"Eesti vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni" kinnitamise kohta Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsioon Lisa 1. Eesti Päästeametile alluvad vabariikliku päästeteenistuse üksused ja struktuurid Lisa 2. Orienteeruvad ülalpidamiskulud Lisa 3. Riikliku Päästeameti hädaabikeskus Lisa 4. Tuletõrje ja päästetegevuse korraldamine maakonnas ja vabariiklikus linnas
Vastu võetud 04.12.1991 nr 256
"EESTI VABARIIGI ÜHTSE PÄÄSTETEENISTUSE KONTSEPTSIOONI" KINNITAMISE KOHTA
Vastu võetud 4. 12. 1991. a määrusega nr 256 (RT 0/0/0), jõustunud 4. 12. 1991.
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
28. 04. 1992 nr 131 ( RT 1992, 18, 264) 28. 04. 1992
25. 05. 1992 nr 159 ( RT 1992, 23, 328) 25. 05. 1992
3. 11. 1994 nr 409 (RT I 1994, 79, 1336) 1. 11. 1994
Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b:
Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsioon".
K I N N I T A T U D
EESTI VABARIIGI ÜHTSE PÄÄSTETEENISTUSE
KONTSEPTSIOON
I. ÜLDSÄTTED
Eesti Vabariigi territooriumil või naaberregioonides võivad erakorralisi olukordi põhjustada:
1. Radiatsioon ja mürkained:
1) aatomielektrijaamade (Sosnovõi Bor, Ignalina, Loviisa) või tuumaseadmete (laevadel, Paldiskis) avariid koos territooriumi radioaktiivse saastumisega;
2) paikkonna radioaktiivne saastumine radioaktiivsete isotoopide kaotsimineku, transpordivahendi avarii jms. korral;
3) tuumaseadmetega kosmoseaparaadi allakukkumise tagajärjel tekkiv radioaktiivne saastumine;
4) tugevatoimeliste mürkainete (ammoniaak, kloor, kontsentreeritud happed jm.) sattumine õhku keemiliselt ohtlike ettevõtete ja transpordivahendite avarii korral.
2. Tulekahjud, plahvatused ja nende tagajärjed:
1) tulekahjud linnades, asumites, ettevõtetes või veonduses, mis põhjustavad inimohvreid ning inimeste elu- ja tootmistegevuse pikaajalisi häireid;
2) plahvatused elumajades või tootmishoonetes.
3. Veondus ja kommunikatsioonid:
1) lennuõnnetused;
2) avariid ja katastroofid raudteel, mille tagajärjel hukuvad inimesed või paikkond saastub naftasaaduste või muude kahjulike ainetega;
3) ujuvvahendite avariid, mis ohustavad inimelusid, saastavad akvatooriumi naftasaaduste või muude looduskeskkonnale
kahjulike ainetega või tekitavad saastumise ohu;
4) gaasijuhtmete avariid koos plahvatuse ja tulekahjuga;
5) kommunaal- ja elektrivõrkude avariid, mis põhjustavad inimeste elu- ja tootmistegevuse häireid.
4. Looduseõnnetused, epideemiad:
1) orkaanid ja tormid tugevusega üle 12 palli (tuule kiirus üle 30 m/s);
2) lumesajust ja tuisust, õhutemperatuuri järsust langusest (alla 25-30 kraadi C), kiilasjääst, samuti side- ning elektriliinide jäätumisest ja purunemisest tulenevad elu- ja tootmistegevuse häired;
3) metsa- ja rabatulekahjud;
4) üleujutused (Pärnu, Haapsalu, Paldiski, Tallinn, Võru, Narva, Tartu ja saared);
5) epideemiad ja loomataudid;
6) õnnetused siseveekogudel ja rannikumerel.
5. Sõjalised ja poliitilised põhjused:
1) tuumaraketi juhuslik väljatulistamine;
2) tuumaraketi väljatulistamine kuritegeliku grupi poolt;
3) tuumarelva kandva lennuki allakukkumine koos tuumapommi purunemisega ja võimaliku tuumaplahvatusega;
4) avariid sõjaväeosades, -ladudes, -baasides;
5) terroriaktid;
6) sabotaazhiaktid, mis põhjustavad tehnogeenseid avariisid.
