1) Erirežiim on kindlustusandja esindamiseks või tema tegevuseks kehtestatud tavalisest erinev kord, mille eesmärk on välja selgitada kindlustusandja tegevuse seadusega kooskõlla viimise võimalikkus ja tarvitusele võtta abinõud kindlustusvõtjate huvide kaitsmiseks.

 (2) Erirežiimi võib kehtestada, kui esineb asjaolusid, mis võimaldavad tegevusloa kehtetuks tunnistada, või kui on põhjendatud kahtlus, et selliseid asjaolusid võib esineda.

§ 51. Erirežiimi kehtestamine ja tähtaeg

 (1) Erirežiimi kehtestab Finantsinspektsiooni juhatus oma otsusega.

 (2) Erirežiimi võib kehtestada tähtajaga kuni kuus kuud.

 (3) Erirežiimi kehtestamise otsuses tuleb märkida:
 1) erirežiimi kehtestamise motiivid ja aeg;
 2) erirežiimi subjekti (kindlustusandja) võetud kohustuste täitmise kord erirežiimi ajal;
 3) erirežiimihaldur ning tema õigused ja kohustused, sealhulgas erirežiimihalduri poolt Finantsinspektsioonile perioodiliste aruannete esitamise tähtajad ja kord;
 4) muud erirežiimi kehtestamisel tähtsust omavad asjaolud.

 (4) Erirežiimi ajal on keelatud kindlustusandja poolt uute kindlustuslepingute sõlmimine ja olemasolevate pikendamine, kindlustussummade suurendamine ning hüvitiste väljamaksmine, kui erirežiimi kehtestamise otsuses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Otsus erirežiimi kehtestamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal. Otsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. Kaebuse esitamisest tuleb Finantsinspektsioonile kirjalikult teatada.

 (6) Teate erirežiimi kehtestamise kohta avaldab Finantsinspektsioon hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 52. Erirežiimihaldur

 (1) Erirežiimihaldur peab vastama käesoleva seadusega kindlustusandja juhatuse liikme suhtes kehtestatud nõuetele. Erirežiimihaldur ei tohi olla Finantsinspektsiooni teenistuja.

 (2) Finantsinspektsioon saadab erirežiimihalduri kohta viivitamatult teate kindlustusandja asukohajärgse äriregistri pidajale vastava kande tegemiseks, lisades erirežiimihalduri nime, isikukoodi ja elukoha.

 (3) Erirežiimihalduril on erirežiimi ajal kindlustusandja juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku õigused. Erirežiimi ajaks peatuvad kindlustusandja juhatuse, nõukogu, üldkoosoleku, prokuristi ja muu esindaja volitused, kui erirežiimi kehtestamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Erirežiimihalduril on õigus peatada kindlustusandja juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsuse täitmine.

 (4) Erirežiimihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast enda määramist:
 1) paigutama kindlustusandja asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate erirežiimihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused kindlustusandja nimel tehinguid sooritada on peatunud;
 2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kindlustusandja asukoha ja filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama neid teateid nelja nädala jooksul kord nädalas.

 (5) Erirežiimihaldur võib kindlustusandja kindlustusportfelli või osa sellest üle anda teisele kindlustusandjale. Kindlustusportfelli või selle osa üleandmisele kindlustusandja erirežiimi ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 57 lõiget 2.

 (6) Isik, kellele erirežiim on määratud, kannab erirežiimihalduri tasustamise kulud. Erirežiimihalduri kuutöötasu suurus määratakse erirežiimi kehtestamise otsuses. Erirežiimihalduri tasu peab olema vastavuses tema töö iseloomu ja mahuga.

 (7) Erirežiimihaldur on kohustatud oma tegevuses lähtuma eelkõige kindlustusvõtjate, kindlustatute ja võlausaldajate ning seejärel kindlustusandja huvidest. Erirežiimi ajal tehtud tehingud ei kuulu pankrotimenetluse käigus tagasivõitmisele.

 (8) Erirežiimihaldur on kohustatud lisaks erirežiimi otsusega kehtestatud tegevusaruannetele esitama Finantsinspektsioonile kõik viimase poolt nõutud andmed ja dokumendid.

§ 53. Erirežiimi lõppemine

 (1) Finantsinspektsioon peab tegema erirežiimihalduri esitatud tegevusaruannete, andmete ja dokumentide alusel otsuse, kas erirežiimi subjekt suudab tegevust jätkata või tuleb tema tegevusluba osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada või tema tegevus ümber korraldada.

 (2) Kui kindlustusandja vara erirežiimi ajal väheneb nullini, siis kindlustusandja lõpetatakse.

 (3) Erirežiim lõpeb tähtaja saabumisel või erirežiimi lõpetamisel Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega, samuti siis, kui kohus teeb määruse kindlustusandja pankrotimenetluse algatamise või otsuse kindlustusandja sundlõpetamise kohta.

8. peatükk KINDLUSTUSANDJA ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE, LÕPETAMINE JA PANKROT NING KINDLUSTUSPORTFELLI ÜLEANDMINE 

§ 54. Kindlustusandja ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

 (1) Kindlustusandja võib ühineda ainult kindlustusandjaga. Ühineva kindlustusandja tegevusluba lõpeb kindlustusandjate ühinemisel.

 (2) Kui kindlustusandjad ühinevad uue äriühingu asutamise teel, lõpevad kõigi ühinevate kindlustusandjate tegevusload.

