Teksti suurus:

"Eesti vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni" kinnitamise kohta Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsioon Lisa 1. Eesti Päästeametile alluvad vabariikliku päästeteenistuse üksused ja struktuurid Lisa 2. Orienteeruvad ülalpidamiskulud Lisa 3. Riikliku Päästeameti hädaabikeskus Lisa 4. Tuletõrje ja päästetegevuse korraldamine maakonnas ja vabariiklikus linnas

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.12.2004
Avaldamismärge:

"Eesti vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni" kinnitamise kohta Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsioon Lisa 1. Eesti Päästeametile alluvad vabariikliku päästeteenistuse üksused ja struktuurid Lisa 2. Orienteeruvad ülalpidamiskulud Lisa 3. Riikliku Päästeameti hädaabikeskus Lisa 4. Tuletõrje ja päästetegevuse korraldamine maakonnas ja vabariiklikus linnas

Vastu võetud 04.12.1991 nr 256

"EESTI VABARIIGI ÜHTSE PÄÄSTETEENISTUSE KONTSEPTSIOONI" KINNITAMISE KOHTA

Vastu võetud 4. 12. 1991. a määrusega nr 256 (RT 0/0/0), jõustunud 4. 12. 1991.

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

28. 04. 1992 nr 131 ( RT 1992, 18, 264) 28. 04. 1992

25. 05. 1992 nr 159 ( RT 1992, 23, 328) 25. 05. 1992

3. 11. 1994 nr 409 (RT I 1994, 79, 1336) 1. 11. 1994

 

 

  Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b:

 

  Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsioon".

 

 

 

                 

 K I N N I T A T U D

 

EESTI VABARIIGI ÜHTSE PÄÄSTETEENISTUSE

KONTSEPTSIOON

 

I. ÜLDSÄTTED

 

  Eesti Vabariigi territooriumil või naaberregioonides võivad erakorralisi olukordi põhjustada:

 

  1. Radiatsioon ja mürkained:

 

  1) aatomielektrijaamade (Sosnovõi Bor, Ignalina, Loviisa) või  tuumaseadmete  (laevadel,  Paldiskis)  avariid  koos territooriumi radioaktiivse saastumisega;

 

  2)  paikkonna  radioaktiivne saastumine  radioaktiivsete isotoopide kaotsimineku, transpordivahendi avarii jms. korral;

 

  3) tuumaseadmetega kosmoseaparaadi allakukkumise tagajärjel tekkiv radioaktiivne saastumine;

 

  4)  tugevatoimeliste  mürkainete  (ammoniaak,  kloor, kontsentreeritud happed jm.) sattumine õhku keemiliselt ohtlike ettevõtete ja transpordivahendite avarii korral.

 

  2. Tulekahjud, plahvatused ja nende tagajärjed:

 

  1) tulekahjud linnades, asumites, ettevõtetes või veonduses, mis põhjustavad inimohvreid ning inimeste elu- ja tootmistegevuse pikaajalisi häireid;

 

  2) plahvatused elumajades või tootmishoonetes.

 

  3. Veondus ja kommunikatsioonid:

 

  1) lennuõnnetused;

 

  2) avariid ja katastroofid raudteel,  mille tagajärjel hukuvad inimesed või paikkond saastub naftasaaduste või muude kahjulike ainetega;

 

  3)  ujuvvahendite  avariid,  mis ohustavad  inimelusid, saastavad akvatooriumi naftasaaduste või muude looduskeskkonnale

kahjulike ainetega või tekitavad saastumise ohu;

 

  4) gaasijuhtmete avariid koos plahvatuse ja tulekahjuga;

 

  5) kommunaal- ja elektrivõrkude avariid, mis põhjustavad inimeste elu- ja tootmistegevuse häireid.

 

  4. Looduseõnnetused, epideemiad:

 

  1) orkaanid ja tormid tugevusega üle 12 palli (tuule kiirus üle 30 m/s);

 

  2) lumesajust ja tuisust, õhutemperatuuri järsust langusest (alla  25-30  kraadi  C),  kiilasjääst,  samuti  side- ning elektriliinide jäätumisest ja purunemisest tulenevad elu- ja tootmistegevuse häired;

 

  3) metsa- ja rabatulekahjud;

 

  4) üleujutused (Pärnu, Haapsalu, Paldiski, Tallinn, Võru, Narva, Tartu ja saared);

 

  5) epideemiad ja loomataudid;

 

  6) õnnetused siseveekogudel ja rannikumerel.

