Teksti suurus:

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2003
Avaldamismärge:RT I 2002, 110, 656

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 11.12.2002

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 23. detsembri 2002. a otsusega nr 305

I. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648; 2002, 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:

« (9) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvalehoidvast isikust teatab riigikaitseosakonna juhataja avaldusega politseiasutusele isiku asukoha kindlaks tegemiseks.

(10) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmata jätmise korral on riigikaitseosakonna juhatajal õigus teha isikule ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib riigikaitseosakonna juhataja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.»

§ 2. Paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teenistustähtaega arvestatakse kuudes ja aastates.

(2) Teenistusstaaži arvestatakse täisaastates. Täisaastani ümardatakse staaž, mille pikkus on vähemalt kuus kuud.»

§ 3. Paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kaitseväelase teenistust valitsusasutuses või valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või õppeasutuses korraldab minister või hallatava riigiasutuse või õppeasutuse juht käesoleva seaduse alusel ja selles reguleerimata osas vastavalt avaliku teenistuse seadusele (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001; 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 374).»

§ 4. Paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Paragrahvi 22 lõike 2 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kindralmajori auastmega ametikoht – Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametikoht ja maaväe ülema ametikoht;
4) brigaadikindrali auastmega ametikoht – õhuväe ülema ametikoht ja mereväe ülema ametikoht;».

§ 6. Paragrahvi 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Esimese auastmena pärast kaitseväekohustuslase ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumist või vabatahtlikuna tegevteenistusse astumist antakse talle koos väeosa või asutuse nimekirja arvamisega sõduriauastmena reamehe või madruse auaste.»

§ 8. Paragrahvi 37 lõikes 4 asendatakse sõna «haldusõiguserikkumise» sõnaga «väärteo» ning sõnad «tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest» sõnadega «tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud».

§ 9. Paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõna «kaitseväelaste» sõnaga «kaitseväekohustuslaste».

§ 10. Paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) tema ajateenistusse kutsumisest vabastamine ja kaitseväekohustuslaste registrist kustutamine vastavalt seadusele.»

§ 11. Paragrahvi 42 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Arstlike komisjonide liikmed nimetab kaitseminister vastavalt kehtestatud korrale arstina tegutseda lubatud erialaarstide hulgast kooskõlastatult sotsiaalministriga.

(4) Arstlike komisjonide esimehed määrab komisjonide liikmete hulgast kaitseminister käskkirjaga.»

§ 12. Paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Arstlik komisjon tuvastab kaitseväelase või kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse piirangutega, ajutise mittekõlblikkuse või mittekõlblikkuse põhjustanud tervisehäire seose tegevteenistusega, otsustades, kas:
1) tervisehäire on põhjustatud teenistusülesannete täitmisest;
2) tervisehäire ei ole põhjustatud teenistusülesannete täitmisest.»

§ 13. Paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Vajadusel võib Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon teostada selle kaitseväekohustuslase või kaitseväelase, kelle tervise seisundi kohta tehtud otsuse peale vaie esitati, arstliku läbivaatuse või suunata ta täiendavatele uuringutele. Sel juhul pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vaide läbivaatamise tähtaeg arstliku läbivaatuse või täiendavate uuringute teostamiseks vajaliku aja võrra.»

§ 14. Paragrahvi 45:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «valla- või linnavalitsuses» sõnaga «riigikaitseosakonnas»;

2) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtajaks mõjuva põhjuseta kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks arvele võtmata jätnud kutsealune, samuti käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud arvelevõtmise korda rikkunud kutsealune võetakse vastutusele käesolevas seaduses, karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480) ja väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313) sätestatud alustel ja korras.

(4) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks arvele võtmata jätmise eest vastutusele võtmist välistavateks põhjusteks loetakse:
1) kutsealuse haigust, mis ei võimaldanud elukohajärgsesse riigikaitseosakonda või Eesti Vabariigi saatkonda või konsulaati ilmuda;
2) kutsealuse viibimist vahi all;
3) vääramatust jõust sõltuvaid või kutsealuse tahtest või tegevusest mittesõltuvaid takistusi, mis ei võimaldanud elukohajärgsesse riigikaitseosakonda või Eesti Vabariigi saatkonda või konsulaati ilmuda.»

§ 15. Paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Arvelevõtmisel on kutsealune kohustatud esitama andmed oma hariduse, õppe- või töökoha kohta ning perekondlikku või majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid või osutama nende asukohale, kui tal puudub neile juurdepääsu võimalus.

(2) Riigikaitseosakond nõuab andmekogust või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest välja kutsealuse perekondlikku või majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.

(3) Arvelevõetud kutsealusele teatab riigikaitseosakond kirjalikult tema tervise seisundi kontrollimiseks määratud riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha.