Loetletust järeldub, et vabariigi ettevõtetes kasutatavad mürgised, plahvatusohtlikud ja radioaktiivsed ained ning ühendid,
ohtlikud tehnoloogilised seadmed, naaberriikides asuvad aatomielektrijaamad, samuti võimalikud suured tulekahjud ja paljud loodusnähtused võivad seada elanike elu ja tervise pidevasse ohtu või põhjustada inimeste ja ettevõtete elutegevuse pikaajalisi häireid. Ka ei välista Eesti territooriumi asukoht teiste riikide relvade või relvajõudude toimet vabariigi elanikkonnale.
Riigi kohustuseks on kaitsta ja abistada kõiki Eesti Vabariigi elanikke, sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest jm. teguritest loetletud rahu- ja sõjaaegsetest ohtudest põhjustatud erakorralistes olukordades.
Arvestades kaitse korraldamise rahvusvahelisi ja kohalikke kogemusi, luuakse kõigi elanike, ettevõtete ja asutuste kaitse süsteem - Eesti Vabariigi kodanikukaitse.
II. KODANIKUKAITSE ÜLESEHITUS JA ÜLESANDED
Eesti Vabariigi kodanikukaitse on üldriiklik süsteem, mis koosneb:
1) haldusterritooriumidel, ettevõtetes, asutustes ja muudes organisatsioonides seaduste ja muude normatiivaktidega ettenähtud
korras moodustatud kodanikukaitse juhtimisstruktuuridest ja enesekaitse tegevkondadest;
2) ametkondlikest ja territoriaalsetest päästeteenistustest;
3) otseselt Eesti Päästeametile alluvatest päästeüksustest.
Kodanikukaitse põhilised ülesanded on:
1) selgitada välja, millised erakorralised olukorrad võivad tekkida konkreetses kohas, nende põhjustajad ning ohustatud territoorium. Koostada tegutsemiskavad kõigi võimalike erakorraliste olukordade puhuks;
2) valmistada vabariigi elanikke ja kodanikukaitse juhte ette tegutsemiseks erakorralises olukorras;
3) korraldada elanike kaitse viiside ja vahendite ettevalmistamine ning tagada nende rakendamine erakorralise olukorra tekkimisel;
4) moodustada ja hoida pidevas valmisolekus kodanikukaitse juhtorganid, tegevkonnad ja päästeväeosad; tagada inimestele abi andmine ning õnnetustest tulenevate elu- ja heaolu häirivate asjaolude kiire kõrvaldamine;
5) korraldada kodanikukaitse süsteemi varustamine kodanikukaitse erivarustusega; luua vajalikud mõõte-, häireinfo- ja sidesüsteemid.
Eesti Vabariigi kodanikukaitse süsteemi tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus ja vabariigi valitsuse määrused.
III. JUHTIMINE JA ORGANISATSIOON
Eesti Vabariigi kodanikukaitse süsteemi juhib Eesti Vabariigi Valitsuse esimees vabariigi valitsuse moodustatava kodanikukaitse komisjoni (erakorraliste olukordade komisjoni) ja Eesti Päästeameti kaudu.
Eesti Päästeamet asutati kodanikukaitse korraldamiseks ja ühtse riikliku poliitika teostamiseks selles valdkonnas.
Esimesel etapil moodustati Eesti Päästeamet Eesti Vabariigi Tsiviilkaitse Staabi baasil. Sel etapil koordineerib ta vabariigi päästeteenistuse jõudude omavahelist koostööd ning moodustab koos Eesti Tuletõrjeameti ja Eesti Vetelpäästeühinguga ühised juhtimis- ja muud struktuurid.
Teisel etapil võib Eesti Päästeamet ühineda Eesti Tuletõrjeameti ja Eesti Vetelpäästeühinguga ühtseks Eesti Vabariigi Riiklikuks Päästeametiks.