 

  5. Sõjalised ja poliitilised põhjused:

 

  1) tuumaraketi juhuslik väljatulistamine;

 

  2) tuumaraketi väljatulistamine kuritegeliku grupi poolt;

 

  3) tuumarelva kandva lennuki allakukkumine koos tuumapommi purunemisega ja võimaliku tuumaplahvatusega;

 

  4) avariid sõjaväeosades, -ladudes, -baasides;

 

  5) terroriaktid;

 

  6) sabotaazhiaktid, mis põhjustavad tehnogeenseid avariisid.

 

  Loetletust järeldub, et vabariigi ettevõtetes kasutatavad mürgised, plahvatusohtlikud ja radioaktiivsed ained ning ühendid,

ohtlikud  tehnoloogilised  seadmed,  naaberriikides  asuvad aatomielektrijaamad,  samuti võimalikud suured tulekahjud ja paljud  loodusnähtused võivad seada elanike elu ja tervise pidevasse ohtu või põhjustada inimeste ja ettevõtete elutegevuse pikaajalisi häireid.  Ka ei välista Eesti territooriumi asukoht teiste  riikide relvade või relvajõudude  toimet  vabariigi elanikkonnale.

 

  Riigi  kohustuseks on kaitsta ja abistada kõiki Eesti Vabariigi elanikke, sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest jm. teguritest loetletud rahu- ja sõjaaegsetest ohtudest põhjustatud erakorralistes olukordades.

 

  Arvestades kaitse korraldamise rahvusvahelisi ja kohalikke kogemusi, luuakse kõigi elanike, ettevõtete ja asutuste kaitse süsteem - Eesti Vabariigi kodanikukaitse.

 

 

II. KODANIKUKAITSE ÜLESEHITUS JA ÜLESANDED

 

  Eesti Vabariigi kodanikukaitse on üldriiklik süsteem, mis koosneb:

 

  1) haldusterritooriumidel, ettevõtetes, asutustes ja muudes organisatsioonides seaduste ja muude normatiivaktidega ettenähtud

korras  moodustatud kodanikukaitse juhtimisstruktuuridest  ja enesekaitse tegevkondadest;

 

  2) ametkondlikest ja territoriaalsetest päästeteenistustest;

 

  3) otseselt Eesti Päästeametile alluvatest päästeüksustest.

 

  Kodanikukaitse põhilised ülesanded on:

 

  1) selgitada välja, millised erakorralised olukorrad võivad tekkida konkreetses kohas, nende põhjustajad ning ohustatud territoorium.  Koostada  tegutsemiskavad  kõigi  võimalike erakorraliste olukordade puhuks;

 

  2) valmistada vabariigi elanikke ja kodanikukaitse juhte ette tegutsemiseks erakorralises olukorras;

 

  3)  korraldada  elanike  kaitse viiside  ja  vahendite ettevalmistamine ning tagada nende rakendamine  erakorralise olukorra tekkimisel;

 

  4) moodustada ja hoida pidevas valmisolekus kodanikukaitse juhtorganid, tegevkonnad ja päästeväeosad; tagada inimestele abi andmine ning õnnetustest tulenevate elu- ja heaolu häirivate asjaolude kiire kõrvaldamine;

 

  5)  korraldada  kodanikukaitse  süsteemi  varustamine kodanikukaitse erivarustusega; luua vajalikud mõõte-, häireinfo- ja sidesüsteemid.

 

  Eesti Vabariigi kodanikukaitse süsteemi tegevuse aluseks on Eesti  Vabariigi kodanikukaitseseadus ja vabariigi valitsuse määrused.

 

III. JUHTIMINE JA ORGANISATSIOON

 

  Eesti  Vabariigi  kodanikukaitse süsteemi  juhib  Eesti Vabariigi Valitsuse esimees vabariigi valitsuse moodustatava kodanikukaitse komisjoni (erakorraliste olukordade komisjoni) ja Eesti Päästeameti kaudu.

 

  Eesti Päästeamet asutati kodanikukaitse korraldamiseks ja ühtse riikliku poliitika teostamiseks selles valdkonnas.

 

  Esimesel etapil moodustati Eesti Päästeamet Eesti Vabariigi Tsiviilkaitse Staabi baasil. Sel etapil koordineerib ta vabariigi päästeteenistuse jõudude omavahelist koostööd ning moodustab koos Eesti  Tuletõrjeameti  ja Eesti  Vetelpäästeühinguga  ühised juhtimis- ja muud struktuurid.

