HALDUSÕIGUSMaksuõigus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus (lühend - ATKEAS)

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.07.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 2, 17

Välja kuulutanud
Vabariigi President
23.12.2002 otsus nr 297

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus

Vastu võetud 04.12.2002

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Üldmõisted 

§ 1. Maksuobjekt

 (1) Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted ja kütus (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup).

 (2) Aktsiisikauba nomenklatuur põhineb Vabariigi Valitsuse kehtestatud Eesti kaupade nomenklatuuril (edaspidi EKN) seisuga 1. jaanuar 2002. Aktsiisikauba nomenklatuur kehtestatakse EKNi alusel rahandusministri määrusega.

 (3) EKNi muutmisel loetakse kaup aktsiisikauba nomenklatuuri kuuluvaks, kui see kaup kuulus aktsiisikauba nomenklatuuri enne EKNi muutmist.

§ 2. Aktsiisiladu

  Aktsiisiladu käesoleva seaduse mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa.

§ 3. Aktsiisilaopidaja

  Aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa.

§ 4. Ajutine aktsiisivabastus

  Ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse mõistes on maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 5. Aktsiisikauba ladustamine

  Aktsiisikauba ladustamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses.

§ 6. Aktsiisikauba lähetamine

  Aktsiisikauba lähetamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba toimetamine väljapoole aktsiisiladu.

§ 7. Aktsiisikauba vastuvõtmine

  Aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks, kui käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud saatelehele on alla kirjutanud sellele märgitud saaja või aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud.

§ 8. Aktsiisikauba võõrandamine

  Aktsiisikauba võõrandamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba müük, vahetamine või tasuta üleandmine, samuti aktsiisikauba andmine tööandja poolt töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.

§ 9. Aktsiisikauba importija

  Aktsiisikauba importija käesoleva seaduse mõistes on isik, kelle poolt või kelle nimel deklareeritakse aktsiisikaup vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile tolliseadustiku (RT I 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 92, 528) mõistes.

§ 10. Aktsiisikauba import

  Aktsiisikauba import käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamine tolliseadustiku mõistes.

§ 11. Aktsiisikauba eksport

  Aktsiisikauba eksport käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba väljavedu Eesti tolliterritooriumilt (edaspidi tolliterritoorium) või toimetamine rahvusvahelisi reise teostavale vee- või õhusõidukile tarbe- ja kaasavõetavateks varudeks või reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvasse müügipunkti, kui aktsiisikaubale on rakendatud ekspordi tolliprotseduuri tolliseadustiku mõistes.

2. jagu Alkoholiga seotud mõisted 

§ 12. Alkohol

 (1) Alkohol käesoleva seaduse mõistes on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muu alkohol.

 (2) Õlu käesoleva seaduse mõistes on üle 0,5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille EKNi kaubakoodi esimesed neli numbrit (edaspidi EKNi rubriik) on 2203, ning toode, mis on õlle ja ühe või mitme mittealkohoolse joogi segu ja mille EKNi rubriik on 2206.

 (3) Vein käesoleva seaduse mõistes on viinamarjadest toodetud:
 1) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille EKNi rubriik on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);
 2) ainult kääritamise teel suhkru lisamiseta saadud üle 15 mahuprotsendilise kuni 18 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille EKNi rubriik on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);
 3) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav vein, mille EKNi rubriik on 2205 või mille EKNi kaubakoodi esimesed kuus numbrit (edaspidi EKNi alamrubriik) on 2204 10 või mille EKNi kaubakoodi esimesed kaheksa numbrit on 2204 21 10 või 2204 29 10.

 (4) Kääritatud jook käesoleva seaduse mõistes on õllest ja veinist erinev:
 1) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 10 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille EKNi rubriik on 2204, 2205 või 2206;
 2) ainult kääritamise teel saadud üle 10 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille EKNi rubriik on 2204, 2205 või 2206;
 3) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 13 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode või ainult kääritamise teel saadud üle 13 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode, mille EKNi rubriik on 2205 või mille EKNi alamrubriik on 2204 10 või mille EKNi kaubakoodi esimesed kaheksa numbrit on 2206 00 31, 2206 00 39 või 2204 21 10.

 (5) Vahetoode käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja mille EKNi rubriik on 2204, 2205 või 2206.

 (6) Muu alkohol käesoleva seaduse mõistes on toode, mille etanoolisisaldus:
 1) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille EKNi rubriik on 2207 või 2208;
 2) on üle 22 mahuprotsendi ja mille EKNi rubriik on 2204, 2205 või 2206;
 3) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on toit toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387) mõistes ning sisaldab käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud toodet, kuid ei kuulu nendes punktides nimetatud EKNi rubriikidesse.

 (7) Piiritus käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud muu alkoholi hulka kuuluv toode, mis on saadud sünteesimisel või kääritatud meski destilleerimisel või rektifitseerimisel.

 (8) Vein või kääritatud jook loetakse vahutavaks, kui selle rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit (3 baari) või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20 °C, või kui toode on villitud pudelisse seenekujulise korgiga, mida hoiab paigal seos või muu kinnis.

§ 13. Denatureeritud piiritus

  Piiritus loetakse denatureerituks, kui see sisaldab 100 liitri 100 protsendilise etanooli (edaspidi etanool) kohta järgmisi aineid vähemalt allpoolnimetatud koguses:
 1) metüületüülketooni 2 liitrit ja metüülisobutüülketooni 3 liitrit või
 2) atsetooni 2 liitrit ja metüülisobutüülketooni 3 liitrit või
 3) atsetooni 3 liitrit ja denatooniumbensoaati 2 grammi.

§ 14. Esteraldehüüdfraktsioon

  Esteraldehüüdfraktsioon käesoleva seaduse mõistes on vedelik, mis sisaldab ühe liitri etanooli kohta kõiki järgmisi aineid vähemalt allpool nimetatud kogustes:
 1) atseetaldehüüde 500 mg;
 2) etüülatsetaati 500 mg;
 3) metanooli 1,5 mahuprotsenti;
 4) puskariõli 20 mg.

3. jagu Tubakatootega seotud mõisted 

§ 15. Tubakas

  Tubakas käesoleva seaduse mõistes on taim perekonnast  Nicotiana.

§ 16. Tubakatoode

 (1) Tubakatoode käesoleva seaduse mõistes on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja närimistubakas.

 (2) Sigar ja sigarillo, kui neid saab suitsetada sellistena, nagu need on, käesoleva seaduse mõistes on:
 1) täielikult looduslikust tubakast koosnev ja looduslikust tubakast ümbrislehega tubakarull,
 2) looduslikust tubakast välimise ümbrislehega tubakarull,
 3) tubakarull, mille täidissegu koosneb purustatud tubakast, mis on vartest puhastatud ning mille välimine ümbrisleht on sigarile või sigarillole omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsikut selle olemasolu korral, ning mille nii katteleht kui ka välimine ümbrisleht on taastatud tubakast, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsikuta on vähemalt 1,2 grammi ning toote ümbrisleht katab tubakarulli spiraalselt vähemalt 30° nurga all sigari või sigarillo pikisuunas või
 4) tubakarull, mille täidissegu koosneb purustatud tubakast, mis on vartest puhastatud ning mille välimine ümbrisleht on taastatud tubakast ja sigarile või sigarillole omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsikut selle olemasolu korral, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsikuta on vähemalt 2,3 grammi ning toote pikkusest vähemalt ühe kolmandiku ümbermõõt on vähemalt 34 millimeetrit.Sigarillo on tubakatoode, mille netomass 1000 ühiku kohta on kuni kolm (kaasa arvatud) kilogrammi. Sigar on tubakatoode, mille netomass 1000 ühiku kohta on üle kolme kilogrammi.

 (3) Sigaret käesoleva seaduse mõistes on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Sigaretiks loetakse ka tubakarull, mis on:
 1) suitsetatav selliselt, nagu see on ja mis ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses sigar ega sigarillo,
 2) pandud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist hülssi või
 3) keeratud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberisse.

 (4) Suitsetamistubakas käesoleva seaduse mõistes on:
 1) tarbimisvalmiks töödeldud tubakas, mis on peeneks lõigatud või muul viisil purustatud või mis on keeratud või pressitud kangideks ja on suitsetamiskõlblik täiendava töötlemiseta;
 2) jaemüüki suunatud tubakajäätmed, mida on võimalik suitsetada ja mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toodete hulka.

 (5) Närimistubakas käesoleva seaduse mõistes on närimiseks või imemiseks ettenähtud ning selleks sobivalt pressitud tarbimisvalmis tubakas.

 (6) Toodet, mis koosneb täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga muus osas vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatule, käsitatakse vastavalt sigaretina või suitsetamistubakana.

 (7) Sigari ja sigarillona käsitatakse ka tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga mis muus osas vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui neil on looduslikust tubakast ümbrisleht või taastatud tubakast ümbrisleht ja katteleht või taastatud tubakast ümbrisleht.

§ 17. Maksumärk

  Maksumärk käesoleva seaduse mõistes on tubakatootele või selle müügipakendile kinnitatav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.

§ 18. Sigarettide maksimaalne jaehind

  Sigarettide maksimaalne jaehind on sigarettide müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hind, mis sisaldab aktsiisi vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud määrale ja käibemaksu.

4. jagu Kütusega seotud mõisted 

§ 19. Kütus

 (1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba ja pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas ja metaan (edaspidi koos nimetatuna mootorikütus ja kütteõli) ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine), mida kasutatakse, kavatsetakse kasutada, müüakse või pakutakse müügiks mootorikütuse või kütteainena.

 (2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa arvatud), mille EKNi kaubakood on 2710 11 41 34, 2710 11 45 35 või 2710 11 49 00.

 (3) Pliibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega üle 0,013 g/l, mille EKNi kaubakood on 2710 11 51 34, 2710 11 51 35 või 2710 11 59 00.

 (4) Lennukibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille EKNi kaubakood on 2710 11 31 00 või 2710 11 70 00.

 (5) Petrooleum käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille EKNi kaubakood on 2710 19 21 00 või 2710 19 25 00.

 (6) Diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille EKNi kaubakood on 2710 19 29 36 või 2710 19 41 36.

 (7) Eriotstarbeline diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses (RT I 1997, 73, 1201; 86, 1464; 2000, 33, 199; 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 63, 387) sätestatud korras ja mille EKNi kaubakood on 2710 19 29 36 või 2710 19 41 36.

 (8) Kerge kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis kuulub erimärgistamisele või on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille EKNi kaubakood on 2710 19 45 37 või 2710 19 49 37.

