Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu*
Vastu võetud 27.12.2002 nr 74
Määrus kehtestatakse «Planeerimisseaduse» (RT I 2002, 99, 579) § 13 lõike 3 alusel.
§ 1. Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Käesolev määrus kehtestab Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsekvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu.
§ 2. Saksamaal arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Saksamaal tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1)
kunstikõrgkoolide antud arhitektuuri eriala diplomid (Dipl.-Ing.,
Architekt (HfbK));
2) tehnikakõrgkoolide «Technische Hochschulen»,
tehnikaülikoolide, ülikoolide arhitektuuriosakondade
(Architektur/Hochbau), ja kui nimetatud õppeasutused on ühinenud
õppeasutuseks «Gesamthochschule», siis ka «Gesamthochschule»
arhitektuuriosakonna antud diplomid (Dipl.Ing. ja teised
kutsekvalifikatsioonid, mida võib hiljem omistada kõnesolevate diplomite
omanikele);
3) ametikõrgkoolide «Fachhochschule» antud
arhitektuuriosakonna diplomid (Architektur/Hochbau), ja kui nimetatud
asutused on ühinenud õppeasutusega «Gesamthochschule», siis ka
«Gesamthochschule» arhitektuuriosakonna antud diplomid ning õpiaja
kestuse puhul vähem kui neli, ent vähemalt kolm aastat, lisandub
diplomile asjaomase kutseühenduse tunnistus, mis tõendab nelja-aastast
kutsealase töökogemuse olemasolu Saksa Liitvabariigis (Ingenieur grad.
ja teised kutsekvalifikatsioonid, mida võib hiljem kõnesolevate
diplomite omanikele omistada);
4) enne 1. jaanuari 1973
tehnikakoolide «Ingenieurschulen» ja tarbekunstikoolide
«Werkkunstschulen» arhitektuuriosakondade antud diplomid
(Prüfungszeugnisse) koos pädeva ametiasutuse poolt isiku kuue aasta
jooksul koostatud ehitusprojektidele ja ehitatud objektidele antud
hinnangu põhjal antud tunnistusega sellest, et ta on õigustatud kandma
arhitekti tiitlit.
§ 3. Belgias arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Belgias tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1) riiklike
arhitektuuriülikoolide ja -instituutide antud diplomid (architecte –
architect);
2) Hasselti provintsi arhitektuurikõrgkooli antud
diplomid (architect);
3) kuninglike kunstiakadeemiate antud diplomid
(architecte – architect);
4) Saint-Luc õppeasutuse «écoles
Saint-Luc» antud diplom (architecte – architect);
5)
ülikoolide inseneridiplomid, mille omanikel peab lisaks olema
arhitektide liidu antud tunnistus sellest, et isikul on nõutav
töökogemus ja tal on õigus kasutada arhitekti tiitlit (architecte –
architect);
6) ülikoolide rakendusteaduste teaduskondade ja Monsi
polütehnilise teaduskonna antud insener/arhitekti ja arhitekt/inseneri
diplomid (ingénieur-architecte, ingénieur-architect).
§ 4. Taanis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Taanis tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1) Kopenhageni
ja Århusi riiklike arhitektuurikoolide antud diplomid (arkitekt);
2) 28. mail 1975 jõustunud seaduse nr 202 alusel Arhitektide Kogu poolt
väljastatud registreerimistunnistus (registreret arkitekt);
3)
tsiviilehituskõrgkoolide poolt antud diplomid (bygningskonstruktør) koos
pädeva ametiasutuse poolt isiku kuue aasta jooksul koostatud
ehitusprojektidele ja ehitatud objektidele antud hinnangu põhjal antud
tunnistusega sellest, et ta on õigustatud kandma arhitekti tiitlit.