(4) Alalise elukoha muutmise korral on kutsealune kohustatud end uue elukoha järgses riigikaitseosakonnas arvele võtma 10 tööpäeva jooksul.

(5) Kutsealune on kohustatud teatama elukohajärgsele riigikaitseosakonnale oma sõidust välisriiki kauemaks kui kolmeks kuuks enne ärasõitu ja pärast välisriigist saabumist 10 tööpäeva jooksul.

(6) Kutsealune, kes põeb kroonilist haigust või kellel on puue, mis ei võimalda arvelevõtmiseks kohale ilmuda, võetakse riigikaitseosakonnas arvele kutsealuse vanema, eestkostja või hooldaja kirjaliku avalduse alusel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korras kutsealuse arvele võtmata jätmise korral on riigikaitseosakonnal õigus teha kutsealuse vanemale, eestkostjale või hooldajale ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib riigikaitseosakond rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud sunniraha ülemmäär on 2000 krooni.»

§ 16. Paragrahvi 47:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Eesti Vabariigi välisesindused esitavad arvelevõetud kutsealuste nimekirjad ja arvestusdokumendid Kaitseministeeriumile 1. jaanuariks eelmise aasta 1. detsembri seisuga.»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «valla- või linnavalitsusele» sõnaga «riigikaitseosakonnale» ning lõiget täiendatakse pärast sõna «sünniaeg» sõnadega «karistusseadustiku või»;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad «valla- või linnavalitsusele» sõnaga «riigikaitseosakonnale».

§ 17. Paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse sõnad «valla- või linnavalitsusele» sõnaga «riigikaitseosakonnale».

§ 18. Paragrahvi 49:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Väljakutse peale riigikaitseosakonda mõjuva põhjuseta ilmumata jäänud kutsealune võetakse vastutusele käesolevas seaduses, karistusseadustikus ja väärteomenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.»;

2) lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «jõust» sõnaga «sõltuvaid»;

3) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «, välisriigis viibiva kutsealuse suhtes Eesti Vabariigi saatkond või konsulaat,».

§ 19. Paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 11 –13 järgmises sõnastuses:

« (11) Riigikaitseosakonna arstlikule komisjonile on kutsealune kohustatud esitama andmed oma tervise seisundi kohta, andes üle vastavad dokumendid või osutades nende asukohale, kui tal puudub neile juurdepääsu võimalus.

(12) Kui kutsealune osutab tervise seisundit kajastavate dokumentide asukohale, nõuab riigikaitseosakonna arstliku komisjoni esimees need nende asukohast välja.

(13) Kutsealuse, kes põeb kroonilist haigust või kellel on puue, mis ei võimaldanud arvelevõtmiseks riigikaitseosakonda kohale ilmuda, tervise seisundit kajastavad dokumendid esitatakse kutsealuse vanema, eestkostja või hooldaja poolt riigikaitseosakonna arstlikule komisjonile ühe kuu jooksul pärast kutsealuse arvelevõtmist riigikaitseosakonnas.»

§ 20. Paragrahvi 51 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kutsealune, kes vastavalt käesoleva seaduse § 55 lõikele 1 on kasutanud õigust ajapikendusele ja asunud omandama kõrgharidust kutseõppeasutuse, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis, kutsutakse ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest.

(4) Kutsealuste ajateenistusse kutsumise korra kehtestab kaitseminister määrusega. Kutsealuste ajateenistusse kutsumise tähtajad järgmiseks aastaks kehtestab kaitseminister määrusega hiljemalt 15. oktoobriks.»

§ 21. Paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Perekondlikel või majanduslikel põhjustel antakse kutsealusele ajapikendust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ta on lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336) tähenduses, kes peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last;
2) ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest.»

§ 22. Paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist teatab kutsealune riigikaitseosakonnale kirjalikult hiljemalt 15. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele.»

§ 23. Paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaitseväe juhataja käskkirjaga katkestatakse ajateenistus seoses ajateenija:
1) tervise seisundi tõttu kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks tunnistamisega kuni kaheks kuuks;
2) kohustusega kuni kaks kuud ainsa hooldajana hooldada raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest;
3) viibimisega tõkendina vahi all üle 10 päeva.»

§ 24. Seadust täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses:

« § 631. Ajateenijate esindusmees

(1) Ajateenijate esindusmees on ajateenija, kes esindab ajateenijate huvisid teenistusküsimustes teenistust korraldavate ülemate ees.

(2) Esindusmees ei ole kohustatud ajateenijate huvide esindamisel avaldama ettepaneku esitaja nime, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel süüteo-, distsiplinaar- või halduskohtumenetluse huvides.