Eesti Päästeameti põhiülesanded on:
1. Erakorralises olukorras:
1) teabe edastamine erakorralise olukorra kohta, luureandmete kogumine ja nende töötlemise korraldamine;
2) erakorralisest olukorrast tulenevate tagajärgede likvideerimine ja kannatanuile abi andmine;
3) vajalike jõudude ja vahendite operatiivne kaasamine ja nende efektiivse kasutamise tagamine. Rakendatavate jõudude omavahelise koostöö koordineerimine;
4) materiaal-tehniliste reservide ja inimeste elutegevust tagavate varude ratsionaalse kasutamise korraldamine;
5) vabariigi valitsuse kodanikukaitse komisjoni (erakorraliste olukordade komisjoni) tegevuse tagamine.
2. Tavaolukorras:
1) vabariigi majanduses lubatud riskitegureid arvestavate teaduslike, organisatsiooniliste ja majanduslike kontseptsioonide väljatöötamise korraldamine;
2) esmaste meetmete süsteemi väljatöötamise korraldamine avariide ja katastroofide vältimiseks potentsiaalselt ohtlikes ettevõtetes ja võimaliku kahju vähendamiseks loodusõnnetuste korral, samuti vastava kontrolli sisseseadmine;
3) elanike ohutust, tehnika- ja transpordivahendite ning tööstusettevõtete ekspluatatsioonikindlust, ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide, maa- ja linnavalitsuste erakorralistes olukordades tegutsemise valmidust tagavate plaanide ja programmide väljatöötamise koordineerimine;
4) erakorralistes olukordades tegutsemise ühtse vabariikliku päästesüsteemi moodustamine, nimetatud süsteemi kuuluvate juhtorganite, tegevkondade, päästeüksuste ja -vahendite arendamine ja täiustamine, nende organisatsiooniliste vormide, ettevalmistamise meetodite ja omavahelise koostöö korra kindlaksmääramine;
5) ühtse teadus- ja tehnikapoliitika väljatöötamise korraldamine, et tagada sellise uue tehnika, seadmete, mehhanismide ja materjalide tootmine ja ostmine, mis võimaldaksid tõhusalt teha pääste-, avarii- ja taastamistöid, arendada tehnogeensete ja loodusnähtuste vaatluse kontrollsüsteemi, kaitsta elanikke ja tagada inimeste elutegevus erakorralistes olukordades;
6) koostöö korraldamine naaberriikide vastavate struktuuridega;
7) kodanikukaitsealase väljaõppe korraldamine;
8) elanike kaitse viiside väljaarendamine ja materiaalne kindlustamine;
9) Eesti Vabariigi Valitsuse kodanikukaitse komisjoni (erakorraliste olukordade komisjoni) otsuste täitmise kontrollimine.
Maakondades ja vabariiklikes linnades luuakse kohaliku omavalitsuse juurde munitsipaalpäästeamet. Munitsipaalpäästeamet juhib päästealast tegevust vastaval haldusterritooriumil, kaasates selleks tuletõrje-, tsiviilkaitse- ja vetelpäästejõud ning -vahendid ja moodustades vajalikke uusi struktuure (hädaabikeskus, meditsiinilised kiirreageerimisbrigaadid jne.).
Erakorralistes olukordades tegutsemise üldiste põhimõtete, kodanikukaitse arendamise perspektiivsuundade, eelseisvate tööde ja ürituste plaani, järgmise aasta eelarve ja muude probleemide läbivaatamiseks ja esitamiseks moodustatakse vabariigi valitsuse, maakondade ja vabariiklike linnade kodanikukaitse komisjonid (erakorraliste olukordade komisjonid).
Haldusterritooriumil erakorralise olukorra tekkimise korral on nimetatud komisjon vajaduse korral pääste- ja avariitööde üldjuht.
Pääste-, avarii- ja taastamistööde efektiivne tegemine eelpoolloetletud võimalikes erakorralistes olukordades eeldab
päästetöödel kasutatavate jõudude:
1) valmidust tööde alustamiseks minimaalse aja jooksul;
2) kutseettevalmistuse ja tehnilise varustatuse head taset.
Sellest tulenevalt luuakse vabariigi territooriumil erakorralistes olukordades tegutsemise ühtne vabariiklik süsteem - Eesti Vabariigi päästeteenistus.