 (9) Raske kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille EKNi kaubakoodid on 2710 19 61 39 – 2710 19 69 00.

 (10) Põlevkivikütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille EKNi kaubakood on 2710 19 61 38.

 (11) Vedelgaas käesoleva seaduse mõistes on mootorikütusena kasutatav kütus, mille EKNi kaubakood on 2711 19 00 00.

 (12) Metaan käesoleva seaduse mõistes on mootorikütusena kasutatav surugaas, mille EKNi kaubakood on 2711 21 00 00.

 (13) Rasket kütteõli ja põlevkivikütteõli käsitatakse aktsiisikaubana alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

§ 20. Kütusesarnane toode

 (1) Kütusesarnane toode käesoleva seaduse mõistes on toode, mille EKNi rubriik, alamrubriik või kaubakood on 2706, 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2707 91 00 00, 2707 99 11 00, 2707 99 19 00, 2709 00 10 00, 2709 00 90 32, 2710 11 11 00 – 2710 11 25 00, 2710 11 90 00, 2710 19 11 00, 2710 19 15 00, 2710 19 31 00, 2710 19 35 00, 2710 19 51 00, 2710 19 55 00, 2712 10, 2712 20, 2712 90 31 00, 2712 90 33 00, 2712 90 39 00, 2712 90 91 00, 2712 90 99 00, ex 2901 (ained, mis atmosfäärirõhul ja 15 °C juures ei ole gaasilises olekus), 2902 11 00 00, 2902 19 90 00, 2902 20 00 00, 2902 30 00 00, 2902 41 00 00, 2902 42 00 00, 2902 43 00 00, 2902 44 00 00, 3403 11 00 00, 3403 19, 3811 või 3817 ja põlevkivitoorõli, mille EKNi kaubakood on 2709 00 90 31.

 (2) Põlevkivitoorõli käsitatakse aktsiisikaubana alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

2. peatükk AKTSIISIGA MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 21. Aktsiisikauba tootmine

 (1) Alkoholi tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja villimine.

 (2) Tubakatoote tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse.

 (3) Kütuse tootmine on selle valmistamine ja töötlemine, sealhulgas:
 1) mineraalõlide ja nende koostisosade (fraktsioonide) füüsikaliste ja keemiliste protsesside toimel töötlemine;
 2) omavahel või lõpptootega EKNi eri rubriikidesse kuuluvate või EKNi sama rubriigi eri kaubakoodidega naftasaaduste kompaundimine;
 3) eelnimetatud toodetele või nende segudele lisandite või komponentide, mis moodustavad rohkem kui 0,5 protsenti lõpptoote massist, lisamine.

 (4) Aktsiisikaupa, välja arvatud vedelgaas, metaan ja vedel põlevaine, on lubatud toota, samuti alkoholi denatureerida ja kütust erimärgistada ainult aktsiisilaos. Kütust on lubatud erimärgistada ka tollilaos või tolliterminalis.

 (5) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud alkoholi töödelda, välja arvatud piirituse denatureerimine, kui töötlemise tulemusena selle etanoolisisaldus ei suurene ja töötlejaks on käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud isik või isik, kes kasutab töödeldud alkoholi ainult alkoholist erineva toote valmistamiseks.

 (6) Isiklikus majapidamises valmistatud õlut, veini ja kääritatud jooki ei käsitata aktsiisikaubana, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.

 (7) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud töödelda kütust käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud isikul kütusest erineva toote tootmiseks.

 (8) Kütuse tootmiseks käesoleva seaduse mõistes ei loeta mootoriõli (EKNi kaubakood 2710 19 81 40) lisamist kütusele, mida kasutatakse kahetaktilises mootoris.

§ 22. Aktsiisimaksja

  Aktsiisi maksab:
 1) aktsiisilaopidaja;
 2) võlgnik tolliseadustiku mõistes;
 3) isik või asutus, kes võõrandab või jätab oma valdusesse konfiskeeritud või peremehetu aktsiisikauba käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatust erineval otstarbel kasutamiseks;
 4) isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa;
 5) aktsiisivabastuse loa omanik;
 6) isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
 7) vedelgaasi, metaani või vedela põlevaine tootja;
 8) muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus.

§ 23. Maksuhaldur

  Aktsiisi maksuhaldur on Tolliamet.

§ 24. Maksukohustuse tekkimine

 (1) Maksukohustus tekib aktsiisikauba tootmisel või importimisel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks.

 (3) Aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus:
 1) aktsiisilaos olevalt aktsiisiga maksustamata aktsiisikaubalt selle lähetamisel aktsiisilaost, välja arvatud juhul, kui aktsiisikaup lähetatakse ajutises aktsiisivabastuses;
 2) aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses, kui 15 päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on aktsiisikauba saaja kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta või kui seitsme päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on tolli märge aktsiisikauba tolliterritooriumilt väljaveo kohta või kui tolli vastav märge saatelehel on tunnistatud kehtetuks;
 3) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimisel või, kui kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamisel;
 4) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
 5) talle väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärke, mida ei ole eksporditud, ei ole kinnitatud tubakatootele või selle müügipakendile või eksporditud maksumärgid ei ole tolliterritooriumile tagasi toimetatud tubakatootele või selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Tolliametile tagastamata või Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata.

 (4) Aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis tolliterritooriumil aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veo käigus, maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, kes lähetas aktsiisikauba või kes võttis vastu imporditava aktsiisikauba, või aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetati, kui ta võttis aktsiisikauba vastu selle lähetaja aktsiisilaos või lähetaja juures.

 (5) Aktsiisiga maksustamata vedelgaasi, metaani või vedela põlevaine tootjal tekib maksukohustus varasemal päevadest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:
 1) vedelgaasi, metaani või vedela põlevaine võõrandamine tootja poolt;
 2) vedelgaasi, metaani või vedela põlevaine väljaviimine tootmisettevõttest.

 (6) Vedelgaasi, metaani või vedela põlevaine tootjal tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata vedelgaasi, metaani või vedela põlevaine põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

 (7) Võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval. Maksukohustust ei teki aktsiisilaopidaja poolt imporditava aktsiisikauba aktsiisilattu toimetamisel.

 (8) Tubakatoodete importijal tekib maksukohustus temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui need maksumärgid ei ole tubakatoodete importija poolt selleks ajaks tubakatootele või selle müügipakendile kinnitatult tolliterritooriumile tagasi toimetatud või kui need maksumärgid ei ole Tolliametile tagastatud või Tolliameti esindaja juuresolekul hävitatud.

 (9) Väljastatud maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamiseks antud tagatise lühema kui 90 päevase kehtivusaja korral tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud maksumärkidelt hiljemalt 35. päeval enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Tagatise kehtivusajaks loetakse käesoleva seaduse mõistes käendusdokumendis käendusega tagamise perioodina märgitud ajavahemikku, mille jooksul käendajal on kohustus aktsepteerida Tolliameti nõuet maksuvõla tasumiseks.

 (10) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba oma valdusesse jätmise või aktsiisikauba võõrandamise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on toimetatud aktsiisilattu ajutises aktsiisivabastuses tingimusel, et aktsiisilaopidaja, kellele vastav aktsiisikaup lähetati, võttis selle vastu lähetaja juures. Aktsiisikauba oma valdusesse jätmiseks või aktsiisikauba võõrandamiseks aktsiisivabastuse loa omaniku poolt loetakse vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 4, § 73 lõikes 4 või § 78 lõikes 4 nimetatud juhtumit.

 (11) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

 (12) Käesoleva seaduse § 22 punktis 4 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või, kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval.

 (13) Käesoleva seaduse § 22 punktis 6 nimetatud isikul tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

 (14) Aktsiisilaopidaja vastutab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22 ja 23 nimetatud aktsiisikauba veo käigus tekkinud põhjendamata kao eest hetkeni, mil isik või asutus, kellel on õigus seda aktsiisikaupa kasutada või vastu võtta, on selle vastu võtnud.

 (15) Isikul, kes kasutab, võõrandab või pakub müügiks vedelat põlevainet mootorikütuse või kütteainena, tekib maksukohustus selle vedela põlevaine mootorikütuse või kütteainena kasutusele võtmisel või võõrandamisel.

§ 25. Maksustamisperiood, aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtpäev

 (1) Aktsiisilaopidaja ning vedelgaasi tootja, metaani tootja või vedela põlevaine tootja puhul on aktsiisikauba maksustamisperiood kalendrikuu.

 (2) Aktsiisilaopidaja on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu viieteistkümnendal päeval.

 (3) Vedelgaasi, metaani või vedela põlevaine tootja on kohustatud esitama tema tootmise üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile kütuse aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu viieteistkümnendal päeval.

 (4) Võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tolliseadustiku kohaselt.

 (5) Käesoleva seaduse § 22 punktis 4 nimetatud isikul on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

 (6) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 8–10 ja 15 nimetatud juhtudel on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

 (7) Isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile aktsiisideklaratsiooni, aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande ning maksma aktsiisi käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud tähtajal.

 (8) Põhjendatud juhul ja tolli poolt aktsepteeritud tagatise olemasolu korral võib Tolliameti peadirektor tubakatoodete importija või aktsiisilaopidaja taotlusel pikendada tubakatoodetelt või maksumärkidelt aktsiisi maksmise tähtaega kuni 90 päeva võrra.

 (9) Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 26. Ajutise aktsiisivabastuse kohaldamine

 (1) Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse järgmistel juhtudel:
 1) aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos;
 2) aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise;
 3) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost väljapoole tolliterritooriumi või rahvusvahelisi reise teostavale vee- või õhusõidukile tarbe- ja kaasavõetavateks varudeks või reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvasse müügipunkti;
 4) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, teise aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;
 5) aktsiisilaopidaja poolt imporditava aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu;
 6) konfiskeeritud või peremehetu aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;
 7) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22 ja 23 nimetatud, aktsiisist vabastatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost isikule või asutusele, kellel on õigus seda aktsiisikaupa kasutada või vastu võtta;
 8) aktsiisivabastuse luba omava isiku või asutuse valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba lähetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab aktsiisikauba vastu selle lähetaja juures.

 (2) Kui välisriigi aktsiisikaubale tolliseadustiku mõistes rakendatakse tolliseadustiku § 121 lõikes 1 nimetatud peatamismenetlust või kui välisriigi aktsiisikaup on paigutatud vabatsooni või vabalattu, loetakse see aktsiisikaup ajutises aktsiisivabastuses olevaks.

