Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigivara kasutusse andmise korra kinnitamine

Vastu võetud 01.08.1995 nr 285
RT I 1995, 65, 1091
jõustumine 15.08.1995

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

12. 06. 1996 nr 96 (RT I 1996, 45, 862) 15. 07. 1996

20. 01. 1998 nr 13 (RT I 1998, 10, 119) 30. 01. 1998

21. 12. 1999 nr 399 ( RT I 1999, 98, 873) 1. 01. 2000

 

Vastavalt riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) paragrahvi 17 lõikele 2 Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada "Riigivara kasutusse andmise kord" (juurde lisatud).

2. Kehtestada, et kuni riigivaraseaduse paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud seaduse jõustumiseni rakendatakse riigiettevõtete, riiklike ettevõtete ja riiklike väikeettevõtete (kuni nende ümberkujundamiseni õigusaktidega sätestatud korras), samuti juriidiliste isikute, kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad riigile, vara kasutusse andmisel Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1992. a. määrust nr. 301 "Riigi vara kasutada andmise korra ja tingimuste kohta" (RT 1992, 44, 567; RT I 1993, 27, 467).

 

 

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 285

Riigivara kasutusse andmise kord

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Käesolev kord on kehtestatud riigivaraseaduse paragrahvi 17 lõike 2 alusel.

2. Käesolev kord reguleerib riigivara teisele isikule rendile, kasutusvaldusse või tasuta kasutusse andmist. Kasutusvalduse seadmisele kohaldatakse käesolevas korras rendile andmist reguleerivaid sätteid. Riigivara hoonestusõigusega koormamine toimub teistes õigusaktides sätestatud korras.

3. Riigivarana käsitatakse käesolevas korras riigile kuuluvaid kinnis- ja vallasasju, mis on kantud või mis kuuluvad kandmisele riigivara registrisse, ning nende reaalosi. Käesolevas korras kinnisasjade kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ning rajatistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse.

4. Riigivara võib anda tasu eest kasutusse, kui see on ette nähtud riigivara majandamise kavas, samuti juhul, kui see vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele. Riigivara teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele vajalikkuse väljaselgitamiseks teatab riigivara valitseja selle vara tasu eest kasutusse andmise kavatsusest riigivara registri pidajale. Riigivara registri pidaja edastab vara iseloomustava informatsiooni 5 päeva jooksul teate saamisest kõigile riigivara valitsejatele (v.a. maavalitsustele, kelle haldusterritooriumil ei ole nimetatud vara asukoht). Riigivara valitsejad esitavad vara tasu eest kasutusse anda kavatsevale riigivara valitsejale oma seisukoha riigivara vajalikkuse kohta 10 päeva jooksul, arvates informatsiooni saamisest riigivara registri pidajalt. Nimetatud tähtajaks oma seisukoha mitteesitamise korral loetakse riigivara valitseja vara tasu eest kasutusse andmisega nõus olevaks.

5. Riigivara kasutusse andmise otsustajaks (edaspidi kasutusse andja) on:
1) Riigikogu valitsemisel oleva riigivara puhul - Riigikogu esimees;
2) Vabariigi Presidendi valitsemisel oleva riigivara puhul - Vabariigi President;
3) Riigikontrolli valitsemisel oleva riigivara puhul - riigikontrolör;
4) õiguskantsleri valitsemisel oleva riigivara puhul - õiguskantsler;
5) Riigikohtu valitsemisel oleva riigivara puhul - Riigikohtu esimees;
6) ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara puhul - minister;
7) maavalitsuse valitsemisel oleva riigivara puhul - maavanem;
8) Riigikantselei valitsemisel oleva riigivara puhul - riigisekretär.

6. Riigivara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui kasutusse andmine muudaks võimatuks või oluliselt raskendaks riigiasutuse valduses oleva muu riigivara otstarbekohast kasutamist.

7. Riigivara antakse kasutusse avaliku enampakkumise korras, kui seadustest, käesolevast korrast või muudest õigusaktidest ei tulene teisiti.

 

II. RIIGIVARA RENDILEANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS

 

Enampakkumise ettevalmistamine

8. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse:
1) riigivara kasutusse andmise (edaspidi rendileping) tingimused;
2) alghind (v.a. juhul, kui tegemist on enampakkumise korduva läbiviimisega);
3) enampakkumise tingimused ja kord;
4) osavõtutasu ja ettemaksu suurus.