Vabariiklik päästeteenistus hõlmab vabariigi eri paigus asuvate erineva valmidusastme, suunitluse ja varustatusega pääste- ja avariiüksusi ning tegevkondi ja võimaldab kasutada erakorralistes olukordades operatiivselt ja paindlikult kõiki olemasolevaid jõudusid ja vahendeid. Vabariiklik päästeteenistus koosneb territoriaalsetest ning erinevate ametkondade üksustest ja tegevkondadest ning võib erakorraliste olukordade tekkimisel vajaduse korral operatiivselt alluda Eesti Päästeametile. Päästeteenistuse jõudude operatiivseks ja efektiivseks juhtimiseks luuakse vabariiklik automatiseeritud juhtimissüsteem. Päästeteenistusse kuuluvate üksuste ja tegevkondade paiknemist, ettevalmistamist ja omavahelist koostööd koordineerib Eesti Päästeamet. Süsteemi tegutsemise operatiivsuse suurendamiseks jagatakse vabariigi territoorium viide päästepiirkonda. Igas piirkonnas paikneb side- ja juhtimiskeskus (hädaabikeskus) ning Tallinnas vabariiklik juhtimis- ja sidekeskus.
Päästepiirkonnad on: Põhja- (keskus - Tallinn), Ida- või Kirde- (keskus - Kohtla-Järve), Lõuna- (keskus - Võru), Lääne- (keskus - Pärnu) ja Keskpiirkond (keskus - Tartu). Sellest jaotusest tuleks lähtuda ka tsentraliseeritud alluvusega pääste- ja avariiüksuste paigutamisel.
IV. VABARIIKLIKU PÄÄSTETEENISTUSE JÕUD
Erakorralistes olukordades tegutsemise ühtsesse vabariiklikku süsteemi - päästeteenistusse - kuuluvad:
1. Päästerügement (Jõhvis). Mitmeotstarbeline, kogu vabariigi territooriumi tarvis suurte avariide, katastroofide ja loodusõnnetuste puhul. Valveallüksuste väljasõiduvalmidus on 30- 40 min.
2. Üksikud piirkondlikud päästekompaniid (Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Valgas või Võrus). Mitmeotstarbelised, piirkonna tarvis. Valveallüksuste väljasõiduvalmidus on 20-30 min.
3. Vabariiklik kutseline päästesalk (Jõhvis), kogu vabariigi territooriumi, eelkõige Kirde-Eesti kaevanduste ja teiste ohtlike objektide tarvis, valveallüksuse väljasõiduvalmidus on 1-3 min.
4. Tuletõrje- ja päästeüksused. Tugevdatud üksused, kelle ülesandeks on teha piirkonnas tuletõrje- ja päästetöid. Valveallüksuste väljasõiduvalmidus on 1-3 min.
5. Vetelpäästetegevkonnad. Inimeste päästmine siseveekogudel ja rannikulähedasel merel.
6. Rannavalve (merepäästeteenistus). Inimeste päästmine merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, samuti reostuse likvideerimine mere- ja siseveekogude akvatooriumil.
7. Lennunduse otsingu- ja päästeteenistus. Inimeste päästmine lennuõnnetuste puhul.
8. Meditsiinilised kiirreageerimisbrigaadid kõigi piirkondade tarvis. Väljasõiduvalmidus on 20-30 min.
9. Ametkondlikud (energeetika, raudtee, side jt.) avariiteenistused, piirkondade, distantside ja võrkude tarvis.
10. Vaatlus- ja laboratoorse kontrolli võrk.
11. Territoriaalsed kodanikukaitse tegevkonnad ja ettevõtete ning asutuste enesekaitsetegevkonnad. Kasutatakse põhiliselt abijõududena, kelle väljasõiduvalmidus on 4-6 tundi.
12. Lennupaiske grupp.
13. Korravalve (politsei), piirivalve jt. üksused.
14. Juhtimis- ja sidekeskuste süsteem.
15. Ühiskondlike organisatsioonide (Kodukaitse, Kaitseliit, Punane Rist jt.) formeeringud.