§ 27. Aktsiisivabastus

 (1) Aktsiisist on vabastatud:
 1) välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, valitsustevahelise organisatsiooni esinduse, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks imporditud alkohol;
 2) aktsiisikaup, mille aktsiisilaopidaja on kasutanud kvaliteedi kontrollimiseks või saatnud akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse kvaliteedi kontrollimiseks või mille aktsiisilaopidaja on kasutanud tootmisseadmete puhastamiseks või muul sarnasel tootmistegevuse otstarbel tema enda kehtestatud ja tolli aktsepteeritud kulunormide piires;
 3) konfiskeeritud või peremehetu alkohol, mis töödeldakse tehnilisel otstarbel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras;
 4) konfiskeeritud, peremehetu või ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, mis hävitatakse tolliseadustiku § 216 lõike 4 alusel kehtestatud korras;
 5) aktsiisikauba põhjendatud kadu;
 6) alkohol ja tubakatoode, mille reisija tolliseadustiku mõistes toob temaga koos liikuvas pagasis tolliterritooriumile käesoleva seaduse §-des 47 ja 57 lubatud koguses;
 7) alkohol ja tubakatoode, mille välisriigi füüsiline isik on saatnud füüsilisele isikule Eestis käesoleva seaduse §-des 48 ja 58 sätestatud koguses ja tingimustel;
 8) esteraldehüüdfraktsioon ja denatureeritud piiritus;
 9) tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatav ning apteegist retsepti alusel väljastatav piiritus;
 10) ravimite tootmisel ja ekstemporaalsel valmistamisel kasutatav piiritus;
 11) riigi-, valla- või linnaasutuse või nende hallatava asutuse poolt selle asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks kasutatav piiritus;
 12) veterinaarteenuse osutamiseks kasutatav piiritus;
 13) teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö otstarbel kasutatav piiritus;
 14) kosmeetikatoodete rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521) mõistes tootmiseks kasutatav piiritus;
 15) desinfektantide, mille EKNi alamrubriik on 3808 40, tootmiseks kasutatav piiritus;
 16) alkohol, mis kasutatakse äädika, mille EKNi rubriik on 2209, tootmiseks;
 17) alkoholist erineva toidu tootmisel selle koostisosana kasutatav alkohol, kui etanoolisisaldus toodetavas toidus ei ületa viit liitrit 100 kilogrammi toidu kohta või šokolaaditoote puhul 8,5 liitrit 100 kilogrammi šokolaaditoote kohta;
 18) toidu hulka lisatava kuni 1,2 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega lõhna- ja maitseaine tootmiseks kasutatav alkohol. Lõhna- ja maitseaineks loetakse käesolevas seaduses toiduseaduse alusel toidus lubatud lõhna- ja maitseaineid;
 19) lennuettevõtjate poolt ärilistel eesmärkidel käitatavates tsiviilõhusõidukites ja riiklikes õhusõidukites õhus navigeerimiseks kasutatav kütus;
 20) mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse tolliterritooriumile standardses kütusepaagis käesoleva seaduse §-s 68 lubatud koguses;
 21) mootorikütus ja kütteõli, mille reisija toimetab tolliterritooriumile käesoleva seaduse §-s 69 lubatud koguses;
 22) kütus, mille äriregistrisse kantud kemikaalide käitleja kasutab kütusest erineva toote tootmiseks;
 23) kuni 1-liitrisesse tarbijapakendisse villitud kütusesarnane toode.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aktsiisikaupa on õigus importida diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16–18 nimetatud aktsiisivabastust ei kohaldata toitlustusettevõttes ja kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale alkoholile.

 (4) Konfiskeeritud või peremehetu alkoholi tehnilisel otstarbel töötlemise kord kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.

§ 28. Aktsiisi maksmise kord

 (1) Aktsiis makstakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi.

 (2) Aktsiisi maksmise tähtaja pikendamise korral tubakatoodete puhul makstakse aktsiis aktsiisi maksmise tähtaja pikendamisel määratud tähtpäeval kehtiva aktsiisimäära järgi. Tubakatoodetelt, millele või mille müügipakendile kinnitatud maksumärkidelt on aktsiis makstud vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktile 5 või lõikele 8, makstakse aktsiis summa ulatuses, mis saadakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtiva aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem kehtinud aktsiisimäära alusel arvutatud aktsiisisumma lahutamisel.

 (3) Võlgnik maksab aktsiisi tolliseadustiku § 256 lõike 4 alusel kehtestatud korras.

 (4) Aktsiis makstakse täiskroonides.

 (5) Aktsiisilaopidaja ja isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, maksavad aktsiisi aktsiisilao üle järelevalvet teostava tolliinspektuuri pangakontole.

 (6) Aktsiisivabastuse loa omanik maksab aktsiisi loa andnud tolliinspektuuri pangakontole.

 (7) Käesoleva seaduse § 22 punktis 3, 4, 7 või 8 nimetatud isik või asutus maksab aktsiisi oma elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri pangakontole.

§ 29. Aktsiisi laekumine

 (1) Aktsiis laekub riigieelarvesse.

 (2) Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Riigieelarvesse kalendrikuu jooksul laekunud aktsiisist tehakse ülekanne Eesti Kultuurkapitalile aktsiisi laekumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

§ 30. Aktsiisikauba kadu

 (1) Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19 ja 22 nimetatud juhtudel aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol.

 (2) Aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab Tolliameti peadirektor aktsiisilao tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel ning tolliinspektuuri juhataja käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 või § 70 lõikes 2 või § 75 lõikes 2 nimetatud isiku või asutuse poolt aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel, kui see on piisavalt põhjendatud.

 (3) Aktsiisilaopidaja, vedelgaasi tootja, metaani tootja või vedela põlevaine tootja või aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud viivitamatult pärast piirnormi ületava aktsiisikauba kao avastamist koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega tema aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile.

 (4) Põhjendatuks ei loeta aktsiisikauba kadu, mis tekkis aktsiisilaopidaja, tema töötaja, aktsiisikauba vedaja või tootja või aktsiisist vabastatud aktsiisikauba kasutaja süüteo või lohakuse tõttu, samuti aktsiisikauba kadu, mille tekkimise põhjendus või tõendusmaterjal ei ole piisav.

 (5) Aktsiisivabastuse loa omanik või käesoleva seaduse § 22 punktis 7 nimetatud isik vastutab aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kaolt aktsiisi maksmise eest alates hetkest, mil ta võttis vastu aktsiisilaost lähetatud aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, või hetkest, mil ta importis aktsiisikauba.

§ 31. Tagatis

 (1) Tagatis esitatakse ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetatavalt, aktsiisilaos toodetavalt, ladustatavalt ning aktsiisilaost lähetatavalt kaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks. Põlevkivikütteõli ja põlevkivitoorõli tootja ei pea esitama tagatist tema poolt aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt ja ladustatavalt omatoodetud põlevkivikütteõlilt ja põlevkivitoorõlilt.

 (2) Toll võib nõuda käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktides 6, 10 ja 11 ning § 75 lõikes 2 nimetatud isikult tagatist käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 14–18 ja 22 nimetatud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata.

 (3) Aktsiisi maksmise tagatise esitamisele, aktsepteerimisele, kasutamisele ja vabastamisele kohaldatakse tolliseadustikus tollivõla tagatise kohta sätestatut.

 (4) Tagatissumma määrab Tolliamet. Tagatissumma määramisel lähtutakse aktsiisilaopidaja või aktsiisilao tegevusloa taotleja poolt arvutatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusest.

 (5) Tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus arvutatakse:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute puhul nende valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba keskmiselt koguselt;
 2) aktsiisilao puhul aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba keskmiselt koguselt, samaaegselt ajutises aktsiisivabastuses veetava aktsiisikauba maksimaalselt koguselt ja aktsiisilaost kalendrikuu jooksul lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba koguselt summeerituna.

 (6) Pideva tegevuse korral arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus viimase kuue kalendrikuu jooksul aktsiisilaos olnud, ajutises aktsiisivabastuses veetud ja aktsiisilaost lähetatud aktsiisikauba kogustelt summeerituna. Tegevuse alustamisel, ebaregulaarse tegevuse korral või kui isik näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus äriplaani alusel koostöös tolliga.

 (7) Tubakatoodete puhul võetakse tagatissumma suuruse määramisel arvesse ka isikule Tolliametist väljastatavate maksumärkide maksimaalselt koguselt, millelt on aktsiis maksmata, tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus.

 (8) Tagatissumma on tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusega võrdne või sellest väiksem.

 (9) Tagatissumma määramise alused ja minimaalsed määrad kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 32. Uue tagatise esitamine

  Aktsiisilaopidaja, samuti käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud isik esitab Tolliametile uue tagatise vähemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Uue tagatise kehtivus algab eelneva tagatise kehtivusaja lõppemise päevale järgneval päeval.

§ 33. Aktsiisikauba mõõtmine ja mõõtmiste usaldusväärsuse tagamine

 (1) Aktsiisilaopidaja, samuti vedelgaasi tootja, metaani tootja või vedela põlevaine tootja peab teostama aktsiisikauba tooraine, pooltoote ja toodangu mõõtmist ja pidama nende arvestust ning dokumenteerima alkoholi tootmise puhul etanoolisisalduse mõõtmise tulemused. Alkoholi tootev aktsiisilaopidaja peab määratlema ja dokumenteerima ka tootmisprotsessi osad, kus toimub toodetava alkoholi pöördumatu kvalitatiivne või kvantitatiivne muutus, sealhulgas etanoolisisalduse muutumine.

 (2) Aktsiisilaopidaja, samuti vedelgaasi tootja, metaani tootja või vedela põlevaine tootja peab koostama tootmisprotsessi kirjeldava dokumendi, milles tuleb märkida, millistes tootmisprotsessi osades tehakse mõõtmisi, ning esitama selle dokumendi tolli nõudmisel.

 (3) Aktsiisikauba koguse, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse mõõtmise ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõõtmiste (edaspidi aktsiisikauba mõõtmine) õigsuse ja usaldusväärsuse peab tagama aktsiisilaopidaja või käesoleva seaduse § 22 punktis 7 nimetatud isik.

 (4) Aktsiisilaopidaja, samuti käesoleva seaduse § 22 punktis 7 nimetatud isiku kompetentsus aktsiisikauba mõõtmiste sooritamiseks peab olema hinnatud tunnustatuks mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 63, 387) § 134 lõike 2 alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus.

 (5) Mõõtmiste teostamise kompetentsust tõendav tunnistus väljastatakse, kui:
 1) aktsiisikauba mõõtmisi teostav isik vastab mõõteseaduse § 134 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatud isiku kompetentsuse hindamise kriteeriumidele;
 2) aktsiisikauba mõõtmisi teostava isiku poolt läbiviidav aktsiisikauba mõõtmine vastab käesoleva seaduse nõuetele;
 3) aktsiisikauba mõõtmisi teostava isiku poolt aktsiisikauba tootmisel rakendatav mõõtmiskorraldus võimaldab kindlaks teha tegelikult toodetud aktsiisikauba kogust ning alkoholi puhul ka etanoolisisaldust.