9. Enampakkumisest teatatakse riigivaraseaduse paragrahvi 19 lõikes 3 sätestatud tähtajal ja korras. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) enampakkumise läbiviija (käesoleva korra punkt 21);
2) rendileantava vara nimetus ja täpne asukoht;
3) rendileantavat vara iseloomustavad põhinäitajad;
4) rendilepingu tingimused (käesoleva korra punkt 12);
5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik või segaenampakkumine);
6) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht;
7) millal ja kus saab tutvuda rendileantava varaga ja enampakkumise tingimustega;
8) enampakkumisest osavõtja poolt tasumisele kuuluva ettemaksu suurus, selle tasumise tähtaeg ja viis;
9) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring;
10) enampakkumise osavõtutasu suurus ja tasumise viis;
11) muud vajalikud andmed.

10. Pärast käesoleva korra punktis 9 nimetatud teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendileantava varaga, enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ja saada nendest ärakirju.

11. Enampakkumise valmistab ette (käesoleva korra punktis 8 nimetatud tingimused määrab ja enampakkumisest teatab) enampakkumise läbiviija. Teade avaldatakse pärast kasutusse andja nõusoleku saamist rendilepingu ning enampakkumise tingimuste ja alghinnaga.

12. Rendilepingus tuleb, arvestades käesoleva korra VI peatükis kehtestatud nõudeid, sätestada:
1) rendileantava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid);
2) lepingu tähtaeg;
3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad(päevad) ja kord;
4) rendi tasumise tähtajad ja kord, nähes ette selle korrigeerimise vastavalt rahandusministri poolt üks kord poolaastas kehtestatavale indeksile. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis sellise renditasu tasumise tähtajad ja arvestamise alused;
5) kinnisasja puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus;
6) hoone puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus;
7) kindlustamiskohustus ja selle ulatus;
8) rendileantava vara korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus;
9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;
10) rendilepingu täitmise tagatised;
11) rendilepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral rakendatavad sanktsioonid; rendivõla ja viivise sissenõudmine vaidlustamata lepingulisest suhtest tuleneva nõudena täitevbüroo kaudu vastavalt täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 639; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380) paragrahvi 1 lõike 1 punktile 8;
12) asjaolud, mille ilmnemine kvalifitseeritakse vääramatu jõuna, selliste asjaolude ilmnemise õiguslikud tagajärjed, ilmnemisel teostatavad toimingud, nende teostamise tähtajad ja kord;
13) kas ja millistel tingimustel ning korras võib rentnik anda rendileantud vara allrendile.

13. Vajaduse korral võib rendilepingus sätestada:
1) rendileantava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste bilansilise maksumuse;
2) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et oleks võimalik vara kasutamine lepingus ettenähtud sihtotstarbel ka pärast rendilepingu lõppemist;
3) tingimused, mida kasutusse andja peab vajalikuks teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks või mis on kehtestatud seaduste või muude õigusaktidega või mis on vajalikud keskkonna- ja looduskaitse nõuete täitmiseks või muul põhjusel.

14. Alghind võrdub ühe kuu renditasuga ja selle määramisel võetakse aluseks:
1) rendileantava vara senisest kasutamisest saadud tulu;
2) (viimasel ajal) samalaadse vara rendileandmisest saadud rendi suurus;
3) rendi suuruse eeldatav kujunemine analoogse vara puhul tulevikus.

Vajaduse korral määratakse alghinna kujundamiseks ekspertiis.

15. Alghinda ei pea määrama, kui rendileantava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ja alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist.

16. Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse.

17. Ettemaksu suuruseks võib minimaalselt määrata 80 protsenti alghinnast.

18. Enampakkumise läbiviimise kulud kaetakse osavõtutasude arvelt. Kui osavõtutasudest ei jätku enampakkumise läbiviimise kulude katteks, katab kulud puudujääva summa ulatuses enampakkumise läbiviija. Kui osavõtutasudest laekunud summa ületab enampakkumise läbiviimise kulud, kantakse ülejäänud summa riigieelarvesse.

19. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut. Enampakkumisest ei või osa võtta ei isiklikult ega esindaja kaudu:
1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine);
2) korratute rentnike nimekirja kantud isikud.