§ 5. Prantsusmaal arhitekti kutsekvalifikatsiooni
tõendavad
dokumendid
Prantsusmaal tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1)
alates 1959. aastast haridusministeeriumi ja seejärel
kultuuriministeeriumi poolt antud riiklikud arhitektidiplomid «Diplômé
par le Gouvernement» (architecte DPLG);
2)
arhitektuuriametikooli «Ecole spéciale d’architecture» antud
arhitektidiplomid (architecte DESA);
3) alates 1955. aastast
Strassburgi õppeasutuse «Ecole nationale supérieure des Arts et
Industries de Strasbourg» (varem «Ecole nationale d’ingénieurs de
Strasbourg») arhitektuuriosakonna antud diplomid (architecte ENSAIS).
§ 6. Kreekas arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Kreekas tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1) Ateena
METSOVION POLYTECHNION kõrgkooli antud inseneri/arhitekti diplomid koos
Kreeka Tehnikakoja väljastatud tunnistusega, mis annab diplomi omanikule
õiguse arhitektuurialal tegutsemiseks;
2) Thessaloniki
ARISTOTELION PANEPISTIMION kõrgkooli antud inseneri/arhitekti diplomid
koos Kreeka Tehnikakoja väljastatud tunnistusega, mis annab diplomi
omanikule õiguse arhitektuurialal tegutsemiseks;
3) Ateena
METSOVION POLYTECHNION kõrgkooli antud inseneri diplomid koos Kreeka
Tehnikakoja väljastatud tunnistusega, mis annab diplomi omanikule õiguse
arhitektuurialal tegutsemiseks;
4) Thessaloniki ARISTOTELION
PANEPISTIMION kõrgkooli antud inseneri diplomid koos Kreeka Tehnikakoja
väljastatud tunnistusega, mis annab diplomi omanikule õiguse
arhitektuurialal tegutsemiseks;
5) PANEPISTIMION THARKIS kõrgkooli
antud inseneri diplomid koos Kreeka Tehnikakoja väljastatud
tunnistusega, mis annab diplomi omanikule õiguse arhitektuurialal
tegutsemiseks;
6) PANEOISTIMION PATRON kõrgkooli antud inseneri
diplomid koos Kreeka Tehnikakoja väljastatud tunnistusega, mis annab
diplomi omanikule õiguse arhitektuurialal tegutsemiseks.
§ 7. Iirimaal arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Iirimaal tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1) Iirimaa
Riikliku Ülikooli (National University of Ireland) antud tiitel
«Bachelor of Architecture» (B Arch. (NUI)), mille saamiseks peab isikul
olema Dublini «University College» arhitektidiplom;
2)
College of Technologie õppeasutuse (Bolton Street, Dublin) antud
arhitektuurialast kõrgharidust tõendav diplom (Dipl. Arch.);
3) Iirimaa Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (Royal Institute of Architects)
assotsieerunud liikmelisust tõendav tunnistus (ARIAI);
4)
Iirimaa Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (Royal Institute of
Architects) liikmelisust tõendav tunnistus (MRIAI).
§ 8. Itaalias arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Itaalias tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1)
ülikoolide, polütehniliste instituutide ja Veneetsia ja Reggio Calabria
arhitektuurikõrgkooli antud diplomid «laurea in architettura» koos
iseseisva erialase tegevuse õigust tõendava diplomiga, mille annab
haridusministeerium pärast seda, kui kõnesolev isik on pädevale
komisjonile sooritanud riigieksami, mille sooritanu saab õiguse
iseseisvaks erialaseks tegevuseks (dott. Architetto);
2) ülikoolide
ja polütehniliste instituutide antud ehitustehnika («sezione costenzione
civile») «laurea in ingeneria» diplomid koos iseseisva arhitekti
erialase tegevuse õigust tõendava diplomiga, mille annab
haridusministeerium pärast seda, kui kõnesolev isik on pädevale
komisjonile sooritanud riigieksami, mis annab õiguse iseseisvaks
erialaseks tegevuseks (dott. Ing. Architetto või dott. Ing. In ingeneria
civile).