 (6) Mõõtmiste teostamise kompetentsust tõendavat tunnistust ei väljastata või see tunnistatakse kehtetuks, kui aktsiisikauba mõõtmisi teostav isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele. Kompetentsuse hindaja esitab andmed avastatud puuduste kohta kirjalikult Tolliametile.

 (7) Aktsiisikauba mõõtmisi peab teostama asjakohaste Eesti standardite kohaselt, nende puudumisel Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt koostatud standardite või teiste rahvusvaheliselt tunnustatud normdokumentide alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt. Tükikauba koguste mõõtmine peab toimuma vastavalt Eesti standardile EVS 746:1998. Aktsiisikauba kaalumine peab toimuma vastavalt Eesti standardile EVS 745:1998.

 (8) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavad mõõtevahendid kuuluvad kohustuslikule taatlusele mõõteseaduse kohaselt.

 (9) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.

 (10) Toll võib rakendada aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja tootmisseadmete erimärgistamist.

 (11) Tootmisliinidesse paigaldatud mõõtevahendite taatlemiseks kohapeal peavad torustikud olema varustatud vajalike, erimärgistatud kuulventiilidega suletavate möödaviikudega.

 (12) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite üle teostab mõõteseaduse alusel järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

3. peatükk AKTSIISILADU JA AKTSIISILAO TEGEVUSLUBA 

§ 34. Aktsiisilaole esitatavad nõuded

 (1) Aktsiisiladu peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) aktsiisilao territooriumi kasutamise ainuõigus on aktsiisilaopidajal maakasutusõigust kinnitava dokumendi alusel ja see territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega;
 2) aktsiisilaona kasutatavad ruumid peavad olema eraldatud teiste isikute ja muudest mitteärilisel eesmärgil kasutatavatest ruumidest;
 3) aktsiisilao sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele peab olema võimalik paigaldada tollitõkendit.

 (2) Aktsiisikauba jaemüük aktsiisilaos on keelatud. Jaemüügiks loetakse käesoleva seaduse mõistes aktsiisikauba müüki isikule, kes ei kasuta seda aktsiisikaupa ettevõtluses.

§ 35. Aktsiisilaopidamise eritingimused

 (1) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning § 40 lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata aktsiisilaopidajale, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtjana turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387) mõistes ja kelle tegevus vastab järgmistele tingimustele:
 1) aktsiisikaupadest toodetakse ainult õlut ja kääritatud jooke;
 2) õlut ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku kuni 4000 liitrit;
 3) tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenust osutava isiku ettevõtluseks kasutatavates ruumides, mis on selleks tolli poolt aktsepteeritud;
 4) aktsiisilaos toodetud kääritatud jooki ja õlut müüakse ainult kohapeal tarbimiseks majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas;
 5) aktsiisilaopidaja ei võta aktsiisilattu vastu alkoholi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisilaopidajal ei pea olema tagatist ja temale ei kohaldata käesoleva seaduse § 33 lõigetes 4–12 sätestatut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava aktsiisilao tegevusloa saamiseks peab taotleja esitama käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5, 8 ja 9 nimetatud dokumendid ja andmed.

§ 36. Aktsiisilaopidaja kohustused

 (1) Aktsiisilaopidaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, on kohustatud:
 1) pidama eraldi dokumenteeritud arvestust aktsiisikauba kohta aktsiisimäärade, aktsiisivabastuste ja ajutise aktsiisivabastuse juhtude lõikes;
 2) pidama laoarvestust selliselt, et laoarvestuse dokumentides olevad andmed vastaksid aktsiisikauba liikumist kajastavatele saatedokumentidele;
 3) pidama arvestust aktsiisimaksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes, kusjuures andmed iga tööpäeva lõpu seisu kohta, mis on ühtlasi järgmise tööpäeva alguse seis, peavad olema kinnitatud aktsiisilaopidaja või tema esindaja allkirjaga. Elektroonse arvestuse korral peab aktsiisilaopidaja trükkima välja tööpäeva lõpu maksukohustuse seisu. Aktsiisimaksukohustuse dokumendid peavad olema köidetud eraldi kausta ja järjestikku numereeritud;
 4) teavitama hiljemalt järgmisel tööpäeval tolli igast käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud andmete muutusest ja esitama seda tõendavad dokumendid;
 5) esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu jooksul Tolliametile käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud maksukohustuse arvutuse, kui maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summa on üle 20 protsendi suurem või viimasel kolmel maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summa eraldi võetuna on üle 10 protsendi suurem tagatissumma määramisel aluseks võetud maksukohustuse tekkida võivast või tekkinud suurusest;
 6) vajaduse korral suurendama tagatist 14 tööpäeva jooksul vastavalt Tolliameti määratud tagatissummale;
 7) vastutama aktsiisilaos olevalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise eest;
 8) tootma aktsiisikaupa aktsiisilaos, mille pidamiseks on tal aktsiisilao tegevusluba, ainuisikuliselt, lubamata seal teistel ettevõtjatel ka alltöövõtu korras toota, aktsiisilattu vastu võtta või aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa;
 9) maksma ekspertiisi- või analüüsikulud käesoleva seaduse § 40 lõike 4 alusel tehtud ekspertiisi ja § 46 lõike 7 alusel tehtud analüüsi korral, kui ekspertiisi või analüüsi tulemusel osutusid aktsiisilaopidaja esitatud andmed ebaõigeks;
 10) ladustama aktsiisikaupa nii, et see on paigutatud muust kaubast eraldi. Eraldi peab olema paigutatud aktsiisiga maksustatud ja maksustamata aktsiisikaup. Pakendatud aktsiisikaup peab olema rühmitatud selle omanike järgi;
 11) ladustama aktsiisilaos aktsiisikauba selliselt, et kontrolli teostaval ametnikul oleks tagatud juurdepääs igale mahutile ja kaubapartiile ilma kaupu ümber tõstmata;
 12) tagama tollile pääsu aktsiisilao ruumide ja territooriumi kõikidesse osadesse ning vajaduse korral eraldama talle eraldi tööruumi ja sidepidamisvõimalused;
 13) aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses kontrollima selle saaja õigust vastu võtta aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses;
 14) jälgima, et aktsiisikauba võõrandamisel aktsiisivabastuse loa omanikule võõrandatava aktsiisikauba ja tema poolt sama loa alusel varem soetatud aktsiisikauba summaarne kogus ei ületaks loale märgitud aktsiisivaba aktsiisikauba kogust, märkima üles aktsiisivabastuse loa andmed varem ostetud aktsiisikauba koguse kohta ja aktsiisivaba aktsiisikauba 12 kalendrikuu koguse kohta ja võtma nende kinnituseks aktsiisivabastuse loa omanikult või tema volitatud esindajalt allkirja ning kinnitama need andmed ka oma allkirjaga;
 15) piirituse tootmise korral võtma piirituse toorainena kasutatava teravilja igast partiist laboratoorseks analüüsiks proove tärklisesisalduse, niiskuse ja prügisuse määramiseks ning säilitama teravilja proove kuue kuu jooksul proovi võtmise päevast arvates. Proovi võtmise ja säilitamise kord kooskõlastatakse tolliga;
 16) teatama oma aktsiisilao üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile piirituse denatureerimisest või kütuse erimärgistamisest enne nimetatud toimingute teostamist;
 17) pidama aktsiisilaost lähetatud denatureeritud piirituse ja selles sisaldunud etanooli koguselist arvestust piirituse denatureerimisliigi ja saajate lõikes;
 18) pidama aktsiisilaost lähetatud erimärgistatud kütuse koguselist arvestust kütuse liigi ja erimärgistatud kütuse saajate lõikes.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud aktsiisilaopidaja on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 7–9, 11 ja 12 sätestatud nõudeid.

§ 37. Aruandlus

 (1) Aktsiisilaopidaja on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale tolliinspektuurile aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu viieteistkümnendal päeval.

 (2) Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 38. Aktsiisilao tegevusluba

 (1) Aktsiisilao tegevusluba annab õiguse tegutseda aktsiisilaopidajana Tolliameti poolt aktsepteeritud kohas.

 (2) Aktsiisilao tegevusluba antakse Tolliameti peadirektori otsusega.

 (3) Aktsiisilao tegevusloa vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 39. Aktsiisilao tegevusloa taotlemisel esitatavad dokumendid

 (1) Aktsiisilao tegevusloa taotlemisel Tolliametile taotleja poolt esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
 1) kirjalik taotlus, mis sisaldab aktsiisilao asutamise põhjendust, asutatava aktsiisilao asukoha aadressi ning taotleja kontaktandmeid ja panga rekvisiite;
 2) äriplaan;
 3) aktsiisilao asendi plaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindala ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, millel on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;
 4) hoonete, ruumide, rajatiste ja territooriumi omaniku nimi, kinnistusraamatu väljavõte või muu notariaalselt tõestatud dokument, mis tõendab aktsiisilaopidaja ainuõigust kasutada aktsiisilao territooriumi, hooneid, ruume ja rajatisi;
 5) aktsiisilao ruumide kasutamise kirjeldus, kus aktsiisikauba tootmise korral on märgitud ka tooraine, pooltoote ja valmistoodangu ladustamise kohad;
 6) aktsiisikauba, selle tooraine ja pooltoote mahutite asukohaskeemid ja andmed mahutite mahu kohta;
 7) raamatupidamise sise-eeskiri;
 8) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulunormid;
 9) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud aktsiisikauba kao piirnormid;
 10) käesoleva seaduse § 33 lõikes 5 nimetatud mõõtmise teostamise kompetentsust tõendav tunnistus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud äriplaanis peavad olema järgmised andmed:
 1) ajutises aktsiisivabastuses toodetava ja ladustatava aktsiisikauba kirjeldus;
 2) ajutises aktsiisivabastuses ladustatava aktsiisikauba keskmine kogus aktsiisilaos ühe kalendrikuu jooksul vastavalt käesoleva seaduse §-des 46, 56 ja 66 nimetatud aktsiisikauba liikidele ja aktsiisimääradele;
 3) aktsiisikauba planeeritav aastakäive;
 4) aktsiisikauba tootmisvõimsus ja maksimaalne võimalik aktsiisikauba ladustamismaht aktsiisilaos;
 5) ajutises aktsiisivabastuses samaaegselt veetava aktsiisikauba maksimaalne kogus;
 6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutus;
 7) aktsiisikauba tootmise korral tootmisprotsessi kirjeldus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid allkirjastab aktsiisilao tegevusluba taotlev isik või tema esindaja.