(3) Kaitseminister kehtestab ajateenijate poolt valitud esindusmehe tegutsemise korra, millega reguleeritakse esindusmehe valimine, tagasikutsumine, rühmakoosoleku pidamine, esindusmeeste kogu koosseis ja kokkukutsumise kord, samuti esindusmehe täpsemad õigused ja kohustused ning ettepanekute esitamise ja menetlemise kord.»

§ 25. Paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ajateenijat ei määrata ametikohale, mille vahetu ülem on tema lähisugulane (vanavanem, vanem, vend, õde), hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, abikaasa vend, õde või nende laps) või faktiline abikaasa.»

§ 26. Paragrahvi 68 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ajateenija vabastatakse ajateenistusest, kui tal ei ole võimalik jätkata ajateenistuskohustuse täitmist seoses:
1) tema tervise seisundi tõttu kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega või ajutiselt mittekõlblikuks tunnistamisega kestusega üle kahe kuu;
2) temale tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmisega;
3) kohustusega üle kahe kuu ainsa hooldajana hooldada raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest;
4) olemisega lapsevanemaks, eestkostjaks või muuks last ülalpidavaks isikuks perekonnaseaduse tähenduses, kes peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last.

(3) Kaitseväe juhataja käskkirjaga võib ajateenija ajateenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud alustel vabastada ja lugeda tema ajateenistuskohustus täidetuks, kui ta on teeninud vähemalt 3/4 oma ajateenistuse kestusest.»

§ 27. Paragrahvi 72 lõikes 3 asendatakse sõna «ülem» sõnaga «juhataja».

§ 28. Paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Teenimisel asendusteenistuses makstakse asendusteenistuslasele teenistuskoha asutusest töötasu vastavalt ametikohale.»

§ 29. Paragrahvi 77:

1) täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

« (11) Siseministri või sotsiaalministri käskkirjaga katkestatakse asendusteenistus seoses asendusteenistuslase:
1) tervise seisundi tõttu kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel ajutiselt mittekõlblikuks tunnistamisega kuni kaheks kuuks;
2) viibimisega tõkendina vahi all üle 10 päeva.

(12) Kaitseväekohustuslane, kelle ajateenistuskohustus ei ole loetud täidetuks, võetakse asendusteenistuse katkestamise käskkirja alusel arvele elukohajärgses riigikaitseosakonnas ja kutsutakse asendusteenistust jätkama, kui tema suhtes ei esine enam käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud asendusteenistuse katkestamise asjaolusid või käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud ajateenistusse kutsumisest vabastamise asjaolusid.

(13) Kaitseväekohustuslane, kelle asendusteenistus on katkestatud, on kohustatud viivitamatult teatama elukohajärgsele riigikaitseosakonnale asendusteenistuse katkestamise tinginud asjaolude muutumisest või äralangemisest.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Asendusteenistuslane vabastatakse asendusteenistusest, kui tal ei ole võimalik jätkata ajateenistuskohustuse täitmist asendusteenistuses seoses:
1) tema tervise seisundi tõttu kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega;
2) temale tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmisega;
3) kohustusega ainsa hooldajana hooldada raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest.»;

3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Siseministri või sotsiaalministri käskkirjaga võib asendusteenistuslase vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud alustel asendusteenistusest ja lugeda tema ajateenistuskohustus täidetuks, kui ta on teeninud vähemalt 3/4 oma asendusteenistuse kestusest.»

§ 30. Paragrahvi 80 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) on kandnud karistust ja tema karistusandmed on karistusregistris;».

§ 31. Paragrahvi 89 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kaadrikaitseväelast ei määrata ametikohale, mille vahetu ülem on tema lähisugulane (vanavanem, vanem, vend, õde, laps, lapselaps), hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, abikaasa vend, õde või nende laps) või faktiline abikaasa.»

§ 32. Paragrahvi 92 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) teda peetakse kriminaalasjas tõkendina vahi all üle 10 päeva või tõkend vahi all pidamine asendatakse tõkendiga kautsjon – vahi alla võtmise päevale järgnevast päevast;».

§ 33. Paragrahvi 93:

1) lõike 1 punktid 4 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) lähedaste sugulaste, hõimlaste või faktilise abikaasaga koos töötamise keeluga;»;
9) pidamisega kriminaalasjas tõkendina vahi all üle 10 päeva või süüdistatavana uurija määrusega ametikohalt kõrvaldamisel;»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud tõkendi vahi alla võtmine asendamisel tõkendiga kautsjon otsustab kaadrikaitseväelase ametikohalt vabastamise kaadrikaitseväelase ametikohale määrav ülem.»

§ 34. Paragrahvis 96 asendatakse sõnad «kaadriohvitseride reserv» sõnadega «kaadrikaitseväelaste reserv» ja sõnad «ohvitser» ning «kaadriohvitser» sõnaga «kaadrikaitseväelane» vastavas käändes.