 (3) Kindlustusandjate ühinemiseks on vaja Finantsinspektsiooni luba. Finantsinspektsioon annab loa kindlustusandjate ühinemiseks, kui kõigi ühinemises osalevate kindlustusandjate, kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud ning kindlustustehnilised eraldised vastavad nõuetele.

 (4) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav kindlustusandja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul esitavad ühinevad kindlustusandjad ühiselt Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste dokumentidega:
 1) ühinemisleping või selle ametlikult kinnitatud ärakiri;
 2) ühinemisaruanne;
 3) ühinemisotsused;
 4) audiitori aruanne;
 5) kolme esimese aasta tegevuskava;
 6) kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri ning käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud dokumendid.

 (5) Kindlustusandjate ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise otsuse teeb Finantsinspektsiooni juhatus 30 kalendripäeva jooksul, arvates vastava taotluse laekumisest.

 (6) Kindlustusandjale ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut.

 (7) Ühinevad kindlustusandjad peavad teatama ühinemisloa saamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitatakse kohe pärast ühinemisteate avaldamist ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

 (8) Kindlustusandja jagunemine on keelatud.

 (9) Kindlustusandja ümberkujundamine teist liiki äriühinguks on keelatud.

§ 55. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

 (1) Kindlustusandjate ühinemise leping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

 (2) Kindlustusandjate ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne. Ühinemisaruande aluseks ei tohi olla bilanss, mis on koostatud varem kui üks kuu enne ühinemisaruande koostamist.

§ 56. Ühinemisest teatamine

  Kindlustusandja ühinemisest ning uue kindlustusandja tegevuse alustamisest teatab kindlustusandja pärast äriregistrisse vastava kande tegemist seitsme päeva jooksul vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 57. Kindlustusportfelli üleandmine

 (1) Kindlustusandja võib kogu oma kindlustusportfelli või osa sellest üle anda teisele kindlustusandjale.

 (2) Kindlustusportfelli üleandmise ja vastuvõtmise otsustab kindlustusandja üldkoosolek või pankrotihaldur.

 (3) Kindlustusportfell võidakse üle anda ka erirežiimi või kindlustusandja likvideerimismenetluse käigus.

 (4) Kindlustusportfelli üleandmiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse kindlustusportfelli üleandja ja vastuvõtja õigused ja kohustused. Leping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega ega kahjustada kindlustusvõtjate ja kindlustatute huve.

 (5) Kindlustusportfelli üleandmiseks sõlmitud leping jõustub alates sellega nõustumise otsuse tegemisest Finantsinspektsiooni juhatuse poolt, kui lepingus eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Finantsinspektsiooni juhatus peab lepinguga nõustumise otsustama kümne tööpäeva jooksul, arvates lepingu esitamise päevast.

 (6) Kindlustusportfelli üleandmisest on kindlustusandjad kohustatud kindlustusvõtjaid teavitama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Finantsinspektsioon võib nõuda teate uuesti avaldamist, kui selle avaldamise koht, viis või sisu ei taganud kindlustusvõtjate ning kindlustatute õiget ja ammendavat teavitamist.

 (7) Kindlustusvõtja võib kolme kuu jooksul, arvates üleandmislepingu sõlmimisest, teisele kindlustusandjale üleantud kindlustuslepingu lõpetada, kusjuures tal on õigus tagasi saada sissemaksed, millest on maha arvatud asjaajamiskulud, makstud hüvitised ja see osa kindlustusmaksest, mis vastab möödunud kindlustusperioodile.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 7 ei rakendata kindlustusportfelli üleandmisel elukindlustusandja erirežiimi ajal tingimusel, et kindlustusvõtja on kirjalikult nõustunud lepingu üleandmise tingimustega. Lepingu üleandmise tingimustega nõustumiseks on kindlustusvõtjal aega 30 päeva, arvates vastava pakkumise saamisest kindlustusportfelli ülevõtjalt. Kindlustusportfelli ülevõtja pakkumisega mittenõustumise korral lepingut üle ei anta.

§ 58. Kindlustusandja lõpetamine

 (1) Kindlustusandja lõpetamine võib toimuda seaduses ja põhikirjas ettenähtud alustel Finantsinspektsiooni juhatuse loal. Kui Finantsinspektsiooni juhatus annab loa kindlustusandja lõpetamiseks, lõpevad loa andmise päeval kindlustusandja kõik tegevusload.

 (2) Kindlustusandja võib lõpetamise otsuse teha alles pärast seda, kui ta on kindlustusportfelli kehtestatud korras üle andnud või kindlustuslepingud lõpetanud või täitnud kõik kindlustuslepingutest tulenevad kohustused.

 (3) Kindlustusandja tuleb lõpetada, kui tal on omavahendeid käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja § 37 lõikes 2 sätestatust vähem ja ta ei ole suutnud neid Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks vajaliku määrani suurendada.

§ 59. Kindlustusandja sundlõpetamine

 (1) Kohus võib otsustada kindlustusandja sundlõpetamise. Sundlõpetamise otsuse tegemise päeval lõpevad kindlustusandja kõik tegevusload.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega määratakse kindlustusandja likvideerijad, nende tasustamise kord ja tasu suurus. Otsuse kindlustusandja sundlõpetamise kohta koos likvideerijate nimede, elukohtade, isikukoodide ja allkirjanäidistega saadab kohus äriregistrile kande tegemiseks.

 (3) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm kindlustusalal kogemusi omavat ja juriidilise kõrgharidusega isikut, kes peavad vastama kindlustusandja juhatuse liikme suhtes kehtestatud nõuetele.