 (4) Tolliametil on õigus nõuda aktsiisilao tegevusloa andmiseks loa taotlejalt täiendavaid asjassepuutuvaid dokumente lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele.

§ 40. Aktsiisilao tegevusloa andmine

 (1) Isikule antakse aktsiisilao tegevusluba, kui:
 1) isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
 2) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
 3) isiku aktsiisilao tegevusluba ei ole Tolliamet viimase aasta jooksul aktsiisilao tegevusloa taotluse esitamise päevast arvates kehtetuks tunnistanud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või lõikes 2 nimetatud põhjustel;
 4) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
 5) aktsiisiladu vastab käesoleva seaduse §-s 34 või 35 sätestatud nõuetele;
 6) raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131; 53, 336; 57, 355) sätestatud nõuetele;
 7) aktsiisilao arvestuses ja raamatupidamises kirjendatakse aktsiisikaupa EKNi kaubakoodi täpsusega ning alkoholi kogust liitrites, etanoolisisaldust ja kogust vastavuses aktsiisimäära ühikuga;
 8) käesoleva seaduse §-s 39 loetletud dokumendid ja andmed on esitatud ja need on Tolliameti poolt aktsepteeritud;
 9) tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud juhul, on Tolliameti poolt aktsepteeritud;
 10) isik ei ole pannud viimase kuue kuu jooksul korduvalt toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi.

 (2) Aktsiisilao tegevusluba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud dokumentide esitamise päevast arvates. Ekspertiisi tegemise tõttu võib aktsiisilao tegevusloa väljastamise tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada.

 (3) Enne aktsiisilaopidamise alustamist teeb aktsiisilao üle järelevalvet teostava tolliinspektuuri juhataja poolt määratud komisjon aktsiisilaopidaja või tema esindaja juuresolekul aktsiisilaos inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles märgitakse aktsiisilaopidaja valduses oleva aktsiisikauba kogus. Aktsiisilaopidaja võtab aktsiisilao laoarvestuses aktsiisikauba arvele inventuuriaktis märgitud koguses.

 (4) Tolliametil on õigus nõuda aktsiisilao tegevusloa saamiseks esitatud andmetes muudatuste tegemist ka pärast selle väljastamist, võttes vajaduse korral aluseks sõltumatute ekspertide otsuse. Kui ekspertiisi tulemusel osutusid aktsiisilaopidaja esitatud andmed ebaõigeks, tasub ekspertiisikulud aktsiisilaopidaja. Tolliamet esitab kulude tasumise nõude vastavalt maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358) sätestatule.

§ 41. Aktsiisilaopidaja registreerimine infosüsteemis

 (1) Aktsiisilao tegevusloa väljastamisel aktsiisilaopidajale registreerib Tolliamet aktsiisilaopidaja Tolliameti elektroonses infosüsteemis, andes talle aktsiisilaopidaja numbri.

 (2) Infosüsteemi kantavad andmed ja aktsiisilaopidaja numbri kombinatsioon kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (3) Tolliamet väljastab informatsiooni isiku aktsiisilaopidajana registreerituse kohta.

§ 42. Aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamine

 (1) Tolliameti peadirektor peatab aktsiisilao tegevusloa kehtivuse, kui tagatis puudub, ei ole piisav või kui aktsiisilaopidaja ei ole hiljemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu esitanud uut tagatist.

 (2) Tolliameti peadirektor võib aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatada, kui aktsiisilaopidaja on sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on pannud viimase kuue kuu jooksul korduvalt toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi või tagatis ei ole tolli rahuldav või aktsiisilaopidaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse nõudeid.

 (3) Aktsiisilao tegevusloa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks.

 (4) Aktsiisilaos, mille tegevusloa kehtivus on peatatud, on ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba vastuvõtmine ja lähetamine keelatud. Aktsiisilaos, mille tegevusloa kehtivus on peatatud, ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikaubaga keelatud toimingute loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (5) Aktsiisilaopidaja saab õiguse jätkata tegevust Tolliameti peadirektori kirjaliku otsuse alusel.

§ 43. Aktsiisilao tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tolliameti peadirektor tunnistab aktsiisilao tegevusloa kehtetuks, kui:
 1) 60 päeva jooksul aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud;
 2) aktsiisilaopidaja esitab taotluse talle väljastatud aktsiisilao tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
 3) aktsiisilaopidaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
 4) on tehtud aktsiisilaopidaja likvideerimise või jaotumise otsus;
 5) väljastatakse uus aktsiisilao tegevusluba.

 (2) Tolliameti peadirektor võib aktsiisilao tegevusloa tunnistada kehtetuks, kui tagatis puudub või aktsiisilaopidaja on esitanud aktsiisilao tegevusloa taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumente, sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on pannud viimase kuue kuu jooksul korduvalt toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi.

 (3) Kui ettevõtjal on mitu aktsiisiladu, tunnistatakse aktsiisilao tegevusluba kehtetuks kõigi aktsiisiladude suhtes.

 (4) Aktsiisilaos, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on aktsiisikauba tootmine, vastuvõtmine ja lähetamine ajutises aktsiisivabastuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul, keelatud.

§ 44. Inventuur

 (1) Aktsiisilao tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päeval moodustab selle aktsiisilao üle järelevalvet teostava tolliinspektuuri juhataja komisjoni, kuhu kuulub ka aktsiisilaopidaja esindaja.

 (2) Komisjon teeb aktsiisilaos olevate kaupade inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles märgitakse aktsiisiga maksustamisele kuuluva aktsiisikauba kogus aktsiisimäära ühikute lõikes.

 (3) Pärast inventuuri, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 5 märgitud juhul, on aktsiisilaopidaja kohustatud 30 päeva jooksul inventuuriaktile allakirjutamise päevast arvates maksma aktsiisiga maksustamisele kuuluvalt aktsiisikaubalt aktsiisi või toimetama aktsiisikauba teise aktsiisilattu tingimusel, et teine aktsiisilaopidaja võtab aktsiisikauba vastu lähetaja aktsiisilaos.

4. peatükk AKTSIISIKAUBA SAATEDOKUMENDID 

§ 45. Aktsiisikauba saatedokumendid

 (1) Aktsiisikauba saatedokumendid on saateleht ja aktsiisivabastustõend.

 (2) Aktsiisilaost lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saatedokument määratakse rahandusministri määrusega.

 (3) Ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba saatelehe ja aktsiisivabastustõendi vormid, nende täitmise, väljastamise ja esitamise kord ning saatelehe tagastamise kord ja tähtaeg, samuti ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba saatelehel nõutavate andmete loetelu ning selle saatelehe täitmise ja väljastamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

2. osa ERIOSA 

5. peatükk ALKOHOLIAKTSIIS 

§ 46. Alkoholi aktsiisimäär

 (1) Õlle aktsiisimäär on 55 krooni õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.

 (2) Kääritatud joogi või veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 325 krooni kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

 (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 650 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta.

 (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 1040 krooni veini hektoliitri kohta.

 (5) Vahetoote aktsiisimäär on 1600 krooni vahetoote hektoliitri kohta.

 (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 145 krooni muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.

 (7) Kahtluse korral alkoholi etanoolisisalduses võtab toll alkoholist etanoolisisalduse määramiseks vajaliku proovi ja saadab selle vastavale alale akrediteeritud sõltumatusse laborisse analüüsiks. Kui analüüsi tulemusel osutus alkoholi etanoolisisaldus aktsiisilaopidaja esitatud andmetest erinevaks, tasub analüüsikulud aktsiisilaopidaja. Analüüsikulude tasumise nõude esitamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses ekspertiisikulude tasumise nõude kohta sätestatut.

 (8) Alkoholi etanoolisisalduse määramisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 võetakse aktsiisisumma arvutamise aluseks analüüsi tulemuste kohta vormistatud kirjalikus dokumendis märgitud etanoolisisaldus.

§ 47. Reisija pagasis tolliterritooriumile aktsiisivabalt toimetatav alkohol

 (1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel mittekaubanduslikul eesmärgil aktsiisivabalt toimetada tolliterritooriumile koos temaga liikuvas pagasis veini mitte rohkem kui kaks liitrit, õlut kuni 6 liitrit ja:
 1) muud jooki etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti mitte rohkem kui kaks liitrit või
 2) jooki etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi mitte rohkem kui üks liiter.

 (2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel Eestisse reisijaga koos liikuva pagasina.

§ 48. Füüsilisele isikule aktsiisivabalt saadetav alkohol

  Aktsiisivabalt on lubatud importida alkoholi, sõltumata selle etanoolisisaldusest, kuni üks (kaasa arvatud) liiter või veini kuni kaks (kaasa arvatud) liitrit, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:
 1) alkoholi saadab välisriigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;
 2) alkoholi ei ole saadetud samale isikule rohkem kui kolm korda kalendriaastas.

§ 49. Aktsiisi tagasimaksmine

 (1) Aktsiis makstakse tagasi välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, valitsustevahelise organisatsiooni esinduse, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud alkoholilt.

 (2) Aktsiisi tagasimaksmise kord käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 50. Aktsiisivaba alkoholi soetamine

 (1) Denatureeritud piiritus ja esteraldehüüdfraktsioon tuleb paigutada nende sisseveol tolliterritooriumile tollilattu, tolliterminali või aktsiisilattu.

 (2) Isikul, kes ei ole aktsiisilaopidaja, on õigus importida denatureeritud piiritust ja esteraldehüüdfraktsiooni akrediteeritud labori poolt tema nimele imporditava kaubasaadetise kohta väljastatud aktsiisivabastustõendi alusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud labor kontrollib denatureeritud piirituse vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja esteraldehüüdfraktsiooni vastavust käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele ning vastavuse korral väljastab aktsiisivabastustõendi.

