Teksti suurus:

Käibemaksuseadus

Käibemaksuseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.12.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2003
Avaldamismärge:

Käibemaksuseadus

Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 64, 368
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.10.2001RT I 2001, 88, 53101.07.2002, osaliselt 1.01.2002
13.12.2001RT I 2001, 102, 66901.01.2002
31.01.2002RT I 2002, 11, 6002.02.2002
19.03.2002RT I 2002, 30, 17728.03.2002
15.05.2002RT I 2002, 44, 28401.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 62, 37701.10.2002
17.09.2002RT I 2002, 84, 49301.01.2003
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
17.12.2002RT I 2002, 110, 65831.12.2002, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2002. aasta 1. oktoobrist

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Maksu objekt

  Käibemaksu objekt on käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksustatav käive. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel.

§ 2. Maksukohustuslane

 (1) Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kellel tekib maksustatav käive ettevõtluse tulemusena, sealhulgas Eestis ettevõtlusega tegelev mitteresident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283) tähenduses ja Eestisse teenust importiv isik.

 (2) Riigi-, valla- või linnaasutus on maksukohustuslane sellise maksustatava käibe osas, mida saab teostada ka maksukohustuslane, kes ei ole riigi-, valla- ega linnaasutus.

 (3) Maksukohustuslane peab maksma käibemaksu pärast seda, kui ta on käesoleva seaduse § 9 kohaselt registreeritud maksukohustuslasena. Käibemaksu peab maksma ka:
 1) isik, kes on käibemaksu osas võlgnik tolliseadustiku tähenduses;
 2) maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma.

 (4) Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku iseseisev majandustegevus, mille tulemusena toimub tasuline või tasuta kauba võõrandamine või teenuse osutamine. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust.

§ 3. Käive

 (1) Käive on:
 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse korras;
 2) kauba andmine ja teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, kui maksukohustuslane on selle kauba või teenuse sisendkäibemaksu käesoleva seaduse § 20 kohaselt oma käibemaksust maha arvanud.

 (2) Käivet ei teki:
 1) äriühingu osa- või aktsiakapitali tehtavast mitterahalisest sissemaksest;
 2) vabatsoonis või vabalaos oleva välisriigi kauba (tolliseadustiku tähenduses) võõrandamisest, kui sellele kaubale ei ole rakendatud ühtki tolliprotseduuri ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud tingimustel;
 3) välisriigi kauba, sealhulgas vabatsooni või vabalattu paigutatud välisriigi kauba, mille suhtes on rakendatud vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri, võõrandamisest tingimusel, etsedakaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud tingimustel;
 4) kauba Eestist väljatoimetamisel kauba omaniku poolt ilma sellega kaasneva või sellele järgneva võõrandamistehinguta;
 5) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 774; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17) tähenduses, valla- või linnavara erastamisest ning maareformi käigus õigustatud subjektile kinnistusraamatusse kandmata mitmeaastase istanduse üleandmisest;
 6) äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) kohaselt äriühingute ühinemise või äriühingu jagunemise või ümberkujundamise korral vara üleandmisest teisele äriühingule;
 7) ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavahelisest tehingust, kui tehingu tulemusena kauba või teenuse saanud isik kasutab selle täielikult oma maksustatava k��ibe teostamiseks;
 8) ettevõtluse huvides kauba, mille väärtus ei ületa 50 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil või kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava tootenäidisena;
 9) raha üleandmisest ja väärtpaberi võõrandamisest;
 10) debitoorse võlgnevuse müügist.

 (3) Kaup käesoleva seaduse tähenduses on asi, loom ning elektri- ja soojusenergia.

 (4) Teenus käesoleva seaduse tähenduses on selline ettevõtluse korras osutatav hüve või võõrandatav õigus, mida käesoleva paragrahvi lõikes 3 ei ole nimetatud.

 (5) Kasutusrenti käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses teenuse osutamisena ja kapitalirenti kauba võõrandamisena. Kapitalirendina käsitatakse tehingut, mille puhul rendilepingus on sätestatud kauba väljaostmisel selle omandiõiguse üleminek rentnikule. Muudel juhtudel käsitatakse tehingut kasutusrendina.

§ 4. Maksustatav käive

  Maksustatav käive on:
 1) käive, mille tekkimise koht on Eesti, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 2 loetletud maksuvabade kaupade ja teenuste käive;
 2) kauba ja teenuse import Eestisse, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud maksuvaba import;
 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja mida käsitatakse teenuse ekspordina;
 4) käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on registreeritud maksukohustuslane lisanud käibemaksu.

§ 5. Eksport

 (1) Kauba eksport käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) Eesti kauba (tolliseadustiku tähenduses) väljavedu Eesti tolliterritooriumilt või toimetamine rahvusvahelisi reise teostavale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna või tarbevaruna, samuti reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvasse müügipunkti ekspordi tolliprotseduuri rakendamisega;
 2) välisriigi kauba seestöötlemisel peatamissüsteemi kohaldamisega saadud kompensatsioonitoote (tolliseadustiku tähenduses) väljavedu või toimetamine rahvusvahelisi reise teostavale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna või tarbevaruna, samuti reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvasse müügipunkti.

 (2) Teenuse eksport käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht käesoleva seaduse § 7 lõike 2 kohaselt ei ole Eesti;
 2) Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud, riikidevahelise kauba- või reisijateveoga seotud teenuse osutamine;
 3) kauba või teenuse müüja ja ostja vahelise tehingu vahendamine, kui kauba tarbija asub välisriigis või kui vahendatakse teenuse eksporti;
 4) laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365) nimetatud merelaeva, mida kasutatakse avamerenavigatsiooniks, või rahvusvahelisel lennuliinil kasutatava õhusõiduki hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusse andmine või sellisel merelaeval või õhusõidukis kasutatava varustuse rendile või kasutusvaldusse andmine, parandamine või hooldamine;
 5) Eestis osutatavate turismiteenuste, sealhulgas pakettreisi müümine välisriigi reisikorraldajale või reisibüroole vahendamiseks Eestisse siirduvatele mitteresidendist füüsilistele isikutele nende teenindamiseks Eestis;
 6) pakettreisi müümine Eestist välisriiki suunduvale turistile tema teenindamiseks väljaspool Eesti tolliterritooriumi.

 (3) Kauba või teenuse eksporti tõendavad dokumendid kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktid 5 ja 6 kehtivad 2003. aasta 31. detsembrini. Alates 2004. aasta 1. jaanuarist kohaldatakse reisikorraldaja või reisibüroo teenuse maksustamisel käesoleva seaduse § 33 sätteid.

§ 6. Import

 (1) Kauba import käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) välisriigi kauba vabasse ringlusse lubamine (tolliseadustiku tähenduses);
 2) Eesti kauba välistöötlemisel saadud toote vabasse ringlusse lubamine (tolliseadustiku tähenduses);
 3) muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku tähenduses.

 (2) Kauba sissevedu ajutise importimise tolliprotseduuriga kasutusrendile andmiseks ei käsitata käesoleva seaduse tähenduses kauba impordina.