§ 35. Paragrahvi 99 lõikes 2 asendatakse sõna «ohvitseri» sõnaga «kaadrikaitseväelase» ja sõna «kaadriohvitseride» sõnaga «kaadrikaitseväelaste».

§ 36. Paragrahvi 101 lõikes 3 asendatakse sõna «Ohvitseri» sõnaga «Kaadrikaitseväelase» ja sõna «kaadriohvitseride» sõnaga «kaadrikaitseväelaste».

§ 37. Paragrahvi 102 lõikes 3 asendatakse sõna «Ohvitseri» sõnaga «Kaadrikaitseväelase» ja sõna «kaadriohvitseride» sõnaga «kaadrikaitseväelaste».

§ 38. Paragrahvi 103 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt 10 päeva jooksul, kui tema vahetu ülem on tema lähisugulane (vanavanem, vanem, vend, õde, laps, lapselaps) , hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, abikaasa vend, õde või nende laps) või faktiline abikaasa, ja määratakse teisele samaastmelisele ametikohale.

(2) Kaadrikaitseväelase võib pärast ametikohalt vabastamist seoses lähedaste sugulaste, hõimlaste või faktilise abikaasaga koos töötamise keeluga määrata kuni samaastmelisele ametikohale määramiseni kaadrikaitseväelaste reservi või tema nõusolekul madalamaastmelisele ametikohale.»

§ 39. Paragrahvi 105 lõikes 3 asendatakse sõna «Ohvitseri» sõnaga «Kaadrikaitseväelase» ja sõna «kaadriohvitseride» sõnaga «kaadrikaitseväelaste».

§ 40. Paragrahvi 107:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) kui tal puudub dokument, mis on vastaval ametikohal teenimise kohustuslik tingimus.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vabastatud kaadrikaitseväelase võib kuni uuele ametikohale määramiseni määrata kaadrikaitseväelaste reservi.»;

3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu tuleb kaadrikaitseväelane vabastada ametikohalt kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist.»

§ 41. Paragrahvi 108 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) kaadrikaitseväelaste reservis oleku tähtaja lõppemisega.»

§ 42. Paragrahvi 109 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses tegevteenistuse lepingu lõpetamisega omal soovil lepingut sõlmivale ülemale esitatud kirjaliku avalduse alusel. Kaadrikaitseväelane on kohustatud lepingu lõpetamise soovist ette teatama vähemalt kaks kuud.»

§ 43. Paragrahvi 115 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaadrikaitseväelane vabastatakse tegevteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab tegevteenistuse jätkamise, arvates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast.

(2) Vahi alla võetud kaadrikaitseväelane vabastatakse tegevteenistusest pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, arvates vahi alla võtmise päevast.»

§ 44. Paragrahvi 116 täiendatakse pärast sõnu «põhjal või» sõnadega «ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu või».

§ 45. Seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:

« § 1171. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses kaadrikaitseväelaste reservis oleku tähtaja lõppemisega

Kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest kaadrikaitseväelaste reservis oleku tähtaja lõppemise päevale järgnevast päevast.»

§ 46. Paragrahvi 123 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «koondamisega» sõnadega «või kaadrikaitseväelaste reservis oleku tähtaja lõppemisega».

§ 47. Paragrahv 126 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 126. Reservi ja erru arvamine

(1) Reservi arvatakse:
1) väeosa ülema või temaga võrdsustatud ülema või asjaomase ministri poolt isik, kes on täitnud ajateenistus- või asendusteenistuskohustuse või kellel on see loetud täidetuks;
2) lepingut sõlmiva ülema poolt tegevteenistusest vabastatud kaitseväekohustuslasest kaadrikaitseväelane;
3) väeosa ülema või temaga võrdsustatud ülema või riigikaitseosakonna juhataja poolt vastava erialase ettevalmistuse ja sõjaväelise väljaõppe saanud naissoost Eesti kodanik.

(2) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud isikud võetakse riigikaitseosakonna juhataja poolt reservis arvele väljaõpetamata sõduritena.

(3) Kaadrikaitseväelane, kes oma vanuse või tervise seisundi tõttu ei kuulu arvestamisele reservväelasena, arvatakse lepingut sõlmiva ülema või riigikaitseosakonna juhataja poolt erru.»

§ 48. Seaduse 7. peatükki täiendatakse 11 . jaoga järgmises sõnastuses:

«11. jagu
Valmisoleku reserv

§ 1291. Valmisoleku reserv

(1) Reservväelane, kes vastab käesolevas seaduses lepingulisse teenistusse võtmisele esitatavatele nõuetele, arvatakse temaga sõlmitava valmisoleku reservi lepingu alusel kaitseväe kõrgendatud reageerimisvalmiduse tagamiseks ettenähtud üksuse ülesannete, sealhulgas Eesti riigi poolt rahvusvaheliste kohustuste, täitmiseks moodustatavasse valmisoleku reservi.

