Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded1
Vastu võetud 30.12.2002 nr 78
Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 11 lõike 3, § 30 lõike 4 ja «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 121 lõike 3 ja § 26 1 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimeste tervisele.
§ 2. Reoveesete
Reoveesete (edaspidi sete) on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks.
§ 3. Töödeldud sete
(1) Sete on töödeldud selle määruse tähenduses, kui selles sisalduv
orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja
inimese tervisele ohutuks muudetud vähemalt ühe loetletud toimingu abil:
1) aeroobne või anaeroobne stabiliseerimine, sealhulgas kompostimine;
2) keemiline või termiline töötlemine;
3) settes
sisalduva orgaanilise aine mineraliseerimine punktides 1–2 loetlemata
viisidel.
(2) Sette kompostimine selle määruse tähenduses on sette aeroobne lagundamine mikro- ja makroorganismide abil, milleks lisatakse settele puukoort, saepuru, põhku, turvast või mõnda muud tugimaterjali ja segatakse settega. Kompostimisel peab kompostitava materjali temperatuur olema vähemalt kuus päeva üle 60 °C.
§ 4. Töötlemata sete
Sete on töötlemata selle määruse tähenduses, kui settes on vaid vähendatud veesisaldust või settele on lisatud tugimaterjale, kuid setet ja tugimaterjali ei ole regulaarselt segatud ning tugimaterjali ja sette segu temperatuur ei ole tõusnud üle 60 °C ja säilinud sel temperatuuril vähemalt kuus päeva.
§ 5. Sette kasutamine
Sette kasutamine selle määruse tähenduses on sette maapinnale laotamine või pinnasesse viimine.
§ 6. Sette kasutamine põllumajanduses
Sette põllumajanduses kasutamine on selle määruse tähenduses töödeldud sette kasutamine maal, mida kasutatakse põllumajandussaaduste tootmisel.
§ 7. Sette kasutamine haljastuses
Sette haljastuses kasutamine on selle määruse tähenduses sette kasutamine kõrg- või madalhaljastuse rajamiseks või selle parandamiseks haljasaladel ja haljasvööndites.
§ 8. Sette kasutamine rekultiveerimisel
Sette rekultiveerimisel kasutamine selle määruse tähenduses on sette kasutamine maavara kaevandamisega rikutud maa-ala või mõnel teisel viisil rikutud maa-ala korrastamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamisel või prügilate katmiseks.
§ 9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal jäätmeloa omamine kohustuslik.
2. peatükk
SETTE KASUTAMINE
§ 10. Sette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
(1) Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel on keelatud
kasutada setet:
1) milles vähemalt ühe raskmetalli sisaldus ületab
selle paragrahvi lõikes 2 esitatud piirväärtuse;
2)
mis eraldatakse reoveest, kus ohtlike ainete sisaldus ületab aasta
jooksul keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määruse nr 5 «Nõuete
kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta»
(RTL 1999, 98, 1199; KO 2001, 23, 448) nõudeid, v.a selle paragrahvi
lõikes 2 loetletud raskmetallide osas.
(2) Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutatava sette raskmetallide sisalduse piirväärtus on:
| Raskmetall |
Piirväärtus
mg/sette KA kg kohta |
| Kaadmium |
20,0
|
| Vask |
1000,0
|
| Nikkel |
300,0
|
| Plii |
750,0
|
| Tsink |
2500,0
|
| Elavhõbe |
16,0
|
| Kroom |
1000
|
(3) Sette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
on keelatud maa-aladel:
1) kus ühe või mitme raskmetalli sisaldus
mullas ületab järgmisi piirväärtusi:
| Raskmetall |
Piirväärtus
mg/mulla KA kg kohta |
| Kaadmium |
3,0
|
| Vask |
50,0
|
| Nikkel |
50,0
|
| Plii |
100,0
|
| Tsink |
300,0
|
| Elavhõbe |
1,5
|
| Kroom |
100,0
|
2) kus mulla pH ≤ 5;
3) mis on liigniisked või üleujutatavad;
4) mis on külmunud või lumega kaetud.
(4) Maa-aladel, kus mulla pH > 5 ja ≤ 6, võib põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutada ainult lubjaga stabiliseeritud setet.