Enampakkumise läbiviimise üldnõuded

20. Enampakkumine viiakse läbi kas suuliselt, kirjalikult või segaenampakkumisena, s.o. nii suuliselt kui ka kirjalikult. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja.

21. Enampakkumise läbiviijaks on kasutusse andja poolt moodustatud riigiteenistujate komisjon, volitatud ametiisik või asutus. Ametiisik või asutus võib enampakkumise läbiviijaks olla juhul, kui rendileantava vara harilik väärtus ei ületa 250 000 krooni ning rendileping sõlmitakse tähtajaga mitte üle ühe aasta ning enampakkumise viis on suuline.

22. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama enampakkumise käigu protokollimise. Suulised ja segaenampakkumised viiakse läbi rendileantava vara asukohas, kui enampakkumise läbiviija ei otsusta teisiti.

Suulise enampakkumise läbiviimine

23. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidilise või füüsilise isiku esindajal tuleb esitada esindusõigust tõendav dokument. Enampakkumise läbiviija võib võimaldada soovijail end enampakkumisest osavõtjatena registreerida ka enne enampakkumise avatuks kuulutamist.

24. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud ettemaksu ja osavõtutasu. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas punktis ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid ettemaksu ja osavõtutasu tasumise kohta, pakkumistele ei lubata. Osavõtutasu võib tasuda ka kohapeal vahetult enne pakkumiste alustamist.

25. Kui enampakkumisest osavõtja on täitnud käesoleva korra punktides 23 ja 24 nimetatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni.

26. Pärast käesoleva korra punktides 23-25 nimetatud toimingute teostamist ning enampakkumise läbiviija vastava märguande andmist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist.

27. Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija alghinnaümbriku ja võtab selle sisu teadmiseks. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata ja protokolli ei kanta. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne/suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus kõrgeima rendisumma pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja.

28. Osavõtja, kelle pakutud renditasu on suurim, arvestades käesoleva korra punktis 27 nimetatud tingimust, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kehtestatud korras kinnitatakse. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingut sõlmida ning talle ei tagastata ettemaksu. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile enampakkumisest osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Allkirja andmisest keeldumise korral kohaldatakse käesolevas punktis ettenähtud sanktsiooni. Selle osavõtja keeldumise korral korratakse eespool nimetatud protseduuri, kuni selgub osavõtja, kes annab allkirja, ja tingimusel, et suuruselt järgmises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast.

29. Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva korra punktis 28 sätestatu, tagastatakse ettemaks 5 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks kuulutamist.

30. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata, välja arvatud juhul, kui enampakkumine jäi ära osavõtjatest mitteolenevatel põhjustel.

31. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas korras suulise enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, arvestades alghinna puudumisest tulenevaid erinevusi.

Kirjaliku enampakkumise läbiviimine

32. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, mille peale on märgitud, millisel enampakkumisel osalemiseks see on esitatud. Pakkumises peavad olema järgmised andmed:
1) pakkuja nimi ja asukoht (elukoht);
2) nõusolek enampakkumisel osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
3) tõendid ettemaksu ja osavõtutasu tasumise kohta;
4) numbrite ja sõnadega kirjutatud rendisumma; kui need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud rendisumma;
5) pakkumise esitaja allkiri, füüsilise või juriidilise isiku esindaja puhul esindusõigust tõendav dokument.

33. Mittevastavad pakkumised, s.t. pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta käesoleva korra punktis 32 nimetatud nõuetele või on esitatud käesoleva korra punktis 19 nimetatud isikute poolt, kes ei või osa võtta enampakkumisest, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumine pole esitatud posti teel. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni.

34. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist tehtud pakkumisi arvesse ei võeta.

35. Enampakkumisest osavõtjad on kohustatud enne pakkumiste läbivaatamise algust, kuid mitte hiljem kui käesoleva korra punktis 34 nimetatud tähtaja lõppemise ajaks, esitama tõendid selle kohta, et nad on tasunud ettemaksu ja osavõtutasu. Osavõtutasu võib tasuda ka kohapeal eespool nimetatud tähtaja lõppemise ajaks.

36. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli.

37. Kirjalikul enampakkumisel kohaldatakse käesoleva korra punkte 27-31 järgmiste erinevustega:
1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning käesoleva korra punktis 33 nimetatud mittevastavate pakkumiste kõrvaldamist;
2) kirjaliku enampakkumise korral on enampakkumise läbiviija kohustatud avaldama osavõtjatele alghinna.