Otseselt Eesti Päästeametile alluvad:
1. Päästerügement.
2. 4 üksikut piirkondlikku päästekompaniid.
3. [välja jäetud]
4. Lennupaiske grupp (koopereerumise korras teiste ametkondadega).
5. Liikuv juhtimispunkt.
6. Juhtimis- ja sidekeskuste süsteem (Hädaabikeskused. Koopereerumise korras teiste ametkondadega).
V. PÄÄSTEVÄEOSADE MOODUSTAMISE PÕHIALUSED
Päästerügement ja -kompaniid moodustatakse järgmistel põhialustel:
1. Teenistuskord.
Päästeüksused (rügement, kompaniid) alluvad Eesti Päästeametile ja kuuluvad Eesti Vabariigi kaitsejõudude koosseisu.
Päästeüksused komplekteeritakse ajateenijatest. Teenistuse kestus määratakse kindlaks normatiivaktidega. Reakoosseis on täielikul riiklikul ülalpidamisel ja paikneb kasarmutes. Ohvitserkoosseisu ja instruktorite ametikohad komplekteeritakse esimesel etapil lepingulise kaadriga, edaspidi aga elukutseliste ohvitseridega. Teenistus toimub kehtestatud määrustike alusel.
Päästeüksustest reservi arvatud isikkoosseis kinnitatakse elukohajärgselt territoriaalsete tegevkondade ja regionaalsete päästeüksuste koosseisu ja neid kasutatakse vajaduse korral pääste- ja avariitööde tegemisel. Territoriaalsete tegevkondade jaoks luuakse varustuse ja vahendite reserv. Reserviarvatud isikute täiendusõpet korraldatakse perioodilistel
õppekogunemistel.
2. Väljaõpe.
Esimesel etapil valmistatakse päästeüksuste spetsialiste ette rahvamajandusest kutsutud instruktorite abil, edaspidi hakatakse seda korraldama vabariigi tehnika- ja spordiliidu väljaõppesüsteemis ning väljaarendatavas õppekeskuses (Jõhvis) päästerügemendi õppeallüksuste ja kutselise päästesalga baasil ja jõududega.
Ohvitsere valmistatakse esimesel etapil ette kiirkursustel ja sõjaväestatud mäepäästesalga ning vabariigi tsiviilkaitse kursuste baasil. Edaspidi aga korraldatakse seda ohvitseride ettevalmistuse normaalprogrammi alusel Eesti Vabariigi vastavas õppeasutuses.
Nähakse ette päästeteenistuse ohvitseride stazheerimine naaberriikide analoogilistes teenistustes.
3. Valve- ja majandusteenistus.
Päästeüksuste teenistus jaguneb valve-õppeteenistuseks ja majandusteenistuseks.
Valveteenistuse ning pääste- ja avariitöödel tegutsemise kord sätestatakse päästeteenistuse määrustikus. Selles kindlaksmääratud osa päästeüksustest (kuni 30%) on valve- õpperezhiimil, mille ajal toimub isikkoosseisu väljaõpe erialade kaupa. Ühtlasi tagatakse tegutsemisvalmidus erakorralises olukorras. Valve-õpperezhiimi kestus ja perioodilisus määratakse kindlaks päästeteenistuse määrustikus.
Majandusteenistus on päästeüksuste lepinguline majandustegevus oma regioonis kas vabariigi või regiooni huvides. Majandusteenistus peab võimaldama allüksuste ja kasutatava tehnika kiire üleviimise valve-õpperezhiimile või otse pääste- ja avariitöödele. Lepingulise majandustegevuse eest saadud vahendid lähevad päästeüksuste ülalpidamiskulude katteks, olmetingimuste parandamiseks ja isikkoosseisule täiendava teenistustasu maksmiseks. Lepinguline majandustegevus toimub plaanipäraselt ja kooskõlastatult Eesti Päästeametiga. Päästeüksuste pääste- ja avariitöödele suunamise õigus on vabariikliku või piirkondliku päästeteenistuse juhtimis- ja sidekeskuse valvevahetuse ülemal.
Erakorralise olukorra tekkimisel võib päästeüksuse operatiivselt allutada vastava maakonna või vabariikliku linna munitsipaalpäästeametile.