§ 9. Hollandis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Hollandis tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1) Delfti
või Eindhoveni tehnikakooli arhitektuuriteaduskonna lõpetanute arhitekti
diplomid «bouwkundig ingenieur»;
2) riigi poolt tunnustatud
arhitektuuriakadeemiate antud diplomid (architect);
3) aastani 1971
endise arhitektuuriõppeasutuse (Hoger Bouwkunstonderricht) antud
diplomid (architect HBO);
4) aastani 1970 endise
arhitektuuriõppeasutuse (Voortgezet Bouwkunstonderricht) antud diplomid
(architect HBO);
5) Hollandi Arhitektide Liidu (Bond van Nederlandse
Architecten – BNA) tunnistus sellest, et isik on sooritanud liidu
korraldatud eksami ja omandanud arhitekti kutsekvalifikatsiooni
(architect);
6) fondi «Stichting Instituut voor Architectuur» (IVA)
juures pärast vähemalt nelja-aastase koolituse läbimist antud diplom
(architect) koos pädeva ametiasutuse poolt isiku kuue aasta jooksul
koostatud ehitusprojektidele ja ehitatud objektidele antud hinnangu
põhjal väljastatud tunnistusega sellest, et ta on õigustatud kandma
arhitekti tiitlit;
7) pädeva ametiasutuse tunnistus sellest, et enne
10. juunit 1985* on isikule antud Delfti või Eindhoveni tehnikakooli
diplom «Kandidaat in de bouwkunde» ja et kuni selle daatumini oli ta
märkimisväärselt tegutsenud arhitektuurialal vähemalt viis aastat nii,
et Hollandis kehtivate nõuete kohaselt on tal eeldatav arhitekti pädevus
(architect);
8) pädeva ametiasutuse tunnistus sellest, et enne 10.
juunit 1985* oli isik vähemalt neljakümne aastane ja et et kuni selle
daatumini oli ta märkimisväärselt tegutsenud arhitektuurialal vähemalt
viis aastat nii, et Hollandis kehtivate nõuete kohaselt on tal eeldatav
arhitekti pädevus (architect);
9) pärast Hollandi seaduse ja
määruste jõustumist ei tunnustata käesoleva lõike punktides 7 ja 8
nimetatud tunnistusega antud arhitekti tiitlit, kui eelnimetatud
õigusaktide kohaselt neid tunnistusi enam ei tunnustata.
§ 10. Ühinenud Kuningriigis arhitekti kutsekvalifikatsiooni
tõendavad dokumendid
Ühinenud Kuningriigis tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1) pädevustunnistused, mille on omistanud Briti Kuninglik Arhitektide
Instituut (Royal Insritute of Britisch Architects), mida Ühinenud
Kuningriigi Arhitektide Registrikolleegium (Architects Registration
Council of the United Kingdom) tunnustas enne ja tunnustab pärast
10. juunit 1985* arhitektide registrisse kandmisel (Architect);
2) pädevustunnistused, mille on omistanud ülikoolide,
polütehnikakoolide, kolledžite, akadeemiate (erakolledžite),
tehnoloogia- ja kunstikoolide arhitektuuriosakonnad, mida Ühinenud
Kuningriigi Arhitektide Registrikolleegium (Architects Registration
Council of the United Kingdom) tunnustas enne ja tunnustab pärast
10. juunit 1985* arhitektide registrisse kandmisel (Architect);
3) tunnistus sellest, et selle omanikul on 1931. aasta arhitektide
registriseaduse artikli 6 punkti 1 alapunkti a, b või d kohaselt õigus
kasutada arhitekti tiitlit (Architect);
4) tunnistus sellest, et
selle omanikule on 1938. aasta arhitektide registriseaduse artikli 2
kohaselt antud õigus kasutada arhitekti tiitlit (Architect).
§ 11. Hispaanias arhitekti kutsekvalifikatsiooni
tõendavad
dokumendid
Hispaanias tõendab arhitekti kutsekvalifikatsiooni haridus- ja teadusministeeriumi või ülikoolide poolt antud ametlik arhitektitiitel «título oficial de arquitecto».