 (3) Teenuse import käesoleva seaduse tähenduses on järgmiste teenuste saamine Eesti maksukohustuslase poolt mitteresidendilt, välja arvatud nende saamine mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu:
 1) intellektuaalse omandi õiguse üleandmine;
 2) reklaamiteenus;
 3) konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, andmetöötlus- või infoteenus või elektroonilisel teel informatsiooni edastamise teenus;
 4) käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punktis 5 nimetatud teenus või kindlustusteenus, mille hulka arvatakse ka edasikindlustus. Seifi üürimist teenuse impordina ei käsitata;
 5) tööjõu vahendamine;
 6) vallasasja üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;
 7) telekommunikatsiooniteenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
 8) voliniku teenus, kes hangib volitajale üht käesoleva lõike punktides 1-7 nimetatud teenust;
 9) [Kehtetu]

 (4) Eesti Euroopa Liiduga liitumisest alates ei käsitata teenuse impordina transpordivahendi üürimist, rentimist või kasutusvaldusse võtmist mitteresidendilt.

§ 7. Käibe tekkimise koht

 (1) Käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
 1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle k��ttesaadavaks Eestis või eksporditakse Eestist;
 2) ehitatakse, hinnatakse või hooldatakse Eestis asuvat kinnisasja või osutatakse teenust Eestis asuva kinnisasja võõrandamiseks või selle ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks. Kinnisasjana käsitatakse käesolevas seaduses ka ehitist kui vallasasja;
 3) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine;
 4) hinnatakse või remonditakse Eestis asuvat vallasasja;
 5) käesoleva lõike punktis 2, 3 või 4 nimetamata teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille kaudu teenust osutatakse, asub Eestis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

 (2) Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui Eesti maksukohustuslane osutab järgmisi teenuseid:
 1) välisriigis asuva kinnisasja ehitamine, hindamine või hooldamine või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks osutatav teenus;
 2) välisriigis osutatav kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenus, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine;
 3) välisriigis asuva vallasasja hindamine või remontimine;
 4) [Kehtetu]
 5) mitteresidendile, välja arvatud mitteresidendi Eestis asuvale püsivale tegevuskohale osutatavad käesoleva seaduse § 6 lõike 3 punktides 1-8 nimetatud teenused.

 (3) Eesti Euroopa Liiduga liitumisest alates loetakse Eesti maksukohustuslase poolt transpordivahendi mitteresidendile üürile, rendile või kasutusvaldusse andmise käibe tekkimise kohaks Eesti.

§ 8. Käibe tekkimise ning kauba ja teenuse importimise aeg

 (1) Käive on tekkinud või teenus on imporditud päeval, mil esimesena sooritati üks alljärgnevaist toiminguist:
 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
 2) kauba või teenuse eest arve väljastamine;
 3) kauba või teenuse eest osaline või täielik maksmine;
 4) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osaline või täielik maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse eest mitmes osas maksmise puhul käibe tekkimise aja määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks riigi-, valla- või linnaeelarvest sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest maksmisena.

 (3) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade võõrandamisel regulaarselt, samuti kauba kapitalirendile andmise korral, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud toimingu sooritamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse v��i mille kestel saadud kaupade või teenuste eest on kokku lepitud tasumine.

 (4) Kauba eksportimisel on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse tolliseadustiku tähenduses.

 (5) Kauba importimisel on käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse tolliseadustiku tähenduses, ja punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla tekkimise päev.

2. peatükk MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 9. Maksukohustuslase registreerimine

 (1) Kui isiku maksustatav käive, välja arvatud kauba import, ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, on ta kohustatud nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast alates 10 kalendripäeva jooksul esitama oma elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele (edaspidi Maksuamet) avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Maksuamet registreerib maksukohustuslase ja kannab tema andmed maksukohustuslaste registrisse (edaspidi registreerimine) nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga.

 (2) Kui maksukohustuslase maksustatav käive eiületakalendriaastal käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirmäära või kui maksustatavat käivet ei ole veel tekkinud, registreerib Maksuamet isiku tema sellekohase avalduse alusel. Selline isik registreeritakse avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimese kuupäeva seisuga.

 (3) Registreerimiseks avalduse esitamisel peab füüsiline isik, samuti juriidilise isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse esindaja esitama isikut tõendava dokumendi. Juriidilise isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse lepinguline esindaja peab koos isikut tõendava dokumendiga esitama ka volitust tõendava dokumendi.

 (4) Maksuamet teeb isiku registreerimise kohta otsuse ja edastab selle isikule 10 kalendripäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates.

 (5) Kui Maksuametil on andmeid, et isikul on tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses maksustatav käive, kuid ta ei ole registreerimisavaldust samas lõikes sätestatud tähtaja jooksul esitanud, registreerib Maksuamet isiku nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga oma algatusel.

 (6) Kui Maksuamet tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning maksukohustuslane oleks pidanud hakkama registreeritud maksukohustuslase käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud kohustusi täitma enne Maksuameti otsuses nimetatud kuupäeva, tühistab Maksuamet oma esialgse otsuse ja teeb uue ning registreerib maksukohustuslase käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga.

 (7) Isiku maksukohustuslasena registreerimise avalduse vormi ja maksukohustuslase registreerimise kohta tehtava Maksuameti otsuse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]

§ 10. Maksukohustuslase registrist kustutamine

 (1) Kui isik on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ja tema maksustatav käive, välja arvatud kauba import, ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 toodud piirmäära, võib ta esitada Maksuametile avalduse enda registrist kustutamiseks.

 (2) Maksuametil on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta.

 (3) Kui maksukohustuslane või tema tegevus on lõpetatud ja Maksuamet on saanud teate, etlõpetamisekohta tehtud registrikanne on jõustunud, kustutab Maksuamet maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist.

 (4) Maksukohustuslane kustutatakse registrist Maksuameti direktori otsuse alusel. Enne maksukohustuslase registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, peab Maksuamet tema majandustegevust kontrollima. Maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga.
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]

§ 11. Maksukohustuslase õiguste ja kohustuste erisused

 (1) Registreerimise päevast alates peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Registreerimise päevast alates võib käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast registreerimist soetatud kauba ja pärast registreerimist saadud teenuse puhul.

 (2) Käesoleva seaduse § 9 lõike 5 alusel registreeritud maksukohustuslasel on õigus teha § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi Maksuameti otsuse tegemise kuu esimesest päevast alates ning § 9 lõike 6 alusel registreeritud maksukohustuslasel Maksuameti esialgses otsuses nimetatud päevast alates.

§ 12. Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena

 (1) Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib Maksuamet ühe maksukohustuslasena emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Ühe maksukohustuslasena registreeritakse ühise taotluse alusel ka maksukohustuslased, kelle puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) samale isikule kuulub vähemalt 50 protsenti iga ühe maksukohustuslasena registreeritava aktsiaseltsi aktsiatest või osa-, täis- või usaldusühingu osalusest;
 2) samale isikule kuulub vähemalt 50 protsenti iga ühe maksukohustuslasena registreeritava aktsiaseltsi aktsiatega või osaühingu osadega või täis- või usaldusühingu sissemaksetega määratud häältest.