 

  Teisel  etapil  võib Eesti  Päästeamet  ühineda  Eesti Tuletõrjeameti  ja  Eesti Vetelpäästeühinguga ühtseks  Eesti Vabariigi Riiklikuks Päästeametiks.

 

  Eesti Päästeameti põhiülesanded on:

 

  1. Erakorralises olukorras:

 

   1)  teabe  edastamine  erakorralise  olukorra  kohta, luureandmete kogumine ja nende töötlemise korraldamine;

 

  2)  erakorralisest  olukorrast  tulenevate  tagajärgede likvideerimine ja kannatanuile abi andmine;

 

  3) vajalike jõudude ja vahendite operatiivne kaasamine ja nende efektiivse kasutamise tagamine.  Rakendatavate jõudude omavahelise koostöö koordineerimine;

 

  4) materiaal-tehniliste reservide ja inimeste elutegevust tagavate varude ratsionaalse kasutamise korraldamine;

 

  5)   vabariigi  valitsuse  kodanikukaitse  komisjoni (erakorraliste olukordade komisjoni) tegevuse tagamine.

 

  2. Tavaolukorras:

 

  1) vabariigi majanduses lubatud riskitegureid arvestavate teaduslike, organisatsiooniliste ja majanduslike kontseptsioonide väljatöötamise korraldamine;

 

  2) esmaste meetmete süsteemi väljatöötamise korraldamine avariide ja katastroofide vältimiseks potentsiaalselt ohtlikes ettevõtetes ja võimaliku kahju vähendamiseks loodusõnnetuste korral, samuti vastava kontrolli sisseseadmine;

 

 

  3) elanike ohutust, tehnika- ja transpordivahendite ning tööstusettevõtete  ekspluatatsioonikindlust,  ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide, maa- ja linnavalitsuste erakorralistes  olukordades  tegutsemise  valmidust  tagavate plaanide ja programmide väljatöötamise koordineerimine;

 

  4) erakorralistes olukordades tegutsemise ühtse vabariikliku päästesüsteemi  moodustamine,  nimetatud  süsteemi  kuuluvate juhtorganite, tegevkondade, päästeüksuste ja -vahendite arendamine ja   täiustamine,   nende   organisatsiooniliste  vormide, ettevalmistamise  meetodite  ja  omavahelise  koostöö korra kindlaksmääramine;

 

  5)  ühtse  teadus- ja  tehnikapoliitika  väljatöötamise korraldamine,  et  tagada sellise  uue  tehnika,  seadmete, mehhanismide ja materjalide tootmine ja ostmine, mis võimaldaksid tõhusalt  teha pääste-,  avarii- ja taastamistöid,  arendada tehnogeensete  ja loodusnähtuste  vaatluse  kontrollsüsteemi, kaitsta elanikke ja tagada inimeste elutegevus erakorralistes olukordades;

 

  6)   koostöö  korraldamine  naaberriikide  vastavate struktuuridega;

 

  7) kodanikukaitsealase väljaõppe korraldamine;

 

  8) elanike kaitse viiside väljaarendamine ja materiaalne kindlustamine;

 

  9)  Eesti Vabariigi Valitsuse kodanikukaitse  komisjoni (erakorraliste  olukordade  komisjoni)  otsuste  täitmise kontrollimine.

 

  Maakondades ja vabariiklikes linnades luuakse  kohaliku omavalitsuse juurde munitsipaalpäästeamet. Munitsipaalpäästeamet juhib  päästealast  tegevust  vastaval  haldusterritooriumil, kaasates selleks tuletõrje-, tsiviilkaitse- ja vetelpäästejõud ning  -vahendid  ja moodustades vajalikke  uusi  struktuure (hädaabikeskus, meditsiinilised kiirreageerimisbrigaadid jne.).

 

  Erakorralistes olukordades tegutsemise üldiste põhimõtete, kodanikukaitse arendamise perspektiivsuundade, eelseisvate tööde ja ürituste plaani, järgmise aasta eelarve ja muude probleemide läbivaatamiseks ja esitamiseks moodustatakse vabariigi  valitsuse,  maakondade  ja  vabariiklike  linnade kodanikukaitse komisjonid (erakorraliste olukordade komisjonid).

 

  Haldusterritooriumil erakorralise olukorra tekkimise korral on nimetatud komisjon vajaduse korral pääste- ja avariitööde üldjuht.

 

  Pääste-,  avarii- ja taastamistööde efektiivne  tegemine eelpoolloetletud võimalikes erakorralistes olukordades eeldab

päästetöödel kasutatavate jõudude:

 

  1) valmidust tööde alustamiseks minimaalse aja jooksul;

 

  2) kutseettevalmistuse ja tehnilise varustatuse head taset.