 (4) Kindlustuslepingute sõlmimine ja pikendamine lõpetatakse sundlõpetamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (5) Likvideerijad võivad kindlustusandja kindlustusportfelli või osa sellest üle anda teisele kindlustusandjale. Kindlustusportfelli või selle osa üleandmisele käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ei kohaldata käesoleva seaduse § 57 lõiget 2.

 (6) Kindlustusandja sundlõpetamisel antakse esmajärjekorras üle pikaajalise elu- või pensionikindlustuse portfell ning kohustusliku kindlustuse portfell.

§ 60. Kindlustusandja pankrotimenetluse või sundlõpetamise algatamine

  Kindlustusandja pankrotimenetluse või sundlõpetamise võib algatada ainult järgmiste isikute või organite avalduse alusel:
 1) Finantsinspektsiooni juhatus;
 2) likvideerimiskomisjon.

§ 61. Pankrotiavalduse esitamine kindlustusandja suhtes

 (1) Finantsinspektsioon esitab kindlustusandja suhtes pankrotiavalduse juhul, kui kindlustusandja varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks või kindlustustehniliste eraldiste katteks ning kindlustusportfelli üleandmine teis(t)ele kindlustusandja(te)le ei ole võimalik. Muudel juhtudel lähtutakse kindlustusandja suhtes pankrotiavalduse esitamisel äriseadustiku §-st 373.

 (2) Kindlustusandja suhtes pankrotihoiatust ei esitata.

 (3) Kindlustusandja pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus kolme päeva jooksul, arvates pankrotiavalduse esitamisest.

§ 62. Ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri määramine

 (1) Kindlustusandja ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri nimetab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul. Kindlustusandja pankrotihalduri kinnitamisel ei rakendata pankrotiseaduse ( RT 1992, 31, 403 ; RT I 1997, 18, 302 ; 1998, 2, 46 ; 36/37, 552 ; 1999, 10, 155 ; 2000, 13, 93 ) §-s 30 sätestatut.

 (2) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamissoovi esitamisest kohtule teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette. Pankrotihaldur esitab oma tegevuse aruande Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul pärast vabastamist.

 (3) Kohus vabastab pankrotihalduri Finantsinspektsiooni, pankrotitoimkonna või garantiifondi ettepanekul, kui pankrotihaldur on kaotanud Finantsinspektsiooni, pankrotitoimkonna või garantiifondi usalduse.

§ 63. Pankrotihalduri kohustused

  Pankrotihaldur on kohustatud kohe esitama Finantsinspektsioonile ja garantiifondile nõutud andmed ning võimaldama tutvuda kindlustusandja kogu pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga.

§ 64. Pankrotitoimkond

 (1) Kindlustusandja pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Finantsinspektsiooni nimetatud isik.

 (2) Kindlustusandja pankrotitoimkonna nimetab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.

 (3) Kindlustusandja pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 27 sätestatut.

§ 65. Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded

 (1) Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded, mis pankrotihaldurile ei ole esitatud määratud tähtaja jooksul, tehakse kindlaks ja loetakse kaitstuks kindlustusandja dokumentide alusel.

 (2) Kindlustuslepingud lõpevad pankrotiotsuse tegemise päeval.

 (3) Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras, pankrotiseaduse § 86 lõikes 1 sätestatud nõuete rahuldamise järkudest eespool.

 (4) Kindlustustehnilisele eraldisele vastava seotud vara arvel rahuldatakse esmalt vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad nõuded, siis teistest kindlustuslepingutest tulenevad nõuded ja vara piisavuse korral ka muud nõuded.

9. peatükk KINDLUSTUSVAHENDAJAD 

§ 66. Kindlustusvahendajad

 (1) Kindlustusvahendajad on kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid.

 (2) Kindlustusandja võib kasutada ainult selliste kindlustusvahendajate teenust, kellel on õigus kindlustusvahenduseks käesoleva seaduse alusel.

 (3) Kindlustusmaakleri ärinimes peab sisalduma sõna «kindlustusmaakler». Sõna «kindlustusmaakler», selle tuletisi või võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada vaid kindlustusmaakler. Käesoleva lõike teises lauses sätestatu ei laiene mittetulundusühingutele.

 (4) Kui kindlustuslepingute vahendamine on kindlustusagendi kõrvaltegevus, ei kohaldata tema ärinime suhtes käesoleva seaduse § 3 lõiget 1.

 (5) Kindlustusmaaklerite ja tema esindajate ning elukindlustuslepinguid vahendavate füüsilisest isikust kindlustusagentide ja elukindlustuslepinguid vahendavate juriidilisest isikust kindlustusagentide esindajate kohta peab Finantsinspektsioon rahandusministri kehtestatud korras kindlustusvahendajate nimekirja (edaspidi nimekiri).

 (6) Kindlustusvahendaja peab Finantsinspektsioonile esitama aruandeid rahandusministri kehtestatud vormis ja tähtaegadel.
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 01.06.2002]

§ 67. Kindlustusmaakler

 (1) Kindlustusmaakler viib omavahel kokku kindlustusandja ja kindlustuslepingut sõlmida sooviva isiku, samuti kindlustusandja ja edasikindlustusandja. Kindlustusmaakler tegutseb kindlustusvõtja huvides. Kindlustusmaaklerina võib tegutseda vaid käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastav äriühing.

 (2) Kindlustusmaakleri minimaalne osa- või aktsiakapital peab olema 500 000 krooni. Kui kindlustusmaakler kogub kindlustusvõtjatelt kindlustusmakseid, peab minimaalne osa- või aktsiakapital olema 1 000 000 krooni.