 (4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–18 nimetatud alkoholi impordi või aktsiisilaopidajalt soetamise õiguse annab alkoholi aktsiisivabastuse luba, mis väljastatakse taotleja elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja poolt.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alkoholi aktsiisivabastuse luba võib taotleda:
 1) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev perearst, üldarstiabi osutav äriühing ning kiirabi, eriarstiabi või õendusabi iseseisva osutamise tegevusluba omav isik;
 2) hoolekandeasutus sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521) mõistes;
 3) isik, kellel on ravimite tootmise tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97; 53, 336; 62, 377; 63, 387; 82, 480) alusel;
 4) isik, kellel on ravimite jaemüügi tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;
 5) riigi-, valla- või linnaasutus või nende hallatav asutus, kes kasutab piiritust vastava asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks;
 6) isik, kes toodab desinfektante;
 7) isik ja asutus, kellele on antud veterinaartegevuse õigus veterinaarkorralduse seaduse (RT I 1999, 58, 608; 2002, 13, 79; 18, 97; 61, 375; 63, 387; 96, 566) alusel;
 8) isik ja asutus, kes on kantud teadus- ja arendusasutuste registrisse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521) alusel;
 9) isik ja asutus, kellele on antud koolitusluba Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348; 61, 375; 63, 389; 90, 521; 92, 530) alusel;
 10) isik, kes toodab kosmeetikatooteid;
 11) isik, kes on tunnustatud toiduseaduse mõistes käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16–18 nimetatud toodete käitlemiseks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikutele ja asutustele võib aktsiisivaba alkoholi lubatud normi piires võõrandada tolliterritooriumil ainult aktsiisilaopidaja. Isik, kellele on antud ravimite jaemüügi tegevusluba ravimiseaduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud isikutele ja asutustele võõrandada piiritust sotsiaalministri kehtestatud tingimustel, kui aktsiisivaba piirituse kogus ei ületa ühe isiku või asutuse kohta 20 liitrit 12 kalendrikuu kohta.

 (7) Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.

§ 51. Piirituse kasutamise kulunormid

 (1) Piirituse kulunormiks loetakse käesoleva seaduse mõistes piirituse kogust, mis kulub ühte tüüpi toimingu sooritamisel normaaltingimustes.

 (2) Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.

 (3) Veterinaarteenuse osutamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse põllumajandusministri määrusega.

 (4) Õppetöös kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega.

 (5) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 11 nimetatud otstarbel kasutatava piirituse kulunormid kehtestab ministeerium, kelle valitsemisalasse vastav valdkond kuulub.

§ 52. Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

 (1) Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku või asutuse poolt elu- või asukohajärgsele tolliinspektuurile esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
 1) kirjalik taotlus, milles on märgitud alkoholi aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning alkoholi kasutamise eesmärk;
 2) andmed alkoholi vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
 3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud alkoholi koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta;
 4) alkoholi arvepidamise eeskiri;
 5) alkoholi kao piirnormid.

 (2) Tolliinspektuuril on õigus nõuda täiendavaid andmeid piirituse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

 (3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama alkoholi arvepidamise eeskirja ja alkoholi kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

§ 53. Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmine

 (1) Alkoholi aktsiisivabastuse luba antakse, kui:
 1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning ei ole vastu võetud asutuse tegevuse lõpetamise otsust või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsust;
 2) käesoleva seaduse §-s 52 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on alkoholi aktsiisivabastuse luba andva tolliinspektuuri poolt aktsepteeritud;
 3) alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlejal on seaduse alusel õigus tegutseda käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud tegevusalal ja eesmärgil;
 4) isikul või asutusel ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
 5) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 3, 4, 6, 10 või 11 nimetatud isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
 6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul esitatud tagatis on tolli poolt aktsepteeritud.

 (2) Kui käesolevas seaduses ei ole selgelt määratletud aktsiisivabastuse kohaldamine käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16–18 nimetatud toidu tootmiseks kasutatavale alkoholile, otsustab alkoholi aktsiisivabastuse loa väljastamise Tolliameti peadirektor, võttes arvesse halduskulude optimaalse kasutamise põhimõtet aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärase kasutamise üle järelevalve teostamisel.

 (3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui selle taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul on taotleja sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on pannud viimase kuue kuu jooksul korduvalt toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi.

 (4) Alkoholi aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.

 (5) Alkoholi aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 54. Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja võib alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui isik või asutus on loa kehtivuse ajal sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on korduvalt pannud toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi või kui tagatis ei ole tolli rahuldav või kui uut tagatist ei ole esitatud hiljemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu. Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks. Peatatud kehtivusega alkoholi aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata tolliinspektuuri juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel.

 (2) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja tunnistab alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
 1) isiku või asutuse tegevus alkoholi aktsiisivabastuse loa andmise aluseks oleval alal on lõppenud;
 2) 60 päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud;
 3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
 4) on vastu võetud isiku likvideerimise, jaotumise, asutuse tegevuse lõpetamise või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsus;
 5) isik või asutus, kellele on väljastatud alkoholi aktsiisivabastuse luba, esitab taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks;
 6) väljastatakse uus alkoholi aktsiisivabastuse luba.

 (3) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja võib alkoholi aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui isik või asutus on loa kehtivuse ajal sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on korduvalt pannud toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi või kui isik või asutus on kasutanud aktsiisivaba alkoholi muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

 (4) Isik või asutus, kellele antud alkoholi aktsiisivabastuse luba on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjusel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba alkoholi, peab 15 päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates teatama kirjalikult tollile alkoholi enda valdusesse jätmisest või selle alkoholi võõrandama, hävitama tolli järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab alkoholi vastu selle lähetaja juures.

§ 55. Aktsiisivaba alkoholi kasutaja kohustused

 (1) Aktsiisivaba alkoholi kasutaja on kohustatud:
 1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatud ja aktsiisivaba alkoholi lattu sissetuleku ja laost väljamineku kohta;
 2) kasutama aktsiisivaba alkoholi ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
 3) tagama aktsiisivaba alkoholi säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
 4) ladustama aktsiisivaba alkoholi eraldi muust alkoholist;
 5) pidama kinni käesoleva seaduse § 51 alusel kehtestatud kulunormidest;
 6) esitama alkoholi aktsiisivabastuse loa aktsiisilaopidajale alkoholi soetamisel aktsiisilaost või tollile alkoholi importimisel ning kinnitama oma allkirjaga aktsiisilaopidaja poolt üles märgitud alkoholi aktsiisivabastuse loa andmed;
 7) esitama alkoholi aktsiisivabastuse loa andnud tolliinspektuurile käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

 (2) Toll kontrollib aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärast kasutamist.

6. peatükk TUBAKAAKTSIIS 

§ 56. Tubakatoote aktsiisimäär

 (1) Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 175 krooni ja proportsionaalne määr on 23 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Alates 2003. aasta 1. juulist on fikseeritud määr 210 krooni ja proportsionaalne määr 24 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.

 (2) Sigarillo aktsiisimäär on 750 krooni 1000 sigarillo kohta. Alates 2003. aasta 1. juulist on sigarillo aktsiisimäär 1000 krooni 1000 sigarillo kohta ning alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on sigarillo aktsiisimäär 2500 krooni 1000 sigarillo kohta.

 (3) Sigari aktsiisimäär on 5000 krooni 1000 sigari kohta. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on sigari aktsiisimäär 2500 krooni 1000 sigari kohta.

 (4) Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär on 180 krooni 1 kilogrammi vastava tubakatoote kohta. Alates 2003. aasta 1. juulist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 220 krooni 1 kilogrammi tubakatoote kohta.

§ 57. Reisija pagasis tolliterritooriumile aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted

 (1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel mittekaubanduslikul eesmärgil aktsiisivabalt toimetada tolliterritooriumile koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi suitsetamistubakat või 250 grammi eespool nimetamata tubakatooteid.

 (2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel tolliterritooriumile reisijaga koos liikuva pagasina.

§ 58. Füüsilisele isikule aktsiisivabalt saadetavad tubakatooted

  Aktsiisivabalt on lubatud importida tubakatooteid mitte rohkem kui 50 sigaretti või 25 sigarillot või 10 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:
 1) tubakatooteid saadab välisriigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;
 2) tubakatooteid ei ole saadetud samale isikule rohkem kui kolm korda kalendriaastas.

§ 59. Sigarettide võõrandamine

  Sigarette on keelatud võõrandada või pakkuda müügiks maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga.

§ 60. Maksumärgistamata sigarettide aktsiis

  Maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes maksukohustuse tekkimise ajal kehtinud aktsiisimäära kehtestamise aluseks olnud sigarettide levinuimast hinnast.

§ 61. Maksumärgistamine

 (1) Tubakatoote maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine tubakatootele või selle müügipakendile. Müügipakendit ümbritseva kile olemasolu korral kinnitatakse maksumärk vahetult müügipakendile kile alla.

 (2) Maksumärgi kujundus ja liik, samuti maksumärkide väljastamise ja nendest loobumise kord ning maksumärkide saatelehe vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (3) Tubakatoode peab olema maksumärgistatud:
 1) importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
 2) lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta;
 3) kasutusse võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust.

 (4) Tubakatoodet võib tolliterritooriumil maksumärgistada üksnes aktsiisilaos või tollilaos, kusjuures maksumärgistajaks võib olla maksumärgistamata tubakatoote tootja või isik, kellel on selleks selle tubakatoote tootja kirjalik volitus.

 (5) Tubakatooteid võib maksumärgistada tollilaos, kui toll on andnud selleks loa. Loa andmisel lähtub toll järelevalve teostamise võimalikkusest.

 (6) Maksumärgistamata tubakatoote, mis ei ole tolliprotseduuril ega ajutises aktsiisivabastuses, käitlemine kaubanduslikul eesmärgil on keelatud.

 (7) Tubakatootele või tubakatoote müügipakendile, välja arvatud sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse tubakatoote liigi tähis ja tubakatoote kogus müügipakendis. Sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse sigarettide maksimaalne jaehind.

 (8) Tolliterritooriumile sisse- ja tolliterritooriumilt väljaveetavad maksumärgid tuleb deklareerida tollile. Tollideklaratsioonile tuleb märkida maksumärkide trükkimise kulud.

 (9) Maksumärgistatud tubakatooteid ja tubakatoodetele kinnitamata maksumärke, mis on aktsiisiga maksustamata, on tubakatoodete importijal ja aktsiisilaopidajal keelatud võõrandada, välja arvatud maksumärkide tagastamine Tolliametile.

§ 62. Maksumärkide tellimine ja väljastamine

 (1) Maksumärgid tellib Tolliametilt tubakatoodete importija või aktsiisilaopidaja. Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui ta vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:
 1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või importijal on tubakatoote sisse- ja väljaveo tegevusluba;
 2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
 3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;
 4) isikul on Tolliameti poolt aktsepteeritud tagatis.

 (2) Tolliametil on õigus keelduda maksumärkide väljastamisest, kui maksumärkide tellija esitatud tagatis ei kindlusta aktsiisi maksmist.

 (3) Tubakatoodete importija või aktsiisilaopidaja teatab Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide maksimaalse jaehinna Eesti kroonides 0,50 krooni täpsusega.