(2) Valmisoleku reservis oleku ajal on reservväelane lisaks käesoleva seaduse §-s 128 sätestatule ja sõlmitud valmisoleku reservi lepingus võetud kohustustele kohustatud:
1) teatama valmisoleku reservi lepingut sõlmivale ülemale oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on kättesaadav valmisoleku reservi lepingus sätestatud aja jooksul;
2) informeerima viivitamatult valmisoleku reservi lepingu sõlminud ülemat käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis mõjutavad tema valmisoleku reservis olekut või lepingulisse tegevteenistusse astumist;
3) väljakutse saamise korral ilmuma määratud ajal tegevteenistusse.

(3) Valmisoleku reservi lepingu sõlminud reservväelasel on valmisoleku reservis toimuva sõjalise väljaõppe ajal õppekogunemisest osavõtva reservväelase õigused ja kohustused.

§ 1292. Valmisoleku reservi leping

(1) Valmisoleku reservi leping on Eesti Vabariigi nimel teenimiseks kaitseväe kõrgendatud reageerimisvalmiduse tagamiseks ettenähtud üksuses, sealhulgas Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses, reservväelasega sõlmitav kirjalik kokkulepe, mille kohaselt:
1) reservväelane kohustub valmisoleku reservis oleku ajal osalema nimetatud kaitseväeüksuses teenimiseks vajalikul sõjalisel väljaõppel ja asuma väljakutsel tegevteenistusse, täitma käesolevas seaduses, kaitseväe määrustikes ja teistes õigusaktides sätestatud tingimusi ja korda;
2) Eesti Vabariigi nimel käesoleva seaduse alusel valmisoleku reservi lepingut sõlmiv ülem kohustub valmisoleku reservis olevale reservväelasele valmisoleku reservis oleku ajal tagama nimetatud kaitseväeüksuses teenimiseks vajaliku sõjalise väljaõppe, maksma valmisoleku reservi tasu ja tagama muud käesolevas seaduses, kaitseväe määrustikes ja teistes õigusaktides sätestatud kaitseväelase õigused.

(2) Valmisoleku reservi lepingu sõlmimisel märgitakse lepingus:
1) lepingu tähtaeg;
2) reservväelase auaste ja ametikoht;
3) reservväelase nõusolek väljakutse saamisel sõlmida tegevteenistuse leping ning teenida määratud ajal ja kohas kaitseväe kõrgendatud reageerimisvalmiduse tagamiseks ettenähtud üksuses, sealhulgas Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses;
4) reservväelase nõusolek osaleda valmisoleku reservis oleku ajal määratud ulatuses ja ajal sõjalisel väljaõppel;
5) valmisoleku reservis oleku muud tingimused.

(3) Valmisoleku reservi lepingut sõlmima volitatud ülemaks on valmisoleku reservis oleva reservväelase teenistust korraldav ülem.

(4) Valmisoleku reservi lepingule allakirjutamisega kinnitab reservväelane nõustumist lepingu tingimustega ning enda esitatud andmete õigsust.

(5) Valmisoleku reservi leping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb reservväelasele ja teine käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülemale.

(6) Valmisoleku reservi lepingu sõlmimisest informeerib lepingut sõlmiv ülem reservväelase elukohajärgset riigikaitseosakonda.

(7) Valmisoleku reservi leping jõustub selle allakirjutamisel.

(8) Valmisoleku reservi lepingu vormi kehtestab kaitseminister.

§ 1293. Valmisoleku reservi lepingu tähtaeg

Valmisoleku reservi leping sõlmitakse kuni kolmeks aastaks.

§ 1294. Valmisoleku reservi lepingu peatamine

Valmisoleku reservi leping peatatakse:
1) valmisoleku reservis oleva reservväelasega tegevteenistuse lepingu kehtivuse ajaks;
2) ajaks, millal reservväelane on tunnistatud kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks;
3) ajaks, mil esinevad üle ühe kuu kestvad asjaolud, mis mõjutavad reservväelase valmisoleku reservis olekut või lepingulisse tegevteenistusse astumist.

§ 1295. Valmisoleku reservi lepingu lõpetamine

Lepingut sõlmiv ülem lõpetab valmisoleku reservi lepingu:
1) kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel reservväelase kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme muutmise korral, mille tõttu on välistatud tema kuulumine valmisoleku reservi;
2) reservväelase poolt lepingu mittetäitmise korral;
3) reservväelase surma korral.

§ 1296. Valmisoleku reservi tasu

(1) Reservväelasele makstakse valmisoleku reservis oleku aja eest tasu. Tasu makstakse välja valmisoleku reservis oldud iga kaheteist kuu möödumisele järgneval kuul ja lepingu tähtaja lõppemisele järgneval kuul.