 (2) Maksukohustuslasena registreerimata isikud registreerib Maksuamet enne nende ühe maksukohustuslasena registreerimist eraldi maksukohustuslastena käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras.

 (3) Maksuamet tunnistab maksukohustuslaste ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks:
 1) kui Maksuametil on andmeid, etkäesolevaparagrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid enam ei esine - nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
 2) ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste ühise taotluse alusel - selle saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga.

 (4) Ühe maksukohustuslasena registreerimise korra, registreerimisavalduse vormi ning maksukohustuslaste taotlusel nende ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

 (5) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise päeva seisuga loetakse maksukohustuslased uuesti registreerituks eraldi maksukohustuslastena.

 (6) Ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud esitavad käibedeklaratsioonid eraldi, kuid vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud nende ühe maksukohustuslasena toimimise ajal.

 (7) Enammakstud käibemaksu arvestust peetakse kõigi ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste kohta eraldi. Enammakstud käibemaks tagastatakse vastavalt ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste esitatud käibedeklaratsioonidele.

§ 13. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon

 (1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse Maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibedeklaratsiooni vormi kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

 (2) Käibedeklaratsiooni on kohustatud esitama:
 1) registreeritud maksukohustuslane;
 2) käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud isik tehingu puhul, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksu summa.

 (3) Maksuameti direktor võib oma otsusega kehtestada maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi, mis algab kalendrikuu esimesel päeval ja lõpeb mõne sellele järgneva kalendrikuu viimasel päeval. Ka sellisel juhul esitatakse käibedeklaratsioon Maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

 (4) Kui maksukohustuslane muudab eelmiste maksustamisperioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonide andmeid, on ta kohustatud vastava maksustamisperioodi kohta esitama Maksuametile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni. Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonis. Kreeditarve peab olema esitatud konkreetse arve kohta ja sellel peab olema viide varem esitatud arvele.

§ 14. Käibe ja imporditava teenuse maksustatav väärtus

 (1) Käibe maksustatava väärtuse ja imporditava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba või teenuse ostjal või kolmandal isikul seoses vastava kauba soetamise või teenuse saamisega maksta kauba müüjale või teenuse osutajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3-5 nimetatud juhtudel. Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata maksustatava väärtuse hulka.

 (2) Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks riigi-, valla- või linnaeelarvest maksukohustuslasele antav sihtotstarbeline toetus. Toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister.

 (3) Kauba järelmaksuga müügi korral intressi maksustatava väärtuse hulka ei arvata. Kauba kapitalirendi korral kuulub intress maksustatava väärtuse hulka. Kinnisasja kapitalirendile andmisel ning järelmaksuga müümisel ei arvata maksustatava väärtuse hulka ostja poolt müüjale tasutavat maamaksukulu.

 (4) Faktooringuteenuse maksustatav väärtus on lepingutasu ja arvete käsitlemise tasu.

 (5) Kauba tasuta või harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise, sealhulgas kapitalirendile andmise või järelmaksuga müümise, samuti teenuse, sealhulgas kauba kasutusrendile andmise teenuse või faktooringuteenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral on maksustatav väärtus kauba võõrandamise või teenuse osutamise aegne keskmine kohalik müügihind (edaspidi turuhind). Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud käibe korral on maksustatav väärtus kauba või teenuse turuhind.

 (6) Kui Maksuamet leiab, etkäesolevaparagrahvi lõikes 5 nimetatud juhtudel on kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus turuhinnast väiksem, võib Maksuamet määrata maksustatavaks väärtuseks turuhinna.

 (7) Maksustatavat väärtust vähendatakse ostjale võimaldatava hinnasoodustuse võrra, kui soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal kõigile sama kauba või teenuse ostjatele samadel tingimustel ärilisel eesmärgil.

§ 15. Imporditava kauba maksustatav väärtus

 (1) Imporditava kauba maksustatava väärtuse moodustavad kauba tolliväärtus vastavalt tolliseadustikule ja kõik impordimaksud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 käsitletud juhtudel.

 (2) Imporditud kasutatud mootorsõiduki maksustamisel aluseks võetava väikseima võimaliku maksustatava väärtuse määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Reisija poolt üle käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud väärtuselise piirmäära imporditud kauba maksustatava väärtuse moodustavad kauba ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad või kui vastavalt tolliseadustiku § 61 lõikele 1 ei ole imporditud kauba deklareeritud väärtus tollile vastuvõetav, võetakse maksustamisel aluseks hinnatava kauba või sellega identse või sarnase kauba turuhind.

 (4) Eesti kauba välistöötlemisel saadud toote vabasse ringlusse lubamisel moodustavad maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kaubale väljaspool Eesti tolliterritooriumi lisandunud laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud koos kõigi impordimaksudega.

 (5) Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.

§ 16. Eksporditava kauba maksustatav väärtus

  Ekspordi korral kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 14 sätteid, kuid erinevalt § 14 lõikes 5 sätestatust loetakse turuhind eksporditava kauba maksustatavaks väärtuseks selle harilikust väärtusest kõrgema hinnaga võõrandamise korral. Kui töötlemiseks Eestisse sissetoodud kauba taasväljaveol kohaldatakse tolliprotseduuri «taasväljavedu», ei arvata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust maksustatava väärtuse hulka.

§ 17. Käibemaksumäärad

 (1) Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

 (2) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
 1) raamat, välja arvatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288) alusel haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud riikliku õppekava kohaste õpikute, töövihikute ja tööraamatute nimekirja kuuluv õpik, töövihik või tööraamat. Raamat käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kaupade nomenklatuuri (edaspidi EKN) rubriiki 4901 või 4903 kuuluv trükitud ja kaante vahele köidetud mitteperioodiline väljaanne;
 2) Vabariigi Valitsuse või tema volitusel sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) või ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) tähenduses;
 3) Tervisekaitseinspektsioonis registreeritud keemiline kahjuritõrjevahend (biotsiid) Vabariigi Valitsuse või tema volitusel sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirja alusel, kui ostjaks on hoolekandeasutus või tervishoiuteenuse osutaja;
 4) ohtlike jäätmete käitlemine;
 5) Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud matusetarve või -teenus;
 6) etenduse või kontserdi korraldamine riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, etetendusevõi kontserdi korraldajal ei ole maksustamisperioodil teadaolevat samal kalendriaastal tekkinud maksuvõlga ja riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad tema kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti;
 7) füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele või riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale asutusele või organisatsioonile müüdav soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdav kütteturvas, brikett, kivisüsi või küttepuit.

 (3) Käibemaksumäär on 0 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
 1) eksporditav kaup või teenus, kaasa arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 18 kohaselt on selle kauba või teenuse käive maksuvaba;
 2) avamerenavigatsiooniks kasutatav merelaev ja sellega koos võõrandatav varustus;
 3) rahvusvahelisel lennuliinil kasutatav õhusõiduk ja sellega koos võõrandatav varustus;
 4) tuule- või veejõul toodetud elektrienergia;
 5) ettetellitud perioodiline väljaanne;
 6) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud riikliku õppekava kohaste õpikute, töövihikute ja tööraamatute nimekirja kuuluv õpik, töövihik või tööraamat.