 (3) Kindlustusmaakleri juhatuse liikmel peab olema akadeemiline kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus, kindlustuse või muu finantsteenuse alase töö kogemus ning laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon. Kindlustusmaakleri juhatuse liikmeks ei tohi olla:
 1) isik, kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või äriühingule antud tegevusloa lõpetamise või kehtetuks tunnistamise riigi- või järelevalveasutuse algatusel;
 2) isik, kellel on ärikeeld või kelle varasem tegevus viimase viie aasta jooksul äriühingu juhina on näidanud tema suutmatust korraldada äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud.

 (4) Kindlustusmaakleri juhatuse liige ei või olla kindlustusmaakleri nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, pankrotivõlgnik või viimase juhatuse või nõukogu liige.

 (5) Kindlustusmaakleril peab olema käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastav kehtiv vastutuskindlustuse leping.

 (6) Kindlustusmaakler peab teavitama klienti kindlustusandjast, kelles ta omab olulist osalust, samuti kindlustusandjast või kindlustusandja emaettevõtjast, kes otseselt või kaudselt omab kümne või enama protsendi ulatuses tema aktsiaid, osasid või aktsiate või osadega määratud hääli või muud õigust, mis annab samasuguse võimaluse mõjutada kindlustusmaakleri juhtimist.

 (7) Kindlustusmaakler võib tegelda ainult kindlustusmaakleri tegevusega ja Finantsinspektsiooni loal ka muu tegevusega ning käesoleva seaduse § 671 lõikes 3 sätestatud kindlustusalase väljaõppe korraldamisega.

 (8) Kindlustusmaakler peab:
 1) välja selgitama kliendi kindlustushuvi;
 2) teavitama klienti kindlustuslepingu võimalikest variantidest;
 3) teavitama klienti enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimustest, sealhulgas kindlustusmaksetest ning lepinguga seotud piirangutest ja välistustest;
 4) teavitama klienti hüvitamise põhimõtetest kindlustusjuhtumi toimumisel, sealhulgas sellest, millisele kohtule võib kindlustuslepingu alusel esitada kindlustushüvitise nõude;
 5) soovitama kliendile kindlustuslepingut, mis vastab tema kindlustushuvile;
 6) konsulteerima klienti muudes kindlustusega seotud küsimustes.

 (9) Kindlustusmaakler tohib vahendada vaid sellise kindlustusandja kindlustuslepingu sõlmimist, kellel on õigus kindlustustegevuseks Eestis. Samuti tohib kindlustusmaakler vahendada Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Vabakaubandusühenduse liikmesriigi pädeva organi poolt antud tegevusloa alusel tegutseva kindlustusandja kindlustuslepingu sõlmimist, välja arvatud sellise kindlustuslepingu sõlmimist, mille kindlustusandja peab Eesti seaduse kohaselt olema kohustusliku kindlustuse garantiifondi liige.
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 01.06.2002]

§ 671. Kindlustusmaakleri esindaja

 (1) Kindlustusmaakleri esindaja on füüsiline isik, kes kindlustusmaakleri nimel ja tema volitatud esindajana teeb kindlustusvõtjaga tehinguid. Kindlustusmaakleri esindaja peab esitama kliendile käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 nimetatud tunnistuse.

 (2) Kindlustusmaakleri esindajal peab olema töökogemus kindlustuse või muu finantsteenuse valdkonnas, laitmatu reputatsioon ning kindlustusalane väljaõpe.

 (3) Kindlustusalase väljaõppena käsitatakse õppeasutuse, kindlustusandja, kindlustusmaakleri või muu pädeva isiku korraldatud tööalast koolitust täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) tähenduses. Väljaõpet tõendab koolituse korraldaja poolt koolituse edukalt läbinud füüsilisele isikule antud nimeline dokument, kus on muuhulgas näidatud koolituse aeg.

 (4) Kindlustusmaakler tagab oma esindajale kindlustusalase väljaõppe vähemalt iga 12 kuu järel.
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 01.06.2002]

§ 672. Kindlustusmaakleri vastutuskindlustusleping

  Tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kindlustusmaakler sõlmima kohustusliku vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
 1) kindlustusjuhtum on kindlustusmaakleri või kindlustusmaakleri esindaja tegevusega seoses oma kliendile, välja arvatud kindlustusandjale, otsese varalise kahju tekitamine. Kutsekohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
 2) kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 3 000 000 krooni
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 01.06.2002]

§ 68. Kindlustusmaakleri ja tema esindaja nimekirja kandmine

 (1) Kindlustusmaakler ja tema esindaja peavad olema kantud nimekirja.

 (2) Finantsinspektsioon väljastab nimekirja kantud kindlustusmaaklerile ja kindlustusmaakleri esindajale tunnistuse nimekirja kandmise kohta. Nimekiri avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel.

 (3) Kindlustusmaakleri ja tema esindaja nimekirja kandmiseks esitab kindlustusmaakler Finantsinspektsioonile:
 1) avalduse;
 2) oma põhikirja;
 3) äriregistri registrikaardi ärakirja;
 4) andmed aktsionäride või osanike kohta: juriidilise isiku kohta ärinime ja registrikoodi ning füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanime ning isikukoodi;
 5) andmed kindlustusandja kohta, kelles ta omab olulist osalust: kindlustusandja ärinime ning osaluse suuruse;
 6) käesoleva lõike punktis 10 nimetatud andmed kindlustusmaakleri juhatuse liikme kohta ja kinnituse selle kohta, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema juhatuse liikmeks olemise õiguse;
 7) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sõlmitud kehtiva kindlustusmaakleri vastutuskindlustuslepingu ärakirja;
 8) dokumendi, mis tõendab füüsilise isiku õigust esindada kindlustusmaaklerit;
 9) dokumendi, mis tõendab füüsilise isiku kindlustusalast väljaõpet;
 10) andmed füüsilise isiku kohta, mis sisaldavad ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ning olemasolu korral telefoninumbrit või elektroonilise posti aadressi, hariduse kirjeldust ning viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu. Andmete õigsust kinnitab füüsiline isik oma allkirjaga;
 11) kviitungi riigilõivu tasumise kohta.

