Teksti suurus:

Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2003
Avaldamismärge:RT I 2002, 111, 662

Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 11.12.2002

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. detsembri 2002. a otsusega nr 315

§ 1. Palgaseaduse muutmine

Palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61, 375; 62, 377) § 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.»

§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna «tööettevõtu-» sõnaga «töövõtu-»;

2) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kui Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või lepingus on mitteresidendi tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingu sätteid.»;

3) paragrahvi 11 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kirikute ja koguduste seaduse (RT I 2002, 24, 135; 61, 375) kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud juriidiline isik loetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguks nimekirja kandmata.»;

4) paragrahvi 11 lõike 3 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Nimekirja kantakse mittetulundusühing (välja arvatud mittetulundusühistu) ja sihtasutus, mille tegevuse eesmärgiks on heategevuslik teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, korrakaitse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu, vähemusrahvuste kultuurautonoomia või usuliste ühenduste või usuühingute toetamine avalikes huvides ning mis vastab alljärgnevatele tingimustele:»;

5) paragrahvi 11 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) mis ei ole korduvalt esitanud maksuhaldurile aruandeid või deklaratsioone õigusaktides ettenähtud tähtaegadel ja korras.»;

6) paragrahvi 11 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 8 asendatakse tekst «§-d 20 ja 21» tekstiga «§-d 20, 201 ja 21»;

8) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377) § 46 alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis, puhkuseseaduse (RT I 2001, 42, 233; 2002, 61, 375; 62, 377) § 26 alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest, samuti spordiseaduse (RT I 1998, 61, 982; 2002, 53, 336; 90, 521) § 13 lõikes 2 nimetatud lepingu alusel sportlasele makstav tasu. Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistuja.»;

9) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 2, § 31 lõike 1 punktis 8 ja § 48 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõnad «kapitalirendi korras rendile võetud» sõnadega «liisingulepingu alusel kasutatava»;

10) paragrahvi 18 lõikes 5 asendatakse tekst «§ 20 lõikele 4 ja §-le 21» tekstiga «§-dele 201 ja 21»;

11) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 20. Kindlustushüvitised

(1) Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.

(2) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse (RT I 2001, 59, 359; 82, 488; 2002, 44, 284; 57, 357; 61, 375; 89, 511) alusel makstud hüvitised.

(3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on makstud välja enne 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena, toimub väljamaksete maksustamine § 21 alusel.

(4) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.

(5) Lõigetes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.»;

12) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Kohustuslik kogumispension

(1) Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku pärijale ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusel soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud isik on riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375) sätestatud vanaduspensionieas, maksustatakse tulumaksuga väljamaksed, mida isik saab Eesti riigi poolt seaduse ja kogumispensionide seaduse alusel, välja arvatud täiendav kogumispension, kokku osas, mis ületab §-s 23 sätestatud kolmekordset maksuvaba tulu määra.»;

13) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Täiendav kogumispension

(1) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–5 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus.

(2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse alljärgnevad kogumispensionide seaduse §-s 152 sätestatud tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale tehtavad väljamaksed:
1) pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
2) kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.

(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse alljärgnevad kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad väljamaksed:
1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist osakute esmasest omandamisest, tehtavad väljamaksed;
2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad väljamaksed;
3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.

(4) Tulumaksuga ei maksustata kogumispensionide seaduse § 152 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või pärast tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.

(5) Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.»;

14) paragrahvi 231 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Vaidluse korral loetakse last ülalpidavaks isikuks lõike 1 tähenduses isikut, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375) §-s 5 sätestatud lapsetoetust.»;

15) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja perekonnaseaduse §-des 60, 65 ja 67 nimetatud alla 26 aasta vanuse isiku koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.»;

16) paragrahvi 27 lõikes 2 asendatakse sõnad «mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse» sõnadega «ametiühingute registrisse»;

17) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse rahandusministri määrusega. Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud kindlustustehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 152 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude mahaarvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.»;

18) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.»;

19) paragrahvis 281 asendatakse sõna «tasutud» sõnaga «kinnipeetud»;

20) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamisest töölepingu alusel või avalikus teenistuses või tegutsemisest töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, kui mitteresident täitis oma töö- või teenistusülesannet või osutas teenust Eestis ning väljamakse tegija on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või kui väljamakse tehti mitteresidendist juriidilise isiku Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu. Kui nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse või registreeritud elu- või tegevuskohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see lõike 3 alusel.»;