(5) Põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel sette kasutamisel mulda viidav kümne aasta keskmine raskmetallikogus hektari kohta ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
| Raskmetall |
Piirväärtus
mg/mulla KA kg kohta |
| Kaadmium |
0,15
|
| Vask |
12,0
|
| Nikkel |
3,0
|
| Plii |
15,0
|
| Tsink |
30,0
|
| Elavhõbe |
0,1
|
| Kroom |
4,5
|
§ 11. Töötlemata sette kasutamise nõuded
(1) Töötlemata setet tohib kasutada ainult haljastuses ja rekultiveerimisel.
(2) Maa peale laotatud töötlemata sete tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust, v.a prügilate katmisel.
§ 12. Sette kasutamise täiendavad nõuded põllumajanduses
(1) Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on sette kasutamine keelatud.
(2) Maal, kuhu on laotatud setet, ei tohi:
1) aasta jooksul pärast
laotamist kasvatada köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi
toiduks või söödaks;
2) kahe kuu jooksul pärast
laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta.
(4) Kasutada ei tohi setet, kus on fekaalseid coli-laadseid baktereid 100 milliliitris üle 1000 pesa moodustava ühiku (PMÜ) ja helmintide mune 1 liitris üle 1 (munade aritmeetiline keskmine liitri kohta).
3. peatükk
SETTE KASUTAMISE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE, ANDMETE
EDASTAMINE JA SÄILITAMINE
§ 13. Sette kasutaja kohustused sette kasutamise üle arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Sette kasutaja on kohustatud:
1) pidama sette kasutamise kohta
päevikut või kandma andmed põlluraamatusse;
2) esitama
sette kasutamiseks andjale kirjalikult oma nime, elu- või tegevuskoha
aadressi, isikukoodi või äriregistri koodi ja andmed sette kasutamise
kohta;
3) säilitama sette kasutamise kohta peetud päevikut kümme
aastat.
(2) Päevikusse või põlluraamatusse peab sette kasutaja hiljemalt kolme
päeva jooksul arvates sette kasutamisest kandma järgmised andmed:
1) sette kasutamise aeg;
2) sette kasutamise koht;
3) põllumajanduses,
haljastusel või rekultiveerimisel kasutatud sette kogus maa-ala hektari
kohta;
4) sette analüüsiandmed;
5) mulla analüüsiandmed
sette kasutamise kohas.
§ 14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks
andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks
käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja
elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale
dokumendi, kuhu on märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse
§ 15 lõikes 3 nõutud analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme aastat.
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja
kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht
(territoriaalkood Eesti Vabariigi haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.
4. peatükk
SETTE- JA MULLAPROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIMINE
§ 15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30 «Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH, raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
§ 16. Setteproovide võtmise sagedus
Settest võetavate keskmistatud proovide arv on sõltuvalt reoveepuhasti jõudlusest ja reoveepuhasti ekspluatatsioonis olemise ajast järgmine:
| Reoveepuhasti jõudlus, ie |
Proovide arv aastas |
|
|
esimesel aastal
pärast kasutusele võtmist |
järgmistel aastatel pärast kasutusele võtmist | |
| >100 000 | ≥12 | ≥4 |
| 10 000 – 100 000 | ≥6 | ≥3 |
| 2000 – 10 000 | ≥4 | ≥2 |
| <2000 | ≥2 | 1 |
§ 17. Mullaproovide võtmine ja analüüsimine sette põllumajanduses kasutamiseks
(1) Sette põllumajanduses kasutaja peab tagama sette kasutamiskohas mullaproovide võtmise ning pH ja raskmetallisisalduse määramise vegetatsiooniperioodi lõpus enne sette kasutamist ning kasutamise järel iga viie aasta tagant.
(2) Mullaproove peab võtma vastavalt põllumajandusministri 8. juuni 1998. a määrusele nr 20 «Väetiseseaduses sätestatud õigusaktide kinnitamine» (RTL 1998, 202/203, 808; 1999, 77, 957).
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 11. novembri 1999. a määrus nr 93 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri» (RTL 1999, 156, 2189) tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. veebruaril 2003. a.
1 Euroopa Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna,
eriti mulla kaitsmisest reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L
181, 04.07.1986).
|
Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Jaanus MARRANDI |
| Kantsler Sulev VARE |
Facebook
Twitter