 

  Sellest  tulenevalt  luuakse  vabariigi  territooriumil erakorralistes olukordades tegutsemise ühtne vabariiklik süsteem - Eesti Vabariigi päästeteenistus.

 

  Vabariiklik päästeteenistus hõlmab vabariigi eri paigus asuvate  erineva valmidusastme,  suunitluse ja varustatusega pääste- ja avariiüksusi ning tegevkondi ja võimaldab kasutada erakorralistes olukordades operatiivselt ja paindlikult kõiki olemasolevaid jõudusid ja vahendeid. Vabariiklik päästeteenistus koosneb territoriaalsetest ning erinevate ametkondade üksustest ja tegevkondadest ning võib erakorraliste olukordade tekkimisel vajaduse  korral operatiivselt alluda  Eesti  Päästeametile. Päästeteenistuse  jõudude  operatiivseks  ja  efektiivseks juhtimiseks luuakse vabariiklik automatiseeritud juhtimissüsteem. Päästeteenistusse kuuluvate üksuste ja tegevkondade paiknemist, ettevalmistamist ja omavahelist koostööd koordineerib  Eesti Päästeamet. Süsteemi tegutsemise operatiivsuse suurendamiseks jagatakse vabariigi territoorium viide päästepiirkonda. Igas piirkonnas paikneb side- ja juhtimiskeskus (hädaabikeskus) ning Tallinnas vabariiklik juhtimis- ja sidekeskus.

 

  Päästepiirkonnad on: Põhja- (keskus - Tallinn), Ida- või Kirde- (keskus - Kohtla-Järve), Lõuna- (keskus - Võru), Lääne- (keskus - Pärnu) ja Keskpiirkond (keskus - Tartu).  Sellest jaotusest tuleks lähtuda ka tsentraliseeritud alluvusega pääste- ja avariiüksuste paigutamisel.

 

 

IV. VABARIIKLIKU PÄÄSTETEENISTUSE JÕUD

 

  Erakorralistes   olukordades   tegutsemise   ühtsesse vabariiklikku süsteemi - päästeteenistusse - kuuluvad:

 

  1.  Päästerügement  (Jõhvis).  Mitmeotstarbeline,  kogu vabariigi territooriumi tarvis suurte avariide, katastroofide ja loodusõnnetuste puhul. Valveallüksuste väljasõiduvalmidus on 30- 40 min.

 

  2. Üksikud piirkondlikud päästekompaniid (Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Valgas või Võrus).  Mitmeotstarbelised, piirkonna tarvis. Valveallüksuste väljasõiduvalmidus on 20-30 min.

 

  3. Vabariiklik kutseline päästesalk (Jõhvis), kogu vabariigi territooriumi, eelkõige Kirde-Eesti kaevanduste ja teiste ohtlike objektide tarvis, valveallüksuse väljasõiduvalmidus on 1-3 min.

 

  4. Tuletõrje- ja päästeüksused.  Tugevdatud üksused, kelle ülesandeks  on  teha  piirkonnas  tuletõrje- ja  päästetöid. Valveallüksuste väljasõiduvalmidus on 1-3 min.

 

  5. Vetelpäästetegevkonnad. Inimeste päästmine siseveekogudel ja rannikulähedasel merel.

 

  6.  Rannavalve (merepäästeteenistus). Inimeste päästmine merel,  Peipsi,  Lämmi- ja Pihkva järvel,  samuti  reostuse likvideerimine mere- ja siseveekogude akvatooriumil.

 

  7.  Lennunduse  otsingu- ja  päästeteenistus.  Inimeste päästmine lennuõnnetuste puhul.

 

  8.   Meditsiinilised   kiirreageerimisbrigaadid  kõigi piirkondade tarvis. Väljasõiduvalmidus on 20-30 min.

 

  9.  Ametkondlikud  (energeetika,  raudtee,  side  jt.) avariiteenistused, piirkondade, distantside ja võrkude tarvis.

 

  10. Vaatlus- ja laboratoorse kontrolli võrk.

 

  11. Territoriaalsed kodanikukaitse tegevkonnad ja ettevõtete ning asutuste enesekaitsetegevkonnad.  Kasutatakse põhiliselt abijõududena, kelle väljasõiduvalmidus on 4-6 tundi.