21) paragrahvi 29 lõikes 8 asendatakse tekst «25%» tekstiga «20%»;

22) paragrahvi 29 lõikes 9 asendatakse tekst «§-d 20 ja 21» tekstiga «§-d 20, 201 ja 21»;

23) paragrahvi 31 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tulumaksuga ei maksustata mitteresidendist krediidi- või finantseerimisasutusele Eesti riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või residendi poolt makstud intresse laenudelt, mis on võetud või garanteeritud Eesti Vabariigi poolt vastavalt Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seadusele (RT I 1995, 31, 387; 1997, 40, 619; 2002, 27, 152; 53, 336; 64, 393) ja sama seaduse alusel Eesti Vabariigi poolt emiteeritud välisriigis pakutavatelt võlakirjadelt mitteresidendile makstavaid intresse.»;

24) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber Eesti kroonidesse vastavalt tulu saamise, väljamakse tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel.»;

25) paragrahvi 36 lõike 7 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Äriregistrisse kantud või elu- või tegevuskohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja võib residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:»;

26) paragrahvi 40 lõikes 21 asendatakse tekst «§ 20 lõikes 42» tekstiga «§ 201 lõikes 2»;

27) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vorm ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.»;

28) paragrahvi 41 punktis 6 asendatakse tekst «§ 20 lõiked 1, 1 1, 3, 4, 41, 42» tekstiga «§ 20 lõiked 1–3, § 20 1, § 21 lõige 1»;

29) paragrahvi 41 punktis 12 asendatakse tekst «§-s 21» tekstiga «§ 21 lõigetes 2 ja 3»;

30) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 42. Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised

(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust.

(2) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib lõikes 1 lubatud mahaarvamise teha ainult üks, maksumaksja poolt valitud tulumaksu kinnipidaja.

(3) Kui maksumaksjale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid igal kuul või kui väljamakse oli mõnel kuul väiksem 1/12-st §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust, on samal tulumaksu kinnipidajal õigus kanda lõikes 1 lubatud maksuvaba tulu mahaarvamise kasutamata osa nende kuude eest edasi sama kalendriaasta järgmistele kuudele.

(4) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata väljamakselt kinnipeetud §-s 24 toodud tingimustele vastava elatise, kui sellelt on tulumaks kinni peetud § 41 punkti 6 kohaselt.

(5) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse.

(6) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt kogumispensionide seaduse § 10 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.»;

31) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus on mitteresidendile tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ette nähtud lõikes 1 toodud määradest väiksemad määrad ning andmed väljamakse saaja residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste registrisse, kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel välislepingus ettenähtud määrasid. Nimetatud määrasid kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel ka juhul, kui tulumaksu kinnipidaja esitab oma elu-, asu- või tegevuskohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele koos § 40 lõikes 5 nimetatud maksudeklaratsiooniga väljamakse saaja residentsust tõendava dokumendi.»;

32) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Maksuamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest § 23, § 26 lõike 3, § 28 lõike 3 ja § 281 alusel tehtavate mahaarvamiste kohta ning teeb selliselt eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksuameti e-teenuse vahendusel, samuti Maksuameti kohalikus asutuses alates maksustamisperioodile järgneva aasta 1. märtsist. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni.»;

33) paragrahvi 44 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) residendist füüsiline isik (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ja § 22 lõikes 6 nimetatud maksumaksja), kelle ainsaks maksustatavaks tuluks maksustamisperioodil oli § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tulu ja § 20 lõikes 1 nimetatud hüvitis, kui nendelt on kinni peetud tulumaks § 41 kohaselt.»;

34) paragrahvi 46 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksuamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Enammakstud maksusumma tuleb tagastada hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks, lõikes 4 nimetatud maksumaksja puhul aga lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks.»;

35) paragrahvi 48 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521) § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine.»;

36) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse tekst «§-de 13–20» tekstiga «§-de 13–21»;

37) paragrahvi 48 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.»;

38) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Residendist äriühing (sealhulgas täis- ja usaldusühing) maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.»;

39) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.»;