 (4) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatust kohaldatakse käibemaksumäära 0 protsenti asemel maksuvabastust järgmistel juhtudel:
 1) pärast eksportimist Eestisse tolliseadustiku tähenduses tagasitoodud kauba asemel sarnase kauba eksportimisel, kui asendatav kaup toodi Eestisse tagasi maksuvabalt käesoleva seaduse § 19 lõike 2 1 punkti 1 alusel;
 2) Eestisse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel käibemaksumääraga 0 protsenti või käesoleva seaduse § 19 alusel maksuvabalt imporditud kauba eksportimisel.

 (5) Alates 2005. aasta 1. juulist on füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele või riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale asutusele või organisatsioonile müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär 18 protsenti.

 (6) Alates 2007. aasta 1. jaanuarist on tuule- või veejõul toodetud elektrienergia käibemaksumäär 18 protsenti.

 (7) Eesti Euroopa Liiduga liitumisest alates on ettetellitud perioodilise väljaande ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud riikliku õppekava kohaste õpikute, töövihikute ja tööraamatute nimekirja kuuluva õpiku, töövihiku või -raamatu käibemaksumäär 5 protsenti.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 18. Maksuvaba käive

 (1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalse iseloomuga kaupade ja teenuste käivet:
 1) postiteenus;
 2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377) alusel sotsiaalministri poolt kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus nimetatud tervishoiuteenus, samuti Vabariigi Valitsuse või tema volitusel sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimorgan või -kude, inimveri või inimverest valmistatud veretoode ning rinnapiim;
 3) teenus, mida mittetulundusühing tasuta osutab oma liikmele, ning mittetulundusühingu poolt füüsilisele isikule osutatav spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus;
 4) sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 1, 3, 4, 5 või 6 nimetatud sotsiaalteenus;
 5) laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus;
 6) koolitusteenus, sealhulgas põhi-, kesk- või kõrghariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine;
 7) haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6) alusel kehtestatud nõuetele.

 (2) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet:
 1) kindlustusteenus, sealhulgas kindlustusmaakleri või kindlustusagendi osutatav kindlustusteenus, mille hulka arvatakse ka edasikindlustus;
 2) kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule, samuti eluruumi üürileandja või hooldusteenuse osutaja poolt teenuse saajalt nõutavad maamaksu- ja hoonekindlustuskulud. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata;
 3) kinnisasi;
 4) kaup, mille sisendkäibemaks ei kuulunud seaduse kohaselt mahaarvamisele. Kaubale, mille sisendkäibemaks on maha arvatud osaliselt, käesoleva punkti alusel maksuvabastust ei kohaldata;
 5) krediidi- või finantseerimisasutuse teenus, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri määrusega kehtestatud nimekirjas;
 6) Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses;
 7) loterii või hasartmängu korraldamine ja loteriipilet;
 8) investeeringukuld, investeeringukulla võõrandamisega või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mille osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.

 (3) Maksuametit enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellekohaselt teavitanud maksukohustuslane võib lisada käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud teenus;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 või 5 nimetatud kaup või teenus;
 3) investeeringukuld, mille teisele registreeritud maksukohustuslasele võõrandab registreeritud maksukohustuslane, kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku toorainena kasutatava kulla käivet, või registreeritud maksukohustuslane, kes toodab investeeringukulda või muudab muul otstarbel kasutatavat kulda investeeringukullaks, või sellise käibega seotud teenus, mille osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.

 (4) Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa;
 2) pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mida ei müüda numismaatilisel eesmärgil.
[RT I 2002, 110, 658 - jõust. 31.12.2002]

§ 19. Maksuvaba import

 (1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade ja teenuste importi:
 1) kaup või teenus, mille käive on maksuvaba käesoleva seaduse § 18 kohaselt;
 2) Eesti Panga poolt imporditav kuld, rahatähed ja mündid ning väärtpaberid;
 3) maksumärk;
 4) kaup, mille üle tollipiiri toimetamisel ei pea vastavalt tollieeskirjadele kaubadeklaratsiooni esitama.

 (2) Tollimaksuvabastuse seaduse 2. peatükis nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui kaubale on kehtestatud käibemaksumäär 5 protsenti või 0 protsenti. Erandina ei kohaldata käibemaksuvabastust järgmiste kaupade importimisel:
 1) tollimaksuvabastuse seaduse 4. jaos nimetatud kaubad;
 2) tollimaksuvabastuse seaduse 11. jaos nimetatud kaubad, välja arvatud § 43 lõike 2 alusel tollimaksust vabastatud kaubad, mis on nimetatud lisa 2 B osas. Lisa 2 B osas nimetatud kaupu ei maksustata käibemaksuga tingimusel, et need on saadud tasuta, või tingimusel, et nende eest on makstud, kuid kauba saatja ei ole oma asukohariigis registreeritud käibemaksukohustuslasena;
 3) tollimaksuvabastuse seaduse 14. jaos nimetatud kaubad, välja arvatud §-s 56 nimetatud kaubad.

 (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade importi:
 1) Eestisse tagasitoodud ajutiselt eksporditud kaup, kui see on tagasitoomisel samas seisundis tolliseadustiku tähenduses, lepingus ettenähtud garantii alusel Eestisse tagasitoodud eelnevalt eksporditud kaup, lepingus ettenähtud garantii alusel Eestisse tagasitoodud pärast importimist garantiiremondi teostamiseks väljapoole Eestit toimetatud kaup või niisuguse kauba, mille import on tõendatud, garantiiremondi tegemiseks Eestisse toimetatud varuosa. Garantiiremondina käsitatakse ka kauba osalist või täielikku väljavahetamist või samasuguse kaubaga asendamist garantiitähtaja jooksul;
 2) raamat, perioodiline väljaanne või muu teavik, mis on saadetud raamatukogule, teadus- ja arendus- või õppeasutusele välisriigist annetusena või vahetuse korras;
 3) konfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid, mis antakse üle seadusega ettenähtud korras riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele;
 4) merel kutselise kalapüügiga tegeleva ettevõtja poolt püütud töötlemata või turustamise eesmärgil säilitamise toimingud läbinud saak, mis imporditakse sadamasse enne müüki.

 (3) --(6) [kehtetud]

 (7) Enne Euroopa Liiduga ühinemist ei kohaldata käibemaksuvabastust ettevõtluses kasutatud põhivarale, mis veetakse sisse ettevõtte täieliku Eestisse ületoomise tõttu, et jätkata Eestis samasugust tegevust.
[RT I 2002, 84, 493 - jõust. 01.01.2003]

§ 20. Käibemaksusumma arvutamine

 (1) Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

 (2) Arvestatud käibemaks on registreeritud maksukohustuslase maksustatava käibe, välja arvatud kauba impordi, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

 (3) Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohustuslase poolt:
 1) teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
 2) ettevõtluses kasutamiseks imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud käibemaks.