Päästeüksused teevad pääste- ja avariitöid koos teiste vabariikliku päästeteenistuse jõududega. Päästetööde tegemise eest rasketes tingimustes võib isikkoosseisule täiendavalt tasu maksta.
Päästeüksuste kasutamine väljaspool vabariigi piire toimub vastavalt riikidevahelistele lepingutele või vabariigi valitsuse poolt kehtestatud korras.
4. Kulud.
Päästeüksuste ülalpidamiskulud kaetakse vabariigi eelarvest ja kompenseeritakse osaliselt majandustegevusest saadud vahenditega.
------
L i s a 1
"Eesti Vabariigi ühtse
päästeteenistuse kontseptsiooni"
juurde
EESTI PÄÄSTEAMETILE ALLUVAD VABAIIKLIKU
PÄÄSTETEENISTUSE ÜKSUSED JA STRUKTUURID
I. JUHTORGANID
1. Vabariiklik ja piirkondlik juhtimis- ja sidekeskus (hädaabikeskus). Ööpäevane valveteenistus. Võimaldab korraldada informatsiooni edastamist maakondadesse ja vabariiklikesse linnadesse, hinnata olukorda ning koordineerida päästetegevust. On varustatud arvutustehnika ja andmepangaga vabariigi (regiooni) ohtlike ettevõtete kohta. On varustatud raadio- ja elektersidevahenditega ning seotud ametkondlike juhtimis- ja sidekeskustega.
2. Mobiilne liikuv juhtimispunkt-sidesõlm. Koosneb autoraadiojaamadest ja staabiautodest. Võimaldab korraldada juhtimist ja tagab side operatiivgrupi, päästeüksuste ning vabariikliku, piirkondlike ja ametkondlike juhtimis- ja sidekeskustega (hädaabikeskustega). Võimaldab efektiivselt juhtida pääste- ja avariitöid välitingimustes. *
3. Luurerühm 1/18 (Kosel). Koosneb kolmest jaost ning on varustatud maastikumasinatega (sh. ujuvtransportööriga) ning kiirgus- ja keemialuurevahenditega. Võimaldab teha olukorra luuret eriti keerulistes tingimustes.
4. Radiomeetria- ja keemialaboratoorium 1/5. Võimaldab taadelda mõõteriistu, teha dosimeetrilist ja kaitsevahendite tehnilist kontrolli, määrata kindlaks mürkainete sisaldust ja määrata radioaktiivsete ainetega saastumise astet.
5. Lennupaiske grupp. Teeb õhuluuret, paigutab operatiivselt ümber päästejõudusid ja osaleb päästetöödes. Koosseisu kuuluvad:
üks kerge helikopter, üks raske helikopter ja üks kerge lennuk. Moodustatakse teiste ametkondadega koopereerumise korras, säilitades lennumasinate päästeotstarbelise kasutamise
prioriteedi.
* Siin ja edaspidi on murdarvu lugejas märgitud vastavate üksuste arv ja nimetajas - töötajate arv ühes üksuses.
II. PÄÄSTEÜKSUSED
1. Vabariiklik kutseline päästesalk (Jõhvis). Moodustatakse 26.sõjaväestatud mäepäästesalga baasil. Kõrge erialase ettevalmistusega mitmeotstarbeline liikuv üksus, mille koosseisus on 80-100 päästjat, on võimeline jõudma Eesti Vabariigi territooriumil 1,5-5 tunni jooksul päästetööde teostamise paika. Salga koosseisus on meditsiinilise kiirabi brigaad. Salk liitub rahvusvahelisse päästejõudude süsteemiga. Ülalpidamiskulud kuni 1 milj. rubla aastas, millest 50-60% kaetakse lepinguliste töödega kaevandustes ja teistel ohtlikel objektidel Kirde-Eesti piirkonnas. *)
2. Päästerügement. Jõhvis paiknev mitmeotstarbeline päästeüksus võimaldab teha erinevates situatsioonides pääste-, avarii- ja taastamistöid kogu vabariigi territooriumil. Tegutseb autonoomselt. Tal on vastav eritehnika mahukate ja keeruliste pääste- ja taastamistööde tegemiseks.