 (4) Kindlustusmaakleri poolt nimekirja täiendava kande tegemiseks või olemasoleva kande muutmiseks avalduse esitamisel riigilõivu ei tasuta.

 (5) Kindlustusmaakleri esindaja lisamiseks nimekirja esitab kindlustusmaakler Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 8-10 nimetatud dokumendid ja andmed.

 (6) Kindlustusmaaklerit ei kanta nimekirja või ta kustutatakse nimekirjast, kui:
 1) ta rikub käesoleva seaduse § 67 lõikes 7 sätestatut;
 2) tema juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 3) tema osa- või aktsiakapital ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) tal puudub kehtiv ja käesoleva seaduse tingimustele vastav vastutuskindlustusleping;
 5) ta rikub käesolevat seadust või kindlustusvõtjate või kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud.

 (7) Kindlustusmaakleri esindajat ei kanta nimekirja või ta kustutatakse nimekirjast, kui:
 1) ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) ta on rikkunud käesolevat seadust;
 3) tal ei ole nõutavat väljaõpet;
 4) tema kustutamist nimekirjast on taotlenud kindlustusmaakler.

 (8) Kindlustusmaakler ja tema esindaja kustutatakse nimekirjast kindlustusmaakleri lõppemise korral.

 (9) Kindlustusmaakler on kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni kõigist käesoleva seaduse alusel Finantsinspektsioonile esitatud andmete muutumisest kümne tööpäeva jooksul.
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 01.06.2002]

§ 69. Kindlustusagent

 (1) Kindlustusagent esindab püsivalt kindlustusandjat kindlustuslepingu sõlmimisel sellekohase volituse alusel.

 (2) Kindlustusagendi juhatuse liige peab vastama käesoleva seaduse § 67 lõikes 3 sätestatud tingimustele ning ta ei tohi olla kindlustusagendi nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, pankrotivõlgnik või viimase juhatuse või nõukogu liige.

 (3) Kui kindlustuslepingute vahendamine on kindlustusagendi kõrvaltegevus, ei kohaldata tema juhatuse liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusi.

 (4) Kindlustusagent peab teavitama klienti:
 1) kindlustusandjatest, keda tal on õigus esindada, ning iga kindlustusandja vahendatavate lepingute liikidest;
 2) kindlustuslepingu võimalikest variantidest;
 3) enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimustest, sealhulgas kindlustusmaksetest, ning lepinguga seotud piirangutest ja välistustest;
 4) hüvitamise korrast kindlustusjuhtumi toimumisel.

 (5) Juriidilisest isikust kindlustusagent peab teavitama klienti kindlustusandjast, kelles ta omab olulist osalust, samuti kindlustusandjast või kindlustusandja emaettevõtjast, kes otseselt või kaudselt omab kümne või enama protsendi ulatuses tema aktsiaid, osasid või aktsiate või osadega määratud hääli või muud õigust, mis annab samasuguse võimaluse mõjutada juriidilisest isikust kindlustusagendi juhtimist.

 (6) Nimekirja kantud kindlustusagent ja kindlustusagendi esindaja peab esitama kliendile käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud tunnistuse.

 (7) Kindlustusagent tohib vahendada vaid nende kindlustusandjate kindlustuslepingute sõlmimist, kellel on õigus kindlustustegevuseks Eestis.

 (8) Füüsilisest isikust kindlustusagent ja juriidilisest isikust kindlustusagendi, kelle põhitegevus on kindlustuslepingute vahendamine, füüsilisest isikust esindaja peavad vastama käesoleva seaduse § 671 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud füüsiline isik on kohustatud läbima kindlustusalase väljaõppe vähemalt iga 12 kuu järel.

 (10) Kui kindlustuslepingute vahendamine on juriidilisest isikust kindlustusagendi kõrvaltegevus, siis peab teda esindav füüsiline isik, kes otseselt vahendab kindlustuslepingu sõlmimist, omama kindlustusalast väljaõpet. Väljaõppe on kohustatud tagama kindlustusandja, kelle volituse alusel kindlustusagent tegutseb.

 (11) Kindlustusandja töötajat ega juhtorgani liiget ei käsitata käesoleva seaduse tähenduses kindlustusagendina.
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 01.06.2002]

§ 70. Kindlustusagendi nimekirja kandmine

 (1) Elukindlustuslepinguid vahendav füüsilisest isikust kindlustusagent, samuti elukindlustuslepinguid vahendav juriidilisest isikust kindlustusagenti (edaspidi käesolevas paragrahvis juriidilisest isikust kindlustusagent) esindav füüsiline isik peab olema kantud nimekirja.