40) paragrahvi 54 lõikes 6 asendatakse sõnad «§ 49 lõikes 5» sõnadega «§ 49 lõigetes 3 ja 5»;

41) paragrahvi 57 sissejuhatavas tekstis asendatakse sõnad «, riikliku autoregistri pidaja ja riikliku traktoriregistri pidaja» sõnadega «ja liiklusregistri pidaja»;

42) paragrahvi 571 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Residendist krediidi- või finantseerimisasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal võib Maksuameti kohalikule asutusele esitada deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud selliste laenude intresside kohta, mille üheks eesmärgiks on eluaseme soetamine (sealhulgas ehitamine).»;

43) paragrahvi 571 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, erakond, avalik-õiguslik ülikool, haiglat pidav isik ning ametiühingute registrisse kantud isik on kohustatud Maksuameti kohalikule asutusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta. Ametiühingute registrisse kantud isik on lisaks eelnimetatule kohustatud esitama Maksuameti kohalikule asutusele ka deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud sisseastumis- ja liikmemaksude kohta.»;

44) paragrahvi 571 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Lõigetes 1–5 nimetatud deklaratsioonid esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsioonide vormid ja esitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.»;

45) paragrahvi 61 lõikes 12 asendatakse tekst «§ 20 lõikes 6» tekstiga «§ 20 lõikes 5 ja § 21 lõikes 5»;

46) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 16–18 järgmises sõnastuses:

« (16) Paragrahvi 28 lõiget 11 ei kohaldata enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni lepingutele.

(17) Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilise isiku suhtes tema usuliste ühenduste registrisse kandmiseni või sundlõpetamiseni vastavalt kirikute ja koguduste seaduses sätestatule.

(18) Paragrahvi 42 lõikes 1 nimetatud avalduse peab maksumaksja esitama 2003. aasta 31. märtsiks, välja arvatud juhul, kui ta on selle juba esitanud.»

§ 3. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekstis asendatakse sõnad «riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks» sõnadega «pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks»;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377) § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isik;
4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377) § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;»;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõna «tööettevõtu-» sõnaga «töövõtu-»;

4) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, välja arvatud isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Riikliku pensioni saaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigi poolt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375) või muu seaduse alusel või tulenevalt Riigikogu poolt ratifitseeritud sotsiaalkindlustuslepingust. Kui isik on töö- või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema kohta sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.»;

5) paragrahvi 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) Eesti residendi poolt mitteresidendile tulumaksuseaduse § 6 lõike 3 tähenduses makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö tegemise koht asub välisriigis;»;

6) paragrahvi 3 punkt 11 ja § 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) töötaja ja avalik teenistuja;»;

8) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) sotsiaalministri poolt koostatud nimekirja kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse töötaja, kelle töövõime kaotus on 40% või enam, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel;»;

9) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isik on töösuhtes mitme samas punktis nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutusega, maksab riik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.»;

10) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.»;

11) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) andma isikule, kellele maksti sotsiaalmaksuga maksustatavaid summasid või kelle eest maksti sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 alusel, tema nõudmisel tõendi nimetatud summade ja arvestatud sotsiaalmaksu kohta.»;

12) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad «punktides 1, 3, 4 ja 6» sõnadega «punktides 1–4, 6 ja 8».

§ 4. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) ei tasu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikud, samuti isikud, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu ainult sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 sätestatu kohaselt.»;

2) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) andma isikule, kellele maksti käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud summasid, tema nõudmisel tõendi nendelt kinnipeetud makse kohta järgneva aasta 1. veebruariks või tema töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vormi kehtestab rahandusminister.»

§ 5. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele, erakonnale, samuti avalik-õiguslikule ülikoolile, ametiühingute registrisse kantud isikule ja haiglat pidavale isikule tehtud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta;»;

2) paragrahvi 163 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi järgmiselt:
1) alates 6.01.1994 kuni 31.12.1996 – 0,15% päevas;
2) alates 1.01.1997 kuni 31.03.1998 – 0,12% päevas;
3) alates 1.04.1998 kuni 30.09.1998 – 0,07% päevas;
4) alates 1.10.1998 kuni 15.01.1999 – 0,035% päevas;
5) alates 16.01.1999 kuni 30.06.2002 – 0,07% päevas.»

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 21 jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast.

Riigikogu esimees Toomas SAVI