Isikkoosseis: 600 päästjat ja 45-50 ohvitseri.
Päästerügemendi koosseis:
kompaniid:
päästekompaniid - 2-8/200
tehnokompanii - 1-4/80
valvekompanii - 1-4/60
(Valvekompanii on vajalik juhul, kui teised allüksused ei ole relvastatud).
rühmad:
kiirgus- ja keemiakaitserühm - 1/30
tuletõrjerühm - 1/40
transpordirühm - 1/40
avariitehniline rühm - 1/20
meditsiinirühm - 1/30
---------------------------
*) Kõik siin ja edaspidi näidatud kulutused on 1990.aasta hindades.
luurerühm - 1/15
siderühm - 1/20
majandusrühm - 1/20
pürorühm - 1/10
Erialaste küsimuste lahendamiseks on päästerügemendis sotsiaal-psühholoogiline, kiirgus- ja keemiaohutuse, insener-, tehniline, finants- ja majandus-, tagala- ja meditsiiniline teenistus.
jaod:
majandusjagu - 1-1/10
meditsiinijagu - 1-1/10
eritehnika:
buldooserid - 3
ekskavaatorid - 1
autokraanad - 2
elektrijõujaamad - 2
kompressorid - 1
elekterkeevitus-
agregaat - 1
autod - 12
liikurremonditöökoda- 1
mootorsaed - 12
kerge päästekomplekt- 2
mootorpump - 1
hüdrauliline komp-
lekt (Hollandi) HSP - 4
pneumaatiline komp-
lekt (Hollandi):
- HAB - 4
- LAB - 4
Kasarmufond, garaazhid ja ohvitseride elamu puuduvad.
------
L i s a 2
"Eesti Vabariigi ühtse
päästeteenistuse kontseptsiooni"
juurde
ORIENTEERUVAD ÜLALPIDAMISKULUD
Päästerügement
Isikkoosseisu ülalpidamine, hoonete ja tehnikavahendite kulumine, väljaõpe jm. 600x3,0=1,8 milj. rubla
Ohvitseride palgad 50x7,2=0,36 milj. rubla
----------------------
Ülalpidamiskulud aastas: 2,2 milj. rubla
Ühekordsed kulutused: ohvitseride elamu 0,35 milj. rubla
tehnika ja varustus 1,5 milj. rubla
--------------
1,9 milj. rubla
Kõik päästerügemendi ülalpidamiskulud kokku: 4 milj. rubla
Eritehnika
buldooserid - 10
ekskavaatorid - 5
autokraanad - 6
elektrijõujaamad - 8
autod - 38
kompressorid - 6
elekterkeevitusagregaadid - 2
gaaskeevitusagregaat - 2
tuletõrjeautod - 2
mootorpumbad - 8
soomustransportöör - 1
keemia- ja kiirguskaitse
eritehnikavahendid - 9
liikurremonditöökoda - 1
liikurraadiojaamad - 2
mootorsaed - 20
raske päästekomplekt - 2
kerge päästekomplekt - 2
pneumaatilised komplektid (Hollandi):
- HAB - 6
- LAB - 6
hüdraulilised komplektid (Hollandi):
- HSP 1445 H - 6
- HS 1412 H - 3
naftasaaduste piiramise ja
kogumise komplektid - 4
Väeosa nr.75222 kasarmufond võimaldab pärast mõningast täiustamist paigutada kasarmutesse kuni 600 inimest. Garaazhidesse on võimalik paigutada kuni 30% tehnikast. Puudub ohvitseride elamu.
Üksikud piirkondlikud päästekompaniid. Paiknevad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus. Mitmeotstarbelised, kohandatud konkreetse piirkonna keskkonda ohustavate objektide võimalike avariide likvideerimiseks. Tegutsemisel autonoomsed. Tööde tegemiseks on neil eritehnika. Isikkoosseis: 100-150 päästjat ja 10 ohvitseri.