 (2) Finantsinspektsioon väljastab nimekirja kantud kindlustusagendile ja kindlustusagendi esindajale tunnistuse nimekirja kandmise kohta. Nimekiri avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute nimekirja kandmiseks esitavad vastavalt kindlustusandja või juriidilisest isikust kindlustusagent Finantsinspektsioonile:
 1) avalduse;
 2) dokumendi, mis tõendab füüsilise isiku õigust esindada kindlustusandjat või juriidilisest isikust kindlustusagenti;
 3) dokumendi, mis tõendab füüsilise isiku kindlustusalast väljaõpet;
 4) andmed füüsilise isiku kohta, mis sisaldavad tema ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, isiku elukoha aadressi ning olemasolu korral telefoninumbrit ja elektroonilise posti aadressi, hariduse kirjeldust ning viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu. Andmete õigsust kinnitab füüsiline isik oma allkirjaga;
 5) ärakirja juriidilisest isikust kindlustusagendi äriregistri registrikaardist;
 6) andmed juriidilisest isikust kindlustusagendi aktsionäride või osanike kohta: juriidilise isiku kohta ärinime ja registrikoodi ning füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanime ning isikukoodi;
 7) andmed kindlustusandja kohta, kelles juriidilisest isikust kindlustusagent omab olulist osalust: kindlustusandja ärinime ning osaluse suuruse;
 8) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud andmed juriidilisest isikust kindlustusagendi juhatuse liikme kohta ja kinnituse selle kohta, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla juhatuse liige;
 9) kviitungi riigilõivu tasumise kohta.

 (4) Kindlustusandja või juriidilisest isikust kindlustusagendi poolt nimekirja täiendava kande tegemiseks või olemasoleva kande muutmiseks avalduse esitamisel riigilõivu ei tasuta.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei kanta nimekirja või ta kustutatakse nimekirjast, kui:
 1) ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) ta on rikkunud käesolevat seadust;
 3) tal ei ole nõutavat väljaõpet;
 4) tema kustutamist nimekirjast on taotlenud kindlustusandja või juriidilisest isikust kindlustusagent.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik kustutatakse nimekirjast käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud avalduse teinud kindlustusandja või juriidilisest isikust kindlustusagendi lõppemise korral.

 (7) Kindlustusandja või juriidilisest isikust kindlustusagent on kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni kõikide käesoleva seaduse alusel Finantsinspektsioonile esitatud andmete muutumisest kümne tööpäeva jooksul.
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 01.06.2002]

§ 71. Vara lahusus

 (1) Kindlustusvahendaja peab arvestust enda valduses oleva kindlustusvõtjate ja kindlustusandjate vara kohta.

 (2) Kindlustusvõtja poolt kindlustusagendile tasutud kindlustusmaksed loetakse tasutuks ja nad kuuluvad kindlustusandjale. Kindlustusandja poolt kindlustusagendile antud kindlustushüvitis loetakse kliendile tasutuks, alates raha kättesaamisest kliendi poolt .
[RT I 2002, 35, 215 - jõust. 01.06.2002]

§ 72. Kindlustusvahenduse eest makstav tasu

  Kindlustusvahendaja peab kindlustusvõtja nõudmisel avalikustama talle makstava komisjonitasu suuruse.

§ 73. Ärisaladuse hoidmine

  Kindlustusvahendaja võib avaldada seadusega või kliendi poolt lubatud andmeid.

§ 74. Kindlustusandja tegevus kindlustusvahendajana

  Kindlustusandja võib tegelda kindlustusvahendusega, välja arvatud tegevus kindlustusmaaklerina.

§ 75. Lloyd’si tegevus Eestis

 (1) Lloyd’s on käesoleva seaduse tähenduses ühing, mis moodustati 1871. aastal Ühendkuningriigis vastuvõetud Lloyd’si põhimääruse alusel.

 (2) Lloyd’s võib Eestis tegutseda, nimetades Eestisse esindaja, kes on volitatud esindama Lloyd’si ja kõiki tema liikmeid. Esindaja nimetamisest teavitab Lloyd’si esimees Finantsinspektsiooni ja esindaja kantakse kindlustusvahendajate nimekirja.

 (3) Lloyd’si suhtes ei rakendata käesoleva seaduse 5. ja 6. peatükis ning §-s 18 sätestatut. Lloyd’s võib tegutseda oma esindaja kaudu.

 (4) Lloyd’s peab Finantsinspektsioonile esitama:
 1) oma kindlustustegevust puudutavad koondaruanded, mis on esitatud välisriikide kindlustusjärelevalvetele;
 2) tõendid selle kohta, et eelmisel aastal on Lloyd’si liikmed täitnud kõiki asukohamaal finantsvahendite suhtes Lloyd’si kohta kehtivaid nõudeid;
 3) tõendid selle kohta, et tehniliste reservide moodustamine ja nende suurus on vastavuses tema suhtes kehtivate nõuetega. Tõendina käsitatakse selle riigi kindlustusjärelevalve antud dokumenti, kus Lloyd’s tegutseb;
 4) aruanded oma kindlustustegevuse kohta Eestis rahandusministri kehtestatud korras.

 (5) Lloyd’si teenuste pakkumine klientidele võib Eestis toimuda vaid tema nimetatud kindlustusagentide kaudu.

 (6) Lloyd’s esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindaja kindlustusvahendajate nimekirja kandmisel:
 1) tõendi selle kohta, et avalduse esitaja esindab Lloyd’si;
 2) kinnituse, et ta täidab käesoleva seaduse sätteid selle kohta, mis tingimustel võib toimuda tema kindlustustegevus Eestis;
 3) Eesti krediidiasutuse tõendi selle kohta, et ta on Eesti krediidiasutusse deponeerinud kokku 10 miljonit krooni ning teinud krediidiasutusele, kuhu deposiit paigutati, korralduse deponeeritud summat mis tahes isikule, kaasa arvatud Lloyd’s, mitte välja maksta ega üle kanda muul tingimusel kui Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.