Segaenampakkumise läbiviimine

38. Segaenampakkumise korral kohaldatakse suulistele pakkumistele käesoleva korra punktides 23-31 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele punktides 32-37 sätestatut, arvestades järgmist:
1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse viivitamata pärast suuliste pakkumiste lõppemist;
2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks;
3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei või osa võtta suulisest pakkumisest; kui nimetatud isikud sellele vaatamata võtavad osa suulisest pakkumisest, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus pakkumises pakutut;
4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist.

Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja rendilepingu sõlmimine

39. Enampakkumisest osavõtjal, kes on seisukohal, et enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel on rikutud käesoleva korra või muude õigusaktide sätteid, on õigus esitada kasutusse andjale kirjalik protest hiljemalt enampakkumise päevale järgneval tööpäeval.

40. Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata kasutusse andja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul enampakkumise läbiviimise päevast.

41. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui:
1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda;
2) enampakkumise ettevalmistamisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda;
3) enampakkumise tingimused olid vastuolus seaduste või teiste õigusaktidega;
4) enampakkumise võitjaks osutub käesoleva korra punktis 19 nimetatud isik, kes ei või osa võtta enampakkumisest;
5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud renditasu oli põhjendamatult väike.

42. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, valib nende seast parima pakkumise kasutusse andja, arvestades muid tähtsust omavaid asjaolusid; segaenampakkumiste käigus esitatud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist.

43. Kui enampakkumine jäi pakkumiste mitteesitamise tõttu ära, enampakkumine kuulutati nurjunuks, enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või enampakkumise võitjaga käesoleva korra punktis 46 või 52 nimetatud põhjusel lepingut ei sõlmitud, otsustab kasutusse andja, kas viia läbi uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul käesolevas korras sätestatud viisil.

44. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse hiljemalt ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest käesoleva korra punktis 28 nimetatud allkirja andnud isikuga kirjalik rendileping. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele:
1) rentniku täpne nimi, asukoht, juriidilise isiku registreerimisnumber (füüsilise isiku perekonna- ja eesnimi ning elukoht);
2) üksikasjalikud andmed rendileantava vara kohta (asukoht, korrus, ruumide numbrid inventariseerimise plaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites jne.);
3) rendileantava vara kasutusotstarve;
4) rendi suurus;
5) rentnikult nõutavad tagatised;
6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht.

45. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) viivitamata pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjalaga. Juhul kui teates ei ole fikseeritud lepingu sõlmimise kuupäeva, on enampakkumise võitja kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt 10 päeva jooksul teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates).

46. Juhul kui enampakkumise võitnud isik keeldub käesoleva korra punktis 45 nimetatud teate vastuvõtmisest või ei ilmu tähtaegselt lepingu sõlmimisele ilma mõjuva põhjuseta, kohaldatakse tema suhtes käesoleva korra punktis 28 nimetatud sanktsiooni.

47. Riigivara rendileandmisel on nõutav, et rentnik kindlustaks rendilepingu täitmise ja rendileantud riigivara nõuetekohase säilimise ja tagastamise vähemalt 20-protsendilise tagatisega rendileantava vara harilikust väärtusest.

48. Tagatisena aktsepteeritakse:
1) esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning väärtpaberite pante;
2) usaldusväärsete krediidiasutuste käendust.

49. Kinnisasjadest aktsepteeritakse pandi esemena vaid Eestis asuvaid kinnisasju.

50. Krediidiasutuse usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. Pandi hindamisel võetakse arvesse ainult kuni 50 protsenti pandi eseme väärtusest.

51. Tagatist ei nõuta, kui rentnikuks on kohalik omavalitsusüksus.

52. Enampakkumise võitja on kohustatud esitama tagatise hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kohaldatakse käesoleva korra punktis 28 nimetatud sanktsiooni. Pandi- või käenduslepingule tehakse viide rendilepingus ja need lisatakse rendilepingule.

53. Rendilepingu sõlmimise korral muutub enampakkumise võitja tasutud ettemaks rendilepingujärgseks makseks.

 

III. RIIGIVARA RENDILEANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS

 

54. Riigivara antakse rendile eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui rendileandmise lisatingimuseks on rentniku kohustus rendileantud vara suhtes või teha selle abil teatud töö või osutada teatud teenust, kusjuures:
- eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta või

- nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on vaid vähestel isikutel ning mille kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik või

- nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga.