(2) Valmisoleku reservi tasu ei maksta aja eest, millal valmisoleku reservi leping on peatatud või lõpetatud seoses reservväelase poolt lepingu mittetäitmisega.

(3) Valmisoleku reservi tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 49. Paragrahvi 131:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Riigikaitselisest vajadusest lähtudes võib Vabariigi Valitsuse igakordse otsuse alusel kutsuda reservväelasi õppekogunemisele kuni kolmeks kuuks, arvestamata käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 132 lõikes 2 sätestatud piiranguid.»;

2) lõikes 6 asendatakse arv «180» arvuga «120».

§ 50. Paragrahvi 132:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) kes on sõlminud valmisoleku reservi lepingu, lepingu tähtaja jooksul.»;

2) lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 51. Paragrahvi 134 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Reservväelast ei määrata ametikohale, mille vahetu ülem on tema lähisugulane (vanavanem, vanem, vend, õde, laps, lapselaps) , hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, abikaasa vend, õde või nende laps) või faktiline abikaasa.»

§ 52. Paragrahvi 135 lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Käskkirja ärakiri reservväelase õppekogunemisest vabastamise kohta saadetakse viivitamatult reservväelase elukohajärgsele riigikaitseosakonnale.»

§ 53. Paragrahvi 144 lõikes 1 asendatakse sõnad «haldus- või kriminaalvastutusele» sõnadega «vastutusele vastavalt seadusele».

§ 54. Paragrahvi 153:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega, puhkusetasust ja puhkusetoetusest.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kaadrikaitseväelaste ametikohtadele vastavad palgaastmed, palgamäärad, sealhulgas palgamäärade diferentseerimise alused, ning lisatasude maksmise alused ja ulatuse täiendavate teenistusülesannete täitmise, nõutavamast tulemuslikuma teenistuse ning teenistuse eripära eest ning nende maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 55. Paragrahvi 154:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Palgamäär on kaadrikaitseväelase ametikoha palgaastmele vastav käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud rahasumma või selle diferentseering.»;

3) täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

« (7) Kaadrikaitseväelasele, kes teenib ametikohal, millel teenimise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine, makstakse riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest lisatasu kuni 30 protsenti tema ametipalgast.

(8) Kaadrikaitseväelasele võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise, nõutavamast tulemuslikuma teenistuse ja teenistuse eripära eest.

(9) Teenistuse eripäraks loetakse teenistust:
1) tervist kahjustavates või eriti rasketes tingimustes;
2) kõrgendatud ohu- ja lahinguvalmiduse tingimustes;
3) vaimsele ja füüsilisele tervisele ning erialale kõrgendatud nõudeid esitavates tingimustes.»

§ 56. Paragrahvi 155 tekstis asendatakse sõna «kaitseväelasele» sõnaga «kaadrikaitseväelasele».

§ 57. Paragrahvi 156 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «makstakse» sõnaga «lisatasuna».

§ 58. Paragrahvi 158:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaadrikaitseväelasele makstakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras toetusena korteriraha ja toiduraha. Korteriraha ja toiduraha ei arvata teenistustasu hulka ning seda ei maksta ajal, mil kaadrikaitseväelane on vabastatud ametikohalt ja tema tegevteenistussuhe on peatatud käesoleva seaduse § 92 lõike 1 alusel või ta viibib lapsehoolduspuhkusel.

(2) Kaadrikaitseväelasele, kellele tagatakse tasuta toitlustamine või hüvitatakse kulud toitlustamisele muul alusel, toiduraha selle aja eest ei maksta.»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Ajateenijale ja õppekogunemisest osavõtvale reservväelasele tagatakse tegevteenistuse ajal tasuta majutus ning kaitseministri kehtestatud ulatuses tasuta toitlustamine.»

§ 59. Paragrahv 164 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 164. Toetus kaitseväelase hukkumise ja töövõimetuse korral teenistusülesannete täitmise tõttu

(1) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses.

(2) Teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmise ajal hukkunud või surnud kaitseväelase matuse korraldab riik ja kannab riikliku matusetoetuse seaduses (RT I 2000, 86, 549; 2001, 102, 674; 2002, 61, 375) sätestatud matuse korraldamise kulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras.

(3) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel kaitseväe arstliku komisjoni otsusega püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele maksab riik ühekordset toetust:
1) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 10–30 protsenti – tema kuue kuu palga ulatuses;
2) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 40–90 protsenti – tema kahe aasta palga ulatuses;
3) täieliku töövõimetuse korral töövõime kaotusel 100 protsenti – tema seitsme aasta palga ulatuses.