 

  12. Lennupaiske grupp.

 

  13. Korravalve (politsei), piirivalve jt. üksused.

 

  14. Juhtimis- ja sidekeskuste süsteem.

 

  15. Ühiskondlike organisatsioonide (Kodukaitse, Kaitseliit, Punane Rist jt.) formeeringud.

 

  Otseselt Eesti Päästeametile alluvad:

 

  1. Päästerügement.

 

  2. 4 üksikut piirkondlikku päästekompaniid.

 

  3. [välja jäetud]

 

  4.  Lennupaiske  grupp  (koopereerumise  korras  teiste ametkondadega).

 

  5. Liikuv juhtimispunkt.

 

  6.  Juhtimis- ja  sidekeskuste süsteem (Hädaabikeskused. Koopereerumise korras teiste ametkondadega).

 

 

V. PÄÄSTEVÄEOSADE MOODUSTAMISE PÕHIALUSED

 

  Päästerügement  ja -kompaniid  moodustatakse  järgmistel põhialustel:

 

  1. Teenistuskord.

 

  Päästeüksused  (rügement,  kompaniid)  alluvad  Eesti Päästeametile  ja  kuuluvad  Eesti  Vabariigi  kaitsejõudude koosseisu.

 

  Päästeüksused komplekteeritakse ajateenijatest. Teenistuse kestus määratakse kindlaks normatiivaktidega. Reakoosseis on täielikul  riiklikul  ülalpidamisel ja  paikneb  kasarmutes. Ohvitserkoosseisu ja instruktorite ametikohad  komplekteeritakse esimesel etapil lepingulise kaadriga, edaspidi aga elukutseliste ohvitseridega. Teenistus toimub kehtestatud määrustike alusel.

 

  Päästeüksustest reservi arvatud isikkoosseis kinnitatakse elukohajärgselt territoriaalsete tegevkondade ja regionaalsete päästeüksuste koosseisu ja neid kasutatakse vajaduse korral pääste- ja avariitööde tegemisel. Territoriaalsete tegevkondade jaoks luuakse varustuse ja vahendite reserv. Reserviarvatud isikute   täiendusõpet   korraldatakse    perioodilistel

õppekogunemistel.

 

  2. Väljaõpe.

 

  Esimesel etapil valmistatakse päästeüksuste spetsialiste ette rahvamajandusest kutsutud instruktorite abil,  edaspidi hakatakse  seda korraldama vabariigi tehnika- ja spordiliidu väljaõppesüsteemis ning väljaarendatavas õppekeskuses (Jõhvis) päästerügemendi õppeallüksuste ja kutselise päästesalga baasil ja jõududega.

 

  Ohvitsere valmistatakse esimesel etapil ette kiirkursustel ja  sõjaväestatud mäepäästesalga ning vabariigi tsiviilkaitse kursuste baasil. Edaspidi aga korraldatakse seda ohvitseride ettevalmistuse normaalprogrammi alusel Eesti Vabariigi vastavas õppeasutuses.

 

  Nähakse  ette päästeteenistuse ohvitseride  stazheerimine naaberriikide analoogilistes teenistustes.

 

  3. Valve- ja majandusteenistus.

 

  Päästeüksuste teenistus jaguneb valve-õppeteenistuseks ja majandusteenistuseks.

 

  Valveteenistuse ning pääste- ja avariitöödel tegutsemise kord  sätestatakse  päästeteenistuse  määrustikus.  Selles kindlaksmääratud  osa päästeüksustest (kuni 30%) on  valve- õpperezhiimil, mille ajal toimub isikkoosseisu väljaõpe erialade kaupa.  Ühtlasi  tagatakse  tegutsemisvalmidus  erakorralises olukorras. Valve-õpperezhiimi kestus ja perioodilisus määratakse kindlaks päästeteenistuse määrustikus.

 

  Majandusteenistus   on   päästeüksuste   lepinguline majandustegevus oma regioonis kas vabariigi või regiooni huvides. Majandusteenistus  peab võimaldama allüksuste ja  kasutatava tehnika kiire üleviimise valve-õpperezhiimile või otse pääste- ja avariitöödele. Lepingulise majandustegevuse eest saadud vahendid lähevad päästeüksuste ülalpidamiskulude katteks, olmetingimuste parandamiseks  ja  isikkoosseisule  täiendava  teenistustasu maksmiseks. Lepinguline majandustegevus toimub plaanipäraselt ja kooskõlastatult Eesti Päästeametiga. Päästeüksuste pääste- ja avariitöödele suunamise õigus on vabariikliku või piirkondliku päästeteenistuse juhtimis- ja sidekeskuse valvevahetuse ülemal.