55. Riigivara rendileandmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras kohaldatakse käesoleva korra enampakkumist reguleerivaid sätteid eelläbirääkimistega pakkumise eripärast tulenevate erinevustega. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise osas kohaldatakse käesolevas korras kirjaliku enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

56. Lisaks käesoleva korra punktis 12 nimetatud tingimustele tuleb riigivara rendileandmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras sätestada rendilepingus järgmised tingimused:
1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele;
2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused;
3) kasutusse andja poolt saadava tasu arvutamise alused, kui kasutusse andja on õigustatud saama osa rentniku poolt töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust;
4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused;
5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud;
6) kasutusse andja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused või soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord.

57. Juhul kui eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva korra punkti 56 alapunktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti eelnimetatud tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast eelläbirääkimistega pakkumise lõppu ja enne rendilepingu sõlmimist.

58. Kui eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata. Muudel käesoleva korra punktis 54 nimetatud juhtudel määratakse alghind.

59. Eelläbirääkimistega pakkumise korral ei ole ettemaksu määramine kohustuslik.

60. Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi avalikult, kirjalike pakkumiste kogumise teel.

61. Riigivara rendileandmisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 9 kohaselt, märkides täiendavalt ära, kas eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtmiseks on vajalik tasuda ettemaks, pakkumiste esitamise tähtaja ja pakkumise võitja väljaselgitamise alused.

62. Sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust on pakkumiste esitamise tähtaeg 14 kuni 90 kalendripäeva.

63. Juhul kui eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta.

64. Pakkumised vaatab läbi käesoleva korra punktis 21 nimetatud komisjon. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta viivitamata pärast pakkumiste läbivaatamist, kui eelläbirääkimistega pakkumisel on määratud alghind. Kui alghinda ei ole määratud, teeb komisjon otsuse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist.

65. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta kasutusse andjale. Komisjoni arvamus pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised ei vastanud eelläbirääkimistega pakkumiseks kehtestatud tingimustele, tagastatakse pakkumised koos kõigi neile lisatud materjalidega.

66. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisel arvestatakse nii pakutava rendi suurust kui ka pakutavaid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu, samuti pakkuja poolt temaga varem sõlmitud rendilepingu(te) täitmise distsipliini.

67. Kui eelläbirääkimistega pakkumisel on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma ja kelle poolt pakutavad tingimused vastavad kehtestatud tingimustele, juhul kui isik vastab kõigile käesolevas korras osavõtjale esitatavaile nõuetele.

68. Eelläbirääkimistega pakkumise tingimusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra punktis 41 ettenähtud juhtudele ka juhul, kui:
1) eelläbirääkimistega pakkumine korraldati alghinda määramata ja pakutud rent osutus liiga madalaks, arvestades riigivara majandamise kava ja üldist turukonjunktuuri;
2) eelläbirääkimistega pakkumine korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks.

 

IV. RIIGIVARA RENDILEANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISETA VÕI EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISETA

 

69. Avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta võib rendile anda järgmist riigivara:
1) riigivara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töö või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on vaja haruldasi eriteadmisi;
2) riigivara, mille rendileandmiseks oli eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei andnud soovitud tulemusi;
3) kaitsejõudude või piirivalve valduses olevat kinnisasja või selle reaalosa, mille puhul on vajalik arvestada kinnisasja riigikaitselist eripära või asukohta.

70. Valitsusasutuste valitsemisel olevat riigivara võib avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile anda ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

71. Riigivara rendileandmisel avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta kohaldatakse käesoleva korra sätteid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendileandmise olemusega.

 

V. RIIGIVARA TASUTA KASUTUSSE ANDMINE

 

72. Riigivara võib anda tasuta kasutusse riigivaraseaduse paragrahvi 18 lõikes 1 nimetatud subjektidele.

73. Riigivara tasuta kasutusse andmisel kohaldatakse käesolevas korras sätestatut, arvestades tasuta kasutusse andmise olemusest tulenevaid erisusi.