 (7) Lloyd’s peab volitama Finantsinspektsiooni saama krediidiasutuselt, kuhu on paigutatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud deposiit, igal ajal deposiidilepingu kõikide dokumentide koopiaid ja teavet deponeeritud summa väljamakse, ülekandmise, arestimise või muude selle suhtes tehtud toimingute kohta.

 (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud deposiidi summa või osa sellest arestitakse, peab Lloyd’s 20 päeva jooksul deponeerima Eesti krediidiasutusse arestitud summaga võrdse summa.

 (9) Lloyd’si nimel sõlmitud kindlustuslepingust tulenevad teated ning nõuded võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajale.

 (10) Kui Lloyd’s ei järgi käesolevas paragrahvis sätestatut, võib Finantsinspektsiooni juhatuse otsusel kustutada tema agendid kindlustusvahendajate nimekirjast.
[RT I 2002, 35, 216 - jõust. 01.06.2002]

10. peatükk KINDLUSTUSTEGEVUSE JÄRELEVALVE 

§ 76. Kindlustustegevuse järelevalve

 (1) Järelevalvet kõigi kindlustustegevusega tegelevate isikute üle teostab Finantsinspektsioon. Kindlustustegevuse kontrollimise eesmärk on tagada kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvide ning õiguste kaitse.

 (2) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab kindlustustegevusega tegelevaid isikuid. Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet kindlustusandja sidusettevõtjate ning temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd, kuivõrd see on vajalik kindlustusandja kontrollimiseks.

 (3) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt kindlustustegevusega tegelevate isikute tegevust ja finantsseisundit aruandluse vahendusel, teostab vahetut kontrollimist ja täidab muid temale õigusaktiga pandud ülesandeid.

 (4) Kui kindlustusandja tütarettevõtja, sidusettevõtja või kontserni kuuluva ettevõtja kontrollimist Finantsinspektsioonile viimase soovitud ajal või ulatuses ei võimaldata, siis eeldatakse, et kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole piisavalt kaitstud käesoleva seaduse § 2 lõike 4 mõistes.

§ 77. (Kehtetu)

§ 78. Garantiifondi teavitamine

 (1) —(2) (Kehtetud)

 (3) Finantsinspektsioon teavitab kohustusliku kindlustuse garantiifondi funktsioone täitvat kindlustusandjat viivitamatult olukorrast, kus kohustusliku kindlustuse kindlustusandja finantsseisund võib põhjustada tema kohustuste ülevõtmise garantiifondi poolt.

§ 79. (Kehtetu)

§ 80. Finantsinspektsiooni õigused kontrollimisel

  Finantsinspektsioonil on kontrollimisel õigus:
 1) saada viivitamatult nõutud andmeid või dokumente koos kõigi täienduste, muudatuste ning lisadega;
 2) omada juurdepääsu kõigile kontrollitava andmebaasidele ning teha enda valitud andmekandjale koopiaid ja väljavõtteid kontrollimiseks vajaminevast informatsioonist või dokumentidest;
 3) saada kontrollimiseks vajalikud töötingimused kontrollitava isiku asukohas tööajal.

§ 81. Kontrollimise protseduur ja vormistamine

 (1) Finantsinspektsioon võib kontrollimisele kaasata teisi isikuid toiminguteks, mida ta vajalikuks peab.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus tellida ekspertiis või täiendav audiitorkontroll, kui tema hinnangul kindlustusandja aruanded on eksitavad, tegelikkusele mittevastavad või kui on tehtud tehinguid, mille tagajärjel võidakse tekitada või on tekitatud kindlustusandjale olulist kahju, või kui muud kindlustusandja järelevalveks olulised küsimused vajavad täiendavat selgitamist. Ekspertiisi või täiendava audiitorkontrolliga seotud kulud kannab Finantsinspektsioon.

 (3) Kindlustusandja juhatus on kohustatud määrama kontrollimise juurde oma esindaja, kes esitab kontrollijale tema ülesande täitmiseks vajalikke dokumente ja muud informatsiooni ning annab nende kohta selgitusi.

 (4) Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse kontrollakt, millele kirjutab (kirjutavad) alla kontrollija(d). Kontrollakt esitatakse Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse alusel kontrollitavale teadmiseks või kirjalike selgituste andmiseks. Selgituste andmiseks ettenähtud tähtaeg ei või olla lühem kui kümme tööpäeva.

§ 82. Tegevuskavast kinnipidamise kontrollimine

 (1) Finantsinspektsioon kontrollib tegevuskava järgimist kindlustusandja poolt.

 (2) Kui kindlustusandja ei järgi tegevuskava, võib Finantsinspektsioon nõuda selles muudatuste tegemist.

§ 83. Kindlustusandja juhtimisorganite kokkukutsumise erisused

 (1) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse kindlustusandja juhatuse või nõukogu koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad olulisele õiguserikkumisele või kindlustusvõtjate või kindlustatute huvide kahjustamisele.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda ettekirjutusega juhatuse või nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku päevakorra täiendamist oma ettepaneku kohaselt.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus saata kindlustusandja juhatuse või nõukogu koosolekule või aktsionäride üldkoosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

 (4) Kindlustusandja juhatus peab Finantsinspektsioonile üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala.

§ 84. Finantsinspektsiooni õigused kindlustusandja sõlmitud edasikindlustuslepingu suhtes

  Finantsinspektsioonil on õigus teha kindlustusandjale ettekirjutus tema sõlmitud edasikindlustuslepingu suhtes, kui selline leping võib kahjustada kindlustusvõtjate või kindlustatute huve või kindlustusandja finantsseisundit. Edasikindlustuse suhtes ei või teha ettekirjutust edasikindlustusandjale.