 

  Erakorralise  olukorra  tekkimisel  võib  päästeüksuse operatiivselt allutada vastava maakonna või vabariikliku linna munitsipaalpäästeametile.

 

  Päästeüksused teevad pääste- ja avariitöid koos  teiste vabariikliku päästeteenistuse jõududega. Päästetööde tegemise eest rasketes tingimustes võib isikkoosseisule täiendavalt tasu maksta.

 

  Päästeüksuste kasutamine väljaspool vabariigi piire toimub vastavalt riikidevahelistele lepingutele või vabariigi valitsuse poolt kehtestatud korras.

 

  4. Kulud.

 

  Päästeüksuste ülalpidamiskulud kaetakse vabariigi eelarvest ja  kompenseeritakse  osaliselt  majandustegevusest  saadud vahenditega.

 

------

                   L i s a 1

               "Eesti Vabariigi ühtse

               päästeteenistuse kontseptsiooni"

               juurde

 

EESTI PÄÄSTEAMETILE ALLUVAD VABAIIKLIKU

PÄÄSTETEENISTUSE ÜKSUSED JA STRUKTUURID

 

I. JUHTORGANID

 

  1.  Vabariiklik  ja piirkondlik juhtimis- ja sidekeskus (hädaabikeskus). Ööpäevane valveteenistus. Võimaldab korraldada informatsiooni  edastamist maakondadesse  ja  vabariiklikesse linnadesse, hinnata olukorda ning koordineerida päästetegevust. On varustatud arvutustehnika ja andmepangaga vabariigi (regiooni) ohtlike  ettevõtete  kohta.  On  varustatud  raadio- ja elektersidevahenditega ning seotud ametkondlike  juhtimis- ja sidekeskustega.

 

  2.  Mobiilne  liikuv  juhtimispunkt-sidesõlm.  Koosneb autoraadiojaamadest  ja staabiautodest.  Võimaldab korraldada juhtimist ja tagab side operatiivgrupi,  päästeüksuste ning vabariikliku,  piirkondlike  ja  ametkondlike  juhtimis- ja sidekeskustega (hädaabikeskustega). Võimaldab efektiivselt juhtida pääste- ja avariitöid välitingimustes. *

 

  3. Luurerühm 1/18 (Kosel). Koosneb kolmest jaost ning on varustatud maastikumasinatega (sh.  ujuvtransportööriga) ning kiirgus- ja  keemialuurevahenditega.  Võimaldab teha olukorra luuret eriti keerulistes tingimustes.

 

  4.  Radiomeetria- ja keemialaboratoorium 1/5.  Võimaldab taadelda mõõteriistu, teha dosimeetrilist ja kaitsevahendite tehnilist kontrolli, määrata kindlaks mürkainete sisaldust ja määrata radioaktiivsete ainetega saastumise astet.

 

  5. Lennupaiske grupp. Teeb õhuluuret, paigutab operatiivselt ümber päästejõudusid ja osaleb päästetöödes. Koosseisu kuuluvad:

üks kerge helikopter, üks raske helikopter ja üks kerge lennuk. Moodustatakse  teiste  ametkondadega  koopereerumise  korras, säilitades   lennumasinate  päästeotstarbelise   kasutamise

prioriteedi.

 

* Siin ja edaspidi on murdarvu lugejas märgitud vastavate üksuste arv ja nimetajas - töötajate arv ühes üksuses.

 

 

II. PÄÄSTEÜKSUSED

 

  1. Vabariiklik kutseline päästesalk (Jõhvis). Moodustatakse 26.sõjaväestatud  mäepäästesalga  baasil.  Kõrge  erialase ettevalmistusega mitmeotstarbeline liikuv üksus, mille koosseisus on  80-100 päästjat,  on võimeline jõudma Eesti  Vabariigi territooriumil 1,5-5 tunni jooksul päästetööde teostamise paika. Salga koosseisus on meditsiinilise kiirabi brigaad. Salk liitub rahvusvahelisse päästejõudude süsteemiga.  Ülalpidamiskulud kuni 1 milj. rubla aastas, millest 50-60% kaetakse lepinguliste töödega kaevandustes  ja  teistel  ohtlikel  objektidel  Kirde-Eesti piirkonnas. *)

 

  2.  Päästerügement.  Jõhvis  paiknev  mitmeotstarbeline päästeüksus võimaldab teha erinevates situatsioonides pääste-, avarii- ja taastamistöid kogu vabariigi territooriumil. Tegutseb autonoomselt. Tal on vastav eritehnika mahukate ja keeruliste pääste- ja taastamistööde tegemiseks.