 (4) Tellitud maksumärkide vastuvõtmisest keeldumise või maksumärkide tagastamise korral peab tellija juhul, kui nimetatud maksumärke ei ole Tolliameti otsusel võimalik väljastada teisele tellijale ja need hävitatakse Tolliameti poolt, hüvitama Tolliametile maksumärkide trükkimise kulud, välja arvatud juhul, kui Tolliamet on väljastanud defektsed maksumärgid.

 (5) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul soovitud kättesaamise päevast arvates.

§ 63. Tubakaaktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast erineva isiku poolt

 (1) Tubakatoodete importijale väljastatakse maksumärgid tagatise olemasolu korral.

 (2) Tubakatoodete importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja, peab esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis kuulub maksmisele maksumärgistatavatelt tubakatoodetelt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmist igal ajal tagatava perioodi vältel.

 (3) Tubakatoodete importija poolt esitatava tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõiget 3.

§ 64. Maksumärkide saatelehe esitamise kohustus

  Aktsiisiga maksustatavate tubakatoodete importimisel tuleb koos tollideklaratsiooniga esitada maksumärkide saateleht, välja arvatud maksumärgistamata tubakatoodete importimisel aktsiisilaopidaja poolt aktsiisilattu.

§ 65. Maksumärkide tagastamine

 (1) Tagastada saab maksumärke:
 1) mida ei ole tubakatootele või selle müügipakendile kinnitatud;
 2) mis on rikutud maksumärgistamisel ja millest on säilinud vähemalt 80 protsenti;
 3) mis on kinnitatud tarvitamata tubakatootele või selle müügipakendile ja maksumärkide saaja tõendab tolli rahuldavalt, et tubakatoode on tarvitamata.

 (2) Maksumärgid loetakse tagastatuks, kui maksumärkide saaja on maksumärgid Tolliametile tagastanud koos dokumentidega, mille loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (3) Tagastamise eesmärgil on lubatud maksumärk eemaldada tubakatootelt või selle müügipakendilt ainult tollilaos või aktsiisilaos tollijärelevalve all. Maksumärk loetakse tagastatuks ka juhul, kui see on hävitatud Tolliameti esindajate juuresolekul.

7. peatükk KÜTUSEAKTSIIS 

§ 66. Kütuse aktsiisimäär

 (1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 3500 krooni 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

 (2) Pliibensiini aktsiisimäär on 3500 krooni 1000 liitri pliibensiini kohta.

 (3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 1120 krooni 1000 liitri lennukibensiini kohta.

 (4) Petrooleumi aktsiisimäär on 3150 krooni 1000 liitri petrooleumi kohta.

 (5) Diislikütuse aktsiisimäär on 2550 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta.

 (6) Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 420 krooni 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta.

 (7) Kerge kütteõli aktsiisimäär on 420 krooni 1000 liitri kerge kütteõli kohta.

 (8) Vedelgaasi aktsiisimäär on 1500 krooni 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.

 (9) Metaani aktsiisimäär on 1300 krooni 1000 kilogrammi metaani kohta.

 (10) Kütuse, mille EKNi rubriik, alamrubriik või kaubakood on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2707 99 11 00, 2707 99 19 00, 2709 00 10 00, 2709 00 90 32, 2710 11 11 00 – 2710 11 25 00, 2710 11 90 00, ex 2901 (ained, mis atmosfäärirõhul ja 15 °C juures ei ole gaasilises olekus), 2902 11 00 00, 2902 19 90 00, 2902 20 00 00, 2902 30 00 00, 2902 41 00 00, 2902 42 00 00, 2902 43 00 00, 2902 44 00 00, 3811 või 3817, aktsiisimäär on 3500 krooni 1000 liitri kütuse kohta.

 (11) Kütuse, mille EKNi kaubakood on 2710 19 11 00 või 2710 19 15 00, aktsiisimäär on 3150 krooni 1000 liitri kohta.

 (12) Kütuse, mille EKNi kaubakood on 2710 19 31 00 või 2710 19 35 00, aktsiisimäär on 2550 krooni 1000 liitri kohta.

 (13) Aktsiisisumma arvutatakse temperatuuril 15 °C oleva kütuse kohta.

§ 67. Aktsiisi tagasimaksmine

 (1) Aktsiis makstakse tagasi välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, valitsustevahelise organisatsiooni esinduse, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud kütuselt rahandusministri kehtestatud korras.

 (2) Aktsiisi tagasimaksmise kord käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 68. Standardses kütusepaagis tolliterritooriumile sisseveetav aktsiisivaba kütus

 (1) Tolliterritooriumile sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Maanteesõiduki korral ei või see kogus ületada 200 liitrit sõiduki ja 200 liitrit erikonteineri kohta.

 (2) Standardne kütusepaak käesoleva seaduse mõistes on tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutus- või muu süsteemi (hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuuri) kasutamiseks veo ajal.

 (3) Standardse paagina käsitatakse ka mootorsõidukile paigaldatud gaasipaaki, mis on ette nähtud gaasi kasutamiseks kütusena, ja paaki, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust jahutussüsteemi või erikonteineri varustusse kuuluva muu süsteemi tööks veo ajal. Erikonteinerina käsitatakse mis tahes konteinerit, millesse on paigaldatud jahutus-, hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuur.

 (4) Aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

§ 69. Reisija poolt tolliterritooriumile aktsiisivabalt toimetatav mootorikütus

  Lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele on reisija valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel tolliterritooriumile sissesõidul ühe päeva jooksul lubatud mittekaubanduslikul eesmärgil samas mootorsõidukis kasutamiseks aktsiisivabalt sisse vedada kuni 10 liitrit mootorikütust mootorsõiduki kohta.

§ 70. Õhusõidukis aktsiisivaba kütuse kasutamise õigus

 (1) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 19 nimetatud kütuse impordi või aktsiisilaopidajalt soetamise õiguse annab kütuse aktsiisivabastuse luba, mis väljastatakse taotleja elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja poolt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisivabastuse luba võib taotleda lennuettevõtja lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) mõistes, kelle õhusõiduk on kantud tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse ja kes käitab seda õhusõidukit ärilistel eesmärkidel, ning riiklikku õhusõidukit valdav asutus.

§ 71. Kütuse aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

 (1) Kütuse aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku või asutuse poolt elu- või asukohajärgsele tolliinspektuurile esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
 1) kirjalik taotlus, milles on märgitud kütuse aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning aktsiisivaba kütuse kasutamise eesmärk;
 2) andmed aktsiisivaba kütuse vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
 3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud kütuse koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta;
 4) kütuse arvepidamise eeskiri;
 5) kütuse kao piirnormid.

 (2) Tolliinspektuuril on õigus nõuda täiendavaid andmeid aktsiisivaba kütuse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

 (3) Kütuse aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama kütuse arvepidamise eeskirja ja kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

§ 72. Kütuse aktsiisivabastuse loa andmine

 (1) Toll annab kütuse aktsiisivabastuse loa, kui:
 1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning ei ole vastu võetud asutuse tegevuse lõpetamise otsust või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsust;
 2) käesoleva seaduse §-s 71 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on luba andva tolliinspektuuri poolt aktsepteeritud;
 3) isikul või asutusel ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
 4) isik või asutus on riikliku õhusõiduki või tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud õhusõiduki valdaja.

 (2) Kütuse aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui selle taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul on taotleja sooritanud tehinguid ja toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on pannud viimase kuue kuu jooksul korduvalt toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi.

 (3) Kütuse aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

 (4) Kütuse aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 73. Kütuse aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja võib kütuse aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui isik või asutus on loa kehtivuse ajal sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on korduvalt pannud toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi. Kütuse aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks. Peatatud kehtivusega kütuse aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata tolliinspektuuri juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel.

 (2) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja tunnistab kütuse aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
 1) isiku või asutuse tegevus kütuse aktsiisivabastuse loa väljaandmise aluseks oleval alal on lõppenud;
 2) 60 päeva jooksul kütuse aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud;
 3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
 4) on vastu võetud isiku likvideerimise, jaotumise, asutuse tegevuse lõpetamise või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsus;
 5) isik või asutus, kellele on väljastatud kütuse aktsiisivabastuse luba, esitab selle kehtetuks tunnistamise taotluse;
 6) väljastatakse uus kütuse aktsiisivabastuse luba.

 (3) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja võib kütuse aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui isik või asutus on loa kehtivuse ajal sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on korduvalt pannud toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi või kui isik või asutus on kasutanud aktsiisivaba kütust muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

 (4) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud isik ja asutus, kelle luba aktsiisivaba kütuse soetamiseks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjusel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba kütust, peab 15 päeva jooksul kütuse aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise päevast alates teatama kirjalikult tollile kütuse enda valdusesse jätmisest või selle kütuse võõrandama, hävitama tolli järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab kütuse vastu selle lähetaja juures.

§ 74. Õhusõidukis aktsiisivaba kütuse kasutaja kohustused

 (1) Õhusõidukis aktsiisivaba kütuse kasutaja on kohustatud:
 1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatud ja aktsiisivaba kütuse lattu sissetuleku ja laost väljamineku kohta;
 2) kasutama aktsiisivaba kütust ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
 3) tagama aktsiisivaba kütuse säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
 4) ladustama aktsiisivaba kütust eraldi muust kütusest;
 5) esitama kütuse aktsiisivabastuse loa aktsiisilaopidajale kütuse soetamisel aktsiisilaost või tollile kütuse importimisel ning kinnitama oma allkirjaga aktsiisilaopidaja poolt üles märgitud kütuse aktsiisivabastuse loa andmed;
 6) esitama kütuse aktsiisivabastuse loa andnud tolliinspektuurile käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

 (2) Toll kontrollib aktsiisivaba kütuse eesmärgipärast kasutamist.

§ 75. Kemikaalikäitleja õigus kasutada aktsiisivaba kütust

 (1) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22 nimetatud kütuse impordi või aktsiisilaopidajalt soetamise õiguse annab kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse luba, mille väljastab taotleja elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse luba võib taotleda äriregistrisse kantud kemikaalide käitleja kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387) mõistes, kes kasutab kütust kütusest erineva toote tootmiseks.

§ 76. Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

 (1) Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku poolt elu- või asukohajärgsele tolliinspektuurile esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
 1) kirjalik taotlus, milles on märgitud kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning aktsiisivaba kütuse kasutamise eesmärk;
 2) andmed aktsiisivaba kütuse vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
 3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud kütuse koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta;
 4) aktsiisivaba kütuse arvepidamise eeskiri;
 5) aktsiisivaba kütuse kao piirnormid.