 (4) Kui müüjale on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui ta on laekunud summa ostjale tagastanud. Kui müüja on esitanud ostjale arve, kuid kaupa eivõõrandatavõi teenust ei osutata, võib müüja teha käibemaksu tagasiarvestuse, kui ta tühistab ostjale esitatud arve.

 (5) Kui registreeritud maksukohustuslane tegevuse lõpetab, tasub ta käibemaksu likvideerimisjaotisena jagatavalt varalt, mille soetamisel oli ta käibemaksu maha arvanud. Vara maksustatav väärtus on selle turuhind.

 (6) Maksukohustuslase registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta on arvestatud käibemaksust maha arvanud. Kaupade maksustatav väärtus on nende turuhind.

§ 21. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud

 (1) Arvestatud käibemaksust ei arvata maha sisendkäibemaksu, mille registreeritud maksukohustuslane on tasunud külaliste vastuvõtuks, oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste eest maksmisel. Seda sätet ei kohaldata nende isikute teenindamisel kasutatud kaupade ja teenuste eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamisel, kellele maksukohustuslane osutab ettevõtluse käigus teenuseid, samuti töölähetuses kasutatud majutusteenuse eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

 (2) Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamise või kapitalirendile võtmise ning selle sõiduauto tarbeks mootorikütuse soetamise korral arvatakse arvestatud käibemaksust maha kaks kolmandikku sisendkäibemaksust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

 (3) Arvestatud käibemaksust arvatakse maha kogu sisendkäibemaks, mille sõiduauto soetamisel või kapitalirendile võtmisel on maksnud registreeritud maksukohustuslane:
 1) kelle tegevusala on sõiduautode müük või vallasasjade kasutus- või kapitalirendile andmine ja selle tegevusala kohta on äriregistrisse tehtud kanne, tingimusel, etmaksukohustuslaneei võta müügiks või rendile andmiseks soetatud sõiduautosid ise kasutusele;
 2) kelle tegevusala on teenuse osutamine sõiduautoga ja selle tegevusala kohta on äriregistrisse tehtud kanne.

§ 22. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused

 (1) Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse § 28 lõike 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel. Teenuse importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha mitteresidendilt saadud arve alusel ning kauba importimise korral vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni ja kauba importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.

 (2) Kui tollideklaratsioonil on imporditud kauba omanikuna märgitud kauba saajast erinev isik, on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tollideklaratsioonil märgitud kauba omanikul, kui ta on registreeritud maksukohustuslane. Kui kauba omanik on Eestis maksukohustuslasena registreerimata mitteresident, on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kauba saajal.

 (3) Kui impordimaksud tasutakse tollimaakleri kaudu, on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui ta on saanud:
 1) tollideklaratsiooni vormistanud tollimaaklerilt tolli kinnitatud tollideklaratsiooni originaali;
 2) tollimaaklerilt või Tolliametilt kinnituse, et Tolliametile on käibemaks tasutud.

 (4) Tollimaakler ei või käsitada teise isiku eest tasutud käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud käibemaksuna.

 (5) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup on kätte saadud ja käibemaks tasutud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus ning arve kauba või teenuse müüjalt on kätte saadud.

 (6) Eestist soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel erinevatel maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus kätte saadi, tingimusel, etarvekauba või teenuse eest on väljastatud käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arve hilisema väljastamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve kätte saadi.
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]

§ 23. Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine

 (1) Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe teostamiseks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase maksustatava käibe, välja arvatud kauba impordi, ning kogu tema Eestis tekkinud käibe, millele lisatakse ekspordina käsitatav väljaspool Eestit osutatud teenuste käive ja teenuse import, suhtest (edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe).

 (2) Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara ja kinnisasjade võõrandamist, sealhulgas ka juhul, kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud.

 (3) Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral on maksukohustuslasel lubatud tema põhjendatud taotluse alusel Maksuameti direktorilt saadud kirjalikul loal muuta kalendriaasta kestel käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 käsitletud maksustatava käibe ja kogukäibe suhet juhul, kui jooksva kalendriaasta maksustatava käibe ja kogukäibe tegelik suhe sellest oluliselt erineb.

 (4) Ettevõtluse teostamiseks põhivara soetamisel tasutud sisendkäibemaksu võib maksukohustuslane maha arvata põhivara soetamise kuul, lähtudes põhivara maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest põhivara soetamise aastal. Mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe teostamiseks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates viie kalendriaasta jooksul. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik põhivara soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes põhivara maksustatava käibe teostamiseks kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal.

 (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist soetatud põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimist jätkatakse käesoleva seaduse sätete alusel ainult juhul, kui käesoleva seaduse jõustumise päevaks on põhivara kasutatud ettevõtluses vähem kui kolme kalendriaasta jooksul.

 (6) Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise korra, põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu kalendriaasta lõpul korrigeerimise korra ja vähem kui viie kalendriaasta jooksul ettevõtluses kasutatud põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

 (7) Kinnisasja maksuvabal võõrandamisel, mida maksukohustuslane on kasutanud oma ettevõtluses vähem kui viie kalendriaasta jooksul, teostab ta selle kinnisasja tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel tasumisele kuulunud ning imporditud kaupade eest tasutud ja imporditud teenuste maksustatavalt väärtuselt arvutatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vähem kui viie kalendriaasta jooksul ettevõtluses kasutatud põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse korra põhimõtetele. Ümberarvutust ei tehta ehitise võõrandamisel krediidi- või finantseerimisasutusele, kui isik, kes ehitise võõrandas, on võtnud selle ehitise samal maksustamisperioodil, mil võõrandamine toimus, krediidi- või finantseerimisasutuselt kapitalirendile ja jätkab ehitise kasutamist oma ettevõtluses vähemalt viie kalendriaasta jooksul.

 (8) Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluses kui ka muudel eesmärkidel, arvatakse maksustatavalt käibelt maha ainult ettevõtluses kasutatava kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik ettevõtluskulutusi muudest kulutustest eristada, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel Maksuameti direktori otsusega, lähtudes kaupade ja teenuste tegelikust kasutusest.

 (9) Investeeringukulla maksuvaba käivet teostaval maksukohustuslasel on lubatud maha arvata:
 1) käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktis 3 nimetatud õigust kasutanud registreeritud maksukohustuslaselt soetatud investeeringukulla ostmisel makstud sisendkäibemaksu;
 2) tema poolt imporditud või teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud investeeringukullana mittekasutatavalt kullalt makstud sisendkäibemaksu, kui ta muudab selle kulla investeeringukullaks;
 3) kulla vormi, massi või kullasisalduse muutmisega seotud teenuse saamisel makstud sisendkäibemaksu.

§ 24. Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutatavad meetodid

 (1) Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud juhul on maksukohustuslasel samal kalendriaastal lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.

 (2) Proportsionaalse mahaarvamise puhul rakendatakse maksustatava käibe ja kogukäibe suhet kõigi kaupade soetamisel ja teenuste saamisel tasumisele kuuluva ning imporditud teenuste maksustatavalt väärtuselt arvutatud ja imporditud kaupade eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksustatava käibe ja kogukäibe suhe määratakse maksukohustuslase eelmise kalendriaasta tegevuse põhjal. Tulemust korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja kogukäibe suhtest. Kui ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, määrab maksustatava käibe ja kogukäibe suhte Maksuameti direktor oma otsusega maksukohustuslase taotluse alusel tema esimese kalendriaasta maksustatava käibe ja kogukäibe prognoositava suhte põhjal.

 (3) Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi puhul arvatakse arvestatud käibemaksust täielikult maha maksustatava käibe teostamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasumisele kuuluv ning imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud sisendkäibemaks. Maksuvaba käibe teostamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasumisele kuuluvat ning imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Maksukohustuslane peab raamatupidamises eraldi kajastama maksustatavate ning maksuvabade kaupade müügi ja teenuste osutamise ning nende tarbeks soetatud kaubad ja saadud teenused, sealhulgas imporditud kaubad ja teenused. Nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe teostamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasumisele kuuluv ning imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt maksustatava käibe ja kogukäibe suhtele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.

 (4) Kui maksukohustuslasel on mõnes tegevusvaldkonnas üksnes maksuvaba käive ja mõnes tegevusvaldkonnas nii maksustatav kui maksuvaba käive, võib maksukohustuslane Maksuameti direktori kirjalikul loal selle tegevusvaldkonna nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe teostamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasumisele kuuluva ning imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud sisendkäibemaksu maha arvata, lähtudes maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest samas tegevusvaldkonnas. Muus osas rakendatakse sellisel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 25. Registreeritud maksukohustuslasele käibemaksu tagastamine

 (1) Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365; 84, 533 ja 534; 2001, 17, 76; 43, 242; 48, 266) sätestatud korras.

 (2) Maksuameti direktori otsuse alusel on Maksuametil õigus seoses maksukohustuslase kontrollimisega pikendada käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra. Sellekohase otsuse peab Maksuamet maksukohustuslasele teatavaks tegema käibemaksu tagastamise taotluse saamise päevast alates 20 kalendripäeva jooksul. Otsuses tuleb tähtaja pikendamist põhjendada.

§ 26. Kauba soetamisel ja teenuse saamisel tasutud käibemaksu tagastamine muudel juhtudel

 (1) Mitteresidendi kirjaliku taotluse alusel ning Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras tagastatakse Eestis mitteresidendile tema ettevõtluses kasutatava vallasasja soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaks, kui:
 1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
 2) ta eisoetanudvallasasja või ei saanud teenust oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha jaoks või selle kaudu;
 3) Eesti registreeritud maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel sama vallasasja soetamisel või sama teenuse saamisel tasutud käibemaksu käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
 4) mitteresidendi asukohariigis on Eesti residentidel õigus käibemaksu tagasi saada.

 (2) Tagastatav käibemaks kantakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri määrusega kehtestatud vormis esitatud taotluses nimetatud pangakontole.

 (3) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada nende vallasasjade ja teenuste nimekiri, mille soetamisel või saamisel tasutud käibemaksu ei tagastata mitteresidendile ka siis, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuded on täidetud.

 (4) Eesti Euroopa Liiduga liitumisest alates tagastatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri määrusega kehtestatud korras Eestis kauba soetamisel tasutud käibemaks isikule, kes ekspordib selle kauba oma heategevusliku tegevuse raames, kui selle kauba eksport on tõendatud käesoleva seaduse § 5 lõike 3 alusel kehtestatud dokumentidega.

§ 27. Registreeritud maksukohustuslase arvepidamine

 (1) Registreeritud maksukohustuslane peab:
 1) kronoloogilises järjestuses säilitama enda väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade müüjatelt ja saadud teenuste osutajatelt saadud arved nende väljastamise või saamise päevast alates seitsme aasta jooksul. Kauba importimist tõendavad tollideklaratsioonid tuleb säilitada tolliformaalsustele järgneva kalendriaasta algusest alates seitsme aasta jooksul. Elektroonsel kujul säilitatavaid arveid peab olema võimalik välja trükkida;
 2) pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teistelt registreeritud maksukohustuslastelt saadud ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva ning imporditud teenuste maksustatavalt väärtuselt arvutatud ja imporditud kaupade eest tasutud sisendkäibemaksu kohta igapäevast arvestust Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri määrusega kehtestatud korras.

 (2) Maksukohustuslasena registreeritud investeeringukulla müüja peab pidama arvestust kõigi investeeringukullaga seotud tehingute ja investeeringukulla ostjate kohta ning säilitama konkreetset tehingut puudutava dokumentatsiooni vähemalt viie aasta jooksul tehingu toimumise päevast alates.

§ 28. Arved

 (1) Registreeritud maksukohustuslane peab esitama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral ostjale arve, millele tuleb märkida:
 1) müüja nimi, aadress, registri- või isikukood ja maksukohustuslasena registreerimise number;
 2) arve number ja arve väljastamise kuupäev;
 3) ostja nimi ja aadress;
 4) kauba või teenuse nimetus, kauba kogus, kauba või teenuse hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga käibemaksumäärade kaupa;
 5) kauba või teenuse maksustatav väärtus, kui see erineb käesoleva lõike punktis 4 nimetatud hinnast;
 6) käibemaksusumma käibemaksumäärade kaupa;
 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, kui see on varasem arve väljastamise kuupäevast.

 (2) Jaemüügi korras kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule, kes ei ole maksukohustuslane, on registreeritud maksukohustuslane kohustatud väljastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kohase arve vaid isiku nõudmisel.

 (3) [Kehtetu]

 (4) Registreeritud maksukohustuslasel ei ole õigust arvele või muule müügidokumendile märkida:
 1) käibemaksusummat, kui kauba võõrandamisest või teenuse osutamisest ei teki käivet vastavalt käesoleva seaduse § 3 lõikele 2 või kui kauba või teenuse käive on § 18 kohaselt maksuvaba;
 2) kauba või teenuse käibele kehtestatud käibemaksumäärast kõrgema määra järgi arvutatud käibemaksusummat.

 (5) Registreeritud maksukohustuslane peab väljastama arve seitsme kalendripäeva jooksul, alates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast.

 (6) [Kehtetu]

§ 29. Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine

 (1) Registreeritud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatut eirates.

 (2) Kauba importimisel makstakse käibemaksu ja täiendavate asjaolude ilmnemise korral korrigeeritakse tollile tasutud maksusummat tollieeskirjades sätestatud korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud isik tasub käibemaksu arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhtudel tasutakse käibemaks täiskroonides Maksuameti pangakontole. Seejuures jäetakse vähem kui 50 senti ära ning 50 ja rohkem senti ümardatakse üheks krooniks.

 (5) Käibemaks laekub riigieelarvesse.

3. peatükk MAKSUSTAMISE ERISÄTTED 

§ 30. Välisesindusele ja diplomaadile kohaldatavad maksusoodustused

 (1) Käibemaksuga ei maksustata Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilistele esindajatele, konsulaarametnikele (välja arvatud aukonsulid) ning erimissioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatele, välisriigi diplomaatilistele esindustele ja konsulaarasutustele, erimissioonidele ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindustele, samuti nimetatud esinduste, asutuste ja erimissioonide haldustöötajatele vajaliku kauba importi. Sellise kauba, välja arvatud toiduainete soetamisel ning teenuste saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse nõuetele vastava originaalarve alusel juhul, kui kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 1000 Eesti krooni. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul tagastatakse käibemaks ka väiksema kogumaksumuse korral.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni või füüsilise isiku imporditava kauba käibemaksust vabastamise korra ja tingimused ning käibemaksu tagastamise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eestis soetatud kauba eest tasutud käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

 (3) Käibemaks tagastatakse vastastikkuse põhimõttel, mille kohaldamist jälgib ja korraldab välisminister.

 (4) Erandeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha vastastikkuse põhimõttel välisministri ettepanekul Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni või füüsilise isiku õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab Välisministeerium.

§ 31. Välisabi korras saadud kaubale ning välislaenu eest või välisabi korras saadud raha eest soetatud kaubale või saadud teenusele kohaldatavad maksusoodustused

 (1) Välisabi käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi valitsuse, välisriigi kohaliku omavalitsuse või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt Eesti riigiasutusele või valla- või linnaasutusele, tulumaksuseaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule, sihtasutusele või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilisele isikule antav tagastamatu abi.

 (2) Käibemaksuga ei maksustata aktsiisiga maksustamisele mittekuuluvat kaupa, mille impordib:
 1) riigiasutus või valla- või linnaasutus, tulumaksuseaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühing, sihtasutus või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidiline isik, kui kaup on saadud välisabi korras;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isik, kui kaup on soetatud välisabi korras saadud või Eesti Vabariigile võetud välislaenust eraldatud raha eest, või muu isik, kui kaup on soetatud Euroopa Liidu abiprogrammi raames saadud raha eest.

 (3) Käibemaksumäär on 0 protsenti aktsiisiga maksustamisele mittekuuluva kauba võõrandamise korral või teenuse osutamise korral:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule või asutusele, kui kaup või teenus soetatakse Eesti Vabariigile võetud välislaenust eraldatud või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud organisatsioonilt välisabi korras saadud raha eest;
 2) muule isikule, kui kaup soetatakse või teenus saadakse Euroopa Liidu abiprogrammi raames saadud raha eest.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaubale või teenusele ei ole käibemaksumäära 0 protsenti kohaldatud, siis kaubalt või teenuselt tasutud käibemaks tagastatakse. Käibemaks tagastatakse ka juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isik on kauba soetanud või teenuse saanud lõike 3 punktis 1 nimetatud nimekirja kandmata organisatsioonilt välisabi korras saadud raha eest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 2 ning lõiked 3 ja 4 kehtivad kuni Eesti Euroopa Liiduga liitumiseni.

 (6) Käibemaksumäära 0 protsenti kohaldamise tingimused ja korra, imporditavate kaupade käibemaksust vabastamise tingimused ja korra ning käibemaksu tagastamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud tingimused ja kord ei laiene kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega erandkorras antud käibemaksuvabastusele, käibemaksu määra 0 protsenti rakendamise õigusele või käibemaksu tagastamise lubamisele ka juhul, kui tehing või toiming, mida korraldus puudutab, teostatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 32. Kasvava metsa raieõiguse ning metsamaterjali ja sellega seotud teenuste käibemaks

 (1) Kui üks registreeritud maksukohustuslane võõrandab teisele registreeritud maksukohustuslasele kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali või töödeldud metsamaterjali või kui üks registreeritud maksukohustuslane osutab teisele registreeritud maksukohustuslasele metsa ülestöötamise, ülestöötatud metsa koondamise, väljaveo, kokkuveo, pealelaadimise, mahalaadimise, ümberlaadimise, sorteerimise, virnastamise või metsamaterjali või töödeldud metsamaterjali vedamise teenust, arvestab kauba või teenuse ostja tehingu kohta esitatud arvel märgitud käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna, makstes müüjale ainult kauba või teenuse käibemaksuta müügihinna.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvab ostja sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käesolevas seaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, mil ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingult tasutava käibemaksu kajastab ostja oma käibedeklaratsioonis.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud tehingu kohta tuleb esitada eraldi arve, millel peab olema märgitud, et ostja arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna. Eraldi arve ja metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282) § 33 kohane veoseleht peab metsamaterjali ja töödeldud metsamaterjali kohta olema vormistatud ka nende materjalide vedamisel koos muu kaubaga.

 (5) Kui Maksuamet registreerib kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali või töödeldud metsamaterjali müüja või ostja või metsa ülestöötamise, ülestöötatud metsa koondamise, väljaveo, kokkuveo, pealelaadimise, mahalaadimise, ümberlaadimise, sorteerimise, virnastamise või metsamaterjali või töödeldud metsamaterjali vedamise teenuse osutaja või saaja käesoleva seaduse § 9 lõike 5 või 6 alusel, ei kohaldata käesoleva paragrahvi sätteid kuni kuupäevani, mil selliselt registreeritud maksukohustuslasel tekib õigus teha käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi.

 (6) Käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) metsamaterjal - maharaiutud puu või selle tüve järkamisel saadud ümarpuit. Metsamaterjali mõiste ei laiene metsa kõrvalkasutuse saadustele;
 2) töödeldud metsamaterjal - osaliselt või täielikult kooritud, teritatud või keemiliselt töödeldud metsamaterjal.

§ 33. Reisikorraldaja teenuselt tasutav käibemaks

 (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse juhul, kui reisikorraldaja sõlmib kliendiga lepingu oma nimel ning kasutab teiselt maksukohustuslaselt soetatud kaupa või saadud teenust reisijate teenindamiseks. Muudele reisikorraldajatele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 käsitletud maksustatava väärtuse arvestamise üldist korda.

 (2) Reisikorraldaja teenuse maksustatava väärtuse arvutamiseks tuleb reisijate poolt reisikorraldajale makstavast pakettreisi käibemaksuta kogumaksumusest lahutada reisikorraldaja poolt teistelt maksukohustuslastelt reisijate teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumus.

 (3) Kui teine isik osutab reisikorraldaja tellitud teenust väljaspool Eestit, käsitatakse reisikorraldaja osutatavat vahendusteenust teenuse ekspordina.

 (4) Reisikorraldajal ei ole õigust enda arvestatud käibemaksust maha arvata käibemaksu, mille ta on reisijate teenindamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel maksnud teisele maksukohustuslasele.

 (5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse alates 2004. aasta 1. jaanuarist.

§ 34. Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügilt tasutav käibemaks

 (1) Kollektsiooniese käesoleva seaduse tähenduses on filateeliakaup või zooloogiline, botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline, etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa. Antiikese käesoleva seaduse tähenduses on üle 100 aasta vanune ese.

 (2) Kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral on registreeritud maksukohustuslasel õigus arvata oma käibe maksustatavaks väärtuseks kauba müügi- ja ostuhinna vahe, kui talle on kauba müünud üks allpool nimetatud isikutest:
 1) isik, kes ei ole maksukohustuslane;
 2) registreerimata maksukohustuslane;
 3) registreeritud maksukohustuslane, kes järgib kasutatud kaupa, originaalkunstiteost, kollektsiooni- või antiikeset edasi müües samasugust maksustatava väärtuse arvestamise korda.

 (3) Kui maksukohustuslane on Maksuametit sellekohaselt teavitanud, võib ta vähemalt kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul järgida käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda ka järgmiste kaupade edasimüügil:
 1) tema enda imporditud originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese;
 2) originaalkunstiteos, mille on maksukohustuslasele müünud autor või autoriõiguste valdaja.

 (4) Maksukohustuslase imporditud originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme käibe puhul käsitatakse ostuhinnana käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavat väärtust, millele on lisatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

 (5) Registreeritud maksukohustuslasel ei ole õigust arvata arvestatud käibemaksust maha käibemaksu, mille ta on tasunud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldanud maksukohustuslaselt kauba soetamisel.

 (6) Maksukohustuslasel ei ole õigust tema poolt teostatava käibe maksustamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korra alusel maha arvata käibemaksu, mille ta on tasunud:
 1) originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme importimisel;
 2) originaalkunstiteose soetamisel, mille on talle müünud autor või autoriõiguste valdaja;
 3) originaalkunstiteose soetamisel, mille on talle müünud registreeritud maksukohustuslane, kes ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda.

 (7) Maksukohustuslane on kohustatud sama kalendriaasta jooksul järgima kas maksustatava väärtuse arvestamise üldist korda käesoleva seaduse § 14 kohaselt, kui ta on Maksuametit sellekohaselt teavitanud, või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda. Viimasel juhul näitab ta väljastatavatel arvetel ja muudel müügidokumentidel üksnes kauba müügi- ja ostuhinna vahelt arvutatud käibemaksusumma.

§ 35. Avalikul oksjonil müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügilt tasutav käibemaks

 (1) Kui kasutatud kaup, originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese müüakse avalikul oksjonil, on oksjonimüügi korraldaja osutatava teenuse maksustatav väärtus summa, mille on ostja tasunud tema väljastatud arve või muu müügidokumendi alusel ning millest on lahutatud avaliku oksjoni korras müüdava kauba algse ostuhinna ja selle komisjonitasu vahe, mille on oksjonimüügi korraldaja lepingu alusel saanud või mille ta saab volitajalt. Kauba ostja makstav kogusumma sisaldab kauba oksjonihinda ja muid summasid, mis kauba ostja on oksjonimüügi korraldajale kohustatud seoses kauba soetamisega tasuma. Kogusummasse ei arvata käibemaksu.

 (2) Oksjonimüügi korraldajal on õigus märkida ostjale esitataval arvel või muul müügidokumendil käibemaksusumma üksnes tema poolt osutatava teenuse kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldatakse juhul, kui oksjonimüügi korraldaja tegutseb lepingu alusel, mille kohaselt makstakse kauba avalikul oksjonil müügilt komisjonitasu, ning esindab üht käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1-3 nimetatud isikut.

 (4) Oksjonimüügi korraldajana tegutsev registreeritud maksukohustuslane, kellele on kaup toimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu alusel, peab esitama volitajale aruande, milles on märgitud kauba ostuhind ja tulemus, mis saadakse ostuhinnast volitaja makstavat komisjonitasu maha arvates. Aruanne on aluseks arvele, mille maksukohustuslasest volitaja peab väljastama oksjonimüügi korraldajale.

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 36. Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse ka enne selle jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamisel, kui käive on tekkinud käesoleva seaduse kehtimise ajal.

 (2) Käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847; 2000, 7, 41; 51, 328; 89, 581; 2001, 16, 67 ja 69; 23, 129; 26, 148; 43, 242) kohaselt enne 2002. aasta 1. jaanuari, kuid käesolevast seadusest tulenevana 2002. aasta 1. jaanuaril või hiljem, loetakse käive tekkinuks ajal, mis tuleneb kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseadusest. Sellisel juhul täidab registreeritud maksukohustuslane käibemaksuga seotud kohustusi vastavalt käibemaksuseadusele, mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnisasja võõrandamise asjaõiguslepingu alusel toimuvast kinnisasja võõrandamisest ei teki käivet, kui maksukohustuslane ei ole selle kinnisasja ehitamiseks või remondiks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel tasumisele kuulunud sisendkäibemaksu maha arvanud.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist kapitalirendile antud kinnisasja kapitalirenti ning enne käesoleva seaduse jõustumist valminud kinnisasja võõrandamist võib maksukohustuslane käsitada tehinguna, millest ei teki käivet, kui ta ei ole selle kinnisasja ehitamiseks või remondiks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel tasumisele kuulunud sisendkäibemaksu maha arvanud.

§ 361. Ajutised erisused kauba eksportimisel ja vabatsooni paigutatud kauba võõrandamisel

 (1) Kuni 2002. aasta 30. juunini käsitatakse kauba ekspordina ka kauba toimetamist vabatsooni tolliprotseduuriga «eksport» tingimusel, et see kaup veetakse Eestist välja 15 kalendripäeva jooksul kaubadeklaratsiooni aktsepteerimisest arvates.

 (2) Alates 2002. aasta 1. juulist kuni 2003. aasta 30. juunini käsitatakse kauba ekspordina ka Eesti kauba (tolliseadustiku tähenduses) toimetamist vabatsooni ekspordi tolliprotseduuriga tingimusel, et see kaup veetakse Eestist välja 15 kalendripäeva jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimisest arvates.

 (3) Kuni 2002. aasta 30. juunini ei teki käivet Eestist väljaveol (eksportimisel) vabatsooni paigutatud kauba võõrandamisest, kui seda kaupa ei ole viidud vabatsoonist mujale Eesti tolliterritooriumile ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud tingimustel.

 (4) Alates 2002. aasta 1. juulist kuni 2003. aasta 30. juunini ei teki käivet vabatsoonis oleva Eesti kauba (tolliseadustiku tähenduses) võõrandamisest, kui selle kauba suhtes rakendatakse samasuguse kauba ekspordi tolliprotseduuriga tavaliselt kaasnevaid meetmeid ja seda kaupa ei ole kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud tingimustel.

§ 37. Seaduse rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisel käsitatakse registreeritud maksukohustuslasena isikut, kes on maksukohustuslasena registreeritud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud käibemaksuseaduse alusel ega ole registrist kustutatud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku kohta hakkavad registreeritud maksukohustuslase õigused ja kohustused kehtima käesoleva seaduse jõustumise kuupäevast alates.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni ning tasuma Maksuametile käibemaksu 2001. aasta detsembrikuu, neljanda kvartali või teise poolaasta eest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud käibemaksuseaduses ettenähtud korras.

  §-d 38--40. [Käesolevast tekstist välja jäetud]