 

  Isikkoosseis: 600 päästjat ja 45-50 ohvitseri.

  Päästerügemendi koosseis:

 

  kompaniid:

  päästekompaniid   - 2-8/200

  tehnokompanii    - 1-4/80

  valvekompanii    - 1-4/60

 

  (Valvekompanii on vajalik juhul, kui teised allüksused ei ole relvastatud).

 

  rühmad:

  kiirgus- ja keemiakaitserühm - 1/30

  tuletõrjerühm         - 1/40

  transpordirühm        - 1/40

  avariitehniline rühm     - 1/20

  meditsiinirühm        - 1/30

---------------------------

*) Kõik siin ja edaspidi näidatud kulutused on 1990.aasta hindades.

 

  luurerühm           - 1/15

  siderühm           - 1/20

  majandusrühm         - 1/20

  pürorühm           - 1/10

 

  Erialaste  küsimuste  lahendamiseks on  päästerügemendis sotsiaal-psühholoogiline, kiirgus- ja keemiaohutuse, insener-, tehniline,  finants- ja majandus-,  tagala- ja meditsiiniline teenistus.

 

  jaod:

  majandusjagu    - 1-1/10

  meditsiinijagu   - 1-1/10

 

  eritehnika:

  buldooserid     - 3

  ekskavaatorid    - 1

  autokraanad     - 2

  elektrijõujaamad  - 2

  kompressorid    - 1

  elekterkeevitus-

  agregaat      - 1

  autod        - 12

  liikurremonditöökoda- 1

  mootorsaed     - 12

  kerge päästekomplekt- 2

  mootorpump     - 1

  hüdrauliline komp-

  lekt (Hollandi) HSP - 4

 

  pneumaatiline komp-

  lekt (Hollandi):

   - HAB        - 4

  - LAB        - 4

 

  Kasarmufond, garaazhid ja ohvitseride elamu puuduvad.

 

------

                     L i s a 2

                "Eesti Vabariigi ühtse

                päästeteenistuse kontseptsiooni"

                juurde

 

ORIENTEERUVAD ÜLALPIDAMISKULUD

 

  Päästerügement

 

  Isikkoosseisu ülalpidamine,  hoonete ja tehnikavahendite kulumine, väljaõpe jm. 600x3,0=1,8 milj. rubla

 

Ohvitseride palgad 50x7,2=0,36 milj. rubla

         ----------------------

Ülalpidamiskulud aastas: 2,2 milj. rubla

 

Ühekordsed kulutused:  ohvitseride elamu 0,35 milj. rubla

            tehnika ja varustus 1,5 milj. rubla

                      --------------

                      1,9 milj. rubla

 

Kõik päästerügemendi ülalpidamiskulud kokku: 4 milj. rubla

 

  Eritehnika

 

buldooserid          - 10

ekskavaatorid         - 5

autokraanad          - 6

elektrijõujaamad       - 8

autod             - 38

kompressorid         - 6

elekterkeevitusagregaadid   - 2

gaaskeevitusagregaat     - 2

tuletõrjeautod        - 2

mootorpumbad         - 8

soomustransportöör      - 1

keemia- ja kiirguskaitse

eritehnikavahendid      - 9

liikurremonditöökoda     - 1

liikurraadiojaamad      - 2

mootorsaed          - 20

raske päästekomplekt     - 2

kerge päästekomplekt     - 2

 

pneumaatilised komplektid (Hollandi):

  - HAB          - 6

  - LAB          - 6

 

hüdraulilised komplektid (Hollandi):

 

  - HSP 1445 H       - 6

  - HS 1412 H       - 3

 

naftasaaduste piiramise ja

kogumise komplektid      - 4

 

  Väeosa  nr.75222 kasarmufond võimaldab pärast mõningast täiustamist paigutada kasarmutesse kuni 600 inimest. Garaazhidesse on võimalik paigutada kuni 30% tehnikast. Puudub ohvitseride elamu.

 

 

  Üksikud piirkondlikud päästekompaniid. Paiknevad Tallinnas, Tartus,  Pärnus  ja  Võrus.  Mitmeotstarbelised,  kohandatud konkreetse piirkonna keskkonda ohustavate objektide võimalike avariide likvideerimiseks.  Tegutsemisel  autonoomsed.  Tööde tegemiseks on neil eritehnika. Isikkoosseis: 100-150 päästjat ja 10 ohvitseri.