 (2) Tolliinspektuuril on õigus nõuda täiendavaid andmeid aktsiisivaba kütuse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

 (3) Kütuse aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama kütuse arvepidamise eeskirja ja kütuse kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

§ 77. Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa andmine

 (1) Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse luba antakse, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
 1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
 2) käesoleva seaduse §-s 76 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on luba andva tolliinspektuuri poolt aktsepteeritud;
 3) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
 4) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul esitatud tagatis on tolli poolt aktsepteeritud.

 (2) Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui selle taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul on taotleja sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on pannud viimase kuue kuu jooksul korduvalt toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi.

 (3) Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 76 nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

 (4) Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 78. Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Isiku elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja võib kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui isik on loa kehtivuse ajal sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on korduvalt pannud toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi või kui tagatis ei ole tolli rahuldav või kui uut tagatist ei ole esitatud hiljemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu. Kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks. Peatatud kehtivusega kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata tolliinspektuuri juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel.

 (2) Isiku elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja tunnistab kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
 1) isiku tegevus kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa väljaandmise aluseks oleval alal on lõppenud;
 2) 60 päeva jooksul kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud;
 3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
 4) on vastu võetud isiku likvideerimise või jaotumise otsus;
 5) isik, kellele on väljastatud kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse luba, esitab selle kehtetuks tunnistamise taotluse;
 6) väljastatakse uus kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse luba.

 (3) Isiku elu- või asukohajärgse tolliinspektuuri juhataja võib kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui isik on loa kehtivuse ajal sooritanud tehinguid või toiminguid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil või on korduvalt pannud toime tolliseadustiku §-des 2831–28310 nimetatud rikkumisi või kui isik on kasutanud aktsiisivaba kütust muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

 (4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22 nimetatud isik, kelle luba aktsiisivaba kütuse soetamiseks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjustel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba kütust, peab 15 päeva jooksul loa kehtetuks tunnistamise päevast alates teatama kirjalikult kütuse enda valdusesse jätmisest või selle kütuse võõrandama, hävitama tolli järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab kütuse vastu selle lähetaja juures.

§ 79. Kemikaalikäitleja kohustused

 (1) Käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud aktsiisivaba kütuse kasutaja on kohustatud:
 1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatud ja aktsiisivaba kütuse lattu sissetuleku ja laost väljamineku kohta;
 2) kasutama aktsiisivaba kütust ainult kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
 3) tagama aktsiisivaba kütuse säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
 4) ladustama aktsiisivaba kütust eraldi muust kütusest;
 5) esitama kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa aktsiisilaopidajale aktsiisivaba kütuse soetamisel aktsiisilaost või tollile aktsiisivaba kütuse importimisel ning kinnitama oma allkirjaga aktsiisilaopidaja poolt üles märgitud kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa andmed;
 6) esitama kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa andnud tolliinspektuurile käesoleva seaduse §-s 76 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

 (2) Toll kontrollib aktsiisivaba kütuse eesmärgipärast kasutamist.

3. osa RAKENDUSSÄTTED 

§ 80. Seaduste kehtetuks tunnistamine

 (1) Alkoholiaktsiisi seadus (RT I 2000, 58, 375; 102, 676; 2001, 88, 531; 2002, 90, 521) tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Kütuseaktsiisi seadus (RT I 1993, 38, 563; 1996, 90, 1613; 1997, 73, 1201; 77, 1314; 1998, 57, 862; 1999, 10, 158; 2000, 33, 199; 59, 380; 2001, 88, 531) tunnistatakse kehtetuks.

 (3) Tubakaaktsiisi seadus (RT I 1994, 54, 901; 2001, 51, 296; 87, 528; 88, 531) tunnistatakse kehtetuks.

§ 81. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses (RT I 2002, 3, 7; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17) § 27 lõike 1 punktide 9–18 alusel aktsiisist vabastatud alkoholile;
4) alkohoolsele joogile, mis toimetatakse üle tollipiiri reisija poolt koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt vastavalt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-le 47;
5) alkohoolsele joogile, mis saadetakse füüsilisele isikule välisriigist postisaadetisena aktsiisivabalt vastavalt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-le 48 või mis saadetakse füüsilise isiku poolt postisaadetisena välisriiki;»;

2) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8) alkohoolsele joogile, mida toodetakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 21 lõikes 6 sätestatud tingimustel.»;

3) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) import alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 10 tähenduses (edaspidi import);
3) eksport alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport);»;

4) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Alkohoolse joogi, mille tootmine toimub kooskõlas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatuga, eksport ja hulgimüük ei ole lubatud. Nimetatud alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid selle alkohoolse joogi tootjal.»;

5) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära.»;

6) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja peab omama alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-s 38 sätestatud aktsiisilao tegevusluba ja ettevõte, kus alkohol toodeti, peab olema tunnustatud toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387) tähenduses, arvestades seejuures toiduseaduse § 63 lõikes 1 sätestatut.»;

7) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse sõnad «import, hulgimüük ja eksport» sõnaga «hulgimüük» ja lõikes 2 sõnad «impordil, hulgimüügil ja ekspordil» sõnaga «hulgimüügil»;

8) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole äriregistrisse kantud, kui ta teostab vaid enda poolt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustel toodetud alkohoolse joogi jaemüüki.»

§ 82. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) käibemaksukohustuslase, samuti aktsiisilaopidaja registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva ning tema registreerimisnumbrit;»;

2) paragrahvi 131 lõikes 3 asendatakse sõnad «iga võlgniku poolt ülalpeetava perekonnaliikme kohta» sõnadega «võlgniku ja iga tema poolt ülalpeetava perekonnaliikme kohta»;

3) seadust täiendatakse §-dega 1551 ja 1552 järgmises sõnastuses:

«§ 1551. Aktsiisilaopidamisega seotud kohustuse täitmata jätmine

(1) Aktsiisiseaduses sätestatud aktsiisilaopidamisega seotud kohustuse täitmata jätmise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 152 või 154 sätestatud väärteo koosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1552. Ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt sisseveetud mootorikütusega

(1) Mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 83. Tolliseadustiku muutmine

Tolliseadustiku (RT I 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 92, 528) § 2836 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ajutise ladustamise kohas või tollilaos või vabatsoonis kauba ladustamise või hoidmise või kauba üle arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.»

§ 84. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses (RT I 2000, 59, 379; 74, õiend; 2001, 43, 242; 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) tubakatoode – sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja närimistubakas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17) mõistes;»;

2) paragrahvi 3 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Oluline kogus on kogus, mis ületab alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-s 57 sätestatud aktsiisivaba kogust.»;

3) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Vähemalt 18-aastase reisija poolt on tegevusloata lubatud tubakatoote sissevedu alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-s 57 ettenähtud aktsiisivabas koguses ja tubakatoodete väljavedu.»;

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Tegevusloata on lubatud sisse vedada tubakatooteid, mis saadetakse füüsilisele isikule välisriigist postisaadetisena aktsiisivabalt vastavalt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-le 58, ja välja vedada tubakatooteid, mis saadetakse füüsilise isiku poolt postisaadetisena välisriiki.»

§ 85. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduses (RT I 1997, 73, 1201; 86, 1464; 2000, 33, 199; 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«Erimärgistamisele kuulub Eestis toodetav ja tolliseadustiku (RT I 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 92, 528) mõistes vabasse ringlusse lubatav (edaspidi import) kerge kütteõli ning see osa diislikütusest, mis on ette nähtud kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatule.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

«§ 11. Erimärgistatud vedelkütuse kasutamine

(1) Kerget kütteõli on keelatud kasutada autos liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521) mõistes. Eesti Euroopa Liiduga liitumisest alates on kerget kütteõli lubatud kasutada ainult kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.

(2) Erimärgistatud diislikütust (edaspidi eriotstarbeline diislikütus) on lubatud kasutada:
1) kutselisel kalapüügil kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387) mõistes;
2) traktoris ja liikurmasinas selle kasutamisel põllumajanduses, samuti põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamisel metsatöödel;
3) kaevandus-, metsandus- või ehitustöödel kasutatavas traktoris, liikurmasinas või muus mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel;
4) muu seadme või masina mootoris, kui see ei ole mootorsõiduki osa;
5) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.»;

3) paragrahvi 2 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Erimärgistamine on kergele kütteõlile ja diislikütusele lisaainete lisamine nende eristamiseks teistest vedelkütustest.

(2) Kergele kütteõlile ja diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ning kontsentratsiooni kerges kütteõlis ja diislikütuses kehtestab rahandusminister määrusega.»;

4) paragrahvi 3 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Eestisse on lubatud importida sellist kerget kütteõli ja eriotstarbelist diislikütust, mis on eelnevalt välisriigis lisaainetega erimärgistatud, ning kerget kütteõli ja diislikütust, mis erimärgistatakse enne importi tolliterminalis, tollilaos või aktsiisilaos.

(2) Välisriigis erimärgistatud kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistuse käesolevale seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele vastavuse eest vastutab erimärgistatud vedelkütuse importija.

(3) Impordiks ettenähtud erimärgistamata kerge kütteõli ja diislikütus erimärgistatakse tolliterminalis, tollilaos või aktsiisilaos. Kerge kütteõli ja diislikütuse erimärgistamise eest tolliterminalis, tollilaos või aktsiisilaos vastutab vastavalt tolliterminali, tollilao või aktsiisilao pidaja.

(4) Eestis toodetav kerge kütteõli ja diislikütus erimärgistatakse aktsiisilaos hiljemalt kütuse väljastamisel.

(5) Eestis toodetava kerge kütteõli ja diislikütuse erimärgistamise eest vastutab aktsiisilaopidaja.

(6) Kerge kütteõli ja diislikütuse erimärgistamise ning selle üle kontrolli teostamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.»;

5) paragrahv 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«§ 4. Järelevalve

(1) Järelevalvet kerge kütteõli ja diislikütuse erimärgistamise üle teostab Tolliamet.

(2) Järelevalvet erimärgistatud vedelkütuse kasutamise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Tolliamet ja Politseiamet.

(3) Politseiametnikul, abipolitseinikul ja tolliametnikul on õigus võtta vedelkütust tarbiva sõiduki, samuti muu masina või seadme kütusesüsteemist, sealhulgas kütusepaagist (edaspidi kütusesüsteem), proove kasutatava vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks.

(4) Politseiamet edastab Tolliametile iga kuu 15. kuupäevaks nende isikute nimed ja isiku- või registrikoodid, kellele kuuluva sõiduki, masina või seadme kütusesüsteemis eelmisel kuul avastati erimärgistatud vedelkütus.

(5) Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

6) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 62 pealkirjast ja lõike 1 tekstist jäetakse välja sõnad «sõiduki mootorikütusena».

§ 86. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. aprillil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI