Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine
Vastu võetud 25.07.1995 nr 275
RT I 1995, 63, 1062
jõustumine 05.08.1995
Muudetud järgmise määrusega:
25. 03. 1997 nr 67 ( RT I 1997, 27, 395), jõust. 8. 04. 1997
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 29 lõike 4, jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953) paragrahvi 24 lõike 1 ja kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567) paragrahvi 25 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
[RT I 1997, 27, 395 - jõust. 8. 04. 1997]
1. Kehtestada looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad vastavalt käesoleva määruse lisale 1.
2. Kehtestada looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord vastavalt käesoleva määruse lisale 2.
3. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Lisa 1
Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995. a.
määruse nr. 275 juurde
Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad
1. KAHJU HÜVITAMISE MÄÄRAD LOOMASTIKU KAHJUSTAMISE KORRAL
Kalad ja sõõrsuud
Looma nimetus Krooni isendi kohta
Tuur Acipenser sturio 3000
Säga Silurus glanis
Lõhi Salmo salar 1500
Meriforell Salmo trutta 300
Jõeforell Salmo trutta morpha fario
Harjus Thymallus thymallus
Tõugjas Aspius aspius
Merisutt Petromyzon marinus 150
Angerjas Anguilla anguilla
Merisiig Coregonus lavaretus lavaretus
Peipsi siig Coregonus lavaretus maraenoides
Vikerforell Salmo gairdneri
Koha Lucioperca lucioperca
Haug Esox lucius
Vimb Vimba vimba 75
Säinas Leuciscus idus
Linask Tinca tinca
Latikas Abramis brama
Karpkala Cyprinus carpio
Tursk Gadus morhua
Peled Coreogonus peled
Luts Lota lota
Kammeljas Scophthalmus maximus
Turb Leuciscus cephalus 4 * turuväärtus
Jõesilm Lampetra fluviatilis
Rääbis Coreogonus albula
Tuulehaug Belone belone
Ahven Perca fluviatilis
Lest Platichthys flesus
Muud kalad 2 * turuväärtus
Kahepaiksed
Looma nimetus Krooni isendi kohta
Juttselg-kärnkonn Bufo calamita 300
Rohekärnkonn Bufo viridis
Mudakonn Pelobates fuscus
Harivesilik Triturus cristatus
Rohelised konnad Rana ridibunda 75
Rana esculenta
Rana lessonae
Rabakonn Rana arvalis 15
Rohukonn Rana temporaria
Harilik kärnkonn Bufo bufo
Tähnikvesilik Triturus vulgaris
Roomajad
Looma nimetus Krooni isendi kohta
Kivisisalik Lacerta agilis 75
Vaskuss Anguis fragilis
Nastik Natrix natrix 30
Rästik Vipera berus
Arusisalik Lacerta vivipara 15
Linnud
Looma nimetus Krooni isendi kohta
Kaljukotkas Aquila chrysaetos 9000
Merikotkas Haliaeetus albicilla
Suur-konnakotkas Aquila clanga
Väike-konnakotkas Aquila pomarina
Kalakotkas Pandion haliaetus
Madukotkas Circaetus gallicus
Rabapistrik Falco peregrinus
Must-toonekurg Ciconia nigra
Rabapüü Lagopus lagopus
Metsis Tetrao urogallus 3000
Kassikakk Bubo bubo
Habekakk Strix nebulosa
Laululuik Cygnus cygnus
Väikeluik Cygnus columbianus
Väike-laukhani Anser erythropus
Kühmnokk-luik Cygnus olor 1500
Valge-toonekurg Ciconia ciconia
Harksabad Milvus sp.
Sookurg Grus grus
Rohunepp Gallinago media
Lumekakk Nyctea scandiaca
Vöötkakk Surnia ulula
Värbkakk Glaucidium passerinum
Siniraag Coracias garrulus
Jäälind Alcedo atthis
Vaenukägu Upupa epops
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Punakurk-kaur Gavia stellata 600
Järvekaur Gavia arctica
Valgepõsk-lagle Branta leucopsis
Mustlagle Branta bernicla
Herilaseviu Pernis apivorus
Loorkullid Circus sp.
Räusk Sterna caspia
Õõnetuvi Columba oenas
Kodukakk Strix aluco
Händkakk Strix uralensis
Kõrvukräts Asio otus
Sooräts Asio flammeus
Karvasjalg-kakk Aegolius funereus
Teder Tetrao tetrix
Hallõgija Lanius excubitor
Pistrikud
(v.a. rabapistrik) Falco sp. 300
Punakael-pütt Tachybaotus ruficollis
Hallpõsk-pütt Podiceps grisegena
Mustkael-pütt Podiceps nigricollis
Hüüp Botaurus stellaris
Väikehüüp Ixobrychus minutus
Rabahani Anser fabalis
Suur-laukhani Anser albifrons
Hallhani Anser anser
Kanada lagle Branta canadensis
Laanepüü Bonasa bonasia
Nurmkana Perdix perdix
Haukad Accipiter sp.
Viud Buteo sp.
Vesipapp Cinclus cinclus
Rukkirääk Crex crex
Mudanepp Lymnocryptes minimus
Koovitajad Numenius sp.
Mustsaba-vigle Limosa limosa
Tutt-tiir Sterna sandvicensis
Öösorr Caprimulgus europaeus
Kolmvarvas-rähn Picoides tridactylus
Sarvikpütt Podiceps auritus 150
Tuttpütt Podiceps cristatus
Hallhaigur Ardea cinerea
Pardid Anas sp.
Vardid Aythya sp.
Punanokk-vart Netta rufina
Ristpardid Tadorna sp.
Hahad Somateria sp.
Kirjuhahk Polysticta stelleri
Vaerad Melanitta sp.
Kosklad Mergus sp.
Aul Clangula hyemalis
Sõtkad Bucephala sp.
Lauk Fulica atra
Tait Gallinula chloropus
Rooruik Rallus aquaticus
Huik Porzana sp.
Rüüdad Pluvialis sp.
Kiivitaja Vanellus vanellus
Kivirullija Arenaria interpres
Merisk Haematopus ostralegus
Tutkas Philomachus pugnax
Metskurvits Scolopax rusticola
Tikutaja Gallinago gallinago
Veetallajad Phalaropus sp.
Ännid Stercorarius sp.
Väikekajakas Larus minutus
Tõmmukajakas Larus fuscus
Väiketiir Sterna albifrons
Viired Chlidonias sp.
Alk Alca torda
Vöötsaba-vigle Limosa lapponica
Tirgud Uria sp.
Krüüsel Cepphus grylle
Turteltuvid Streptopelia sp.
Kägu Cuculus canorus
Rähnid Picus sp.
Musträhn Dryocopus martius
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Väike-kirjurähn Dendrocopos minor
Tuttlõoke Galerida cristata
Nõmmelõoke Lullula arborea
Sarviklõoke Eremophila alpestris
Sinirind Luscunia svecica
Pääsulased Hirundinidae
Nõmmekiur Anthus campestris
Siidisaba Bombycilla garrulus
Peoleo Oriolus oriolus
Mänsakud Nucifraga sp.
Tildrid Tringa sp. 30
Rislad Calidris sp.
Jõgitiir Sterna hirundo
Randtiir Sterna paradisaea
Kaelustuvi Columba palumbus
Piiritaja Apus apus
Väänkael Jynx torquilla
Põldlõoke Alauda arvensis
Metskiur Anthus trivialis
Sookiur Anthus pratensis
Västrikud Motacilla sp.
Käblik Troglodytes troglodytes
Võsaraat Prunella modularis
Punarind Erithacus rubecula
Ööbikud Luscinia sp.
Lepalinnud Phoenicurus sp.
Täksid Saxicola sp.
Kivitäksid Oenanthe sp.
Rästad Turdus sp.
(v.a. hallrästas)
Roolinnud Acrocephalus sp.
Ritsiklinnud Locustella sp.
Põõsalinnud Sylvia sp.
Käosulased Hippolais sp.
Lehelinnud Phylloscopus sp.
Pöialpoisid Regulus sp.
Kärbsenäplased Muscicapidae
Roohabekas Panurus biarmicus
Sabatihased Aegithalos sp.
Tihaslased Paridae
Puukoristajad Sitta sp.
Porr Certhia familiaris
Kukkurtihane Remiz pendulinus
Õgijad Lanius sp.
(v.a. hallõgija)
Kuldnokk Sturnus vulgaris
Põldvarblane Passer montanus
Vindid Fringilla sp.
Koldvint Serinus serinus
Ohakalinnud Carduelis sp.
Käbilinnud Loxia sp.
Karmiinleevike Carpodacus erythrinus
Männileevike Pinicola enucleator
Leevike Pyrrhula pyrrhula
Suurnokk-vint Coccothraustes coccothraustes
Tsiitsitajalased Emberizidae
Imetajad
Looma nimetus Krooni isendi kohta
Pruunkaru Ursus arctos 15 000
Ilves Felis lynx
Ahm Gulo gulo
Põder Alces alces 9000
Punahirv Cervus elaphus
Hallhüljes Halichoerus grypus 6000
Viigerhüljes Phoca hispida
Pringel Phocoena phocoena
Naarits Mustela lutreola
Saarmas Lutra lutra
Lendorav Pteromys volans
Metskits Capreolus capreolus 3000
Metssiga Sus scrofa
Nugis Martes sp. 1500
Mäger Meles meles
Punarebane Vulpes vulpes
Kährik Nyctereutes procyonoides
Kobras Castor fiber
Pähklinäpp Muscardinus avellanarius 300
Siil Erinaceus sp.
Orav Sciurus vulgaris
Lagrits Eliomys quercinus
Ondatra Ondatra zibethicus
Jänes Lepus sp.
Tuhkur Mustela putorius
Kärp Mustela erminea
Nirk Mustela nivalis
Käsitiivalised Chiroptera 75
Karihiired Sorex sp. 15
Vesimutt Neomys fodiens
Selgrootud
Looma nimetus Krooni isendi kohta /cm kohta
Harilik ebapärlikarp Margaritifera margaritifera 1500
Jõevähk Astacus astacus 50
Apteegikaan Hirudo medicinalis 15
Kuklase pesad - Formica spp.
pesa läbimõõdu
iga sentimeetri kohta,
maapinnalt mõõdetult 30
2. KAHJU HÜVITAMISE MÄÄRAD TAIMESTIKU KAHJUSTAMISE KORRAL
Taime nimetus Krooni taime kohta
Harilik jugapuu Taxus baccata 1800
Harilik luuderohi Hedera helix
Lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 600
Püramiidjas koerakäpp Anacamptis pyramidalis
Harilik kikkapuu Euonymus europaea
Mets-õunapuu Malus sylvestris
Sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia 300
Rand-ogaputk Eryngium maritimum
Lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima
Valge tolmpea Cephalanthera longifolia
Punane tolmpea Cephalanthera rubra
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus
Niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus
Laukapuu Prunus spinosa
Mets-pirnipuu Pyrus pyraster
Tuhkpihlakas Sorbus rupicola
Mesimurakas Rubus arcticus
Alpi võipätakas Pinquicula alpina
Hall käpp Orchis militaris 180
Jumalakäpp Orchis mascula
Arukäpp Orchis morio
Tõmmu käpp Orchis ustulata
Lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum
Balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica
Täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta
Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii
Leeder-sõrmkäpp Dactylorhiza sambucina
Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei
Sile tondipea Dracocephalum ruyschiana
Sinine emajuur Gentiana pneumonanthe
Püsiksannikas Swertia perennis
Harilik sügislill Colchicum autumnale
Mets-kuukress Lunaria rediviva
Kärbesõis Ophrys insectifera
Kollane käoking Aconitum lasiostomum
Põhja-lipphernes Oxytropis sordida
Silmjärvikas Littorella uniflora
Harilik kobarpea Ligularia sibirica
Mägi-kadakkaer Cerastium alpinum
Nõtke näkirohi Najas flexilis
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Siberi võhumõõk Iris sibirica
Vesilobeelia Lobelia dortmanna
Järv-lahnarohi Isoetes lacustris
Muda-lahnarohi Isoetes echinospora
Võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera
Palu-karukell Pulsatilla patens 60
Vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii
Kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata
Kuradi sõrmkäpp Dactylorhiza maculata
Tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens
Laialehine neiuvaip Epipactis helleborine
Soo-neiuvaip Epipactis palustris
Harilik käoraamat Gymnadenia conopsea
Ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos
Harilik sookäpp Malaxis paludosa
Harilik muguljuur Herminium monorchis
Soohiilakas Liparis loeselii
Väike käopõll Listera cordata
Rohekas õõskeel Coeloglossum viride
Kõdu koralljuur Corallorhiza trifida
Valge vesiroos Nymphaea alba
Väike vesiroos Nymphaea candida
Kahelehine käokeel Platanthera bifolia
Rohekas käokeel Platanthera chlorantha
Saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis
Väike-vesikupp Nuphar pumila
Karukold Lycopodium clavatum
Mets-vareskold Diphasium complanatum
Nõmm-vareskold Diphasium tristachyum
Harilik sookold Lycopodiella inundata
Koldjas selaginell Selaginella selaginoides
Vitsosi Equisetum moorei
Karedahambaline osi Equisetum trachyodon
Alssosi Equisetum scirpoides
Kummeli-võtmehein Botrychium multifidum
Haruline võtmehein Botrychium matricariifolium
Müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria
Pruun raunjalg Asplenium trichomanes
Põhja-raunjalg Asplenium septentrionale
Paas-kolmissõnajalg Gymnocarpium robertianum
Odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis
Sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica
Aas-karukell Pulsatilla pratensis 30
Aasnelk Dianthus superbus
Harilik käokuld Helichrysum arenarium
Muud kaitstavad taimeliigid 5
Lisa 2
Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995. a.
määruse nr. 275 juurde
Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord
1. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamisena mõistetakse käesolevas korras looduskeskkonnale kahju tekitamist looduslike taimede kogumise või loomade tapmise või muul viisil looduslike taimede või loomade vigastamise või hävitamise teel, kui sellise tegevusega kaasneb seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine, välja arvatud metsarikkumine.
2. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamisel kahjustajalt sissenõutava hüvitise suuruse määramisel kohaldatakse loodusliku taimestiku kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise määrasid ning loomastiku kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise määrasid.
3. Looduslike taimede kahjustamise korral, kui taim hävis, nõutakse kahju sisse täismäära ulatuses. Taime vigastamise korral, kui vigastus ei too kaasa taime hävimist, nõutakse kahju sisse vastava määra pooles ulatuses.
4. Loomade kahjustamisel kohaldatakse täismäära nii looma hukkumisel kui ka tema vigastamise puhul.
5. Jahiuluki vigastamisel või tabamisel jahipidamisõiguseta isiku poolt või uluki vigastamisel või tabamisel kohas, mis ei kuulu jahiloa väljaandja jahipiirkonda, samuti kui suurulukijahil kütiti rohkem loomi kui oli välja antud jahilube, või kui suuruluki küttimise loale jäeti uluki tabamise või haavamise kohta vastav märkus tegemata, nõutakse kahjuhüvitis sisse täismääras, välja arvatud käesoleva korra punktis 7 nimetatud juhul.
6. Suurulukijahil lubatust vanema või sooliselt vale uluki küttimisel kahjuhüvitist ei nõuta.
7. Tiine looma kahjustamisel, samuti lindude kahjustamisel pesitsusajal või kalade kahjustamisel püügieeskirjadega kehtestatud keeluajal või -kohas kohaldatakse vastavat määra kolmekordses ulatuses.
8. Linnupesade kahjustamisel või linnumunade ebaseaduslikul kogumisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra sõltuvalt kahjustuse suurusest selle määra pooles kuni täies ulatuses.
9. Kotkaste ja must-toonekurgede kaitse alla võetud pesapaikade, pesade või märgistatud pesapuude vigastamisel või hävitamisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra viiekordses ulatuses.
10. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju nõuavad sisse kohtu kaudu, kui isik ei hüvita kahju vabatahtlikult, looduskaitse-, metsa- ja jahijärelevalveorganid.
11. Loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamise kohta koostatakse keskkonnaministri poolt kehtestatud vormi kohane akt. Akti koostamise õigus on käesoleva korra punktis 10 nimetatud organitel (nende järelevalvepädevusega ametiisikutel).
12. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitis laekub Keskkonnafondi vastava maakonna osafondi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Jahiulukivarude kahjustamisel kuulub vastav kahjuhüvitis kandmisele Keskkonnafondi vastava maakonna osafondi jahinduse sihtkapitali.
Facebook
Twitter