 

  Päästekompanii koosseis:

 

  rühmad:

päästerühmad       - 2-2/60

tehnorühm        - 2(1)-2/46

avariitehniline rühm   - 1-1/18

juhtrühm         - 1-1/10

 

  Päästekompaniid (neli)

 

  Isikkoosseisu   ülalpidamine,   hoonete  ja  tehnika amortisatsioon, väljaõpe jm. 150x3,0=0,45 milj. rbl.

 

Ohvitseride palgad 10x7,2=0,07 milj. rbl.

            ---------------

            0,06 milj.rbl.x4=2,4 milj. rbl.

 

Ühekordsed kulutused: ohvitseride elamud 100,0x4=0,4 milj. rbl.

 

          tehnika ja varustus 300x4=1,2 milj. rbl.

                    -------------------

              Kokku:      1,6 milj. rbl.

 

Kõik kokku neljale päästekompaniile: 4 milj. rubla.

 

Kutseline päästesalk - 0,5 milj. rubla.

 

Juhtorganid - 0,5 milj. rubla.

   Üldised päästeteenistuse ülalpidamiskulud on orienteeruvalt

(ilma lennupaiske grupita) 5,6 milj. rubla aastas.

  Ühekordsed kulutused on orienteeruvalt (ilma relvastuse, helikopterite,  lennuki  ja arvutustehnika maksumuseta)  3,5 milj. rbl.

 

  Peale nimetatud summa on moodsa päästevarustuse ostmiseks välismaalt esimesel etapil vaja ca 0,5 milj. Soome marka.

 

------

                   L i s a 3

               "Eesti Vabariigi ühtse

               päästeteenistuse kontseptsiooni"

               juurde

 

RIIKLIKU PÄÄSTEAMETI HÄDAABIKESKUS

 

  Meie igapäevases elus esinevate väikeste ja suurte õnnetuste ja  avariide korral võtavad õnnetusteate  vastu,  edastavad päästeüksustele  ja  tegelevad andmetöötlusega  ametkondlikud juhtimiskeskused.   Tuletõrjel,  politseil,  kiirabil  ja gaasiavariiteenistusel   on   õnnetusteate   vastuvõtmiseks spetsiaalsed telefoninumbrid (01, 02, 03, 04), päästeametil ja vetelpäästel aga need puuduvad.

 

  Olemasoleva informatsiooni kohaselt on nimetatud ametkondade juhtimiskeskused Tallinnas ja maakondades nii moraalses kui füüsilises mõttes amortiseerunud ning vajavad ümberseadmestamist. Nende töö on põhimõtteliselt olnud orienteeritud ainult kitsale ametkondlikule ülesannete ringile, arvestamata koostööd teiste teenistustega.

 

  Seoses  Eesti Päästeameti moodustamisega  tuleb  pidada otstarbekaks  ajakohase tehnikaga varustatud  hädaabikeskuste loomist teiste arenenud riikide eeskujul (Rootsi SOS Alarmeering  /LARM Centralen LAC/, Soome Yleisen Hätäilmoituskeskus jne.).  Hädaabikeskuste loomine on esimeseks etapiks ühtse päästeameti moodustamisel.

 

  Hädaabikeskuste ülesanded:

 

  - õnnetusteate vastuvõtmine telefonil 000, mis asendaks telefonid 01, 02, 03, 04 jne.;

 

  - vastuvõetud õnnetusteate registreerimine astronoomilise aja süsteemis;

 

  - õnnetusteate  edastamine  päästeüksustele  (tuletõrje, kiirabi, Eesti Päästeameti päästeüksused) eelnevalt koostatud tegutsemiskavade kohaselt;

  - vajaliku reservtehnika,  isikkoosseisu ja ametiisikute suunamine õnnetuskohale;

 

  - avarii  või  õnnetuse  tagajärgede  likvideerimise koordineeritud juhtimine;

 

  - sündmuskohalt  saabuva informatsiooni fikseerimine  ja töötlemine;

 

  - sündmuskohale   vajaliku  informatsiooni  edastamine (avariiobjekti iseloomustus,  seal asuvate keemiliste ainete iseloomustus ja ohutegurid);

 

  - õnnetuse ja avariide riikliku statistika pidamine ja vastava andmepanga loomine;

   - päästeteenistuse jõudude lahingarvestuse pidamine ja nende valmisoleku kontrollimine;

 

  - vabariikliku päästeteenistuse tegevuse  koordineerimine ametkondlike päästeametitega (merepääste, lennunduse ja raudtee päästeametid jne.).