Päästekompanii koosseis:
rühmad:
päästerühmad - 2-2/60
tehnorühm - 2(1)-2/46
avariitehniline rühm - 1-1/18
juhtrühm - 1-1/10
Päästekompaniid (neli)
Isikkoosseisu ülalpidamine, hoonete ja tehnika amortisatsioon, väljaõpe jm. 150x3,0=0,45 milj. rbl.
Ohvitseride palgad 10x7,2=0,07 milj. rbl.
---------------
0,06 milj.rbl.x4=2,4 milj. rbl.
Ühekordsed kulutused: ohvitseride elamud 100,0x4=0,4 milj. rbl.
tehnika ja varustus 300x4=1,2 milj. rbl.
-------------------
Kokku: 1,6 milj. rbl.
Kõik kokku neljale päästekompaniile: 4 milj. rubla.
Kutseline päästesalk - 0,5 milj. rubla.
Juhtorganid - 0,5 milj. rubla.
Üldised päästeteenistuse ülalpidamiskulud on orienteeruvalt
(ilma lennupaiske grupita) 5,6 milj. rubla aastas.
Ühekordsed kulutused on orienteeruvalt (ilma relvastuse, helikopterite, lennuki ja arvutustehnika maksumuseta) 3,5 milj. rbl.
Peale nimetatud summa on moodsa päästevarustuse ostmiseks välismaalt esimesel etapil vaja ca 0,5 milj. Soome marka.
------
L i s a 3
"Eesti Vabariigi ühtse
päästeteenistuse kontseptsiooni"
juurde
RIIKLIKU PÄÄSTEAMETI HÄDAABIKESKUS
Meie igapäevases elus esinevate väikeste ja suurte õnnetuste ja avariide korral võtavad õnnetusteate vastu, edastavad päästeüksustele ja tegelevad andmetöötlusega ametkondlikud juhtimiskeskused. Tuletõrjel, politseil, kiirabil ja gaasiavariiteenistusel on õnnetusteate vastuvõtmiseks spetsiaalsed telefoninumbrid (01, 02, 03, 04), päästeametil ja vetelpäästel aga need puuduvad.
Olemasoleva informatsiooni kohaselt on nimetatud ametkondade juhtimiskeskused Tallinnas ja maakondades nii moraalses kui füüsilises mõttes amortiseerunud ning vajavad ümberseadmestamist. Nende töö on põhimõtteliselt olnud orienteeritud ainult kitsale ametkondlikule ülesannete ringile, arvestamata koostööd teiste teenistustega.
Seoses Eesti Päästeameti moodustamisega tuleb pidada otstarbekaks ajakohase tehnikaga varustatud hädaabikeskuste loomist teiste arenenud riikide eeskujul (Rootsi SOS Alarmeering /LARM Centralen LAC/, Soome Yleisen Hätäilmoituskeskus jne.). Hädaabikeskuste loomine on esimeseks etapiks ühtse päästeameti moodustamisel.
Hädaabikeskuste ülesanded:
- õnnetusteate vastuvõtmine telefonil 000, mis asendaks telefonid 01, 02, 03, 04 jne.;
- vastuvõetud õnnetusteate registreerimine astronoomilise aja süsteemis;
- õnnetusteate edastamine päästeüksustele (tuletõrje, kiirabi, Eesti Päästeameti päästeüksused) eelnevalt koostatud tegutsemiskavade kohaselt;
- vajaliku reservtehnika, isikkoosseisu ja ametiisikute suunamine õnnetuskohale;
- avarii või õnnetuse tagajärgede likvideerimise koordineeritud juhtimine;
- sündmuskohalt saabuva informatsiooni fikseerimine ja töötlemine;
- sündmuskohale vajaliku informatsiooni edastamine (avariiobjekti iseloomustus, seal asuvate keemiliste ainete iseloomustus ja ohutegurid);
- õnnetuse ja avariide riikliku statistika pidamine ja vastava andmepanga loomine;
- päästeteenistuse jõudude lahingarvestuse pidamine ja nende valmisoleku kontrollimine;
- vabariikliku päästeteenistuse tegevuse koordineerimine ametkondlike päästeametitega (merepääste, lennunduse ja raudtee päästeametid jne.).
Facebook
Twitter