74. Riigivara tasuta kasutusse andmisest teatatakse riigivaraseaduse paragrahvi 19 lõikes 3 nimetatud tähtajal ja korras. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) tasuta kasutusse andmise läbiviija (käesoleva korra punkt 21);
2) tasuta kasutusse antava vara nimetus ja täpne asukoht;
3) tasuta kasutusse antavat vara iseloomustavad põhinäitajad;
4) tasuta kasutamise lepingu tingimused;
5) millal ja kus saab tutvuda tasuta kasutusse antava varaga;
6) subjektide ring, kellele riigivara võidakse tasuta kasutusse anda;
7) muud vajalikud andmed.

75. Kui riigivara tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks avaldavad soovi mitu subjekti, sõlmitakse leping sellega, kes tagab riigivara säilimise selle tagastamise lepingu lõppemisel või lõpetamisel (vara loomulikku kulumist arvestades) samas seisukorras, milles ta selle sai, ja efektiivsema kasutamise.

76. Riigivara tasuta kasutamise lepingus tuleb sätestada käesoleva korra punktides 12 ja 44 nimetatud andmed (välja arvatud rendi tasumisega seonduv).

 

VI. RIIGIVARA KASUTUSSE ANDMISE LEPINGUTE TÄITMINE, LÕPETAMINE JA LEPINGUPOOLTE VASTUTUS

 

77. Kasutusse antava riigivara üleandmine kasutajale toimub kirjaliku akti alusel, milles fikseeritakse vajaliku täpsusega vara iseloomustavad põhinäitajad ja vara seisukord.

78. Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara kasutusse andmine jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva vallasvara kasutusse andmine aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Kinnistusraamatusse kantud kinnisvara kasutusse andmine jõustub alates kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse ja teistesse registritesse kande tegemiseks peab vastav kasutusse andmist kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.

79. Kasutaja ei või ilma kasutusse andja nõusolekuta oma lepingujärgseid ja käesolevast korrast tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

80. Kasutaja on kohustatud kasutusse andjale viivitamata teatama vajadusest teha rendileantud varale vajalikke kulutusi asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355) paragrahvi 27 punkti 1 mõistes. Juhul kui kasutusse andja ei ole nõus tegema selliseid kulutusi, vastutab ta vara võimaliku hävimise või selle väärtuse vähenemise tõttu kasutajal tekkida võiva kahju eest. Vaidluse selle üle, kas on tegemist vajalike kulutustega ja kas nende tegemine on õigustatud, otsustab kohus.

81. Lepingu täitmist ja riigivara otstarbekohast kasutamist rentniku poolt kontrollib kasutusse andja volitatud ametiisik või asutus, viies läbi ülevaatusi. Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral on kontrollija kohustatud tegema vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning vajaduse korral võtma tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks.

82. Kui rentnik on rendileandmise tingimusena kohustatud tegema teatud töö, määrab kasutusse andja töö valmimisel selle ülevaatamiseks komisjoni. Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse, kas töö on tehtud ja vastab kokkulepitud nõuetele. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja kasutaja. Kasutajal on õigus saada protokolli ärakiri.

83. Riigivara kasutusse andmisest saadud tulu kantakse riigieelarvesse riigivaraseaduse paragrahvi 16 lõike 4 alusel rahandusministri kehtestatud korras.

83¹. Riigivara rendileandmisel võib rendileandja teha tasaarveldusi rentniku poolt hoonete ja rajatiste parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui see on lepingus ette nähtud ning parendused on tehtud rendileandja nõusolekul.

84. Juhul kui rentnik ei tasu renti tähtaegselt, maksab ta viivist 0,5 protsenti tähtaegselt tasumata rendist iga viivitatud kalendripäeva eest.

85. Kasutusse andja võib rentniku taotlusel pikendada rendivõla tasumise tähtaega kuni 6 kuud, kuid mitte pikemaks kui kalendriaasta lõpuni, juhul kui majanduslikesse raskustesse sattunud rentnik on lepingut seni nõuetekohaselt täitnud. Pikendatud rendivõlalt tasub rentnik Eesti Panga arvestatud keskmist laenuintressi aastaarvestuses, korrutatuna koefitsiendiga 1,25. Pikendatud rendivõlalt viivise arvestamine peatub.

86. Kui vara tagastamisel lepingu lõppemisel ei tõota selle vara muul viisil majandamine riigile oluliselt suuremat kasu, võib kasutusse andja ning lepingut nõuetekohaselt täitnud kasutaja kokkuleppel lepingu uuendada määramatuks ajaks.