(4) Kaadrikaitseväelasele ja reservväelasele, kes teenistusülesannete täitmisel sai kehavigastuse, millega kaasnes ajutine töövõime kaotus üle 30 päeva, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

(5) Kaadrikaitseväelase ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61, 375; 62, 377) alusel arvutatud keskmine teenistustasu, mis tal oli vastavalt hukkumise või töövõime kaotuse korral püsivalt töövõimetuks tunnistamise või kehavigastuse saamise kuule eelnenud kuul. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel arvutatud kaadrikaitseväelase ühe kuu palk osutub väiksemaks, kui on kaadrikaitseväelase hukkumise kuule või töövõime kaotuse korral püsivalt töövõimetuks tunnistamise kuule eelnev viimane Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmine brutopalk kalendriaastas, võetakse ühe kuu palga aluseks Statistikaameti poolt avaldatu.

(7) Ajateenija ja reservväelase ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse ajateenija või reservväelase hukkumise kuule või töövõime kaotuse korral püsivalt töövõimetuks tunnistamise kuule eelnev viimane Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmine brutopalk kalendriaastas. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.

(8) Vabariigi Valitsus kehtestab kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral asjaomase ministri käskkirja alusel antava ühekordse toetuse maksmiseks taotluste esitamise, toetuse määramise ja väljamaksmise korra.

(9) Teenistusülesannete täitmiseks käesoleva seaduse mõttes ei loeta olukordi, kus kaitseväelane:
1) on puhkusel või lubatud ülema loal välja väeosa territooriumilt;
2) on omavoliliselt lahkunud teenistuskohast;
3) on vabatahtlikult põhjustanud endale alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse joobe;
4) on toime pannud distsiplinaarkorras karistatava teo;
5) on toime pannud süüteo;
6) on toime pannud enesetapu või enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei ole seotud haigusliku seisundiga ega ole põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest;
7) on hõivatud teenistusega mitteseotud tegevusega, mille ajaks ta on teenistusest vabastatud väeosa ülema käskkirja alusel.»

§ 60. Paragrahvi 165 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kaitseväelase surma korral makstakse kuue kuu jooksul temale väljamaksmisele kuuluv teenistustasu ja toetusena makstavad korteri- ja toiduraha kaitseväelase teenistust korraldanud ülemale esitatud avalduse ja pärimisõigust tõendava dokumendi alusel välja tema pärijatele.»

§ 61. Paragrahvi 166 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Õppekogunemisest osavõtvale reservväelasele kompenseeritakse sõit elukohast õppekogunemisele ja tagasi Eesti piires kaitseministri kehtestatud ulatuses ja korras.»

§ 62. Paragrahvi 167 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ajateenijale, kes on vabastatud ajateenistusest käesoleva seaduse § 68 lõike 1 ja lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 alusel, ja asendusteenistuslasele, kes on läbinud asendusteenistuse või vabastatud asendusteenistusest käesoleva seaduse § 77 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel, makstakse ühekordset toetust, mis arvutatakse tema teenistusest vabastamise kuule eelnenud viimasest Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmisest brutopalgast kalendriaastas kahe nädala ulatuses.»

§ 63. Paragrahvi 169:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ajateenijale või asendusteenistuslasele antakse ajateenistuskohustuse täitmise ajal puhkust sõltuvalt ajateenistuskohustuse või asendusteenistuskohustuse täitmise kestusest:
1) lühima käesolevas seaduses sätestatud ajateenistuskohustuse või asendusteenistuskohustuse täitmise kestuse korral vastavalt ajateenijale 10 päeva ja asendusteenistuslasele 15 päeva;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kestusest pikema ajateenistuskohustuse või asendusteenistuskohustuse täitmise kestuse korral vastavalt ajateenijale 15 päeva ja asendusteenistuslasele 20 päeva.»;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Ajateenijale või asendusteenistuslasele võib eeskujuliku teenistuse eest anda lisapuhkust kuni 10 päeva.»;

3) lõiget 4 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta selle andmata.»

§ 64. Paragrahvi 170 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Ajateenijale kompenseeritakse üks kord sõit puhkusele elukohta ja tagasi Eesti piires kaitseministri kehtestatud ulatuses ja korras.»

§ 65. Paragrahvi 183 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «reservväelastele» sõnadega «ja valmisoleku reservi lepingu sõlminud reservväelastele nende lepingulises tegevteenistuses oleku ajal».

§ 66. Paragrahvi 190:

1) lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

« 51) aastatel 1986–1989 sõjaväeüksuste koosseisus eriõppekogunemistele kutsutuna Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel viibitud aeg;»;

2) lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «oli» sõnaga «käesolevas».

§ 67. Paragrahvi 192 lõikes 2 asendatakse sõnad «teenistuskohas ja» sõnadega «teenistuskohas või».

§ 68. Paragrahvi 193 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kaadrikaitseväelasele antakse lepingulisest teenistusest vabastamisel tema soovil väljavõte teenistuslehest ja teenistusleht saadetakse Kaitsejõudude Peastaapi.»