§ 12. Portugalis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Portugalis tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1)
Lissaboni ja Porto kujutava kunsti kooli antud diplom «diploma do curso
especial de arquitecto»;
2) Lissaboni ja Porto kujutava kunsti
kooli antud arhitektidiplom «diploma de arquitecto»;
3)
Lissaboni ja Porto kujutava kunsti kõrgkooli antud diplom «diploma do
curso de arquitecto»;
4) Lissaboni ja Porto kujutava kunsti
kõrgkooli antud diplom «diploma de licenciatura em arquitectura»;
5) Lissaboni tehnikaülikooli ja Porto Ülikooli antud diplom «carta de curso de
licenciatura em arquitectura»;
6) Lissaboni Ülikooli kõrgema
tehnikainstituudi antud inseneridiplom «liceniatura em engenharia civil»;
7) Porto ülikooli inseneriteaduste teaduskonna (de Engenharia) antud
inseneridiplom «liceniatura em engenharia civil»;
8)
Coimbra ülikooli teaduse ja tehnika teaduskonna antud inseneridiplom
«liceniatura em engenharia civil»;
9) Minho ülikooli antud
inseneridiplom (tootmine) «liceniatura em engenharia civil, produção».
§ 13. Austrias arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Austrias tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1) Viini ja
Grazi ning Innsbrucki tehnikaülikooli ehitusinseneriteaduse
(Bauingenieurwesen) ja arhitektuuri (Architektur) teaduskonna antud
diplomid arhitektuur «Architektur», ehitusalainsener
«Bauingenieurwesen», ehitus «Hochbau» ja majandus-ehitusalainsener
«Wirtschaftingenieurwesen – Bauwesen»;
2)
Pinnasekultuuri (Bodenkultur) ülikooli antud kultuurtehnika
«Kulturtechnik» ja veemajanduse «Wasserwirtschaft» õppesuuna diplomid;
3) Viini tarbekunsti kõrgkooli antud arhitektuuristuudiumi diplom;
4)
Viini kujutava kunsti akadeemia antud arhitektuuristuudiumi diplom;
5) inseneridiplomid, mis omistatakse kõrgemate tehnikakoolide või
ehituskolledžite lõpetanutele koos ehitusmeistri litsentsiga, mille
saamiseks peab isikul olema vähemalt kuueaastane ametialane töökogemus
Austrias ja sooritatud vastav eksam;
6) Linzi kunstilise ja
tööstusliku kujundamise kõrgkooli antud arhitektuuristuudiumi diplom;
7) Tsiviiltehnikaseaduse (Ziviltechnikgesetz, BGBI. Nr. 156/1994) alusel antud
tsiviilinseneride (Zivilingenieure) ja insener-konsultantide
(Ingenieurkonsulente) järgmised kvalifikatsioonitunnistused: ehitus
«Hochbau», ehitusala «Bauwesen», majandus-ehitusalainsener
«Wirtschaftingenieurwesen – Bauwesen», kultuurtehnika ja veemajandus
«Kulturtechnik und Wasserwirtschaft».
§ 14. Soomes arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Soomes tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni:
1)
Tehnikaülikoolide arhitektuuriteaduskondade ja Oulu ülikooli antud
arhitekti diplomid «arkkitehti-arkitekt»;
2)
Tehnikainstituutide antud ehitusarhitekti diplomid
«rakennusarkkitehti-byggnadsarkitekt».
§ 15. Rootsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Rootsis tõendavad arhitekti kutsekvalifikatsiooni Kuningliku tehnikainstituudi arhitektuurikooli, Chalmersi tehnikainstituudi ja Lundi ülikooli tehnikainstituudi antud arhitekti diplomid «arkitekt, Magistergrad in Arkitektur».
| Minister Liina TÕNISSON |
| Kantsler Marika PRISKE |
* Määruses on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu direktiividega: 85/384/EMÜ 10.06.1985. a (EÜT L 223. 21.08.1985); 85/614/EMÜ 20.12.1985. a (EÜT L 376. 31.12.1985), 86/17/EMÜ 27.01.1986. a (EÜT L 027. 01.02.1986), 90/658/EMÜ 04.12. 1990. a (EÜT L 353 73 17.12.1990) ja 2001/19/EMÜ 14.05.2001. a (EÜT L 206 1 31.07.2001)
Facebook
Twitter