87. Riigivara kasutajal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või kasutusse andja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

88. Kasutusse andjal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist peale rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) paragrahvis 18 ettenähtud juhtude ka juhul, kui:
1) rentnik on andnud vara allrendile lepingu tingimusi järgimata või takistab käesoleva korra punktis 81 nimetatud kontrolli teostamist;
2) rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

89. Juhul kui kasutaja lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel riigivara vabatahtlikult ei tagasta, taastab kasutusse andja otsese valduse vara üle. Valduse taastamisel kohaldatakse käesoleva korra punkti 77.

90. Rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel esitab kasutusse andja kasutajale lõpparve. Juhul kui lepingus ei ole lõpparve esitamise tähtaeg sätestatud, esitatakse see hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates vara kasutusse andjale tagastamisest.

91. Lõpparves fikseeritakse kasutusse andjal ja kasutajal teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparve esitamisel kohaldatakse käesoleva korra punkte 45 ja 46.

92. Lõpparvet ei esitata, kui kasutusse andja ning kasutaja lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel oma allkirjaga tõendavad, et neil ei ole teineteisele pretensioone.

93. Kui kasutaja ei ole lõpparvega nõus, on tal ühe kuu jooksul lõpparve saamisest arvates õigus esitada kasutusse andjale vastulause lõpparve kohta või pöörduda kohtusse.

94. Juhul kui kasutusse andja nõustub vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused. Muudetud lõpparve või vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse kasutajale hiljemalt kahe kuu jooksul vastulause saamise päevast.

95. Kasutajal, kellele ei esitatud lõpparvet või ei esitatud muudetud lõpparvet või vastulause rahuldamisest keeldumise otsust või kes ei nõustu nimetatud otsusega, on õigus pöörduda kohtusse.

96. Kui kasutaja ei tasu lõpparves ettenähtud summasid, on kasutusse andja kohustatud viivitamata pöörduma kohtusse.

97. Kasutusse andja on kohustatud kasutajalt sisse nõudma lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, samuti lepingu ennetähtaegse lõpetamise (käesoleva korra punkt 88) tõttu riigile põhjustatud kahju.

98. Juhul kui rentnik on kohustatud rendileantud vara suhtes või selle abil tegema teatud töö või osutama teatud teenust ning vajaduse korral ka muudel juhtudel peab kasutusse andja lepingu täitmise kontrollimiseks kontroll-lehte, milles märgitakse:
1) mida ja millistel tähtaegadel on rentnik kohustatud tegema;
2) millised kohustused ja millistel tähtaegadel on rentnik täitnud, samuti tehtud töö ülevaatamise tulemused;
3) rendileantud vara kasutamisel avastatud rikkumised ja puudused ning nende kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutused;
4) kõik lepingujärgsed rahalised arveldused.

99. Kasutusse andjal on õigus hiljemalt ühe kuu jooksul rendilepingu lõppemisest või ennetähtaegsest lõpetamisest tunnistada korratuks rentnikuks rentniku:
1) kelle süü tõttu leping lõpetati ennetähtaegselt;
2) kes pärast lepingu lõppemist on jätnud tasumata rendi suuremas summas kui kolme kuu rent;
3) kelle süü tõttu on rendileantud vara hävinud või riknenud või selle seisukord halvenenud ja tekkinud kahju ületab 50 000 krooni;
4) kes jättis täitmata või täitis mittenõuetekohaselt oma lepingujärgset kohustust teha teatud töö või osutada teatud teenust.

100. Kasutusse andja teatab rentniku korratuks rentnikuks tunnistamisest ühe nädala jooksul vastava otsuse tegemisest arvates Rahandusministeeriumile, kes peab korratute rentnike nimekirja. Nimekiri avaldatakse üks kord kvartalis ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

[RT I 1999, 98, 873 - jõust. 1. 01. 2000]

 

101. Viie aasta möödumisel korratuks rentnikuks tunnistamisest kustutatakse isik käesoleva korra punktis 100 nimetatud nimekirjast. Rentnikku, kes pärast nimekirjast kustutamist on taas tunnistatud korratuks rentnikuks, ei ole lubatud teistkordselt nimekirjast kustutada.

 

VII. LÕPPSÄTTED

 

102. Käesoleva korra rikkumises süüdi olevad ametiisikud kannavad vastutust õigusaktidega kehtestatud korras.