§ 69. Paragrahvi 197:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pensioni suuruse arvestamise aluseks on:
1) kaadrikaitseväelasele, reservväelasele ja eruväelasele – tema viimase 12 kuu teenistustasu üldsumma, mille hulka ei arvata korteri- ja toiduraha, mis on jagatud 12-ga, või kui isik on teeninud vähem kui 12 kuud, siis teenitud kuude teenistustasu üldsumma, mis on jagatud kuude arvuga (edaspidi pensioni arvestamise teenistustasu);
2) ajateenijale ja õppekogunemisel viibivale reservväelasele – viimane Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmine brutopalk kalendriaastas.

(2) Kaadrikaitseväelane võib valida väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks:
1) oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima 12 kuu teenistustasu üldsumma, mis on jagatud 12-ga, ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest või
2) oma viimase teenistuses oleku kuu teenistustasu, mille hulka ei arvata puhkusetoetust ja puhkusetasu.»

§ 70. Paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Väljateenitud aastate pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel.»

§ 71. Paragrahvi 200 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on kaitseväelasele tema töövõime kaotuse astmele vastavalt määratud püsiva töövõimetuse aste, kaadrikaitseväelasele tema pensioni arvestamise teenistustasu ning ajateenijale ja reservväelasele viimane Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmine brutopalk kalendriaastas.»

§ 72. Paragrahvi 201 lõikes 1 asendatakse sõnad «jooksva aasta Eesti keskmisest palgast» sõnadega «viimasest Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmisest brutopalgast kalendriaastas».

§ 73. Paragrahvi 203 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on, kui toitja oli:
1) kaadrikaitseväelane – tema pensioni arvestamise teenistustasu;
2) ajateenija ja õppekogunemisel viibiv reservväelane – viimane Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmine brutopalk kalendriaastas.»

§ 74. Paragrahvi 205 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pensioni taotlemine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.»

§ 75. Paragrahvi 206 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pensioni määramine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.»

§ 76. Paragrahvi 209 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub:
1) kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel;
2) ajateenija ja õppekogunemisele kutsutud reservväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud kuukeskmise brutopalga kalendriaastas suuruse muutumisel järgmisel kalendriaastal.»

§ 77. Paragrahvi 210 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Tegevteenistuses oleku ajal väljateenitud aastate pensioni ei maksta.»

§ 78. Paragrahvi 211 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pärast pensionäri surma alusetult tema arvele kantud pensionisummad ei kuulu pärandvara koosseisu ning need tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt kaitseministri nõudel elukohajärgsest pensioniametist saadud informatsiooni põhjal riigieelarvesse.»

§ 79. Paragrahv 2153 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2153. Arvelevõtmise korra rikkumine

Ajateenistusse arvelevõtmiseks mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise eest, samuti reservväelase või kutsealuse poolt riigikaitseosakonna väljakutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise eest, samuti reservväelase või kutsealuse poolt alalise elukoha muutmisel riigikaitseosakonnas mõjuva põhjuseta arvele võtmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.»

§ 80. Paragrahvi 216 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «28-aastaseks saamisel».

§ 81. Paragrahvi 220 lõikes 1 asendatakse sõnad «2003. aasta 1. septembrist» sõnadega «2008. aasta 1. septembrist».

§ 82. Paragrahvist 225 jäetakse välja sõnad «, kuid kokku mitte rohkem kui kaheksa aasta võrra».

II. Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377) tehakse järgmised muudatused:

§ 83. Paragrahvi 108 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

« 41) ajateenistuskohustuse täitmise ajaks;».

§ 84. Paragrahvi 111 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu «1» arvuga «, 41».

§ 85. Paragrahv 122 tunnistatakse kehtetuks.

§ 86. Paragrahvi 131 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu».

III. Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002, 61, 375; 62, 377) tehakse järgmised muudatused:

§ 87. Paragrahvi 55 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) ajateenistuskohustuse täitmise ajaks;».

§ 88. Paragrahv 111 tunnistatakse kehtetuks.

IV. Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seaduses (RT I 1995, 20, 299) tehakse järgmine muudatus:

§ 89. Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teenistusele Eesti riigi rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses laienevad kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud sotsiaalsed tagatised, kui käesolev seadus või Riigikogus ratifitseeritud välisleping ei sätesta teisiti. Asjaomase ministri otsusel võib eelnimetatud üksuses teeniva kaitseväelase kasuks sõlmida kindlustuslepingu, millega tagatakse täiendavate hüvitiste maksmine tema surma või tervisekahjustuse korral.»

V. Tervikteksti avaldamine

§ 90. Vabariigi Valitsus tagab kaitseväeteenistuse seaduse tervikteksti avaldamise ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

VI. Seaduse jõustumine

§ 91. Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. märtsil, välja arvatud § 66 punkt 1, mis jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.»

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json