§ 85. (Kehtetu)

§ 86. Finantsinspektsiooni poolt teabe avaldamine

  Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel rahandusministri poolt kehtestatud ulatuses ja korras andmed kindlustusandjate, filiaalide, tütarettevõtjate, sidusettevõtjate ning samuti kindlustusvahendajate kohta.
[RT I 2002, 35, 216 - jõust. 01.06.2002]

§ 87. Finantsinspektsiooni õigusaktid ja toimingud

 (1) Finantsinspektsiooni juhatuse esimees annab teenistusalastes küsimustes käskkirju. Konkreetsete üksikjuhtude kohta teeb otsuseid ja ettekirjutusi Finantsinspektsiooni juhatus.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatud loa andmiseks, kooskõlastamiseks, erirežiimi kehtestamiseks ja muuks toiminguks, välja arvatud ettekirjutus, tehakse otsus.

 (3) Otsus tehakse 15 päeva jooksul pärast vastava taotluse saamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui otsust selle tähtaja jooksul ei tehta, tõlgendatakse seda vastavalt loa andmise, kooskõlastamise või nõusolekuna.

 (4) Otsuses peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) otsuse koostaja nimi ja ametikoht;
 2) otsuse tegemise kuupäev;
 3) otsuse saaja nimi ja asu- või elukoht;
 4) otsuse tegemise alus koos viitega õigusakti vastavale sättele;
 5) otsuse edasikaebamise kord;
 6) muud seaduses sätestatud andmed.

 (5) Ettekirjutuses peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse saaja nimi ja asu- või elukoht;
 4) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega õigusakti vastavale sättele;
 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 6) ettekirjutuse täitmata jätmisel kohaldatavad karistused;
 7) ettekirjutuse edasikaebamise kord.

 (6) Kui avastatakse kõrvalekaldumine õigusaktides sätestatust või kui kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid ei ole kaitstud, tuleb vastav ettekirjutus teha viivitamata.

§ 88. Finantsinspektsiooni otsuse või ettekirjutuse või muu toimingu peale kaebuse esitamine

 (1) --(5)(Kehtetu)

 (6) Finantsinspektsiooni juhatuse ettekirjutuse, otsuse või muu toimingu peale võib esitada halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul otsuse või ettekirjutuse saamise päevast arvates, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

11. peatükk VASTUTUS KÄESOLEVA SEADUSE VÕI SELLEST TULENEVATE ÕIGUSAKTIDE RIKKUMISE EEST 

§ 881. Tegelikkusele mittevastavate või eksitavate andmete, informatsiooni või reklaami avaldamine

 (1) Kindlustusandja töötaja, kindlustusmaakleri esindaja või kindlustusagendi poolt tegelikkusele mittevastavate või eksitavate andmete, informatsiooni või reklaami avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 882. Kohustusliku informatsiooni, aruande või muu dokumendi esitamata jätmine

 (1) Kindlustustegevuse seaduses või selle alusel antud õigusakti alusel ettenähtud kohustusliku informatsiooni, aruande või muu dokumendi esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või sellise informatsiooni, aruande või muu dokumendi sisult ebaõigena, puudulikuna või eksitavana esitamise või avaldamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 883. Kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse rikkumine

  Füüsilise isiku poolt kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu, välja arvatud liikluskindlustuslepingu sõlmimise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 884. Ebaseaduslik tegutsemine kindlustusmaaklerina

  Kindlustusvahendajate nimekirja kandmata juriidilise isiku poolt kindlustusmaaklerina tegutsemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 885. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 881–884 sätestatud süütegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) ning kriminaalmenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 881–884 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89-92. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

12. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 93-94. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 95. Seaduse rakendamine

 (1) Kui Eesti Vabariik võetakse vastu Euroopa Liidu liikmeks, võib Eestis kindlustusandjana tegutseda isik, kellele on kindlustustegevuseks tegevusloa andnud Euroopa Liidu liikmesriigi pädev organ.

 (2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevuslitsentsi omavatel kindlustusandjatel tuleb oma tegevus käesoleva seadusega vastavusse viia, arvestades järgmisi erisusi:
 1) kindlustusandjate ja -vahendajate põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesolevas seaduses sätestatuga kolme kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest;
 2) enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud kindlustusandja ühinemis- ja likvideerimismenetlused viiakse lõpule kooskõlas enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seaduste ja muude õigusaktidega;
 3) kindlustusandja, kes oli enne käesoleva seaduse jõustumist väljastanud eelisaktsiaid, peab sellised aktsiad vahetama eelisõiguseta nimeliste aktsiate vastu kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest;
 4) enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud kindlustusandjad on kohustatud nõukogu ja juhatuse koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud dokumendid Kindlustusinspektsioonile kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest;
 5) isiku suhtes, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vähemalt 12 kuud tegutsenud kindlustusandja tegevjuhi või juhatuse liikmena, ei kohaldata käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud hariduse nõuet;
 6) isik, kellele kuulub kindlustusandjas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Kindlustusinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal teenistuses oleva Kindlustusinspektsiooni peadirektori teenistustähtaeg loetakse möödunuks 2001. aasta 1. jaanuaril.

§ 96. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 20 lõige 7 jõustub Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui välislepinguga ei sätestata teisiti.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 66-70 jõustuvad 2001. aasta 1. augustil.

 (3) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. augustil.